Harju Maakohtu 29. mai 2019. a otsus, lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja Süüdistatav
Kaitsja S.P (ik: XXX); elukoht: XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud
Prokurör
Abiprokurör Loreta Kelvet
Kaitsja
Vandeadvokaat Eve Jundas
RESOLUTSIOON
1.Jätta S.P kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Legalia makstava riigi õigusabi tasu suuruseks S.P-le kriminaalmenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.
3.Välja mõista S.P-lt apellatsiooni menetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 60 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse S.P-le eraldi dokumendina.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
1-19-3809
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.P-le esitati süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi selles, et varem kelmuse toime pannud isikuna tekitas ta XX-le varalise kahju varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Konkreetselt tutvustas ta end XX-le Marianana, teatas kannatanule, et tema tervis on ohus ja tema peale on pandud haigused, mille süüdistatav võib tänu enda võimetele maha võtta tingimusel, et XX maksab talle raha haigustest vabastamise kombetalituse läbiviimiseks, sh kombetalituse käigus raha põletamiseks Pühtitsa kloostris. Eksimusse viidud ning olles S.P psühholoogilise mõju all, ei olnud XX võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid ning maksis vastavalt S.P korraldustele talle raha kokku 7100 eurot.
2.Harju Maakohtu 29. mai 2019. a otsusega mõisteti S.P KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi ning teda karistati kahe aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes S.P-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ühe aasta ja neli kuud vangistust, mille kulgu arvestati S.P kinnipidamisest 18. veebruaril 2019. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdistatavalt mõisteti kannatanu tsiviilhagi katteks välja 7100 eurot. Samuti mõisteti temalt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena välja sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 348 eurot.
3.1.Maakohus leidis, et S.P-le süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste , samuti kannatanu ütluste, äratundmiseks esitamise protokolli ning turvakaamera videosalvestiste vaatlusprotokolliga. Kohtu hinnangul on tegu õigesti kvalifitseeritud kelmusena, sest süüdistataval oli algusest peale kavatsus kannatanut petta ja selle arvelt varalist kasu saada.
3.2.S.P-le karistust mõistes leidis maakohus, et tema süü on keskmine, arvestades seda, et tegu hõlmab ühte kannatanut ja ühte kuriteoepisoodi, millega kannatanule tekitati olulist varalist kahju. Kohus arvestas süüd kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Süüd raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Neil asjaoludel pidas maakohus võimalikuks mõista S.P-le karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o kaks aastat vangistust. Kohus märkis veel, et S.P on samalaadsete süütegude eest varasemalt korduvalt karistatud isik. Harju Maakohtu 27. jaanuari 2017. a määrusega vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt katseajaga kuni 13. märtsini 2018. Katseaja lõppemisest 8 kuud hiljem pani ta toime järjekordse kelmuse. Kõik see viitab sellele, et süüdistatav on isik, kes suuda või ei soovi hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mistõttu tuleb mõistetud karistus täies ulatuses reaalselt ära kanda.
4.Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist S.P-le mõistetud karistuse ja temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Kaitsja taotleb S.P-le lühema vangistuse
1-19-3809 mõistmist ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Samuti taotleb ta süüdistatavalt välja mõistetavata menetluskulude vähendamist. Kaitsja leiab, et maakohtul olnuks alus asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga või kaaluda elektroonilise valve kohaldamist. Maakohtu otsuses ei kajastu asjaolu, et süüdistatav tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd. Samuti võinuks maakohus enam arvestada tema kahetsusega ja süüdistatava viletsa tervisliku seisundiga. Vangistuse asendamise korral ÜKT-ga oleks S.P allutatud käitumiskontrollile. Tema üle oleks seega seatud tugevdatud järelevalve koos arvukate kohustustega, millele S.P oleks kohustatud alluma. Eelvangistuses viibimine on süüdistatava ellusuhtumist oluliselt muutnud. Kaitsja hinnangul tuleb oluliselt vähendada ka süüdistatavalt välja mõistetavate menetluskulude suurust, sest nende tasumine käib talle üle jõu. Süüdistataval puudub töökoht ja tema ainus sissetulek on invaliidsuspension. Süüdistataval on 1-klassiline haridus, mis raskendab tal töö leidmist. Seetõttu on välja mõistetavate menetluskulude vähendamine oluline S.P resotsialiseerimise eesmärki silmas pidades.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
6.KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
7.Kriminaalkolleegium leiab, et S.P kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
8.Apellatsioonis esitatud taotlus ed karistuse kergendamiseks ja selle asendamiseks üldkasuliku tööga on perspektiivitud. S.P-le kelmuste eest mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. S.P-d on kelmsute eest ka varem vangistusega karistatud. Isikut, keda on juba samalaadse kuriteo eest vangistusega karistatud, ei saa loota, et uue kuriteo eest järgneb kergem karistus. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ja et S.P süüd
1-19-3809 kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele. Maakohus on põhjendanud ka seda, miks tuleb mõistetud karistus reaalselt ära kanda ning kõne alla ei tule karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Needki põhjendused on asjakohased ja veenvad.
9.Samuti on maakohus põhjendanud süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmist. Kriminaalmenetluse seadustikust tuleneva üldreegli kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Kulude osaliselt riigi kanda jätmine ning kulude tasumine ositi pikema aja jooksul on erandlikud võimalused, mida kohus isiku varalist olukorda ja tema resotsialiseerimise perspektiivi arvestades võib kaaluda. Arutataval juhul ongi maakohus võimaldanud tasuda S.P-l menetluskulud ositi kaheteist kuu jooksul ja jätnud riigi õigusabiga seonduvad kulud osaliselt riigi kanda.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
11.Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi o sutamise eest tasuna kindlaks 120 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud üks pooltund maakohtu otsuse tutvumisele ja kliendiga konsulteerimisele ning kolm pooltundi apellatsiooni koostamisele. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane, kuid üksnes osaliselt põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldadagi osaliselt. Nimelt on kaitsjal taotluse kohaselt kulunud apellatsiooni koostamisele kolm pooltundi. Arvestades apellatsiooni lühidust ja selles sisalduvate argumentide trafaretsust peab kolleegium apellatsiooni koostamise põhjendatud ajakuluks üksnes ühte pooltundi. Seega tuleb kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstava tasuna kindlaks määrata kahe pooltunni eest 60 eurot, sh käibemaks. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu ot suse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.