Kohtulahend

teostamiseks on välja antud seaduslikult ja põhjendatult ja jälitustoimingud on teostatud seaduslikult jälitustoimingu loas sätestatud tingimustel ja ajavahemikel. Eelnevat arvestades kohus analüüsib tõendeid kuriteo koosseisude järgi, mõistab karistuse, otsustab konfiskeerimise ja tsiviilhagide küsimuse, võtab seisukoha asitõendite ja menetluskulude osas. Haron Dikajevi süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi Haron Dikajevit süüdistatakse selles, et tema lõi 30.05.2015.a-l päevasel ajal OÜ X territooriumil xxx enda alluvuses töötavale F. N.ile puidust harjavarrega vähemalt kahel korral vastu vasakut õlavart, millise tegevuse tagajärjel tekitas Haron Dikajev F. N.ile füüsilist valu. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 30.05.2015.a päevasel ajal OÜ X territooriumil xxx. Seda kinnitavad kannatanu F. N.i ja süüdistatava Haron Dikajevi ütlused. Antud episoodi osas vaidlust ei ole, kuivõrd süüdistatav Haron Dikajev tunnistas, et ta viibis antud kuupäeval päevasel ajal OÜ X territooriumil xxx ja torkas luua varrega F. N.ile vastu õlga. Haron Dikajevi ütluste kohaselt tuli ta puhkebaasi X raha järgi, F. N. ütles, et raha ei ole. F. N. oli ebaadekvaatne, seisis küürus ja hoidis käsi pükste taskus, ta palus F. N.il käed taskust välja võtta, sel hetkel kui ta käsi taskust välja võttis, kukkus maha süstal ja fooliumitükk. Ta küsis F. N.i käest mis asi see on, F. N. vastas, et narkootikum. Teda vihastas asjaolu, et F. N. tarvitab puhkebaasi territooriumil narkootikume, võttis luua ja torkas F. N.i luuaga vastu õlga ja käskis tööle minna. Kannatanu N.i ütluste kohaselt jäi ta 2013.a kevadel elukohata. A. D. kutsus teda Xi elama ja töötama. Haron Dikajeviga sõlmis ta suulise töölepingu ja talle maksti miinimumpalka. 2014.a sügisel varastati puhkebaasist paat, ta kartis sellest H. Dikajevile rääkida. 30.05.2015.a sai H. Dikajev paadi kadumisest teada, H. Dikajev tuli tema juurde ja küsis kus on paat, ta vastas, et varastati ära. Samal ajal kukkus tal välja taskust süstal, mille peale Haron Dikajev lõi teda kaks korda harjavarrega õla piirkonda, millest tekkisid sinikad ja ta tundis valu. Peale seda ta jooksis metsa ja lõikas endal veenid läbi, kaotas teadvuse, kui ta teadvusele tüli, helistas M. B.ile, et M. B. talle järgi tuleks. M. B. tuli talle järgi, koos käisid haiglas, kus tal raviti randmehaavu, harjalöökidest ta arstile ei rääkinud, kuivõrd need tundusid vähe olulistena võrreldes randmehaavadega. Kannatanu F. N.i ütlused riimuvad ka tunnistaja M. B.i ütlustega, et kevadel 2015.a helistas talle F. N. ja palus tal endale Xi järele sõita. Ta leidis F. N.i umbes poole kilomeetri kauguselt puhkekeskusest verise ja määrdununa. F. N. ütles talle, et tal on eluisu otsas ning ta oli endal käed läbi lõiganud. Ta viis F. N.i enda juurde koju ja seejärel arsti juurde. F. N. töötas tol ajal Xis administraatorina ning tema ülemus oli Dikajev, kes oli mingi suur inimene kriminaalses maailmas. Kannatanu F. N.i ja tunnistaja M. B.i ütluste haakuvad ka väljatrükiga patsient F. N.i EMO kaardist ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttega haigusloost nr 335855673 (24 kd, lk 86-88), millest nähtuvalt pöördus F. N. 01.06.2015.a kella 17:45 ajal lahtise randme- ja käehaavaga erakorralise meditsiini osakonda, kus tal seoti haavad ja kirjutati välja tabletid. Antud episoodis on vaidlus harjavarrega kasutatud jõu intensiivsuses. H. Dikajev andis kohtuistungil ütlusi, et ta torkas luua varrega F. N.ile vastu õlga, kuna teda vihastas asjaolu, et F. N. tarvitab puhkebaasi territooriumil narkootikume. Vastupidiselt süüdistatavale on F. N.

selgitanud, et süüdistatav lõi teda kahel korral vastu õlapiirkonda, mille tagajärjel ta tundis valu. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu F. N. ütluste õigsuses, sest kannatanu on andnud muus osas teiste, nii isikulise- kui ka kirjaliku tõendiga, riimuvaid ütlusi. Kohtule on samuti eluliselt usutav, et erakorralise meditsiini osakonnas randmehaavu sidumas käies ei rääkinud ta arstile saadud harjalöökidest, kuna need tundusid väheolulised. Samuti märgib, et nii süüdistatava kui ka kannatanu ütluste põhjal oli süüdistataval olemas motiiv kannatanule valu tekitamiseks, kuna teda ärritas nii kannatanu narkootikumide tarvitamine temale kuuluval territooriumil kui ka asjaolu, et rahale järgi tulles teatas kannatanu, et raha ei ole. KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav H. Dikajev teda kahel korral harjavarrega lõi tundis ta valu ja käele tekkisid ka sinikad. Arvestades asjaolu, et H. Dikajev lõi kahel korral F. N.ile harjavarrega õla piirkonda, puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises kui ka sinikate tekkimises käele, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega on leidnud tõendamist, et H. Dikajev kasutas 30.05.2015.a kannatanu vastu füüsilist vägivalda ning on ilmselge, et kannatanu tundis sellise vägivA. järel valu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et H. Dikajevi süü antud kuriteoepisoodis on tõendatud täies mahus ning KarS § 121 lg 1 objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest, kannatanu ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa. Lüües kannatanut teadlikult ja tahtlikult, oli süüdistataval soov põhjustada kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Haron Dikajev poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Haron Dikajev tuleb süüdi mõista KarS § 121 lg 1 järgi. Tanel Mandelkorni süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi Tanel Mandelkorni süüdistatakse selles, et tema 05.01.2015.a-l kella 10.30 ajal xxx asuvas autopesulas tungis kaasale pesula omanikule A. G.ile. Kallaletungi käigus haaras Tanel Mandelkorn kinni karkude toel liikuva A. G.i rinnust, surus teda vastu seina ning lõi rusikaga rindkeresse südame piirkonda. Kallaletungi tagajärjel põhjustas Tanel Mandelkorn A. G.ile füüsilist valu ning tekitas rindkere põrutuse.

Käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 05.01.2015.a kella 10.30 ajal xxx asuvas autopesulas. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii süüdistatava Tanel Mandelkorn, kannatanu A. G.i ja tunnistaja T. L. ütlustega. Antud episoodis on vaidlus selle üle, kas süüdistatav lõi kannatanut, mille tagajärjel tundis A. G. füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse. Kohtuistungil Tanel Mandelkorn antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud, eitas löömist ja esitas omapoolse versiooni toimunust. Tanel Mandelkorn küll möönis, et käis süüdistuses kirjeldatud päeval nimetatud autopesulas ja nägi seal karkudega inimest (s.o A. G.i), ent küsis talt üksnes miks auto on pesemata, mille peale too vastas, et ei tea, ning sellega kogu nendevaheline suhtlus piirdus. 19.10.2017.a toimunud kohtuistungil kohus avaldas kohus KrMS § 2891 lg 1 p 2 alusel kannatanu A. G.i kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt tuli 05.01.2015.a kella 10.30 paiku sõiduautoga Nissan Tallinnas xxx asuvasse pesulasse Taneli-nimeline meesterahvas ja küsis temalt „kus on Helvik?“. Ta vastas, et hetkel ei ole. Seepeale soovis meesterahvas teada, kes tema on, ta vastas, et on omanik. Jutuajamine toimus pesula eesruumis, mees tegi ettepaneku minna pesulasse, kuna soovis temaga rääkida. Pesulas mees küsis: „Mida need mendid seal eile tiirutasid“ ja küsis uuesti kus Helvik on. Ta vastas, et tuleb peale lõunat, mille peale Taneli-nimeline mees sai pahaseks, küsides temalt, kuidas ta ennem ei teadnud, kus Helvik on ja nüüd teab. Tema küsis, kas ta peab aru andma, mille peale meesterahvas vastas, et talle ei meeldi tema hääletoon, kuna ta rääkivat meesterahvaga nagu alamkuningaga. Tema ütles meesterahvale, et talle ei meeldi meesterahva nägu ja küsis, mis nüüd siis saama peaks, mille peale ütles meesterahvas, et kannatanul saab ka teine jalg varsti kipsis olema (sel hetkel oli kannatanu üks jalg juba sporditrauma tõttu kipsis). Nad helistasid tema telefonilt Helvikule, mingil hetkel haaras meesterahvas tal rinnust kinni, surus vastu seina ja lõi ühel või kahel korral rusikaga rindkeresse südame piirkonda, mille tulemusena oli ta esmalt saadud löögist šokis, ent hakkas seejärel valu tundma. Sündmust nägi pealt pesulas töötav T. L.. Ta lahkus pesulast ja pöördus seejärel traumapunkti, kuina ta kartis, et tal võib roie katki olla, sest keerata ja hingata oli valus (24 kd tl 159-164). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis kannatanu A. G. talle esitatud fotodelt ära Taneli-nimelise meesterahvana ära Tanel Mandelkorni, kui isiku, kes teda pesulas ründas ja kelle kohta ta 08.01.2015.a. ülekuulamisel ütlusi andis (24 kd, tl 165-167). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja T. L. ütlused, mille kohaselt töötas ta Tallinn, xxx asuvas pesulas 2015.a jaanuari alguses. Ta pesi autosid, kui ruumi sisenesid A. ja üks meesterahvas, nende vahel tekkis rüselus. Ta oli sündmuse hetkel teisel pool autot, mistõttu ta ei näinud toimuvat väga selgelt, ent tema mäletamist mööda A. G., kes toona liikus karkudega, kukkus rüseluse tulemusena ja teine meesterahvas lahkus. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja T. L. talle esitatud fotodelt ära Tanel Mandelkorni, kui isiku, kellega A.l oli pesula konflikt ja kelle kohta ta ülekuulamisel ütlusi andis (29 kd, tl 231-234). A. G.i tervisekahjustused, mis olid saadud 05.01.2015.a kella 10.30 ajal Tallinnas xxx asuvas autopesulas, on tõendatud SA Põhja-Eesti regionaalhaigla EMO patsient A. G.i patsiendikaardiga nr xxx, millest nähtuvalt pöördus A. G. 05.01.2015.a kella 14:09 ajal EMOsse, kus tal tuvastati tömptrauma tulemusena rinnakontutsioon ja anti valuvaigisteid, A. G. avaldas anamneesi võtmise käigus, et ta oli samal päeval saanud löögi rusikaga rindkere piirkonda tundmatu isiku poolt ja kaebas valulikkust vasakul rindkeres (24 kd, tl 168-169) ning teatisega õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest SA

Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, millest nähtub, et kannatanu A. G.il diagnoositi rindkere põrutus, mis oli tekkinud peksmisest tundmatu isiku poolt (24 kd, tl 149). Tõendeid kogumis hinnates on kannatanu A. G. ja tunnistaja T. L. ütlustega ning eelnevalt loetletud kirjalike tõenditega leidnud tõendamist, et Tanel Mandelkorn haaras kannatanul rinnust, surus ta vastu seina ja lõi rusikaga rindkeresse südame piirkonda põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tekitades rindkere põrutuse. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu A. G.i ja tunnistaja T. L. ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel rüseluse toimumise osas ja on kooskõlas kirjalike tõenditega. Kohus peab tunnistaja T. L. poolt antud ütlusi õigeteks ja seda, et kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik, kes süüdistatavat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, T. Mandelkorni süüstavaid valeütlusi. KarS § 121 objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kannatanu patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati kannatanul A. G.il tömptrauma tulemusena rinnakontutsioon, mis on põhjustatud seoses ründega. On ilmselge, et rusikaga rindkeresse löömine põhjustas kannatanule füüsilist valu ja patsiendikaardis kirjeldatud tervisekahjustused. Seega on tõendamist leidnud KarS § 121 lg 1 objektiivne koosseis, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest, kannatanu ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa. Lüües kannatanut teadlikult ja tahtlikult, oli süüdistataval soov põhjustada kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tanel Mandelkorni poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Tanel Mandelkorn tuleb süüdi mõista KarS § 121 lg 1 järgi. Jevgeni Podolinski süüdistus KarS § 420 lg 1 järgi Jevgeni Podolinskit süüdistatakse tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, omamata relvaluba, omandas eeluurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 06.04.2015.a ebaseaduslikult tulirelva helisummuti, mida ta hoidis enda elukohas xxx korteris kuni 06.04.2015.a-ni, mil nimetatud korteris teostati läbiotsimine ja osundatud tulirelva helisummuti politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. KarS § 420 kohaselt on karistatav tulirelva helisummuti, laser- või öösihiku ebaseaduslik käitlemine. Helisummuti all mõeldakse seadist, mis on ettenähtud tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks. Tulirelva helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 2 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega ja RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva

heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ning vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja seda on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsiliseisiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt käitlemise all mõeldakse eelkõige nende valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist, hoidmist, hooldamist ja kandmist. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Jevgeni Podolinski antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et helisummuti näol on tegemist laste mänguasjaga, mille ta ostis mingi inimese käest, kuna tal on väike laps, kes armastab sõda mängida. Helisummuti koos püstoli maketiga viskas ta kilekotist lahti tegemata köögis olevasse riiulisse. Kohus leiab, et J. Podolinski sellised ütlused ei ole usaldusväärsed ja eluliselt usutavad ning on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Seejuures on kohtu hinnangul J. Podolinski sellised ütlused täiesti ebaloogilised ja vastuolus, kuna süüdistatava väidete kohaselt ostis ta helisummuti „mingi inimese“ käest lapsele sõja mängimiseks, kuid vastupidiselt lapsele ostetud mänguasja andmisele, viskas ta „mänguasja“ kilekotti lahti tegemata köögis olevasse riiulisse, mis Jevgeni Podolinski elukohas teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokollist nähtuvalt asub lapsele pigem kättesaamatus kohas. Ka nõustub kohus prokuröri hinnanguga, et ei ole eluliselt usutav, et süüdistatava laps hoiaks oma mänguasju, sh tulirelva helisummutit, köögis külmkapi kohal riiulil kilekotis koos laskekõlbuliku signaalpüstoli ja selle tarbeks vajaliku laskemoonaga. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 06.04.2015.a teostati läbiotsmine Jevgeni Podolinski elukohas xxx, mille läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära külmkapi kohal asuvast riiulist kilekoti seest leitud musta värvi korpusega relva taoline ese, mille käepidemel kirje BBM ja kelgul GAP 8 mm, 8 padrunit kirjega UMA 8 mm K, hallist metallist detail ja kaks tumedat värvi metallist detaili, pruuni/punakat värvi ümbrise sees asuv summuti (10 kd, tl 4951). Asitõendi vaatlusprotokollist, millega vaadeldi helisummutid nähtub, et tegemist on punakat värvi pehmest materjalist, rohelise niidiga õmmeldud torujas ümbrises oleva silindrikujulise musta värvi metallist korpusega esemega pikkusega 212 mm ja läbimõõduga 39 mm. Eseme esiosa keskel on 7,4 mm läbimõõduga ava ning kahel pool ava on kaks 3 mm läbimõõduga süvendit, mis on ava keskosast 14 mm kaugusel. Eseme tagaosa keskel on sisemise keermega ava läbimõõduga 10 mm (12 kd, tl 30). DNA ekspertiisiaktis nr 15EGE0469 antud ekspertarvamusega on tõendatud, et Jevgeni Podolinski oli kokkupuutumuses tema elukohast leitud esemetega (13 kd, tl 1-10). Seda, et Jevgeni Podolinski hoidis enda valduses kasutuskõlblikku helisummutit tõendab tulirelvaekspertiisakt nr 15E-TB0050 mille kohaselt ekspertiisiks esitatud helisummuti on kasutuskõlblik, mis kuulub tulirelva lisaseadmete hulka ja sobib kasutamiseks kuni 6 mm kaliibriliste pneumo- ja tulirelvadega tulistamisel (13 kd, tl 11-14). Vastusest päringutele nähtub, et Politsei- ja Piirivalveamet ega Kaitseliit ei ole Jevgeni Podolinski nimele relvaseaduse alusel väljastanud ühtegi luba. Samuti ei ole tema nimele kunagi olnud registreeritud tulirelvi ja tulirelva olulisi osi (13 kd, tl 15-18). Seega on tõendamist leidnud, et J. Podolinski käitles tulirelva helisummutit ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 420 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud juba siis, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Jevgeni Podolinski pani KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetusega, kuna ta omandas helisummuti, teades, et tal puudub relvaluba ja ta ei ole seda luba ka kunagi taotlenud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Jevgeni Podolinski poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Jevgeni Podolinski tuleb süüdi mõista KarS § 420 lg 1 järgi. Sergei Džavakjani ja Tanel Mandelkorni süüdistus KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ning Tanel Mandelkorni süüdistus KarS § 344 lg 1 järgi Tanel Mandelkorni ja Sergei Džavakjani süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult koos A.-A. S.iga pöörasid grupis Sergei Džavakjani valduses oleva võõra vA.sasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, s.o panid toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et 09.01.2013.a-l koostas Tanel Mandelkorn Sergei Džavakjani abikA. J. R. nimel volikirja ja S. P.i nimel müügilepingu, millel Tanel Mandelkorn võltsis S. P.i allkirja ning täitis taotluse Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, mille alusel lasi Sergei Džavakjan 10.01.2013.a-l A.-A. S.il vormistada Maanteeameti liiklusregistribüroos sõiduauto BMW 525i (VIN-kood: xxx, reg.nr xxx) omanikuvahetuse. Seejärel esitas A.-A. S. kõnealused dokumendid Maanteeameti liiklusregistribüroo töötajale omanikuvahetuse registrikande teostamiseks, tasus ühtlasi toimingu riigilõivu ning võttis vastu sõiduki registreerimistunnistuse XXX. A.-A. S.i esitatud dokumentide alusel kanti riiklikusse registrisse sõiduki BMW 525i omanikuna Sergei Džavakjani abikA. J. R., kelle valduses nimetatud sõiduk alates 2011.a augustikuust oli, kuigi tegelikkuses kuulus sõiduk osaühingule Restoran X, pöörates sel viisil võõra vallasasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks. Samuti süüdistatakse Tanel Mandelkorni dokumendi võltsimises, mille alusel on võimalik omandada õigusi, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Tanel Mandelkorn võltsis 09.01.2013.a-l sõiduauto BMW 525i (VIN-kood: xxx, reg.nr xxx) müügilepingul sõiduki müüja S. P.i allkirja. 10.01.2013.a-l kanti Tanel Mandelkorni poolt võltsitud allkirjaga müügilepingu alusel Maanteeameti riiklikusse registrisse sõiduki BMW 525i omanikuna Sergei Džavakjani abikA. J. R.. Kohtuistungil ülekuulatud Sergei Džavakjan end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et sõiduauto BMW 525i soetas ta enda tuttava käest, ta maksis tuttavale pool sõiduki maksumusest, teise poole summast laenas ta S. P.i käest. S. P.iga oli kokkulepe, et kui ta maksab sõiduki hinna, vormistatakse sõiduk tema või tema naise nimele. Umbes poolteist aastat oli sõiduk registreeritud S. P.i firma nimele. Kui ta S. P.ile maksis sõiduki hinna, palus ta S. P.i tulla endaga autoregistrisse, et ametlikult vormistada sõiduk ümber. Kuna S. P.i oli väga raske kätte saada kaines olekus, pidi ta selle auto ise ümber vormistama, S. P. oli sellega kursis, kuna ta teavitas S. P.i pärast ümbervormistamist. Kohtuistungil ülekuulatud Tanel Mandelkorn end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et sõiduauto BMW 525i ostis tema sõber S. Džavakjan. Osa raha oli S. Džavakjanil sõiduki ostmiseks olemas, osa laenas ta S. P.i käest. Sõiduk registreeriti kas S. P.i või tema firma nimele tagatisena. Siis kui S. Džavakjan maksis ära S. P.ile laenatud summa, siis tehti ostu-müügileping ja sõiduauto registreeriti S. Džavakjani naise nimele. Kuna S. P. oli tihti alkoholijoobes või narkojoobes, siis S. P. palus, et tema täidaks ARK-ist väljastatud ostumüügilepingu blanketi. S. P. istus tema kõrval ja dikteeris mida kirjutada, tema täitiski ostu8

müügilepingu omakäeliselt, allkirjastas lepingu 99- või 100-protsenti S. P. ise. Kui ostumüügileping vormistati, siis J. R.t seal juures ei olnud, tema kirjutas ostu-müügilepingu J. R. andmed, arvab, et allkirja J. R. nimelt kirjutas J. R.. Süüdistatav S.P. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel S. P.i kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt kui ta Sergei Džavakjaniga tutvus, siis tema kaudu leitud müüjalt ja tema initsiatiivil ostis ta oma firmale X OÜ musta värvi sõiduauto BMW 525. Sergei Džavakjan rääkis juba enne ostu, et tahab seda autot oma naisele ja lubas talle selle auto eest maksta siis, kui raha saab. Tema maksis müüjale selle auto eest 12 000 eurot pangaülekandega. Talle ei ole tänase päevani selle auto eest mitte midagi makstud. Ta käis Sergei Džavakjani naisega sellest autost umbes 2015.a märtsis rääkimas ja S. Džavakjani naine vastas talle, et see auto on juba ammu tema nimele vormistatud ja tema ei tea nende kokkuleppest Sergei Džavakjaniga mitte midagi, et rääkigu ta Sergeiga. Kuivõrd tal ei olnud sel ajal enam Sergei Džavakjani telefoninumbrit, siis ei ole tal õnnestunud sellest temaga rääkida. Tema firma raamatupidaja rääkis talle, et see auto on jätkuvalt firma nimel. Tema ei oska öelda, kuidas auto ümber vormistati (6 kd, tl 70-101). Kolmas isik J. R. keeldus 06.09.2017.a toimunud istungil ütlusi andmast viidates asjaolule, et süüdistatav Sergei Džavakjan on tema elukaaslane. Kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel J. R. kohtueelsel menetlusel antud ütlused. J. R. ütluste kohaselt sõiduauto BMW ostmise aega ta ei mäleta, kuid teab, et auto osteti ajal, mil Eestis oli käibel euro. Auto ostmise juures tema ei viibinud, auto ostmisega tegeles tema abikA. Sergei Džavakjan. Teab, et sõiduauto maksis 23 000 eurot, tema andis auto ostmiseks eelmise sõiduki müügist saadud raha 5 000 eurot, ülejäänud summa laenas tema abikA. S. Džavakjan Restoran X omanikult Sergeilt. Tema sõitis selle autoga 2 aastat, siis ühel päeval tuli tema juurde A., kes andis talle allkirjastamiseks volikirja, mis oli valmis trükid ja ütles, et vormistab selle auto ARK-is tema nimele, kuna tema abikA. oli auto eest ka ülejäänud summa ära maksnud. Kust tema abikA. 17 000 eurot võttis, ei oska ta öelda. ARK-is tema ei käinud, vaid allkirjastas volikirja, et A. saaks ARK-is toiminguid teha, mõni tund hiljem tõi A. talle auto tehnilise passi, kus tema oli märgitud auto omanikuks. Ülekuulamise käigus esitati J. R.le tutvumiseks 09.01.2013.a müügileping ja 09.01.2013.a volikiri, mille kohta J. R. andis ütlusi, et müügilepingut näeb ta esimest korda, ta ei mäleta, et ta oleks seda dokumenti allkirjastanud, samuti ei ole ta allkirjastanud volikirja, volikirjal on tema isikukoodi viimane number valesti kirjutatud, kuna ta oleks allkirjastades seda kohe näinud, et isikood on vale. Tema mäletamist mööda allkirjastas ta A.-A. S.i poolt toodud trükitud volikirja, mitte käsitsi koostatud (21 kd, tl 44-47). Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud kõik KrMS § 291 lg 3 p-dest 1-3 tulenevad nõuded, mil kohus erandina võib vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kuna kohtul puudub alus kahelda selle isikulise tõendiallika usaldusväärsuses. Tegemist on süüdistatava S. Dzavakjani elukaaslasega, kelle puhul pole selgunud kohtulikul uurimisel mingit põhjust, miks ta oleks pidanud andma tegelikkusele mittevastavaid ütluseid ning tema ütlused on ka kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega (p 1). Lisaks märgib kohus, et kohtueelses menetluses on J. R.le selgitatud enne ütluste andmist, et temal kui S. Džavakjani elukaaslasel on õigus ütluste andmisest keelduda, kuid vaatamata sellele otsustas J. R. ütlusi anda. Samuti leiab kohus, et J. R. ütlused on olulised kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks, kuna neist nähtub, S. Dzavakjani ja A-A. S.i roll ja teopanus ning samuti tõendavad nad seda, et tegemist oli grupis toime pandud kuriteoga (p 2 ). Kohus leiab, et süüdistatavatel ja kaitsjatel oli ka küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid (p 3).

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et on vaadeldud Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroost saadud originaaldokumendid (09.01.2013.a müügileping, 09.01.2013.a volikiri ja 09.01.13/10.01.2013 taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele /arhiivitunnusega A1049453/), millest nähtub, et Maanteeameti Liiklusregistrile esitati 10.01.2013.a paberilehel trükiblankett „Taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele“, mis on täidetud sinise pastatindiga ja enamasti trükitähtedega ning mis arhiveeriti 10.01.2013.a-l Maanteeameti Liiklusbüroos arhiivitunnuse A1049453 all. Taotlusest nähtuvalt taotleb J. R., keda esindab taotlemisel A.-A. S., sõiduauto BMW 5251 (reg.nr xxx) omaniku vahetuse kande tegemist. Taotlusest nähtuvalt on see koostatud 09.01.2013.a, kuid esitatud Maanteeametile järgmisel päeval, s.o 10.01.2013.a-l. Taotlusele on lisatud J. R. poolt omakäeliselt koostatud volikiri 09.01.2013.a kuupäevaga, millega J. R. volitas A.-A. S.i registreerima enda autot BMW 525i (reg.nr xxx) autoregistrikeskuses tema nimele. Lisaks viidatud volikirjale oli taotlusele lisatud sama kuupäevaga müügileping müüja OÜ X (esindaja S. P.) ja ostja J. R. vahel, millega OÜ X müüs J. R.le sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) (13 kd, tl 39-41). Krediidipanga sissemakseorderist nr 7C366 (13 kd tl 45) nähtub, et A.-A. S. tasus 10.01.2013.a sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) omaniku vahetusega seotud riigilõivu summas 59,42 eurot. Seda, et A.-A. S.i poolt 10.01.2013.a Maanteeameti Liiklusregistrile sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) omaniku vahetuse taotlusele lisatud müügilepingul müüja nimi ja allkiri on võltsitud tõendab käekirjaekspertiisi aktis nr 15E-DK0088 (13 kd, tl 22-27) antud eksperdiarvamus, et ekspertiisiks esitatud 09.01.2013.a müügilepingul tõenäoliselt ei ole müüja nimi S. P. ja allkiri S. P.i nimelt kirjutatud S. P.i poolt. Käekirjaekspertiisiaktis nr 15E-DK0103 (33 kd tl 30-38) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on 09.01.2013.a müügilepingul ja volikirjal J. R. allkirjad kirjutatud J. R. poolt, kuid volikirjal ja müügilepingul olev S. P.i nimi on seevastu väga tõenäoliselt (s.o arvamuste skaalal aste 2) kirjutatud ja dokumendid koostatud Tanel Mandelkorni poolt. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud süüdistatavate S. Džavakjani ja T. Mandelkorni, J. R. ja S. P.i ütlustega, et S. P., S. Džavakjani initsiatiivil, ostis sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx), mis vormistati S.P.i ettevõtte OÜ X nimele ning jäi seejärel Sergei Džavakjani ja tema abikA. J. R. kasutusse. Seega on vaieldamatult tuvastamist leidnud KarS § 201 mõttes, et S. Džavakjani valduses oli OÜ-le X kuuluv vara, so sõiduauto. Samuti on tuvastamist leidnud, et A.-A. S. esitas 10.01.2013.a Maanteeameti liiklusregistrile 09.01.2013.a koostatud taotluse, volikirja ja müügilepingu ning tasus omaniku vahetusega seotud riigilõivu, mille tulemusena registreeriti sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) Sergei Džavakjani abikA. J. R. nimele. Seega pöörati nimetatud vara kolmanda isiku, so J. R. kasuks. Vaidlus seisneb selles kas sõiduauto omanikuvahetus toimus OÜ X seadusliku esindaja S.P.i tahte vastaselt. Sergei Džavakjani ütluste kohaselt tasus ta S. P.ile sõiduauto täieliku müügisumma ära ning S. P. oli nõus sõiduki ümbervormistamisega. Kuna S. P.i oli väga raske kätte saada kaines olekus, pidi ta selle auto ise ümber vormistama, S. P. oli sellega kursis, kuna ta teavitas S. P.i pärast ümbervormistamist. Kaudselt kinnitab S. Džavakjani ütlusi ka J. R., kelle ütluste kohasel ühel päeval tuli tema juurde A., kes andis talle allkirjastamiseks volikirja, mis oli valmis trükitud ja ütles, et vormistab selle auto ARK-is tema nimele, kuna tema abikA. oli auto eest ka ülejäänud summa ära maksnud, kust tema abikA. 17 000 eurot võttis öelda ta ei oska.

Tanel Mandelkorni ütluste kohaselt kui S. Džavakjan maksis ära S. P.ile laenatud summa, siis tehti ostu-müügileping ja sõiduauto registreeriti S. Džavakjani naise nimele. S. P. oli müügilepingu koostamise juures ning allkirjastas selle 99-100% tõenäosusega. S.P.i ütluste kohaselt talle ei ole tänase päevani selle auto eest mitte midagi makstud. Ta käis Sergei Džavakjani naisega sellest autost umbes 2015.a märtsis rääkimas ja S. Džavakjani naine vastas talle, et see auto on juba ammu tema nimele vormistatud ja tema ei tea nende kokkuleppest Sergei Džavakjaniga mitte midagi, et rääkigu ta Sergeiga. Kuivõrd tal ei olnud sel ajal enam Sergei Džavakjani telefoninumbrit, siis ei ole tal õnnestunud sellest temaga rääkida. Tema firma raamatupidaja rääkis talle, et see auto on jätkuvalt firma nimel. Tema ei oska öelda, kuidas auto ümber vormistati, seega sai S. P. sõiduki omanikuvahetusest teada alles rohkem kui kaks aastat pärast selle toimumist, st ta ei ole andnud nõusolekut sõiduki omaniku muutmiseks ega ka müümiseks J. R.le. Kohtu hinnangul on süüdistatavate S. Džavakjani ja T. Mandelkorni ütlused vastuolus. T. Mandelkorni ütluste kohaselt oli S. P. müügilepingu koostamis juures ja allkirjastas selle. S. Džavakjani ütluste kohaselt oli S. P. tol päeval alkoholijoobes ega saanud müügilepingut teha, mistõttu pidi Sergei Džavakjan ise selle ära tegema. Samuti ei haaku süüdistatavate S. Džavakjani ja T. Mandelkorni ütlused S.P.i enese ütlustega, kelle sõnul sai ta müügilepingust teada alles kaks aastat hiljem, ega ka kohtus uuritud käekirjaekspertiisides kajastatud eksperdiarvamusega, mille kohaselt on müügileping koostatud ja allkirjastatud Tanel Mandelkorni poolt. Kohtu hinnangul on T. Mandelkorni ja S. Džavakjani ütlused selles osas ebausaldusväärsed ning vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Seejuures on süüdistatavate sellised ütlused ebaloogilised ning vastuolus ka omavahel. Arvestades eelnevat leiab kohus, et T. Mandelkorni ja S. Dzavakjani ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Kohus märgib ka, et S. P.i antud ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda, kuna need haakuvad teiste kohtus uuritud tõenditega. Seega leiab kohus, et on tõendamist leidnud S. P.i ütlustega ja kohus uuritud ja S. P.i ütlustega riimuvate kirjalike tõenditega, sh 09.01.2013.a koostatud taotluse, volikirja, müügilepingu, Krediidipanga sissemakseorderi ja ekspertiisiaktidega, et Tanel Mandelkorn, Sergei Džavakjan ja A.-A. S. omastasid 09.01.2013.a-l ühiselt ja kooskõlastatult Sergei Džavakjani ja tema abikA. J. R. kasutuses oleva, kuid S. P.i ettevõttele OÜ X kuuluva sõiduauto BMW (reg.nr xxx) vormistades selle Tanel Mandelkorni poolt võltsitud, sh S.P.i allkirja võltsides, müügilepingut kasutades 10.01.2013.a-l Maanteeameti liiklusregistribüroos Sergei Džavakjani abikaasa J. R. nimele. Eeltooduga on täidetud KarS § 201 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid, saab järeldada, et süütegu pandi toimeühiselt, kuigi süüdistatavate teopanus oli erinev, tegutsesid nad ühiselt. Sergei Džavakjani roll teotoimepanemisel oli nö koordineeriv, Tanel Mandelkorni roll oli koostada ümbervormistamise taotlusele lisamiseks vajalik kirjalik müügileping ja võltsida sellel Sergei P.i allkiri ning A.-A. S.i roll oli seejärel võltsitud müügilepingu alusel esitada Maanteeametile taotlus sõiduki ümberregistreerimiseks ja tasuda vajalik riigilõiv toimingu kinnitamiseks. Kõigi ühine eesmärk oli sõiduauto OÜ X kuuluva sõiduauto vormistamine S. Džavakjani abikaasa J. R. nimele. Seega järeldub, et tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab KarS § 201 lg 2 p-s 4 nimetatud grupile.

Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatavad pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sergei Džavakjan ja Tanel Mandelkorn omastasid sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) ning Tanel Mandelkorn koostas omastamise läbiviimiseks vajaliku müügilepingu ja võltsis sellele müüja esindaja S. P.i allkirja. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, kuna süüdistatavad teadsid ja seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise ning eesmärk sai ka saavutatud. Kohus ei pea vajalikuks korrata argumente, mis puudutavad T. Mandelkornile KarS § 344 lg 1 (järgi kvalifitseeritava kuriteo tõenduslikku poolt. Ammendavalt on tõendatud, et 09.01.2013.a dateeringuga sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx) müügileping on võltsitud ning tegelikkuses pole S. P. müügilepingut allkirjastanud, mille alusel oleks sõiduauto BMW J. R. omandisse läinud. Müügilepingu näol on tegemist KarS § 344 teokoosseisu objektiivses küljes silmas peetud dokumendiga, mille abil on võimalik omandada õigusi. Müügilepingu võltsimine õigustas OÜ X kuuluva sõiduki omastamist. Subjektiivsest küljest pani T. Mandelkorn teo toime kavatsetult, kuna süüdistatav oli teadlik, et müügilepingu sisu oli ebaõige, mistõttu sai ta aru, et selliselt võltsib ta müügilepingut, millega võib omandada õigusi. Seega ta teadis ja seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastavate asjaolude teostamise ning eesmärk sai ka saavutatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tanel Mandelkorni ja Sergei Džavakjani poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Tanel Mandelkorn tuleb süüdi mõista KarS § 201 lg 2 p 4 ja § 344 lg 1 järgi ja Sergei Džavakjan tuleb süüdi mõista KarS § 201 lg 2 p 4 järgi. Tanel Mandelkorni ja Dmitri Sidorenko süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 (kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 266 lg 2 p 1 ja 4) järgi Tanel Mandelkorni ja Dmitri Sidorenkot süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumise käigus kuritegeliku ühenduse huvides koos I. S.ga omavolilises sissetungis, so KarS § 266 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 266 lg 2 p 1 ja 4 järgi) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et Tanel Mandelkorn koos Dmitri Sidorenko ja I. S.ga tungisid 01.11.2013.a-l kella 13.00 paiku Raplamaal Märjamaa alevis xxx valdaja tahte vastaselt ja hoone hõivamise eesmärgil sisse V. Z. valduses olevasse elu- ja ärihoonena kasutatavasse hoonesse. Tanel Mandelkorn ja Dmitri Sidorenko sisenesid hoonesse akna lõhkumise teel, murdsid seestpoolt lahti hoone V.sukse ning I. S. sisenes hoonesse Tanel Mandelkorni ja Dmitri Sidorenko poolt lahti murtud V.sukse kaudu. Hoone valdaja V. Z. poolt korduvalt esitatud lahkumise nõuded jätsid Tanel Mandelkorn, I. S. ja Dmitri Sidorenko täitmata ning hoone valdaja tahte vastaselt hoones olevate ruumide uksi avades, ruumide seisukorda fikseerides ning signalisatsiooni paigaldamiseks ettevalmistusi tehes viibisid hoones ebaseaduslikult kuni V. Z. poolt kohale kutsutud politseiametnikud neid lahkuma sundisid. Hoonesse sissemurdmisega tekitati hoone valdajale V. Z.le varaline kahju kokku 150 euro suuruses summas. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule

karistatakse KarS § 266 lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ning kui see on toime pandud maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil. KarS § 266 tähenduses on isikule võõras hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, mis ei ole tema otseses valduses. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Seda tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1, mille kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. Süüdistatav Dmitri Sidorenko end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja keeldus 31.08.2018.a-l toimunud kohtuistungil ütluste andmisest. Süüdistatav Tanel Mandelkorn end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis 27.06.2018.a-l toimunud kohtuistungil ütlusi, et tema tuttav I. S. tutvustas talle oma sõbrannat S. S.t, kellel on Märjamaal tootmishoone, mis on vaja turvakaamerate A. panna. Enne Märjamaale minekut ta kohtus S. S.ga, S. S. rääkis talle, et ta soovib Märjamaal asuvat tootmishoonet müüa. Müügiga pidi hiljem tegelema I.. Ta ütles S.le ja I.le, et eelnevalt peab tal olema Märjamaale minekuks mingi seaduslik alus, mille peale S. S. tegi talle notariaalse volituse. Mõne päeva pärast nad läksid koos I. S. ja turvafirma esindajaga Märjamaale ning nägid seal räämas tootmishoonet, millel olid aknad ja uksed lõhutud, kuid ühes hoone osas tundus talle olevat „väike elu“, kuna hoonel oli üks tiib, mille akendest oli näha, et kardinad on ees. Kuivõrd S. S.l kinnistu ega hoonete võtmeid ei olnud, siis käskis ta temal vajadusel uued lukud panna. Mingil hetkel ilmus välja V. Z., kes nõudis nende lahkumist ja kutsus politsei välja. Politsei juuresolekul näitas V. Z. neile mingeid dokumente ning nemad näitasid oma volikirja. Politsei andis talle ja I. S.le korralduse sealt lahkuda, ent nad keeldusid vabatahtlikult minemast. Seejärel otsustas politsei, et V. Z. peab siiski hoone võtmed üle andma, V. Z. andis neile üle hoone võtmed, misjärel nad lahkusid. Mõne aja pärast läks ta koos S. S.ga uuesti kinnistule ja proovisid V. Z. antud võtit, ent see ei keeranud ning V. Z. ilmus välja ja käskis neil lahkuda. V. Z. kutsus uuesti politsei välja. Politsei tuli kohale ja siis selgus, et V. Z.l ja S. S.l on tsiviilvaidlus pooleli ja politsei otsustas, et kuni tsiviilvaidlus ei ole lahendini jõudnud, ei pea V. Z. kuhugi minema. Seejärel sõitis ta S.ga tagasi Tallinnasse ning rohkem ei ole ta Märjamaal käinud. Vaatamata sellele, et T. Mandelkorn ja D. Sidoreno end neile inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, on nende süü kriminaalasjas tõendamist leidnud teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Asjaolu, et V. Z. oli Märjamaal xxx hoonestatud kinnistu valdaja ja kasutas hoonet eluruumina on tõendatud kannatanu V. Z. 24.10.2017.a kohtuistungil antud ütlustega, et kinnistu Märjamaa xxx kuulub S. S.le. Tema elab aadressil Märjamaal xxx alates 2006.a-st, tegemist on endise tootmishoonega, ta elab seal koos oma pojaga. S. S.ga oli tal kokkulepe, et ta saab nimetatud kinnistu enesele osta, mistõttu ta elas seal ja tegi parendustöid. Umbes 2011-2012 tekkisid ta S. S.ga lahkhelid, S. S. hakkas käituma ähvardavalt, nõudis nende lahkumist. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja T. L. 24.10.2017.a kohtuistungil antud ütlustega, et ta on Märjamaal xxx asuva kinnistu naaber, V. Z. on Märjamaal xxxkinnistul kümmekond aastat elanud. Ta on näinud, kuidas V. Z. pani aeg-ajalt kinnistul oma voodipesu kuivama, käis hommikuti kinnistul hommikumantlis kohvitassiga jalutamas. Ta ei tea, millisel alusel V. Z. seal kinnistul elas, kuid tema kinnitusel on V. Z. seal elamise ajal teostanud kinnistul mitmeid parendustöid. Samuti tunnistaja M. L. 09.11.2017.a kohtuistungil antud ütlustega, et kinnistul Märjamaa xxx asub suur tööstushoone, mida V. Z. kasutas eluruumina. Tunnistaja S. S. andis 05.11.2018.a kohtuistungil ütlusi, et Märjamaal xxx asuv hoonestatud kinnistu kuulub temale, alates 2013.a kevadest on tsiviilkohtus pooleli vaidlus V. Z.ga, kes kasutas seda hoonet ning nõudis temalt tehtud parendustööde hüvitamist.

Seda, et V. Z. oli Märjamaal xxx kinnistu seaduslik valdaja kinnitab ka 02.08.2010.a sõlmitud kavatsusleping nr 1 (12 kd, tl 155-162) ja volikiri (12 kd, tl 200-202), millest nähtub, et müüja S. S. volitatud esindaja A. B. on ostja K OÜ-ga esindaja V. Z.ga sõlminud 02.08.2010.a kavatsuslepingu, mille kohaselt müüakse Märjamaal xxx asuv ehitis 95 000 euroga pärast hoonealuse kinnistu erastamist, sh ostja kohustub tasuma erastamisega seotud kulud. Samuti toetab kannatanu V. Z. väiteid selle kohta, et ta oli 01.11.2013.a nimetatud kinnistu seaduslik valdaja, kaudselt ka X AS poolt 23.11.2010.a-l koostatud eksperthinnang nr 101123-55228-461 (12 kd, tl 173-187), mis on K OÜ poolt tellitud pärast 02.08.2010.a kavatsuslepingu nr 1 sõlmimist. Samuti nähtub Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 01.11.2013.a määrusest nr 2-138169 (24 kd tl 201-204, et S. S. kuuluvale kinnistule asukohaga Raplamaal Märjamaal xxx, on seatud hagihinna ulatuses kohtulik hüpoteek R. K. kasuks. Asjaolu, et V. Z. valdab Märjamaal xxx kinnistut ning ka elab seal, oli teada ka Dmitri Sidorenkole ja Sergei Džavakjanile hiljemalt 28.10.2013.a-l, nimelt nähtub kohtuistungil uuritud Dmitri Sidorenko kasutuses oleva abonendi xxx kaudu ajavahemikul 01.10.2013.a kuni 28.10.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise, -vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokollist nr 8 (3 kd, tl 166-173), mis kajastab 01.11.2013.a kuupäevale eelnenud sündmusi, ning millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel käesoleval juhul lubatav, esiteks, et Sergei Džavakjan saatis 28.10.2013.a Dmitri Sidorenkole lühisõnumi S. S. nime ja telefoninumbriga. Poolteist tundi hiljem (kell 14:15) helistas Dmitri Sidorenko Sergei Džavakjanile tagasi ning annab Sergei Džavakjani küsimuse peale teada, et neil ei õnnestunud sisse kolida, sest teda ei olnud seal, hoone oli kinni ning nad kohtuvad temaga Tallinnas „Kalevis“ politsei kõrval platsil. Sergei Džavakjan annab kõnes Dmitri Sidorenkole veel enne kohtumisele sõitmist juhiseid, et las kolib sealt välja, et koliksid sisse. Pool tundi hiljem (14:47) helistas Dmitri Sidorenko Sergei Džavakjanile tagasi ning andis ülevaate Tallinnas V. Z.ga toimunud kohtumisest: „Lühidalt, ma räägin talle, kuule Vas, selline asi, sa pead sealt ära sõitma. Tema „Alused?, ma räägin kõik on normaalne, alused on meil raudbetoonist. Tema „Kohe vot tuleb minu jurist“, mina räägin et ma ei ole jurist, kurat meile praegu juristi vaja, ma lihtsalt sind, räägin inimlikult, hoiatan ette, et tuleme reedel, hakkame justkui signalisatsiooni panema ja seepärast sa pane oma asjad kokku, et pärast jääb kurat teab võib olla, et ei võtagi enam tagasi, ei jõua. Noh, ta on seal natukene skandaalne, et „oi-ai, ma elan siin kurat“, ma räägin talle, et otsi siis seni midagi teist, kus elada saad, siis hakkas tema omakorda, et peab juristiga rääkima. Dmitri Sidorenko lisab, et tegi lõpuks V. Z.le ettepaneku, et me hakkame väikest kombinaati ehitama, kui tahad, me aitame sind justkui kompensatsiooniks sinna konsultandi kohale. D. Sidorenko sõnul lubas V. Z. selle ettepaneku peale mõelda ning kohtumine sai läbi. Seda, et D. Sidorenko ja T. Mandelkorni omavoliline sissetungimine Märjamaal xxx asuvale kinnistule oli valdaja tahte vastane ja ebaseaduslik on tõendatud kannatanu V. Z. ütlustega, et tema elab aadressil Märjamaal xxx alates 2006.a-st. 2013.a oktoobri lõpus, täpset kuupäeva ta ei mäleta, kui ta tuli xxx kinnistule, nägi ta ruumis sees I. S.t, Tanel Mandelkorni ja S. turvafirma esindajat. T. Mandelkorn oli tagant akna kaudu majja sisse tunginud ja uksed kirvega lõhkunud. Tema eluruumidesse ei õnnestunud neil tungida, kuna ta jõudis varem kohale. Hoovis seisis musta värvi sõiduauto BMW X5, samuti oli aia taga musta värvi Audi A6, mille juures oli kaks meest, kellest üks oli D. Sidorenko, teist ta ära ei tunneks enam. Ta kutsus probleemi lahendamiseks enda kinnitusel kohale oma sõbrad M., S. A., R. A. ja A. K., kuivõrd sellest ei olnud abi, siis kutsus ta kohale politsei. T. Mandelkorn ja I. S. kinnistule tulemise eesmärgiks oli, et ta võtaks oma asjad ja kaoks sealt territooriumilt ära. Kui politsei kohale saabus, siis suheldi kohaliku prokuröriga ning sealt öeldi, et ta peab andma võtmetest koopiad T. Mandelkornile, mida ta ka tegi. Hiljem õhtul politsei, kui talle näidati T.

Mandelkornile S. S. poolt antud volikirja, sai ta aru, et T. Mandelkornil puudus õigus tema väljaviskamiseks ning ta vahetas lukud ära. Samuti sai ta Tallinnas Pärnu mnt-l asuva politseimaja juures kokku T. Mandelkorni, I. S. ja G. Bagatõiga, kes nõudsid, et ta sealt välja koliks, kuid ta ei mäleta, kas see oli enne või pärast seda juhtumit Märjamaal. Käesoleval ajal viibib ta vahi all, kuid tema poeg S. Z. ja kasupoeg R. K. elavad jätkuvalt seal ja neil on S. S.ga tsiviilvaidlus pooleli. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis kannatanu V. Z. talle esitatud fotodelt ära Tanel Mandelkorni (24 kd, tl 211-213), I. S. (24 kd, tl 208-210) ja D. Sidorenko (24 kd, tl 214-216), kes viibisid xxx asuvalt kinnistul 01.11.2013a. Kannatanu V. Z. ütlused riimuvad kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate M. L., H. R., J. J., A. V. ja J. A. ütlustega. Tunnistaja M. L. on andnud 09.11.2017.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et kinnistul Märjamaa xxx asub suur tööstushoone, mida V. Z. kasutas eluruumina. Tema töötas V. Z. juures. Kui nad 01.11.2013.a koos V. Z.ga lõunalt tulid, nägid kinnistule jõudes, et seal olid tundmatud inimesed. Üks noormees tuli hoonest välja ja V. Z. hakkas temaga vene keeles rääkima. Ta läks majja riideid vahetama ning nägi, et hoones olid veel mingid noormehed, turvamees ja naine. Turvamees ütles talle, et nad panevad oma turvasüsteemi peale ja käskis tunnistajal isiklikud asjad ära võtta. Naine kõndis samal ajal hoones ringi ja pildistas seda. Keegi neist ei tutvustanud end. Tema nägi, et maja tagaseinas oli suur aken puruks ning ta arvab, et isikud olid selle kaudu hoonesse saanud. V. Z. palus sissetungijatel lahkuda ning kutsus seejärel ka politsei. Kuid inimesed olid edasi seal ning aia tagant tuli võõrast autost, vist Audist, veel inimesi. Peale seda juhtumit tulid ühed teised inimesed esmaspäeval, s.o 04.11.2013.a-l uuesti kinnistule ja üritasid uksest sisse tulla, V. Z. rääkis nendega ning kuivõrd võtmekimp läks kaduma, siis käskis V. Z. tal võtmed ja väravapuldi tehnika ära vahetada. Tunnistaja H. R. on andnud 24.10.2017.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et ta töötas S. AS Pärnu osakonnas xxx, ta sai ta 01.11.2013.a ülemuse käest korralduse minna xxx hoonestatud kinnistule koos omanikega andureid kontrollima. Ta kohtus bensiinijaamas mehe ja naisega, kellega sõitsid kinnistule. Omandiõigust tõendavaid dokumente ta neilt ei küsinud. Seejärel tahtsid mees ja naine sisse minna, kuid uksed olid lukus ning mees võttis autost kirve ja proovis uksel ebaõnnestunult lukku lõhkuda. Kuivõrd hoonel olid aknad lahti, siis tema soovitas mehel aknast sisse ronida ning mees läkski akna kaudu hoonesse. Seejärel tuli kinnistule veel üks meesterahvas. Ta teadis varasemast, et kinnistus elas V. Z., kuna oli sealt mööda käies näinud, et tuled põlevad ja V. Z. tegutseb seal. Kinnistu hoovis seisis V. Z. auto ning veidi aja pärast tuli ka V. Z. ise. V. Z. selgitas neile, et see on tema oma, keelas neil hoonesse siseneda ja helistas politseisse. Samal ajal helistas tunnistaja enda ülemusele, selgitas talle, et väidetavad kinnistu omanikud ei olegi tegelikult selle omanikud ning sai seejärel ülemuselt loa lahkuda. Tunnistaja J. J. on andnud 08.03.2018.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et 01.11.2013.a töötas patrullpolitseinikuna ja sai väljakutse xxx asuvale sündmuskohale. Ta jõudis sinna kohale esimesena ning seal angaaris olid üks meesterahvas ja üks naisterahvas, kes vaidlesid V. Z.ga. Meesterahvas andis talle tutvumiseks mingid paberid ning naisterahvas oli angaaris. Meesterahvas ja naisterahvas nõudsid, et V. Z. lahkuks, V. Z. keeldus lahkumast ja ütles talle, et neil on kohtuvaidlus pooleli ning et A. V. on asjaoludega kursis. Tema kutsuski kohale A. V.. Ta märkas, et isikud olid tulnud kohale BMW maasturiga ning territooriumist väljas parkis üks võõras auto. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja J. J. talle esitatud fotodelt ära T. Mandelkorni (30 kd, tl 92-94) ja I. S.(30 kd, tl 8991), kes viibisid xxx asuvalt kinnistul 01.11.2013.a.

Tunnistaja A. V. on andnud 13.12.2017.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et ta sai 01.11.2013.a teate, et Uus tn tööstushoonesse on sisse tungitud ning väidetavalt on kA.s ka turvafirma. V.juht käskis tal kohale minna ja asjaolusid selgitada. Ta jõudis sündmuskohale ja nägi, et väravad olid lahti ja seal oli V. Z., mõned meesterahvad ja üks naine. Talle näidati, et hoone taga on aken lõhutud, isikud kohapeal ei eitanudki, et nad on sisse murdnud ja nad näitasid ka kirvest. Ühtlasi näidati tunnistajale paberit, mille kohta väideti, et nad on omaniku loal sisse läinud ja nende eesmärk on V. Z. välja tõsta ja hoonele enda valdus seada. Nad tahtsid V. Z.lt hoone võtmeid ja et ta lahkuks sealt, kuid V. Z. keeldus, kuna ta on hoonesse investeerinud 80 000 eurot. Peale seda tuli kohale J. A., kes hakkas omakorda nende isikutega suhtlema. Lõpuks andis V. Z. A. ning andis neile isikutele peavärava võtme. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja A. V. talle esitatud fotodelt ära T. Mandelkorni (28 kd, tl 92-94) ja I. S. (28 kd, tl 135-137), kes viibis xxx asuval kinnistul 01.11.2013.a. Tunnistaja J. A. on andnud 30.01.2018.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et teda kutsuti 01.11.2013.a-l xxx sündmuskohale, kus asub tööstushoone ja V. Z. elamine, nö lisajõuks, kuivõrd kohapealne situatsioon oli kestnud juba tunde ning sealne politseijõud ei suutnud selgeks teha osapooltele ja oli alust arvata, et võib tekkida füüsiline konflikt. V. Z. oli eelnevalt teatanud, et tema elukohta on sisse tungitud ja teda tahetakse sealt välja tõsta. Sündmuskohale jõudes oli seal piirkonnapolitseinik A. V., V. Z., T. Mandelkorn ja I. S., keda tutvustati kui juristi ning üks tugevama kehaehitusega meesterahvas (tunnistaja osundas istungil G. Bagatõile ja D. Sidorenkole ning märkis, et võimalik et üks neist kahest). Hoovis seisis musta värvi BMW X5 ja aia taga seisis rohelist värvi Audi A8. Tema juurde tuli T. Mandelkorn ja ütles, et tal on volikiri õigelt omanikult ja nad tahavad, et V. Z. neile valduse üle annaks, et nad tahavad selle ruumi kinni panna ja sinna oma turvafirma peale panna. V. Z. vaidles vastu ja selgitas, et ta on seal parendustöid teinud ja tal on tsiviilkohtuvaidlus pooleli. Vestluse käigus nad jõudsid kokkuleppele, et kuivõrd see on V. Z. eluruum ning tal pole hetkel kuskile minna, siis ei ole mõistlik nii lühikese ajaga seda hoonet vabastada. V. Z. ja T. Mandelkorn leppisid kokku mingi tähtaja, äkki paar päeva, mille järel nad kohtuvad Tallinnas ja siis peaks V. Z. valduse üle andma, samas tahtis V. Z. enda juristiga konsulteerida enne kui hakkab mingeid pabereid allkirjastama. Seejärel käis ta koos V. Z. ja T. Mandelkorniga hoones sees ja fikseeris ruumid ning neis oleva inventari ära. Selle ruumi aknaklaas, kus nad vestlesid, oli katki. V. Z. andis tema juuresolekul T. Mandelkornile suure ukse võtme ning isikud lahkusid. Pärast konflikti, kui võõrad olid lahkunud, ütles V. Z. talle veel, et need isikud olid Haron Dikajevi pundi löömamehed, kes käivadki selliselt inimesi välja tõstmas ja nende vara ära võtmas. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja J. A. talle esitatud fotodelt ära I. S. (29 kd, tl 228-230), kes viibis xxx asuvalt kinnistul 01.11.2013. Samuti süüdistatav I. S., kelle suhtes menetlus KrMS § 202 alusel lõpetati, andis 14.06.2017.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et viibis 01.11.2013.a koos T. Mandelkorni ja D. Sidorenkoga Märjamaal, kuna kinnistu omanik S. S. palunud neilt abi paigaldada xxx kinnistule signalisatsioon ja osutada seejärel kinnisvarateenuseid. S. S. sõnade kohaselt oli tal tol hetkel pooleli tsiviilvaidlus nimetatud kinnistu küsimuses V. Z. poja R. K., milles soovis kinnistu parendustööde maksumuse hüvitamist ning V. Z. oli hoone hõivanud. I. S. käis esimest korda kinnistul koos T. Mandelkorniga 2013.a oktoobri lõpus ning V. Z. näitas neile volitust, millest nähtuvalt oli ta hoone seaduslik valdaja. I. S. avaldas istungil kahtlust, et tema hinnangul ei saanud see volikiri olla tegelik, sest esiteks oli ta näinud samal kuupäeval sõlmitud volikirja, millega S. S. oli volitanud A. B.t kinnistu võõrandamist ette valmistama, ning teiseks oli V. Z. näidatud volikiri koopiat, mitte originaali. Seejärel läksid nad teist korda novembri alguses T. Mandelkorniga kinnistule ja võtsid kaasa turvafirma, et viimane paigaldaks kinnistule signalisatsiooni, andurid ning valvekaamerad. I.S. kinnitas, et nende eesmärk ei olnud kinnistut

hõivata ega V. Z.t välja tõsta. Nad jõudsid kohale, kuid siis kutsus V. Z. politsei. Kui politsei kohale jõudis, läks turvafirma esindaja minema. Lõpuks V. Z. läbirääkimiste tulemusena oli nõus neile andma kinnistu võtme ning paari nädala jooksul kinnistu vabastama. Ta eitas kohtuistungil, et oleks kuhugi sisse murdnud või midagi lõhkunud – enda kinnitusel sisenes ta hoonesse fotode tegemiseks uksest. Samuti suhtles ta 2013.a oktoobri lõpus ja novembri alguses, sh eelkirjeldatud sündmuste toimumise ajal nii S. Džavakjani kui ka H. Dikajeviga, kuid ei soovinud suhtluse sisu avaldada. Tunnistaja S. S. ütlustest nähtub, et xxx asuv hoonestatud kinnistu kuulub temale, alates 2013.a kevadest on tsiviilkohtus pooleli vaidlus V. Z.ga, kes kasutas seda hoonet ning nõudis temalt tehtud parendustööde hüvitamist. Ta soovis, et V. Z. lahkuks sealt ning pöördus I. S. ja T. Mandelkorni poole, et nad teeksid kindlaks mis seisus hooned on, selgitaks välja ümberehitused ja sõlmiks turvafirmaga lepingu. Tunnistaja sõnul esitas tema advokaat ka hagi kohtusse V. Z. väljatõstmiseks, kuid see jäeti tähelepanuta ning hetkel valmistatakse ette uut hagi. Kannatanu ütlused riimuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Teatest Lääne Prefektuuri juhtimiskeskusele (12 kd, tl 148), millest nähtub, et 01.11.2013.a kell 13.00 teatas V. Z., et grupp isikuid tungisid valdaja tahte vastaselt V. Z. valduses olevasse xxx hoonesse ja nõudsid V. Z.lt valduse üleandmist, millise sündmusega tegelesid seejärel sündmuskohal politseiametnikud E. J. ja J. J.. V. Z. omakäeliselt koostatud ja esitatud avalduse ja kuriteokaebusega (12 kd, tl 149-154), mille kohaselt 01.11.2013.a tungisid T. Mandelkorn ja veel kolm isikut koos naisterahvaga xxx asuvale tema kasutuses olevasse hoonesse. Koopiast patrullilehest (kutsung 5776) (12 kd, tl 187-188) nähtub, et 01.11.2013.a kella 13.40 ajal sai patrulltoimkond koosseisus J. J. ja E. J. väljakutse xxx kinnistule seoses omavolilise sissetungimisega. Hoones elab V. Z., keda tuldi välja viskama (väljaviskajaks T. Mandelkorn). Patrulllehest nähtuvalt andsid nad asjaga tegelemise üle kohalikule konstaablile A. V.le. xxx asuva sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokollist (12 kd, tl 164-172) nähtub, et hoone üks aknaklaas on lõhutud ning sündmuskohal asus maapinnal ka Fiskars kirves. Sideettevõtjalt saadud andmete kohta koostatud protokollist koos lisadega (12 kd, tl 210-211, lisad tl 212-215) nähtub, et T. Mandelkorn oli koos I. S.ga poolteist nädalat varem (22.10.2013.a) viibinud xxx kinnistu läheduses (nende kasutuses olevad abonendid asusid U0336-Marjamaa nimelises tugijaamas) ning tol korral suheldi nii G. Bagatõi kui ka S. Džavakjaniga. Samuti nähtub protokollist, et seejärel neli päeva enne kõnealuseid sündmusi (28.10.2013.a) oli ka J. Podolinski kasutuses olev abonent Märjamaa vallas. Samast protokollist ilmneb, et 01.11.2013.a-l olid nii T. Mandelkorni, I.S. kui ka D. Sidorenko kasutuses olevad abonendid Märjamaal teineteisele lähestikku ning seejuures fikseeriti järgmised omavahelised kontaktid: T. Mandelkorni ja G. Bagatõi, S. Džavakjani ja J. Podolinski vahel, samuti I. S. ja S. Džavakjani ning H. Dikajevi vahel. Samast protokollist nähtub seegi, et 04.11.2013.a oli T. Mandelkorni kasutuses olev abonent taas Märjamaal ja sellega kontakteeruti S. Dzavakjani kasutuses oleva abonendiga. 01.11.2013.a Märjamaal toimunud sündmusi kajastab ka kohtus uuritud D. Sidorenko kasutuses oleva abonendi xxx kaudu ajavahemikul 01.11.2013.a kuni 16.12.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise- vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 9 (3 kd, tl 175-188), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel käesoleval juhul lubatav. Nimetatud protokollist nähtub tollest päevast Märjamaal toimuvast järgnev sündmuste käik: - 01.11.2013.a kell 12:43 helistas D. Sidorenko S. Džavakjanile ja andis teada, „Hea küll, hüva, me jõuame kohale“.

-

-

kell 13:36 helistas S. Džavakjan D. Sidorenkole tagasi ja küsis „Noh, mis seal on Dima?“, mille peale andis D. Sidorenko S. Džavakjanile ülevaate, et „Praegu toimub hoone hõivamine, ma istun praegu komandopunktis, kontrollpunktis“. Mille peale S. Džavakjan küsib, et: „Sain sinust aru, ha-ha-ha, noh, kas ta pole rahul?“. D. Sidorenko vastab, et: „Ta täitsa lõpp, kähiseb, helistab miilitsasse“, ent kinnitab, et: „Meiega on Security, asjatundlik vanamees“ ning jätkab ülevaate andmist, et V. Z. küsis neilt „Kuidas te siia sattusite, kuidas te sisse pääsesite?“, „Teda ei olnud ju, raisk, me tungisime sisse“, mille järel lubaski V. Z. tema sõnul politsei koheselt kohale kutsuda. D. Sidorenko jätkab ülevaate andmist ning selgitab, et I. on samuti kohal ja teeb fotosid, ning lubas ühtlasi, et kui miilits tuleb, siis nad Grišaga (s.o GrI.i Bagatõiga) lähevad istuvad autosse, millise mõtte kiitis Džavakjan heaks, ent andis ühtlasi juhise, et: „Aga tema las olla Taneliga või jäägu sinna. Raisk, me tahame selle territooriumi ära osta, me juba omame kõike – selle kasutamise õigust“. Sellest nähtub, et Džavakjan kontrollib distA.ilt toimuvat ning annab Sidorenkole ka juhiseid mida keegi neist mingis situatsioonis tegema peaks. Džavakjan arvab, et politsei vast ei taha kohale sõita, ent kui keegi blatkomiteedist kohale sõidab, tuleb häire välja kirjutada. Sidorenko lubas kui midagi on helistab. kell 13:44 helistas D. Sidorenko S. Džavakjanile tagasi ning ütles: „Hõivamine käib edasi, ta kutsus praegu välja, ootame miilitsat“. kell 15:03 helistas S. Džavakjan D. Sidorenkole tagasi, et toimuvast ülevaadet saada, millises kõnes tervitas Sidorenko Džavakjani alguses „Jah, šeff“, ning Džavakjan küsib „Miks Griša torusid ei võta“, mille osas Sidorenko vastab: „GrI.i Bagatõi räägib juttu, needsamused Suleiman-Muliliman tulid kohale“. S. Džavakjanile küsib D. Sidorenkolt „ Aga mida nemad kohal tulid? Ta ju kutsus mendid välja“/.../ „mis jama see on? Olete lolliks läinud?! Kurat, ta kutsub miilitsa välja, aga nad tulevad....täitsa lolliks läinud või?!“ D. Sidorenko ei oska selgitada, miks Suleimani-nimeline mees kohale tuli. Džavakjan küsib Sidorenkolt, et mida Suleiman räägib, ning Sidorenko selgitab, et räägib mingit jama kurat, et nende inimesed andsid Vasjale raha, selle hoone ehitas Vasja. Seepeale palub Džavakjan Sidorenkol telefon Bagatõi kätte anda ning seejärel annab Džavakjan Bagatõile juhiseid, et viimane ütleks Suleimanile, et ütle, et seal sõitis miilits kohale, ta kutsus juba välja, et ta sõitku sealt minema, et meil pole vaja teiega asju klaarima hakata, juristid hakkavad tööle, et nad ju andsid reedeni numbri, et nad helistaks, ent nad ei helistanud, et miks nad nüüd siia siis tulid, nüüd on liiga hilja tõmmelda, pole vaja kurat mingit „platkomiteed“, las pööravad ümber ja sõitku minema sealt. Bagatõi sai enda kinnitusel Džavkjani korraldustest aru ning lubas need täita.

Riigikohus on 12.10.2012.a lahendis nr 3-1-1-40-12 muuhulgas märkinud, et KarS § 266 nimetatud valdaja mõiste sisustamisel ei saa täielikult lähtuda tsiviilõiguslikest arusaamadest. Valdajana KarS § 266 mõttes tuleb vaadelda eeskätt isikut, kes teostab hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala üle tegelikku võimu ja kes samas soovib seda võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov (vt RKKKo 3-1-1-23-11, p 12). Erinevalt tsiviilõiguslikust käsitlusest ei hõlma KarS §-s 266 sätestatud valdaja mõiste aga AÕS § 33 lg-s 2 nimetatud kaudset valdajat, sest viimasel puudub faktiline võim asja üle. Küll võib valdajaks KarS § 266 tähenduses olla ka isik, kelle valdus ei põhine õiguslikul alusel (AÕS § 34 lg 1). Kohus leiab, et kohtus uuritud isikulistest ja kirjalikest tõenditest nähtub, et V. Z. teostas 01.11.2013.a-l xxx hoonestatud kinnistu üle tegelikku võimu ning tal oli valitsemissoov. Vaatamata asjaolule, et kaitsjad on tõstatanud kohtuliku uurimise käigus küsimuse, kas V. Z. valdus põhines õiguslikul alusel ning pidanud korduvalt vajalikuks rõhutada V. Z. ja S. S. vahel pooleliolevale tsiviilvaidlusele, on Riigikohus lahendis 3-1-1-40-12 rõhutanud, et valdajaks

KarS § 266 tähenduses võib olla ka isik, kelle valdus ei põhine õiguslikul alusel. Valduse seaduslikkust ja heausksust üldjuhul eeldatakse. Ent lisaks sellele nähtub kohtus uuritud tõenditest, et xxx asuv hoonestatud kinnistu oli T. Mandelkorni, I. S. ja D. Sidorenko jaoks võõras ja nad keeldusid sealt lahkumast ka pärast seda kui valdaja V. Z. oli korduvalt nõudnud nende lahkumist. Kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et T. Mandelkornil, I. S.l või D. Sidorenkol olnuks seaduslik alus sinna sisenemiseks – ükski neist ei tegutsenud hädakaitses, ega ka hädaseisundis, mis V.staks nende teo vastavuse KarS § 266 koosseisule. T. Mandelkorni, D. Sidorenko ja I. S. sissetungimisest xxx asuvale kinnistule oli teadlik ka S. Džavakjan, samuti oli I. S. 01.11.2013.a-l telefoni teel kontaktis H. Dikajeviga ning 30.01.2018.a-l kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja J. A. sõnul oli V. Z. talle Mandelkorni, Sidorenko ja S. lahkudes öelnud, et need isikud olid H. Dikajevi pundi löömamehed, kes käivadki selliselt inimesi välja tõstmas ja nende vara ära võtmas, mistõttu pandi nimetatud kuritegu toime kuritegeliku ühenduse huvides. Istungil uuritud tõendid kinnitavad, et T. Mandelkorn ja D. Sidorenko tungisid 01.11.2013.a-l koos I. S.ga KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult Raplamaal Märjamaa alevis xxx hoone valdaja V. Z. tahte vastaselt ja hoone hõivamise eesmärgil sisse V. Z. poolt elu- ja ärihoonena kasutavasse hoonesse ning jätsid seejuures V. Z. poolt esitatud nõude sealt lahkumiseks täitmata. T. Mandelkorni ja D. Sidorenko tegevuses õigusvastasust ja süüd V.stavad asjaolud puuduvad. KarS § 5 lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kohus märgib, et omavoliline sissetung on jätkuvalt karistatav ka peale 01.01.2015.a karistusseadustiku redaktsiooni muudatust. Kuni 01.01.2015.a kehtinud Karistusseadustiku redaktsioonis § 266 lg 2 p 3 kohaselt oli karistatav § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest grupi poolt. Kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt süüdistatavad ei jõudnud V. Z. eluruumidesse sisse tungida, kuivõrd sündmuskohale saabus V. Z., kes tõkestas nende tegevuse ja kutsus kohale politsei, siis nende tegevus jäi KarS § 266 lg 2 p 1 mõttes katsestaadiumisse. Samas ei oma see kvalifikatsiooni osas tähtsust, kuna süüdistatavad tungisid V. Z. poolt kasutatavale territooriumile ning ka seal asuvasse hoonesse, et need hõivata, st selles osas oli nende poolt toime pandud tegu lõpuleviidud, seega on nimetatud tegevus karistav ka alates 01.01.2015.a kehtinud redaktsiooni kohaselt. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tanel Mandelkorn ja Dmitri Sidorenko poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Tanel Mandelkorn ja Dmitri Sidorenko tuleb süüdi mõista KarS § 266 lg 2 p 3 (kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 266 lg 2 p 1, 4) järgi. Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi Samuti süüdistatakse Jevgeni Podolinskit isikuna, kes on Tallinna Linnakohtu 17.12.2004.a otsusega nr 1-1-361/04 mõistetud muuhulgas süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja on selliselt isik, kes on varem toime pannud röövimise, ning Vitali Kaer ́a isikuna, kes on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.11.2010.a otsusega nr 1-10-13873 mõistetud muuhulgas süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja on selliselt isik, kes on varem

toime pannud varguse ja omastamise, kuritegelikku ühendusse kuulumise käigus kuritegeliku ühenduse huvides raha teenimise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult ühiselt ja kooskõlastatult koos A.-A. S. ́i ja A. D.iga Tallinnas KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas: A. D., Vitali Kaer, Jevgeni Podolinski ja A.-A. S., soovides saada kiirlaenufirmadelt sularaha ja kauplustest erinevaid kaupu, kuid soovimata tasuda laenude tagasimakseid ning maksta järelmaksuga ostetavate esemete eest, vajasid võõra isiku isikut tõendavat dokumenti või isikuid, kes soostuksid tasu eest vormistama lepinguid oma nimelt. Selleks värbasid Vitali Kaer, Jevgeni Podolinski ja A. D. vastavalt omavahelisele eelnevale kokkuleppele sellisteks isikuteks A. N.i, kelle abil pandi toime erinevaid kelmusi või kelmuse katseid ajavahemikul 12.12.2012.a kuni 21.12.2012.a ja V. D.i, kelle abil pandi toime erinevaid kelmusi või kelmuse katseid ajavahemikul 03.01.2013.a kuni 08.01.2013.a ning ajavahemikul 08.01.2013.a kuni 17.01.2013.a kasutati kelmuste või kelmuste katsete toimepanemiseks A.-A. S.i poolt enne 08.01.2013.a-t eeluurimisel tuvastamata viisil enda valdusesse saadud A. T.i isikutunnistust nr XXX. Pärast võõra isikutunnistuse hankimist kasutas A.-A. S. seda kaarti ka kokkuleppel Vitali Kaera ja Jevgeni Podolinskiga, kelle teadmisel sõidutas A.-A. S. A. D.i xxx asuvasse xxx kaubanduskeskustesse, kus A. D. sõlmis A. T.ina esinedes erinevaid järelmaksulepinguid, mille alusel A. D.ile väljastatud kauba realiseeris A.-A. S. pandimajades. Ajavahemikul 10.12.2012.a kuni 12.12.2012.a Tallinnas, kihutasid Vitali Kaer, Jevgeni Podolinski ja A. D. A. N.it KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, mis seisnes selles, et lubasid A. N.ile maksta raha juhul, kui viimane sõlmib oma nimelt kiirlaenu- ja järelmaksulepinguid kinnitades A. N.ile, et tema poolt sõlmitavate lepingutega võetavad kohustused vormistatakse omakorda edasi firma nimele ning A. N. ise laene ega järelmakse tasuma ei pea. Lepingute firma nimele vormistamise ettekäändel saadi A. N.ilt isikut tõendavate dokumentide andmed ja pangakonto number ning ajavahemikul 12.12.2012.a kuni 21.12.2012.a sõlmiti või üritati sõlmida A. N.i andmeid kasutades või tema osalusel kiirlaenu, krediitkaardi ja järelmaksu müügilepinguid järgmiselt: A. D. esitas A. N.i isikuandmeid ning enda kasutuses olevate sidevahendite kontakte kasutades internetis erinevatesse kiirlaenufirmadesse laenutaotlusi ja suhtles A. N.i nimel ise kiirlaenufirmadega. Kiirlaenufirmast laenu andmise osas positiivse otsuse korral viisid Vitali Kaer ja/või Jevgeni Podolinski A. D.i ja A. N.i isiku tuvastamiseks Tallinnas postkontorisse, misjärel kandis kiirlaenufirma A. N.i pangakontole üle laenutaotluses esitatud summa. Pangakontole kantud raha võeti sularahaautomaadist välja, misjärel võttis raha enda kätte A. D.. Vitali Kaer ja/või Jevgeni Podolinski otsustasid enne lepingute sõlmimist, millal, millisest kauplusest ja millist kaupa tuleb võtta, andsid sellest teada A. D.ile, kes kontakteerus A. N.iga ning kokkulepitud kohast võtsid Vitali Kaer ja/või Jevgeni Podolinski A. D.i ja A. N.i autosse ning viisid kauplustesse. Vajadusel veensid A. D., Vitali Kaer ja Jevgeni Podolinski A. N.it lepinguid sõlmima. Vitali Kaera nõusolekul võis A. D. ka ise kauplusest järelmaksuga võetavat kaupa valida. Vajadusel andsid Vitali Kaer või Jevgeni Podolinski A. D.ile lepingu sõlmimiseks vajalikus summas sularaha ning A. D. ja A. N. käisid kahekesi kauplustes, kus A. N. A. D.i kontrolli all ja mõnikord ka dikteerimisel, sõlmis lepingud oma nimelt. Saadud kauba viisid A. D. ja A. N. neid eemal ootava Vitali Kaera ja/või Jevgeni Podolinski autosse, järelmaksu müügilepingud võttis A. D. enda kätte. Tehingute vormistamise eest andis A. D. A. N.ile sularaha ning peale kauba kättesaamist viisid A. D., Vitali Kaer ja/või Jevgeni Podolinski A. N. koju. Ajavahemikul 03-08.01.2013 kasutasid A. D., Vitali Kaer ja/või Jevgeni

Podolinski analoogsete kelmuste toimepanemiseks V. D.it. Osa järelmaksu müügilepingutega saadud esemetest võeti kasutusele kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelises kokkusaamiskohas xxx asuvas X, osa kaubast jagati kuritegeliku ühenduse liikmete vahel ning osa kaubast realiseeriti pandimajades. A. N.i osalusel või tema isikuandmeid kasutades pandi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamisega toime järgmised kuriteod: -

12.12.2012.a kell 00:33 esitas A. D. internetis X AS veebikeskkonnas internetilehel www.ekspressraha.ee A. N.i nimel laenutaotluse 800,00 euro suuruse summa saamiseks 360 päevaks, märkides taotlusesse A. N.i aadressi, passi numbri ja pangakonto numbri ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx. Laenu saamiseks esitas A. D. eeluurimisel tuvastamata isiku poolt võltsitud A. N.i pangakonto väljavõtte. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata

-

12.12.2012.a kell 01:57 esitas A. D. X OÜ portaalis smsmoney.ee A. N.i nimel laenutaotluse 200 euro saamiseks 25 päevaks, märkides taotlusesse A. N.i aadressi, isikutunnistuse numbri ja pangakonto numbri ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx. Laenu saamiseks vajalikuks isikutuvastamiseks sõidutasid Vitali Kaer ja Jevgeni Podolinski A. D.i ja A. N.i 12.12.2012.a-l päevasel ajal x postkontorisse aadressil Tallinn xxx, kus A. N. esitas oma isikutunnistuse ja allkirjastas Isikusamasuse tuvastamise ankeedi, misjärel sõlmis X OÜ laenulepingu nr. 31002111261 ning kandis sama päeva õhtul A. N.i pangakontole üle 200 eurot, mis 13.12.2012.a-l sularahaautomaadist välja võeti. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisega tekitati X OÜ-le varaline kahju 200,00 euro suuruses summas.

-

12.12.2012.a kell 02:46 esitas A. D. X OÜ-le internetis A. N.i nimel laenutaotluse, märkides taotlusesse A. N.i aadressi ja pangakonto numbri ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata.

-

12.12.2012.a kell 02:51 esitas A. D. X AS internetilehel xxx A. N.i nimel eraisiku krediitkaardi taotluse, märkides taotlusesse A. N.i aadressina enda elukoha aadressi, so xxx ja enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx. Olles saanud X AS teate eraisiku krediitkaardi väljastamise valmisoleku kohta, sõitsid A. D. ja Vitali Kaer 17.12.2012.a A. N.ile Lasnamäele järgi, veensid teda kA. tulema ning seejärel sõitsid kolmekesi kella 15.00 ajaks X AS kontorisse aadressil xxx Tallinn, kus A. N. allkirjastas eraisiku krediitkaardi lepingu limiidiga 100 eurot. Nimetatud lepingu alusel A. N.ile väljastatud krediitkaardi võttis A. D. enda kätte ning sellega tangiti kütust 17.12.2012.a kell 15:26 Tallinnas xxx tanklas 58,46 euro eest ning mis tasuti sularahas 28.12.2012.a. Samal päeval, so 28.12.2012.a kell 10:38 tangiti sama kaardiga kütust xxx tanklas 40,91 euro, kell 11:30 xxx tanklas 87,94 euro ja kell 14:07 xxx tanklas 68,16 euro eest. Tangitud kütuse eest tasumata jätmisega tekitati X AS varaline kahju 197,01 euro suuruses summas.

-

12.12.2012.a kell 16:03 esitas A. D. X OÜ-le internetis A. N.i nimel laenutaotluse 800,00 euro suuruse summa saamiseks 180 päevaks, märkides taotlusesse A. N.i aadressi ja pangakonto numbri ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri

xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata -

13.12.2012.a kell 03:34 esitas A. D. X OÜ-le internetis A. N.i nimel laenutaotluse, märkides taotlusesse A. N.i aadressi ja pangakonto numbri ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri 372xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata

-

13.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses X AS x kuuluvas kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaera ja A. N.iga soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, lasi A. D. A. N.il sõlmida mini tahvelarvuti xxx soetamiseks AS X järelmaksu müügilepingu nr.371649 summas 501,75 eurot. Lepinguga omandatud seadme eest tasumata jätmisega tekitati AS X varaline kahju 501,75 euro suuruses summas.

-

13.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas X OÜ kaupluses T. A. D. grupis koos Vitali Kaera ja A. N.iga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, lasi A. D. A. N.il esitada LED LCD televiisori LG 42LM3450 maksumusega 474,05 eurot soetamiseks S AS järelmaksutaotluse. A. D.i, Vitali Kaera ja A. N.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata.

-

14.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses X AS X kuuluvas kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaera ja A. N.iga soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, lasi A. D. sõlmida A. N.il printeri Brother MFC-J6510DW, maksumusega 156,00 eurot soetamiseks AS X järelmaksu müügilepingu nr 371930 ja juukselõikusmasina Valera 652.01, maksumusega 55,00 eurot soetamiseks sõlmida AS X järelmaksu müügilepingu nr 371936. Lepinguga omandatud seadmete eest tasumata jätmisega tekitati AS X varaline kahju 211,00 euro suuruses summas.

-

15.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses X AS X kuuluvas kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaera ja A. N.iga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, lasi A. D. A. N.il sõlmida sülearvuti NP300E5C-S02EE maksumusega 409,00 eurot soetamiseks AS X järelmaksu müügilepingu nr 372541. Lepinguga omandatud seadme eest tasumata jätmisega tekitati AS X varaline kahju 409,00 euro suuruses summas.

-

17.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas xxx AS X kuuluvas kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaera ja A. N.iga soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, lasi A. D. A. N.il sõlmida sülearvuti NP300E5C 15,6“/B970/4GB/750GB/W8 ja mälupulga Silicon Power 8GB Marvel M01 USB3,0 (sinine) soetamiseks AS X järelmaksu müügilepingu nr. 373293 kogusummas 330,37 eurot. Lepinguga omandatud seadmete eest tasumata jätmisega tekitati AS X varaline kahju 330,37 euro suuruses summas.

-

21.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas x kaubanduskeskuses AS X kuuluvas kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaera, Jevgeni Podolinski ja A. N.iga soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, lasi A. D. A. N.il sõlmida tahvelarvuti mpman MP1010 MP10104GB maksumusega 111,75 eurot soetamiseks AS X järelmaksu müügilepingu nr. 375269. Lepinguga omandatud

seadme eest tasumata jätmisega tekitati AS X varaline kahju 111,75 euro suuruses summas. -

15.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses X AS x kuuluvas kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaeraga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et ei hakka lepingujärgseid kohustusi täitma, esitas A. D. oma nimelt sülearvuti Asus S400CA-CA020H maksumusega 789,00 eurot ja iPad mini MD545HC/A maksumusega 669,00 eurot soetamiseks S AS järelmaksutaotluse kogusummas 1 458,00 eurot, kuid tema tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata.

-

16.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses X AS x kuuluvas kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaeraga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et ei hakka lepingujärgseid kohustusi täitma, esitas A. D. oma nimelt sülearvuti Asus S400CA-CA020H maksumusega 789,00 eurot ja iPad mini MD545HC/A maksumusega 669,00 eurot soetamiseks S AS järelmaksutaotluse kogusummas 1 458,00 eurot, kuid tema tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata.

-

16.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas x kaubanduskeskuses X AS kaupluses x A. D. grupis koos Vitali Kaeraga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et ei hakka lepingujärgseid kohustusi täitma, esitas A. D. oma nimel sülearvuti NB HP EliteBook 8460) i7 14HD 7P maksumusega 1 317,50 eurot soetamiseks X OÜ järelmaksutaotluse, kuid tema tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata.

-

17.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses X AS X kuuluvas kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaeraga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et ei hakka lepingujärgseid kohustusi täitma, esitas A. D. oma nimel sülearvuti Asus S400CA-CA020H maksumusega 789,00 eurot ja iPad mini MD545HC/A maksumusega 669,00 eurot soetamiseks S AS järelmaksutaotluse kogusummas 1 458,00 eurot, kuid tema tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata.

-

17.12.2012.a Tallinnas xxx asuvas x Kaubanduskeskuses X AS kaupluses X A. D. grupis koos Vitali Kaeraga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et ei hakka lepingujärgseid kohustusi täitma, esitas A. D. oma nimel sülearvuti NB HP EliteBook 8460) i7 14HD 7P, mälupulga Silicon Power 8GB Lux Mini 320, mälukaardi Silicon Power SDHC 16GB C10, koti Tamrac ja digitaalse fotoaparaadi Pentax X-5 soetamiseks X OÜ järelmaksutaotluse kogusummas 1 496,47 eurot, kuid tema tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata.

V. D.i osalusel või tema isikuandmeid kasutades pandi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamisega toime järgmised kuriteod: -

03.01.2013.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses xxx AS X kuuluvas kaupluses X, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, sõlmis V. D. oma nimel sülearvuti Asus K55VD-SX023H W8 Nordic maksumusega 649,00 eurot, sülearvuti Asus X501A-XX243H W8 valge

maksumusega 449,00 eurot, WiFi ruuter TRENDnet 300Mbps maksumusega 49,00 eurot ja sülearvuti Asus X501A-XX243H W8 valge maksumusega 449,00 eurot soetamiseks AS X järelmaksu müügilepingu nr. 380077 kogusummas 1 596,00 eurot, millest tasus lepingu sõlmimisel 400,00 eurot. Lepinguga omandatud seadmete eest tasumata jätmisega tekitati AS X varaline kahju 1 196,00 euro suuruses summas. -

04.01.2013.a kell 00:43 esitas A. D. X AS-le internetis V. D.i nimel laenutaotluse, märkides taotlusesse V. D.i isikutunnistuse numbri ja pangakonto numbri ning endaga seotud aadressi ja enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata

-

04.01.2013.a kell 01:11 esitas A. D. internetis X (X OÜ) kodulehel V. D.i nimel laenutaotluse 900 euro saamiseks 360 päevaks, märkides taotlusesse V. D.i pangakonto numbri ning endaga seotud isiku aadressi ja enda kasutuses oleva meiliaadressi xxx. Laenu saamiseks vajaliku isikutuvastamise tegid A. D.i ja V. D. 04.01.2013.a päevasel ajal x postkontoris aadressil Tallinn xxx, kus V. D. esitas oma isikutunnistuse ja allkirjastas Isikusamasuse tuvastamise ankeedi, misjärel sõlmis X OÜ laenulepingu nr. 533111 ning kandis sama päeva õhtul V. D.i pangakontole üle 900 eurot, millest 874,02 eurot V. D. 07.01.2013.a S. K.`i pangakontole üle kandis ning kust see samal päeval välja, Vitali Kaera ja Jevgeni Podolinski kontrolli all, välja võeti. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisega tekitati X OÜ -le varaline kahju 900,00 euro suuruses summas.

-

04.01.2013.a kell 01:31 esitas A. D. internetis X OÜ-le V. D.i nimel laenutaotluse 190,00 euro saamiseks 30 päevaks, märkides taotlusesse enda kasutuses oleva meiliaadressi xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata

-

04.01.2013.a kell 01:52 esitas A. D. X OÜ portaalis smsmoney.ee V. D.i nimel laenutaotluse 500 euro saamiseks 360 päevaks, märkides taotlusesse endaga seotud isiku aadressi ning enda kasutuses oleva meiliaadressi xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata

-

04.01.2013.a kell 02:20 esitas A. D. X OÜ-le internetis V. D.i nimel laenutaotluse, märkides taotlusesse endaga seotud isiku aadressi. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata

-

04.01.2013.a kell 02:31 esitas A. D. Placet Group OÜ portaalis smsmoney.ee V. D.i nimel laenutaotluse 500 euro saamiseks 180 päevaks, märkides taotlusesse endaga seotud isiku aadressi ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx ja meiliaadressi xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata

-

04.01.2013.a kell 11:45 esitas A. D. X Eesti AS e-poes V. D.i nimel X OÜ järelmaksutaotluse sülearvuti Samsung Galaxy S III NP700Z5C-S01EE maksumusega 1 469,00 eurot soetamiseks, märkides taotlusesse endaga seotud isiku aadressi ning enda kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri xxx ja meiliaadressi xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata

-

05.01.2013.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses xxx X AS kuuluvas kaupluses

X, A. D. grupis koos V. D.iga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, lasi V. D.il esitada mobiiltelefoni Samsung Galaxy SIII I9300 16 GB ja iPad Wi-Fi maksumusega 1 300,00 eurot soetamiseks X OÜ järelmaksutaotluse kokku 1 300,00 euro suuruses summas. A. D.i ja V. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata. -

07.01.2013.a kell 14:17 esitas A. D. internetis X OÜ-le V. D.i nimel laenutaotluse 190,00 euro saamiseks 30 päevaks, märkides taotlusesse enda kasutuses oleva meiliaadressi xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata

-

07.01.2013.a kell 14:31 esitas A. D. internetis X OÜ-le V. D.i nimel laenutaotluse 190,00 euro saamiseks 30 päevaks, märkides taotlusesse enda kasutuses oleva meiliaadressi xxx. A. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata

-

08.01.2013.a Tallinnas xxx asuvas x kaubanduskeskuses X AS kaupluses X V. D. grupis koos Vitali Kaeraga, soovides saada endale erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et ei hakka lepingujärgseid kohustusi täitma, esitas V. D. oma nimelt arvuti Acer Aspire

V3-531

15“/4/500GB maksumusega 517,50 eurot soetamiseks X OÜ järelmaksutaotluse 517,50 euro suuruses summas. V. D.i tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata.

-

08.01.2013.a Tallinnas xxx asuvas X OÜ kaupluses V. D. grupis koos Vitali Kaerga, soovides saada endale erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et ei hakka lepingujärgseid kohustusi täitma, sõlmis V. D. oma nimelt teleri LG 32LS3590 maksumusega 359,00 eurot soetamiseks X OÜ laenulepingu nr.0055301084 359,00 euro suuruses summas. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisega, tekitati X OÜ varaline kahju 359,00 euro suuruses summas.

A.-A. S.i poolt enne 08.01.2013.a eeluurimisel tuvastamata viisil enda valdusesse saadud A. T.i isikutunnistust nr XXX kasutades pandi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamisega toime järgmised kuriteod: -

08.01.2013.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses xxx AS X kuuluvas kaupluses X, A.-A. S. grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, esitas eeluurimisel tuvastamata isik tahvelarvuti MD371 Apple iPad 3 maksumusega 719,00 eurot soetamiseks X AS järelmaksu müügilepingu nr 381583 sõlmimisel enda isikut tõendava dokumendina teisele isikule, so A.-A. S.i käest saadud A. T.`i isikutunnistuse nr XXX. Lepinguga omandatud seadme eest tasumata jätmisega tekitati AS X varaline kahju 719,00 euro suuruses summas.

-

08.01.2013.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses xxx AS X kuuluvas kaupluses X A.-A. S. grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, esitas tahvelarvuti MD371 Apple iPad 3 maksumusega 719,00 eurot soetamiseks AS S järelmaksu taotluses enda isikut tõendava dokumendina teisele isikule, so A.-A. S.i käest saadud A. T.`i isikutunnistuse nr XXX. A.-A. S.i ja A. T.`i dokumenti kasutanud,

eeluurimisel tuvastamata isiku tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata. -

08.01.2013.a Tallinnas xxx x kaubanduskeskuses asuvas X esinduses A.-A. S. grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, soovides soetada liitumislepinguga tahvelarvutit esitas enda isikut tõendava dokumendina teisele isikule, so A.-A. S.i käest saadud A. T.`i isikutunnistuse nr XXX. A.-A. S.i ja A. T.`i dokumenti kasutanud, eeluurimisel tuvastamata isiku tahtest sõltumata jäi taotlus rahuldamata ning leping sõlmimata.

-

10.01.2013.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses xxx X AS müügiesinduses A.A. S. grupis koos A. D.iga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, sõlmis tahvelarvuti Asus Eee Pad TF300TG maksumusega 553,92 eurot soetamiseks X AS järelmaksuga vara müügilepingu liitumislepingud nr 2279872 ja nr 2279862 koos lisaga 2279868. Lepingute sõlmimisel esitas A. D. enda isikut tõendava dokumendina A.-A. S.i käest saadud, teisele isikule, so A. T.`le kuuluva isikutunnistuse nr XXX, võõra aadressi ning enda kasutuses oleva meiliaadressi xxx. Lepinguga omandatud seadme eest tasumata jätmisega tekitati X AS varaline kahju 553,92 euro suuruses summas.

-

10.01.2013.a Tallinnas xxx asuvas kaubanduskeskuses xxx X AS müügiesinduses A.A. S. grupis koos A. D.iga, soovides saada erinevaid elektroonikaseadmeid ning teades, et lepingujärgseid kohustusi ei hakata täitma, soetas X AS müügiesindusest x liitumislepinguga nr 30063742 mini tahvelarvuti QOF98035 ja iPad 3 Q460560 16GB 3G+WiFi telefoninumbritele xxx ja xxx, kogumaksumusega 624,00 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus A. D. 115,98 eurot, millest 15,98 eurot moodustas lepingutasu ning esitas enda isikut tõendava dokumendina A.-A. S.i käest saadud, teisele isikule, so A. T.`le kuuluva isikutunnistuse nr XXX, võõra aadressi ning enda kasutuses oleva meiliaadressi xxx. Soetatud telefoninumbrit xxx kasutas A. D. ise vähemalt ajavahemikul 10.01.2013.a kuni 31.01.2013.a. Lepinguga omandatud seadmete eest tasumata jätmisega tekitati X AS varaline kahju kokku 524,00 euro suuruses summas.

Seega süüdistatakse Jevgeni Podolinskit varem röövimise ja kelmuse toime pannud isikuna ning Vitali Kaera varem varguse ja omastamise toime pannud isikuna kuritegeliku ühenduse poolt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamises, so KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 01.01.2015.a jõustunud Karistusseadustiku muudatuse kohaselt vastab Jevgeni Podolinski tegevus isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja kelmuse, ning Vitali Kaera tegevus isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, ühiselt ja kooskõlastatult ehk grupis teisele isikule varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, so KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele. Süüdistatavaid süüdistatakse KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. KarS § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõttest lähtuvalt peab isiku tegu olema karistatav nii teo toimepanemise ajal kui ka pärast seda kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kuni 01.01.2015.a eeldas kelmuse süüteokoosseis varalise kasu saamist tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutse loomise teel. Alates 01.01.2015.a kehtivas redaktsioonis eeldab KarS § 209 teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega süüdistuses toodud episoodid jäävad 01.01.2015 dateeringust ettepoole, mistõttu nõXXX süüteokoosseis lõpule viidud kelmuse puhul mitte üksnes varalise kasu saamise eesmärki, vaid koosseisulise tagajärjena ka varalise kasu tegelikku saamist. Kelmus tagajärjedeliktina moodustub kannatanu petmisest, selle mõju tehtud kannatanu varakäsutusest ehk faktilise või õigusliku sisuga teost, mis viis vahetult kannatanu varalise seisu kahjustumiseni. Süüdistatav Vitali Kaer end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud ja andis 22.05.2018.a kohtuistungil ütlusi, et A. D. pakkus talle võimalust teenida raha – selgitas, et on võimalik võltsitud pangaväljavõtete abil vormistada tehnikat järelmaksuga, kuid selleks on vaja inimesi kehtivate passidega. Ta leidis V. D.i ja A. N. ning pakkus seda skeemi neile, ta kinnitas ühtlasi, et neid ei olnud vaja veenda, vaid ta lihtsalt selgitas skeemi. A. D. tegeles kõigega ise, tema roll oli üksnes vahendada suhtlust A. N., V. D.i ja A. D.i vahel. Kogu suhtlus käis tema vahendusel. Ta oli vahel ka autojuhiks kui kauplustes käidi, samuti käis ta ka ise vahel kaupluses sees, kauba vastuvõtmise juures tema ei olnud. X krediitkaardi A. N.i nimele sai ta enese valdusesse ja andis selle seejärel Tanel Mandelkornile kasutamiseks, samuti oli ta juures kui A. D. sai kaks telerit, juukselõikusaparaadi, tahvelarvuti ja printeri. A. D. müüs kõik peale tahvelarvuti ja printeri maha. Tahvelarvuti kinkisid nad S. Džavakjanile ja printeri osas tegi ta ettepaneku viia see T spordiklubi kontorisse. Süüdistatav Jevgeni Podolinski end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis 11.06.2018.a kohtuistungil ütlusi, et A. D. pakkus talle hea hinnaga tehnikat ning andis talle ka võimaluse tehnikat välja valida, kuid teda ei huvitatud kuidas see skeem toimib, juttudest kaugemale see ei jõudnud ning ta ei ole A. D.i kunagi kauplustesse sõidutanud. Vaatamata sellele, et J. Podolinski ja V. Kaer end neile inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, on nende süü kriminaalasjas tõendamist leidnud teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Süüdistatav A. D. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava A. D.i kohtueelses menetluses antud ütlused (5 kd tl 1-9, 10-16, 38-41 ja tl 42-55), millest nähtub, et 03.06.2014.a ülekuulamisel on kahtlustatav A. D. andnud ütlusi, et ta on toime pannud kahtlustuses nimetatud kuriteod. Ta vabanes 20.07.2012.a vanglast ning tutvus siis J. Podolinski kaudu, kellega ta tutvus juba ca 2004. a vanglas olles, Vitali Kaeraga ning sama aasta sügisel sai ta administraatorina tööle OÜ X puhkekeskusesse, kus ta töötas umbes pool aastat. Ta teab A. N.it alates 2012 novembrist-detsembrist ning teda tutvustasid talle Vitalik ja J. Podolinski. Vitaliku perekonnanime sai täna talle esitatud kahtlustusega tutvudes. 2012.a lõpus sõitsid V. Kaer ja J. Podolinsk V. Kaera autoga Volkswagen Touareg, tema maja juurde Kärberi tänavale Tallinnas ja ütlesid et A. N. on nõus järelmaksuga vormistama oma nimele kaupu. V. Kaera ja J. Podolinskiga petsid firmadelt kaupu ja raha välja. Kui V. Kaer ja J. Podolinski sõitsid koos A. N.iga esimest korda tema juurde, siis palusid mõlemad V. Kaer ja J. Podolinski teda, et ta käiks koos A. N.iga mööda kauplusi ning võtaks järelmaksuga kaupa. V. Kaer ja J. Podolinski käisid ise eelnevalt kauplustes vaatamas ja valisid kauba välja ja rääkisid siis A. N.ile, mida on vaja võtta ning siis nad läksid koos A. N.iga kauplusesse, kus A. N. vormistas oma nimele järelmaksulepingud ning võttis kauba, mille andis V. Kaerale ja J. Podolinskile, kes siis jätsid osa esemetest endale ning osa esemetest müüsid maha ning andsid mingi osa müügist saadud rahast ka A. N.ile. Samuti sai ka tema mingi osa rahast. Osa esemeid anti ka tuttavatele, ühe järelmaksuga võetud tahvelarvutitest kinkis V. Kaer Sergei

Džavakjanile viimase kodus, tema oli selle kinkimise juures. Samuti ta teab, et üks suur koopiamasina-printeri viidi Tallinnas x keskuse vastas olevasse H. Dikajevi kontorisse. H. Dikajevil on seal kontor ja spordisaal. Järelmaksuga ostmine käis nii, et V. Kaer ja J. Podolinski sõitsid tema juurde, võtsid tema autosse, seejärel sõitsid A. N.i juurde Lasnamäel. Järelmaksuga oste vormistasid Tallinnas olevates kauplustes, mäletab, et käisid x keskuses (X, X) ja xxx erinevates kauplustes. Samuti käisid ühe korra A. N.iga x postkontoris. V. Kaer ja J. Podolinski tõid neid sinna oma autoga kohale, ise jäid autosse ootama ja tema koos A. N.iga läks postkontorisse, kus A. N. esitas oma isikut tõendava dokumendi, talle esitati mingi dokument ning ta allkirjastas selle. Raha kohe kätte ei saanud, vaid see kanti üle A. N.i pangakontole. A. N.ist oli aru saada, et ta ei tahtnud tegelikult kauplustes neid järelmaksulepinguid sõlmida, ta üritas neist tehingutest keelduda, kuid V. Kaer ja J. Podolinski rääkisid ta alati ümber, lihtsalt ütlesid, et sõidame, sa võtad need ja need esemed ja kõik. Kui nad A. N.iga läksid kauplusesse, siis V. Kaer ja J. Podolinski käisid seal läheduses ringi ja mõned korrad tulid nendega kauplusesse kA., kuid hoidsid neist eemale. Tema käis koos A. N.iga kauplustes järelmaksulepinguid sõlmimas kuna J. Podolinski ja V. Kaer palusid tal seda teha ja kontrollida, et A. N. ikkagi võtaks neid esemeid, mis J. Podolinski ja V. Kaer välja olid valinud ja mida neil vaja oli. Tema ei otsustanud mitte kordagi, mida on vaja järelmaksuga vormistada ja samuti ei olnud see ka A. N.i otsustada. Samuti pidi ta jälgima, et A. N. lepingute vormistamisest kõrvale ei hiiliks. Järelmaksu vormistamisel alati polnudki vaja sissemaksu maksta, kuid kui sissemaksu tasumine oli vajalik, siis V. Kaer ja J. Podolinski andsid A. N.ile sularaha ja A. N. siis ise maksis. Ta nägi kuidas V. Kaer ja J. Podolinski andsid A. N.ile raha sissemaksu tegemiseks. See raha andmine toimus mõnikord autos, mõnikord kaubanduskeskuses. Kust V. Kaer ja J. Podolinski nendeks sissemaksudeks raha võtsid, seda tema ei tea. Peale seda, kui kaup oli käes, viis A .N. selle V. Kaera ja J. Podolinski autosse ning seejärel viidi A. N. koju. V.Kaer ja J.Podolinski lubasid, et müüvad asjad maha ja siis annavad A. N.ile ka mingi osa saadud summast, kuid tema teada A. N.ile nad mingit raha ei andnudki. Kui A.N. oli koju viidud, siis tavaliselt viidi mind ka koju või siis sõitsin V. Kaera ja J. Podolinskiga kA., kui nad asju pandimajja viisid, kuid millistes pandimajades nad neid asju pakkumas käisid, seda ta öelda ei oska, kuna ta ei käinud pandimajades kA.s. Tema ei tea kes vormistas laenud A. N.i nimele, teab, et need taotlused tehti internetis, kuid kes need tegi, seda tema ei tea, võimalik, et need tegi A. N. ise. Mäletab, et enne laenu võtmist V. Kaer ja J. Podolinski küsisid A. Nikolevilt, et ega tal võlgu ei ole ja siis A. N. rääkis, et ta on varem ka SMS-laene võtnud, kuid on alati kõik korralikult tagasi maksnud, st võlgu tal ei ole. Seda, mis konkreetselt puudutab kahtlustuses märgitud SMS-laenu võtmise episoodi 12.12.2012.a, siis selle lepingu sõlmimise asjaolusid ta ei tea, teab, et sularaha nad sellest postkontorist ei saanud, vaid peale seda, kui A. N. oli postkontoris oma isiku tuvastanud, kanti taotluses märgitud summa üle. Mis puudutab teisi kahtlustuses nimetatud episoode, siis ta võib nende kohta öelda, et nad käisid (V. Kaer ja J. Podolinski sõidutasid neid oma autoga) mööda kauplusi, kus A. N. vormistas oma nimele järelmaksulepinguid, kuid millisel kuupäeval ja millises kaupluses nad käisid või milliseid konkreetseid esemeid nad neist kauplustest võtsid, seda ta täpselt ei mäleta. Samuti ei mäleta ta seda, kui palju asju niimoodi järelmaksuga üldse võeti, kuid mäletab, et nende esemete hulgas oli televiisor, suur koopiamasin, arvutid. Mäletab, et veel enne seda, kui ta A. N.iga käis mööda kauplusi järelmaksulepinguid sõlmimas, tõi V. Kaer ühe mehe tema kodu juurde Lasnamäele, kellega koos ta käis (V. Kaer viis neid oma autoga) x keskuses järelmaksulepinguid vormistamas, kuid selle isiku nime ta ei mäleta ja samuti ei mäleta, milliste asjade peale seal x keskuses järelmaksuleping sõlmiti. Samuti ta ei mäleta, kas järelmaksu andis Liisi või mõni muu järelmaksu võimaldav firma. Viibis selle mehega vaid X keskuses olevas kaupluses toimunud tehingu juures. Teab, et V. Kaeral ja J. Podolinskil oli veel inimesi, keda nad samuti mööda kauplusi vedasid ja lasid neil järelmaksulepinguid vormistada, kuid tema nendega kA.s ei käinud. Mingi aeg 2012.a lõpus või 2013 jaanuaris palusid V. Kaer ja J. Podolinski teha tal pangakontode väljavõtted. Ta ei

oska öelda, kumb seda palus, sest nad (V. Kaer ja J. Podolinski) olid lahutamatud. Nad andsid talle umbes kakskümmend erinevat nime ja kui neil oli olemas ka nende isikute kontonumbrid, siis andsid nad talle ka nende isikute kontonumbrid. Juhul, kui neil kontonumbrit polnud, siis kirjutas ta kontoväljavõttesse suvalise numbrirea. Samuti kirjutas sinna suvalise tööandja ja sissetuleku ning tegi igale isikule 1-2 lehelised kontoväljavõtted. Tegi need oma kodus olevas arvutis, trükkis need väljavõtted välja ning andis V. Kaerale ja J. Podolinskile. Mingit tasu ta nende pangakonto väljavõtete tegemise eest ei küsinud ja ka ei saanud. Ta ei mäleta, kelle idee see pangakontode tegemine oli ja samuti ei oska öelda, kus neid väljavõtteid kasutati. Teab, et S. Džavakjanil olid samuti tankistid, kuid millega need tankistid täpsemalt tegelesid, seda ta ei tea ja nime järgi teab neist S. Džavakjani tankistidest vaid A. V., kuna S. Džavakjan tõi tema juurde ja käskis tal valvata A. V.it, kelle nimele oli Leedus ja Eestis vormistatud erinevad firmad. Ta on mööda kauplusi käinud järelmaksu vormistamas A. N.i ja veel ühe tankistiga, kuid rohkem ei ole tema sedasi tankistidega mööda kauplusi käinud ja järelmakse vormistanud, kuid mäletab, et kas 2012 detsembris või siis 2013 J.uaris sai Azari-nimeliselt isikult ühe isiku dokumendi (see võis olla ID kaart). Selle isiku nime ja muid andmeid ta enam ei mäleta, selle isiku dokumendi alusel vormistas tema nimele xxx X esinduses ja X esinduses järelmaksuga iPadid (kummastki firmast ühe eseme). xxx sõitsid A. autoga ja temaga oli kA.s veel üks Janeki nimeline mees. Järelmaksulepingusse kirjutas selle isiku, kelle dokumendi alusel ta järelmaksu vormistas, elukohaks xxx. Mis ta tema töökohaks kirjutas, seda ma enam ei mäleta. Sai iPadi kätte ja andis selle X esindusest väljudes kohe A.le. Seejärel läks kohe samas keskuses olevasse X esindusse, kus sama isiku dokumenti esitades vormistas samuti järelmaksu iPadi saamiseks. Ta ei mäleta, kas selles firmas esitas selle isiku aadressiks ja töökohaks samad andmed, kui X või mitte - kui on olemas isikut tõendav dokument, siis muid andmeid niikuinii mitte keegi ei kontrolli. Ka selle iPadi andis A. ja tema arvates sõitsid sealt keskusest otse x kaupluse hoone juurde, kus A. viis mõlemad iPadid teisel korrusel olevasse pandimajja. 05.06.2014.a ülekuulamisel A. D. täpsustas, et tallele meenus, et nad J. Podolinski ja V. Kaerga vormistasid A.N.i nimele X-kaardi, koos sõitsid 2012 novembri lõpus või detsembris A. N. Sõpruse pst olevasse X kontorisse, kus tema läks koos A. N.iga X kontorisse sisse, V. Kaer ja J. Podolinski jäid sinna kontori juurde autosse ootama ning see X kütusekaart oli seal kontoris juba olemas, kaarti on võimalik tellida telefoni teel. Läks A. N.iga kA., kuna V. Kaer ja J. Podolinski palusid tal seda teha. Oli selgelt aru saada, et A. N. ei tahtnud seda kaarti oma nimele vormistada, ta püüdis keelduda, kuid V. Kaer ja J. Podolinski veensid teda ja lõpuks A. N. nõustus. Tema teada vormistati kaardi limiidiks 200 eurot ja kohe samal päeval, kui olid kaardi kätte saanud sõitsid autot (Volkswagen Touareg) Lasnamäele tankima. S. K. on tema väga hea tuttav. See võis olla 2012.a lõpus või siis 2013 alguses kui V. Kaer küsis temalt, et kas tal on kedagi, kelle pangakontole on võimalik raha üle kanda, et tal on üks tankist, kellel on kontol raha, kuid kes ei saa seda raha sealt kätte, kuid saab oma kontolt raha üle kanda. Palus Sergei K.ilt tema pangakonto numbrit - ta ei rääkinud talle täpsemalt milleks seda vaja on ja ta ei küsinud ka. Ta ei mäleta, kas S. K. andis talle oma pangakaardi või käis koos temaga kontolt raha välja võtmas, kuid teab, et V. Kaera tankisti kontolt S. K.i kontole kantud raha sai S. K.i kontolt välja võetud ning antud V. Kaera katte. Täpset summat ta ei mäleta, kuid see võis olla mingi 600-800 eurot. Samal päeval, kui oli A.lt 140 eurot saanud, siis maksimaalselt tund hiljem sõitsid V. Kaer ja J. Podolinski tema juurde. Nad helistasid talle, ta läks tänavale, kus seal samas maja juures V. Kaer ja J. Podolinski karjusid tema peale, et mis see olgu, et nad teevad „äri" ilma nendeta ja nad (V. Kaer või J. Podolinski) võtsid temalt 100 eurot sellest rahast, mis ta oli saanud A.lt. Kuidas nad teadsid, et ta oli A.ga koos järelmaksulepinguid vormistanud, seda ta ei tea. Samuti ta fototabelist kohe V. D.it ära ei tundnud, kuigi fotol kujutatud isik oli vaga sarnane isikule, kelle V. Kaer tõi X keskusesse, et ta vormistaks temaga järelmaksulepinguid. Kui ta nägi fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli lõpus V. D.i nime, siis ta oli 100 %

kindel, et see ongi seesama isik, kellest ta oli eelnevalt ülekuulamistel rääkinud. V. D.it on näinud ühe korra ja see oli siis, kui Vitali Kaer tõi ta X keskusesse, kus ta koos V. D.iga järelmaksulepingud sõlmis. Täpseid summasid ta ei mäleta, kuid tema arvates vormistasid lepinguid päris suures summas ja see võis olla kuskil 2000-2500 eurot. Ta käis V.D.iga ainult X keskuses olevas kaupluses X. Kuskil mujal tema selle isikuga lepinguid vormistamas ei käinud. V. D. ongi seesama mees, kellest ta rääkisin, et ta ei oska õigesti kirjutadagi. 12.06.2014.a. ülekuulamisel on A. D. täpsustanud, et ta kasutas meili aadressi xxx, kuid kuidas see aadress edasi läks, seda ta ei mäleta. Meili aadressi xxx võis tal ka olla. Talle meenus, et tal oli mingi meiliaadress mille nimes oli sees ka tema eesnimi, so A.. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis A. D. talle esitatud fotodelt ära A.-A. S.i, kui isiku, keda teab A.-nimega ja kellest ta rääkis 03.06.2014.a. kahtlustatavana ülekuulamisel (5 kd, tl 17-19). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis A. D. talle esitatud fotodelt ära Tanel Mandelkorni, kui isiku, keda tema teab Taneli nimega, kes oli tihti koos S. Džavakjaniga ja kellest ta rääkis 03.06.2014.a. kahtlustatavana ülekuulamisel (5 kd, tl 20-22). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis A. D. talle esitatud fotodelt ära S. K.i, kes on tema hea tuttav ja kelle kontot V. Kaer kasutas raha ülekandeks (5 kd, tl 26-27). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis A. D. talle esitatud fotodelt ära V. D.i, kui isiku, kelle V. Kaer tõi tema juurde Lasnamäele ja kellega ta käis X keskuse järelmaksulepingut vormistamas. (5 kd, tl 35-37). Süüdistatav V. D. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava V. D.i kohtueelses menetluses antud ütlused (5 kd, tl 277-282). Kohtueelsel menetlusel on A. D. andnud ütlusi, et ta tunnistab, et osade kahtlustuses märgitud episoodide puhul ta aitas kelmuse toimepanemisel teisi isikuid, kuid osadel juhtudel tehti taotlusi ilma tema teadmata tema ID-kaardiga ja isikukoodiga. 2012.a lõpus – 2013.a alguses pakkus talle tema tuttav Renati-nimeline mees võimalust raha teenida umbes 300 eurot, ta oli sellega nõus, kuna ta ei käinud tööl ja raha oli vaja. Renat tegi teda tuttavaks kahe meesterahvaga, kelle nimesid ta ei tea. Üks neist oli turskema kehaehitusega, umbes 30-aastane, temast pikem, vuntse ja habet tema meelest polnud ja ta oli tema mäletamist mööda kiilakas. Teine oli temast lühem, umbes 30- aastane, tugevama kehaehitusega, tal võisid olla vuntsid, kuid seda kindlalt ta ei mäleta, pea oli tal samuti väheste juustega selline kiilaka moodi rohkem. Võimalik et tunneks nad ära, kui uuesti näeks, kuid kindel selles pole. Need mehed sõitsid tema mäletamist mööda heledamat värvi Mercedesega, marki ja reg.nr. ei tea. Need mehed seletasid talle, et vajalik oleks tema nimele võtta järelmaksuga elektroonikapoest kaupa, mille nemad jätavad endale ja tema saab nende käest mingit rahalist hüvitust selle tehingu eest. Ta ei täpsustanud nendelt talle makstava summa suurust, teadis seda et Renat oli lubanud 300 eurot talle tasuks. Need kaks meest selgitasid talle, et ta peab poes rääkima, kus ta töötab. Selle töökoha nime ta ei mäleta, kuid nemad ütlesid selle töökoha nime talle. Lasnamäel poodi minnes tulid need mõlemad mehed temaga kaasa, nendega koos täitsid kohapeal kõik vajalikud dokumendid. Ta täpselt ei teagi, mis dokumente seal täideti, ta ei oska lugeda ega kirjutada. Need 2 meest maksid asjade kättesaamiseks juurde 400 eurot. Sellest poest said 3 laptopi ja ühe internetiseadme. Kõik need esemed jäid nende meeste kätte, temale andsid need mehed tasuks vaid 20 eurot. Kui ta uuris nendelt, millal ta saab kokku lubatud 300 eurot, siis nad vastasid selle peale vaid, et küll ta ükskord ikka saab. Need mehed tahtsid tema ID-kaarti koos PIN-koodidega enda kätte. Ta küsis, miks see vajalik on ja ei soovinud seda neile anda. Siis võttis see lühem mees jõuga temalt rahakoti ära ja võttis rahakotist tema ID-kaardi koos PIN-koodide lehega. Mehed ütlesid talle, et jätavad tema ID-kaardi enda kätte, et järgmisel

hommikul oleks veel kusagilt tema nimele kaupa minna võtma ja et ta siis nendega kohtuma läheks, et ta kusagile ära ei kaoks. Ta ei ole taotlenud 04. jaanuari 2013 öösel mitte ühestki kohast mingit laenu. Seda tegid ilmselt need kaks meest või keegi nende tuttav. Samal päeval tulid need 2 meest talle autoga järgi tema elukoha juurde ja sõitsid jälle Lasnamäele mingi suure hoone juurde, kus sees oligi see koht, kust laenu sai taotleda. Seal oli vaja täita mingeid dokumente, et saada laenu. Temaga koos oli nendest kahest mehest lühemat kasvu meesterahvas, kes siis aitas kõik vajalikud dokumendid ära täita. Tal oli üks pangakonto, kuhu seda laenuks saadud raha sai üle kanda, kuid ta ei mäleta enam, millises pangas tal konto oli. Seejärel viidi teda autoga tagasi koju. Mehed lubasid, et kui raha talle kontole üle kantakse, siis saab ta sellest summast 100 eurot endale, kuid tegelikult nad lõpuks talle midagi ei andnud. Ta ei tea ise sellest midagi, kas see laenuks taotletud raha tema kontole üle kanti või ei. Need mehed ütlesid talle hiljem, et tegelikult seda raha talle üle ei kantud ja seetõttu ei maksa nemad talle ka midagi. Seda, et laenuks sai taotletud tookord 900 eurot ja et see raha ikkagi tema pangakontole üle kanti, seda luges ta alles praegu talle esitatud kahtlustusest. Nendes kolmes elektroonikapoes, kus ta kahtlustuse järgi ühes poes taotles laptopi, teises poes mobiiltelefoni ja I-Padi järelmaksuga ja kolmandas poes jällegi laptopi, käisid nad kolmekesi koos ja need kaks meest aitasid tal vajalikke dokumente täita. Paraku nendes poodides aga ei õnnestunud midagi saada, poed ei rahuldanud taotlusi. Kahtlustuses viimasena märgitud kelmuse episoodi korral käisid jällegi kolmekesi poes vajalikke dokumente täitmas ning sealt õnnestuski saada järelmaksuga teler. Seekord oli nendel meestel kaasas sõber, kes istus sel ajal autos, kui nad poes käisid. Kokku sai nendelt 20 eurot. Kui see teler oli poest ära toodud, siis andsid need kaks meest teda üle mingitele teistele meestele, kes sõitsid džiibiga ja kes samuti tahtsid tema nimele elektroonikpoest asju järelmaksule võtta. Nende kahe välimust ta enam ei mäleta, kuid nad ähvardasid teda, et kui ta järgmiseks hommikuks nendega kaupa välja petma ei lähe, siis läheb tal halvasti ning nad peksavad ta invaliidiks. Ta ei mäleta enam praegu, kas need viimased kas džiibiga sõitnud meest said tema nimele mingeid asju või ei. Igatahes sai ta ID-kaardi lõpuks nende viimaste meeste käest tagasi, kuid PIN-koodide lehte ta tagasi ei saanudki. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis V. D. talle esitatud fotodelt ära A. D.i, kui isiku, kellest ta rääkis kahtlustatavana ülekuulamisel, kui temast pikemast mehest, kes oli temaga kaasas poodidest kauba väljapetmisel ja Vitali Kaera, kellest ta rääkis kahtlustatavana ülekuulamisel, kui temast lühemast mehest, kes oli temaga kaasas poodidest kauba väljapetmisel (5 kd, tl 283-286). Süüdistatav A. N. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava A. N.i kohtueelses menetluses antud ütlused (5 kd, tl 177-208, 219-225). Kohtueelsel menetlusel on kahtlustatav A. N. andnud ütlusi, et ta on toime pannud teod, milles teda kahtlustatakse. Tal oli 2012 detsembris paarinädalane joomaperiood ning sel ajal olid mõnikord sõpradega tema juures aadressil xxx, mis oli sel ajal tema üürikorteriks. Need sõbrad ei ole seotud tema poolt 2012 detsembris võetud kiirlaenude ja järelmaksudega. Mingi aeg tuli sinna korterisse V. G. või G. ning kuna neil oli alkohol ja raha otsas, siis küsis V.ilt laenu. Laenu ta talle ei andnud, kuid ta ütles, et on üks võimalus raha teenida ja ta rääkis midagi krediidi võtmisest, kuid täpsemalt ta midagi ei seletanud ja ega see mind sel ajal ei huvitanud ka. V. läks korterist minema ja veel samal päeval mingi aja pärast helistas talle telefonile. V. kutsus teda välja. Ta läks tänavale ja seal samas trepikoja juures seisis musta värvi sõiduauto Volkswagen Touareg ja auto juures oli V. ja veel vist 3-4 meest. Ta olin üsna kõvasti purjus ja seetõttu kõike väga hästi ei mäleta. Läks meeste juurde ja nad hakkasid kõik läbisegi temaga rääkima. Nende põhiline küsimus oli, et ega tal võlgu pole. Ta vastas, et võlgu tal ei ole ja siis kõik läbisegi pakkusid talle välja, et ta võtaks laenu ja ostaks järelmaksuga asju, et võlad ja võetud järelmaksud kirjutatakse pärast mingi firma nimele ja seejärel läheb see firma pankroti. Mis

firma see olema pidi, seda tema neilt ei küsinud. Järelmaksuga võetavad esemed lubasid nad ise maha müüa ja saadud raha temaga jagada, kuid täpsemalt nad sellest ei rääkinud. Samuti lubasid nad, et nad teevad ise kõik järelmaksu saamiseks vajalikud sissemaksed ja nad tõepoolest maksid ise kõik sissemaksed - temal raha üldse polnud. Samuti lubasid nad, et saab kohe peale esimest tehingut mingi summa sularahas, kuid summast sel ajal juttu polnud. Kui talle sellist raha teenimise võimalust pakuti, siis alguses kahtles selles tehingus, kuna oli laenudest ja tankistidest varem kuulnud, kuid kuna tal raha üldse polnud, siis oli nende ettepanekuga nõus. Kuigi teda otseselt ei ähvardatud, siis mingi nende poolne surve, et ta nende ettepanekuga nõustuks, siiski oli. Istusid neljakesi (tema ja veel kolm meest, kuid nende hulgas ei olnud V.it) autosse (VW Touareg) ning sõitsid sealt samast maja eest Mustakivi keskuses olevasse postkontorisse. Seal samas postkontoris tegi üks meestest, hiljem sai teada, et tema nimi on A., tema ID-kaardist ka koopia ja ütles, et seda on vaja selleks, et vormistada võlad firma nimele. Juba autos helistasid kõik kolm meest erinevatesse kiirlaenufirmadesse ja uurisid, kas saab tema nimele veel laenu võtta. Kuna ta oli mingi aeg varem ostnud järelmaksuga mobiiltelefoni ja selle eest võlgu jäänud (2012 detsembriks oli kõik makstud), siis sai kiirlaenu vaid ühest firmast. Postkontorisse läksid A.i ja veel ühe mehega kolmekesi. Autojuht jäi autosse. Kõik see aeg 2012 detsembris, kui tema A.i ja temaga koos olnud kahe mehega järelmaksulepinguid sõlmis, siis üks meestest oli pidevalt autoroolis. See mees oli umbes 34-35 aastane, suurt kasvu, hästi lühikeste tumedate juustega, kõneles vene keeles ja talle jäi mulje, et ta on kaukaaslase välimusega. Võimalik, et kui ta seda meest veel näeks, siis tunneks ta ära. Teda nägi enamasti auto roolis ning kaupluses käis ta vaid ühel korral ning siis ka vaid selleks, et meid tagant kiirustada. A. on umbes 39-40 aastane, umbes 182 cm pikkune, kõhna kehaehitusega, heledate lühikeste juustega, kõneles vene keeles. Ta sõrmed olid tätoveeritud. Arvab, et tunneks ta ära, kui veel näeks. Kolmas meestest oli umbes 31-32 aastane, umbes 180 cm pikkune, keskmise kehaehitusega, lühikeste tumedate juustega, kõneles vene keeles. Arvab, et tunneks ta ära, kui veel näeks. Talle on millegipärast jäänud mulje, et seda meest kutsuti kas Edikuks või Dimitriks, kuid mis tema nimi tegelikult oli, seda ta ei tea. Postkontorisse läks koos A.i ja Edikuga. Edik ütles pidevalt kiirlaenu firmade telefoninumbreid ja siis nad mõlemad helistasid. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis A. N. talle esitatud fotodelt ära A. D.i, kui isiku, keda ta on nimetanud nimega A., kes käis koos temaga järelmaksulepinguid sõlmimas ja kellest ta rääkis kahtlustatavana ülekuulamisel (5 kd, tl 209211). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis A. N. talle esitatud fotodelt ära Jevgeni Podolinski, kui isiku, kes oli VW Touaregi juht ja kellest ta rääkis kahtlustatavana ülekuulamisel (5 kd, tl 212-214). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis A. N. talle esitatud fotodelt ära Vitali Kaera, kui isiku, keda ta on nimetanud nimega Edik või Dima ja kellest ta rääkis kahtlustatavana ülekuulamisel (5 kd, tl 215-217). Kannatanu X esindaja E.M. andis 19.10.2017.a kohtuistungil ütlusi, et ta teab isikuid nimedega A. V. ja A. D., kuna nimetatud isikud sõlmisid X AS-iga müügi- ja järelmaksulepingud, milliseid lepinguid nimetatud isikud täitma ei asunud. A. D. on lepingu allkirjastanud 07.01.2013.a, osteti X OÜ-st MacBook Pro 13, ostu finantseeris X AS summas 1147 eurot, millise summa kandis X müüja K OÜ arvelduskontole ja lepingut A. D. täitma ei asunud. Samuti sõlmis samasuguse lepingu A. V. 02.01.2013.a, osteti MacBook Pro 13 K OÜst, ostu finantseeris X AS ja kandis müüja arvelduskontole 1147 eurot. Kannatanu OÜ X esindaja A. P., andis 19.10.2017.a kohtuistungil ütlusi, et 6.12.2012 sõlmisid A. V.iga laenulepingu nr 0124212062, mille kohaselt väljastasid talle laenu 688 eurot X AS-ist kauba ostmiseks hinnaga 688 eurot. Laenuleping on kauba ostmiseks X AS-ist, süsteem on selline, et kauplus sõlmib laenulepingu kliendiga, klient valib välja kauba, mis ta

selle laenu eest osta tahab. Laenuleping on sõlmitud 6.12.2012, pooled on OÜ X ja laenusaaja on A. V. ja ostetud on teler Grunding, fotoaparaat Nikon ja kaks 10 eurost telefoni ja kauba hind on kokku 688 eurot. Need esemed on ostetud kauplusest x, asukohaga xxx, Tallinn. Kas X on üks nende koostööpartner. Kannatanu X AS esindaja P. L.-J. andis 19.10.2017.a kohtuistungil ütlusi, et 10.01.2013.a. sõlmiti A. T. nimel liitumisleping nr 2279872 ja samal kuupäeval sõlmiti A. T.i nimel liitumisleping nr 2279862, samal kuupäeval sõlmiti A.T sõbin nimel liitumislepingu nr 2279862 lisa 2279868 järelmaksuga vara müügileping. Klient ei täitnud neid kohustusi. X AS esindaja T. K. andis 19.10.2017.a kohtuistungil ütlusi, et 10.01.2013.a. xxx X AS esinduses A. T.i nimelise isiku poolt on liitumislepingu sõlmimisega tekitatud ettevõttele kahju, mille osas on esitatud tsiviilhagi. Kannatanu X OÜ esindaja A. L. andis 18.10.2017.a kohtuistungil ütlusi, et vastuse on koostanud tema ja mis puudutab lisasid, siis see on järelmaksu taotlus, ainus järelmaks mis välja maksti oli see A. V.i nimel võetud sõlmitud järelmaksuleping, mis on tänaseni hüvitamata. Kuid on tulnud kriminaalasja raames otsus selle kohta, et on välja mõistetud süüdlastelt. Taotlusega on tegemist järelmaksu saamiseks, et saada osta kaupa, antud juhul X OÜ-st, osteti Samsung, arvatavasti arvuti. X OÜ tegeleb rahastamisega, isiku tuvastamisega tegeleb partner, saadetakse andmed ja tehakse otsus ja väljastatakse siis kliendile krediit. Tunnistaja O. T. on andnud 23.08.2017.a-l kohtuistungil ütlusi, et ta elas xxx asuvas korteris koos A. V.i ja A. D.iga. Korterit üürisid A. V. ja A.D., ent selle eest maksid need inimesed, viidates seejuures Džavakjanile, Kaerale, Mandelkornile ja Bagatõile. Tunnistaja möönis, et ta ei tea miks nad selle korteri eest maksid. Tunnistaja kirjeldas ühtlasi, kuidas pärast seda, kui naistepäeval mõlemad A.id kinni peeti, tuli korterisse Sergei Džavakjan, Vitali Kaer, Tanel Mandelkorn ning Grigori Bagatõi. Sel hetkel oli koos tunnistajaga korteris ka L. M. ja keegi Tatjana-nimeline naisterahvas. Tunnistaja meenutas istungil, et S. Džavakjan hakkas nendega riidlema ning Džavakjan küsis neilt kas kellelgi on juhiluba, misjärel saanud jaatava vastuse, pakuti neile võimalust sõita Xi, kus D. enne kinnipidamist oli töötanud, et seal tüdrukutele majapidamistööd pakkuda. Tunnistaja märkis ülekuulamisel, et temale teadaolevalt kuulus X Haronile, kes on mingi tähtis inimene linnas, millist asjaolu oli tunnistajale rääkinud eelnevalt nii A. D. kui ka A. V.. Nad võtsid pakkumise vastu ning seejärel elasid ja töötasid nad Xi puhkebaasis kaks nädalat. Samuti meenutas tunnistaja, kuidas ta ühel korral nägi eemalt, kuidas S. Džavakjan lõi A. D.i, kes tema kaitseks välja astus. Tunnistaja kinnitas, et Bagatõi, Mandelkorn, Podolinski, Kaer ja Džavakjan suhtlesid omavahel, oli näha, et Džavakjan oli liider nende seltskonnas. Tunnistaja täpsustas ühtlasi, et Armjan oli omakorda Haroni parem käsi, ülemuse abiline. Samal päeval andis kohtuistungil ütlusi ka tunnistaja L. M., kelle ütlused riimusid valdavas osas tunnistaja O. T.i poolt antud ütlustega. Ta kirjeldas nii seda, kuidas nad asusid Džavakjani kutsel X puhkebaasi tööle paariks kuuks, samuti seda, kuidas seal puhkebaasis toimus Džavakjani ja D.i vahel füüsiline konflikt. Tunnistaja kirjeldas, kuidas Džavakjan lõi D.i, kuna viimane ei olnud Džavakjani hinnangul korralikult ära koristanud, misjärel D. taarus pärast lööki natukene aega, kuid vastu ei löönud. Vaidlus puudub selles, et 2012.a detsembri keskpaigast kuni 2013.a J.uari keskpaigani pandi ühe kuu vältel toime süüdistuses kirjeldatud 35 kelmuse episoodi. Seda kinnitavad nii

kannatanute kohtuistungil antud ütlused ning nimetatud sündmustega haakuvad ka kohtus uuritud alljärgnevad kirjalikud tõendid. A. N.i osalusel või tema isikuandmeid kasutades pandi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamisega toime järgmised kuriteod:

koos lisadega nähtub, et A. D. on esitanud 16.12.2013.a taotluse sülearvuti NB HP EliteBook soetamiseks. Taotlus jäeti rahuldamata ja lepingut ei sõlmitud (24 kd tl 67-79).

X OÜ-le 31.03.2014.a esitatud taotlus ning X OÜ vastus järelepärimisele koos lisadega nähtub, et A. D. on esitanud 17.12.2013.a taotluse sülearvuti NB HP EliteBook 8460) i7 14HD 7P, mälupulga Silicon Power 8GB Lux Mini 320, mälukaardi Silicon Power SDHC 16GB C10, koti Tamrac ja digitaalse fotoaparaadi Pentax X-5 soetamiseks. Taotlus jäeti rahuldamata ja lepingut ei sõlmitud (24 kd, tl 67-79). V. D.i osalusel või tema isikuandmeid kasutades pandi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamisega:

kell 01:31 IP aadressilt 46.131.24.36 laenutaotlus summale 190 eurot 30 päevaks, märkides mobiiltelefoni abonentnumbriks xxx ja meiliaadressiks xxx (5 kd, tl 247-250).

A.-A. S.i poolt enne 08.01.2013.a eeluurimisel tuvastamata viisil enda valdusesse saadud A. T.i isikutunnistust nr XXX kasutades pandi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamisega:

O. T.i, s.o D.i ja V.iga samas korteris elanud naisterahva, samuti V. Kaera ja D.i omavahelistest kõnedest nähtuvalt panid Kaer, Podolisnki ja D. kelmusi toime ühiselt ja kooskõlastatult ning seejuures oli D.i roll täita kiirlaenutaotlusi, koostada selle tarbeks ebaõigete andmetega ankeete ning seejärel anda V. Kaerale jooksvalt ülevaateid kuidas laenutaotluste rahuldamine edeneb (nt 11.12.2012.a kell 14:54, kell 15:14, kell 16:20, kell 19:44 telefonikõned Kaera ja D.i vahel). Juhul kui D.il on probleeme nö tankistide dokumentidega, siis kontakteerub ta V. Kaeraga, kes teda seejärel kas ise või Podolinski abil aitab. 12.12.2012.a kell 09:53 V. Kaera ja D.i vahel toimunud telefonikõnest nähtub, et D. andis Kaerale teada, et N.il on Vene pass, aga lisaks ka ID-kaart paroolidega, mille peale andis Kaer talle korralduse see D.il enda kätte võtta. Pool tundi pärast nimetatud telefonikõne (kell 10:36) helistas Kaer juba omakorda Podolinskile ning andis talle teada, et D. helistas ja küsis kas Podolinski jõXXX kella 12-ks valmis. Seejärel kell 11:58 helistas Kaer D.ile ja andis viimasele käsu välja tulla. Samast jälitustoimingust ilmneb, et ka järgmisel päeval, s.o 13.12.2012.a kordus analoogne muster. Kell 12.10 helistas Kaer D.ile ning andis viimasele korralduse Gusik valmis sättida ning ise lubas Kolpatšok peale võtta. Seejärel kell 13:04 helistas Kaer D.ile ja palus D.il minna talle Lasnamäe turule järele ning andis teada, et ta ise jõuab poole tunni pärast. Seejärel kell 14:09 helistas D. omakorda Kaerale tagasi ja andis talle teada, et ta on kohal ning uuris Kaera käest millist iPadi vaja oli, mille peale Kaer ka koheselt vastas, et iPad mini oli vaja. Süüdistusest nähtuvalt lasi D. sellel päeval N.il sõlmida x asuvas X kaupluses tahvelarvuti Apple iPad mini soetamiseks järelmaksuga lepingu, millega tekitati AS-ile X varaline kahju summas 501,75 eurot. Lisaks järgmisel päeval, s.o 14.12.2012.a kordub eelnevatel päevadel toimunu. Kell 10.15 helistas V. Kaer taas D.ile ning leppis selleks päevaks sõidu kokku. Veerand tundi hiljem helistas Kaer Džavakjanile ning kõnest nähtuvalt hakkas Džavakjan lahkuma, kuid Kaer avaldas telefonikõnes, et ta soovib veel enne Džavakjani lahkumist temaga kohtuda ning ka Rõžõi, s.o D. tahtis tulla. Džavakjan lubas neil tulla ja rääkida. Seejärel kell 12.24 helistas D. Kaerale ning andis talle teada, et: „Võtab selle hea printeri siit ära“, s.o Džavakjani poolt T spordisaali palutud printeri ning küsis lisaks Kaeralt, kas ta võib lisaks printerile ka korraliku juuksepiiramismasina võtta. Kaer lubas D.il ka selle võtta. Seejärel kell 12.25 ja 12.48 Kaera ja Sidorenko ning Kaera ja D.i omavahelistest kõnedest nähtuvalt said nad printeri kätte, kuid seda ei olnud võimalik kohe T kontorisse ära viia, mistõttu pidi D. selle ajutiselt enda koju viima. Seejärel kell 12.48 andis Kaer D.ile korralduse tegelinski passist koopia teha ning kell 14.06 telefonikõnes küsis seejärel, et kus kohas D. ja tola, s.o N. on. Ühtlasi küsis ka üle, et kas D. jõudis passist koopia teha ning kui sai D.ilt jaatava vastuse, siis lubas Kaer, et tuleb kümne minuti pärast läbi ja võtab karbi, s.o printeri ära. Seejärel kell 14.34 helistas Kaer juba Sidorenkole ning küsis temalt, millal ta spordisaalist läbi läheb, sest hetkel ei ole seal kedagi, kuid ta tahaks karbi (s.o printeri) sinna ära visata. Seejärel kell 14:59 helistas Kaer ka Bagatõile ning küsis ka temalt, kas viimasel on saali võtmeid, et printer ära viia. Seejärel kell 15:06 helistas M Kaerale ning sellest telefonikõnes andis Kaer M. teada, et: „Täna sai see printer võetud, mille Serjoga saali jaoks palus“. Samast jälitustoimingu protokollist nähtub, et 15.12.2012.a kell 11:15 helistas Kaer Podolinskile ja andis talle teada, et võtsid armeenlasele kingituseks selle iPadi ja selle suure printeri ning panid selle kontorisse. Ühtlasi K.is Kaer telefonikõnes Podolinskile, et tankist hakkas „oma peaga“ mõtlema ning ostis asju, milleks talle luba ei antud. Süüdistusest nähtuvalt omandasid D. ja Kaer N.i abil 14.12.2012.a Tallinnas xxx asuvast X kauplusest printer Brother MFCJ6510, et see toimetada T spordisaalis asuvasse kontorisse. Lisaks soetas N. samast kauplusest järelmaksuga ka juukselõikusmasina Valera 652.01, millega tekitati AS-le X kokku kahju kogusummas 211 eurot. Samast jälitustoimingu protokollist nähtub, et 14.12.2012.a kell 14.43 helistas D. Kaerale ning andis viimasele teada, et ta sai Xt kinnituse, et kütusekaart on valmis, misjärel nad arutasid, et

peavad N.i peale võtma ning xxx asuvast X kontorist kaardi ära tooma. Seejärel 28.12.2012.a kell 09.08 helistas Kaer N.ile ja käskis kell kümme N.il kasiino juures olla. Seejärel kell 09:47 helistas Podolinski Kaerale ja küsis, kas see sõitis juba välja, mille peale andis Kaer teada, et jah, misjärel lubas Podolinski välja tulla. Kümme minutit hiljem helistas N. Kaerale tagasi ja Kaer uuris N.ilt, et kas viimane jõudis juba kohale, st kasiino juurde. Seejärel nähtub kõnedest, et Kaer ja Podolinski said N.i kätte, võtsid ta auto peale ja sõitsid seejärel üheskoos D.i juurde, et temagi peale võtta. Kell 10:16 ja 10:59 helistas Podolinski kahel korral D.ile ning lubas ta peale võtta. Kell 11:05 on nad D.i maja juurde jõudnud ja Podolinski käsib D.il välja tulla. Süüdistusest nähtuvalt tangiti N.i nimele vormistatud X kütusekrediitkaardiga sel päeval kell 10:38, kell 11:30 ja kell 14:07 kokku 197,01 euro eest kütust. Osundatud X kütusekaart leiti kinnipidamiste järel T. Mandelkorni valdusest. Seejärel 15.12.2012.a kell 14:31 helistas Kaer D.ile ning telefonikõnes uurib tankisti kohta. Seejärel kaks minutit hiljem helistas D. Kaerale tagasi ja andis talle teada, et tankist on 40 minuti pärast valmis ja oli uurinud, kas peab viisakalt riidesse panema. Seejärel lubas D. asjad kokku korjata ning poole tunni pärast valmis olla. Kell 14:56 helistas Kaer D.ile ning D. andis talle teada, et on viie minuti pärast väljas. Seejärel kell 16:46 helistas Kaer D.ile ning nad arutavad, kas on piisavalt või mitte ning kell 18.16 helistas Kaer uuesti D.ile ja nõudis nö vahearuannet, mille peale D. andis Kaerale teada, et Dima, s.o poetöötaja läks uurima ja kaupluse juhataja läks ära. Süüdistusest nähtuvalt käisid D. ja Kaer sel päeval N.iga taas xxx asuvas X kaupluses ning N. allkirjastas lepingu soetamaks järelmaksuga sülearvuti. 16.12.2012.a helistas Kaer ja D. omavahel kell 10:34, 12:48, 13:36, 15:31 ja 15:43 ning kõigis neis telefonikõnedes arutati omavahel sel päeval poodides kelmuste toimepanemiseks vajalike toimingute osas, st mis kellaks peab D. end valmis seadma, seejärel andis D. Kaerale telefoni teel reaalajas teada, kuidas neil fotopoes asjade järelmaksuga soetamine edeneb. Süüdistuse kohaselt üritasid D. ja Kaer sel päeval nii xxx X kaupluses kui ka x keskuses X kaupluses järelmaksuga soetada sülearvuteid, kuid neist olenemata põhjustel jäid taotlused rahuldamata ning neil ei õnnestunud kelmusi toime panna. Seejärel ka järgmisel päeval, s.o 17.12.2012.a kell 10.17 hommikul helistas Kaer D.ile ning nõudis ülevaadet, mille peale D. andis Kaerale teada, et põhimõtteliselt on kõik (väljatrükid) mälupulgal olemas, mille peale Kaer ütleb, et ta tuleb 11:30 läbi ja nad lähevad välja printima. Sel päeval kell 17:04 helistas Kaer Podolinskile ning kõneles kuidas neil kelmuste toimepanemine edeneb ja andis ka teada, et saalis on tehnika, st printer nüüd olemas. Süüdistusest nähtuvalt soetasid D. ja Kaer N.i abil tol päeval x Keskuses X kaupluses järelmaksuga sülearvuti ning mälupulga. 18.12.2012.a kell 10:17 helistas Kaer D.ile ning nõudis ülevaadet, mille peale D. andis teada, et kui Kaer kohale jõuab, siis ta seletab kõik ära. Samal päeval kell 11:13 helistas Kaer S.ile ning kirjeldas talle, mis probleemid Kristiine keskuses tõusetusid, st ID-kaardiga tõmmati piir peale ning nad saadeti ära. Seejärel kolm minutit hiljem vestlesid juba Kaer ja S. omavahel, kuid taustal oli kuulda Kaera ja D.i omavaheline vestlus, milles Kaer küsib D.ilt, kust kohast nad alustavad ja D. pakkus välja X ja X. Nimetatud kõnest nähtub üheselt, et Kaer ja D. olid sellel hetkel koos ning arutasid kelmuste toimepanemist. 20.12.2012.a kell 12:28 helistas Kaer D.ile, millises telefonikõnes andis D. Kaerale teada, et N. helistas talle ning on valmis järgmisel päeval, s.o 21.12.2012.a toimetama. Sama päeva õhtul kell 17.25 helistas Kaer veel kord D.ile ning ütleb viimasele, et ta tuleb homme kell 12 ning käsib D.il üle kontrollida, et ei oleks nagu kolmel eelmisel korral, vaid et oleks normaalsed,

mille peale D. kinnitab, et homseks on kõik valmis. Seejärel järgmisel hommikul kell 10:45 helistas Kaer D.ile ja käskis D.il talle, s.o N.ile helistada ja tulla poole üheks kasiinosse. Seejärel kell 11:40 helistas Podolinski Kaerale ja andis teada, et jõudis kohale ning Kaer lubas riidesse panna. Kümme minutit hiljem on Kaer ja Podolinski jõudnud koos D.i juurde, sest kell 11:50 helistas Kaer D.ile ning käskis viimasel välja tulla. Seejärel kell 13:00 helistas Kaer D.ile ning selles kõnes andis D. Kaerale teada, et tal, s.o N.il on limiidi jääk 147 ning Kaer soovitas selle peale pigem Xi minna ja lõpp peale teha. Kell 14:13 helistas Kaer uuesti D.ule, kes andis teada, et nad on Xis ja võtavad 219 eurose tahvli, kuid saavad soodushinna 140, mis sobib kuna limiit on 147. Seejärel kümme minutit hiljem helistas Kaer uuesti D.ile ja selles kõnes andis D. juba teada, et nad kirjutavad paberitele A. ja siis lähevad Xi. Kaer veel küsis üle, et kas nad said iPadi või iPhone, kuid D. ütles, et lihtsalt mõttetu tahvel, mille sissemakse oli 37 eurot. Seejärel kümme minutit hiljem helistas Kaer uuesti D.ile ja nõudis toimuvast ülevaadet ning D. andis teada, et nad on Xis ja hakkavad paberit täitma. Ka järgnevates telefonikõnedes – kell 14:46, 14:49 ja 15:10 nõudis Kaer jooksvalt D.ilt aru, et kuidas neil poes läheb ja kas kõik õnnestub. Süüdistuse kohaselt käisid Kaer ja Podolinski sellel päeval koos D.iga x keskuses X kaupluses, et N.iga soetada järelmaksuga tahvelarvuti. Lisaks V. Kaerale ja J. Podolinskile pani süüdistuse kohaselt 2013.a jaanuaris kelmusi toime ka A.-A. S., kes on antud kelmuste toimepanemisel Harju Maakohtu 08.06.2017.a kohtuotsusega nr 1-17-3913 süüdi mõistetud. Eelviidatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et selle tarbeks õppis S. kuu aega varem Kaeralt kuidas nad täpselt kelmusi toime panevad. Näiteks 15.12.2012.a kell 11:25, kell 14:17 kui ka kell 15:08 telefonikõnedes helistas S. Kaerale ja uuris kuidas neil arvutitehnika kelmuste toimepanemise skeem toimib ning Kaer selgitas lühidalt kuidas nad tegutsevad. Ka kohtus uuritud jälitustoimingu protokollis nr 3 (2 kd, tl 1-128) sisalduvatest kõnedest 2013.a jaanuaris nähtub, et Kaer ja D. jätkasid koos Podolinskiga kelmuste toimepanemist. Sellel korral kaasati N.i asemel, kelle limiit oli detsembris täis saanud, D., et tema abil järelmaksuga erinevaid esemeid soetada. Sarnaselt detsembris toimunud skeemile helistas ka 04.01.2013.a Kaer D.ile hommikul täpselt kell 10:17 ja uuris kuidas viimasel läheb ning andis käsu valmis olla. Nii andis D. nimetatud kõnes Kaerale teada, kuidas laenutaotluste esitamine on seni edenenud (st öösel pärast südaööd oli D. esitanud D.i nimel internetikeskkondades kokku kuuel korral erinevad laenutaotlused) ning lepiti kokku, et samal päeval kell 12 nad kohtuvad. Seejärel 04.01.2013.a kell 16:02, 16:12 ja 16:17 toimunud telefonikõnedes andis D. jooksvalt Kaerale teada, kuidas neil järelmaksuga esemete soetamine edeneb. D.i sõnul antakse neile kenasti limiiti ning D. võtab televiisori, arvuti ja lisaks jäi üle 260 rubla, mille peale Kaer andis D.ile käsu, et viimane võtaks talle mingisuguse hea telefoni. Sama kordus ka järgnevatel päevadel. 05.01.2013.a kell 11:01 helistas V. Kaer ise V. D.ile ja käskis tal valmis olla. Ka sel päeval suhtlesid seejärel Kaer ja D. omavahel telefonitsi aktiivselt, milliste kõnede vältel andis D. jooksvalt Kaerale teada kuidas neil kauplustes läheb ja millist tehnikat saavad omandada. 06.01.2013.a kell 10:43 helistas V. Kaer uuesti V. D.ile ning andis talle teada, et täna jääb ära, kuid lubas järgmise päeva hommikul üheksa paiku ta peale võtta. Järgmisel päeval helistaski kell 10:45 Kaer D.ile ja andis teada, et jõuab kella 11 ajal D.i juurde. Samast jälitustoimingu protokollist nähtub ka, et 07.01.2013.a kell 11:31 helistas Kaer D.ile ning andis korralduse S., s.o S. K.i kontonumber dikteerida, kuid D.il seda kohe ei olnud anda, siis lubas ta helistada S., et viimane dikteeriks Kaerale oma kontonumbri. Seejärel kell 12:27 andis Kaer D.ile korralduse helistada K.ile ja uurida kas raha tuli või mitte, misjärel helistas D. minut hiljem uuesti ja andis teada, et raha laekus. Seejärel kell 12:30 helistas Kaer uuesti D.ile ja andis korralduse, et las ta, s.o K. läheb võtab 850 välja ja saab 20 endale jätta. Seejärel kell

12:49 vestlesid nad uuesti omavahel ja Kaer palus D.il helistada K.ile ja uurida, kas viimane jõudis juba raha välja võtta, kuid D. vastas, et K. alles läks kodust välja. Süüdistusest nähtuvatl oli D. 04.01.2013.a kell 01:11 esitanud D.i nimelt laenutaotluse 900 euro saamiseks, mis kanti seejärel D.i pangakontole ja seejärel kandis D. 07.01.2013.a sellest 874,02 eurot K.i pangakontole üle, kust see samal päeval Kaera ja Podolinski kontrolli all välja võeti. Sellel päeval, s.o 07.01.2013.a vestlesid Kaer ja D. omavahel telefoni teel mitmeid kordi, milles D. andis Kaerale teada, et taotluste rahuldamisega on probleeme ning selgitas, et kõik taotlused peale X ja X on vaja tal uuesti teha. Kui eelnevalt viidatud jälitustoimingute protokollidest nähtub asjaolu, et V. Kaer annab korraldusi D.ile kelmuste toimepanemisel, siis ka V. Kaer helistas 07.01.2013.a kell 14:23 SMS Laen klienditeenindusse ja uurib kontojääki. Seejuures ütles Kaer enda isikukoodina tegelikkuses D.i isikukoodi ja saab teada jooksva jäägi. Kokkuvõttes, eelnevate kohtus uuritud isikuliste ja kirjalike tõenditega haakuvad ka jälitustoimingu protokollides kajastatud kõned, millest nähtuvad nii A. D.i, J. Podolinski kui ka V. Kaera rollid kelmuste ja kelmuste katsete toimepanemisel, niisamuti nende poolt kelmuste toimepanemisele kA.tud nö tankistide rollid. Süüdistatav Vitali Kaer on istungil küll möönnud oma puutumust A. D.i ja süüdistuses kirjeldatud kelmustega, kuid tema kirjelduste kohaselt on tema roll selles võrrelduna süüdistuses kirjeldatuga väike. Süüdistatav Jevgeni Podolinski eitas oma seotust süüdistuses kirjeldatud kelmustega täielikult. Kohus ei pea süüdistatavate V. Kaera ja J. Podolinski ütlusi usaldusväärseteks, kuna need ei haaku teiste kohtus uuritud isikuliste ja kirjalike tõenditega ning sellised ütlused on kantud eneseõigustamise soovist, et vabaneda vastutusest. Seevastu ei ole kohtul alust kahelda A. D.i, V. D.i ning A. N.i kohtueelsel menetlusel antud ütlustes, kuna need haakuvad kohtus uuritud teiste tõenditega ning kohtu hinnangul puudus neil igasugune mõistlik põhjendus ja vajadus anda V. Kaera ja J. Podolinski suhtes valeütlusi, milles nad sisuliselt võtavad omaks ka ise kelmuste toime panemise. Ka ei esine kohtu hinnangul A. D.i, V. D.i ning A. N.i ütlustes selliseid vastuolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et nende ütlused on ebausaldusväärsed. Samuti ei ole ebausaldusväärsed ka tunnistajate O. T.i ja L. M. kohtus antud ütlused. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei tegutsenud A. D., A. V. ja V. D. omaalgatuslikult, vaid nende tegevusega olid seotud ka teised isikud, kuna nt üüris tunnistajatele teadaolevalt xxx korterit S. Džavakjan ning teiseks pärast D.i ja V.i kinnipidamist tuli S. Džavakjan koos teistega korterisse, et tunnistajatelt uurida, mis D.i ja V.iga juhtunud oli. Tunnistajate sellekohaseid ütlusi kinnitavad ka kohtus uuritud ja eelnevalt refereeritud jälitustoimingu protokollidest nähtuvad telefonikõned. Ühtlasi nähtub eelpool kirjeldatud kohtus uuritud tõenditest, et kelmusi pandi toime kuritegeliku ühenduse huvides. A. D. poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et tema näol oli tegemist isikuga, kes töötas skeemi välja ja õpetas seda seejärel V. Kaerale ja J. Podolinskile, kuid hiljem koolitas ta välja ka A.-A. S.i. Vaatamata sellele, et A-A. S. proovis seejärel kelmusi toime panna, siis nähtub kohtus uuritud tõenditest, et viimane kuulub kuritegelikku ühendusse ja kuritegusid pannakse toime nö ühise eesmärgi nimel. Nii nähtub 09.01.2013.a kell 12:16 toimunud telefonikõnest, milles vestlevad S. ja Podolinski (V. Kaera telefoni kasutades), millises telefonikõnes küsib Podolinski S.ilt: „Nii et arendate seal tegevust ühesõnaga“ ning noomib S.i, et „Ärge meid unustage“, mille peale S. lubab, et kui nad midagi ära teevad, siis peavad ka Podolinskit ja Kaera meeles. Järgmisel päeval, s.o 10.01.2013.a kell 19:37 helistas Kaer S.ile ja küsis, kuidas neil läks ja S. vastab, et: „Alles viisin koju, rohkem ei käinud“ (st lõpetasid tänaseks D.iga). Seejärel helistab Podolinski D.ile (kell 19:54) ja küsib temalt kuidas neil läks. D. kannab Podolinskile ette, et normaalselt läks ja homme lähevad A.iga uuesti lahingusse. Podolinski

tahab D.ilt teada, et kas meile ka midagi tuli, kuid D. palub selles küsimuses S.i poole pöörduda. Tund aega hiljem (kell 20:59) helistas ka T. Mandelkorn S.ile ja uurib, et: „Kas sul oli kõik normaalne“, mille peale S. kinnitas, et ta andis kõik Serõile ära, kõik on hästi. Vaatamata sellele, et nimetatud kõnedes räägitakse konspireeritult, on võimalik kõnesid tervikuna analüüsides järeldada, et küsimuse all on S.i poolt D.iga 2013.a detsembris-J.uaris toime pandud kelmused ning shs ka küsimus sellest kas ja kui palju nad kelmuste toimepanemisest saadud kriminaaltulust kuritegelikku ühendust rahaliselt toetavad. Lisaks sellele ei saa mööda vaadata asjaolus, et süüdistatav A. D. meenutas, et ühe tahvelarvuti kinkisid Podolinski ja Kaer S. Džavakjanile tema enese kodus ning ühe printeri, mille nad olid N.i, Podolinski ja Kaeraga kelmuse toimepanemisel saanud, toimetasid nad H. Dikajevi kontorisse x vastas, s.o T MTÜ spordisaali. D.i selliseid ütlusi kinnitas 22.05.2018.a-l kohtuistungil ka süüdistatav Vitali Kaer, kes möönis, et printeri osas tegi V. Kaer ettepaneku viia see T spordiklubi kontorisse. Ka kohtus uuritud 14.12.2012.a kell 12:24 D.i ja Kaera omavahelisest telefonikõnest nähtus, et D. andis poes olles Kaerale teada, et võtab selle hea printeri siit ning uuris ühtlasi Kaeralt, et kas ta võib lisaks printerile ka korraliku piiramismasina võtta ja Kaer lubab. Seejärel minut hiljem helistas V. Kaer D. Sidorenkole, kes ütles Kaerale, et viimane peab T. Mandelkorniga kohtudes asja, s.o printeri ka üle andma. Kell 12:48 andis A. D. teada, et printer on käes ja viib selle ajutiselt endale koju. Kell 14:06 helistas V. Kaer A. D.ile tagasi ja andis teada, et tuleb kümne minuti pärast läbi ja võtab karbi (s.o printeri) ära. Seejärel ekll 14:36 helistas V. Kaer D. Sidorenkole ja küsis millal keegi T spordiklubist läbi läheb, kuna ta tahab printeri sinna viia, mille peale lubas D. Sidorenko teada anda millal ta saali läheb. Kell 14:59 helistas Kaer Bagatõile ja küsis viimaselt, kas Bagatõil on saali võtmeid, et ta tahaks printeri saali viia. Seejärel vahetult pärast Bagatõiga toimunud telefonikõne lõppu (kell 15:06) kõneles Kaer telefonis A. M. ning K.is, et talle (s.o N.ile) ei anta midagi, aga täna sai see printer võetud, see mille Serjoga (s.o Džavakjan) saali jaoks palus. Seejärel kell 15:22 helistas Kaer Sidorenkole tagasi ja raporteeris, et ta on viimaks valmis ja viskab Grišaga kohe ära (s.o viib Bagatõiga printeri saali ära). Järgmisel päeval (15.12.2012.a kell 11:15) helistas Kaer ka Podolinskile ning andis talle teada, et võtsid armeenlasele kingituseks selle iPadi ja selle suure printeri panid kontorisse. Seega järeldub eelnevast, et S. Džavakjan oli andnud korralduse T spordisaali printer hankida, misjärel tegeles selle teemaga V. Kaer, kes kasutas A. D.i ja A. N.i abi. Kui printer on käes, siis puudub V. Kaeral enesel juurdepääs kontorile, mistõttu palub ta nii G. Bagatõi kui ka D. Sidorenko abi. Lõpuks õnnestus Kaeral Serjoga poolt saali jaoks palutud printer spordisaali ära viia. Seega kohtu hinnangul, Jevgeni Podolinski ega ka Vitali Kaer mitte üksnes ei pannud ühiselt ja kooskõlastatult koos A. D.i ja A-A. S.iga V. D.i osalusel toime erinevaid eelnevalt märgitud kelmusi, vaid Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer panid need kuriteod toime kuritegeliku ühenduse liikmetena kuritegeliku ühenduse huvides. Seega on eelnevate tõenditega leidnud kinnitust, et kiirlaenulepinguid ja järelmaksulepinguid sõlmisid teised isikud, mitte V. Kaer ja J. Podolinski, samas on kohtus uuritud tõenditega leidnud tuvastamist, et isikud, kes lepinguid sõlmisid olid lepingutel fiktiivselt, tegelikkuses toimus kiirlaenude võtmine ja järelmaksulepingute sõlmimine V. Kaera ja J. Podolinski juhendamisel, koos käidi ka kaupu vaatamas, isikuid sõidutati kauplustesse ning samuti käidi ka raha pangast välja võtmas. Ka leidis tõendamist, et osad lepingud, nt V. D.iga seotud lepingud, olid täidetud süüdistatavate poolt, kuna V. D. ise ei oska kirjutada ega lugeda. Seega on tegemist olukorraga, kus kiirlaenu ning järelmaksu taotlevad isikud ei olnud tegelikkuses laenu- või järelmaksu taotlejad, mistõttu puudus tegelikkuses ka lepingu teisel poolel ehk laenuandjal reaalne võimalus kontrollida nende isikute maksevalmidust. Seega lõid nii V. Kaer kui J. Podolinski kannatanutele väärkujutuse asjaoludest, mis tingisid nende poolt lepingute sõlmimise nii V. D.i, A. N.i kui ka A. T.iga, kelle ID-kaart oli A-A. S.i kasutuses. Kohus on seisukohal, et varakäsutus kannatanute X AS, X Eesti AS, X Eesti AS, X AS, X OÜ ja D OÜ

poolt on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks oli varalise kasu saamine. Seega toimus kannatanute poolne varakäsutuse tegemine eksimuses olles. Ülejäänud episoodides, kus kannatanud varakäsutust ei teinud, jäid teod lõpuni viimata süüdistatavate tahtest olenemata, sest järelmaksu- või kiirlaenutaotlused said negatiivse vastuse ning kaup ja laen jäi väljastamata, samas kui süüdistatavad tegid kõik endast oleneva, et kelmus toime panna, siis on nende episoodide puhul tegu kelmuse katsega. Lähtudes aset leidnud sündmustest, süüdistatavate, kannatanute ja tunnistajate ütlustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et J. Podolinski ja V. Kaer teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, on täitnud KarS § 209 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu. Alates 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS redaktsiooni kohaselt vastab süüdistatavate tegevus (kvalifitseeritud teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi) KarS § 209 lg 2 p 1, 4 mis näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise ning grupi poolt. Prokurör on nii V. Kaera kui ka J. Podolinski käitumise kvalifitseerinud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Süüdistusakti kohaselt on J. Podolinski isikuks, kes on varasemalt toime pannud röövimise, mida tõendab Tallinna Linnakohtu 17.12.2004.a otsus nr 1-1-361/04, millest nähtub, et J. Podolinski on mõistetud mh süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Kaer on isikuks, kes on toime pannud varguse ja omastamise, mida tõendab Harju Maakohtu 02.11.2010.a otsus nr 1-10-13873, millega V. Kaer on mõistetud mh süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Samuti arvestades, et süüdistuse kohaselt on V. Kaerale ja J. Podolinskile ette heidetud rohkem kui ühe kelmuse ja kelmuse katse toimepanemist, siis on sedastatav lisaks juriidilisele korduvusele ka süüteo faktiline kordumine ning juba ainuüksi antud kriminaalasjas tuvastatud kelmuste ja kelmuse katsete toimepanemine täidab KarS § 209 lg 2 p 1 koosseisu. KarS § 209 lg 2 p 4, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Nii tuleb lugeda kaastäideviijaks kõik isikud, kes vastavalt kokkulepitule panevad toime erinevaid tegusid, nt isikut tõendava dokumendi vargus, selle võltsimine, lepingu allkirjastamine, kauba vastuvõtmine, telefonikõnede tegemine jne. Kusjuures kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei pea süüdlane ise vara vahetult endale saama, see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka, kuid nimetatud juhul peab kolmanda isiku varaline seis süüdlase teo tulemusel ka paranema (vt RKKKo 3-1-1-3-10, p 14). Kohus leiab, et V. Kaera ja J. Podolinski teopanus on ühteviisi suur ja vajalik koosseisu täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Süüteod pandi toime vastavalt rollijaotusele. Nimelt värbasid J.

Podolinski, V. Kaer kui ka A. D. vastavalt omavahelisele kokkuleppele kelmuste toimepanemiseks teisi isikuid. Soovides saada kiirlaenufirmadelt raha ja kauplustest järelmaksuga kaupu, kaasasid nad lepingute sõlmimiseks nt V. D.i, A. N.i ning A.A. S.i, kes kasutas enda valdusesse saadud A. T. isikut tõendavat dokumenti. Isikutele lubati sellise tegevuse eest ka tasu maksta. Lepingute sõlmimine toimus V. Kaera ja J. Podolinski kontrolli all, sh andsid nad korraldusi millal, millisest kauplusest ja millist kaupa tuleb võtta, mis nähtus eelnevalt kirjeldatud jälitustoimingute protokollidest, kus toimus tihe suhtlus A. D.iga, kes omakorda andis talle antud juhised edasi. Samuti sõidutasid nii V. Kaer kui ka J. Podolinski isikuid poodidesse ning andsid vajadusel sularaha lepingute sõlmimiseks. Kelmuste toimepanemiseks kasutatud isikud andsid lepingute sõlmimise tulemusel saadud kiirlaenu või järelmaksuga kauba V. Kaera või J. Podolinski autosse.Siit järeldub, et süüdistatavad tegutsesid vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 209 lg 2 p 4 nimetatud grupile. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et nii T. V. kui ka V. Z. roll oli süüteo toimepanemiseks oluline, kuivõrd ilma T. V. ei oleks liisingulepingute sõlmimine võimalik olnud. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritav tegu vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega vähemalt otsese tahtlusega. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub selle saabumisega. Kohus on seisukohal, et J. Podolinski ja V. Kaer realiseerisid neile etteheidetavad teo tahtluse kavatsetult. Aluse sellise järelduse tegemiseks annavad eelnevalt analüüsitud ja käsitletud J. Podolinski ja V. Kaera käitumisaktid, mis osutavad selgele, eesmärgipärasele ja kalkuleeritud tegevusele. J. Podolinski ja V. Kaera eesmärk oli saada kiirlaenufirmadelt ja kauplustest erinevaid kaupu järelmaksuga, kaasates nendesse tehingute sõlmimise protsessi teisi isikuid. Kiirlaenude ja kaupade järelmaksuga saamiseks loodi kannatanutes vale ettekujutus, st et lepingu sõlminud isikul on soov lepingutes toodud tingimusi nõuetekohaselt täita, mistõttu osad kannatanud tegid ka varakäsutuse. Nende tegevus oli eesmärgipärane ja kindla suunitlusega tekitada teistele isikutele varalist kahju, saades ise varalist kasu, mistõttu on tegemist kavatsetusega toimepandud teoga. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid Jevgeni Podolinski või Vitali Kaera tegevuses kohus ei tuvastanud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer tuleb süüdi mõista süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 209 lg 2 p 1, 4) järgi. Sergei Džavakjani, Tanel Mandelkorni, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi Nimelt värbas Sergei Džavakjan 2012.a aprillis kuritegeliku ühenduse tarbeks raha teenimise eesmärgil kuritegeliku ühenduse liikmeks Sergei N., kelle poolt kuritegeliku ühenduse liikmetele Sergei Džavakjanile, S.P.ile, Tanel Mandelkornile, Jevgeni Podolinskile ja Vitali Kaerale tutvustatud käibemaksupettuse skeemi sõidukite ostu-müügitehingutelt käibemaksu tasumata jätmisega kuritegeliku tulu teenimiseks kasutas Haron Dikajevi kuritegelik ühendus ajavahemikul aprill 2012 - 2013 Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis.

Sergei Džavakjan rahastas ja kontrollis kuritegeliku ühenduse poolt spetsiaalselt käibemaksupettuste toimepanemiseks loodud ettevõtete, so varifirmade omandamist kus kuritegeliku ühenduse huvides omandati Läti Vabariigis vähemalt äriühingud XXX (äriregistri kood xxx), XXX (äriregistri kood xxx), XXX (äriregistri kood xxx), XXX (äriregistri kood xxx), XXX(äriregistri kood xxx) ning Leedu Vabariigis vähemalt äriühingud XXX (äriregistri kood xxx), XXX (äriregistri kood xxx), XXX (äriregistri kood xxx), XXX (äriregistri kood xxx). Omandatud äriühingute juhatuse liikmeteks vormistati Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera poolt väljapoolt kuritegelikku ühendust kaasatud isikud (A. Ž., S. B., A. G., V. K., J. I.), kes transporditi Tanel Mandelkorni, Vitali Kaera ja/või Jevgeni Podolinski poolt või siis organiseeriti ja finantseeriti nende transport Eesti Vabariigist vastavalt kas Läti Vabariiki või Leedu Vabariiki, kus Tanel Mandelkorni ja S. N. kontrolli all vormistati nad kuritegeliku ühenduse huvides ja kontrolli all tegutsema hakanud äriühingute juhatuste liikmeteks. Vitali Kaera ja/või Jevgeni Podolinski korraldusel, kontrolli all ning rahastamisel vormistasid kaasatud isikud vajadusel endale isikut tõendava dokumendi, mille kasutamine toimus kuritegeliku ühenduse poolt või kontrolli all. Esindusliku väljanägemise tagamiseks ostis Tanel Mandelkorn äriühingute juhatuse liikmeteks vormistatavatele isikutele vajadusel riided ja jalanõusid. Hiljem vormistati kuritegeliku ühenduse huvides ja kontrolli all tegutsema hakanud uute äriühingute juhatuste liikmeteks ka kuritegeliku ühenduse liikmed Vitali Kaer, Jevgeni Podolinski, Grigori Bagatõi ja Tanel Mandelkorn, kes osalesid vastavalt omandatud äriühingutega seotud sõidukitega toimepandavates tehingutes ning teostasid muid tehingute toimepanemiseks vajalikke toiminguid, sh organiseerisid tehingute toimepanemise ajaks vastavas riigis majutuse. Ajavahemikul 24.04.2012.a kuni 26.04.2012.a Leedu Vabariigis Vilniuses käibemaksupettuste toimepanemise ajaks kuritegeliku ühenduse liikmetele vajaliku majutuse tagamiseks vormistas enda nimele hotellis toa kuritegeliku ühenduse liige A.-A. S., kes osales ka ise kuritegeliku ühenduse poolt käibemaksupettuste toimepanemises. Kogu sõidukite müügiahelat juhtisid Tanel Mandelkorn ja S.N., kes suhtlesid Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis tehingupartneritega ning kelle kontrolli all sõlmiti sõidukite ostumüügitehingud. Tanel Mandelkorn tagas kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatele varifirmadele sidevahendid ning vajadusel kasutas neid ise varifirmade nimel tehingute teostamisel. Tanel Mandelkorn hankis osa tehingute sooritamiseks kasutatavatest sõidukitest, kusjuures Sergei Džavakjani korraldusel oli üheks esimeseks kuritegeliku ühenduse poolt sõidukiga ostu-müügitehingute abil käibemaksupettuste toimepanemiseks kasutatavaks sõidukiks S. P.i äriühingule X OÜ kuuluv sõiduauto BMW X5 (vin kood: xxx). Kui tehinguid ei teostanud Tanel Mandelkorn ise, siis andis ta kohapeal isikutele tehingute toimepanemiseks vajalike maksete teostamiseks sularaha. Tanel Mandelkorni puudumisel andsid tehingute teostamiseks vajaliku raha kohapeal Jevgeni Podolinski või Vitali Kaer, kusjuures variisikute poolt sularahatehingute toimepanemist valvasid kõik konkreetsete tehingute ajal kohal viibinud kuritegeliku ühenduse liikmed ning pangakontolt väljavõetud sularaha võttis koheselt enda kätte Tanel Mandelkorn ning tema puudumisel Vitali Kaer või Jevgeni Podolinski. Variisikute poolt kuritegeliku ühenduse liikmete kontrolli all tehtud tehingute eest tasusid variisikutele Jevgeni Podolinski, Tanel Mandelkorn või S.N.. Tanel Mandelkorn, Vitali Kaer ja Jevgeni Podolinski transportisid, vajadusel ka juhtisid, käibemaksupettuses kasutatavaid sõidukeid. Vajadusel sõlmisid Tanel Mandelkorn ja S.N. käibemaksupettuste toimepanemisel kasutatavate sõidukite ühelt kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevalt varifirmalt teisele omandi ülemineku näitamiseks sõidukite ostu-müügitehinguid, millede käigus sõidukite eest reaalset tasumist ei toimunud. Tehingute toimumisest ja teenitud summadest kandsid konkreetsete tehingutega seotud kuritegeliku ühenduse liikmed ette Sergei Džavakjanile, kes vajadusel juhendas

äriparterite või tehingute toimepanemise koha valikul ning osales ka ise kuritegelikul teel saadud sularaha Eesti Vabariiki toimetamisel, sh 07.12.2012.a-l koos kuritegeliku ühenduse liikmete Grigori Bagatõi ja Vitali Kaeraga Läti Vabariigis kuritegeliku ühenduse omanduses oleva äriühingu XXX pangakontolt kuritegelikul teel saadud 155 100 euro sularaha Eesti Vabariiki, kuritegeliku ühenduse käsutusse toimetamisel. 08.05.2012.a-l omandas kuritegelik ühendus Tanel Mandelkorni initsiatiivil Eesti Vabariigis äriühingu A OÜ (äriregistri kood xxx; käibemaksukohustuslasena registreeritud ajavahemikul 20.04.2012.a kuni 30.05.2012.a; aadress xxx), mille juhatuse liikmeks oli alates 15.05.2012.a vormistatud Jevgeni Podolinski, Vitali Kaera ja S. N. poolt käibemaksupettuste toimepanemisele kaasatud K.S.. 14.12.2012.a-l asutas Tanel Mandelkorn Eesti Vabariigis äriühingu X OÜ (äriregistri kood: xxx; käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole; aadress xxx), mille juhatuse liikmena teostas ta äriühingu nimel tehinguid Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis käibemaksupettuste toimepanemiseks kasutatud sõidukitega. Kuritegeliku ühenduse poolt käibemaksupettuste toimepanemise skeem oli järgmine: kuritegelik ühendus omandas Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis, so Euroopa Liidu liikmesriikides, spetsiaalselt käibemaksupettuste toimepanemiseks loodud käibemaksukohustuslastest äriühingud, so varifirmad, mille tegevus toimus täielikult kuritegeliku ühenduse kontrolli all. Nimetatud varifirmadele soetati autod (oli juba kuritegelikul ühendusel olemas, laenati või osteti), mille lõpptarbija oli kuritegelikule ühendusele sõidukite soetamise ajal enamasti teada. Sõiduki soetamiseks kasutasid kuritegeliku ühenduse liikmed sõiduki lõpptarbijalt saadud raha. Muudel juhtudel vormistati sõiduk näilise müügitehinguga Läti Vabariigis või Leedu Vabariigis, so teises Euroopa Liidu liikmesriigis kuritegeliku ühenduse kontrolli all oleva, käibemaksukohustuslasest äriühingu nimele. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 2006/112/EÜ 28.11.2006 on käibemaksukohustuslasest äriühingul kohustus tehingud deklareerida, kuid kuna Euroopa Liidu riikide vahelisel, so. ühendusesisesel käibel ja soetusel, on käibemaksu määraks 0 %, siis tehinguosalistel äriühingutel käibemaksukohustust ei teki. Enne sõiduki lõpptarbijani toimetamist (tõelise või näilise tehinguga) sooritati sõidukiga Läti Vabariigis ja/või Leedu Vabariigis riigisiseselt ostu-müügitehinguid, st kuritegeliku ühenduse kontrolli all olev käibemaksukohustuslasest äriühing müüs sõiduki samas riigis autode ostumüügiga kauaaegselt tegelevale käibemaksukohustuslasest äriühingule, kes vastavalt eelnevale kokkuleppele kuritegeliku ühenduse liikme(te)ga, maksis sõiduki eest varifirmale käibemaksu võrra suurema summa. Varifirmal tekkis kohustus deklareerida ja maksta sellelt tehingult riigile käibemaks, mille ta jättis deklareerimata ja maksmata, samas kui autode ostu-müügiga kauaaegselt tegelev äriühing küsis tehingu käibemaksu riigilt tagasi. Varifirma poolt käibemaksu riigile deklareerimata ja tasumata jätmisega tekitas viimane riigile iga tehingu pealt käibemaksu summa suuruse kahju. Samuti vormistasid kuritegeliku ühenduse kontrolli alla olevad varifirmad ka omavahel riigisiseselt autode ostu-müügitehinguid, millede pealt müüjal tekkis kohustus deklareerida ja tasuda riigile käibemaksu ning ostjal tekkis kohustus deklareerida ja õigus tehingu käibemaks riigilt tagasi küsida.

Kuritegelik ühendus omandas oma kontrolli all olevatele varifirmadele kokku vähemalt kolmkümmend viis (35) sõidukit, milles vähemalt kahekümne kaheksa (28) sõidukiga ajavahemikul aprill 2012-2013 tehinguid sooritades pani toime Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis käibemaksupettusi ja nimelt:

tehing hind pole müük teada

müük 300,80

müük 900,00 pole pole teada teada

müük 138,33

müük 138,33

valuuta käive

LTL LTL

LVL LVL

727,93

900,00

138,33

138,33

KM

müüja/tehingu teostaja ostja XXX

XXX

572,87

XXX

XXX

0,00

XXX

XXX

pole teada

XXX

XXX

OÜ X

0,00

4 427,67 OÜ X

S.J.

26.04.2012.a Kölnis soetas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Saksamaa Liitvabariigi äriühingult XXX sõiduki, mille maksumust lepingus ei kajastatud ning sõiduki eest tasumise kohta andmed puuduvad 03.05.2012.a kell 16:00 Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr xxx) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL 03.05.2012.a Vilniuses sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr APVN_AD12-1318, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 03.05.2012.a arve (seeria nr TO nr x) 124 300,80 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 07.05.2012.a pangaülekandega tasus. 03.05.2012.a Vilniuses vormistati S. N., Tanel Mandelkorni ja Jevgeni Podolinski või Vitali Kaera poolt Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B. nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr. ATPN_AD12-1320, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 04.05.2012.a väljastatud arve (seeria KV Nr xxx) 107 900,00 LTL suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 04.05.2012.a tasus. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas enne 14.05.2012.a S. B. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana, täpselt tuvastamata asjaoludel, müüs sõiduki Läti Vabariigi äriühingule XXX ning sõiduki müügi eest saadud raha võttis S. B. pangast välja ja andis kuritegeliku ühenduse liikmele Tanel Mandelkornile. 14.05.2012.a Riias sõlmiti S. N., Tanel Mandelkorni ja Jevgeni Podolinski või Vitali Kaera poolt Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindaja K. S. nimel Läti Vabariigi äriühinguga XXX

sõiduki soetuseks ostuleping nr P.1.08. 10266, milles sõiduki hinnaks 22 138,33 LVL. Sõiduki eest tasumise kohta andmed puuduvad. 15.05.2012.a Sauel esitasid Tanel Mandelkorn, Jevgeni Podolinski ja/või Vitali Kaer koos K S.iga sõiduki Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt ARKxxx) ja tasusid toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas. 16.05.2012.a Sauel esitasid Tanel Mandelkorn, Jevgeni Podolinski ja/või Vitali Kaer koos K S.i, kui Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindajaga, liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks. Esitatud taotluse alusel väljastati K S.ile sõiduki registreerimistunnistus XXX. 30.05.2012.a Tallinnas vormistas Tanel Mandelkorn Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindaja K S.i nimel sõiduki müügilepingu, mille kohaselt müüs sõiduki kokkuleppehinnaga eraisikule S.J.ile, kes tasus sõiduki eest sularahas 18 000,00 EUR

tehing

30.04.2012

müük

3.05.2012

müük

4.05.2012

müük pole teada

pole teada 26.06.2012

müük

28.06.2012

müük

28.06.2012

müük

19.07.2012

müük

hind pole teada

734,40

151,78 pole teada

895,34

247,70

489,26

489,26

valuuta käive

LTL LTL

EUR LTT LTL LTL

970,58

151,78

895,34

857,60

489,26

489,26

KM

müüja/tehingu teostaja ostja X OÜ

XXX

763,82

XXX

XXX

0,00

XXX

XXX

pole teada

XXX

0,00

390,10

XXX

XXX

XXX

XXX

0,00

202,74

XXX

XXX

XXX

F. R.

30.04.2012.a Tallinnas sõlmis S. P. Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindajana Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindaja A. Ž.iga varem, so 18.10.2011 Tanel Mandelkorni firmalt soetatud sõiduki müügiks müügilepingu. Sõiduki maksumus lepingus ei kajastatud ning sõiduki eest tasumise kohta andmed puuduvad 03.05.2012.a kell 09:38 Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi Autoregistri R Vilniuse filiaalis taotluse (nr xxx) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL 03.05.2012.a Vilniuses sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks sõiduki ostu-müügilepingu nr APVN_AD121284, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 03.05.2012 arve (seeria nr TO nr.

x) 165 734,40 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 04.05.2012.a pangaülekandega tasus. 03.05.2012.a Vilniuses vormistati S.N., Tanel Mandelkorni ja Jevgeni Podolinski või Vitali Kaera poolt Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S.B. nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr ATPN_AD12-1286, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 04.05.2012 väljastatud arve (seeria KV Nr 010155) 142 151,78 LTL suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 04.05.2012.a tasus. S. N. poolt XXX nimel koostatud volituse alusel anti kuritegeliku ühenduse liikmele Jevgeni Podolinskile õigus juhtida sõidukit ajavahemikul 04.05.2012.a kuni 14.05.2012.a. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas enne 26.06.2012.a S. B. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana, täpselt tuvastamata asjaoludel, müüs sõiduki Läti Vabariigi äriühingule XXX ning sõiduki müügi eest saadud raha võttis S. B. pangast välja ja andis kuritegeliku ühenduse liikmele Tanel Mandelkornile. 26.06.2012.a Riias allkirjastas A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostulepingu nr P.1.08. 10439, milles sõiduki hinnaks

23 895,34 LVL.

27.06.2012.a kell 12:58 Vilniuses esitas A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr xxx) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL. 28.06.2012.a Vilniuses allkirjastas A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr. AP1206-1452, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 28.06.2012.a arve (nr 2012 06 28-01) 123 247,70 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 29.06.2012.a tasus. 28.06.2012.a Vilniuses allkirjastas V. K. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PP1206-2222, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 28.06.2012.a väljastatud arve (VVLA005143) 110 489,26 LTL suuruses summas, Tanel Mandelkorn 28.06.2012.a tasus. 19.07.2012.a Tallinnas allkirjastas Vitali K. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana eraisikuga F. R.`ga sõiduki müügiks müügilepingu (sõiduki hinda lepingus ei kajastatud), mille alusel müüs sõiduki F. R.ile, kes esitas sõiduki 20.07.2012.a Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt xxx), tasus toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas ning samal päeval esitas liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks, märkides sõiduki vastutavaks kasutajaks Sergei Džavakjan`i. Sõiduk jäi kuritegeliku ühenduse kasutusse kuni 21.05.2014.a.

tehing hind pole müük teada

müüja/tehingu valuuta käive KM teostaja XXX

ostja XXX

02.05.2012.a Dieburgis soetas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühing XXX esindajana Saksamaa Liitvabariigi äriühingult XXX sõiduki, mille maksumust lepingus ei kajastatud ning sõiduki eest tasumise kohta andmed puuduvad 25.05.2012.a kell 10:37 Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8547780) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL

tehing müük müük

16.05.2012

müük

16.05.2012

müük pole teada müük müük

pole teada 23.05.2012 24.05.2012

müüja/tehingu teostaja ostja XXX OÜ X OÜ X XXX

hind valuuta käive KM

44 900,00 LTL

44 900,00 0,00

44 900,00 LTL

44 900,00 0,00

376,00 LTL 409,92

966,08 XXX

623,36 LTL 623,36 0,00 XXX

623,36 LTL 623,36

060,91 XXX

35 999,99 EUR

35 999,99 0,00 XXX

22 000,00 EUR

22 000,00 4 400,00 OÜ X

XXX XXX XXX OÜ X

M. R.

15.05.2012.a Leedus Vilkaviškise rajoonis sõlmiti S. N., Tanel Mandelkorni ja Jevgeni Podolinski ja/või Vitali Kaera poolt Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindaja K S.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr 009027, milles sõiduki hinnaks 44 900,00 LTL. 16.05.2012.a Sauel esitasid Tanel Mandelkorn ja Jevgeni Podolinski või Vitali Kaer K S.i nimel sõiduki Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt ARKxxx), tasusid toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas ning esitasid liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks. Esitatud taotluse alusel väljastati sõiduki registreerimistunnistus XXX. 16.05.2012.a Tallinnas vormistasid S. N., Tanel Mandelkorn ja Jevgeni Podolinski või Vitali Kaer Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindaja K S.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX, mille esindajaks oli A. Ž., sõiduki näilise müügilepingu (sõiduki hinda lepingus ei kajastatud), mille kohaselt müüs sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX. 17.05.2012.a kell 10:47 Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8523928) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 95,00 LTL. 16.05.2012.a Vilniuses sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr APVN_AD12-1532, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 16.05.2012.a arve (seeria nr TO nr x) 155 376,00 LTL suuruses summas, mille XXX 18.05.2012.a tasus.

16.05.2012.a Vilniuses vormistati S. N., Tanel Mandelkorni ja Jevgeni Podolinski või Vitali Kaera poolt Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr ATPN_AD12-1534, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 17.05.2012.a väljastatud arve (seeria KV Nr xxx) 133 623,36 LTL suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 17.05.2012.a tasus. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas enne 23.05.2012.a S. B. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana, täpselt tuvastamata asjaoludel, müüs sõiduki Läti Vabariigi äriühingule XXX ning sõiduki müügi eest saadud raha võttis S. B. pangast välja ja andis kuritegeliku ühenduse liikmele Tanel Mandelkornile. 23.05.2012.a vormistati tehing, mille kohaselt andis S. B. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki üle Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindajale K S.ile. 23.05.2012.a Riias väljastas Läti Vabariigi äriühing XXX Eesti Vabariigi äriühingule X OÜ sõiduki eest tasumiseks arve (nr 511000587) 25 300,94 LVL (35 999,99 EUR) suuruses summas ning koostas sõiduki Eesti Vabariigi äriühingule X OÜ üleandmis-vastuvõtmisakti (nr S05-10294). 24.05.2012.a Tallinnas vormistati Tanel Mandelkorni poolt Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindaja K S.i nimel müügileping (sõiduki hinda lepingus ei kajastatud), mille kohaselt müüs sõiduki eraisikule M. R.`le, kelle nimel vormistatud volituse alusel esitas Tanel Mandelkorn sõiduki 24.05.2012.a Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt XXX), tasus toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas ning esitas liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks. Sõiduki eest tasuti kuritegeliku ühenduse liikmele Tanel Mandelkornile sularahas 22 000,00 EUR.

tehing hind müük 6 500,00

müük 753,60

müük 834,88

valuuta käive EUR 6 500,00

LTL 581,49

LTL 834,88

KM 0,00

172,11 0,00

müüja/tehingu teostaja ostja XXX XXX XXX

XXX

XXX

XXX

15.05.2012.a Rösrathis sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Saksamaa Liitvabariigi äriühinguga X sõiduki soetuseks arve/ostu-müügilepingu nr 16, milles sõiduki hinnaks 6 500,00 EUR ning millele oli samal päeval eelnevalt väljastatud S. N. nimele registreerimistunnistus ajutise registrimärgiga (XXX) sõidukile 16.05.2012.a Vilniuses sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr APVN_AD12-1536, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 16.05.2012 arve (seeria nr TO nr. x) 127 753,60 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 17.05.2012.a tasus. 16.05.2012.a Vilniuses vormistati S. N., Tanel Mandelkorni ja Jevgeni Podolinski või Vitali Kaera poolt Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga

XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr ATPN_AD12-1538, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 17.05.2012.a väljastatud arve (seeria KV Nr 010174) 110 834,88 LTL suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 17.05.2012.a tasus. 17.05.2012.a kell 10:51 Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX filiaalis taotluse (nr 8523778) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL

tehing hind valuuta käive müük 4 000,00 EUR

müük 668,32 LTL 792,00

müük 971,20 LTL 971,20

müük 971,20 LTL 971,20

KM

müüja/tehingu teostaja ostja

V. J.

XXX

876,32 XXX

0,00 XXX

963,95 XXX

XXX XXX K.P.

24.05.2012.a Tallinnas soetas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana eraisikult V.E.`lt sõiduki, mille maksumust lepingus ei kajastatud. Sõiduki eest tasuti sularahas 4 000,00 eurot. 25.05.2012.a kell 10:41 Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX filiaalis taotluse (nr 8547854) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL 31.05.2012.a Vilniuses sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr AP1205-1435, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 31.05.2012.a arve (nr 025) 62 668,32 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 01.06.2012.a ülekandega tasus 31.05.2012.a Vilniuses vormistati S. N., Tanel Mandelkorni ja Jevgeni Podolinski või Vitali Kaera poolt Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PP1205-2197, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 31.05.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005078) 56 971,20 LTL suuruses summas Tanel Mandelkorni poolt Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B.i nimel koostatud 30.07.2012.a müügilepingu (sõiduki hinda lepingus ei kajastatud) alusel müüdi sõiduk eraisikule K.P.ile, kelle poolt 04.08.2012.a koostatud volituse alusel esitas kuritegeliku ühenduse liige A.-A. S. sõiduki 06.08.2012.a Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks ning tasus toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas.

tehing hind

valuuta käive

KM

müüja/tehingu teostaja ostja

26.06.2012 27.06.2012 27.06.2012 30.07.2012

müük 000,00

müük 714,03

müük 131,20

müük 131,20

EUR LTL LTL LTL

000,00

499,20

131,20

131,20

X OÜ

XXX

19 214,83 XXX

XXX

0,00

XXX

XXX

21 027,55 XXX

S. V.

0,00

26.06.2012.a Tallinnas vormistati müügileping, mille kohaselt soetas A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Eesti Vabariigi äriühingult X OÜ sõiduki, mille maksumust lepingus ei kajastatud ning sõiduki eest tasumise kohta andmed puuduvad 27.06.2012.a kell 12:44 Vilniuses allkirjastas A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8640781) sõiduki registreerimiseks ning toimingute eest tasuti Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL 27.06.2012.a Vilniuses allkirjastas A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr AP1206-1451, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 27.06.2012.a arve (nr 2012 06 27-01) 110 714,03 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 28.06.2012.a ülekandega tasus 27.06.2012.a Vilniuses vormistati S. N., Tanel Mandelkorni ja Jevgeni Podolinski või Vitali Kaera poolt Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PP1206-2221, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 28.06.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005135) 100 131,20 LTL suuruses summas, kuritegeliku ühenduse liige Jevgeni Podolinski 27.06.2012.a tasus. Tanel Mandelkorni poolt Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B.i nimel koostatud 30.07.2012 müügilepingu (sõiduki hinda lepingus ei kajastatud), alusel müüs kuritegeliku ühenduse liige A.-A. S. sõiduki eraisikule S. V., kes tasus sõiduki eest pangaülekandega V. E. kontole 20 000,00 EUR.

müüja/tehingu teostaja ostja XXX XXX XXX XXX pole teada XXX XXX XXX pole teada XXX

tehing hind valuuta käive KM müük

46 000,00 EUR

46 000,00 0,00 müük/tühist 57 838,00 EUR tühistatud 0 pole teada pole teada pole teada müük

173 675,84 LTL

173 675,84 0.00 pole teada pole teada pole teada

müük

203 880,00 LTL

168 495,87 384,13 XXX

müük

171 949,44 LTL

171 949,44 0,00 XXX

müük

62 920,00 EUR

52 000,00 920,00 XXX

XXX XXX XXX

12.09.2012.a tuvastamata kohas sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Saksamaa Liitvabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu, milles sõiduki hinnaks 46 000,00 EUR. 17.09.2012.a kell 16:15 X esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX filiaalis taotluse (nr 8874338) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL 18.09.2012.a kell 15:57 Vilniuses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX filiaalis taotluse (nr 8878511) sõiduki registrinumbrite muutmiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 68,00 LTL Hiljemalt 18.09.2012.a Vilniuses Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõlmis Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt väljastatud arve kuritegeliku ühenduse liige Jevgeni Podolinski 18.09.2012.a tasus. Leedu Vabariigi äriühing XXX katkestas tehingu, kandis 21.09.2012.a raha, so 48 745,00 EUR XXX pangakontole tagasi ning luhtunud tehingu dokumente ei säilitatud. 20.09.2012.a Vilniuses sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr. PP1209-2306, milles sõiduki hinnaks 173 675,84 LTL. 25.09.2012.a Vilniuses sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPU2012024AK, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 25.09.2012.a arve (nr 12/0902) 203 880,00 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 28.09.2012.a ülekandega tasus. 28.09.2012.a Vilniuses XXX panga Vilniuse osakonnas vahetas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana 51 855,00 LTL 15 000,00 EUR (valuuta müügitunnistus nr 132038) ja 150 759,77 LTL 43 610,10 EUR (valuuta müügitunnistus nr 132369) ning tasus tšekiraamatu eest 25,00 LTL. 25.09.2012.a Vilniuses sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPA2012-002AK, milles sõiduki hinnaks 171 949,44 LTL (49 800 EUR). 26.09.2012.a esitas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX sõiduki müügiarve (V12 nr.18628 ) 171 949,44 LTL suuruses summas. 27.09.2012.a Riias sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 001, milles sõiduki hinnaks 62 920,00 EUR (44 220,43 LVL).

tehing hind valuuta käive KM müük 31 600,00 EUR 31 600,00 0

müüja/tehingu teostaja ostja XXX XXX

5.10.2012 10.10.2012 10.10.2012

müük müük müük

11.10.2012

müük

11.10.2012

müük

31 600,00 EUR

54 450,00 EUR

33 523,75 LVL

679,00 LTL

108,48 LTL

31 600,00 0,00 XXX

45 000,00 9 450,00 XXX

33 523,75 0,00 XXX

345,28

332,72 XXX

108,48 0,00 XXX

XXX XXX XXX XXX XXX

05.10.2012.a tuvastamata kohas sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Saksamaa äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 009, milles sõiduki hinnaks 31 600,00 EUR (22 208,61 LVL). 06.10.2012.a tuvastamata kohas koostati raha tagastamise kokkulepe, mille kohaselt XXX kohustub tagastama sõiduki VW Tiguan eest saadud 31 600 euro suuruse avansilise makse äriühingule XXX, kuna tehing annulleeriti. 09.10.2012.a Kaunases sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr 20121009/1/1, milles sõiduki hinnaks 31 600 EUR (109 108,48 LTL) ning millega seoses väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 05.10.2012.a ettemaksu arve (nr 12101) 31 600 EUR suuruses summas, mille Läti Vabariigi äriühing XXX 08.10.2012.a pangaülekandega tasus. Jevgeni Podolinski transportis sõiduki 09.10.2012 Leedu Vabariigist Kaunasest Läti Vabariiki Riiga, misjärel 10.10.2012.a Riias sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 007, milles sõiduki hinnaks 54 450,00 EUR (38 267,68 LVL) ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX.10.2012.a tasus. 10.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10696, mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 10.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 516001308) 33 523,75 LVL (47 700,00 EUR) suuruses summas ning samas summas arve (nr 511000963), mille Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana 10.10.2012.a tasus. 10.10.2012.a kell 10:22 Riias sõlmiti Leedu Vabariigi äriühingu XXX sõidukile üheks kuuks liikluskindlustusleping (poliisi nr 564103), maksumusega 12,17 LVL 10.10.2012.a kell 14:56 Panevežyses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX filiaalis taotluse (nr 8945192) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R 91,00 LTL 11.10.2012.a Vilniuses sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPU2012027AK, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 11.10.2012.a arve (nr 12/1003) 128 679,00 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 11.10.2012.a tasus. 11.10.2012.a XXX osakonnas vahetas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana 128 500,00 LTL 37 144,10 EUR (valuutavahetusleping XXX).

11.10.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Saksamaa Liitvabariigi äriühingule XXX sõiduki müügiarve (V12 nr 18650) 109 108,48 LTL suuruses summas. 11.10.2012.a tasus Leedu Vabariigi äriühing XXX oma pangakontolt X A/S Leedu Filiaalis Saksamaa Liitvabariigi äriühingu XXX pangakontole komisjonitasu raha (algsumma 6 636,00 EUR) arveldamise eest (maksekorraldus nr 00203K93860) 20,00 LTL ja komisjonitasu raha (algsumma 31 600,00 EUR) arveldamise eest (maksekorraldus nr 00203K92160) 20,00 LTL.

tehing müük müük müük

17.10.2012 17.10.2012

müük müük

müüja/tehingu hind valuuta käive KM teostaja ostja

95 297,28 LTL

95 297,28 0,00 XXX XXX

36 300,00 EUR

30 000,00 6 300,00 XXX

XXX

31 800,00 EUR

31 800,00 0,00 XXX XXX

802,98 LTL

93 225,60 577,38 XXX

XXX

96 678,40 LTL

96 678,40 0,00 XXX XXX

15.10.2012.a Vilniuses sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX kahe uue sõiduki, so. Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) ja Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) soetuseks ostu-müügilepingu nr PPS-L-10/53, milles ühe sõiduki hinnaks 27 600,00 EUR ning kahe sõiduki hinnaks kokku 55 200,00 EUR. 15.10.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX arve (700MA007467) 95 297,28 LTL suuruses summas, millest 55 200,00 eurot Läti Vabariigi äriühing XXX 15.10.2012.a ülekandega tasus 16.10.2012.a Riias sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 012, milles sõiduki hinnaks 36 300,00 EUR (25 511,79 LVL) ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a-l tasus. 16.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10716, mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt väljastati 16.10.2012.a ettemaksu arve (nr 516001323) 22 349,17 LVL (31 800,00 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (nr.511000979). 17.10.2012.a kell 10:17 Vilniuses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8965297) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku sularahas 116,00 LTL. 17.10.2012.a Vilniuses sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, kasutatud auto ostu-müügilepingu nr. NPU2012028AK, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a arve (nr 12/1004) 112 802,98 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a tasus.

17.10.2012.a Vilniuses esitas Leedu Vabariigi äriühing XXX Saksamaa Liitvabariigi äriühingule XXX sõiduki müügiarve (V12 nr.18656) 96 678,40 LTL suuruses summas, mille Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a pangaülekandega tasus. 17.10.2012.a tasus Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX sõiduki eest Leedu Vabariigi äriühingu XXX pangakontole X A/S Leedu Filiaalis 5 880,00 EUR (maksekorraldus nr 00203L18380) ja 28 000,00 EUR (maksekorraldus nr 00203L18340).

müüja/tehingu tehing hind valuuta käive KM teostaja ostja müük 95 297,28 LTL 95 297,28 0,00 XXX XXX müük 36 300,00 EUR

30 000,00 6 300,00 XXX

XXX müük 31 800,00 EUR 31 800,00 0,00 XXX XXX

müük 802,98 LTL

93 225,60 577,38 XXX

XXX müük 96 678,40 LTL 96 678,40 0,00 XXX XXX

15.10.2012.a Vilniuses sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX kahe uue sõiduki, so Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) ja Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) soetuseks ostu-müügilepingu nr PPS-L-10/53, milles ühe sõiduki hinnaks 27 600,00 EUR ning kahe sõiduki hinnaks kokku 55 200,00 EUR 15.10.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX arve (700MA007466) 95 297,28 LTL suuruses summas, millest 55 200,00 eurot Läti Vabariigi äriühing XXX 15.10.2012.a-l ülekandega tasus 16.10.2012.a Riias sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 011, milles sõiduki hinnaks 36 300,00 EUR (25 511,79 LVL) ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a tasus. 16.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10717, mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 16.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 516001324) 22 349,17 LVL (31 800,00 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (nr.511000980) 16.10.2012.a kell 17:40 Riias sõlmiti Leedu Vabariigi äriühingu XXX sõidukile üheks kuuks liikluskindlustusleping (poliisi nr 566058), maksumusega 12,52LVL 17.10.2012.a kell 10:14 Vilniuses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8965287) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku sularahas 116,00 LTL. 17.10.2012.a Vilniuses sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPU2012029AK, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a arve (nr 12/1005) 112 802,98 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a tasus.

17.10.2012.a Vilniuses esitas Leedu Vabariigi äriühing XXX Saksamaa Liitvabariigi äriühingule XXX sõiduki müügiarve (V12 nr.18657) 96 678,40 LTL suuruses summas, mille Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a pangaülekandega tasus. 17.10.2012.a tasus Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX sõiduki eest Leedu Vabariigi äriühingu XXX pangakontole XXX 5 880,00 EUR (maksekorraldus nr 00203L18320) ja 28 000,00 EUR (maksekorraldus nr 00203L18430)

tehing hind

müük 304,32

valuuta käive

LTL 304,32

müüja/tehingu KM teostaja ostja XXX

XXX

02.11.2012.a Vilniuses vormistati Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I. nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, ostu-müügilepingu nr PP1210-2342, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 02.11.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005710) 44 400,00 EUR (153 304,32 LTL) suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 02.11.2012 pangaülekannetega kolmes jaos (15 000,00 EUR, 15 000,00 EUR ja 14 400,00 EUR) tasus.

tehing hind

müük 292,18

müük 000,00

müük 891,92

valuuta käive

EUR 292,18

LTL 247,93

LTT 952,00

KM

müüja/tehingu teostaja

0,00 XXX

752,07 XXX

939,92 XXX

ostja XXX XXX XXX

18.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PKW-12-163, mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 18.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 25/42/10158/2) 30 292,18 EUR suuruses summas ja 23.10.2012.a samas summas arve DVP 120179, Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana 23.10.2012.a tasus. 24.10.2012.a kell 11:10 Vilniuses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8989031) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R sularahas 93,00 LTL. 07.11.2012.a Vilniuses koostasid Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki näilise ostumüügilepingu (2012-11-07 12-35), milles sõiduki hinnaks märgiti 85 000,00 LTL ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX

22.11.2012.a kell 11:05 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9073834) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 91,00 LTL 22.11.2012.a sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr AP1211-1523, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing X 22.11.2012.a arve (nr PR10108) 114 891,92 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 28.11.2012.a pangaülekandega tasus.

tehing hind

müük 000,00

müük 800,00

müük 457,00

müük 336,00

valuuta käive

EUR 000,00

EUR 800,00

LTL 071,90

LTL 336,00

KM

müüja/tehingu teostaja ostja

0,00

XXX

XXX

0,00

385,10

XXX

XXX

XXX

XXX

0,00

XXX

XXX

18.10.2012.a tasus Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Eesti Vabariigi äriühingule X AS, sõiduki soetuseks, 16.10.2012.a Eesti Vabariigi äriühing X AS poolt väljastatud ettemaksuarve (ilma numbrita, tellimus nr 302M400587) alusel 119 000,00 EUR (maksekorraldus nr 00000045744610/FA37646). 19.10.2012.a koostasid Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki näilise ostu-müügilepingu (2012-1019 16-30), milles sõiduki hinnaks märgiti 122 800,00 EUR ning mille kohaselt müüs Läti Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX 24.10.2012.a kell 11:11 Vilniuses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8988969) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R sularahas 116,00 LTL 24.10.2012.a Vilniuses sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPU2012030AK, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 24.10.2012.a arve (nr 12/1008) 480 457,00 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 24.10.2012.a pangaülekandega tasus. 25.10.2012.a Vilniuses XXX vahetas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana 130 000,00 EUR 447 993,00 LTL (valuutavahetusleping FX739171) Sõiduki müügiks esitas Leedu Vabariigi äriühing XXX 24.10.2012.a Saksamaa Liitvabariigi äriühingule XXX sõiduki müügiarve (V12 nr.18669 ) 414 336,00 LTL suuruses summas, mille Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX 24.10.2012.a pangaülekandega tasus.

24.10.2012.a tasus Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX sõiduki eest Leedu Vabariigi äriühingu XXX pangakontole Danske Bank A/S Leedu Filiaalis

25 200,00 EUR

(maksekorraldus nr 00203L49400) ja 120 000,00 EUR (maksekorraldus nr 00203L49490)

tehing hind

müük 800,01

müük 500,00

müük 824,59

müük 688,00

valuuta käive

EUR 800,01

EUR 462,81

LTL 235,20

LTL 688,00

müüja/tehingu teostaja

ostja

0,00

037,19

589,39

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

0,00

XXX

XXX

KM

22.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10740, mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XX poolt 22.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 516001335) 9 698,70 LVL (13 800,01 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (511000994), mille Vitali Kaer 10.10.2012.a tasus. 05.11.2012.a Vilniuses koostasid Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki näilise ostumüügilepingu (2012-11-05 14-30), milles sõiduki hinnaks märgiti 17 500,00 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX. 16.11.2012.a kell 15:34 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9057784) sõiduki ajutiseks registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93,00 LTL. 16.11.2012.a kell 13:13 Vilniuses sõlmiti Leedu Vabariigi äriühingu XXX sõidukile üheks kuuks liikluskindlustusleping (poliisi nr XXX), maksumusega 88,00 LTL. 19.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1121) 89 824,59 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 19.11.2012.a tasus. 19.11.2012.a Vilniuses XXX vahetas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana

50,09 EUR

172,52 LTL (valuutavahetusleping FX741258) ning maksis Leedu Vabariigi äriühingu XXX pangakontole (XXX) sisse 1 761,23 LTL. 19.11.2012.a tasus GrI.i Bagatõi sularahas Leedu Vabariigi äriühing XXX poolt 20.11.2012.a Läti Vabariigi äriühingule XXX esitatud müügiarve (V12 nr.18714) 77 688,00 LTL suuruses summas.

tehingu kuupäev 22.10.2012 5.11.2012 20.11.2012 20.11.2012

tehing hind

müük 800,01

müük 500,00

müük 824,59

müük 688,00

valuuta käive

EUR 800,01

EUR 462,81

LTL 235,20

LTL 688,00

KM

müüja/tehingu teostaja ostja

0,00

037,19

589,39

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

0,00

XXX

XXX

22.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10741, mille Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 22.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 516001336) 9 698,70 LVL (13 800,01 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (511000993) 05.11.2012.a koostasid Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki näilise ostu-müügilepingu (2012-11-05 14-30), milles sõiduki hinnaks märgiti 17 500,00 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX 16.11.2012.a kell 15:38 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9057838) sõiduki ajutiseks registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93,00 LTL 16.11.2012.a kell 13:21 Vilniuses sõlmiti Leedu Vabariigi äriühingu XXX sõidukile üheks kuuks liikluskindlustusleping (poliisi nr XXX), maksumusega 88,00 LTL 20.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX arve (nr 12/1123) 89 824,59 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 20.11.2012.a pangaülekandega tasus. 20.11.2012.a tasus GrI.i Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana osaliselt sularahas ja osaliselt pangaülekandega Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 20.11.2012.a Läti Vabariigi äriühingule XXX esitatud müügiarve (V12 nr. 20602) 77 688,00 LTL suuruses summas.

tehing hind

müük 200,00

müük 500,00 müük 101 000 pole müük teada

müüja/tehingu valuuta käive KM teostaja ostja

EUR 200,00 0,00 XXX XXX

EUR

421,49 4 078,51 XXX

XXX LTL

101 000 21 210,00 XXX

X OÜ Tanel X OÜ Mandelkorn

23.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08.10745, mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 23.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 516001348)

9 277,01 LVL (13 200,00 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (nr.511000997), mille Vitali Kaer 23.10.2012.a tasus. 05.11.2012.a Vilniuses koostasid Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki näilise ostumüügilepingu (2012-11-05 13-30), milles sõiduki hinnaks märgiti 23 500,00 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX 09.11.2012.a kell 15:18 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX filiaalis taotluse (nr 9037693) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL 08.01.2013.a kell 15:20 Panevežyses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9187460) sõiduki numbrimärgi vahetamiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 68,00 LTL 09.01.2013.a esitas Jevgeni Podolinski sõiduki Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt XXX) 18.01.2013.a Kaunases koostasid Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Tanel Mandelkorn Eesti Vabariigi äriühingu X esindajana sõiduki näilise ostumüügilepingu (2013-01-18 12-35), milles sõiduki hinnaks märgiti 101 000,00 LTL ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Eesti Vabariigi äriühingule X 15.01.2013.a esitas A.-A. S., OÜ X esindaja Tanel Mandelkorni 14.01.2013.a volikirja alusel, Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks. 04.04.2013.a Tallinnas sõlmis Tanel Mandelkorn Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindajana sõiduki müügiks müügilepingu (sõiduki hinda lepingus ei kajastatud), mille alusel müüs sõiduki eraisikule Tanel Mandelkorn`le, tasus toimingu riigilõivu 57,52 euro suuruses summas ning esitas liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki omaniku vahetuse registrikande teostamiseks. 05.04.2012.a esitas Tanel Mandelkorn liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki omaniku vahetuse registrikande teostamiseks, märkides sõiduki kasutajaks ka kuritegeliku ühenduse liikme Vitali Kaera ning tasus toimingu riigilõivu 57,52 euro suuruses summas. Sõiduk jäi kuritegeliku ühenduse kasutusse kuni 02.04.2015.a-ni, mil see maha müüdi.

tehing hind

müük 672,32

valuuta käive

LTL 672,32

KM

müüja/tehingu teostaja ostja

0,00

XXX

XXX

29.10.2012.a-l Vilniuses vormistati Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I. nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, ostu-müügilepingu nr PP1210-2340, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 30.10.2012.a-l väljastatud arve (nr VVLA005701)

41 900,00 EUR (144 672,32 LTL) suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 30.10.2012 pangaülekannetega kahes osas (16 000,00 EUR, 15 473,68 EUR) tasus.

tehing hind

müük 848,00

müük 000,00

valuuta käive

KM

LTL

120 848,00 0

EUR

15 000,00

müüja/tehingu teostaja ostja XXX

XXX

2 603,31 XXX

S.Š.

30.10.2012.a Vilniuses vormistati Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, ostu-müügilepingu nr PP1210-2341, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 31.10.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005702) 35 000,00 EUR (120 848,00 LTL) suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 31.10.2012.a pangaülekannetega kahes osas (20 000,00 EUR, 15 000,00 EUR) tasus. 17.12.2012.a Riias vormistati Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J.I.i nimel, sõiduki müügiks, ostu-müügilepingu 15 000,00 EUR suuruses summas, eraisiku S. Š.`ga.

tehing hind

müük 800,01

müük 500,00

müük 824,59

müük 688,00

valuuta käive

EUR 800,01

EUR 462,81

LTL 235,20

LTL 688,00

KM

müüja/tehingu teostaja ostja

0,00 XXX

037,19 XXX

589,39 XXX

XXX

0,00

XXX

XXX

XXX XXX

22.10.2012.a-l Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08.10742, mille alusel Läti Vabariigi äriühing XXX poolt väljastati 22.10.2012.a-l ettemaksu arve (nr 516001337) 9 698,70 LVL (13 800,01 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (nr.511000992) 05.11.2012.a-l Vilniuses koostasid Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki näilise ostumüügilepingu (2012-11-05 14-30), milles sõiduki hinnaks märgiti 17 500,00 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX. 16.11.2012.a kell 15:32 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9057843) sõiduki ajutiseks registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93,00 LTL.

19.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1122) 89 824,59 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 20.11.2012.a pangaülekandega tasus. 20.11.2012.a tasus Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana osaliselt sularahas ja osaliselt pangaülekandega Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 20.11.2012.a Läti Vabariigi äriühingule XXX esitatud müügiarve (V12 nr.18716) 77 688,00 LTL suuruses summas.

tehing hind

müük 292,18

müük 137,14

müük 753,60

müük 936,98

valuuta käive

EUR 292,18

LTL 121,60

LTL 753,60

LVL 435,52

KM

müüja/tehingu teostaja ostja

0,00 XXX

015,54 XXX

XXX

0,00 XXX

501,46 XXX

XXX

XXX

XXX

06.11.2012.a väljastati Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr DVP 120191) 30 292,18 EUR suuruses summas. 07.11.2012.a kell 12:02 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9028859) uue sõiduki registreerimiseks Leedu Vabariigis ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL 09.11.2012.a sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr AP1211-1514, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 09.11.2012.a väljastatud arve (nr 2012 11 09-01) 144 137,14 LTL suuruses summas, Leedu Vabariigi äriühing XXX 09.11.2012.a tasus. 09.11.2012.a Vilniuses sõlmis Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr AP1211-2351, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 09.11.2012.a väljastatud arve (VVLA005728) 127 753,60 LTL (37 000,00 EUR) suuruses summas, Grigori Bagatõi 09.11.2012.a tasus. 12.11.2012.a Riias sõlmis Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 0101, milles sõiduki hinnaks 36 905,00 EUR (25 936,98 LVL) ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 13.11.2012.a tasus.

tehing hind

müük 292,18

valuuta käive

EUR 292,18

KM

müüja/tehingu teostaja

ostja

0,00

XXX

XXX

7.11.2012

müük

8.11.2012

müük

12.11.2012

müük

514,53

489,60

936,98

LTL LTL LVL

036,80

489,60

435,52

477,73 0,00

501,46

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

06.11.2012.a väljastati Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr DVP 120192) 30 292,18 EUR suuruses summas. 07.11.2012.a kell 12:05 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9028824) uue sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL 07.11.2012.a Vilniuses sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPU2012-034AK, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 07.11.2012.a arve (nr 12/1107) 129 514,53 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 08.11.2012.a tasus. 07.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühingu XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX esialgse kaubaarve (seeria V12 nr. 1018), milles sõiduki hinnaks 6 720,00 EUR ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 16.11.2012.a pangaülekandega tasus. 08.11.2012.a esitas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX müügiarve (V12 nr.18685) 110 489,60 LTL suuruses summas. 12.11.2012.a Riias sõlmis GrI.i Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 0102, milles sõiduki hinnaks 36 905,00 EUR (25 936,98 LVL) ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 13.11.2012.a tasus.

tehing hind

müük 168,00

valuuta käive

LTL 168,00

KM

müüja/tehingu teostaja ostja

0,00

XXX

XXX

12.11.2012.a Vilniuses sõlmiti Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, ostu-müügilepingu nr PP1211-2353, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 13.11.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005734) 60 000,00 EUR (207 168,00 LTL) suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 12.11.2012.a osaliselt pangaülekandega, so 59 365,00 EUR suuruses summas ja 13.11.2012.a osaliselt sularahas, so 2192,53 LTL tasus.

tehing hind

valuuta käive

KM

müüja/tehingu teostaja

ostja

14.11.2012 pole teada

müük pole teada

15.11.2012

müük

19.11.2012

müük

297,28 pole teada

700,00

625,09

LTL

EUR LTL

297,28

700,00

772,80

0,00

XXX

XXX

pole teada

XXX

0,00 XXX

852,29 XXX

XXX XXX

13.11.2012.a Vilniuses sõlmis Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX uue sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PPS-L-11/58, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 14.11.2012.a arve (700MA007557) 95 297,28 LTL suuruses summas ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 13.11.2012 tasus. 15.11.2012.a Riias sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr 15-11/12-PL, milles sõiduki hinnaks 34 700,00 EUR. 16.11.2012.a kell 08:44 Panevežyses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX filiaalis taotluse (nr 9055995) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93,00 LTL. 19.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1119) 108 625,09 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 19.11.2012.a tasus. 19.11.2012.a tasus Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX sõiduki eest Leedu Vabariigi äriühingu XXX pangakontole XXX 5 670,00 EUR (maksekorraldus nr 00203M61740) ja 27 000,00 EUR (maksekorraldus nr 00203M61690)

tehing hind

müük 000,00

müük 317,50

valuuta käive

LTL 000,00

LTL 262,40

KM 0,00

055,10

müüja/tehingu teostaja

ostja

XXX

XXX

XXX

XXX

16.11.2012.a Vilniuses koostasid Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki näilise ostumüügilepingu (2012-11-16 12-35), milles sõiduki hinnaks märgiti 101 000,00 LTL ning mille kohaselt müüs Läti Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX. 22.11.2012.a kell 10:29 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9073578) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL 22.11.2012.a Vilniuses sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, ostu-müügilepingu nr AP1211-1522,

mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 22.11.2012.a arve (nr PR10107) 242 317,50 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 23.11.2012.a pangaülekandega tasus.

tehing hind

müük 920,00

müük 646,70

müük 235,20

valuuta käive

EUR 920,00

LTL 782,40

LTL 235,20

müüja/tehingu teostaja

ostja

0,00

864,30

XXX

XXX

XXX

XXX

0,00

XXX

XXX

KM

06.11.2012.a Riias sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks tarnelepingu nr P06//11/12-MJ, mille alusel Läti Vabariigi äriühing XXX väljastas 06.11.2012.a arve nr PPZ019263, milles sõiduki hinnaks 9 920,00 EUR ning millise summa A. K. 13.11.2012.a Riias Läti Vabariigi äriühingu XXX pangakontole sularahas sisse maksis. 16.11.2012.a kell 12:35 Vilniuses sõlmiti Leedu Vabariigi äriühingu XXX sõidukile üheks kuuks liikluskindlustusleping (poliisi nr xxx), maksumusega 109,00 LTL 16.11.2012.a kell 13:43 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9057870) sõiduki ajutiseks registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R sularahas 93,00 LTL 19.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1120) 85 646,70 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 19.11.2012.a tasus. 19.11.2012.a tasus Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana sularahas Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 20.11.2012.a Läti Vabariigi äriühingule XXX esitatud müügiarve (V12 nr.18713) 74 235,20 LTL suuruses summas.

tehing hind

müük 112,00

valuuta käive

LTL 112,00

müüja/tehingu KM teostaja

ostja

0,00 XXX

XXX

20.11.2012.a-l Vilniuses sõlmiti Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, ostu-müügilepingu nr PP1211-2358, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 21.11.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005756) 40 000,00 EUR (138 112,00 LTL) suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 21.11.2012.a-l pangaülekandega tasus.

tehingu kuupäev 22.11.2012 23.11.2012

tehing hind

müük 000,00

müük 959,25

valuuta käive

EUR 000,00

LTL 668,80

KM

müüja/tehingu teostaja

0,00 XXX

290,45 XXX

ostja XXX XXX

22.11.2012.a võttis Leedu Vabariigi äriühing XXX üle Läti Vabariigi äriühingult XXX sõiduki, mille müügi kohta oli Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt eelnevalt koostanud Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve R13103533 (vastavalt lepingule 4746) 36 000,00 EUR (25 300,94 LVL) suuruses summas, mille Jevgeni Podolinski 21.11.2012.a-l pangaülekandega tasus. 23.11.2012.a kell 09:39 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX filiaalis taotluse (nr 9076671) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116,00 LTL 23.11.2012.a Vilniuses sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, ostu-müügilepingu nr AP1211-1524, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 23.11.2012.a väljastatud arve (nr PR10109) 139 959,25 LTL suuruses summas, Leedu Vabariigi äriühing XXX 28.11.2012.a pangaülekandega tasus.

tehing hind

müük 000,00

müük 781,36

müük 395,20

valuuta käive

LTL 247,93

LTL 216,00

LTL 395,20

müüja/tehingu KM teostaja ostja

752,07 XXX

XXX

565,36 XXX

XXX 0,00

XXX

XXX

29.11.2012.a Vilniuses allkirjastasid Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja R. S. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki näilise ostumüügilepingu (2012-11-29 13-30), milles sõiduki hinnaks märgiti 85 000 LTL ning mille kohaselt ostis Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingult XXX. 05.12.2012.a kell 12:32 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9096509) sõiduki uue valdaja nimele registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 112,00 LTL Samal päeval samas koha kell 14:45 esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9111091) sõiduki registreerimisnumbri muutmiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 68,00 LTL 06.12.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1206) 135 781,36 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 07.12.2012 tasus

06.12.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX müügiarve (V12 nr.18735) 117 395,20 LTL suuruses summas.

tehing hind

müük 000,00

müük 807,94

müük 960,00

müük 138,48

valuuta käive

EUR 000,00

LTL 601,60

LTL 960,00

LVL 800,40

KM

müüja/tehingu teostaja ostja

0,00 X AS

206,34 XXX

XXX

0,00 XXX

338,08 XXX

XXX

XXX

XXX

29.11.2012.a-l tasus Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Eesti Vabariigi äriühingu X AS poolt 29.11.2012.a väljastatud arve (nr 399MA00393) 119 000,00 EUR suuruses summas. 30.11.2012.a kell 10:21 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9096498) sõiduki ajutiseks registreerimiseks Leedu Vabariigis ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93,00 LTL Samal päeval kell 11:12 esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9096995) sõiduki registreerimisnumbri muutmiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 91,00 LTL 03.12.2012.a kell 16:20 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9104093) sõiduki registreerimisnumbrite muutmiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 68,00 LTL 04.12.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1204) 300 807,94 LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 05.12.2012.a pangaülekandega tasus 04.12.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX müügiarve (V12 nr.18733) 258 960,00 LTL suuruses summas. 05.12.2012.a Riias sõlmis Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 010113, milles sõiduki hinnaks märgiti 133 947,00 EUR (94 138,48 LVL) ning mille XXX 05.12.2012.a-l tasus.

tehing hind

müük 470,40

valuuta käive

LTL 470,40

müüja/tehingu KM teostaja ostja

0,00 XXX

XXX

05.12.2012.a-l Vilniuses sõlmiti Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, sõiduki ostu-müügilepingu nr ATPN_AD123954, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 05.12.2012.a arve (seeria KV Nr 010457) 148 470,40 LTL suuruses summas.

tehing hind

müük 500,00

müük 100,00 pole müük teada

valuuta käive

EUR 500,00

EUR 140,50

KM

müüja/tehingu teostaja

ostja

0,00 XXX

959,50 XXX

XXX Tanel Mandelkorn

Tanel Mandelkorn

E.G.

14.12.2012.a-l väljastas Poola Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve nr 10/12/2012, milles sõiduki hinnaks 149 385,55 poola zlotti. 17.12.2012.a kell 16:16 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9140834) sõiduki ajutiseks registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93,00 LTL 18.10.2012.a Vilniuses koostasid Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Tanel Mandelkorn eraisikuna sõiduki näilise ostu-müügilepingu (2012-10-18 1235), milles sõiduki hinnaks märgiti 40 100,00 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki eraisikule Tanel Mandelkorn 30.03.2013.a esitas Jevgeni Podolinski sõiduki Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt XXX) 03.04.2013.a Tallinnas sõlmis Tanel Mandelkorn eraisikuna sõiduki müügilepingu (sõiduki hinda lepingus ei kajastatud), mille kohaselt müüs sõiduki eraisikule Eduard G.`le, kes esitas sõiduki samal päeval Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akti XXX)

tehin g

hind 6 900,0 müük 0 7 500,0 müük 0

valuut a EUR EUR

käive 6 900,0

7 500,0

KM

1 575,0

müüja/tehing u teostaja

ostja

X OÜ

XXX

XXX

OÜ X

13.12.2012.a-l Tallinnas soetas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Eesti Vabariigi äriühingult X OÜ sõiduki, mille maksumust lepingus ei kajastatud.

14.12.2012.a-l tuvastamata kohas koostasid Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Tanel Mandelkorn Eesti Vabariigi äriühingu OÜ X esindajana sõiduki näilise ostu-müügilepingu (2012-12-14 09-00), milles sõiduki hinnaks märgiti 7 500,00 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Eesti Vabariigi äriühingule OÜ X 14.12.2012.a-l Sauel esitas Tanel Mandelkorn sõiduki Eesti Vabariigi äriühingu OÜ X esindajana Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks, märkides sõiduki kasutajateks teiste hulgas ka kuritegeliku ühenduse liikme Dmitri Sidorenko ning tasus toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas. Sõiduk jäi kuritegeliku ühenduse kasutusse.

müüja/tehingu tehing hind valuuta käive KM teostaja ostja müük 10 683,54 EUR 10 683,54 0 X AS XXX müük 10 683,54 EUR

10 863,54 2 281,34 XXX

A. J.

20.11.2012.a Tallinnas sõlmis Jevgeni I. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Eesti Vabariigi äriühinguga X AS sõiduki soetuseks lepingu nr 032515, milles sõiduki maksumuseks

10 685,54 EUR

17.12.2012.a-l sõlmis J. I. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki ostu-müügilepingu (sõiduki hinda lepingus ei kajastatud), mille kohaselt müüs sõiduki eraisikule A. J. 18.12.2012.a-l Tallinnas esitas A. E. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks, esitas sõiduki Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt ARKxxx) ja tasus toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas. 21.03.2013.a-l Tallinnas sõlmis A. E. sõiduki müügiks müügilepingu, mille kohaselt müüs sõiduki, hinnaga 12 000,00 eurot eraisikule V. P..

tehing hind valuuta käive KM müük 9 628,41 LVL 9 628,41 0

müüja/tehingu teostaja ostja XXX XXX

19.10.2012.a-l Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10736, mille alusel Läti Vabariigi äriühing XXX poolt väljastati 19.10.2012.a-l ettemaksu arve (nr 516001334) 9 628,41 LVL (13 699,99 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (nr.511000988) ning sõiduk anti Leedu Vabariigi äriühingule XXX üle 19.10.2012.a. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood xxx; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 14.09.2012.a kuni 31.01.2013.a; aadress XXX), mille tegevjuhiks oli ajavahemikul 10.09.2012.a kuni 13.12.2012.a vormistatud kuritegeliku ühenduse liige Vitali Kaer, tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 25.09.2012.a kuni

07.11.2012.a vähemalt kümne tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a septembris 35 384,13 leedu litti (10 376,58 eurot), 2012.a oktoobris 144 872,58 leedu litti (42 484,63 eurot) ja 2012.a novembris 59 730,25 leedu litti (17 516,20 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 70 377,41 euro suuruses summas. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood XXX; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 24.10.2012.a kuni 31.12.2012.a; aadress XXX), mille tegevjuhiks alates oli alates 17.10.2012.a-st vormistatud kuritegeliku ühenduse liige Jevgeni Podolinski, tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 18.10.2012.a kuni 18.01.2013.a vähemalt viieteistkümne tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a oktoobris 6 959,50 eurot, 2012.a novembris 214 263,50 leedu litti (62 833,87 eurot) ja 2012.a detsembris 75 771,70 leedu litti (22 220,44 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 92 013,81 euro suuruses summas. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood XXX; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 03.05.2012.a kuni 21.09.2012.a; aadress XXX), mille tegevjuhiks oli alates 26.04.2012.a-l vormistatud A. Ž., tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 03.05.2012.a kuni 31.05.2012.a vähemalt viie tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a mais 110 351,20 leedu litti (32 361,06 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 32 361,06 euro suuruses summas. Kuritegeliku ühenduse omanduses oleval äriühingul XXX (kood XXX; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 11.06.2012.a kuni 14.09.2012.a; aadress XXX), mille tegevjuhiks oli alates 30.05.2012.a-l vormistatud A. G., tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 27-28.06.2012 vähemalt 2 tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a juunis 40 604,93 leedu litti (11 907,60 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 11 907,60 euro suuruses summas. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood XXX; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 25.08.2012.a kuni 10.04.2013.a; aadress kuni 01.08.2013.a-ni XXX ja alates 02.08.2013.a-st XXX) mille tegevjuhiks oli ajavahemikul 07.09.2012.a-st kuni 4.06.2014.a-ni vormistatud J. I., tekkis nimetatud sõidukitega 07.12.2012.a kuni 17.12.2012.a-ni vähemalt kahe tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a neljandas kvartalis 3 419,25 läti latti (4 884,65 eurot) eurot, mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 4 884,65 euro suuruses summas. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood XXX; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 29.08.2012.a-st kuni 17.04.2013.a-ni; aadress XXX), mille tegevjuhiks ajavahemikul 18.09.2012.a kuni 15.11.2012.a-ni oli vormistanud end kuritegeliku ühenduse liige Tanel Mandelkorn, tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 27.09.2012.a kuni 19.10.2012.a-ni vähemalt kuue tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a kolmandas kvartalis 7 644,00 läti latti (10 920,00 eurot) ja 2012.a neljandas kvartalis 15 461,50 läti latti (22 087,85 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 33 007,85 euro suuruses summas.

Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood XXX; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 06.10.2012.a-st kuni 17.07.2013.a-ni; aadress XXX), mille tegevjuhiks oli ajavahemikul 06.11.2012.a-st kuni 04.01.2013.a-ni vormistatud kuritegeliku ühenduse liige Grigori Bagatõi, tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 12.11.2012.a kuni 05.12.2012.a-ni vähemalt nelja tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a neljandas kvartalis 25 341,00 läti latti (36 201,43 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 36 201,43 euro suuruses summas. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood XXX; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 27.04.2012.a kuni 21.11.2012.a; aadress XXX), mille tegevjuhiks oli ajavahemikul 07.05.2012.a kuni 22.11.2012.a-ni vormistatud S.B., tekkis nimetatud sõidukitega 30.07.2012.a vähemalt kahe tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a mais 28 060,91 läti latti (8 229,00 eurot), 2012.a juulis 32 991,50 läti latti (9 674,93 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 17 903,93 euro suuruses summas. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood XXX; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 25.04.2012.a kuni 13.09.2012.a-ni; aadress XXX), mille tegevjuhiks oli ajavahemikul 12.06.2012.a kuni 21.05.2014.a vormistatud V. K., tekkis nimetatud sõidukiga 19.07.2012.a vähemalt ühe tehingu deklareerimiskohustus ning sellelt tehingult käibemaksu tasumise kohustus 2012.a kolmandas kvartalis 4 763,04 läti latti (6 804,34 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 6 804,34 euro suuruses summas. Kokku tekitati kuritegeliku ühenduse poolt käibemaksupettuse toimepanemise teel Leedu Vabariigile rahaline kahju vähemalt 206 659,88 euro suuruses summas ning Läti Vabariigile rahaline kahju vähemalt 98 802,20 euro suuruses summas. Alates 01.01.2011.a kuni 31.12.2011.a kehtinud Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määruse nr 118 alusel oli aastal 2011 minimaalne töötasu alammäär kuus täistööaja korral 278,02 eurot; alates 01.01.2012.a kuni 31.12.2012.a kehtinud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 alusel oli aastal 2012 minimaalne töötasu alammäär kuus täistööaja korral 290,00 eurot; alates 01.01.2013.a kuni 31.12.2013.a kehtinud Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a määruse nr 6 alusel oli aastal 2013 minimaalne töötasu alamäär kuus täistööaja korral 320,00 eurot ning alates 01.01.2014.a kehtiva Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel kehtestati töötasu alammääraks kuus täistööaja korral 355,00 eurot. Seega moodustas suure ulatuse KarSRS § 8 p 2 tähenduses 2011. aastal 27 802,00 eurot, 2012. aastal 29 000,00 eurot, 2013. aastal 32 000,00 eurot ning alates 01.01.2014.a kuni 31.12.2014.a 35 500,00 eurot. Alates 01.01.2015.a kehtiva karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu süüteo ulatus, mis ületab 40 000,00 eurot. Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3891 lg 1 kohaselt oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, taS.vestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. KarSRS § 8 p 2 kohaselt loeti suureks kahjuks summat, mis ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus

sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 22.11.2011.a määruse nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt oli 2012.a kuutasu alammääraks 290 eurot. Seega oli KarS § 3891 lg 1 tähenduses suureks kahjuks 29 000 eurot. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a määruse nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt oli 2013.a kuutasu alammääraks 320 eurot. Seega oli KarS § 3891 lg 1 tähenduses suureks kahjuks 32 000 eurot. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 3891 lg 1 ning kehtivas redaktsioonis näeb nimetatud säte jätkuvalt ette vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. KarS § 121 p-st 2 tulenevalt on suure kahjuga tegemist juhul, kui summa ületab 40 000 eurot. Süüdistuse esemeks on KarS § 3891 lg 1 teoalternatiiv, mis seisneb maksuhaldurile andmete esitamata jätmises, kui kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam. Süüdistatav Vitali Kaer end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis 22.05.2018.a kohtuistungil ütlusi, et ta oli ettevõtte XXX endine omanik, firma tegeles 2012.a sõidukite ostu-müügiga. Ettepaneku sel viisil raha teenida tegi talle S. N., kes selgitas talle, et on vaja autosid osta ja edasi müüa, S. N. käest sai kontaktid Lätis, Leedus, samuti sai S. N. käest stardiraha, et vormistada firma enda nimele. Ainult tema töötas ametlikult selles firmas. S. N.ga oli tal suuline kokkulepe tegeleda koos äriga, raamatupidamist teostati S. N. poolt, kelle käes oli kogu firma dokumentatsioon pangarekvisiidid, PIN-kalkulaator, tšekiraamat. Tema allkirjastas kõik lepingud, tegi pangas ülekandeid, võttis arve pealt välja raha kui oli vaja. Samuti käis ARK-is, kus tegeles autode ümber vormistamisega. Tal ei olnud mingit kahtlust, et see tegevus võiks olla tal ebaseaduslik, kuid S. N. oli kinnitanud talle, et neil ei teki mingeid probleeme. Ühel korral käis ta Leedus koos T. Mandelkorni ja J. Podolinskiga ning ta teab, et J. Podolinski oli Leedus autode ostmiseks firma ja T. Mandelkornil Lätis firma, kuid ta kinnitas, et nad ei olnud omavahel seotud. Samuti käis ta ühel korral Grigori Bagatõil Lätis vastas, et ta Eestisse tuua ning tagasiteel peatas neid politsei. Samas ei osanud ta selgitada, miks ta pidi G. Bagatõile Lätti järele minema, kui G. Bagatõi oli tol hetkel Lätis koos S. Džavakjaniga ning miks pidid nad kolme autoga Lätist Eestisse sõites kokku ca 150 000 euro ulatuses sularaha Eestisse tooma. Samuti ta pakkus A. G. tööd nö tankistina raha teenida. Süüdistatav Jevgeni Podolinski end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis 11.06.2018.a kohtuistungil ütlusi, et S. N. oli tema kompanjon, kes tegi talle ettepaneku avada firma ja tegeleda ametlikult autodega. S. N., ütles, et tal on tuttavad Saksamaal, et ta juba väga ammu tegeleb sellega, et kui tal on soov, siis võib tööd teha. Tema avas Vilniuses firma, mis hakkas tegelema autode ostu-müügiga. Tema roll oli vedada autosid, võtta need arvele, kirjutada paberitele A.. S. N.ga leppis kokku, et S. N. tegeleb raamatupidamisega. Kõik ostumüügi dokumendid vormistas S. N., tema pani allkirja ja pitsati, ta ei saanud dokumentidest mitte midagi aru ning lihtsalt allkirjastas need dokumendid, mida S. N. palus allkirjastada. S. N. selgituste kohaselt pidi kasum tulema odavalt ostetud sõidukite kallimalt maha müümise tulemusena. Ta ei osanud kahtlustadagi, et tegeleb käibemaksupettustega. Süüdistatav Tanel Mandelkorn end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis 27.06.2018.a kohtuistungil ütlusi S. N.ga tutvustas teda S. Džavakjan. S. N. pakkus talle tegeleda autoäriga, kuna ta teadis, et tal on eelnev kogemus autoäriga, millega on võimalik

teenida head raha. Ta kuulas S. N. plaanid ära ja need sobisid talle. S. N. ütles, et seal midagi seadusevastast ei ole, tema vastutab selle kõige eest, ta on juba selle äriga aastaid tegelenud. Tema ülesanne oli vormistada ettevõte Lätis enda nimele, allkirjastada ostu-müügilepingud, pangas mõni ülekanne teha, raha välja võtta. S. N. ülesanne oli tegeleda raamatupidamisega. S. N. tõi dokumendid, paberid ja ütles, et mis auto tuleb osta. Mõnikord ta isegi ei näinud neid autosid, kõik toimus paberite peal ja kui teda ennast kohal ei olnud, olid S. N.l olemas kõik tema PIN-kalkulaator, tema ID-kaart. Süüdistatav Grigori Bagatõi end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis 31.08.2018.a kohtuistungil ütlusi, et tema oli koos S. NiinXsaga firma XXX kaasasutajaks. Firma asustati Lätis Riia linnas 2011 või 2012. a-l. Firma tegeles sõiduautode ostu-müügiga. Firma oli loodi S. N. initsiatiivil. S. N. tegeles kogu firma tööga, tegeles dokumentidega, vormistas lepinguid, tema roll oli lihtsalt juriidiliselt paberi peal.Tema ülesandeks oli anda allkirju ja panna pitsateid paberitele, panna raha pangaarvele, võtta pangaarvelt välja, allkirjastada mingi leping. Klientidega suhtles S. N.. Samuti oli kogu firma dokumentatsioon ja pin-kalkulaator S. N. käes. 2012.a detsembris Lätist Eestisse sularaha tuues leiti tema käest üle saja tuhande euro ulatuses sularaha, mille ta oli firma kontolt Lätis välja võtnud ega osanud selgitada, kus kohas N. tol korral oli või miks N. kaasas ei olnud, kui tema kinnitusel N. kõike kontrollis. Bagatõi kinnitusel oli kõik ettevõttega XXX toimuv seaduslik. Samas möönis ta ülekuulamisel, et ta ei veendunud selles kuidagi ning pärast tegevuse lõpetamist vaatas ta Läti krediidiinfost üle kas tema ettevõtte vastu on pretensioone. Süüdistatav Sergei Džavakjan end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis 21.05.2018.a kohtuistungil ütlusi, et ta ei oska täpseid kuupäevi nimetada, aga alguse sai kõik sellest, et talle pakkus seda skeemi ühel kohtumisel S. N.. Tegeles selle skeemiga 2011.a, 2012.a, 2 kuu jooksul. Kokkuvõttes nähtub süüdistatavate V. Kaera, J. Podolinski, T. Mandelkorni ja G. Bagatõi poolt kohtus antud ütlustest, et nad täitsid Lätis ja Leedus nende nimele registreeritud ettevõtetes üksnes nö tankistide rolle ning tegelikult kontrollis käibemaksupettuste skeemi S. N.. Vaatamata sellele, et S. Dzavakjan, T. Mandelkorn, G.Bagatõi, J. Podolinski ja Vitali Kaer end neile inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, on nende süü kriminaalasjas tõendamist leidnud teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Süüdistatava S. N. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldas kohus KrMS § 294 p 1 alusel S. N. kohtueelsel menetlusel antud ütlused, millest nähtub, et S. N. andis ülekuulamisel skeemi kui terviku, isikute rollide ja teopanuste, samuti konkreetsete tehingute kohta põhjalikke ja detailseid, sh kirjalike tõendite ja üle kuulatud tunnistajate ütlustega riimuvaid ütlusi. S. N. andis ütlusi, et ta tunnistab end ühe osa süüdistuses kirjeldatud käibemaksupettuste episoodidest süüdi ja andis ütlusi, et töötas välja käibemaksupettuste skeemi ja seejärel aitas selle elluviimisel S. Džavakjani, T. Mandelkorni, G. Bagatõi, J. Podolinski, V. Kaera, S. P.i ja A.-A. S.i. Ta käis koos T. Mandelkorni, V. Kaera, J. Podolinski ja nö tankistidega Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis nö käibemaksuskeemi tegemas, selleks neil olid Lätis ja Leedus vormistatud firmad J. Podolinski, V. Kaera ja tankist A. Ž.i ja veel kahe tankisti, kelle nimesid ta ei mäleta, nimedele. Käibemaksuskeemi teostamiseks vajalikke dokumente salvestasid nad T. Mandelkorniga mälupulga peale ning samuti oli neil ühiselt kasutuses e-posti aadress xxx kuhu nad mõlemad ligi pääsesid. Ülekuulamise käigus andis S. N. menetlejale ühtlasi üle nimetatud mälupulga silicon power, millele olid salvestatud erinevad dokumendid. Esimene firma oli XXX, mille omanikuks ja direktoriks vormistasid nad A. Ž.i.

Tavaliselt oli nii, et kui nad vormistasid T. Mandelkorniga mingi firma nö tankisti nimele, siis kõik selle firma dokumendid jäid T. Mandelkorni kätte ja ta hoidis neid ühes plastmassist kohvis, kus erinevates sahtlites hoiti erinevate ettevõtetega seotud dokumente. Käibemaksu skeem toimis lihtsustatult selliselt, et nad ostsid-müüsid autosid, et tehingute pealt käibemaks tagasi saada, võtta see sularahas välja ja niimoodi teenida, st käibemaksu välja petta, selleks vormistati nendega seotud isikutele mitmeid ettevõtteid Lätis ja Leedus, tehingute kiirendamiseks kasutati sealsete suurte automüügifirmade abi. 03.02.2014.a-l toimunud ülekuulamisel andis S. N. ütlusi, et X omanik oli A. E.i N.-nimeline sõber, kes elab Saksamaal, tegelikkuses on ta venelane ja tal on vene nimi. Eelnevalt oli A. E. temale ja T. Mandelkornile rääkinud, et tal on Saksamaal sõber, kes tegeleb kasutatud autode müügiga ning kelle kaudu on võimalik saada autot käibemaksupettuse tegemiseks. Nad leppisid T. Mandelkorni ja A. E.iga omavahel kokku, et tema lendab koos A. E.iga Saksamaale ja T. Mandelkorn sõidab koos A. Ž.iga Tallinnast Vilniusesse, misjärel nad kohtuvad juba neljakesi Vilniuses. N. andiski talle ja A. E.ile sõiduauto Mercedes-Benz ML320 (VIN koodiga XXX) tasuta kaheks nädalaks ja tahtis seejärel kahe nädala pärast autot tagasi ning lisaks veel saada 13 000 eurot sularahas. Samuti andis N. neile kaasa tühja blanketi, mis siis hiljem Vilniuses T. Mandelkorni ja A. Ž.i poolt täideti, allkirjastati ning pandi ka pitsatäijäljendid, saadeti seejärel skanneeritult e-posti teel N. tagasi. S. N. selgitas, et temale teadaolevalt oli N.seda dokumenti vaja selleks, et Saksamaal tõendada, et sõiduk on müüdud Saksamaalt välja. Kui nad olid A. E.iga auto kätte saanud, siis ta viis A. E.i Vilniuses autobussijaama, kust A. E. sõitis bussiga Tallinnasse ning tema sõitis edasi Vilniuses x kaubamaja lähedal oleva BMW keskuse juurde, kus T. Mandelkorn ja A. Ž. teda juba ootasid. Veel samal päeval võttis A. Ž. selle auto oma Leedu firma XXX arvele, võttis sõidukile Leedu registreerimisnumbrimärgid ja kas siis samal või järgmisel päeval sõitsid nad Vilniuse BMW keskusesse, kus vormistasid kasutatud autode müüjaga selle auto müügiks vajalikud dokumendid. Dokumentide kohaselt müüs XXX selle auto Vilniuse BMW keskusele ja BMW keskus müüs selle edasi tema ja T. Mandelkorni poolt nimetatud Läti firmale. Seejuures oli T. Mandelkornil kaasas, kas 20 000 või 21 000 eurot, et Läti firma eest see arve kohe ka BMW keskusele tasuda. Kuivõrd summa oli piisavalt väike, siis oli BMW keskus nõus, et auto eest tasutakse firma kassasse. T. Mandelkorn maksis auto eest sularahas. Nad jätsid seejärel auto sinna BMW keskuse platsile, seejärel võttis BMW keskus ise sellele autole transiitnumbrid ning samal ajal läksid tema ja T. Mandelkorn kõrval asuvasse kohvikusse, kus N. vormistas XXX nimelt arve BMW keskusele, kus auto summale 20 000 eurot lisas ka käibemaksu 21%, s.o kokku tuli sõiduki maksumuseks 24 200 eurot. Selle arvega läksid nad kahekesi tagasi BMW keskusesse, kus kasutatud autode müüja viis arve oma firma raamatupidamisse ning nad jäid kahekesi ootama, millal BMW keskuselt laekub XXX kontole raha. Selles firmas võttis kasutatud autode müüja AD tehingu tegemise eest endale 500 eurot ning firmale läks ametlikult iga auto müügi pealt 1000 eurot. Selles firmas said nad auto ümber vormistatud 2-3 tunniga. Kui raha oli XXX kontole üle kantud, siis nad sõitsid Vilniuses XXX kontori lähedal asuvasse panka, kus A. Ž., kui XXX direktor, võttis pangakontoris telleri vahendusel selle summa eurodes välja. Sellel konkreetsel pangakontoril oli vaid üks väljapääs ning klaasseinad, mistõttu oli neil kerge A. Ž.it jälgida, et ta rahadega minema ei jookseks. Tavaliselt kui tankist käis raha pangast välja võtmas, siis nad parkisid autod alati nii, et oleks võimalik jälgida tankisti liikumist või siis seisid nad kõik erinevate uste juurde, et tankist ei saaks märkamatult ära minna. Seejärel sõitsid nad selle Mercedes Benz ML320 autoga Vilnisusest kohe edasi Tallinnasse. Seejärel müüsid nad selle auto Lätis edasi Läti firmale XXX ning sama skeemi järgi toimus selle edasine müük Eestisse firmale X, mille omanik oli tankist K S.. Ta teab, et X seda autot oma nimele ei vormistanud, ent ta ei tea mis sellest konkreetsest autost tänaseks saanud on. Küll aga ta teab, et selle konkreetse auto eest võeti Leedus tankisti poolt firma kontolt välja sularaha ca 4000 eurot ning Lätis samuti firma tankisti poolt 4000

eurot. Kuivõrd auto ostu-müügiga kaasnes ka kulusid, siis puhtalt said nad kätte ca 6000 eurot. Raha läks alati kõik T. Mandelkorni kätte ja ta pidas tõenäoliseks, et T. Mandelkorn maksis selle edasi S. Džavakjanile kuivõrd alati sel ajal, kui neil toimus ühest riigist teise autode ostmüük, siis S. Džavakjan helistas pidevalt. T. Mandelkornile ja uuris, et millal nad tagasi jõuavad, sest S. Džavakjanil on raha vaja. S. Džavakjaniga oli neil jutt, et tema peaks teenima 20% tulust, kuid tegelikult ta sellist raha kunagi ei saanud. Ta sai 400-600 eurot siis kui nad tagasi Eestis olid. Tankistidele maksmise osas ütles S. Džavakjan talle, et ta vaadaku ise kui palju oleks mõistlik tankistidele maksta. Ehkki tema leppis tankistidega kokku, et nad saavad 300 eurot ühe käigu eest, siis tegelikkuses kui läks rahade maksmiseks, siis rääkisid T. Mandelkorn ja S. Džavakjan, et: „Ah, mis neile ikka nii palju maksta ja aitab neile sajast eurost küll“. Kuivõrd kõik rahad olid T. Mandelkorni käes, siis tema maksis nii talle kui ka tankistidele. S. Dzavakjan on talle mõned korrad ise raha maksnud – sel ajal kui ta nendega tihedamini suhtles, siis nägi ta S. Dzavakjani pea igapäevaselt ja mõnel korral küsis S. Džavakjan temalt, kas tal on raha vaja ja andiski talle 100-200 eurot, kuid need ei olnud konkreetsete tööde eest, vaid niisama jooksvateks kuludeks. Samuti on ta isiklikult näinud, et S. Džavakjan on ka teistele seal maksnud 100-200 eurot mõnikord ka niisama. Samuti on T. Mandelkorn talle mõnikord maksnud. T. Mandelorn ja S. Džavakjan suhtlesid äärmiselt tihedalt, S. Džavakjan helistas T. Mandelkornile mitmeid kordi päevas ja päris pidevalt aru. S. Džavakjan temale ei helistanud ning kui S. Džavakjan tahtis temaga rääkida, siis andis T. Mandelkorn lihtsalt telefonitoru talle üle. T. Mandelkorniga suhtlemiseks oli neil S. Džavakjaniga mitu erinevat telefoni. Järgmisel päeval jätkunud ülekuulamisel täpsustas S. N., et sel viisil autode ostmise-müümisega tegelesid tema, T. Mandelkorn, J. Podolinski, V. kaer ja ca 4-5 tankisti, kelle nimele vormistati firmad. Neist tankistidest meenusid talle A. Ž.i nimi, kelle tõid neile J. Podolinski ja V. Kaer, ning S. B., kes oli J. Podolinski naaber, ning K S., kelle leidis samuti kas J. Podolinski või V. Kaer, J. Podolinskil ja V. Kaeral olid omad kohad, kust nad tankiste otsisid. Esimesi autosid nad ei ostnud, vaid esimene auto oli S. Džavakjani BMW X5, mille nad käibemaksupettuste skeemi jaoks 2012.a mai alguses Leetu endi tankisti nimel olevale firmale müüsid ja sealt edasi Lätti oma tankisti nimel olevale firmale müüsid ja sealt omakorda tagasi Eestisse müüsid. Seejärel oli neil see auto umbes kuu aega Läti transiitnumbritega Eestis, kus sellega sõitsid S. Džavakjan ja T. Mandelkorn, misjärel võeti auto Leedus endi tankisti firmas arvele, selleks vormistasid nad Leedu suure autofirma müügi Lätti oma tankisti firma nimele, said Leedust transiitnumbrid ning Lätis nad seda autot üldse firma arvele ei võtnud ja registrisse ei pannud, vaid sõitsid otse Eestisse, kus nad vormistasid selle paari nädala pärast T. Mandelkorni venna F. R.i nimele. Raha ja ka autod „keerutamiseks“ andsid S. P., Sergei Džavakjan, A. E. ja T. Mandelkorn. Kui see autode „keerutamise“ skeem oli juba sisse töötatud, siis oli päris tihti nii, et kui ta küsis, et millal nad jälle lähevad autosid „keerutama“ (ta oli sellest ka ise huvitatud, sest tema enda sissetulek sõltus sellest), siis S. Džavakjan ütles talle, et neil on linnas praegu nii palju tegemist, et helistagu ta T. Mandelkornile. Ta sai aru, et S. Džavakjanil endal pole lihtsalt raha ja see „keerutamisega“ teenitud raha oli kuskile kadunud. Mõned päevad pärast nimetatud jutuajamist sõitis T. Mandelkorn mingi Saksa transiitnumbritega autoga tema juurde ja ütles, et see on tema autodega tegeleva sõbra auto, et ta sai sõbralt ka 25 000 eurot raha ning et nüüd saavad nad sõita, sel viisil käisid nad paaril korral sama „keerutamise“ skeemi tegemas Lätis ja Leedus. Neil kordadel käisid nad koos T. Mandelkorni, J. Podolinski, V. Kaera ja tankistidega. Süüdistatava S. N. ütlused tõendavad seda, et S. Džavakjan, T. Mandelkorn ja S. N. leppisid kokku, et Eestis autosid ei „keerutata“, sest S. Džavakjanil oli enda sõnul Eestis „avatud kriminaalasi“ ja ta ei tahtnud siin midagi kriminaalset teha. Samuti tõendavad süüdistatava Sergei N. ütlused seda, et T. Mandelkornile ja S. P.ile tutvustas käibemaksu pettuste skeemi

väga lihtsustatult 2012.a aprillis X (XXX) ja hiljem is X S. Džavakjaniga koos ja viimase palvel tema, kes koostas selleks ka illustreeritud skeemid, mille koostas S. Džavakjani palvel S. P.ile esitlemiseks, misjärel andis S. P. neile tema teada raha, lisaks kasutati P.i BMW X5. Ühtlasi tõendavad S.N. ütlused seda, et tema selgitas neile, et nö ohutu aeg firma töös hoidmiseks on 1 kuu ja 20 päeva, seejärel võidakse hakata juba kontosid sulgema, kuid XXX töötas neil kindlasti kauem, mingi hetk pakkus J. Podolinski, et V. Kaeral ja J. Podolinskil olid Lätis ja Leedus firmad, siis nad arutasid temaga, mida nende firmadega teha pärast seda kui neid enam autode „keerutamise“ skeemis ei kasutata ning tema soovitas need „tankistidele“ ümber vormistada ja võimalusel Läti firmad leedukatest „tankistidele“ ja Leedu firmad lätlastest „tankistidele“, et siis on maksuametil neid inimesi raskem leida. V. Kaera ja J. Podolinski kinnitusel pidi neil palju taolisi tuttavaid olema, N. „tankistide“ otsimise ega leidmisega ei tegelenud. Lisaks tõendavad S. N. ütlused seda, et raha ja autosid, millega käibemaksu pettusi toime pandi ehk nö autosid „keerutamiseks“ andsid S. P., S. Džavakjan, A. E. ja T. Mandelkorn. Samuti tõendavad süüdistatava S. N. ütlused seda, et esimene auto, mille käibemaksupettuste skeemi jaoks 2012.a mai alguses Leetu müüdi, oli S. Džavakjani BMW X5, mis müüdi seejärel Lätti, seejärel tagasi Eestisse (siin sõitis see Läti transiitnumbritega), seejärel läbi Leedu suure automüügi firma oma tankisti nimele Lätti, lõpuks Taneli venna F. R. nimele. Selleks et käibemaksuskeem end ära tasuks, oli vaja üht autot müüa vähemalt läbi nelja erineva firma. Samuti tõendavad S. N. ütlused seda, et nad käisid Lätis ja Leedus alati üheskoos käibemaksuskeemi tegemas tema, T. Mandelkorn, V. Kaer, J. Podolinski ja hiljem ka tankistid. Toyota „keerutamiseks“ sõitis tema ja J. Podolinskiga Riiga kaasa ka G. Bagatõi, firmad olid vormistatud J. Podolinski ja V. Kaera ning tankistide A. Ž.i, K. S.i, S. B.i, A. G.i, V.K.i nimele. Samuti tõendavad süüdistatava S. N. ütlused seda, et N. sõnul olid V. Kaer ja J. Podolinski talle kunagi öelnud, et T. Mandelkorn ja S. Džavakjan andsid neile korralduse „tankiste“ leida. Samuti tõendavad S.N. ütlused seda, et nö käibemaksuskeemi kontrollijateks oli eeskätt T. Mandelkorn, kes haldas dokumente, kirjavahetust, samuti andis tehingute tegemiseks raha jne ja S. Džavakjan, skeemi algataja, rahastaja ning hiljem kontrollis ta T. Mandelkorni ja teisi eeskätt Eestis olles distA.ilt, st telefonitsi; S. Džavakjan ise autosid „keerutamas“ ei käinud, ent ta käis Riias potentsiaalsete investoritega kohtumas. Samuti tõendavad süüdistatava S. N. ütlused seda, et kui nad käisid tankist A. G.iga autosid „keerutamas“, siis J. Podolinski ütles, et võimatu on A. G.iga samas autos olla, et ta haiseb nii jubedalt, mispeale ostis T. Mandelkorn talle uued riided. Samuti tõendavad süüdistatava S. N. ütlused seda, et Vilniuses olles ööbisid nad kahes hotellis – X hotell ja X, kuid hiljem üüris T. Mandelkorn Vilniuses DNB panga kontori lähedal korteri (alates 2012 mai lõpust kuni augustini), et neil oleks Vilniuses koht, kus autode „keerutamise“ ajal viibida, ja mitte iga kord hotellide eest maksta, pärast üürilepingu L.mist ööbisid nad jälle hotellides. Samuti tõendavad süüdistatava S. N. ütlused seda, et ta ei olnud mitte kõigi sõidukite „keerutamise“ juures või neis osaline, vaid osade autodega tehti tehinguid ka ilma tema teadmata (nt sõidukitega nr 12, 18, 19, 23, 25, 27, 28, 30, 31 seotud tehingutest ei tea ta enda sõnul midagi). Samuti tõendavad süüdistatava S. N. ütlused seda, et käibemaksu skeemis oli ta osaline 2012.a aprilli lõpust kuni detsembri lõpuni, alates novembri lõpust teda enam kA. ei võetud, sest T. Mandelkorn ja S. Džavakjan kaasasid siis skeemidesse E. G. . Esimene sõiduk,

mille „keerutamisega“ G. oli seotud, Volkswagen Tiguan, kelle ettevõttest see osteti ja G.i loal keerutati, kuid tingimusel, et ta saab selle auto tagasi ning lisaks 15% auto väärtusest, selle sõiduki „keerutamise“ leppisid tema teada omavahel kokku G. ja T. Mandelkorn. Samuti tõendavad süüdistatava S. N. ütlused seda, et suurte autofirmadega suhtlemiseks on tehtud gmaili e-posti aadressid (sh xxx xxx, samuti xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx või xxx, xxx, milliste kõikide paroolideks olid kas xxx või xxx), mida kasutasid nii tema kui ka T. Mandelkorn, tema teada J. Podolinski neid kindlasti ei kasutanud, kui ta ei välista et ka V. Kaer võis neid kasutada (6 kd, tl 185-186, 187-190 , 194-203; 7 kd, tl 1-55, 56-268; 8 kd, tl 1-52, 53-185, 186-238; 9 kd, 1-24, 25-30, 30a-35, 36-39, 40-54, 55-88). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja S. N. talle esitatud fotodelt ära A. F. kui isiku, kes juhtis nende „keerutatud“ prügiveokit (41 kd, tl 198214, 215). Süüdistatav S. P. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldas kohus KrMS § 294 p 1 alusel S. P.i kohtueelsel menetlusel antud ütlused, millest nähtuvalt käis S. N. koos S. Džavakjaniga is X nö autode keerutamise skeemi selgitamas. Tema hinnangul tegid nad seda seetõttu, et lootsid temalt selle skeemi jaoks raha saada. Raha ta neile ei andnud, kuid andis neile selle skeemi jaoks oma auto BMW X5 (6 kd, tl 40-56, 57-70, 70-101, 116-131, 64-79, 132-180). S. N. poolt antud ütlustes kirjeldatud versiooni tõelevastavust kinnitavad kaudselt ka süüdistatava A. V.i poolt antud ütlusted, millest nähtub nii S. N. roll maksupettuste toimepanemisel, kuid eelkõige ka Sergei Džavakjani keskne roll käibemaksupettuste toimepanemise organiseerimisel ja juhtimisel. Süüdistatav A. V. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldas kohus KrMS § 294 p 1 alusel A. V.i kohtueelsel menetlusel antud ütlused, millest nähtuvalt ta tutvus 2011.a keskel S. N.ga, kes pakkus talle võimaluse vormistada Leedus V.i nimele firma ja hakata autodega tegelema. Ta nõustus N. plaaniga: nad ostsid Vilniusest suurtest autofirmadest autod, tõid need Eestisse ja müüsid siin käibemaksu võrra edasi. See firma töötas neil ca 2-2,5 kuud kuni neil tekkis Leedus maksupolitseiga probleem, kes heitis neile ette maksude mittemaksmist - neilt võeti üks Mercedes Benz 350 ära ja lisaks ka 83 000-85 000 eurot. Auto said nad hiljem tagasi, kuid raha mitte. Seejärel tuli 2012.a juuli lõpus S. N. J. Podolinski ja V. Kaeraga tema elukohta ja pakkus võimalust, et nad saavad ehk Leedust raha kätte. Selleks oli nende sõnul vaja, et ta oleks kättesaadav ning nad viisid ta Tallinnas Meeliku tänavale ühe maja juurde. Mingi aeg peeti ta politsei poolt avalikus kohas joobeseisundis viibimise pärast kinni ning toimetati kainenema. Kui ta järgmise päeva hommikul arestimajast vabanes, siis ta helistas J. Podolinskile tagasi, sest telefonis oli näha, et J. Podolinski oli talle mitmeid kordi helistada proovinud. J. Podolinski tuli peatselt talle koos V. Kaera ja S. N.ga järele ja hurjutas teda, et :„Paljugi, mis minuga võib juhtuda, et äkki pannakse mind kinni, et neil on mind ikkagi vaja, et mängus on ikkagi suured rahad.“ Seejärel viidi ta Meeliku tänavale T. Mandelkorni korterisse, T. Mandelkorn tutvustas talle korterit ja ütles, et ta peab seal elama, sest ta peab perioodiliselt Leedus käima. Seejärel nad lahkusid, kuid jätsid tema korterisse ja keerasid välisukse väljastpoolt lukku. Ta ei saanud korterist lahkuda, kuid tal oli telefon ja internet, siis ta sai välismaailmaga suhelda. Kahe-kolme päeva pärast tuli T. Mandelkorn korterisse tagasi ning tal oli kA.s S. Džavakjan koos G. Bagatõiga. S. Džavakjan rääkis talle, et nende eesmärk on Leedust raha tagasi saada. T. Mandelkorn andis talle söögi ostmiseks 20-30 eurot ning nad lahkusid, sel korral välisust lukku ei pandud. Umbes nädala-kahe pärast tõid T. Mandelkorn ja

S. Džavakjan korterisse elama ka A. D.i ja ütlesid, et A. D. on nüüd V.i valvur või seltsiline – näiteks kui ta augusti alguses Kohtla-Järvele oma poja sünnipäevale sõitis, siis tuli A. D. temaga kA.. Kui A. D. sisse kolis, siis hakkasid nad endale uut korterit otsima internetist. Nad leidsid A. D.iga Tallinnas Kärberi 60-4 korteri, käisid seda vaatamas ja seejärel helistas A. D. S. Džavakjanile ning andis teada, et oli korteri leidnud. D. käis seejärel ära ja tagasi tulles oli tal kA.s S. Džavakjanilt saadud 800 eurot korteri sissemaksuks ja üüriks. Seal nad elasid kahekesi kuni S. Džavakjan käskis neil Xi puhkekeskusesse elama minna. Mingi aeg toodi sinna Kärberi korterisse paariks päevaks S. N. selleks, et nad hoiaksid tal silma peal ja vaataksid, et ta ei jooks. Kärberi korteris elamise ajal ta käis kahel korral Leedus ja ühel korral Lätis. Esimesel korral sõitis ta Leetu koos T. Mandelkorni, S. N. ja A.-A. S.iga ning nad ööbisid Vilniuses rongijaama juures olevas hotellis, kuhu neid registreeris T. Mandelkorn. Nad sõitsid sinna, et mingid dokumendid kätte saada, kuid tegelikult ei saanud ja nad tulid järgmisel päeval tagasi. Teisel korral käis ta Leedus koos J. Podolinski, V. Kaera ja S. N.ga. Sõidu eesmärk oli Leedust raha tagasi saada, sest vahepeal oli tulnud dokument, et uurimine lõpetati, aga kohapeal selgus, et S. N. autost leiti mingid dokumendid ja uurimine jätkus ning raha nad ei saanud. Kolmandal korral sõitis ta koos V. Kaera ja A. D.iga Lätti, et advokaadiga uus leping sõlmida. S. Džavakjan oli kuskilt advokaadi leidnud. Kõik sõidud Leetu ja Lätti toimusid S. Džavakjani korraldusel (5 kd, tl 56-61, 86-91). Kahtlustatavana A. V.i ütluste ja olustiku seostamise kohta koostatud protokollist nähtuvalt juhatas A.V. menetleja xxx maja juurde ja andis ütlusi, et on see maja kuhu S. N., J. Podolinski ja V. Kaer teda viisid mõneks ajaks elama. Korter kuulub Tanel Mandelkornile (5 kd, 92-94). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt tundis A. V. talle esitatud fotodelt ära T. Mandelkorni, kui isiku, kelle korteris ta xxx tn-l elas, A.-A. S.i, keda on näinud xxx maja juures koos X (J.Podolinski), G.Bagatõi, kes tuli koos A. ja Taneliga Meeliku tänava korterisse, kui ta oli seal luku taga, J. Podolinski, keda ta on ülekuulamisel nimetanud nimega Ž. K., V. Kaera, keda ta on ülekuulamisel nimetanud Vitalikuks, S. Džavakjani, keda ta on ülekuulamisel nimetanud nimega A., D. Sidorenko keda ta on ülekuulamisel nimetanud nimega Dima, H. Dikajevi keda on ülekuulamisel nimetanud baasi peremeheks (6 kd, tl 62-64, 65-67, 68-70, 71-73, 74-76, 80-82). Tunnistaja A. K. andis 26.09.2017.a kohtuistungil ütlusi, et ta suhtles A. F.i, G. Bagatõi ja S. Džavakjaniga 2012.a-l seoses prügiauto toomisega. Ta käis autojuhiga (F.) Poolas prügiautot toomas 2012.a hilissügisel S. Džavakjani palvel, sest ta valdab saksa keelt. Enne seda oli neil Attimos S. Džavakjani ja A. F.iga kohtumine. Nad sõitsid Poola J. Podolinski Volkswagen Touaregiga, said sealt prügiauto, seejärel sõitsid prügiautoga Leetu. A. F. oli prügiauto roolis ja tema oli J. Podolinskiga Touaregis, suhtlesid omavahel raadiosaatjatega. Vahepeal tegid Kaunases vahepeatuse, seejärel sõitsid Vilniusesse, kus olid paar päeva. A. K.i antud selgitused haakuvad S. N. poolt antud ütlustega, et selle prügiveoauto „keerutamisega“ tekkisid S. Džavakjanil ja teistel probleemid, mistõttu andis S. Džavakjan telefoni teel neile korralduse skeem katkestada kui nad Leedus olid. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt tundis A. K. talle esitatud fotodelt ära J. Podolinski, keda ta teadis ka hüüdnime „K.“ järgi, kellega koos ta käis 2012.a Poolas prügiautot ostmas, G. Bagatõis tundis ära Grigori, kes tuli Vilniusesse, misjärel tunnistaja koos tema ja Jevgeniga hakkasid Eestisse sõitma, T. Mandelkorni, keda ta on näinud spordisaalis X, V. Kaera, keda ta on näinud spordisaalis X, A. F.i, kes tuli Poola prügiautot ostma ja kes sõitis seejärel prügiauto roolis Eestisse tagasi. (23 kd, tl 201-209).

Tunnistaja A. F. andis 27.09.2017.a kohtuistungil A. K.i ütlustega haakuvaid ütlusi, et ta tunneb H. Dikjaevit juba ammum, kui ta töötas taksojuhina, siis ta tihti sõidutas teda. S. Džavakjaniga tutvus mõni aasta enne viimase kinnipidamist ning S. Džavakjan palus tal Poola sõita prügiveokit tooma, sel sõidul tutvus ta ka J. Podolinskiga. Leedus vahetasid nad vist Vilniuse ARK-s numbrid, misjärel ööbisid seal ja seejärel viis ta prügiauto Majaka tänavale parklasse. Järgmise aasta kevadel viis ta S. Džavakjani palvel auto tagasi Saksamaale, kus ta andis auto üle vene keelt kõnelevale sakslasele. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt tundis A.F. talle esitatud fotodelt ära S. Džavakjani kui S.A., kelle palvel sõitis ta Poola ja tõi sealt Eestisse ning hiljem viis Eestist Saksamaale prügiauto, J. Podolinski tundis ära kui Ženja-nimelise meesterahva, kellega koos käis ta prügiautot Saksamaal toomas (23 kd, tl 217-222). Tunnistaja S. B. andis 19.10.2017.a kohtuistungil ütlusi, et J. Podolinski tegi talle ettepaneku teenida raha, mis seisnes selles, et tema nimele vormistati ettevõte, mille kaudu osteti-müüdi autosid. Ostjatega suhtlesid S. N. ja T. Mandelkorn, tema pani lihtsalt allkirju. Raha andis ta T. Mandelkornile. Tal endal pole autode ostmisest ega firmade juhtimise ega raamatupidamise osas mingeid teadmisi. Tegi seda üksnes seetõttu, et J.Podolinski oli tal pikaajaline tuttav ja usaldas teda. Tunnistaja A. G. andis 13.12.2017.a kohtuistungil S. B.i ja S. N.g ütlustega riimuvaid ütlusi, et käis J. Podolinskiga Leedus kuivõrd talle pakuti, et saab natukene raha teenida. Nad vormistasid seal J. Podolinskiga koos autosid, ta ei saanud neist tehingutest mitte midagi aru ning talle maksti vist selle eest kokku 100 eurot. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt tundis A. G. talle esitatud fotodelt ära J. Podolinski kui Ženja-nimelise isiku (28 kt, tl 130-132). Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt tundis A. G. talle esitatud fotodelt ära Jevgeni Podolinski kui Ženja-nimelise isiku (28 kd, tl 130-132/. Tunnistaja A. Ž. andis 01.03.2018a. kohtuistungil ütlusi, et ta käis koos S. N.ga Leedus, kus vormistas enda nimele XXX 2012.a kevadel. Teda kasutati XXX direktoriks vormistatuna lihtsalt ära, ta võttis tehingutest sularaha välja ja andis selle seejärel üle, ise mingit kasu ei saanud. Ühel hetkel mõistis ta, et nad teevad midagi ebaseaduslikku. Tunnistaja K S. andis 13.12.2017.a kohtuistungil ütlusi, et talle anti raha, et ta ostaks firma. Ta mäletab, et käis kas ühe või kaks korda Lätis, ta ei saanud aru, mis ta tegema pidi, lihtsalt andis allkirju, tal on meeles et ta istus autos, magasid hotellis ja sõitsid tagasi. Samuti tundis ära S. N., T. Mandelkorni, V. Kaera ja J. Podolinski ning kinnitas, et tegi X OÜ esindajana tehinguid, aga ei saanud neist midagi aru. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt tundis ta talle esitatud fotodelt ära S. N. kui isiku, kes andis talle raha, mille ta pidi X OÜ vormistamisel notarile andma, J. Podolinski kui isiku, kes oli pidevalt koos Vitalikuga, T. Mandelkorni kui isiku, kes juhtis sõiduautot BMW X5 kui nad Lätti sõitsid, V. Kaera kui isiku, keda tema teadis Vitaliku nime all ja kellest ta ülekuulamisel kõneles (28 kd, tl 160-171). Kohus avaldas 30. 01.2018.a kohtuistungil J. I. kohtueelsel menetlusel antud ütlused KrMS § 294 lg 1 p 1 alusel, mis samuti toetavad S. N. ütlusi, J.I. on andnud ütlusi, et ta vormistati 2012.a-l Riias ettevõtte XXX direktoriks, misjärel teostati selle ettevõtte alt mitmeid

sõidukitega seotud tehinguid ning talle lubati sõidukite ostmise-müümise eest üht osa kasumist (29 kd, tl 244-321). Kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud kuritegeliku ühenduse poolt spetsiaalselt käibemaksupettuste toimepanemiseks loodud ettevõtete, so varifirmade omandamine järgmiselt: Kuritegeliku ühenduse huvides omandati Läti Vabariigis äriühing XXX(äriregistri kood XXX), mille 28.04.2012.a osanike protokollist nr 1 nähtub, et koosolekul otsustati kinnitada ühingu osanikule A. R. kuuluva osaühingu ühe osaku koguväärtuses 1 LVL müügitehing S. B.ile ning osaku võõrandamisega kaotab A. R. oma osaniku õigused ja osaühingu uueks osanikuks saab S. B.; A. R. kutsuda tagasi ühingu juhatuse liikme ametist ja tühistada tema ühingu esindamisõigus ning määrata ühingu juhatuse liikmeks S. B. ja uueks osaühingu juriidiliseks aadressiks xxx. 28.04.2012.a osanike nimekiri, millest nähtub, et ühingu osanikuks on S. B., osakute eest tasuti 20.03.2012.a. Ettevõtja registritunnistusest nähtub, et osaühing registreeriti 02.04.2012.a äriregistris ning Läti Vabariigi ettevõtteregistri 02.04.2012.a otsusest nr 6-12/42597/1 nähtub, et äriregistrisse on kantud maksumaksjana äriühing XXX, mille juhatuse liikmeks A. R.. 22.03.2012.a osaühingu põhikirja kohaselt koosneb juhatus ühest liikmest, kes omab õigust esindada osaühingut üksinda ja ilma piiranguteta. XXX numbri (XXX) kinnitamine 04.02.2012.a taotluse alusel (26 kd, tl 280-292). Ettevõtja registreerimistunnistusest nähtub, et Valmiereas on 27.09.2012.a registreeritud osaühing XXX (äriregistri kood XXX), mille kinnitatud põhikirja kohaselt koosneb juhatus ühest liikmest, kes omab õigust esindada osaühingut üksinda ja ilma piiranguteta. Läti Vabariigi ettevõtteregistri otsusest nr 18-10/138657 nähtub, et juhatusse liikmeks on D. T.. Läti Vabariigi ettevõtteregistri 03.10.2012.a otsusest nr 18-10/142562 nähtub, et äriregistris muudeti osakapitali 1,00 Läti latist 2000,00 Läti latini. Läti Vabariigi Maksuameti 22.10.2012.a tõendist nr 8.19.4.1/228866 nähtub, et XXX on 27.09.2012.a võtnud end arvele Maksuametis ja on registreeritud käibemaksukohuslaste registris (27 kd, tl 66-75). Õigusabi taotlusest nähtub, et OÜ X ametiisikuna oli registreeritu 06. november 2012.a kuni 04.01.2013.a Grigori Bagatõi / 27 kd tl 165-170/. Ettevõtja registreerimistunnistusest nähtub, et äriühing XXX (äriregistri kood XXX) on registreeritud Riias 16.08.2012.a Läti Vabariigi ettevõtteregistri otsusest nr 6-12/129095 nähtub, et 04.09.2012.a on juhatusest vabastatud N. A. ning uueks juhatuse liikmeks J. I.. 04.09.2012.a osaühingu põhikirja kohaselt on osakapitali suurus 2000 LVL, osaühingu juhtorgan on osanike koosolek. XXX numbri (XXX) kinnitamine (6 kd, tl 293-304). Ettevõtja registreerimistunnistusest nähtub, et äriühing XXX (äriregistri kood XXX), on registreeritud 25.04.2012.a Valmieras. Läti Vabariigi ettevõtteregistri 12.06.2012.a otsusest nr 18-10/78835/1 nähtub, et äriregistris tehakse muudatus, mille kohaselt kantakse ainuesindusõigusega juhatuse liikmeks V. K.. XXX numbri (XXX) kinnitamine (27 kd, tl 19). Ettevõtja registreerimistunnistusest nähtub, et äriühing XXX (kood XXX on olnud registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 29.08.2012.a-st kuni 17.04.2013.ani; aadress XXX), mille tegevjuhiks ajavahemikul 18.09.2012.a kuni 15.11.2012.a-ni oli vormistatud Tanel Mandelkorn. XXX ei ole esitanud seadusega ettenähtud deklaratsioone, puudub informatsioon riigi tuludega arveldamise kohta. On kustutatud LVM-maksjate registrist seose LVM deklaratsiooni esitamata jätmisega 17.04.2013.a. (27 kd 191-271).

Leedu Vabariigi juriidiliste isikute registri laiendatud väljavõttest seisuga 30.07.2014.a nähtub, et XXX (äriregistri kood XXX) on registreeritud 12.04.2012.a ning äriühingu direktoriks on alates 26.04.2012.a A. Ž. ning samuti on ta aktsionär. Seejuures on eelnev kinnitust leidnud Riikliku ettevõtte registrite keskuse iseteeninduse väljatrükkidega äriühingu XXX kohta koos tõlgetega, sh 26.04.2012.a aktsionäri nimekiri, mille kohaselt on XXX aktsionär A. Ž. (100 lihtaktsiat); XXX direktori A. Ž.i volitus N. S. nimele äriühingu registreerimisega seoses; 26.04.2019.a taotlus XXX juriidiliste isikute registris registreerimiseks, mille on allkirjastanud A. Ž.; taotlus, millest nähtub, et 26.04.2012.a on A. Ž. määratud ainuisikuliseks juhtorganiks ning 27.04.2012.a juriidiliste isikute registripidaja otsus, mille kohaselt on ametnik kinnitanud juriidilise isiku muudetud andmete registreerimise (26 kd, 188-190, 257-276). Leedu Vabariigi juriidiliste isikute registri laiendatud väljavõttest seisuga 03.07.2014.a nähtub, et XXX (äriregistri kood XXX) on registreeritud 03.02.2012.a ning äriühingu direktoriks on alates 30.05.2012.a A. G. ning alates 06.06.2012.a on ta aktsionär. Seejuures on eelnev kinnitust leidnud Riikliku ettevõtte registrite keskuse iseteeninduse väljatrükkidega äriühingu XXX kohta koos tõlgetega, sh 30.05.2012.a aktsionäri nimekiri, mille kohaselt on XXX aktsionär A. G. (100 lihtaktsiat); 30.05.2019.a taotlus XXX juriidiliste isikute registris registreerimiseks, mille on allkirjastanud A. G.; taotlus, millest nähtub, et 26.04.2012.a on A. G. määratud ainuisikuliseks juhtorganiks ning teine taotlus, mille kohaselt on A. G. äriühingu aktsionär ning 06.06.2012.a juriidiliste isikute registripidaja otsus, mille kohaselt on ametnik kinnitanud juriidilise isiku muudetud andmete registreerimise (26 kd tl 191-235). Leedu Vabariigi juriidiliste isikute registri laiendatud väljavõttest seisuga 30.07.2014.a nähtub, et XXX(äriregistri kood XXX) on registreeritud 04.09.2012.a ning Vitali Kaer oli äriühingu tegevjuhiks alates 10.09.2012.a kuni 13.12.2012.a ning äriühingu aktsionär. Seejuures on eelnev kinnitust leidnud Riikliku ettevõtte registrite keskuse iseteeninduse väljatrükkidega äriühingu XXX kohta koos tõlgetega, sh 10.02.2012.a aktsionäri nimekiri, mille kohaselt on XXX aktsionär Vitali Kaer (100 tavaaktsiat); XXX direktori V. Kaera volitus N. S. või I. A. nimele äriühingu registreerimisega seoses; V. Kaera isikut tõendav dokument xxx; 10.09.2019.a taotlus XXX juriidiliste isikute registris registreerimiseks, mille on allkirjastanud N. S.; taotlus, millest nähtub, et 10.09.2012.a on V. Kaer määratud ainuisikuliseks juhtorganiks ning teine taotlus, mille kohaselt on V. Kaer äriühingu aktsionär ning 11.09.2012.a juriidiliste isikute registripidaja otsus, mille kohaselt on ametnik kinnitanud juriidilise isiku muudetud andmete registreerimise (26 kd 184-187, 30 kd 53-88). Leedu Vabariigi juriidiliste isikute registri laiendatud väljavõttest seisuga 30.07.2014.a nähtub, XXX (äriregistri kood xxx) on registreeritud 11.10.2012.a ning äriühingu tegevjuhiks on alates 17.10.2012.a Jevgeni Podolinski. Samuti on ta äriühingu aktsionär. Seejuures on eelnev kinnitust leidnud Riikliku ettevõtte registrite keskuse iseteeninduse väljatrükid äriühingu XXX XXX kohta koos tõlgetega, sh 17.10.2012.a aktsionäride nimekiri, mille kohaselt on XXX aktsionär Jevgeni Podolinski (100 tavaaktsiat); XXX direktori J. Podolinski volitus N. S.või I. A. nimele äriühingu registreerimisega seoses; J. Podolinski välismaalase passi koopia; 18.10.2012.a taotlus XXX juriidiliste isikute registris registreerimiseks, mille on allkirjastanud I. A.; taotlus, millest nähtub, et 17.10.2012.a on J. Podolinski määratud ainuisikuliseks juhtorganiks ning teine taotlus, mille kohaselt on J. Podolinski äriühingu aktsionär ning 19.10.2012.a juriidiliste isikute registripidaja otsus, mille kohaselt on ametnik kinnitanud juriidilise isiku muudetud andmete registreerimise (26 kd tl 181-183, 236-56). Õigusabitaotlus ja selle vastus äriühingute XXX, XXX, XXX, XXX kohta koos tõlgetega, millest nähtub, et Vilniuse Ringkonna prokuratuur on saatnud õigusabi täitmise jooksul

kogutud materjalid. Sealjuures nähtub Leedu finantskuritegude uurimisameti Leedu Vabariigi Siseministeeriumi juures Vilniuse ringkonna teenistuskuritegude uurimisosakonna vastusest Eesti Vabariigi õigusabi taotlusele, et XXX, XXX, XXX, XXX ja nende direktorite A. Ž., V. Kaera, J. Podolinski ja A. G. kohta ei ole Leedu Vabariigis alustatud kohtueelset uurimist ega jõustunud otsust; samuti on Leedu Vabariigis kuriteoks maksudeklaratsiooni esitamata jätmine, kui deklareeritava summa suurus ületab 500 toimetuleku miinimumtaseme (1 ühik 38 eurot). Leedu Vabariigi Kriminaalkoodeksi art 221 järgi tekib vastutus alles siis, kui deklaratsioon ei ole õigeaegselt esitatud ja volitatud asutus on sellest meelde tuletanud vähemalt ühe korra; vastavalt kriminaalkoodeksi art 220, maksudeklaratsiooni valeandmete esitamine on kuritegu, juhul kui deklareerimata maksusumma ületab 10 TÜ; taotluses ära toodud tegusid võib tõlgendada kui kelmust juhul, kui kelmuse kasutamisel püütakse saavutada varalise kohustuse tühistamist oma või teiste isikute kasuks; vastuse kohaselt on XXX (registreeritud 04.09.2012.a) ja XXX (registreeritud 11.10.2012.a) asukoha aadress XXX ning XXX (registreeritud 12.04.2012.a) ja XXX (registreeritud 03.02.2012.a) asukoha aadress xxx. 29.04.2015.a Riikliku Maksuameti Leedu Vabariigi Majandusministeeriumi juures vastusest nähtub, et XXX (al. 03.05.2012.a-21.09.2012.a), XXX (al. 14.09.2012.a-31.01.2013.a), XXX (al. 24.10.2012.a-31.12.2012.a), XXX (al. 11.06.2012.a-14.09.2012.a) on registreeritud käibemaksu maksjate registris ning XXX ja XXX ei ole maksuaruannete dokumente Riiklikule maksuametile esitanud. XXX on esitanud mai-juuni 2012.a käibemaksu deklaratsiooni, kuutulu maksu- ja sotsiaalsissemaksete A klassi tuludeklaratsiooni aruanne ajavahemiku al. 01.06.2012.a kuni 30.06.2015.a kohta on saadetud e-deklareerimise süsteemi kaudu A. P. poolt, äriühing ei esitanud aasta tulumaksuaruandeid 2012-2013.a majandusaastate eest ja 2012.a juuli-septembrikuu käibemaksu aruandeid. XXX 2012.a septembri-oktoobri aruanded olid esitatud paberil ning need olid allkirjastatud V. Kaera poolt, äriühing ei esitanud 2012-2013.a tuludeklaratsioone ja 2013.a jaanuarikuu käibemaksudeklaratsioone. Eelnevatele ettevõtetele ei ole käibemaksu tagastatud. Vilniuse maakonna riikliku maksuameti vastastikuse informatsiooni kogumise tõendi kohaselt ei esitanud XXX 2012.a juunikuu eest XXX teostatud tehingu eest deklaratsiooni; 2012.a juunis XXX käibemaksu faktuurarvete registris registreeris 46 605 Lt ostu- käibemaksu XXX poolt väljakirjutatud käibemaksu faktuurarvete järgi: 1) 27.06.2012.a nr 2012 06 27-01, kasutatud Toyota Land Cruiser (nr XXX, ostetud 110 714,03 Lt summa eest), auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis 26.06.2012.a auto X OÜ-lt ning 27.06.2012.a registreeris auto XXX nimele A. G.; 2) 28.06.2012.a nr 2012 06 28-01, kasutatud auto BMW X5 (xxx, ostetud 123 247,70 Lt eest), auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis 26.06.2012.a auto XXX 82 505,83 LT eest ning 27.06.2012.a registreeris auto XXX nimele A. G.. Vilniuse maakonna riikliku maksuameti vastastikuse informatsiooni kogumise tõendi kohaselt esitas XXX käibemaksu deklaratsiooni kus deklaratsiooni, kus deklareeris 42 Lt ostu ja juunis esitas käibemaksudeklaratsiooni, kus ost ja müük ei olnud deklareeritud. Tehingute tegemise XXX, XXX KM deklaratsioonis 2012.a mai eest deklareeris 0 Lt müügi KM, XXX 2012.a mai KM faktuurarvete registris registreeris 10 876 LT ostu KM XXX poolt LT 31.05.2012.a väljastatud KM faktuurarve nr 025 alusel: kasutatud auto Jeep Grand Cherokee (XXX, ostetud 62 668,32 Lt eest), auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostsis 24.05.2012.a nimetatud auto Eesti kodanik V. E. ning 25.05.2012.a registreeris auto XXX nimele A. Ž.. XXX teostas autode müügitehinguid XXX Vilnius, XXX KM deklaratsioonis 2012. a mai eest deklareeris 0 Lt KM maksustavate tehingute väärtust ja 0 Lt müügi KM, XXX Vilnius 2012.a mai KM faktuurarvete registris registreeris 99 475 Lt ostu KM XXX poolt väljastatud KM faktuurarvete alusel. Samuti 03.05.2012.a soetas XXXsõiduki BMW X5 (XXX) 165 743,40 Lt eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis sõiduki 01.05.2012.a X OÜ-lt ning 03.05.2012.a registreeris sõiduki

XXX nimele A. Ž.. Lisaks 03.05.2012.a soetas XXX sõiduki Audi A6 (XXX) 124 300,80 Lt eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis sõiduki 26.04.2012.a Saksamaa ettevõttelt XXX AG ning 25.05.2012.a registreeris sõiduki XXX nimele A. Ž.. 16.05.2012.a soetas XXX sõiduki BMW 635 (XXX) 155 376 Lt eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis sõiduki 15.04.2012.a Itaalia ettevõttelt XXX 12 200 euro eest, XXX ostis 16.12.2012.a auto Eesti ettevõttelt X OÜlt ning 17.05.2012.a registreeris sõiduki XXX nimele A. Ž.. 16.05.2012.a soetas XXX sõiduki MB ML320 (XXX) 127 753,60 Lt eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi ostis XXX sõiduki 15.05.2012.a auto Saksamaa ettevõttelt VV Autohandel 6 500 euro eest ning 17.05.2012.a registreeris sõiduki XXX nimele A. Ž.. Vilniuse maakonna riikliku maksuameti vastastikuse informatsiooni kogumise tõendi kohaselt ei esitanud XXX XXX teostatud tehingute perioodil 2012.a novembri eest deklaratsiooni; 2012.a novembril XXX KM faktuurarvete registris registreeris 111 301 Lt ostu-KM XXX poolt väljakirjutatud KM faktuurarvete järgi: 1) 09.11.2012.a nr 2012 11 09-01 ostis XXX sõiduki Mercedes benz A 200 CDI (XXX) 144 137,14 Lt summa eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis sõiduki 06.11.2012.a Läti ettevõttelt XXX ning 07.11.2012.a registreeris auto XXX nimele J. Podolinski; 2) 22.11.2012.a nr PR10107 soetas XXX sõiduki Mercedes Benz CLS350 (XXX) 242 317,50 Lt eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis sõiduki 16.11.2012.a Läti ettevõttelt XXX ning 22.11.2012.a registreeris sõiduki XXX nimele J. Podolinski; 3) 22.11.2012.a nr PR10108 soetas sõiduki Mercedes benz A 200 CDI (XXX) 144 891,92 Lt eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis sõiduki 18.10.2012.a Läti ettevõttelt XXX 104 592,28 Lt eest, 16.12.2012.a ostis XXX sõiduki ettevõttelt XXX 85 000 Lt eest ning 22.11.2012.a registreeris sõiduki XXX nimele J. Podolinski ning 4) 23.11.2012.a nr PR10109 soetas XXX sõiduki BMW X5 (XXX) 139 959,25 Lt eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis sõiduki 22.11.2012.a Läti ettevõttelt XXX ning 23.11.2012.a registreeris sõiduki XXX nimele J. Podolinski (27 kd, 23-170). Eesti Vabariigi õigusabi taotlus Läti Vabariigile ja Läti Vabariigilt saadud vastus äriühingute XXX., XXX, XXX, XXX, XXX kohta koos tõlgetega, millest nähtub, et Riigitulude teenistus on edastanud vastuse, mille kohaselt XXX., XXX, XXX, XXX, XXX ning nendega seotud isikute suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust. Samuti nähtub vastusest, et käibemaks on Läti Vabariigi seadusandluse järgi lisandväärtusmaks (LVM) ning vastavalt on rahvamajanduse vA.s süüteo toimepanemine karistatav: kriminaalseaduse § 217 raamatupidamise ja statistilise teabe reeglite rikkumine, § 281 maksudest ja nendega võrdsustatud maksetest kõrvale hoidumine, § 219 deklaratsiooni esitamisest kõrvale hoidumine, § 177 kelmus ning § 195 kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimine. XXX on kantud 27.04.2012.a LVM-maksjate registrisse ning kustutatud sealt 21.11.2012.a, tema esindaja S. B., asukoht Riia. Lisandväärtusmaksu seaduse nõuetele (al. 01.01.2012.a30.06.2012.a ja al. 01.07.2012.a-31.12.2012.a kehtinud redaktsioonis) oli XXX kohustatud igakuiselt esitama LVM deklaratsioone ajavahemiku eest 2012.a aprill kuni november. XXX esitas LVM deklaratsiooni 2012.a maikuu eest ning riigituludesse maksmisele kuuluv LVM summa moddustas 9884,72 latti. XXX ei ole esitanud igakuiseid LVM deklaratsiooni aprilli ja ajavahemiku juuni kuni november 2012.a eest. 26.02.2015.a seisuga moodustab äriühingu võlgnevus LVM eest 20 945,22 eurot. XXX on registreeritud 29.08.2012.a LVM-maksjate registris ja kustutatud 17.03.2013.a, seaduslik esindaja T. Mandelkorn (18.09.2012.a kuni 15.11.2012.a), juriidiline aadress Riias. Samuti oli XXX kohustatud esitama LVM kvartalideklaratsioonid 2012.a 3. ja 4. kvartali eest ja igakuised deklaratsioonid ajavahemiku eest jaanuar kuni aprill 2013.a, kuid äriühing deklaratsioonie ei ole esitanud. XXX on

6.10.2012.a registreeritud LVM-maksjate registris ja kustutatud sealt 17.07.2013.a seoses arvutuste kontrollimiseks dokumentide esitamata jätmisega. Äriühingu seaduslikuks esindajaks oli G. Bagatõi (06.11.2012.a-04.01.2013.a), juriidiline aadress asus Riias. Samuti oli XXX kohustatud esitama LVM kvartalideklaratsioonid 2012.a 4. kvartali eest ja pooleaastased deklaratsioonid 2013.a 1. ja 2. poolaasta eest. XXX esitas LVM deklaratsiooni 2012.a 4. kvartali eest, riigituludesse maksmisele kuuluv summa moodustas 0 latti. Pooleaastaseid LVM deklaratsioone 2013.a äriühing ei esitanud. XXX on registreeritud 29.04.2012.a LVM-maksjate registris ning kustutatud 13.09.2012.a seoses LVM deklaratsioonide esitamata jätmisega. Äriühingu seaduslikuks esindajaks oli V. K., juriidiline aadress Riias. Samuti oli XXX kohustatud esitama LVM kvartalideklaratsioonid 2012.a 2. ja 3. kvartali eest, kuid äriühing deklaratsiooni ei esitanud. XXX on registreeritud 25.08.2012.a LVM-maksjate registris ja kustutatud 10.04.2013.a seoses LVM deklaratsioonide esitamata jätmisega. Seaduslikuks esindajaks oli Jevgeni I. ning äriühingu juriidiline aadress asus Riias. Samuti oli XXX kohustatud esitama LVM kvartalideklaratsioonid 3. ja 4. kvartali eest ja 2013.a 1. poolaasta eest. Äriühing esitas LVM deklaratsiooni 2012.a 3. kvartali eest ja riigituludesse maksmisele kuuluv LVM summa moodustas 0 latti. 29.09.2012.a on esitatud teatis LVM maksmise kohta, milles moodustas riigituludesse maksmisele kuuluv LVM summa 10 544,67 latti (15 003,71 eurot). XXX ei ole esitanud LVM deklaratsioone 2012.a 4. kvartali ja 2013.a 1. poolaasta eest. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles osas, et süüdistuses kirjeldatud kolmekümne viie sõidukiga toimusid tehingud süüdistuses kirjeldatud aegadel, kohtades ning juriidiliste isikute poolt. Nimetatud tehingud on tõendatud järgnevate kirjalike tõenditega: 1) sõiduk Audi A6 Avant (vin kood: XXX) 26.04.2012.a ostu-müügileping mille kohaselt A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ostis Saksamaa Liitvabariigi äriühingult X AG sõiduki Audi A6 Avant (20 kd, tl 108-109). 03.05.2012.a kell 16:00 Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8485768) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 110-111). 03.05.2012.a Vilniuses sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr APVN AD12-1318 (19 kd, tl 202-203), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 03.05.2012.a arve (seeria nr TO nr 013) 124 300,80 (102 727,93 + KM 21 572,87) LTL suuruses summas (20 kd, tl 146-147), mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 07.05.2012.a pangaülekandega tasus (20 kd, tl 168-169). 03.05.2012.a sõlmis Läti Vabariigi äriühing XXX esindaja S. B. Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr. ATPN_AD12-1320 (19 kd, tl 227-230), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 04.05.2012.a väljastatud arve (seeria KV Nr 010156) 107 900 LTL suuruses summas (20 kd, tl 156-157), Läti Vabariigi äriühing XXX. 04.05.2012.a tasus. 14.05.2012.a sõlmis Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindaja K S. Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostuleping nr P.1.08. 10266, milles sõiduki hinnaks 22 138,33 LVL (19 kd, tl 163-164). 15.05.2012.a esitas K S. sõiduki Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt ARK0115127) ja tasus toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas (23 kd, tl 165). 16.05.2012.a Sauel esitas K S., kui Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindaja, liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks. Esitatud taotluse alusel väljastati K S.ile sõiduki registreerimistunnistus XXX (23 kd, tl 53). 30.05.2012.a

Tallinnas vormistas Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindaja K S. sõiduki müügilepingu, mille kohaselt müüs sõiduki kokkuleppehinnaga eraisikule S. J., kes tasus sõiduki eest sularahas 18 000 EUR (19 kd, tl 165). 2) sõiduk BMW X5 (vin kood: XXX) 30.04.2012.a Tallinnas sõlmis S. P. Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindajana Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindaja A. Ž.iga sõiduki müügilepingu (20 kd, tl 114; 26 kd, tl 124-125). 03.05.2012.a kell 09:38 Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8482150) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 124-125). 03.05.2012.a Vilniuses sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks sõiduki ostu-müügilepingu nr APVN_AD12-1284 (19 kd, tl 204-205), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 03.05.2012 arve (seeria nr TO nr. 014) 165 734,40 (136 970,59 + KM 28 763,82) LTL suuruses summas (20 kd, tl 148-159), mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 04.05.2012.a pangaülekandega tasus (20 kd, tl 162-163). 03.05.2012.a Vilniuses sõlmis Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B.l Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr ATPN_AD12-1286 (19 kd, tl 231234), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 04.05.2012 väljastati arve (seeria KV Nr 010155) 142 151,78 LTL suuruses summas, mille Läti Vabariigi äriühing XXX 04.05.2012.a tasus (20 kd, tl 158-159). Enne 26.06.2012.a S. B. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana müüs sõiduki Läti Vabariigi äriühingule XXX. 26.06.2012.a Riias sõlmis A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostulepingu nr P.1.08. 10439, milles sõiduki hinnaks 23 895,34 LVL (20 kd, tl 115-118). 27.06.2012.a kell 12:58 Vilniuses esitas A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8640952) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 128-129). 28.06.2012.a Vilniuses sõlmis A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr. AP1206-1452 (19 kd, tl 250-253), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 28.06.2012.a arve (nr 2012 06 28-01) 123 247,70 (101 857,60 + KM 21 390,10) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 29.06.2012.a tasus (20 kd, tl 184-189). 28.06.2012.a Vilniuses sõlmis V.K. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PP1206-2222 (19 kd, tl 286-289), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 28.06.2012.a väljastatud arve (VVLA005143) 110 489,26 LTL suuruses summas, Tanel Mandelkorn 28.06.2012.a tasus (20 kd, tl 226-229). 19.07.2012.a Tallinnas sõlmis V. K. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana eraisikuga F. R.iga sõiduki müügiks müügilepingu, mille alusel müüs sõiduki F. R.ile (16 kd, tl 208). 3) sõiduk Audi A4 (vin kood: XXX). 02.05.2012.a Dieburgis sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühing XXX esindajana Saksamaa Liitvabariigi äriühinguga XXX müügilepingu, mille maksumust lepingus ei kajastatud ning sõiduki eest tasumise kohta andmed puuduvad (20 kd, tl 110-111). 25.05.2012.a kell 10:37

Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8547780) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 114-115). 4) sõiduki BMW 635D (vin kood: XXX) 15.05.2012.a Leedus Vilkaviškise rajoonis sõlmis Eesti Vabariigi äriühing X OÜ esindaja K S. Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr 009027, milles sõiduki hinnaks 44 900 LTL (20 kd, tl 122-123). Sauel 16.05.2012.a esitas K S. sõiduki Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt ARK0115391), tasus toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas ning esitas liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks. Esitatud taotluse alusel väljastati sõiduki registreerimistunnistus xxx (23 kd, tl 43-44). 16.05.2012.a Tallinnas sõlmis Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindaja K S. Leedu Vabariigi äriühinguga XXX, mille esindajaks oli A. Ž., sõiduki müügilepingu, mille kohaselt müüs sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX (9 kd, tl 306). 16.05.2012.a Vilniuses sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr APVN_AD12-1532 (19 kd, tl 200-201), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX16.05.2012.a arve (seeria nr TO nr 127) 155 376,00 (128 409, 92 + KM 26 966,08) LTL suuruses summas (20 kd, tl 144145), mille XXX 18.05.2012.a tasus (20 kd, tl 166-168). 16.05.2012.a Vilniuses sõlmis Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B. Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr ATPN_AD12-1534 (19 kd, tl 224225), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 17.05.2012.a väljastatud arve (seeria KV Nr 010173) 133 623,36 LTL suuruses summas (20 kd, tl 154-155), Läti Vabariigi äriühing XXX 17.05.2012.a tasus. Enne 23.05.2012.a S. B. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana, müüs sõiduki Läti Vabariigi äriühingule XXX. 23.05.2012.a vormistati tehing, mille kohaselt andis S. B. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki üle Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindajale K S.ile (28 kd, tl 153-154). 23.05.2012.a Riias väljastas Läti Vabariigi äriühing XXX Eesti Vabariigi äriühingule X OÜ sõiduki eest tasumiseks arve (nr 511000587) 25 300,94 LVL (35 999,99 EUR) suuruses summas (20 kd, tl 128-129) ning koostas sõiduki Eesti Vabariigi äriühingule X OÜ üleandmis-vastuvõtmisakti (nr S05-10294) (28 kd, tl 153-154). 24.05.2012.a Tallinnas sõlmis Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindaja K S. müügilepingu, mille kohaselt müüs sõiduki eraisikule M.R. (19 kd, tl 109), 5) sõiduk Mercedes Benz ML 320 CDI (vin kood: XXX) 15.05.2012.a Rösrathis sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Saksamaa Liitvabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks arve/ostu-müügilepingu nr 16, milles sõiduki hinnaks 6 500 EUR (20 kd, tl 112-113). 16.05.2012.a Vilniuses sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr APVN_AD12-1536 (19 kd, tl 198-199), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 16.05.2012 arve (seeria nr TO nr. 128) 127 753,60 (105 581,49 + KM 22 172,11) LTL suuruses summas (20 kd, tl 142143), mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 17.05.2012.a tasus.

16.05.2012.a Vilniuses sõlmis Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B. Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr ATPN_AD12-1538 (19 kd, tl 210223), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 17.05.2012.a väljastatud arve (seeria KV Nr 010174) 110 834,88 LTL suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 17.05.2012.a tasus (20 kd, tl 112-113). 17.05.2012.a kell 10:51 Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8523778) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (24 kd, tl 1-2). 6) sõiduk Jeep Grand Cherokee (vin kood: XXX) 24.05.2012.a Tallinnas sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana V. E. sõiduki müügilepingu (19 kd, tl 305). 25.05.2012.a kell 10:41 Vilniuses esitas A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8547854) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 13-14). 31.05.2012.a Vilniuses sõlmis A. Ž. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr AP1205-143 (19 kd, tl 258261), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 31.05.2012.a arve (nr 025) 62 668,32 (51 792 + KM 10 876,32) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 01.06.2012.a ülekandega tasus (20 kd, tl 190-193). 31.05.2012.a Vilniuses vormistati S. N., Tanel Mandelkorni ja Jevgeni Podolinski või Vitali Kaera poolt Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PP1205-219 (19 kd, tl 294-297), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 31.05.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005078) 56 971,20 LTL suuruses summas (23 kd, tl 1-2). Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B. sõlmis 30.07.2012.a müügilepingu K. P. (19 kd, tl 120). 7) sõiduk Toyota Land Cruiser 5D (vin kood: XXX) 26.06.2012.a Tallinnas sõlmiti müügileping, mille kohaselt soetas A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Eesti Vabariigi äriühingult X OÜ sõiduki (19 kd, tl 307). 27.06.2012.a kell 12:44 Vilniuses esitas A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8640781) sõiduki registreerimiseks ning toimingute eest tasuti Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 19-20). 27.06.2012.a Vilniuses sõlmis A. G. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr AP1206-1451 (19 kd, tl 254-257), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 27.06.2012.a arve (nr 2012 06 27-01) 110 714,03 (91 499,20 + KM 19 214,83) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 28.06.2012.a ülekandega tasus (24 kd, tl 3-4, 188-189). 27.06.2012.a Vilniuses sõlmis Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B. Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PP1206-2221(19 kd, tl 290-293), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 28.06.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005135) 100 131,20 LTL suuruses summas, kuritegeliku ühenduse liige Jevgeni Podolinski 27.06.2012.a tasus (20 kd, tl 230-233). Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B.i sõlmis 30.07.2012 müügilepingu S. V. (19 kd, tl 175). 8) sõiduki Mercedes Benz CLS500 (vin kood: XXX)

12.09.2012.a sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Saksamaa Liitvabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu, milles sõiduki hinnaks 46 000 EUR (14 kd, tl 119-120). 17.09.2012.a kell 16:15 Marijampoles esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX filiaalis taotluse (nr 8874338) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 7-8). 18.09.2012.a kell 15:57 Vilniuses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8878511) sõiduki registrinumbrite muutmiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 68 LTL (26 kd, tl 118119). Hiljemalt 18.09.2012.a Vilniuses Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõlmis Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu, mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt väljastatud arve Jevgeni Podolinski 18.09.2012.a tasus (14 kd, tl 154). Leedu Vabariigi äriühing XXX katkestas tehingu, kandis 21.09.2012.a raha, so 48 745 EUR XXX pangakontole tagasi (18 kd, tl 97-98). 20.09.2012.a Vilniuses sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr. PP1209-2306, milles sõiduki hinnaks 173 675,84 LTL (18 kd, tl 10-12). 25.09.2012.a Vilniuses sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPU2012024AK (19 kd, tl 298-299), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 25.09.2012.a arve (nr 12/0902) 203 880,00 (168 495,87 + KM 35 384,10) LTL suuruses summas (23 kd, tl 9-10), mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 28.09.2012.a ülekandega tasus (14 kd, tl 131-132). 25.09.2012.a Vilniuses sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPA2012-002AK, milles sõiduki hinnaks 171 949,44 LTL (49 800 EUR) (18 kd, tl 105-107). 26.09.2012.a esitas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX sõiduki müügiarve (V12 nr.18628 ) 171 949,44 LTL suuruses summas (23 kd, tl 51-52). 27.09.2012.a Riias sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 001, milles sõiduki hinnaks 62 920 EUR (44 220,43 LVL), millest 21% ehk 10 920 eurot (7 674,62 LVL) käibemaks (14 kd, tl 80-81). 9) sõiduk Volkswagen Tiguan 2,0TDI (vin kood: XXX) 05.10.2012.a tuvastamata kohas sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Saksamaa äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 009, milles sõiduki hinnaks 31 600 EUR (22 208,61 LVL) (14 kd, tl 86-87). 06.10.2012.a tuvastamata kohas koostati raha tagastamise kokkulepe, mille kohaselt XXX kohustub tagastama sõiduki VW Tiguan eest saadud 31 600 euro suuruse avansilise makse äriühingule XXX, kuna tehing annulleeriti (18 kd, tl 165-166). 09.10.2012.a Kaunases sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr 20121009/1/1, milles sõiduki hinnaks 31 600 EUR (109 108,48 LTL) (18 kd, tl 168- 175) ning millega seoses väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Autojuta 05.10.2012.a ettemaksu arve (nr 12101) 31 600 EUR suuruses summas (18 kd, tl 155-156), mille Läti Vabariigi äriühing XXX 08.10.2012.a pangaülekandega tasus. 10.10.2012.a Riias sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 007, milles sõiduki hinnaks 54 450,00 EUR (38 267,68 LVL), milles sisaldub 21% ehk 9 450 eurot (6 941,50 LVL) käibemaks ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 10.10.2012.a tasus (18 kd, tl 232-233).

10.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10696 (19 kd, tl 193-194), mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 10.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 516001308) 33 523,75 LVL (47 700,00 EUR) suuruses summas ning samas summas arve (nr 511000963) (14 kd, tl 148-152), mille Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana 10.10.2012.a tasus (14 kd, tl 165-166). 10.10.2012.a kell 14:56 Panevežyses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8945192) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R 91 LTL (26 kd, tl 1-2). 11.10.2012.a Vilniuses sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, kasutatud auto ostumüügilepingu nr NPU2012-027AK (14 kd, tl 174-176), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 11.10.2012.a arve (nr 12/1003) 128 679,00 (106 346,28 + KM 22 332,72) LTL suuruses summas (14 kd, tl 177-178), mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 11.10.2012.a tasus (23 kd, tl 11-12). 11.10.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Saksamaa Liitvabariigi äriühingule XXX sõiduki müügiarve (V12 nr 18650) 109 108,48 LTL suuruses summas (23 kd, tl 59-60), 11.10.2012.a tasus Leedu Vabariigi äriühing XXX oma pangakontolt X A/S Leedu Filiaalis Saksamaa Liitvabariigi äriühingu XXX pangakontole komisjonitasu raha (algsumma 6 636,00 EUR) arveldamise eest (maksekorraldus nr 00203K93860) 20 LTL ja komisjonitasu raha (algsumma 31 600 EUR) arveldamise eest (maksekorraldus nr 00203K92160) 20,00 LTL (prokuröri täiendavad tõendid 3 kd 162-171, 20 kd, tl 112-113). 10) sõiduk Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) 15.10.2012.a Vilniuses sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX Silberauto kahe uue sõiduki, s.o Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) ja Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) soetuseks ostu-müügilepingu nr PPSL-10/53, milles ühe sõiduki hinnaks 27 600 EUR ning kahe sõiduki hinnaks kokku 55 200 EUR (19 kd, tl 184-190). 15.10.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX arve (700MA007467) 95 297,28 LTL suuruses summas, millest 55 200 eurot Läti Vabariigi äriühing XXX 15.10.2012.a ülekandega tasus (20 kd, tl 134-137). 16.10.2012.a Riias sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 012, milles sõiduki hinnaks 36 300 EUR (25 511,79 LVL), milles sisaldub 21% ehk 6 300 eurot (4 427,67 LVL) käibemaks ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a-l tasus (18 kd tl 160-161). 16.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10716 (14 kd, tl 179-187), mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt väljastati 16.10.2012.a ettemaksu arve (nr 516001323) 22 349,17 LVL (31 800,00 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (nr.511000979) (14 kd, tl 188-198). 17.10.2012.a kell 10:17 Vilniuses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8965297) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku sularahas 116 LTL (26 kd, tl 62-63). 17.10.2012.a Vilniuses sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, kasutatud auto ostumüügilepingu nr. NPU2012-028AK, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a arve (nr 12/1004) 112 802,98 (93 225,60 + KM 19 577,38) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX17.10.2012.a tasus (7 kd, tl 1-7). 17.10.2012.a Vilniuses esitas Leedu Vabariigi äriühing XXX Saksamaa Liitvabariigi äriühingule XXX

sõiduki müügiarve (V12 nr.18656) 96 678,40 LTL suuruses summas (23 kd, tl 3-8), mille Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a pangaülekandega tasus (23 kd, tl 55-563). 17.10.2012.a tasus Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX sõiduki eest Leedu Vabariigi äriühingu XXX pangakontole XXXA/S Leedu Filiaalis 5 880 EUR (maksekorraldus nr 00203L18380) ja 28 000 EUR (maksekorraldus nr 00203L18340) (prokuröri täiendavad tõendid 3 kd, 178-184, 186). 11) sõiduki Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) 15.10.2012.a Vilniuses sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX kahe uue sõiduki, so Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) ja Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) soetuseks ostu-müügilepingu nr PPS-L-10/53, milles ühe sõiduki hinnaks 27 600 EUR ning kahe sõiduki hinnaks kokku 55 200 EUR (19 kd, tl 184190). 15.10.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX arve (700MA007466) 95 297,28 LTL suuruses summas, millest 55 200 eurot Läti Vabariigi äriühing XXX 15.10.2012.a-l ülekandega tasus (20 kd, tl 132-133). 16.10.2012.a Riias sõlmis Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 011, milles sõiduki hinnaks 36 300 EUR (25 511,79 LVL), milles sisaldub 21% ehk 6 300 eurot (4 427,67 LVL) käibemaks ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a tasus (18 kd, tl 162-163). 16.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10717, mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 16.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 516001324) 22 349,17 LVL (31 800,00 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (nr.511000980) (15 kd, tl 8-22). 16.10.2012.a kell 17:40 Riias sõlmiti Leedu Vabariigi äriühingu XXX sõidukile üheks kuuks liikluskindlustusleping (poliisi nr 566058), maksumusega 12,52 LVL (15 kd, tl 31-33). 17.10.2012.a kell 10:14 Vilniuses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8965287) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku sularahas 116 LTL (26 kd, tl 52-53). 17.10.2012.a Vilniuses sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPU2012029AK, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a arve (nr 12/1005) 112 802,98 LTL (93 225,60 + KM 19 577,38) suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a tasus (15 kd, tl 34-38). 17.10.2012.a Vilniuses esitas Leedu Vabariigi äriühing XXX Saksamaa Liitvabariigi äriühingule XXX sõiduki müügiarve (V12 nr.18657) 96 678,40 LTL suuruses summas, mille Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX 17.10.2012.a pangaülekandega tasus (lisatõendid 1 kd 67-13, tõlge 138-323). 17.10.2012.a tasus Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX sõiduki eest Leedu Vabariigi äriühingu XXX pangakontole X A/S Leedu Filiaalis 5 880 EUR (maksekorraldus nr 00203L18320) ja 28 000 EUR (maksekorraldus nr 00203L18430) (prokuröri täiendavad tõendid 3 kd 184-185). 12) sõiduk BMW X5 (vin kood: XXX) 02.11.2012.a Vilniuses sõlmis Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I.i Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PP1210-2342 (19 kd, tl 262-265), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 02.11.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005710) 44 400 EUR (153 304,32 LTL) suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX

02.11.2012.a pangaülekannetega kolmes jaos (15 000 EUR, 15 000 EUR ja 14 400 EUR) tasus (20 kd, tl 194-201). 13) sõiduk Mercedes Benz A200 CDI (vin kood: XXX) 18.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PKW-12-163, mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 18.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 25/42/10158/2) 30 292,18 EUR suuruses summas ja 23.10.2012.a samas summas arve DVP 120179, Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana 23.10.2012.a tasus (15 kd, tl 39-61). 24.10.2012.a kell 11:10 Vilniuses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8989031) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R sularahas 93 LTL (26 kd, tl 33-34). 07.11.2012.a Vilniuses sõlmisid Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki ostu-müügilepingu (2012-11-07 12-35), milles sõiduki hinnaks märgiti 85 000 LTL ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX (19 kd, tl 310-311). 22.11.2012.a kell 11:05 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9073834) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 91 LTL (26 kd, tl 34-35). 22.11.2012.a sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana XXX sõiduki müügiks ostumüügilepingu nr AP1211-1523 (19 kd, tl 239-242), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing X 22.11.2012.a arve (nr PR10108) 114 891,92 (94 952 + KM 19 939,92) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 28.11.2012.a pangaülekandega tasus (20 kd, tl 174-175). 14) sõiduk Mercedes Benz G 63 AMG (vin kood: XXX) 18.10.2012.a tasus Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Eesti Vabariigi äriühingule X AS sõiduki soetuseks, 16.10.2012.a Eesti Vabariigi äriühing X AS poolt väljastatud ettemaksuarve (ilma numbrita, tellimus nr 302M400587) alusel 119 000 EUR (maksekorraldus nr 00000045744610/FA37646) (18 kd, tl 204-205). 19.10.2012.a koostas Tanel Mandelkorn Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki ostu-müügilepingu (2012-10-19 16-30) (19 kd, tl 308-309), milles sõiduki hinnaks märgiti 122 800 EUR ning mille kohaselt müüs Läti Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX (15 kd tl 62-63). 24.10.2012.a kell 11:11 Vilniuses esitas Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 8988969) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R sularahas 116 LTL (26 kd, tl 27-28). 24.10.2012.a Vilniuses sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPU2012030AK, mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 24.10.2012.a arve (nr 12/1008) 480 457 (397 071,90 + KM 83 385,10) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 24.10.2012.a pangaülekandega tasus (15 kd, tl 64-68). Sõiduki müügiks esitas Leedu Vabariigi äriühing XXX 24.10.2012.a Saksamaa Liitvabariigi äriühingule XXX sõiduki müügiarve (V12 nr.18669 ) 414 336 LTL suuruses summas, mille Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX 24.10.2012.a pangaülekandega tasus (23 kd 53-54). 24.10.2012.a tasus Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX sõiduki eest Leedu Vabariigi äriühingu XXX

pangakontole X A/S Leedu Filiaalis 25 200 EUR (maksekorraldus nr 00203L49400) ja 120 000 EUR (maksekorraldus nr 00203L49490) (prokuröri täiendavad tõendid 3 kd 193-195, 1 kd 67323). 15) sõiduk Toyota Avensis (vin kood: XXX) 22.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10740, mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 22.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 516001335) 9 698,70 LVL (13 800,01 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (511000994), mille Vitali Kaer 10.10.2012.a tasus (15 kd, tl 69-83). 05.11.2012.a Vilniuses koostasid Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki ostu-müügilepingu (2012-11-05 14-30) milles sõiduki hinnaks märgiti 17 500 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX (20 kd, tl 96-97). 16.11.2012.a kell 15:34 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9057784) sõiduki ajutiseks registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93 LTL (26 kd, tl 42-43). 16.11.2012.a kell 13:13 Vilniuses sõlmiti Leedu Vabariigi äriühingu XXX sõidukile üheks kuuks liikluskindlustusleping (poliisi nr XXX), maksumusega 88 LTL (15 kd, tl 93-99). 19.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1121) 89 824,59 (74 235,20 + KM 15 589,39) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 19.11.2012.a tasus (23 kd, tl 2526). 19.11.2012.a tasus Grigori Bagatõi sularahas Leedu Vabariigi äriühing XXX poolt 20.11.2012.a Läti Vabariigi äriühingule XXX esitatud müügiarve (V12 nr.18714) 77 688 LTL suuruses summas (23 kd, tl 41-42). 16) sõiduk Toyota Avensis (vin kood: XXX) 22.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10741, mille Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 22.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 516001336) 9 698,70 LVL (13 800,01 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (511000993) (15 kd, tl 100-114). 05.11.2012.a koostasid Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki ostu-müügilepingu (2012-11-05 14-30), milles sõiduki hinnaks märgiti 17 500 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX (20 kd, tl 100-101). 16.11.2012.a kell 15:38 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9057838) sõiduki ajutiseks registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93 LTL (26 kd, tl 46-47). 16.11.2012.a kell 13:21 Vilniuses sõlmiti Leedu Vabariigi äriühingu XXX sõidukile üheks kuuks liikluskindlustuslepingu (poliisi nr XXX) maksumusega 88 LTL (15 kd, tl 120-127). 20.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX arve (nr 12/1123) 89 824,59 (74 235,20 + KM 15 589,39) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 20.11.2012.a pangaülekandega tasus (23 kd, tl 21-22). 20.11.2012.a tasus Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana osaliselt sularahas ja osaliselt pangaülekandega Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 20.11.2012.a Läti Vabariigi äriühingule XXX esitatud müügiarve (V12 nr. 20602) 77 688 LTL suuruses summas (23 kd, tl 45-46). 17) sõiduk Lexus GS 450H (vin kood: XXX)

23.10.2012.a Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08.10745, mille alusel Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt 23.10.2012.a väljastatud ettemaksu arve (nr 516001348) 9 277,01 LVL (13 200,00 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (nr.511000997), mille Vitali Kaer 23.10.2012.a tasus (15 kd, tl 132-149). 05.11.2012.a Vilniuses koostasid Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki ostu-müügilepingu (2012-11-05 13-30) milles sõiduki hinnaks märgiti 23 500 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX (20 kd, tl 94-95). 09.11.2012.a kell 15:18 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9037693) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 40-41). 08.01.2013.a kell 15:20 Panevežyses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi xxx filiaalis taotluse (nr 9187460) sõiduki numbrimärgi vahetamiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 68 LTL (26 kd, tl 3-4). 09.01.2013.a esitas Jevgeni Podolinski sõiduki Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt XXX) (23 kd, tl 156). 18.01.2013.a Kaunases koostasid Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Tanel Mandelkorn Eesti Vabariigi äriühingu X esindajana sõiduki ostumüügilepingu (2013-01-18 12-35) milles sõiduki hinnaks märgiti 101 000 LTL ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Eesti Vabariigi äriühingule X (19 kd, tl 157-158). 04.04.2013.a Tallinnas sõlmis Tanel Mandelkorn Eesti Vabariigi äriühingu X OÜ esindajana sõiduki müügiks müügilepingu, mille alusel müüs sõiduki eraisikule Tanel Mandelkornile, tasus toimingu riigilõivu 57,52 euro suuruses summas ning esitas liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki omaniku vahetuse registrikande teostamiseks (19 kd, tl 166). 18) sõiduk BMW X5 (vin kood: XXX) 29.10.2012.a-l Vilniuses vormistati Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, ostu-müügilepingu nr PP1210-2340 (19 kd, tl 270-273), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 30.10.2012.a-l väljastatud arve (nr VVLA005701) 41 900 EUR (144 672,32 LTL) suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 30.10.2012 pangaülekannetega kahes osas (16 000 EUR ja 15 473,68 EUR) tasus (20 kd, tl 208-213). 19) sõiduk Jaguar XJ 5D (vin kood: XXX) 30.10.2012.a Vilniuses vormistati Läti Vabariigi äriühingu XX esindaja Jevgeni I.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, ostu-müügilepingu nr PP1210-2341 (19 kd, tl 266-269), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 31.10.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005702) 35 000 EUR (120 848,00 LTL) suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 31.10.2012.a pangaülekannetega kahes osas (20 000 EUR ja 15 000,00 EUR) tasus (20 kd, tl 202-207). 17.12.2012.a Riias vormistati Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I.i nimel sõiduki müügiks ostu-müügileping 15 000 EUR suuruses summas, eraisiku S.Š. (27 kd, tl 230231). 20) sõiduk Toyota Avensis (vin kood: XXX)

22.10.2012.a-l Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08.10742, mille alusel Läti Vabariigi äriühing XXX poolt väljastati 22.10.2012.a-l ettemaksu arve (nr 516001337) 9 698,70 LVL (13 800,01 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (nr.511000992) (15 kd, tl 158-172). 05.11.2012.a-l Vilniuses koostasid Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki ostumüügilepingu (2012-11-05 14-30), milles sõiduki hinnaks märgiti 17 500 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX(20 kd, tl 98-99). 16.11.2012.a kell 15:32 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9057843) sõiduki ajutiseks registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93 LTL (26 kd, tl 44-45). 19.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1122) 89 824,59 (74 235,20 + KM 15 589,39) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 20.11.2012.a pangaülekandega tasus (23 kd, tl 23-24). 20.11.2012.a tasus Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana osaliselt sularahas ja osaliselt pangaülekandega Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 20.11.2012.a Läti Vabariigi äriühingule XXX esitatud müügiarve (V12 nr.18716) 77 688,00 LTL suuruses summas (23 kd, tl 43-44). 21) sõiduk Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) 06.11.2012.a väljastati Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr DVP 120191) 30 292,18 EUR suuruses summas (17 kd, tl 130-131/. 07.11.2012.a kell 12:02 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9028859) uue sõiduki registreerimiseks Leedu Vabariigis ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 72-73). 09.11.2012.a sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks ostu-müügilepingu nr AP1211-1514 (19 kd, tl 246-249), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 09.11.2012.a väljastatud arve (nr 2012 11 09-01) 144 137,14 (119 121,60 + KM 25 015,54) LTL suuruses summas, Leedu Vabariigi äriühing XXX 09.11.2012.a tasus (20 kd, tl 180-183). 09.11.2012.a Vilniuses sõlmis Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr AP1211-2351 (19 kd, tl 282-285), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 09.11.2012.a väljastatud arve (VVLA005728) 127 753,60 LTL (37 000,00 EUR) suuruses summas, Grigori Bagatõi 09.11.2012.a tasus (20 kd, tl 222-225). 12.11.2012.a Riias sõlmis Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 0101, milles sõiduki hinnaks 36 905 EUR (25 936,98 LVL), milles sisaldub 21% ehk 6 405 eurot (4 501,46 LVL) käibemaks ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 13.11.2012.a tasus (18 kd, tl 154-155). 22) sõiduk Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) 06.11.2012.a väljastati Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr DVP 120192) 30 292,18 EUR suuruses summas (17 kd, tl 199-200). 07.11.2012.a kell 12:05 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9028824) uue sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest

Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 74-75). 07.11.2012.a Vilniuses sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kasutatud auto ostu-müügilepingu nr NPU2012-034AK (19 kd, tl 300-302), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 07.11.2012.a arve (nr 12/1107) 129 514,53 (107 036,80 + KM 22 477,73) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 08.11.2012.a tasus (23 kd, tl 19-20). 07.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühingu XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX esialgse kaubaarve (seeria V12 nr. 1018), milles sõiduki hinnaks 6 720 EUR (17 kd, tl 47-48) ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 16.11.2012.a pangaülekandega tasus (17 kd, tl 182-184). 08.11.2012.a esitas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX müügiarve (V12 nr.18685) 110 489,60 LTL suuruses summas (23 kd, tl 47-48). 12.11.2012.a Riias sõlmis GrI.i Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 0102, milles sõiduki hinnaks 36 905 EUR (25 936,98 LVL), milles sisaldub 21% ehk 6 405 eurot (4 501,46 LVL) käibemaksu ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 13.11.2012.a tasus (18 kd, tl 156-157). 23) sõiduk BMW X5 (vin kood: XXX) 12.11.2012.a Vilniuses sõlmiti Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, ostu-müügilepingu nr PP1211-2353 (19 kd, tl 274-27), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 13.11.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005734) 60 000 EUR (207 168,00 LTL) suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX12.11.2012.a osaliselt pangaülekandega, so 59 365,00 EUR suuruses summas ja 13.11.2012.a osaliselt sularahas, so 2192,53 LTL ,tasus (20 kd, tl 214-219). 24) sõiduk Mercedes Benz A200 (vin kood: XXX) 13.11.2012.a Vilniuses sõlmis Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX uue sõiduki soetuseks ostu-müügilepingu nr PPS-L-11/58 (19 kd, tl 191-197), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX 14.11.2012.a arve (700MA007557) 95 297,28 LTL suuruses summas ning mille Läti Vabariigi äriühing XXX 13.11.2012 tasus (20 kd, tl 138-141). 15.11.2012.a Riias sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr 15-11/12-PL, milles sõiduki hinnaks 34 700 EUR (19 kd, tl 180-183). 16.11.2012.a kell 08:44 Panevežyses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9055995) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93 LTL (26 kd, tl 5-6). 19.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1119) 108 625,09 (89 772,80 + KM 18 852,29) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 19.11.2012.a tasus (23 kd, tl 29-30). 19.11.2012.a tasus Saksamaa Liitvabariigi äriühing XXX sõiduki eest Leedu Vabariigi äriühingu XXX pangakontole X A/S Leedu Filiaalis 5 670 EUR (maksekorraldus nr 00203M61740) ja 27 000,00 EUR (maksekorraldus nr 00203M61690) (prokuröri täiendavad tõendid 3 kd, tl 200-204). 25) sõiduk Mercedes Benz CLS 350 (vin kood: XXX)

16.11.2012.a Vilniuses koostasid Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki ostu-müügilepingu (2012-11-16 12-35) (19 kd, tl 191-197), milles sõiduki hinnaks märgiti 101 000 LTL ning mille kohaselt müüs Läti Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX (20 kd, tl 102-103). 22.11.2012.a kell 10:29 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9073578) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 82-83). 22.11.2012.a Vilniuses sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, ostu-müügilepingu nr AP1211-1522 (19 kd, tl 235-238) ning 22.11.2012.a arve (nr PR10107) 242 317,50 (200 262,40 + KM 42 055,10) LTL suuruses summas (19 kd tl 235-238), mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 23.11.2012.a pangaülekandega tasus (20 kd, tl 170-173). 26) sõiduk Mitsubishi Pajero (vin kood: XXX) 06.11.2012.a Riias sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks tarnelepingu nr P06//11/12-MJ, mille alusel Läti Vabariigi äriühing XXX Riga väljastas 06.11.2012.a arve nr PPZ019263, milles sõiduki hinnaks 9 920 EUR ning millise summa A. K. 13.11.2012.a Riias Läti Vabariigi äriühingu XXX Riga pangakontole sularahas sisse maksis (15 kd, tl 182-196). 16.11.2012.a kell 12:35 Vilniuses sõlmiti Leedu Vabariigi äriühingu XXX sõidukile üheks kuuks liikluskindlustusleping (poliisi nr LT/AMA 9554978) maksumusega 109 LTL (15 kd, tl 203212). 16.11.2012.a kell 13:43 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9057870) sõiduki ajutiseks registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R sularahas 93 LTL (26 kd, tl 25-26). 19.11.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1120) 85 646,70 (70 782,40 + KM 14 864,30) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 19.11.2012.a tasus (23 kd, tl 27-28). 19.11.2012.a tasus Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana sularahas Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 20.11.2012.a Läti Vabariigi äriühingule XXX esitatud müügiarve (V12 nr.18713) 74 235,20 LTL suuruses summas (23 kd, tl 39-40). 27) sõiduk BMW X6 (vin kood: XXX) 20.11.2012.a-l Vilniuses sõlmiti Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks, ostu-müügilepingu nr PP1211-2358 (19 kd, tl 278-281), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 21.11.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005756) 40 000 EUR (138 112,00 LTL) suuruses summas, Läti Vabariigi äriühing XXX 21.11.2012.a-l pangaülekandega tasus (20 kd, tl 218-221). 28) sõiduk BMW X3 (vin kood: XXX) 22.11.2012.a võttis Leedu Vabariigi äriühing XXX üle Läti Vabariigi äriühingult XXX sõiduki, mille müügi kohta oli Läti Vabariigi äriühingu XXX poolt eelnevalt koostanud Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve R13103533 (vastavalt lepingule 4746) (20 kd, tl 104-105), 36 000,00 EUR (25 300,94 LVL) suuruses summas, mille Jevgeni Podolinski 21.11.2012.a-l pangaülekandega tasus (30 kd, tl 157-158). 23.11.2012.a kell 09:39 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr

9076671) sõiduki registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 116 LTL (26 kd, tl 88-89). 23.11.2012.a Vilniuses sõlmis Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks, ostumüügilepingu nr AP1211-1524 (19 kd, tl 243-245), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 23.11.2012.a väljastatud arve (nr PR10109) 139 959,25 ( 115 668,80 + KM 24 290,45) LTL suuruses summas, Leedu Vabariigi äriühing XXX 28.11.2012.a pangaülekandega tasus (20 kd, tl 176-179). 29) sõiduk Mercedes Benz E63 AMG (vin kood: XXX) 29.11.2012.a Vilniuses allkirjastasid Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja R. S. Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki ostu-müügilepingu (2012-11-29 13-30), milles sõiduki hinnaks märgiti 85 000 LTL ning mille kohaselt ostis Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingult XXX (20 kd, tl 106-107). 05.12.2012.a kell 12:32 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9096509) sõiduki uue valdaja nimele registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 112 LTL (26 kd, tl 102-105). Samal päeval samas koha kell 14:45 esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9111091) sõiduki registreerimisnumbri muutmiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 68 LTL (26 kd, tl 106-107). 06.12.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1206) 135 781,36 (112 216 + KM 23 565,36) LTL suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 07.12.2012 tasus (23 kd, tl 31-32). 06.12.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX müügiarve (V12 nr.18735) 117 395,20 LTL suuruses summas (23 kd, tl 37-38). 30) sõiduk Mercedes Benz E63 AMG (vin kood: XXX) 29.11.2012.a-l tasus Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Eesti Vabariigi äriühingu X AS poolt 29.11.2012.a väljastatud arve (nr 399MA00393) 119 000 EUR suuruses summas (23 kd, tl 234-236). 30.11.2012.a kell 10:21 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9096498) sõiduki ajutiseks registreerimiseks Leedu Vabariigis ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93 LTL (26 kd, tl 94-95). Samal päeval kell 11:12 esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9096995) sõiduki registreerimisnumbri muutmiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 91 LTL (26 kd, tl 96-97). 03.12.2012.a kell 16:20 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9104093) sõiduki registreerimisnumbrite muutmiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 68 LTL (26 kd, tl 100-101). 04.12.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXX arve (nr 12/1204) 300 807,94 (248 601,60 + KM 52 206,34) LTL (87 120 eur) suuruses summas, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX05.12.2012.a pangaülekandega tasus (23 kd, tl 33-34). 04.12.2012.a väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Läti Vabariigi äriühingule XXX müügiarve (V12 nr.18733) 258 960 LTL suuruses summas (23 kd, tl 17- 18). 05.12.2012.a Riias sõlmis Grigori Bagatõi Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki müügiks kauba tarnelepingu nr PR 010113, milles sõiduki hinnaks märgiti 133 947 EUR (94 138,48 LVL), milles sisaldub 21% ehk 23 247 eurot (16 338,08 LVL) käibemaks ning mille XXX 05.12.2012.a-l tasus (18 kd, tl 158-159).

31) sõiduk BMW X6 (vin kood: XXX) 05.12.2012.a-l Vilniuses sõlmiti Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja J. I.i nimel Leedu Vabariigi äriühinguga XXX Vilnius sõiduki soetuseks, sõiduki ostu-müügilepingu nr ATPN_AD12-3954 (19 kd, tl 206-209), mille alusel väljastas Leedu Vabariigi äriühing XXX Vilnius 05.12.2012.a arve (seeria KV Nr 010457) 148 470,40 LTL suuruses summas (20 kd, tl 150-153). 32) veok Volvo FL-240 (vin kood: XXX) 14.12.2012.a-l väljastas Poola Vabariigi äriühing XXX Leedu Vabariigi äriühingule XXXarve nr 10/12/2012, milles sõiduki hinnaks 149 385,55 poola zlotti (23 kd, tl 82-84). 17.12.2012.a kell 16:16 Vilniuses esitas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Leedu Vabariigi XXX taotluse (nr 9140834) sõiduki ajutiseks registreerimiseks ning tasus toimingute eest Riiklikule ettevõttele R kokku 93 LTL (26 kd, tl 108-109). 18.10.2012.a Vilniuses koostasid Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana ja Tanel Mandelkorn eraisikuna sõiduki ostu-müügilepingu (2012-10-18 12-35), milles sõiduki hinnaks märgiti 40 100 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX sõiduki eraisikule Tanel Mandelkorn (19 kd, tl 170-171). 30.03.2013.a esitas Jevgeni Podolinski sõiduki Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt ARK0167696) (19 kd, tl 157-158). 03.04.2013.a Tallinnas sõlmis Tanel Mandelkorn eraisikuna sõiduki müügilepingu, mille kohaselt müüs sõiduki eraisikule E. G.ile, kes esitas sõiduki samal päeval Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akti ARK0168182) (23 kd, tl 171-173). 33) sõiduk SAAB (vin kood: XXX) 13.12.2012.a-l Tallinnas soetas Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Eesti Vabariigi äriühingult X OÜ sõiduki (19 kd, tl 161). 14.12.2012.a-l sõlmisid Jevgeni Podolinski Leedu Vabariigi äriühingu XXX XXX esindajana ja Tanel Mandelkorn Eesti Vabariigi äriühingu OÜ X esindajana sõiduki ostu-müügilepingu (2012-12-14 09-00), milles sõiduki hinnaks märgiti 7 500 EUR ning mille kohaselt müüs Leedu Vabariigi äriühing XXX XXX sõiduki Eesti Vabariigi äriühingule OÜ X (19 kd, tl 159-160). 14.12.2012.a-l Sauel esitas Tanel Mandelkorn sõiduki Eesti Vabariigi äriühingu OÜ X esindajana Eesti Vabariigis Maanteeameti liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks, (23 kd, tl 158). ning tasus toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas. Sõiduk jäi kuritegeliku ühenduse kasutusse (20 kd, tl 119), 34) sõiduk Mercedes-Benz ML 350 (vin kood: XXX) 20.11.2012.a Tallinnas sõlmis J. I. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana Eesti Vabariigi äriühinguga X AS sõiduki soetuseks lepingu nr 032515, milles sõiduki maksumuseks 10 685,54 EUR (19 kd, tl 177). 17.12.2012.a-l sõlmis Jevgeni I. Läti Vabariigi äriühingu XXX esindajana sõiduki ostu-müügilepingu, mille kohaselt müüs sõiduki eraisikule A. E.ile (30, tl 70). 18.12.2012.a-l Tallinnas esitas A. E. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistribüroo töötajale taotluse liiklusregistris sõiduki esmase registreerimise registrikande teostamiseks, esitas sõiduki Maanteeameti liiklusregistris registreerimiseelseks ülevaatuseks (akt ARK0155404) (30 kd, tl 272) ja tasus toimingu riigilõivu 178,95 euro suuruses summas (20

kd, tl 120). 21.03.2013.a-l Tallinnas sõlmis A. E. sõiduki müügiks müügilepingu, mille kohaselt müüs sõiduki, hinnaga 12 000,00 eurot eraisikule V. P.ile (19 kd, tl 133). 35) sõiduk Toyota Avensis (vin kood: XXX) 19.10.2012.a-l Riias sõlmis Vitali Kaer Leedu Vabariigi äriühingu XXX esindajana Läti Vabariigi äriühinguga XXX sõiduki soetuseks sõiduki ostulepingu nr P.1.08. 10736, mille alusel Läti Vabariigi äriühing XXX poolt väljastati 19.10.2012.a-l ettemaksu arve (nr 516001334) 9 628,41 LVL (13 699,99 EUR) suuruses summas ja samas summas arve (nr.511000988) ning sõiduk anti Leedu Vabariigi äriühingule XXX üle 19.10.2012.a (15 kd, tl 217-236). Mis puudutab Lätist Eestisse sularaha toomist, siis nimetatut kajastab kohtus uuritud jälitustoimingu protokoll nr 18 (4 kd, tl 279-285), milles on ära toodud 07.12.2012.a-l teostatud varjatud jälgimise käigus kogutud teave, millest nähtub kuidas V. Kaer, S. Džavakjan ja G. Bagatõi tõid Läti Vabariigist XXX pangakontolt välja võetud kuritegelikul teel saadud 155 100 eurot Eesti Vabariiki. Samuti kajastavad nimetatud sündmust 30.01.2018.a kohtuistungil uuritud tunnistaja Jevgeni Barbõševi eeluurimisel antud ütlused, millest nähtuvalt käis ta 07.12.2012.a koos Džavakjani ja Sidorenkoga Lätis, sest Džavakjan oli palunud kA. tulla, et tema mingisuseid asju ajada. Tagasiteel pidas neid tollikontroll kinni ja tollikontrolliangaaris nägi ta ka V.Kaera, G.Bagatõid ja veel üht meest, keda samuti kontrolliti. Samuti kajastab Lätist Eestisse sularaha toomist 30.01.2018.a istungil kohtus uuritud Maksuja Tolliameti Lõuna liikuvkontrollitalituse koostatud dokumendid (veoki läbivaatuse akt nr 13-12.1-5/00/1168, reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatusaktid nr 13-12.1-5/001170 ja 13-12.1-5/001172 ja koopia isikuttõendavatest dokumentidest), millest nähtuvalt saabusid V. Kaer, G. Bagatõi ja V. Tihhonov nimetatud päeval sõuduautos Honda Jazz (reg.nr XXX) Lätist Eestisse ning neil oli kA.s 100 000 eurot sularahas, mis G. Bagatõi antud selgituste kohaselt kuulub ettevõttele XXX, mille nad olid võtnud 07.12.2012.a Lätis välja. Natukene aega hiljem kontrolliti tollitöötajate poolt Sergei Džavakjani juhitud sõiduautot Volkwagen Golf (reg.nr XXX), kel oli kA.s sularaha 40 000 eurot, ning sõidukis kaasas reisinud J. S.(st J. B. e. J. R.), kel oli kA.s 15 100 eurot sularahas (1 kd tl 2-100). Samuti kinnitavad ka kohtus uuritud jälitustoimingu protokollis nr 1 (1 kd tl 1-99/), jälitustoimingu protokollis nr 2 (1 kd tl 101-230, 2 kd tl 1-105), jälitustoimingu protokollis nr 3 (2 kd tl 1-236) ning jälitustoimingu protokollis nr 12 (4 kd tl 19-22) kajastatud telefonikõned Vitali Kaera, Jevgeni Podolinski, S. N., Tanel Mandelkorni, Sergei Džavakjani vahel, milles lepitakse omavahel kokku Lätti ja Leetu sõitmisi, arutatakse nendeks sõitudeks dokumentide vormistamisi ja hiljem vormistatud dokumentide edastamist vajalikesse asutustesse jne. Telefonikõned kinnitavad S. N. poolt ülekuulamisel kirjeldatud viis, kuidas nad autode „keerutamist“ teostasid. Seega kinnitavad eelnevad kohtus uuritud kirjalikud tõendid S. N. poolt antud ütlused on usaldusväärsed. Samuti puudub vaidlus ka selles, et nimetatud tehingute osas on jäänud Leedu Vabariigile ja Läti Vabariigile nõutav käibemaks tasumata – Leedu Vabariigis üle 200 000 euro ja Läti Vabariigis ligi 100 000 eurot ulatuses. Süüdistuses toodu kohaselt kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood xxx; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 14.09.2012.a kuni 31.01.2013.a; aadress xxx), mille tegevjuhiks oli ajavahemikul 10.09.2012.a kuni 13.12.2012.a vormistatud kuritegeliku ühenduse liige Vitali Kaer, tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul

25.09.2012.a kuni 07.11.2012.a vähemalt kümne tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a septembris 35 384,13 leedu litti (10 376,58 eurot), 2012.a oktoobris 144 872,58 leedu litti (42 484,63 eurot) ja 2012.a novembris 59 730,25 leedu litti (17 516,20 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 70 377,41 euro suuruses summas. Süüdistuse kohaselt on ette heidetud järgmiste tehingute deklareerimata jätmist ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumata jätmist Leedu Vabariigis:

neil kaasas polnud ja seetõttu arvab, et ka Kaera eest kirjutas sellele lepingule A. Podolinski. Arvestades S. N. ütlusi ning eelnevalt nimetatud sõidukite kohta koostatud müügilepinguid, sh asjaolu, et nimetatud tehingute kohta ei nähtu, et maksed oleks toimunud, siis on kohus veendumusel, et nimetatud sõidukite ost-müük XXX ja XXX vahel on toimunud fiktiivselt, s.o tegemist on fiktiivsete ostu-müügitehingutega ning reaalselt XXX sõidukeid ei müünud. Kohtu hinnangul kuuluvad XXX poolt XXX-le nimetatud sõidukid müümisel maksustamisele 21% käibemaksumääraga, kuna tegemist ei ole kauba ühendusesisese soetamisega ehk kauba soetamisega teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, millele rakenduks käibemaksumäär 0% Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2006/112 kohaselt. Tegemist on Leedu Vabariigi siseste tehingutega suunal Leedu äriühingult-Leedu äriühingule. Seega kuuluvad eelnevalt teostatud näilikud tehingud variettevõtete vahel maksustamisele 21% käibemaksumääraga, sest kogu näilik müügiahel oli mõlema huvides ning kontrolli all ning sõidukite müüki näidati vaid dokumentidel, tegelikkuses jäid sõidukid samade kuritegeliku ühenduse liikmete kätte ning need müüdi XXX poolt, kes sõidukid näiliselt soetas, edasi lõpptarbijale, kelle arvetel kajastati käibemaksu, mida ei deklareeritud ja mille pealt ei tasutud riigile käibemaksu, vaid see raha läks kuritegelikule ühendusele kriminaaltuluna. Seega sõidukite Toyota Avensis (vin kood: XXX) (müügihinnalt 17 500 eurot on 21% KM 3037,19 eurot), Lexus GS 450H (vin kood: XXX) (müügihinnalt 23 500 eurot on 21% KM 4078,51 eurot), Toyota Avensis (vin kood: XXX) (müügihinnalt 17 500 eurot on 21% KM 3037,19 eurot), Toyota Avensis (vin kood: XXX) (müügihinnalt 17 500 eurot on 21% KM 3037,19 eurot) ja Mercedes Benz A200 CDI (vin kood: XXX) (müügihinnalt 85 000 LTL on 21% KM 14 752,07 LTL) ostu-müügitehingud kuulusid deklareerimisele ning nendelt tuli tasuda eelnevalt sulgudes märgitud käibemaks. Seega on tõendamist leidnud, et kuritegeliku ühenduse huvides asututatud äriühing XXX ei deklareerinud ajavahemikul 25.09.2012.a kuni 07.11.2012.a eelnevalt viidatud kümmet tehingut, milliste tehingute pealt tekkis käibemaksu tasumis kohustus ning seetõttu jäi Leedu Vabariigile laekumata maksudena 2012.a septembris vähemalt 35 384,13 leedu litti (10 376,58 eurot), 2012.a oktoobris 144 872,58 leedu litti (42 484,63 eurot) ja 2012.a novembris 59 730,25 leedu litti (17 516,20 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 70 377,41 euro suuruses summas. Kohtus on eelnevaga leidnud tõendamist, et V. Kaer oli spetsiaalselt käibemaksupettusteks loodud äriühingu XXX seaduslikuks esindajaks. V. Kaera kohtus antud ütluste kohaselt ta end süüdi küll ei tunnista, kuna tegemist oli S. N. skeemiga. V. Kaera ütluste kohaselt oli raamatupidamine S. N. käes, kuid tema allkirjastas kõik lepingud, tegi pangas ülekandeid, võttis arve pealt välja raha kui oli vaja. Samuti käis ARK-is, kus, tegeles autode ümber vormistamisega. Samuti pakkus ta sama tööd A. G.ile. Kohtus uuritud tõenditega on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et V. Kaer on XXX seaduslik esidanaja ning seda mitte üksnes formaalselt, vaid ka sisuliselt. XXX tegevust korraldas ja juhtis tegelikult V. Kaer, kelle korraldusel vormistati äriühingu kõik dokumendid ja samuti oli ta ka registrijärgi juhatuses kirjas, V. Kaera puhul ei olnud tegemist nö pelgalt variisikuga, kes reaalselt äriühingu tegevusega kokku ei puutunud. Eelnevalt nimetatud tehingud XXX nimel on tehtud V. Kaera poolt, nende allkirjastamist on V. Kaer ka ise kinnitanud. S. N. kohtus avaldatud ütluste kohaselt töötas ta välja käibemaksupettuste skeemi ja seejärel aitas selle elluviimisel S. Džavakjani, T. Mandelkorni, G. Bagatõi, J. Podolinski, V. Kaera, S. P.i ja A.-A. S.i. Ta käis koos Tanel Mandelkorni, Vitali Kaera, Jevgeni Podolinski ja nö tankistidega Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis nö käibemaksuskeemi tegemas, selleks neil olid Lätis ja Leedus vormistatud firmad Jevgeni Podolinski, Vitali Kaera ja tankist A. Ž.i ja veel kahe tankisti, kelle nimesid ta ei mäleta, nimedele. V. Kaera seotus käibemaksupettustega on kinnitanud ka A. V., kelle

ütlused kohus KrMS § 294 lg 1 alusel avaldas. Kohus leiab, et V. Kaer oli XXX isik, kes juhtis äriühingut nii formaalselt kui sisuliselt, ta oli teadlik äriühingu nimel toimuvatest tehingutest süüdistuses märgitud sõidukitega ning temal oli õigus äriühingu seadusliku esindajana esitada maksudeklaratsioone, kuid jättis need esitamata. Kuna ajavahemikul 25.09.2012.a kuni 07.11.2012.a-ni teostati sõidukitega vähemalt kümme tehingut, millega tekkis deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ning kuriteo toimepanemise viis, isikud ja kavatsus jätta tehingud deklareerimata ning Leedu Vabariigile käibemaks tasumata on jäänud samaks, siis on tegemist jätkuva kuriteoga, kuivõrd jätkuv kuritegu on kantud ühtsest tahtlusest, pandud toime sama objekti vastu ja sarnasel viisil. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood xxx; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 24.10.2012.a kuni 31.12.2012.a; aadress xxx), mille tegevjuhiks alates oli alates 17.10.2012.a-st vormistatud kuritegeliku ühenduse liige Jevgeni Podolinski, tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 18.10.2012.a kuni 18.01.2013.a vähemalt viieteistkümne tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a oktoobris 6 959,50 eurot, 2012.a novembris 214 263,50 leedu litti (62 833,87 eurot) ja 2012.a detsembris 75 771,70 leedu litti (22 220,44 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 92 013,81 euro suuruses summas. Süüdistuse kohaselt on ette heidetud järgmiste tehingute deklareerimata jätmist ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumata jätmist Leedu Vabariigis:

LTL suuruses summas, sh käibemaks 52 206,34 LTL, mille Leedu Vabariigi äriühing XXX 05.12.2012.a pangaülekandega tasus (23 kd, tl 33-34).

12/1121, nr 12/1123, nr 12/1122, nr 2012 11 09-01, nr 12/1107, nr 12/1119, PR 101107, nr 12/1120, nr PR10109, nr 12/1206 ja nr 12/1204. Nimetatud arvetel on kajastatud müügihinna hulgas ka käibemaks 21%, mis on arvete lõikes kogusummas 290 035,20 LTL, mille deklareerimise ja tasumise kohustus XXX-l oli. Tehingud sõidukitega Lexus GS 450H, Volvo FL-240 ning SAAB (vin kood: XXX) on XXX müünud eelnevad sõidukid teisele kuritegeliku ühenduse raames spetsiaalselt loodud äriühingule X OÜ, keda esindas tehingute tegemisel T. Mandelkorn ning eraisikule T. Mandelkorn. Nimetatud sõidukite ostu-müügilepingutel on kajastatud sõidukite hinnad käibemaksuta. S. N. kohtus avaldatud ütluste kohaselt sõiduk Saab kohta, andis S. N. ütlusi, et seda lepingut vaadates olen üsna kindel, et tegelikult sellist tehingut nende kahe firma vahel ei toimunud, vaid see leping on tehtud selleks, et Tanel saaks selle auto siin ARK-s arvele võtta Sama lepingu allkirjastatud variant peaks olema Tallinnas ARK-s. Arvestades S. N. ütlusi ning eelnevalt nimetatud sõidukite kohta koostatud müügilepinguid, sh asjaolu, et nimetatud tehingute kohta ei nähtu, et maksed oleks toimunud, siis on kohus veendumusel, et nimetatud sõidukite ost-müük XXX ja OÜ X ning T. Mandelkorn vahel on toimunud fiktiivselt, s.o tegemist on fiktiivsete ostu-müügitehingutega. Kohtu hinnangul kuuluvad XXX poolt OÜ-le X ja eraisikule T. Mandelkorn nimetatud sõidukid müümisel maksustamisele 21% käibemaksumääraga. Vastavalt kohtus uuritud EMTA avaliku e-päringute andmebaasi Eesti KRKR nr otsing – käibemaksukohuslaste registreerimise numbri otsingu tulemuste kohta koostatud õiendile, ei ole X OÜ kunagi olnud registreeritud käibemaksukohuslaste registris, mistõttu ei rakendu nendele tehingutele käibemaksumäär 0% Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2006/112 kohaselt, kuna see rakendub kauba võõrandamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele. Sama kehtib käibemaksukohustuslase poolt kauba eraisikule müümisel. Seega kuuluvad eelnevalt teostatud näilikud tehingud maksustamisele 21% käibemaksumääraga. Seega sõidukite Lexus GS 450H (müügihinnalt 101 000 LT on 21% KM 17 528,93 LTL), Volvo FL-240 (müügihinnalt 40 100 eurot on 21% KM 6 959,50 eurot) ning SAAB (müügihinnalt 7 500 eurot on 21% KM 1 301,65 eurot) ostu-müügitehingud kuulusid deklareerimisele ning nendelt tuli tasuda eelnevalt sulgudes märgitud käibemaks. Kohus märgib, et süüdistusakti kohaselt tulnuks tehingult sõidukiga Lexus tasuda käibemaksu 21 210 LTL ning sõidukiga SAAB 1 575 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et kuritegeliku ühenduse huvides asututatud äriühing XXX ei deklareerinud ajavahemikul 18.10.2012.a kuni 18.01.2013.a eelnevalt viidatud 15 tehingut, milliste tehingute pealt tekkis käibemaksu tasumis kohustus ning seetõttu jäi Leedu Vabariigile laekumata maksudena 2012.a oktoobris vähemalt 6 959,50 eurot, 2012.a novembris 214 263,50 Leedu litti ehk 62 833,87 eurot ja 2012.a detsembris 23 522,09 eurot, samuti jaanuaris 2013.a 17 528,93 Leedu litti ehk 5 140,45 eurot, mille jättis XXX deklareerimata ja tasumata. Kuna süüdistuses on jäänud ilmselt liitmata jaanuaris 2013.a toimunud tehingu käibemaks ning prokuratuur on eksinud sõiduauto SAAB käibemaksu arvutamisel, on kohus saanud Leedu Vabariigi tekitatud kahju suuruseks 98 455,91 eurot. Arvestades, et süüdistus aktist on märgitud kahju väiksemas ulatuses,s.o Leedu Vabariigile on tekitatud kahju kokku vähemalt 92 013,81 eurot, lähtub kohus süüdistusaktis märgitust. Kohtus on eelnevaga leidnud tõendamist, et J. Podolinski oli spetsiaalselt käibemaksupettusteks loodud äriühingu XXX seaduslikuks esindajaks ning seda mitte formaalselt nagu J. Podolinski ise kohtuistungil väitis ja mis leidis vastupidist tõendust. Eelnevalt nimetatud tehingud XXX nimel on tehtud J. Podolinski poolt. S. N. kohtus avaldatud ütluste kohaselt töötas ta välja käibemaksupettuste skeemi ja seejärel aitas selle elluviimisel S. Džavakjani, T. Mandelkorni, G. Bagatõi, J. Podolinski, V. Kaera, S. P.i ja A.-A. S.i. Ta käis koos Tanel Mandelkorni, Vitali

Kaera, Jevgeni Podolinski ja nö tankistidega Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis nö käibemaksuskeemi tegemas, selleks neil olid Lätis ja Leedus vormistatud firmad Jevgeni Podolinski, Vitali Kaera ja tankist A. Ž.i ja veel kahe tankisti, kelle nimesid ta ei mäleta, nimedele. J. Podolinski seotus käibemaksupettustega on kinnitanud ka A. V., kelle ütlused kohus KrMS § 294 lg 1 alusel avaldas. Samuti tunnistaja A. K. andis 26.09.2017.a kohtuistungil ütlusi, et Poola sõitsid J. Podolinski Volkswagen Touaregiga, said sealt prügiauto, seejärel sõitsid prügiautoga Leetu. A. F. oli prügiauto roolis ja tema oli J. Podolinskiga Touaregis, suhtlesid omavahel raadiosaatjatega. Tunnistajad S. B. ja A. G. on samuti andnud samasisulisi ütlusi. S. B.i ütluste kohaselt Jevgeni Podolinski tegi talle ettepaneku teenida raha, mis seisnes selles, et tema nimele vormistati ettevõte, mille kaudu osteti-müüdi autosid. A. G.i ütluste kohaselt käis J. Podolinskiga Leedus kuna talle pakuti, et saab natukene raha teenida. Nad vormistasid seal J. Podolinskiga koos autosid. XXX tegevust korraldas ja juhtis tegelikult J. Podolinski, kelle korraldusel vormistati äriühingu kõik dokumendid ja samuti oli ta ka registrijärgi juhatuses kirjas, J. Podolinski puhul ei olnud tegemist nö pelgalt variisikuga, kes reaalselt äriühingu tegevusega kokku ei puutunud. Kohus leiab, et J. Podolinski oli XXX s isik, kes juhtis äriühingut nii formaalselt kui sisuliselt, ta oli teadlik äriühingu nimel toimuvatest tehingutest süüdistuses märgitud sõidukitega ning temal oli õigus äriühingu seadusliku esindajana esitada maksudeklaratsioone, kuid jättis need esitamata. Seega on tõendamist leidnud, et J. Podolinski XXX esindajana ei deklareerinud ajavahemikul 18.10.2012.a kuni 18.01.2013.a eelnevalt viidatud tehinguid, milliste tehingute pealt tekkis käibemaksu tasumis kohustus ning seetõttu jäi Leedu Vabariigile laekumata maksudena saamata 2012.a oktoobris vähemalt 6 959,50 eurot, 2012.a novembris 214 263,50 Leedu litti ehk 62 833,87 eurot ja 2012.a detsembris 23 522,09 eurot, samuti J.uaris 2013.a 17 528,93 Leedu litti ehk 5 140,45 eurot. Kuna ajavahemikul 18.10.2012.a kuni 18.01.2013.a-ni teostati sõidukitega viisteist tehingut, millega tekkis deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ning kuriteo toimepanemise viis, isikud ja kavatsus jätta tehingud deklareerimata ning Leedu Vabariigile käibemaks tasumata on jäänud samaks, siis on tegemist jätkuva kuriteoga, kuivõrd jätkuv kuritegu on kantud ühtsest tahtlusest, pandud toime sama objekti vastu ja sarnasel viisil. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood xxx; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 03.05.2012.a kuni 21.09.2012.a; aadress xxx), mille tegevjuhiks oli alates 26.04.2012.a-l vormistatud A. Ž., tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 03.05.2012.a kuni 31.05.2012.a vähemalt viie tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a mais 110 351,20 leedu litti (32 361,06 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 32 361,06 euro suuruses summas. Kohtus uuritud tõendite kohaselt tekkis XXX järgmiste sõidukitega deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus:

A6 (XXX) 124 300,80 Lt eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis sõiduki 26.04.2012.a Saksamaa ettevõttelt X AG ning 25.05.2012.a registreeris sõiduki XXX nimele A. Ž.. 16.05.2012.a soetas XXX Vilnius sõiduki BMW 635 (XXX) 155 376 Lt eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi, XXX ostis sõiduki 15.04.2012.a Itaalia ettevõttelt XXX 12 200 euro eest, XXX ostis 16.12.2012.a auto Eesti ettevõttelt X OÜ-lt ning 17.05.2012.a registreeris sõiduki XXX nimele A. Ž.. 16.05.2012.a soetas XXX Vilnius sõiduki MB ML320 (XXX) 127 753,60 Lt eest, auto on ostetud ettevõtte R poolt esitatud dokumentide koopiate järgi ostis XXX sõiduki 15.05.2012.a auto Saksamaa ettevõttelt X 6 500 euro eest ning 17.05.2012.a registreeris sõiduki XXX nimele A. Ž.. Seega eelnevatest tõenditest nähtub, et XXX on esitanud maksuhaldurile valeandmeid, so tegelikkusele mittevastavaid andmeid, milles on kajastanud eelnevalt nimetatud sõidukite müügi 0 LTL käibemaksuga ning jätnud seega käibemaksu tasumata. Valeandmete esitamisega on tegemist ka siis, kui isik esitab sellise maksudeklaratsiooni, jättes selles mingi maksukohustuse kajastamata. Valeandmete esitamine on lõpule viidud ebaõigeid andmeid sisaldava maksudeklratsiooni esitamisega. Kohtus eelnevalt uuritud tõenditega on kinnitust leidnud, et XXX on jätnud tehingud eelnevalt märgitud sõidukitega, milliste tehingute teiseks osapooleks olid Leedu äriühing XXX Vilnius või XXX, deklareerimata ning nendelt tehingutelt tasumata käibemaksu, tekitades selliselt Leedu Vabariigile kahju. XXX on nimetatud sõidukite tehingute alusel väljastanud kas XXXle Vilnius või XXX-le arved seeria nr TO nr 013, seeria nr TO nr 014, seeria nr TO nr 127, seeria nr TO nr 128 ja nr 025. Nimetatud arvetel on kajastatud müügihinna hulgas ka käibemaks 21%, mis on arvete lõikes kogusummas 110 351,20 LTL ehk 32 361,06 eurot, mille deklareerimise ja tasumise kohustus LT XXX-l oli. Kohtus on leidnud kirjalike tõenditega kinnitust, et XXX seaduslikuks esindajaks oli A. Ž.. Samuti kinnitas seda A. Ž. 01.03.2018.a kohtuistungil ise, et ta käis koos S. N.ga Leedus, kus vormistas enda nimele XXX 2012.a kevadel. Teda kasutati XXX direktoriks vormistatuna lihtsalt ära, ta võttis tehingutest sularaha välja ja andis selle seejärel üle, ise mingit kasu ei saanud. Ühel hetkel mõistis ta, et nad teevad midagi ebaseaduslikku. Sama kinnitas ka S. N. kohtus KrMS § 294 lg 1 alusel avaldatud kohtueelsel menetluse antud ütlused, mille kohaselt käis koos Tanel Mandelkorni, Vitali Kaera, Jevgeni Podolinski ja nö tankistidega Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis nö käibemaksuskeemi tegemas, selleks neil olid Lätis ja Leedus vormistatud firmad Jevgeni Podolinski, Vitali Kaera ja tankist A. Ž.i ja veel kahe tankisti, kelle nimesid ta ei mäleta, nimedele. Esimene firma oli XXX , mille omanikuks ja direktoriks vormistasid nad A. Ž.i. Tavaliselt oli nii, et kui nad vormistasid Tanel Mandelkorniga mingi firma nö tankisti nimele, siis kõik selle firma dokumendid jäid Tanel Mandelkorni kätte ja ta hoidis neid ühes plastmassist kohvis, kus erinevates sahtlites hoiti erinevate ettevõtetega seotud dokumente. S. N. ütluste kohaselt lepiti kokku, et T. Mandelkorn sõidab koos A. Ž.iga Tallinnast Vilniusesse, misjärel nad kohtuvad juba neljakesi Vilniuses. N. andiski talle ja A. E.ile sõiduauto Mercedes-Benz ML320 (VIN koodiga XXX) tasuta kaheks nädalaks ja tahtis seejärel kahe nädala pärast autot tagasi ning lisaks veel saada 13 000 eurot sularahas. Samuti andis N. neile kaasa tühja blanketi, mis siis hiljem Vilniuses Tanel Mandelkorni ja A. Ž.i poolt täideti, allkirjastati ning pandi ka pitsatäijäljendid, saadeti seejärel skanneeritult e-posti teel N.le tagasi. Samuti tõi S. N. välja, et samal päeval võttis A. Ž. selle auto oma Leedu firma XXX arvele, võttis sõidukile Leedu registreerimisnumbrimärgid ja kas siis samal või järgmisel päeval sõitisd nad Vilniuse BMW keskusesse, kus vormistasid kasutatud autode müüjaga selle auto müügiks vajalikud dokumendid. Dokumentide kohaselt müüs XXX selle auto Vilniuse BMW

keskusele ja BMW keskus müüs selle edasi tema ja T. Mandelkorni poolt nimetatud Läti firmale. Seejuures oli T. Mandelkornil kaasas kas 20 000 või 21 000 eurot, et Läti firma eest see arve kohe ka BMW keskusele tasuda. Kuivõrd summa oli piisavalt väike, siis oli BMW keskus nõus, et auto eest tasutakse firma kassasse. T. Mandelkorn maksis auto eest sularahas. Nad jätsid seejärel auto sinna BMW keskuse platsile, seejärel võttis BMW keskus ise sellele autole transiitnumbrid ning samal ajal läksid tema ja T. Mandelkorn kõrval asuvasse kohvikusse, kus N. vormistas XXX nimelt arve BMW keskusele, kus auto summale 20 000 eurot lisas ka käibemaksu 21%, s.o kokku tuli sõiduki maksumuseks 24 200 eurot. Selle arvega läksid nad kahekesi tagasi BMW keskusesse, kus kasutatud autode müüja viis arve oma firma raamatupidamisse ning nad jäid kahekesi ootama, millal BMW keskuselt laekub XXX kontole raha. Selles firmas võttis kasutatud autode müüja A. D. tehingu tegemise eest endale 500 eurot ning firmale läks ametlikult iga auto müügi pealt 1000 eurot. Selles firmas said nad auto ümber vormistatud 2-3 tunniga. Kui raha oli XXX kontole üle kantud, siis nad sõitsid Vilniuses XXX kontori lähedal asuvasse panka, kus A.Ž., kui XXX direktor, võttis pangakontoris telleri vahendusel selle summa eurodes välja. Sellel konkreetsel pangakontoril oli vaid üks väljapääs ning klaasseinad, mistõttu oli neil kerge A. Ž.it jälgida, et ta rahadega minema ei jookseks. Tavaliselt kui tankist käis raha pangast välja võtmas, siis nad parkisid autod alati nii, et oleks võimalik jälgida tankisti liikumist või siis seisid nad kõik erinevate uste juurde, et tankist ei saaks märkamatult ära minna. Seega nähtub eelnevast, et A. Ž. oli XXX seaduslikuks esindajaks ainult formaalselt ning tegelikult oli kogu äriühingu raamatupidamise ja äriühingu sisuline juhtimine kuritegeliku ühenduse liikmete käes ja kontrolli all. A. Ž.il puudus täielik ülevaade XXX tegevusest, sh rahalisest poolest. Kuna A. Ž. vormistati XXX seaduslikuks esindajaks kuritegeliku ühenduse kontrolli all ja huvides, siis kogu äriühingu tegevus toimus kuritegeliku ühenduse organiseerimisel. Arvestades asjaolu, et käibemaksupettusi pandi toime kuritegeliku ühenduse huvides ja otsused võeti vastu just sellel tasandil, siis toimus see süüdistuses nimetatud kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, mistõttu on tõendatud, et tehingute deklareerimiskohustus ja nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ei olnud juhatuse liikmel A. Ž.il. Arvestades eeltoodut on tõendamist leidnud, et XXX tegevust korraldas ja juhtisid tegelikult kuritegeliku ühenduse liikmed, kelle korraldusel vormistati äriühingu kõik dokumendid ja registrijärgi juhatuses kirjas olnud isik oli variisik, kes reaalselt äriühingu tegevusega kokku ei puutunud. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist vahendliku täideviimisega. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil) (3-1-1-64-05). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (3-1-1-24-06). Seega on tõendamist leidnud, et kuritegeliku ühenduse huvides asututatud äriühing XXX ei deklareerinud ajavahemikul 03.05.2012.a kuni 31.05.2012.a eelnevalt viidatud viit tehingut, milliste tehingute pealt tekkis käibemaksu tasumis kohustus ning seetõttu jäi Leedu Vabariigile laekumata maksudena mais 2012.a 110 351,20 leedu litti (32 361,06 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 32 361,06 euro suuruses summas. Kuna ajavahemikul 03.05.2012.a kuni 31.05.2012.a-ni teostati sõidukitega viis tehingut, millega tekkis deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ning kuriteo toimepanemise viis, isikud ja kavatsus jätta tehingud deklareerimata ning Leedu Vabariigile käibemaks tasumata on jäänud samaks, siis on tegemist jätkuva kuriteoga, kuivõrd jätkuv kuritegu on kantud ühtsest tahtlusest, pandud toime sama objekti vastu ja sarnasel viisil.

Kuritegeliku ühenduse omanduses oleval äriühingul XXX (kood xxx; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 11.06.2012.a kuni 14.09.2012.a; aadress xxx), mille tegevjuhiks oli alates 30.05.2012.a-l vormistatud A. G., tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 27-28.06.2012 vähemalt 2 tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a juunis 40 604,93 leedu litti (11 907,60 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 11 907,60 euro suuruses summas. Kohtus uuritud tõendite kohaselt tekkis XXX järgmiste sõidukitega deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus:

deklareerimata ning nendelt tehingutelt tasumata käibemaksu, tekitades selliselt Leedu Vabariigile kahju. XXX on nimetatud sõidukite tehingute alusel väljastanud XXX-le Inchcape Motors arved nr 2012 06 28-01 ja 2012 06 27-01. Nimetatud arvetel on kajastatud müügihinna hulgas ka käibemaks 21%, mis on arvete lõikes kogusummas 40 604,93 LTL ehk 11 907,60 eurot, mille deklareerimise ja tasumise kohustus XXX-l oli. Kohtus on leidnud kirjalike tõenditega kinnitust, et XXX seaduslikuks esindajaks oli A. G.. Samuti kinnitas seda A. G. 13.12.2017.a kohtuistungil ise, et ta käis J. Podolinskiga Leedus, kuna talle pakuti, et saab natukene raha teenida. Nad vormistasid seal J. Podolinskiga koos autosid, kuid ta ei saanud neist tehingutest mitte midagi aru ning talle maksti vist selle eest kokku 100 eurot. Ülekuulamise järel äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt tundis A. G. talle esitatud fotodelt ära Jevgeni Podolinski kui Ženja-nimelise isiku, samuti S. N.. Sama kinnitas ka S. N. kohtus KrMS § 294 lg 1 alusel avaldatud kohtueelsel menetluse antud ütlused, et käis koos Tanel Mandelkorni, Vitali Kaera, Jevgeni Podolinski ja nö tankistidega Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis nö käibemaksuskeemi tegemas, selleks neil olid Lätis ja Leedus vormistatud firmad Jevgeni Podolinski, Vitali Kaera ja tankistide nimedele, teab, et A. G. oli samuti V. Kaera ja J. Podolinski „kaup“, st nende poolt toodud tankist, kelle nimele Leedus firma vormistati. Seega nähtub eelnevast, et A. G. oli XXX seaduslikuks esindajaks ainult formaalselt ning tegelikult oli kogu äriühingu raamatupidamise ja äriühingu sisuline juhtimine kuritegeliku ühenduse liikmete käes. Tuvastatu kohaselt juhtis kogu müügiahelat T. Mandelkorn, kuid J. Podolinski poolt kA.ti väljapoolt kuritehelikku ühendust A. G. XXX juhatuse liikmeks ning J. Podolinskiga käis A. G. koos Leedus. A. G.il puudus täielik ülevaade XXX tegevusest, sh rahalisest poolest. Kuna A. G. vormistati XXX seaduslikuks esindajaks kuritegeliku ühenduse kontrolli all ja huvides, siis kogu äriühingu tegevus toimus kuritegeliku ühenduse organiseerimisel. Arvestades asjaolu, et käibemaksupettusi pandi toime kuritegeliku ühenduse huvides ja otsused võeti vastu just sellel tasandil, siis toimus see süüdistuses nimetatud kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, mistõttu on tõendatud, et tehingute deklareerimiskohustus ja nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ei olnud juhatuse liikmel A. G.il. Arvestades eeltoodut on tõendamist leidnud, et XXX tegevust korraldas ja juhtisid tegelikult kuritegeliku ühenduse liikmed, kelle korraldusel vormistati äriühingu kõik dokumendid ja registrijärgi juhatuses kirjas olnud isik oli variisik, kes reaalselt äriühingu tegevusega kokku ei puutunud.Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist vahendliku täideviimisega. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil) (3-1-1-64-05). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (3-1-1-24-06). Seega on tõendamist leidnud, et kuritegeliku ühenduse huvides asututatud äriühing XXX ei deklareerinud ajavahemikul 27-28.06.2012.a eelnevalt viidatud kahte tehingut, milliste tehingute pealt tekkis käibemaksu tasumis kohustus ning seetõttu jäi Leedu Vabariigile laekumata maksudena juunis 2012.a 40 604,93 leedu litti (11 907,60 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 11 907,60 euro suuruses summas. Kuna ajavahemikul 27-28.06.2012.a-ni teostati sõidukitega kaks tehingut, millega tekkis deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ning kuriteo toimepanemise viis, isikud ja kavatsus jätta tehingud deklareerimata ning Leedu Vabariigile käibemaks tasumata on jäänud samaks, siis on tegemist jätkuva kuriteoga, kuivõrd jätkuv kuritegu on kantud ühtsest tahtlusest, pandud toime sama objekti vastu ja sarnasel viisil.

Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood xxx; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 25.08.2012.a kuni 10.04.2013.a; aadress kuni 01.08.2013.a-ni xxx Läti Vabariik ja alates 02.08.2013.a-st xxx Läti Vabariik) mille tegevjuhiks oli ajavahemikul 07.09.2012.a-st kuni 4.06.2014.a-ni vormistatud J. I., tekkis nimetatud sõidukitega 07.12.2012.a kuni 17.12.2012.a-ni vähemalt kahe tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a neljandas kvartalis 3 419,25 läti latti (4 884,65 eurot) eurot, mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 4 884,65 euro suuruses summas.

21% on 3 419,25 LVL, mis on jäänud Läti riigieelarvesse laekumata. Vaatlusprotokolli kohaselt on XXX jätnud deklareerimata tehingute andmed vähemalt 2012.a neljanda kvartali Läti Vabariigi käibedeklaratsioonis ja seega ka Läti Vabariigi riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 3 419,25 latti, so 4 884,65 eurot. Esmalt märgib kohus, et eelnevalt viidatud vaatlusprotokollis on ekslikult märgitud 21% käibemaksuga maksustatavad tehingud summasks 16 282,16 LVL, milline viga on ilmselt tekkinud arvutamisel. Võttes aluseks vaatlusprotokollis märgitud kursi oleks pidanud olema selleks summaks 18 104,48 LVL, millelt käibemaks 21% on 3801,93 LVL ehk 5 431,33 eurot. Arvestades, et süüdistuses märgitu kohaselt kättis XXX deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 4 884,65 euro suuruses summas, siis kohus lähtub süüdistuses märgitud summast. Kohtus on leidnud kirjalike tõenditega kinnitust, et XXX seaduslikuks esindajaks oli J.I.. Kohus avaldas KrMS § 294 lg 1 p 1 alusel J. I.i kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt ta vormistati 2012.a-l Riias ettevõtte XXX direktoriks, misjärel teostati selle ettevõtte alt mitmeid sõidukitega seotud tehinguid ning talle lubati sõidukite ostmise-müümise eest üht osa kasumist. Sama kinnitas ka S. N. kohtus KrMS § 294 lg 1 alusel avaldatud kohtueelsel menetluse antud ütlused, et käis koos Tanel Mandelkorni, Vitali Kaera, Jevgeni Podolinski ja nö tankistidega Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis nö käibemaksuskeemi tegemas, selleks neil olid Lätis ja Leedus vormistatud firmad Jevgeni Podolinski, Vitali Kaera ja tankistide nimele. Neist tankistidest meenusid talle A. Ž.i nimi, kelle tõid neile J. Podolinski ja V. Kaer, ning S. B., kes oli Jevgeni Podolinski naaber, ning K S., kelle leidis samuti kas J. Podolinski või V. Kaer, J. Podolinskil ja V. Kaeral olid omad kohad, kust nad tankiste otsisid. Seega nähtub eelnevast, et J. I. oli XXX seaduslikuks esindajaks ainult formaalselt ning tegelikult oli kogu äriühingu raamatupidamise ja äriühingu sisuline juhtimine kuritegeliku ühenduse liikmete käes. Tuvastatu kohaselt juhtis kogu müügiahelat T. Mandelkorn, kes suhtles ostjatega, V. Kaer ja J. Podolinski kaasasid väljapoolt kuritegelikku ühendust äriühingute juhatuste liikmeteks isikuid, nö tankiste. J. I.il puudus täielik ülevaade XXX tegevusest, sh rahalisest poolest. Kuna J. I. vormistati XXX seaduslikuks esindajaks kuritegeliku ühenduse kontrolli all ja huvides, siis kogu äriühingu tegevus toimus kuritegeliku ühenduse organiseerimisel. Arvestades asjaolu, et käibemaksupettusi pandi toime kuritegeliku ühenduse huvides ja otsused võeti vastu just sellel tasandil, siis toimus see süüdistuses nimetatud kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, mistõttu on tõendatud, et tehingute deklareerimiskohustus ja nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ei olnud juhatuse liikmel J. I.il. Arvestades eeltoodut, et XXX tegevust korraldasid ja juhtisid tegelikult kuritegeliku ühenduse liikmed, kelle korraldusel vormistati äriühingu kõik dokumendid ja registrijärgi juhatuses kirjas olnud isik oli variisik, kes reaalselt äriühingu tegevusega kokku ei puutunud. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist vahendliku täideviimisega. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil) (3-1-1-64-05). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (3-1-1-24-06). Seega on tõendamist leidnud, et kuritegeliku ühenduse huvides asututatud äriühing XXX ei deklareerinud 2012.a neljandas kvartalis eelnevalt viidatud kahte, milliste tehingute pealt tekkis käibemaksu tasumis kohustus ning seetõttu jäi Läti Vabariigile laekumata maksudena vähemalt 4 884,65 eurot.

Kuna ajavahemikul 30.07.2012.a teostati sõidukitega kaks tehingut, millega tekkis deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ning kuriteo toimepanemise viis, isikud ja kavatsus jätta tehingud deklareerimata ning Leedu Vabariigile käibemaks tasumata on jäänud samaks, siis on tegemist jätkuva kuriteoga, kuivõrd jätkuv kuritegu on kantud ühtsest tahtlusest, pandud toime sama objekti vastu ja sarnasel viisil. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood xxx; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 29.08.2012.a-st kuni 17.04.2013.a-ni; aadress xxx), mille tegevjuhiks ajavahemikul 18.09.2012.a kuni 15.11.2012.a-ni oli vormistanud end kuritegeliku ühenduse liige Tanel Mandelkorn, tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 27.09.2012.a kuni 19.10.2012.a-ni vähemalt kuue tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a kolmandas kvartalis 7 644,00 läti latti (10 920 eurot) ja 2012.a neljandas kvartalis 15 461,50 läti latti (22 087,85 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 33 007,85 euro suuruses summas.

milles sõiduki hinnaks märgiti 122 800 EUR ning mille kohaselt müüs Läti Vabariigi äriühing XXX sõiduki Leedu Vabariigi äriühingule XXX (15 kd tl 62-63). Eesti Vabariigi õigusabi taotlus Läti Vabariigile ja Läti Vabariigilt saadud vastus äriühingute XXX, XXX, XXX, XXX, XXX kohta koos tõlgetega, millest nähtub, et Riigitulude teenistus on edastanud vastuse, mille kohaselt XXX on registreeritud 29.08.2012.a LVM-maksjate registris ja kustutatud 17.03.2013.a, äriühingu seaduslik esindaja on T. Mandelkorn (18.09.2012.a kuni 15.11.2012.a). XXX oli seega maksekohuslane ning kohustatud esitama LVM kvartalideklaratsioonid 2012.a 3. ja 4. kvartali eest, kuid äriühing deklaratsioone esitanud ei ole. Seega on jätnud XXX maksuhaldurile andmed nimetatud tehingute kohta esitamata ning varjanud seega maksukohustust. Kohtu hinnangul kuuluvad XXX poolt XXX sõidukite Mercedes Benz CLS500 (vin kood: xxx), Volkswagen Tiguan 2,0TDI (vin kood: xxx), Mercedes Benz A200 (vin kood: xxx) ja Mercedes Benz A200 (vin kood: xxx) müümisel maksustamisele 21% käibemaksumääraga, kuna tegemist ei ole kauba ühendusesisese soetamisega ehk kauba soetamisega teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, millele rakenduks käibemaksumäär 0% Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2006/112 kohaselt. Tegemist on Läti Vabariigi siseste tehingutega suunal Läti äriühingult-Läti äriühingule. Seega kuuluvad eelnevalt märgitud ostu-müügitehingud deklareerimisele ning nendelt tuli tasuda käibemaks. Kohtus eelnevalt uuritud tõenditega on kinnitust leidnud, et XXX on jätnud tehingud eelnevalt märgitud sõidukitega, milliste tehingute teiseks osapooleks oli Läti äriühing XXX, deklareerimata ning nendelt tehingutelt tasumata käibemaksu, tekitades selliselt Läti Vabariigile kahju. XXX on nimetatud sõidukite tehingute alusel väljastanud XXX tarnelepingud nr PR 001, PR 007, PR 012 ja PR 011. Nimetatud arvetel on kajastatud müügihinna hulgas ka käibemaks 21% ning arved on ostja poolt tasutud. 17.09.2015.a PPA vaatlusprotokollist, mille vaadeldavateks objektideks on Läti Vabariigi pädevale õiguasutusele esitatud täiendava õigusabi vastus, sõidukite ostu-müügilepingud ja tarnelepingud nähtub, et XXX Läti Vabariigi käibedeklaratsioone 2012.a kolmandas ja neljandas kvartalis ei ole esitanud. Samas on tuvastatud, et äriühing on müünud neli sõidukit Lätis XXX (21% standardmääraga maksustatavad tehingud) ning kaks sõidukite müüki Euroopa Liidu liikmesriikides suunal Läti-Saksa (tehing 05.10.2012.a, ostja XXX ja Läti-Leedu (tehing 19.10.2012.a, ostja XXX), millest kahe viimase puhul oli tegemist 0% määraga maksustatavate tehingutega. Vaatlusega tuvastatu kohaselt on XXX jätnud 2012.a kolmandas ja neljandas kvartalis deklareerimata andmed ja seega Läti Vabariigi eelarvesse tasumata käibemaksu summa kokku vähemalt 23 079 LVL, so 32 970 eurot (kurss 1eur=3,41 LTL, 1EUR=0,7 LVL). Tulenevalt eelnevalt kajastatud 17.09.2015.a vaatlusprotokollist ning eelnevalt märgitud nelja esimese sõiduki tarnelepingutest nr PR 001 (62 920 EUR (44 220,43 LVL), millest 21% ehk 10 920 eurot (7 674,62 LVL) käibemaks), PR 007 (54 450,00 EUR (38 267,68 LVL), milles sisaldub 21% ehk 9 450 eurot (6 941,50 LVL) käibemaks), PR 012 (36 300 EUR (25 511,79 LVL), milles sisaldub 21% ehk 6 300 eurot (4 427,67 LVL) käibemaks ) ja PR 011 (36 300 EUR (25 511,79 LVL), milles sisaldub 21% ehk 6 300 eurot (4 427,67 LVL) käibemaks), on kohtu hinnangul jäänud Läti Vabariigil maksudena saamata kolmandas kvartalis summas 10 920 eurot ning neljandas kvartalis 22 050 eurot, seega kokku 32 970 eurot. Käesolevas kohtuotsuses esitatud käibemaksu summa on 37,85 euro võrra väiksem, kui süüdistusaktis, kuna kohus on võtnud õiged käibemaksu summad eelnevalt nimetatud sõidukite tarnelepingutest, kus on märgitud käibemaks nii lattides kui eurodes. Süüdistuses toodud

summa puhul on ilmselt tekkinud viga eurode konverteerimisel lattideks ja vastupidi. Samas on tegemist mitte niivõrd olulise veaga ning arvestab antud juhul õige summana 32 970 eurot. Kohtus on eelnevaga leidnud tõendamist, et T. Mandelkorn oli spetsiaalselt käibemaksupettusteks loodud äriühingu XXX seaduslikuks esindajaks ning seda mitte formaalselt nagu T. Mandelkorn ise kohtuistungil väitis ja mis leidis vastupidist tõendust. Eelnevalt nimetatud tehingud XXX nimel on tehtud T. Mandelkorni poolt. Kohus leiab, et T. Mandelkorn oli XXX isik, kes juhtis äriühingut nii formaalselt kui sisuliselt, ta oli teadlik äriühingu nimel toimuvatest tehingutest süüdistuses märgitud sõidukitega ning temal oli õigus äriühingu seadusliku esindajana esitada maksudeklaratsioone, kuid jättis need esitamata. Samuti tõendavad S. N. kohtueelsel menetlusel avaldatud ütlused seda, et nö käibemaksuskeemi kontrollijateks oli eeskätt T. Mandelkorn, kes haldas dokumente, kirjavahetust, samuti andis tehingute tegemiseks raha jne ja S. Džavakjan, skeemi algataja, rahastaja ning hiljem kontrollis ta T. Mandelkorni ja teisi eeskätt Eestis olles distA.ilt, st telefonitsi; S. Džavakjan ise autosid „keerutamas“ ei käinud, ent ta käis Riias potentsiaalsete investoritega kohtumas. Arvestades eeltoodut on tõendamist leidnud,et XXX tegevust korraldas ja juhtis tegelikult T. Mandelkorn, tegemist oli variäriühinguga, mille tegevus toimus kuritegeliku ühenduse kontrolli all. Seega on tõendamist leidnud, et T. Mandelkorn XXX esindajana ei deklareerinud ajavahemikul 27.09.2012.a kuni 19.10.2012.a eelnevalt viidatud kuut tehingut, milliste tehingute pealt tekkis käibemaksu tasumis kohustus ning seetõttu jäi Läti Vabariigile laekumata maksudena saamata kolmandas kvartalis summas 10 920 eurot ning neljandas kvartalis 22 050 eurot, seega kokku 32 970 eurot. Kuna detsembris 2012.a teostati sõidukitega kaks tehingut, millega tekkis deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ning kuriteo toimepanemise viis, isikud ja kavatsus jätta tehingud deklareerimata ning Läti Vabariigile käibemaks tasumata on jäänud samaks, siis on tegemist jätkuva kuriteoga, kuivõrd jätkuv kuritegu on kantud ühtsest tahtlusest, pandud toime sama objekti vastu ja sarnasel viisil. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood xxx; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 06.10.2012.a-st kuni 17.07.2013.a-ni; aadress xxx Läti Vabariik), mille tegevjuhiks oli ajavahemikul 06.11.2012.a-st kuni 04.01.2013.a-ni vormistatud kuritegeliku ühenduse liige Grigori Bagatõi, tekkis nimetatud sõidukitega ajavahemikul 12.11.2012.a kuni 05.12.2012.a-ni vähemalt nelja tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a neljandas kvartalis 25 341,00 läti latti (36 201,43 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 36 201,43 euro suuruses summas.

kolme esimese sõiduki tarnelepingutest nr PR 0101 (36 905 EUR (25 936,98 LVL), milles sisaldub 21% ehk 6 405 eurot (4 501,46 LVL) käibemaks), PR 0102 (36 905 EUR (25 936,98 LVL), milles sisaldub 21% ehk 6 405 eurot (4 501,46 LVL) käibemaks) ja PR 010113 (133 947 EUR (94 138,48 LVL), milles sisaldub 21% ehk 23 247 eurot (16 338,08 LVL) käibemaks), on kohtu hinnangul jäänud Läti Vabariigil maksudena saamata neljandas kvartalis summas 36 057 eurot. Käesolevas kohtuotsuses esitatud käibemaksu summa on 144,43 euro võrra väiksem, kui süüdistusaktis, kuna kohus on võtnud õiged käibemaksu summad eelnevalt nimetatud sõidukite tarnelepingutest, kus on märgitud käibemaks nii lattides kui eurodes. Süüdistuses toodud summa puhul on ilmselt tekkinud viga eurode konverteerimisel lattideks ja vastupidi. Samas on tegemist mitte niivõrd olulise veaga ning arvestab antud juhul õige summana 36 057 eurot. Kohtus on eelnevaga leidnud tõendamist, et G. Bagatõi oli spetsiaalselt käibemaksupettusteks loodud äriühingu XXX seaduslikuks esindajaks ning seda mitte formaalselt nagu G. Bagatõi ise kohtuistungil väitis ja mis leidis vastupidist tõendust. Eelnevalt nimetatud neli tehingut XXX nimel sõiduautodega on tehtud G. Bagatõi poolt. Kohus leiab, et G. Bagatõi oli XXX isik, kes juhtis äriühingut nii formaalselt kui sisuliselt, ta oli teadlik äriühingu nimel toimuvatest tehingutest süüdistuses märgitud sõidukitega ning temal oli õigus äriühingu seadusliku esindajana esitada maksudeklaratsioone, kuid jättis need esitamata. Äriühing XXX puhul oli tegemist oli kuritegeliku ühenduse liikmete kontrolli all oleva ettevõttega, millisest asjaolust oli G. Bagatõi teadlik, seega ei olnud G. Bagatõi puhul tegemist pelgalt nö variisikuga. Seega on tõendamist leidnud, et G. Bagatõi XXX esindajana ei deklareerinud ajavahemikul 12.11.2012.a kuni 05.12.2012.a eelnevalt viidatud nelja tehingut, milliste tehingute pealt tekkis käibemaksu tasumis kohustus ning seetõttu jäi Läti Vabariigile laekumata maksudena saamata neljandas kvartalis 36 057 eurot. Kuna ajavahemikul 12.11.2012.a kuni 05.12.2012.a-ni teostati sõidukitega neli tehingut, millega tekkis deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ning kuriteo toimepanemise viis, isikud ja kavatsus jätta tehingud deklareerimata ning Läti Vabariigile käibemaks tasumata on jäänud samaks, siis on tegemist jätkuva kuriteoga, kuivõrd jätkuv kuritegu on kantud ühtsest tahtlusest, pandud toime sama objekti vastu ja sarnasel viisil. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood xxx; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 27.04.2012.a kuni 21.11.2012.a; aadress xxx mille tegevjuhiks oli ajavahemikul 07.05.2012.a kuni 22.11.2012.a-ni vormistatud S.B., tekkis nimetatud sõidukitega 30.07.2012.a vähemalt kahe tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a mais 28 060,91 läti latti (8 229,00 eurot), 2012.a juulis 32 991,50 läti latti (9 674,93 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 17 903,93 euro suuruses summas.

ostu-müügilepingu nr PP1206-2221(19 kd, tl 290-293), mille alusel Leedu Vabariigi äriühingu XXX poolt 28.06.2012.a väljastatud arve (nr VVLA005135) 100 131,20 LTL suuruses summas, kuritegeliku ühenduse liige Jevgeni Podolinski 27.06.2012.a tasus (20 kd, tl 230-233). Läti Vabariigi äriühingu XXX esindaja S. B.i sõlmis 30.07.2012 müügilepingu S. V. (19 kd, tl 175). Eesti Vabariigi õigusabi taotlus Läti Vabariigile ja Läti Vabariigilt saadud vastus äriühingute XXX, XXX, XXX, XXX, XXX kohta koos tõlgetega, millest nähtub, et Riigitulude teenistus on edastanud vastuse, mille kohaselt XXX on kantud 27.04.2012.a LVM-maksjate registrisse ning kustutatud sealt 21.11.2012.a, tema seaduslikuks esindajaks oli S. B.. XXX oli kohustatud igakuiselt esitama LVM deklaratsioone ajavahemiku eest 2012.a aprill kuni november. XXX esitas LVM deklaratsiooni 2012.a maikuu eest ning riigituludesse maksmisele kuuluv LVM summa moodustas 9884,72 latti. XXX ei ole esitanud igakuiseid LVM deklaratsiooni aprilli ja ajavahemiku juuni kuni november 2012.a eest. 26.02.2015.a seisuga moodustab äriühingu võlgnevus LVM eest 20 945,22 eurot. Seega on jätnud XXX juulis 2012.a toimunud kahe tehingu eest maksuhaldurile andmed nimetatud tehingute kohta esitamata ning varjanud seega maksukohustust. Kohtu hinnangul kuuluvad XXX poolt eraisikutele nimetatud sõidukid müümisel maksustamisele 21% käibemaksumääraga, kuna eraisikutele sõidukite müümisel ei kohaldu käibemaksumäär 0% Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2006/112 kohaselt, kuna see rakendub kauba võõrandamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele. Seega kuuluvad eelnevalt teostatud tehingud maksustamisele 21% käibemaksumääraga. Seega sõidukitega Jeep Grand Cherokee (vin kood: xxx) ning Toyota Land Cruiser 5D (vin kood: xxx) ostu-müügitehingud kuulusid deklareerimisele ning nendelt tuli tasuda käibemaks Läti Vabariigile. 14.09.2015.a PPA vaatlusprotokollist, mille vaadeldavateks objektideks on Läti Vabariigi pädevale õiguasutusele esitatud täiendava õigusabitaotluse vastus ning sõiduki ostumüügilepingud nähtub, XXX nimel Läti Vabariigi käibedeklaratsioonides kajastatud andmed perioodi aprill 2012.a kuni november 2012.a kohta, mille kohaselt ei ole äriühing esitanud käibedeklaratsioone aprillis ning perioodil juuni kuni november 2012.a. Samas on kriminaalmenetluse käigus tehtud kindlaks, et XXX on perioodil mai 2012.a kuni juuli soetanud 6 sõidukit ning 16.05. kuni 30.07.2012.a müünud kolm sõidukit, s.o ühe sõiduki XXX Lätis ning kaks sõidukit on müüdud eraisikutele 30.07.2012.a kuupäevaga selliselt, et lepingus pole hinda kajastatud, mistõttu on müügihind arvestatud vähemalt soetusmaksumuses ehk vastavalt 56 971,20 LTL ja 100 131,20 LTL, mis teeb vaatlusprotokolli kohaselt kokku 157 102,40 LTL ehk 32 249,76 latti (kurss 1eur=3,41 LTL, 1EUR=0,7 LVL), millelt 21% käibemaksu on vaatlusprotokolli kohaselt 7094,95 latti. Muu hulgas on vaatlusprotokollis märgitu kohaselt Läti sisesed müügitehingud ja sõidukite võõrandamised eraisikutele loetud standardmääraga maksustatavateks. Vaatlusprotokolli kohaselt esimene tehing XXX-ga on XXX mai käibedeklaratsioonis kajastatud, kuna äriühing on deklareerinud käibemaksu summas 9 884,82 LVL, so suuremas summas, kui on antud kriminaalasjas tuvastatud ning äriühingu poolt ei ole märgitud deklareeritud tehingute andmed, mistõttu on alust eeldada, et antud tehing on kajastatud käibedeklaratsioonis. Samas on äriühing jätnud deklareerimata juulis 2012.a kaks tehingut ja seega ka Läti Vabariigi eelarvesse on tasumata käibemaksu summa kokku vähemalt 7 094,95 LVL, so 10 135,64 eurot. Esmalt märgib kohus, et vaatlusprotokollis kajastatud käibemaks summas 7 094,95 latti on vale, kuna summalt 32 249,76 latti on 21% käibemaks 6 772,25 latti. Kohtule esitatud Läti Vabariigi vastusest õigusabi taotlusele ja ka vaatlusprotokollist nähtub, et alates 01.07.2012.a on

käibemaksu standardmäär 21% ning kuni 30.06.2012.a oli see 22%. Kuna vaatlusptotokollis on ekslikult arvestatud käibemaksu määraks 22% on vaatlusprotokollis viga, mistõttu on õige summa 6 772,25 latti ehk 9 674,64 eurot. Teiseks märgib kohus, et süüdistusaktis on ette heidetud vähemalt kahe 30.07.2012.a toimunud tehingu deklareerimiskohustus, kuid samas on märgitud ka kolmanda, so XXX-ga toimunud tehingu deklareerimis ja käibemaksu tasumise kohustus mais 2012.a 28 060,91 läti latti (8 229 eurot). Arvestades, et süüdistusakti kohaselt on ette heidetud kahe tehingu deklareerimist 30.07.2012.a ning vaatlusprotokollis ja Läti Vabariigi vastuses õigusabitaotlusele ei ole andmeid, et XXX on jätnud mais 2012.a XXX-ga toimunud tehingu deklareerimata ja sellelt riigieelarvesse tasutava maksusumma tasumata, mistõttu ei saa kohus teha otsust rajades see oletustele, see oleks vastuolus KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud põhimõttega, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatavate süüdiolekus tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Asjaolu, et XXX poolt vähenes süüdistuses märgitud käibemaksu tasumise kohustus ning tasumata jäi Läti Vabariigile käibemaksu summas 9 674,64 eurot, mitte süüdistuses märgitud 17 903,93 eurot, ei tähenda, et süüdistatavad tuleb osaliselt õigeks mõista, vaid tegemist on kuriteoulatuse vähenemisega. Kohtus on leidnud kirjalike tõenditega kinnitust, et XXX seaduslikuks esindajaks oli S. B.. Samuti kinnitas seda S. B. 19.10.2017.a kohtuistungil ise, et Jevgeni Podolinski tegi talle ettepaneku teenida raha, mis seisnes selles, et tema nimele vormistati ettevõte, mille kaudu osteti-müüdi autosid. Ostjatega suhtlesid S. N. ja T. Mandelkorn, tema pani lihtsalt allkirju. Raha andis ta T. Mandelkornile. Tal endal pole autode ostmisest ega firmade juhtimise ega raamatupidamise osas mingeid teadmisi. Tegi seda üksnes seetõttu, et J. Podolinski oli tal pikaajaline tuttav ja usaldas teda. Sama kinnitas ka S. N. kohtus KrMS § 294 lg 1 alusel avaldatud kohtueelsel menetluse antud ütlused, et käis koos Tanel Mandelkorni, Vitali Kaera, Jevgeni Podolinski ja nö tankistidega Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis nö käibemaksuskeemi tegemas, selleks neil olid Lätis ja Leedus vormistatud firmad Jevgeni Podolinski, Vitali Kaera ja tankistide nimele. Neist tankistidest meenusid talle A. Ž.i nimi, kelle tõid neile J. Podolinski ja V. Kaer, ning S. B., kes oli Jevgeni Podolinski naaber, ning K S., kelle leidis samuti kas J. Podolinski või V. Kaer, J. Podolinskil ja V. Kaeral olid omad kohad, kust nad tankiste otsisid. Seega nähtub eelnevast, et S. B. oli XXX seaduslikuks esindajaks ainult formaalselt ning tegelikult oli kogu äriühingu raamatupidamise ja äriühingu sisuline juhtimine kuritegeliku ühenduse liikmete käes. Tuvastatu kohaselt juhtis kogu müügiahelat T. Mandelkorn, kes suhtles ostjatega ja kellele ta andis raha, kuid J. Podolinski poolt kA.ti väljapoolt kuritehelikku ühendust S. B., kes oli J. Podolinski vana tuttav, XXX juhatuse liikmeks. S. B. puudus täielik ülevaade XXX tegevusest, sh rahalisest poolest. Sama asjaolu kinnitas ka S. B., et tal endal pole autode ostmisest ega firmade juhtimise ega raamatupidamise osas mingeid teadmisi. Kuna S. B. vormistati XXX seaduslikuks esindajaks kuritegeliku ühenduse kontrolli all ja huvides, siis kogu äriühingu tegevus toimus kuritegeliku ühenduse organiseerimisel. Arvestades asjaolu, et käibemaksupettusi pandi toime kuritegeliku ühenduse huvides ja otsused võeti vastu just sellel tasandil, siis toimus see süüdistuses nimetatud kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, mistõttu on tõendatud, et tehingute deklareerimiskohustus ja nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ei olnud juhatuse liikmel S. B.il. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist vahendliku täideviimisega. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil) (3-1-1-64-05). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik

teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (3-1-1-24-06). Seega on tõendamist leidnud, et kuritegeliku ühenduse huvides asututatud äriühing XXX ei deklareerinud ajavahemikul 30.07.2012.a eelnevalt viidatud kahte tehingut, milliste tehingute pealt tekkis käibemaksu tasumis kohustus ning seetõttu jäi Läti Vabariigile laekumata maksudena 9 674,64 eurot. Kuna ajavahemikul 30.07.2012.a teostati sõidukitega kaks tehingut, millega tekkis deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ning kuriteo toimepanemise viis, isikud ja kavatsus jätta tehingud deklareerimata ning Leedu Vabariigile käibemaks tasumata on jäänud samaks, siis on tegemist jätkuva kuriteoga, kuivõrd jätkuv kuritegu on kantud ühtsest tahtlusest, pandud toime sama objekti vastu ja sarnasel viisil. Kuritegeliku ühenduse omanduses olnud äriühingul XXX (kood xxx; registreeritud käibemaksukohuslaste registris ajavahemikul 25.04.2012.a kuni 13.09.2012.a-ni; aadress xxx), mille tegevjuhiks oli ajavahemikul 12.06.2012.a kuni 21.05.2014.a vormistatud V. K., tekkis nimetatud sõidukiga 19.07.2012.a vähemalt ühe tehingu deklareerimiskohustus ning sellelt tehingult käibemaksu tasumise kohustus 2012.a kolmandas kvartalis 4 763,04 läti latti (6 804,34 eurot), mille XXX jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Läti Vabariigile kahju kokku vähemalt 6 804,34 euro suuruses summas.

22 681,08 latti (kurss 1eur=3,41 LTL, 1EUR=0,7 LVL), millelt 21% käibemaksu on 4 763,03 latti. Vaatlusprotokolli kohaselt on XXX 2012.a kolmandas kvartalis jätnud deklareerimata tehingu andmed ning seega Läti Vabariigi riigieelarvesse on tasumata käibemaksu summas vähemalt 4 763,03 latti, s.o 6 804,32 eurot. Vaatlusprotokollis esitatud käibemaksu summa on 0,2 euro sendi võrra väiksem, kui süüdistusaktis, kohus arvestab antud juhul õige summana 6 804,32 eurot. Samas ei pea kohus seda viga oluliseks, kuna süüdistusaktis on erinevus ilmselt tekkinud summa ümardamisel. Kohtus on leidnud kirjalike tõenditega kinnitust, et XXX seaduslikuks esindajaks oli V. K.. Kohtu hinnangul oli V.K.i puhul tegemist vaid formaalse juhatuse liikmega, kuna S. N. kinnitas kohtus KrMS § 294 lg 1 alusel avaldatud kohtueelsel menetluse antud ütlustes, et käis koos Tanel Mandelkorni, Vitali Kaera, Jevgeni Podolinski ja nö tankistidega Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis nö käibemaksuskeemi tegemas, selleks neil olid Lätis ja Leedus vormistatud firmad Jevgeni Podolinski, Vitali Kaera ja tankistide nimele. Neist tankistidest meenusid talle A. Ž.i nimi, kelle tõid neile J. Podolinski ja V. Kaer, ning S. B., kes oli Jevgeni Podolinski naaber, ning K S., kelle leidis samuti kas J. Podolinski või V. Kaer, J. Podolinskil ja V. Kaeral olid omad kohad, kust nad tankiste otsisid. Ka V. K. oli S. N. sõnuld V. Kaera ja J. Podolinski „kaup“, st nende poolt toodud tankist, kelle nimele Lätis firma vormistati. Kohtu hinnangul oli V. K. XXX seaduslikuks esindajaks ainult formaalselt ning tegelikult oli kogu äriühingu raamatupidamise ja äriühingu sisuline juhtimine kuritegeliku ühenduse liikmete käes. Tuvastatu kohaselt juhtis kogu müügiahelat T. Mandelkorn, kes suhtles ostjatega, V. Kaer ja J. Podolinski kaasasid väljapoolt kuritegelikku ühendust äriühingute juhatuste liikmeteks isikuid, nö tankiste. V. K.il puudus täielik ülevaade XXX tegevusest, sh rahalisest poolest. Kuna V. K. vormistati XXX seaduslikuks esindajaks kuritegeliku ühenduse kontrolli all ja huvides, siis kogu äriühingu tegevus toimus kuritegeliku ühenduse organiseerimisel. Arvestades asjaolu, et käibemaksupettusi pandi toime kuritegeliku ühenduse huvides ja otsused võeti vastu just sellel tasandil, siis toimus see süüdistuses nimetatud kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, mistõttu on tõendatud, et tehingute deklareerimiskohustus ja nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus ei olnud juhatuse liikmel V. K.il. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist vahendliku täideviimisega. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil) (3-1-1-64-05). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (3-1-1-24-06). Seega on tõendamist leidnud, et kuritegeliku ühenduse huvides asututatud äriühing XXX ei deklareerinud 2012.a kolmandas kvartalis eelnevalt viidatud ühte tehingut, millise tehingu pealt tekkis käibemaksu tasumis kohustus ning seetõttu jäi Läti Vabariigile laekumata maksudena 6 804,32 eurot. Seega on eelnevate kohtus uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et Sergei Džavakjani, Tanel Mandelkorni, Grigori Bagatõid, Jevgeni Podolinskit ja Vitali Kaera poolt pandi Läti ja Leedu Vabariigis kuritegeliku ühenduse huvides toime maksualaseid kuritegusid, nimelt jätsid eelnevalt märgitud tehingud sõidukitega deklareerimata ning tehingutelt käibemaksu riigile tasumata, s.o maksuhaldurile andmete esitamata jätmine, millega varjati maksukohustust (käibemaks). Seega on kohtus eelnevalt uuritud tõenditega leidnud tõendamist, et kokku tekitati kuritegeliku ühenduse poolt käibemaksupettuse toimepanemise teel Leedu Vabariigile rahaline kahju vähemalt 206 659,88 euro suuruses summas ning Läti Vabariigile rahaline kahju vähemalt 90 390,61 euro suuruses summas. Seega on tegemist suurele kahjule vastava summaga KarS § 121 p 2 mõistes, s.o summa peab ületama 40 000 eurot.

Sergei Džavakjanile, Tanel Mandelornile, Grigori Bagatõile, Jevgeni Podolinskile ja Vitali Kaerale inkrimineeritud kuriteod KarS § 3891 lg 1 järgi on toime pandud Läti ja Leedu Vabariigis. Leedu Vabariigist saadud vastusest õigusabitaotlusele on Leedu Vabariigis kuriteoks maksudeklaratsiooni esitamata jätmine, kui deklareeritava summa suurus ületab 500 toimetuleku miinimumtaseme (1 ühik 38 eurot). Leedu Vabariigi Kriminaalkoodeksi art 221 järgi tekib vastutus alles siis, kui deklaratsioon ei ole õigeaegselt esitatud ja volitatud asutus on sellest meelde tuletanud vähemalt ühe korra; vastavalt kriminaalkoodeksi art 220, maksudeklaratsiooni valeandmete esitamine on kuritegu, juhul kui deklareerimata maksusumma ületab 10 TÜ; taotluses ära toodud tegusid võib tõlgendada kui kelmust juhul, kui kelmuse kasutamisel püütakse saavutada varalise kohustuse tühistamist oma või teiste isikute kasuks. Läti Vabariigist saadud vastusest Eesti Vabariigi õigusabitaotlusele nähtub, käibemaks on Läti Vabariigi seadusandluse järgi lisandväärtusmaks (LVM) ning vastavalt on rahvamajanduse vA.s süüteo toimepanemine karistatav: kriminaalseaduse § 217 raamatupidamise ja statistilise teabe reeglite rikkumine, § 281 maksudest ja nendega võrdsustatud maksetest kõrvale hoidumine, § 219 deklaratsiooni esitamisest kõrvale hoidumine, § 177 kelmus ning § 195 kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimine. Kohtu hinnangul panid süüdistatavad toime teo, mis on vaieldamatult karistatav nii Lätis, Leedus kui ka Eesti Vabariigis. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS §-s 3891 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes kavatsetust. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus ja deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu laekumata jääva maksusumma ulatumine suurele kahjule vastava summani, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 17.1 ja 16. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 21). Maksukohustuse vähendamise eesmärgist KarS § 3891 subjektiivse koosseisu mõttes rääkida üksnes juhul, kui toimepanija liikumapanevaks jõuks, mis viib selleni, et ta jätab maksuhaldurile andmed esitamata või esitab valeandmeid, on soov vähendada (varjata) maksukohustust. Juhul, kui isik jätab maksuhaldurile andmed esitamata või esitab valeandmeid mingil muul põhjusel kui maksukohustuse vähendamine, teades küll samas, et tema teo tõttu maksukohustus väheneb, ei täida toimepanija KarS § 3891 subjektiivset koosseisu. Istungil uuritud tõendid kinnitavad, et Sergei Džavakjan, Tanel Mandelorn, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer panid neile süüks arvatud KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime raskeima tahtluse astmega, s.o kavatsetult (KarS § 16 lg 2), kuna käibemaksupettuste toimepanemiseks loodi spetsiaalsed variäriühingud, sh kA.ti ka firmade juhatusse isikuid, kes tegelikult ise firmaga tegelema ei hakka ning eesmärgiks oli jätta sõidukite ostu-müügitehingud deklareerimata ning nendelt tehingutelt käibemaks riigile tasumata, milline eesmärk süüdistatavatel ka õnnestus, kuna Läti ja Leedu Vabariigil jäi maksudena laekumata käibemaks suurele kahjule vastavas summas KarS § 121 p 2 mõistes, s.o summa peab ületama 40 000 eurot. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Sergei Džavakjan, Tanel Mandelorn, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer poolt toimepandud kuriteod on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Sergei Džavakjan, Tanel Mandelorn, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer tuleb süüdi mõista KarS § 3891 lg 1 järgi.

Haron Dikajevi ja Sergei Džavakjani süüdistus KarS § 256 lg 1 järgi ning Tanel Mandelkorni, Dmitri Sidorenko, Eduard Oleiniku, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi. Haron Dikajevi ja Sergei Džavakjani süüdistatakse KarS § 256 lg 1 järgi ning Tanel Mandelkorni, Dmitri Sidorenkot, Eduard Oleinikut, Grigori Bagatõid, Jevgeni Podolinskit ja Vitali Kaera süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et: Haron Dikajev organiseeris vähemalt alates 2011.a augustist kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat toimepanemisele, sh Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis maksualaste kuritegude toimepanemisele, millega tekitati Leedu Vabariigile rahaline kahju vähemalt 206 659,88 euro suuruses summas ning Läti Vabariigile rahaline kahju vähemalt 98 802,20 euro suuruses summas, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, ning Eesti Vabariigis varavastaste kuritegude toimepanemisele, mis on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi. Kuritegeliku ühenduse poolt kelmuste teel erinevatelt kannatanutelt vara väljapetmise katseid oli kokku vähemalt 22 197,32 euro suuruses summas, millest kurjategijate tahtest sõltumata jäi realiseerumata varalise kahju tekitamine 14 837,52 euro suuruses summas. Kelmuste toimepanemise tulemusena sai kuritegelik ühendus varalist kasu kokku 7 359,80 euro suuruses summas. KarS § 255 lg-s 1 objektiivse koosseisu moodustab kuulumine kuritegelikku ühendusse. KarS § 256 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab kuritegeliku ühenduse loomine, juhtimine või sinna isikute värbamine. Eelkõige tuleb objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada järgmised kuritegeliku ühenduse tunnused: 1) see koosneb vähemalt kolmest isikust, 2) on püsiv, 3) ühenduse liikmetel on ülesannete jaotus, 4) tegevus on suunatud vähemalt II astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt 3 aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (k.a juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures on isikult oodatav panus seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetumisel võtab uus liige üldjuhul eelmise liikme ülesanded üle. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kuritegelikud ühendused on tavaliselt mitteametlikud organisatsioonid, mistõttu ametlikele ühendustele sarnane formaalne tööjaotus ja hierarhia neile enamasti omased ei ole (Riigikohtu 18.01.2010.a otsus nr 3-1-1-57-09, p-d 13.1.-13.5 ja 15.12.2014.a otsus nr 3-1-1-65-14, p 21). Liikmed peavad olema ennast allutanud ühenduse tahtele, ükskõik, kas selle kujunemine põhineb autoritaarsel või demokraatlikul printsiibil. Üldjuhul iseloomustab kuritegeliku ühenduse organisatsiooni struktuuri range juhtimisstiil, liikmete distsipliin (respekt, omerta ehk vaikimiskohustus, absoluutne kuuletumine, sisemised sanktsioonid jms), aga ka teatav hoolitsus nende eest (kaasaaitamine põgenemisele, kautsjoni tasumine, õigustavate tõendite kunstlik loomine, liikmete omaste eest hoolitsemine, ühendusse tagasivõtmine pärast karistuse

kandmist jms); siiski on mõeldavad ka lõdva juhtimisstiiliga kuritegelikud ühendused. Seevastu ei ole kuritegeliku ühendusega tegemist kurjategijate grupi näol, keda ühendab üksnes tahe panna ühiselt toime samaliigilisi süütegusid, seda isegi siis, kui üks neist on grupi faktiline juht. Viimasel juhul räägitakse tavaliselt jõugust, mis ei ole ka nii püsiv ajaliselt, sõltudes konkreetse juhi persoonist ja olemasolust (kuritegeliku ühenduse korral juhi persoonil nii suurt tähtsust ei ole). Samuti mängivad isiklikud suhted jõugus suuremat rolli kui kuritegelikus ühenduses. (Pikamäe/Sootak (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2015, lk 666-667). Kuritegeliku ühenduse püsivus tähendab m.h seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (k.a juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle seatud tulemuse poole pürgimist. Ehk siis võib öelda, et püsivus tähendab, et ühendus on „ise-jäädvustuv“, st ühendus jätkab oma tegevust hoolimata kuritegeliku ühenduse ühegi konkreetse liikme kestvusest või osavõtust (Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2018.a otsus nr 1-15-9694, p 286.1). Kohus märgib, et kõik süüdistatavad, v.a D. Sidorenko andsid kohtus ütlusi ning keegi end süüdi ei tunnistanud. Vaidlust ei ole antud asjas selles, et süüdistatavad üksteist teavad. Nii on nt süüdistatav H. Dikajev andnud ütlusi, et ta tunneb S. Džavakjani, kellega hakkas tihedamalt suhtlema 2010 või 2011.a-l. Samuti tunneb T. Mandelkorni aastast 2011-2012, E. Oleinikut, kellega sai tuttavaks kinnipidamisasutuses, D. Sidorenkot 90-ndate keskpaigast, samuti teab I. S.t, R. R., S. P.i, D.i on korra näinud. Bagatõid ta ei tunne. Süüdistatav G. Bagatõi ütluste kohaselt tunneb Jevgeni Podolinskit, Vitali Kaera, Eduard Oleinikut, Sergei Džavakjani, Tanel Mandelkorni. Omavahel suheldi kord-paar nädalas erinevatel teemadel, lõunatati koos. Ka P.i ja N. tunneb. Süüdistatav J. Podolinski ütluste kohaselt tunneb ta kõiki süüdistatavaid. Sõbralikud suhted on Sergei, Taneli, Vitaliga, Eedikut tunneb, teisi lihtsalt tunneb ning Haroni kohta võib öelda, et ei tunnegi. Ka D.i tunneb. Süüdistatav V. Kaera ütluste kohaselt tunneb ta Tanel Mandelkorni, Sergei Džavakjani, Jevgeni Podolinskit, Eduard Oleinikut, Grigori ja Dmitrit. Mandelkorn, Pododolinski ja Džavakjan on tema sõbrad, Eduard, Grigori ja Dmitri on lihtsalt tuttavad. Jevgeniga suhtles perioodiliselt igapäevaselt, Sergei ja Taneliga umbes 2-3 korda nädalas. D.i, N.i, D.it, A.-S.i tunneb samuti. Süüdistatav T. Mandelkorni ütluste kohaselt tunneb Haroni, S. Džavakjani, Podolinskit, Kaera, Oleinikut, Bagatõid, Sidorenkot, kuid nendega mingit ühendust moodustanud ei ole. Ka N. tunneb S. Džavakjani kaudu. Süüdistatav S. Džavakjani ütluste kohaselt tunneb H. Dikajevit, E. Oleinikut, J. Podolinskit, G. Bagatõid, T. Mandelkorni, V. Kaera. Ka süüdistatav E. Oleinik andnud kohtus ütlusi, et ta teisi süüdistatavaid teab. Samas on süüdistatavad oma ütlustes kategooriliselt eitanud kuritegeliku ühenduse organiseerimist ning sinna kuulumist. Kohus on seisukohal, et taolised süüdistatavate ütlused ei ole usaldusväärsed ning ei saa tõendina arvestada, kuna nende ütlustes esineb vastuolusid teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Samuti on süüdistatavate ütlused kantud nähtavalt eneseõigustamise soovist. Osaline süüdistatava ütluste arvestamine on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt juhul, kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Seega on võimalik tunnistada osa ütlustest usaldusväärseks. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (RKKKo 3-1-1-25-15 p-d 7-8). Süüdistuse kohaselt seisnes esiteks kuritegeliku ühenduse organiseerimine Haron Dikajevi poolt nimetatud kuritegeliku ühenduse juhtimises. Nimelt andis Haron Dikajev vastavalt väljakujunenud käsuliinile kuritegeliku ühenduse liikmetele kategoorilises

vormis korraldusi ja ülesandeid, s.h käskis tulla ise või tuua keegi konkreetseks ajaks tema juurde, tagada talle vajalikul ajal transport, või kohtumistel oma mõjuvõimu rõhutamiseks teiste, tema kuritegeliku ühenduse liikmete, juures viibimine; maksta kuritegeliku ühenduse liikmete kasutuses olevate ruumide eest üüri või vajadusel majutada isikud ümber jms. Nimetatud asjaolu on tõendatud süüdistatav S. P.i ütlustega, kuivõrd süüdistatav S. P. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, avaldas kohus KrMS § 294 p 1 alusel tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused, millest nähtub, et S. Džavakjan suhtus Haron Dikajevisse lugupidavalt ja nimetas teda kas „Batjaks“, „Djadjaks“ või „Drugiks“. Tema kinnitusel oli Dikajev Džavakjanile, Mandelkornile, Sidorenkole, Bagatõile, Podolinskile, Kaerale ja S.ile nagu jumal – nad kõik rääkisid temast lugupidavalt ja oli aru saada, et Haroni korraldused kuulusid vastuvaidlemata täitmisele. P.i sõnul sai neist, so „tšetšeenia grupeeringust“, seejärel tema katus ning ta tõi näitena, et Džavakjan ütles talle 2-3 kuud pärast tutvuse algust, et kui tal peaks probleemid tekkima, siis ta võib Džavakjanile helistada ja kas siis Džavakjan ise või keegi tema inimestest tuleb kohale ja lahendab olukorra. S. P. on kohtueelsel menetlusel andnud ütlusi, et kuskil kahe nädala või kuu pärast peale Džavakjaniga tutvumist, tuli viimane koos H. Dikajeviga tema i „X“, kus nad juba N.ga ootasid ning kohtuti VIP saalis. Sellel kohtumisel ütles Dikajev talle, et nad lahendavad selle probleemi, et need ei ole need inimesed, keda on vaja karta, et see pole üldse mingi probleem. Selle lahendamise eest tahtis ta saada poole rahast, so 40 000 eurot. S. P.ile see sobis. See oli esimene kohtumine H. Dikajeviga ning sellel kohtumisel kutsus viimane teda ka enda sünnipäevale. S. P.i ütluste kohaselt teadis ta ka enne, kes Dikajev on, kuna oli tema kohta internetist lugenud, et ta oli bandiitide maailmas vaieldamatu autoriteet. Ka mujalt oli ta kuulnud, et Dikajev lahendas probleeme väga julmalt. Samuti oli ta kuulnud tšetšeenide grupeeringust ja et Dikajev on nende liider. Meedias oli tema ja tšetšeenide grupeeringu kohta palju infot ning sealt sai ka teada, et 90-ndatel aastatel nad tapsid inimesi. Kõige selle info järgi sai ta aru, et tegemist on tõsiste inimestega ja lõpuks sattus ise nende mõju A. ja osutus nende „katuse" all olevaks. Umbes 1-3 kuud peale kohtumist Haroniga, sai ta neilt kätte poole summast, mis ta oli varem N. Narsudtinovile laenanud, so. 40 000 eurot. Selle raha sai ta S. Džavakjanilt kätte Tiskres olevas majas. Tema arvates oli juures ka N.. Raha üleandmisel sai ta aru, et Džavakjan ja Dikajev olid selle maja suveks rendile võtnud, kuid kellelt sellest juttu polnud. S. P.i ütlusi kinnitab ka kohtus uuritud S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamisevaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub 02.04.2013.a S. Džavakjani ja G. G.i vahel toimunud kõnedes arutatu (kell 15:15, 15:28 ja 15:49), milles Džavakjan kirjeldas G.ile, et nende poole pöördus nö toetuse saamise eesmärgil üks inimene, kes sooviks jätta raha võlausaldajatele tagastamata ning võimalike probleemide korral sooviks nende toetust saada ja vastutasuks teeniksid nad siis selle pealt kümneka. Nimetatud kõnega seondub 15.04.2013.a kell 19:17 toimunud telefonikõne, kus S. Džavakjan helistas V. M., millises telefonikõnes selgitab Džavakjan M.le üksikasjalikult kuidas nö grupeeringu kaitse all olles võib tegutseda ja mis see maksma läheb ning seletab, et: „Sa kas teed seda koos või sa teed seda ise ja ise mine siis klaari ära kelle käest sa oled seal mida laenanud ja kellele sa ei taha tagasi anda. /.../ Meie peame siis sinu eest vastutama /.../ Mina teen ettepaneku anda talle mingisugune osa rahast ära ja hakata temaga liikuma. /.../ Hästi, ütle mulle ühte asja – sa jooksid minema, nemad tulid minu juurde: sinu oma? Jah – sinu oma, kas sa meiega enne seda rääkisid? Jah, rääkisid. Sa ju tundsid seal ära, tundsid ära ju, siis anna ta kasvõi meile, me räägime temaga. Mida mina pean rääkima – ei, ta jooksis minema?

Leia üles, too ta kohale. Kujuta ette, mina, nad saavad teada, et sa siin oled, et sa oled võruga, et meie teadsime seda, lits, noh, maailm on siin täis, lits, kõik on inimesed, mida ma pärast rääkima hakkan? Sina, mina... Miks pean mina jobuna välja paistma, noh, ütle, Viktor! /.../ Jah, jah... Seleta, et on vaja teha mingisugune „tagastamise“ osa... Inimesed on samuti sellised tõsised, inimesed – nad küsivad, kuidas aru saada, sa ei saa mulle öelda, et munni, mida sa küsid. Nii ei tohi... /.../ Varem tegime samuti „tagastamisi“ vanadel aegadel, panime seal autosid pihta, mitte midagi..., aga tema, kas ta on selline pohhuist või, mulle on kõik pohhui – mina ära ei anna? Kas nii, tähendab?“. Eelnevat kinnitab ka kohtus uuritud Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.04.2013.a kuni 30.05.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 6 (4 kd, tl 66-123), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et Dikajev helistas 08.05.2013.a kell 21:27 Džavakjanile, milles Dikajev andis viimasele korralduse, et Dzavakjan uuriks enda kaasmaalaselt välja, kes on Daimont seal Lätis, seal Riias, kas ta on nendega või ei ole ning selgitas ka küsimuse põhjust, et Dikajevile helistati Moskvast, et kabardinets ostnud platsilt auto, kuid 200 km pärast hakkas mootor kolisema ning Moskvast helistati Dikajevile, et viimane selle probleemi lahendaks, nõutakse kas uut autot või raha tagastamist. Seejärel helistas Džavakjan kohe G.ile ja kurdab talle, et Dikajev andis talle ülesande ja ta peab nüüd Riiga seda probleemi lahendama sõitma. S. P.i ütlusi kinnitab kaudselt ka kohtus uuritud S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.11.2012.a kuni 02.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise- vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 1 (1 kd, tl 2-99), millest nähtub 26.11.2012.a kell 13:44 P.i telefonikõne Džavakjanile, milles P. räägib, et tal on kohe kokkusaamine tulemas, mille peale Džavakjan uurib, et ka teda on seal vaja, kuid P. kinnitab, et pole vaja, sest see on tavaline kohtumine. S. P.i ütlusi kinnitab veel E. Oleiniku kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.11.2012.a kuni 02.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 1 (1 kd, tl 2-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnest nähtub, et Oleinik helistas 08.11.2012.a kell 15:39 Dikajevile ja küsis: „Batja, kas sa oled spordisaalis“, samuti S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.01.2013.a kuni 01.03.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 4 (4 kd, tl 1-18), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnest nähtub, et Džavakjan helistas 11.02.2013.a kell 13:31 R.ile, milles R. ütleb Džavakjanile, et „Batja on kontoris“, pärast seda kui S. Džavakjan oli küsinud, et kus H. Dikajev on, misjärel S. Džavakjan ütles R. R.ile „Ütle talle mul on kõik korras, leppis kokku, nõusolek on saadud“. S. P.i ütlusi kinnitab ka S. Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.04.2013.a kuni 30.05.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 6 (1 kd, tl 66-123), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et Džavakjan helistas 14.05.2013.a kell 15:14 S. P.ile, milles arutatakse, et kõik on E.i võlaküsimuse lahendamisega hõivatud, misjärel P. ütleb „Batja peab talle ise helistama“, mille peale Džavakjan ütleb „Ah ta on välja lülitunud. No ei ole, ei ole kuhu helistada. Ta hea meelega kohe, aga lihtsalt ei ole kuhu, isegi ei tea“. Seda, et H. Dikajevi korraldused kuulusid täitmisele, kinnitab S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.11.2012.a kuni 02.12.2012.a-ni edastatud teabe

salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 1 (1 kd, tl 2-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et Dikajev helistas 09.11.2012.a kell 14:14 Džavakjanile ja seejärel Džavakjan helistas Dikajevile tagasi, kõnedest nähtub, et Dikajev annab Džavakjanile korralduse Saša välja kutsuda ning kui Džavakjan küsib: „Haron, kas Saša on juba saabunud?“, siis Dikajev ütleb: „Kuule Serjoga, bljad, ma ei hakka rohkem, bljad, hoiatama, nahhui! Kuuled sa, kas sa tahad, nahhui, minuga suhted ära rikkuda või.../.../ Miks ma räägin, bljad, tähendab, et ei ole siis vaja, nahhui, teha seda, mida, bljad, ei ole vaja teha. Mul on ka sitaks palju asju, mis mulle ei meeldi, blad. Kas mina käin siis, nahhui, lõustu väänutades siin ringi või...“. Kui Džavakjan üritab kinnitada, et tegelikkuses mingit probleemi ega vastuvaidlemist ei ole, siis Dikajev selgitab käitumisreegleid edasi, sõnades: „Tehke, nahhui, mida on vaja... ma löön teid, nahhui, kõiki, nahhui, mööda nurki, persse raisk, laiali praegu. Mida te õige mõtlete, raisk, bljad, ah? Ai, litsiraisad, ja et ma nahhui ei näeks seda ka seal, bljad, hapu lõustaga, bljad, käite, persse raisk, bljad, ringi raisk, bljad. Ja sina ära lõksuta seal lõugu nahhui vasakule ja paremale blad. /.../ Käid raisk ja ässitad siin, bljad ja teed endale asja ainult hullemaks nahhui. Peale seda kell 14:32 helistab S. Džavakjan I. S.le ja rääkis, et Dikajev karjus ta peale, sest Dikajevile ei meeldinud, kuidas ta Rašidiga käitus. Džavakjan selgitas kõnes, et ta käitus Rašidiga nii nagu too vääris, nagu ta oli ära teeninud, ent Dikajev ei nõustunud selles Džavakjaniga, et viimasel on kõigis küsimustes niivõrd vaba voli otsustada. Seejärel samal päeval kell 14:55 helistas Dikajev Džavakjanile ja andis korralduse: „Sõida siia, trenni“, Džavakjani vastusele: „Aga, Haron, ma olen jala“, annab Dikajev uue korralduse: „Võta siis takso, bljad, ja sõida siia noh /.../ sõida siia! Mul on keda vaja? Mul on sind vaja! Seda, et H. Dikajevi korraldused kuulusid täitmisele, kinnitab ka S. Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.12.2012.a kuni 31.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 2 (2 kd, tl 1-235), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et H. Dikajev 11.12.2012.a kell 14:49 helistas Džavakjanile ja küsis kas Griša (Grigori Bagatõi) on siin, saanud eitava vastuse, küsis Dikajev Džavakjanilt, et kes siis autoga on, ning saanud teada, et Vitalik (s.o Vitali Kaer) on autoga, andis Dikajev Džavakjanile korralduse, et nad saaksid omavahel () Gianni juures kokku ning Vitalik võtaks neid sealt peale. Koheselt peale seda kell 14:50 Džavakjani ja Kaera vahel toimunud telefonikõnes edastas Džavakjan Dikajevilt saadud korralduse Kaerale ja käskis viimasel Gianni juurde sõita ning „djadja“ sealt peale võtta. Seda, et H. Dikajevi korraldused kuulusid täitmisele, kinnitab ka S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.12.2012.a kuni 30.01.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 3 (3 kd, tl 1-129), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et 26.01.2013.a kell 13.40 helistab H. Dikajev S. Džsavakjanile ja ütleb, et saadab talle ühe poisi telefoni numbri, Tanel helistagu talle ja sõitku Radissoni vastu. Peale seda helistab kell 13:41 S. Džavakjan T. Mandelkornile ja ütleb, et on vaja ühte kohta sõita, mille peale T. Mandelkorn ütleb, et ta ei saa sõita, sest tal on lõhnad küljes, mille peale S. Džavakjan ütleb: „Ei,ei seal on vaja, Haron helistas seal on vaja mingisuguse inimesega käia Radissonis, ütles, et lihtsalt juures olla“, mille peale T. Mandelkorn küsib: „Hästi, kui ruttu ma pean olema, kus?“ Mõned minutid hiljem on T. Mandelkorn saanud ka M. S. telefoninumbri (esmalt saatis selle numbri H. Dikajev S. Džavakjanile ja seejärel S. Džavakjan Mandelkornile). Kell 13:49 helistab T. Mandelkorn M. S.ele ja annab teada, et on valmis kokku saama. Kell 15.36 helistas M. S.T. Mandelkornile tagasi ja andis teada, et: „Põhimõtteliselt siin on praegu, tule võtsime maha, siin jõujooned natukene muutusid meie suunas, et kui tahad siis

võime kokku saada, aga praegu lükkus üritus 4-5 päeva edasi.“ Seejärel andis T. Mandelkorn ka S. Džavakjanile tagasiside korras teada, et kohtumine lükati edasi ja M. S. ei vaja nende toetust kokkusaamisel. Seda, et H. Dikajevi korraldused kuulusid täitmisele, kinnitab ka S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et 03.04.2013.a kell 16:55 Dikajev helistas Džavakjanile ja andis korraldused: „Sa vea mulle homme Molodoi (s.o E.) koos A.ikuga (s.o S.) kohale kaheteistkümneks... ja Šašlõtšnik (s.o P.) kella kaheks“. 29.04.2013.a toimunud telefonikõnes käskis Dikajev Džavakjanil ja Mandelkornil Oleinikule uus odavam korter leida ning lahendada ka T võlgnevuste küsimus. Kohtu hinnangul on eelnevaga üheselt kinnitamist leidnud asjaolu, et süüdistatav H. Dikajev juhtis kuritegelikku ühendust ning ühenduses oli oma väljakujunenud käsuliin, kus H. Dikajev andis süüdistuses viidatud korraldusi ja ülesandeid. Seejuures on eelnevaga ümber lükatud ka Süüdistatav H. Dikajevi kohtus antud ütlused selle kohta, et tema ei ole S. Džavakjanile korraldusi andnud, viimane on täiskasvanud meesterahvas ja võtab ise otsuseid vastu. Ka S. Džavakjani kohtus antud ütlused nagu tema ei oleks nö „joon allpool Dikajevit“ ning et tema pole kellelegi Dikajevi korraldusel ülesandeid jaganud, ei ole usutavad ja on usaldusväärsete tõenditega ümberlükatud. Nii S. P.i ütlustega kui jälitustoimingute protokollidega leidis kinnitust, et H. Dikajev jagab S. Džavakjanile korraldusi, mida ei saa pidada kohtu hinnangul tavapäraseks sõprade vaheliseks suhtluseks, vaid viitab alluva-ülemuse suhtele. Jälitustoimingute protokollidest nähtub, et H. Dikajev annab S. Džavakjanile korraldusi, et viimane tuleks tema juurde või ta tooks kellegi konkreetseks ajaks tema juurde, sh organiseeriks talle transpordi. Eelnev viitab üheselt, et S. Džavakjan peab täitma tema korraldusi ning S. Džavakanil on ka õigus tema nimel korraldusi edastada/anda. Sellest tulenevalt jääb kohtule selgusetuks ka see, et kui H. Dikajevi sõnul ei ole tema S. Džavakjanile korraldusi andnud, siis miks H. Dikajev kui täisjõus meesterahvas peaks delegeerima selliseid ülesandeid kellelegi teisele, selle asemel, et organiseerida ise endale transport või leppida kellegagi kohtumine kokku. Kohtu ette ei ole ka toodud selliseid tõendeid, mis viitaks H. Dikajevi ja S. Džavakjani õiguspärasele töösuhtele, nt äriühingu juht ja sekretär, kes lepib tööalaselt ülemuse kohtumisi kokku ja organiseerib temale transpordi. Samuti süüdistuse kohaselt jagas Haron Dikajev ühenduse liikmetele käitumisjuhiseid, sh andis Sergei Džavakjanile õiguse kõneleda vajadusel tema nimel; otsustas, kes võib viibida kuritegeliku ühenduse kasutuses olevates ruumides; määras oma tuttavatega suhtlemismaneeri. Asjaolu, et H. Dikajev on andnud S. Džavakjanile tema nimel õiguse kõneleda, on leidnud tõendamist ka juba eelnevalt uuritud tõenditega. Nimetatud asjaolu kinnitab ka S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et 04.04.2013.a kell 14:39 helistab S. Džavakjan tuvastamata isikule, milles andis ülevaate, et tal oli täna H. Dikajeviga jutuajamine, nimelt oli Dikajev kutsunud neid kõiki kokku ja korraldanud koosoleku. S. Džavakjan kirjeldab toimunut: „Ta kutsus justkui meid kõiki kokku, justkui tead, et „Molodoi“ on seal sellega, sellega seal, justkui koosolek, tead... Mina räägin talle: „Mina ei taha siin juures viibida, tead.“ Tema

hakkas seal kobisema: „Noh, läksime“, aga mina räägin talle: „Mille pärast sa tigetsed? Mida ma teinud olen? Seleta mulle.“ Tema: „Vot, sittusid selle täis, koos „Tolstõiga“ [eesti k: paks – tõlkija].“ Aga mina räägin talle: „Aga mille ma täis sittusin? Mina tegin, nagu ma tegin? Nagu sina rääkisid. Nüüd ei ole mina ju, lits, kõikvõimas. Mida sina tahtsid? Et ma ta [ka: selle – tõlkija] ära sööksin või mida? Nagu sina rääkisid, nii me ka tegime, mitte mingisuguseid probleeme siin ei ole.“ „Probleem,“ räägin, „on teises asjas.“ „Sina,“ räägin, „sina ei saa ju aru, et me ei tegele mitte millegagi, kõige tähtsam on see, et sina ütlesid, et meie ei ole vähemalt rikkunud. Selle aja jooksul ei ole meil mitte ükski inimene, mitte ükski, „sitta“ kätte võtnud ega mitte midagi teinud. Aga kas see ei ole näitaja?“ „Aga see,“ ma räägin, „et nii palju raha teenin, et me võiksime midagi teha. Ja me ei küsi mitte kellegi käest mitte midagi, meid ei ole mitte kusagil läbi valgustatud ega ole mitte midagi teinud. Kas seda on tõesti vähe?“ Lühidalt, ta hakkas kohe tuure maha keerama... Mina räägin: „Noh...“ Mina räägin: „Noh, sa mõtle ise, mida mina olen teinud, et sa minu peale karjud? Pidevalt! Ma räägin, niimoodi, üldiselt, ma olen nagu mingisugune värdjas, lits, natuuris, tõepoolest! Lihtsalt mingisugune degenerant ja sina ei suuda minuga toime tulla.“ „Kuid see,“ räägin, „ei ole ju nii!“ „See,“ räägin, „ei ole ju nii!“ Ja, lühidalt, tema, tead, normaalselt. Lase mina, räägin, sõidan, mida ma siin istun. Sina ise, ütle neile ise, et nad ühe korra kuuleksid. /.../ Noh, seal „Molodoile“, et nagu tead, ütles A. seal seda, too ütles toda, tead. Ja „Molodoile“ toppis ta seal samuti, tead. Ma tahaks lihtsalt, et see oleks ilma minuta, tead. /.../ Las topib ise, topib ise ja nagu... Eile ta lihtsalt, tead, helistab mulle terve päev, närviline. Küll räägib närvilisena üht, küll räägib närvilisena teist. Saad aru? „Võta, too see minu juurde... Seal... „Privaati“, need kaks...“ Mina: „Jah, jah – hästi.“ „Mida, kui R.ile pole raha maksta, siis vallanda ta, munni!“ Täna räägin ma talle: „Ta pidi esimesel palka saama, mina andsin talle kolmandal.“ Ja mis sellest on? Mina räägin: „Kas sa vähemalt tead, kui palju ta saab?“ – „Ei.“ Mina räägin: „Ta saab tuhat eurot, kolmsada viiskümmend, lühidalt, mina maksan auto eest.“ Mina räägin: „Mida halba ma olen teinud?“ Ta läks lolliks! Mina räägin talle: „Kas ma olen talle ühe korra mitte maksnud?“ – „Ei.“ „Ta on nii kaua,“ räägin... „Meie lõikasime endalt, me ei saanud endale, tema sai. Miks sina,“ räägin, „sellepärast niimoodi minu peale tige oled?“ „Mina ju,“ räägin, „ei ole mitte midagi sellist teinud!“ Noh, lühidalt, selline, tead... Pärast sõitsin ma minema, aga tema seal juba ise nendega, seletas neile juba ilma minuta kõik ära. Pärast tulin ma, vot, praegu tagasi, me temaga juba nii, normaalselt, üldse. Ta räägib normaalselt. Mina räägin talle, et, vot, sellised plaanid on mul, sellised... „Sellega ei ole rahul, sellega ei ole rahul,“ räägin. „Sina kanna samuti hoolt.“ Mina räägin: „Lõppude lõpuks ei saa mina igal pool alati sinu nimel rääkida. Sa pead vahel ise tulema ja karmilt oma sõna ütlema.“ „Aga muidu,“ ma räägin, „on selline tunne, et ma ajan, räägin, tead, segamini sellega, mida olemas ei ole! Niimoodi ei saa ju samuti igavesti olla!“ Õige? Ka päev hiljem, 05.04.2013.a kell 15:18 G.iga toimunud telefonikõnes märkis S. Džavakjan, et nende sõber R. (s.o J. B.) oli Kohtla-Järvel R.ga probleem tekkinud, mille osas oli R. G.i poole pöördunud. S. Džavakjan arvab, et see on niivõrd tõsine probleem, et seal peaks ka Dikajev sekkuma: „Et temaga enne seda, sellega.. Viiksid vestluse läbi lihtsalt, et „Drugi“ on sinna samuti kindlasti vaja, et ta mega vestluse läbi viiks“. Sama probleemi küsimust arutasid Džavakjan ja G. ka 15.04.2013.a kell 17:42 telefonikõnes, kus G. andis tema, R. S.i (hüüdnimega Sutenöör) ja Zenja (s.o J.R.) vahel toimunud kohtumisest S. Džavakjanile ülevaate. Eelnevalt välja toodud jälitustoimingu protokollist nr 5 tuleb üheselt välja S. Džavakjani rahulolematus selle üle, et ta peab H. Dikajevi nimel igalpool rääkima, kuid ta ei saa ise seda alati teha ning ka Dikajev peaks kohale tulema ja karmilt oma sõna ütlema. Sellest järeldub selgelt, et S. Džavakjan täidab H. Dikajevi korraldusi viimase nimel, samal ajal kui viimane

hoiab enesele tähelepanu tõmbamast. Arvestades asjaolu, et tuvastatu kohaselt annab õiguse S. Džavakjanile tema nimel rääkida, viitab tõsikindlalt sellele, et S. Džavakjani koht ühenduse struktuuris on vahetult pärast selle liidrit, s.o H. Dikajevit. H. Dikajevi ja S. Džavakjani omavahelist hierarhiat kinnitab ka S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.12.2012.a kuni 31.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 2 (2 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub 21.11.2012.a kell 15:09 Dikajevi ja Džavakjani, seejärel kell 15:14 S. Džavakjani ja D. Sidorenko ning kell 15:16 S.i ja S. Džavkjani vahel toimunud telefonikõnedest, millest nähtub, kuidas Amidi-nimeline isik läks oma seltsimeestega seoses S.i küsimuses otse Dikajevi jutule, arvates ekslikult, et S. Džavakjan on seal olemas, ent H. Dikajev saatis nad pikalt nii et vähe polnud. Ülaltoodud kõned kinnitavad kuritegeliku ühenduse käsuliini, hierarhiat, kokkulepitud reegleid omavaheliseks suhtlemiseks, kui tõstatuvad probleemid. Samuti osundavad need ka seda, et kõige pealt tuleb probleemi korral pöörduda enda brigaadiülema poole, s.o S. Džavakjani poole ja seejärel saab pöörduda kuritegeliku ühenduse juhi poole. Kõik ühenduse liikmed ei tohi ja ei saa minna Dikajevi vahetule vastuvõtule. Süüdistuse kohaselt vahetasid kuritegeliku ühenduse liikmed kasutatavaid telefoninumbreid ning vältisid telefoni teel sisulise ja täpsema info edastamist eesmärgiga viia kuritegude toimepanemise avastamise oht õiguskaitseorganite poolt minimaalseks. Nimetatut asjaolu kinnitavad jälitustoimingu protokollides kajastatud kõnedele, milles tihtipeale räägitakse kõrvalistele isikutele mittearusaadavalt, nö krüpteeritud kõnes, lisaks ka süüdistatavate kinnipidamisel ja sellele järgnenud läbiotsimisel nende valdusest leitud ja ära võetud telefonide arv – pea kõigil süüdistatavatel oli omavaheliseks suhtlemiseks kasutada rohkem kui kaks-kolm telefoni. Veelgi enam, telefonide vaatluste protokollidest ilmneb, et omavaheliseks suhtlemiseks kasutati ka nö krüpteeritud sõnumivahetust võimaldavaid suhtlusprogramme (nt Viber). Jevgeni Podolinski kahtlustatavana kinnipidamisel 06.04.2015.a leiti tema valdusest ja võeti ära mobiiltelefon Samsung GT-18190 (milles X telefoninumbriga xxx SIM kaart), mille vaatluse kohta koostatud protokollist (12 kd, tl 13-29) nähtub, et J. Podolinski mobiiltelefoni oli salvestatud H. Dikajevi elukaaslase K. Käisi, samuti A. D.i, E. Oleiniku, G. Bagatõi, S. Džavakjani, R. R.i, S. N., T. Mandelkorni kontakttelefonid. Lisaks fikseeriti mobiiltelefoni vaatluses sõnumprogrammis Viber kasutajaga 2 Armian Sicas omavahel edastatud sõnumid, kus J. Podolinski on S. Džavakjanile (telefoninumbril +792687711502, milline abonent oli salvestatud S. Džavakjani kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia 515 mällu kontaktina minu kolmas, ning millise numbri SIM kaart leiti S. Džavakjani kinnipidamisel leitud mobiiltelefonist Apple iPhone 6) saatnud 05.02.2015.a sõnumid sisuga „Kohe proovime saata Vitja Haroni juurde, et uuriks välja, kas Dima rääkis talle“ ning „Ta on seal paljudel teemadel rääkinud, kuid Serjoga ütleb, et Haron pole kursis“, misjärel 11.02.2015.a täiendavalt sõnumi sisuga: „Kujuta ette, Haron lahendas asja“ ning 17.02.2015.a saatis J. Podolinski S. Džavakjanile täiendava sõnumi, milles ta andis Džavakjanile teada, et: „Kujutad, Haron tunneb veel ka nende kaudu huvi kas me oleme raha andnud või mitte“ ja päev hiljem, s.o 18.03.2015.a saatis ta Džavakjanile täiendava sõnumi, et „12500 annavad Paramoni inimesed, tagasi tahavad 4500, bestkreditisse peab tagastama 4600, ülejäänud on meie oma“.

Asjaolu, et omavahelist suhtlust konspireeriti ja võeti kasutusele erinevaid ettevaatusabinõusid, kinnitab ka E. Oleiniku kinnipidamise järel tema elukohas xxx läbiotsimisel leitud Nokia 100 (abonent xxx) vaatluse kohta koostatud protokoll (11 kd, tl 204-206), millest nähtuvalt oli mobiili salvestatud D. Sidorenko kasutuses olev kontakt xxx nime „D“ all, samuti H. Dikajevi kasutuses olev kontakt xxx nime „H“ all. Ehkki nimetatud mobiiltelefon leiti Oleiniku korterist, siis tuleb siinkohal märkida, et Oleiniku elukohast leiti läbiotsimisel ka SIM-kaart, milles oli salvestatud Nokia 100 mobiilis olev telefoninumber (xxx), ent omistatud sellele kontaktnimi Dima (36 kd, tl 155-156). Samast korterist leiti läbiotsimisel SIM-kaart (abonent xxx), millise vaatluse kohta koostatud protokollist (11 kd, tl 221-222) nähtuvalt oli Oleinikul salvestatud nii Bagatõi, R.i, Džavakjani, Podolinski, Mandelkroni, S.i kui ka Dikajevi kontaktnumbrid. Sealjuures Dikajevi numbrid olid nimetatud SIM-kaardil salvestatud nimede Batja ja Batja 2 all. Samast korterist leiti läbiotsimisel ka SIM-kaart (abonent xxx), millise vaatluse kohta koostatud protokollist (11 kd, tl 225) nähtuvalt oli SIM-kaardi mällu salvestatud A.-A. S.i kasutuses olev number (xxx) nime „A“ all. Samast korterist leiti läbiotsimisel teinegi mobiiltelefon – Samsung Galaxy S4 (abonent xxx), millise vaatluse kohta koostatud protokollist (11 kd, tl 204-220) nähtuvalt suhtles Oleinik 2014-2015 väga tihedalt nii Sidorenko, Mandelkorni, Bagatõi, R.i kui ka tunnistaja P. R. ga. G. Bagatõi kahtlustatavana kinnipidamisel 06.04.2015.a-l leiti ja võeti ära mobiiltelefon Samsung (abonent xxx) ning kinnipidamise järel leiti tema elukohast xxx läbiotsimisel tahvelarvuti Samsung ja mobiiltelefon Samsung (abonent xxx), milliste vaatluste kohta koostatud protokollidest (11 kd, tl 248-257, 258-260) nähtuvalt oli G. Bagatõil kinnipidamisel leitud mobiili salvestatud S.i, Sidorenko, Oleiniku, Dikajevi, R.i ja Mandelkorni numbrid ning kodust leitud tahvelarvutis lisaks ka Bagatõi, Podolinski, Džavakjani ja Kaera kontaktnumbrid. Süüdistuse kohaselt kuni usaldusliku suhte tekkimiseni edastati võõrastele isikutele, kuni nende osas täieliku usalduse tekkimiseni, Haron Dikajevi ihukaitsjast autojuhi telefoninumber. Ülaltoodu asjaolu kinnitavad tunnistaja P. R. 14.12.2016.a ja 04.01.2017.a-l kohtus antud ütlused, et ta tunneb kõiki süüdistatavaid, tal on süüdistatavatega normaalsed, sõbralikud suhted. S. Džavakjani kohtus 2012 või 2013.a-l, said kokku tema talus xxx, põhjusel, et tal oli vaja turustada sigarette. S. Džavakjan tuli tema juurde koos D. Sidorenkoga. Dikajevit tundis ta juba aastast 1992-1993 läbi R. T.i. Nad proovisid koos „äri“ teha ning vahepeal ka Oleinik elas tema juures talus. Hiljem kui Džavakjan finA.probleemide tõttu ära kadus (s.o Moskvasse sõitis), proovis ta võtta ühendust Džavakjani vanema Dikajeviga, kuna tal puudus tema kontaktnumber, siis proovis temaga ühendust leida näiteks Oleiniku kaudu. Lõpuks pöörduski R. Džavakjani kadumisest tingitud probleemidega juba otse Džavakjani vanema Dikajevi poole, kes kinnitas R., et viimane saab kõik raha tagasi, mis Džavakjan talle võlgu oli jäänud ning määras, et edaspidi hakkab R. suhtlema Džavakjani asemel Sidorenkoga. R. sõnul oli Dikajev nende vanem, s.o tema hinnangul Džavakjani, Oleiniku, Sidorenko ja Podolinski vanem. P. R. ütlusi kinnitab ka süüdistatav R. R., kes andis 05.01.2017.a ja 04.04.2017.a toimunud kohtuistungitel ütlusi, et vajadusel andis H. Dikajev inimestele tema telefoninumbri, et inimesed saaksid sel viisil tema endaga R.i vahendusel kontakti saada ning tõi näiteks P. R. toimunud kohtumise, kui P. R. jättis hüvasti ja hakkas ära minema, Haron tutvustas neid, ütles R. anna oma telefoninumber, et ta saaks neid leida ja ta andis talle oma telefoninumbri, tal ei

olnud temaga mingeid asju ajada, tulevikus kui ta oleks tahtnud temaga kokku saada, paluti telefoninumbrit, siis andis. P. R. ütlusi kinnitab ka kohtus uuritud kriminaalasjas nr 14930000086 raames teostatud jälitustoimingute kohta 15.10.2015.a-l koostatud jälitustoimingu protokoll KrMS § 1267 alusel sätestatud jälitustoimingu teostamise kohta ajavahemikul 22.04.2014.a kuni 07.07.2014.a, s.o P. R. kasutuses olevate abonentide salajase pealtkuulamise teostamise kohta koos lisaks oleva DVD-plaadiga (4 kd, tl 247-27), salvestis 276, millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et Oleinik helistas 07.07.2014.a kell 14:51 R., milles ütleb R. Oleinikule, et: „Mul on üks teatud ese käes, mis võib tulevikus kellelegi huvi pakkuda... kõigepeal on tarvis teiega kokku saada, kui ei, vajadusel sõita see, kõik juba „staršiga“ (vanemaga) läbi rääkida“, Oleinik küsib „Milline telefoninumber sulle on jäänud? R.i oma?“, mille peale R. kinnitab, et tal on R.i ja Griša number olemas. Samuti otsustas Haron Dikajev süüdistuse kohaselt kuritegelikus ühenduses või selle tegutsemisega seoses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamise üle, sh selle üle, kas konkreetne isik kuulub kuritegeliku ühenduse kaitse A. või mitte ning omades kõrgeimat positsiooni kuritegelikus ühenduses ning suurt mõjuvõimu ja sõnaõigust, lahendas kuritegelikus ühenduses või kuritegeliku ühenduse liikmetega seotud probleeme, tagades sellega kuritegeliku ühenduse sujuva toimimise ja eesmärkide täitmise katkematuse. Ülaltoodud asjaolu kinnitab, lisaks eelnevatele uuritud tõenditele ka jälitustoimingu protokollis nr 6 sisalduvad telefonikõned, milles kajastatakse Dikjaevi kuritegeliku ühenduse kaitse all tegutseva A. E.i ning G. O.i vahel tõusetunud raha kadumise probleemi lahendamist. S. Džavakjani, J. Podolinski ja V. Kaera kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.04.2013.a kuni 30.05.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokollis nr 6 (4 kd, tl 66-123), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et Dikajev helistab 02.05.2013.a kell 19:14 Džavakjanile ja küsib „Kas saite seal kokku“ ning Džavakjan annab telefonikõnes Dikajevile ülevaate, et: „No me oleme praegugi koos, juba toimuvad uurimistoiminguid“. Dikjaevi mure näib selles seisvat, et ta ei tea kes vastaspoolelt probleemi lahendama saadetakse: „No kuuled...oota ära, kurat kuuled...keda ta seal, kurat, linna peale küsimust lahendama saadab“ ning saanud Džavakjani nö krüpteeritud kõnes vastuse: „No see oli tema ise, isiklikult ise...vot ma ei mõista seda trikki“, seejärel annab H. Dikajev S. Džavakjanile juhiseid kuidas ja mida teha tuleb. Toodud kõnest on aru saada, et Dikajev on vihane, kuna „inimesed ei ole võõrad“ ning Džavakjan on šokis. kuna nimetatud tüliküsimust olid vahetult enne seda arutanud telefoni teel ka Džavakjan ja G. (02.05.2013.a kell 16:31). Tunnistaja A. E.i 22.03.2018.a ja 23.03.2018.a-l kohtus antud ütluste kohaselt, kes oli nimetatud tüliküsimuse üks põhjustajatest, nähtub, et probleem seondus S. ja P.iga ning võlaga ja nimetatuga oli seotud ka G. O. . O.i seotust nimetatud probleemiga kinnitab ka 14.05.2013.a kell 15:00 G.i ja Džavakjani omavaheline kõne, millest nähtub, et G. helistas Džavakjanile ning Džavakjan küsib: „Kas midagi juhtus või?, mille peale G. vastab: „ah ei...Ei midagi ei juhtunud peale selle, et Gena on ära tüüdanud, kurat, enda nende, raisk..“ Seda, et A. E.iga seonduv probleem oli tõsine, kinnitab ka asjaolu, et vahetult pärast Dikajevi ja Džavakjani kõne 02.05.2013.a kell 19:14, helistas Mandelkorn kell 19.27 V. Kaerale ja andis korralduse: „Siia saali sõita“ ning seejärel Mandelkorn helistas kell 19.28 Podolinskile ja andis korralduse „Sõida saali!“. Koheselt pärast Mandelkorni kõne lõppu helistab Podolinski Kaerale ja küsib: „Mis seal juhtus, mis nad kõik helistavad, kurat,“ mille peale Kaer selgitab, et: „Ot ta

äsja helistas mulle ka, sõida sinna, nagu et ma sõidaksin sinna...“ Kui Podolinski palub täpsustada, et mis asjus koosolek kokku kutsuti, siis Kaer selgitaski: „Kurat, Molodoi asjus“, s.o E.i asjus. Ka 09.05.2013.a kell 13:19 toimunud telefonikõnes arutavad G. ja Džavakjan jätkuvalt E.iga tõusetunud probleemi. Džavakjan loodab, et probleem siiski laheneb rahumeelselt: „Ei, muidugi, ei seal on natukene teistsugune olukord, ma arvan, et nad praegu noh võivad muidugi pidurdada, oodata kuni nad tulevad, et ta läheks Djadja juurde, haliseks natukene, vabandaks“, aga probleem selles, et E. oli naisega Türki ära sõitnud. Järgnevate päevade vältel toimunud telefonikõnedest nähtuvalt üritavad küsimuses selgust luua nii G. kui ka Džavakjan, esimene kohtub E. seotud I. O.iga ning Džavakjan kohtub A. „Gibon“ K.. 13.05.2013.a kell 19:30 helistas Dikajev Džavakjanile ja uuris viimaselt: „Noh, kas ta ilmus välja“, s.o kas E. on tagasi Eestisse tulnud, kuid Džavakjan vastab: „Ei, ta üldse seal, kuid kutid samuti otsivad teda seal – Ženja on seal varjus kodus ning Grihha läheb räägib seal naisega“. Ka kaks päeva hiljem, 15.03.2013.a ei olnud E. veel välja ilmunud, sest kell 18:01 telefonikõnes andis Džavakjan Dikajevile ülevaate, kuidas nad peavad E.i naisega läbirääkimisi ning Dikajev ja Dzavakjan arutavad omavahel kuidas üleskerkinud probleemi lahendama peaks. Süüdistuse kohaselt kehtis Haron Dikajevi kuritegelikus ühenduses mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus juhist ehk Haron Dikajevist järgmisel positsioonil olevaks isikuks oli Sergei Džavakjan, kes juhtis ja koordineeris kuritegelikus ühenduses kõrgeimat positsiooni omavalt Haron Dikajevilt saadud volituste piires ja kontrolli all, enda alluvuses olevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust ning kohandas seda vastavalt kuritegeliku ühenduse poolt konkreetsetele toimepandavatele kuritegudele. Kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajevi poolt delegeeritud otsustusõiguse ulatuses, otsustas ja kontrollis Sergei Džavakjan kuritegeliku ühenduse poolt kuritegude toimepanemise, kuritegude toimepanemisest saadud varalise kasu jaotamise, kuritegeliku ühenduse rahastamise ning kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise üle. Lisaks kuritegeliku ühenduse liikmete tegevusjuhiste jagamisele, värbas Sergei Džavakjan 2011.a detsembris kuritegeliku ühenduse liikmeks R. R.i, kes täitis kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajevi ihukaitsja ja autojuhi rolli ning 2012.a aprillis S. N., kes täitis keskset rolli Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse poolt ajavahemikul aprill 2012.a kuni 2013.a Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude toimepanemises. Süüdistatav R. R. andis 05.01.2017.a ja 04.04.2017.a toimunud kohtuistungitel ütlusi selle kohta, kuidas ta töötas H. Dikajevi ihukaitsja ja autojuhina alates 17.12.2011.a kuni 01.06.2014.a. Sealjuures andis ta ka ütlusi selle kohta, kuidas ta eelnevalt töötas ihukaitsjana ettevõttes X, millise töö kaudu sai ta tuttavaks ka S. Džavakjaniga, kes oli nende klient, kuid kui ta 2010.a-l jäi tööta, siis pärast sõbra juures turvafirmas lühikest aega töötades kohtus ta S. Džavakjaniga, kes palkas ta turvameheks ja pakkus palka 1000 eurot. Töö seisnes kirjelduse kohaselt selles, et ta pidi vedama autojuhina isikut, keda talle öeldakse, et ta peab vedama. Ühtlasi märkis R. R. ülekuulamisel, et tal oli olemas ka relvaladu. Seejärel 17. detsembril sai ta X Bowlingus tuttavaks H. Dikajeviga kui Džavakjan tutvustas viimast talle. Süüdistatav möönis ülekuulamisel, et selleks hetkeks oli tal X töötamise ajast teada, et H. Dikajev võib olla kriminaal või olla seotud kriminaalsete asjadega, kuna tema toonane ülemus D. M. ei soovinud H. Dikajeviga sel põhjusel äri teha. Tollel kohtumisel selgus, et ta peab hakkama sõidutama H. Dikajevit. Süüdistatav meenutas ühtlasi, et lisaks autojuhiteenustele pakkus ta ka turvamehe teenust ning tõi esmalt näite, kuidas esimesel kuul oli kaks-kolm sõitu, kus Džavakjan tahtis koos sõpradega pidutsema minna ning palus, et ta tuleks kaasa ning valvaks neid (sh M. L.), et

nendega midagi ei juhtuks. Kui esimesed kuu-poolteist tegeles ta enda mäletamist mööda eeskätt S. Džavakjani ja M. L. asjadega, siis seejärel hakkas ta peaasjalikult H. Dikajevit sõidutama. Ta sõidutas teda ja tema pereliikmeid igapäevaselt. Ta möönis, et konkreetselt ei olnud juttu, et ta hakkab ka ihukaitsjaks, kuid kinnitas, et S. Džavakjan teadis tema varasemast töökogemusest ja eeldas, et seetõttu teda tööle kutsutigi. Ta lisas, et Džavakjaniga polnud juttu konkreetselt ihukaitsmisest, oli eluaeg töötanud turvaametis. Kuulis Džavakjanilt sellist fraasi, et sellise staatusega inimesel, s.o Dikajevil, peab olema ihukaitsja, turvamees, seda ta täpselt ei mäleta. Enda sõnul sai ta sellest Džvakjani lausest aru selliselt, et inimene on küllatki tuntud inimene, nii saigi aru, tal on rikas minevik selles maailmas, tema sai nii aru, kuidas Džavakjan seda mõtles, ei tea. Seejärel umbes aasta vältel oli ta meenutamist mööda selliselt, et hommikul tuli S. Džavakjanilt kõne, et millal ta peab olema Dikajevi juures ja siis sõitiski ta kohale ja vedas teda vastavalt vajadustele. Sõitude tegemiseks anti talle kasutada erinevaid autosid (autosid sai ta nii Džavakjanilt, kuid ühel hetkel sai ta ka T. Mandelkorni BMW X5 ja siis sõitis rendiautodega), samuti sai ta kasutada Peterburi teel asuvat autopesulat, kus ta käis ja hiljem Džavakjan tasus pesula arved. R. R. selgitas oma tööülesandeid, et esialgu palgati teda küll autojuhiks, kuid ühel hetkel tekkis talle nö täiendava tööülesandena ka nende isikute turvamine, keda ta vedas. Enda sõnul oli tal kindel ülesanne, et ta tervelt koju tagasi jõuaks, seal täits konkreetselt ihukaitsja rolli, kui seal oleks juhtunud midagi, siis ta oleks selle asja lahendanud ise. Talle jäi mulje, et ta ülesanne oli turvata inimest, keda ta vedas. Ta omab relva ja relvaluba, see on tal enesekaitseks, teab kuidas tohib relva kasutada, kui on oht. Relva ei ole vaja kunagi olnud kasutada, kuid relv oli alati kaasas, hoides seda varjatult kas kaenla all või vöö peal riiete all. R. R. täpsustas, et tal oli kokku kolm relva – revolver ja kaks püstolit. H. Dikajevi autojuhina töötamise ajal kandis ta enda sõnul kaasas relva sõltuvalt riietusest, talvel suurem relv, suvel väiksem. Seejuures kinnitas R. R., et mõlemad, nii Džavakjan kui ka Dikajev teadsid, et tal on tööülesandeid täites alati relv kaasas. Džavakjan teadis 2009.a, et mul on relvaluba olemas, kui töötas eelmises kohas X S.A. juures. Dikajev teadis relva olemasolust, sest ta oli kontoris, kui ta pidin jope seljast võtma, siis oli näha, et tal on relv kaasas, see oli enese kaitseks, tal oli õigus seda kaasas kanda. Esimene pool aastat kokkuleppeid Dikajeviga polnud, talle helistas Džavakjan, ütles millal tuleb Haroni juurde sõita. Kui töötas ülejäänud aja Haroniga siis tema helistas talle, et millal peab kohale tulema. R. R. selgitas ühtlasi, et tema ülesandeks oli Haron Dikajevi juures olla, teda saata ajal, mil tal oli kohtumised erinevate inimestega. Ta jälgis sel ajal, et ümbruskonnas oleks kõik rahulik. Ta ei viinud ennast kurssi millest jutt käib, tema ülesanne oli turvata, need kohtumised toimusid kord kahe nädalal jooksul, seal Reval kohvikus kus ootasid lapsi, tulid inimesed sisse ja nad rääkisid Haroniga, tema läks siis välja suitsu tegema, nägi, et Haroniga suhtlesid naised, kui ka mehed, naised olid vahel pisarates. Lisaks meenutas R. R. ülekuulamisel, et vajadusel andis H. Dikajev inimestele tema telefoninumbri, et inimesed saaksid sel viisil Haroniga tema vahendusel kontakti saada ning tõi näiteks juba eelnevalt kohtuotsuses kirjeldatud P. R. toimunud kohtumise. Seejuures lisas R. R., et kahel korral juhtus ka seda, et Džavakjan käskis tal olla valvasam ja tähelepanelikum, sest väidetavalt on raskemad ajad. R.i kinnitusel oli Džavakjan talle selgitanud, et linnas on inimesed, kellel võivad olla pingelised suhted ning seetõttu pid olema tähelepanelikum, et Haroniga midagi ei juhtuks, kui tekib mingi situatsioon, et ta oskaks seda oodata. Samuti on S. P. andnud kohtueelsel menetlusel ütlusi, et R. on tema arvates Haroni turvamees ja autojuht. Tema perekonnanime ei tea, kuid R. on umbes 40-aastane, umbes 180 cm pikkune, sportliku kehaehitusega, kiilakas, kõneleb nii eesti kui ka vene keeles. Süüdistatav H. Dikajev andnud kohtus ütlusi, et R. R.i tunneb alates 2011.a, kui viimane oli X treener ja tegi seal trenni. On pöördunud R. R.i poole palvega viia ja tuua tema lapsi võimalusel ja teda koos nendega. Ka tema abikA. on tema poole pöördunud oma tegevusega

seoses, kuna ta tegeles kontsertide, etenduste korraldamisega. Mingeid lepinguid tal temaga ei olnud, kui tal oli palve, siis võimalusel R. R. tuli selles osas talle vastu. Süüdistatav S. Džavakjani kohtus antud ütluste kohaselt ta R. R.i teab. Neil oli vaja inimest, kes võiks püsivalt olla koos M. L.. Ta väga palju aega veetis roolis, ja igale poole hilines koguaeg. Esialgselt ta tegeleski koos M. L., kellega oli alguses normaalsed suhted. Ta ei mäleta, mis nende vahel juhtus, aga R. helistas talle küsis mida teha, et tal oli igav, inimene kes oli autoroolis ja kel oli palju vabaaega. Vastupidiselt süüdistatavate H. Dikajevi ja S. Džavakjani ütlustele ei ole kohtul põhjust R. R.i ütlustes kahelda, kuna tema ütlustes ei esine selliseid vastuolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et tema ütlused on ebausaldusväärsed. R. R.i ütlustes pole alust kahelda ka seetõttu, et S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et 03.04.2013.a-l kell 15:05 toimunud Dikajevi ja Džavakjani omavahelises telefonikõnes, milles Dikajev hurjutas Džavakjani, et R.ile ei ole tasu makstud, avaldas seejuures rahulolematust et R. tuli tema käest raha küsima ja käskis Džavakjanil R.iga lõpparve teha kui neil tõesti ei ole talle raha maksta, sest H. Dikajevil ei ole teda vaja. Samuti väärib märkimist ka S. Džavakjani poolt öeldu: „...ma ei arvanud, et ta selle küsimusega sinu juurde tuleb...“, mis viitab kohtu hinnangul tõsikindlalt sellele, et R. R. oleks pidanud esmalt S. Džavakjan poole pöörduma ning see annab tõendust selle kohta, et S. Džavakjan juhtis ja koordineeris kuritegelikus ühenduses kõrgeimat positsiooni omavalt Haron Dikajevilt saadud volituste piires ja kontrolli all, enda alluvuses olevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust. Kohtul ei ole mitte mingit alust kahelda selles, et R. R. täitis kuritegelikus ühenduses H. Dikajevi ihukaitsja ja autojuhi rolli, sest kohtu ette ei ole toodud muid tõendeid selle kohta, et R. R.il oleks H. Dikajevi või S. Džavakjaniga õiguspärane töösuhe, mille aluseks ta saaks ametlikku töötasu nendelt. Sellele ei ole viidanud ka H. Dikajev ega S. Džavakjan kohtus antud ütlustes. Süüdistatav S.N. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava S. N. poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlused, millest nähtub, et S. Džavakjan värbas ta 2012.a alguses nö „autode keerutamise“ skeemi meistriks ja seeläbi ka kuritegeliku ühenduse liikmeks. Mäletab, et S. P. helistas talle ja siis tuli tema juurde koju ja uuris, kuidas autodega läheb ja millega tegeleb, kuna ta teadis, et ta tegeles juba varasemalt autode „keerutamise“ skeemiga. Ta vastas, et praegu ei toimi, kuna tal pole raha. Seejärel P. vastas, et Džavakjan tunneb tema vastu huvi ja tahaks kokku saada. Järgmisel päeval tuli P. talle koju järgi ja koos sõitsid i „X“, kus S. Džavakjan, J. Podolinski, V. Kaer ning võis olla ka Tanel, juba ootasid. Kohtumisel ta kirjeldas neile mil viisil oli ta ise nö „autosid keerutanud“, koostas neile ka erinevaid näitlikustavaid skeeme, misjärel võeti ta ühendusse sisse ja ta hakkas koos Mandelkorni, Džavakjani, Kaera, Podolinski ja Bagatõiga nö autosid keerutama. Süüdistatava S. Džavakjani ütluste kohaselt teab ta N., kes pakkus talle seda skeemi, et võib osta sõidukeid ja mitte maksta maksu, siis ostuhind on väiksem, odavam. Tema hakkas sellega tegelema 2011.a, 2012.a ja mitte rohkem kui kaks kuud. Kohus lubas prokuröril KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrolliks avaldada süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütluste protokollist lk 191 alt 5 kuni lk 192 ülalt 8-nda reani:“ „...sellel kohtumisel rääkis see mees mulle juba detailid, kuidas tehingud peaks toimuma, mõte oli selles et auto ostetakse ühes riigis ja müüakse maha mitu korda mõnes teises riigis, maksurahade pealt tuleks siis ebaseaduslikult teenitud kasum. See mees uuris minult, kas ma suudaksin leida isikud, kes vormistaksid sõiduautod enda nimele, tema pidi ise need autod ostma, kuid ma ei tea, kus ta

selleks raha võtta kavatses. Minule pakkus see mees tasuks umbes 30 % maksupettusest saadavast rahast. Ma nõustusin tema pakkumisega ja vastasin, et mul on võimalus leida vajalikud inimesed, kelle nimedele autod kirjutada. Alguses oli jutt minu meelest kahest inimesest, siis ma rääkisin sellest loost Tanel Mandelkornile ja ütlesin, et ta hakkaks selle teemaga tegelema. Tanel võttis ühendust selle välismaalasega ja leppis juba kokku mismoodi ja kuidas see äri peaks toimuma hakkama. Mina ütlesin oma inimestele Tanel Mandelkornile, J. Podolinskile, V. Kaerale, G. Bagatõile ja S. N.le, et nüüd on vaja osaleda selles autode ostumüügi skeemis, minu inimesed tegid mida ma neile ütlesin.“ Süüdistatava ütluste kohaselt seisneb kohtueelsel menetlusel ja kohtus antud ütluste vastuolu selles, et talle selgitati seda skeemi, N. oli seal juures, ta ei tahtnud tema nime nimetada. Talle selgitati et neid see ei puuduta mitte kuidagi ja nemad mitte mingil moel kannatada ei saa. Mingit firmat tema nimele vormistatud ei ole. Süüdistatav selgitas, et ta võib-olla jättis midagi ütlemata, arvestades sellega, et saab alati seda kohtus öelda. Nagu ta aru saab seadus annab talle sellise õiguse, mitte rääkida kõike uurimisel, vaid öelda kohtus. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav suutnud kohtule arusaadavalt põhjendada, miks ta on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mis on vastuolus kohtuistungil antud ütlustega. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav rääkinud kellestki tuvastamata isikust, kes on sellise maksupettuse skeemiga tema poole pöördunud, kuid kohtuistungil on vastupidiselt kohtueelsele menetlusele andnud süüdistatav S. N. süüstavaid ütlusi. Seetõttu on S. Džavakjani sellised ütlused ebausaldusväärsed ja kantud eneseõigustamise soovist ning need tuleb kõrvale jätta. Ka süüdistatava T. Mandelkorni, J. Podolinski, G. Bagatõi ja V. Kaera ütluste kohaselt on sellise skeemi algatajaks S. N.. Antud juhul peab kohus S. N. ütlusi usaldusväärseteks, kuna tema ütlustes ei esine selliseid vastuolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et tema ütlused on ebausaldusväärsed. Samuti on sellised ütlused usaldusväärsed, kuna ta on ka varasemalt sellise skeemiga tegelenud ning seetõttu S. Džavakjan tema vastu huvi tundiski. Vastupidiselt on S. Džavakjan andnud ebausaldusväärseid ütlusi. Seega loeb kohus tõendatuks, et S. Džavakjan värbas S. N. kuritegelikku ühendusse selleks, et ajavahemikul aprill 2012.a kuni 2013.a Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis panna toime maksualaseid kuritegusid. Sergei Džavakjan ise oli kohtulikult karistatud avaliku usalduse vastaste kuritegude ning narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest ning kes oli enda ümber aja jooksul koondanud kuritegeliku taustaga isikute ringi, kuhu muuhulgas kuulusid vabadusevastase ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud Jevgeni Podolinski; varavastaste, avaliku usalduse vastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud Vitali Kaer; narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest karistatud Grigori Bagatõi; varavastase kuriteo ja tahtliku tapmise toimepanemise eest karistatud Eduard Oleinik; varavastaste kuriteo, karistuse täitmise vastase kuriteo ja narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest karistatud A. D., kelle kõigi tegevust Sergei Džavakjan Haron Dikajevi kontrolli all juhtis ja korraldas. Nimelt andis Haron Dikajev eelnimetatud kuritegeliku ühenduse liikmetele korraldusi kuritegelikus ühenduses temast järgmisel positsioonil oleva Sergei Džavakjani vahendusel, kes omakorda edastas juhilt saadud korraldused täitmiseks oma alluvuses olevatele kuritegeliku ühenduse liikmetele. Tavapäraselt suhtlesid kuritegeliku ühenduse hierarhias madalamal positsioonil olevad liikmed kuritegeliku ühenduse juhiga Sergei Džavakjani vahendusel, kuid Haron Dikajevi kuritegelikus ühenduses aja jooksul väljakujunenud nn eliidil, kuhu kuulusid Tanel Mandelkorn, Eduard Oleinik, Grigori

Bagatõi ja Dmitri Sidorenko, oli võimalus suhelda juhiga ka kommunikatsiooniahelat eirates. Kuritegelikus ühenduses esinevat suhtlushierarhiat kinnitavad eelkõige kohtuistungil uuritud erinevate jälitustoimingute protokollides fikseeritud telefoni kõned. S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.11.2012.a kuni 02.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 1 (1 kd, tl 2-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et Dikajev helistas 09.11.2012.a kell 14:14 Džavakjanile ja seejärel Džavakjan helistas Dikajevile tagasi, nähtub Dikajev annab Džavakjanile korralduse Saša välja kutsuda ning kui Džavakjan küsib „Haron, kas Saša on juba saabunud?“, siis Dikajev ütleb: „Kuule Serjoga, bljad, ma ei hakka rohkem, bljad, hoiatama, nahhui! Kuuled sa, kas sa tahad, nahhui, minuga suhted ära rikkuda või.../.../ Miks ma räägin, bljad, tähendab, et ei ole siis vaja, nahhui, teha seda, mida, bljad, ei ole vaja teha. Mul on ka sitaks palju asju, mis mulle ei meeldi, blad. Kas mina käin siis, nahhui, lõustu väänutades siin ringi või...“. Kui Džavakjan üritab kinnitada, et tegelikkuses mingit probleemi ega vastuvaidlemist ei ole, siis Dikajev „selgitab“ käitumisreegleid edasi, sõnades tehke, nahhui, mida on vaja... ma löön teid, nahhui, kõiki, nahhui, mööda nurki, persse raisk, laiali praegu. Mida te õige mõtlete, raisk, bljad, ah? Ai, litsiraisad, ja et ma nahhui ei näeks seda ka seal, bljad, hapu lõustaga, bljad, käite, persse raisk, bljad, ringi raisk, bljad. Ja sina ära lõksuta seal lõugu nahhui vasakule ja paremale blad. /.../ Käid raisk ja ässitad siin, bljad ja teed endale asja ainult hullemaks nahhui.“ Peale seda kell 14:32 helistab S. Džavakjan I. S.le ja rääkis, et H. Dikajev karjus ta peale, sest Dikajevile ei meeldinud kuidas S. Džavakjan Rašidiga käitus. S. Džavakjan selgitas kõnes, et ta käitus Rašidiga nii nagu too vääris, nagu ta oli ära teeninud, kuid H. Dikajev ei nõustunud selles osas S. Džavakjaniga, et viimasel on kõigis küsimustes niivõrd vaba voli otsustada. Seejärel samal päeval kell 14:55 helistas H. Dikajev S. Džavakjanile ja andis korralduse: „Sõida siia, trenni“, Džavakjani vastusele „Aga, Haron, ma olen jala“, annab Dikajev uue korralduse „ võta siis takso, bljad, ja sõida siia noh /.../ sõida siia! Mul on keda vaja? Mul on sind vaja!“ Sergei Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.12.2012.a kuni 31.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise- vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 2 (2 kd tl 2-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et H. Dikajev 11.12.2012.a kell 14:49 helistas S. Džavakjanile ja küsis kas Griša (Grigori Bagatõi) on siin, saanud eitava vastuse, küsis H. Dikajev S. Džavakjanilt, et kes siis autoga on, ning saanud teada, et Vitalik (s.o Vitali Kaer) on autoga, andis H. Dikajev S. Džavakjanile korralduse, et nad saaksid omavahel () Gianni juures kokku ning Vitalik võtaks neid sealt peale. Koheselt peale seda kell 14:50 Džavakjani ja Kaera vahel toimunud telefonikõnes edastas S. Džavakjan Dikajevilt saadud korralduse Kaerale ja käskis viimasel Gianni juurde sõita ning „djadja“ sealt peale võtta. Sergei Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.12.2012.a kuni 30.01.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 3 (3 kd, tl 1-129), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et 26.01.2013.a kell 13.40 helitb

H.Dikajev S. Džsavakjanile ja ütleb, et saadab talle ühe poisi telefoni numbri, Tanel helistagu talle ja sõitku Radissoni vastu. Peale seda helistab kell 13:41 Džavakjan Mandelkornile ja ütleb, et on vaja ühte kohta sõita, mille peale Mandelkorn ütleb, et ta ei saa sõita, sest tal on lõhnad küljes, mille peale Džavakjan ta ütleb: „Ei,ei seal on vaja, Haron helistas seal on vaja mingisuguse inimesega käia Radissonis, ütles, et lihtsalt juures olla“, mille peale Mandelkorn küsib „hästi, kui ruttu ma pean olema, kus?“ Mõned minutid hiljem on Mandelkorn saanud ka Marek S.e telefoninumbri (esmalt saatis selle numbri Dikajev Džavakjanile ja seejärel Džavakjan Mandelkornile). Kell 13:49 helistab T. Mandelkorn M. S.ele ja annab teada, et on valmis kokku saama. Kell 15.36 helistas M.S. Mandelkornile tagasi ja andis teada, et: „Põhimõtteliselt siin on praegu, tule võtsime maha, siin jõujooned natukene muutusid meie suunas, et kui tahad siis võime kokku saada, aga praegu lükkus üritus 4-5 päeva edasi.“ Seejärel andis Mandelkorn ka Džavakjanile tagasiside korras teada, et kohtumine lükati edasi ja M. S. ei vaja nende toetust kokkusaamisel. Sergei Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise- vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel käesoleval juhul lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et 03.04.2013.a kell 16:55 Dikajev helistas Džavakjanile ja andis korraldused: „ Sa vea mulle homme Molodoi (s.o E.) koos Arturikuga (s.o S.) kohale kaheteistkümneks... ja Šašlõtšnik (s.o P.) kella kaheks. 29.04.2013.a toimunud telefonikõnes käskis Dikajev Džavakjanil ja Mandelkornil Oleinikule uus odavam korter leida ning lahendada ka T võlgnevuste küsimus. Eelnevalt kinnitab ka S. P.i ütlused, kelle ütlused kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel, et suhtlus käis Haroniga selliselt, et Džavakjan ütles, et kui midagi on Haronile öelda, siis ta pöörduks tema poole ja ega tal polnud võimalust otse Haroniga suhelda, kuna tal puudus tema telefoninumber. Kuritegeliku ühenduse juhi nn tööruumideks ja kuritegeliku ühenduse liikmete kokkusaamis- ning treeningpaigaks üüriti 04.01.2012.a-l Tallinnas aadressil xxx äriruumid, mille üürilepingu sõlmis kuritegeliku ühenduse poolt X OÜ esindajana kuritegeliku ühenduse liige S. P., kes tasus kuni 04.06.2013.a ruumide eest vähemalt 1 500 euro suurust kuuüüri. Sooviga varjata kuritegeliku ühenduse kasutuses olevate ruumide kasutajate tegelikku identiteeti, asutas kuritegeliku ühenduse liige Tanel Mandelkorn samale aadressile 27.03.2012.a-l MTÜ XXX ning maksis sularahas 2013.a augustis ja septembris MTÜ XXX nimelt ka nende ruumide eest üüri. Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse liikmetel oli vajadusel ning Haron Dikajevi nõusolekul võimalik temaga suhelda Tallinnas aadressil xxx renditud pinnal kinniseks spordisaaliks ja kontoriks kohandatud ruumides, kus korraldati kuritegeliku ühenduse nõupidamisi ja kokkusaamisi ning kuhu kuritegeliku ühenduse hierarhias madalamal positsioonil olevatel liikmetel oli piiratud juurdepääs. Asjaolu, et spordiklubi oli Haron Dikajevi kuritegelikul ühenduse liikmete mitteametlik baas on tõendatud süüdistatav S. P.i ütlustega, kelle ütlused kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel, milles süüdistatav S. P. on andnud ütlusi, mis puudutab spordiklubi X, et T. Mandelkorn ja S. Džavakjan koos tulid tema juurde jutuga, et võtaks oma firmale X OÜ rendile ruumid Tallinnas xxx. Nad rääkisid, et teevad seal väikese remondi, lastele spordisaali jne, et inimesed hakkavad tema is söömas käima, et see on talle ka kasulik. Teab, et neis ruumides lasti teha remonti ja seda kõike korraldas Džavakjan. Kui palju sinna remondiks raha kulus, ta ei tea, kuid tõenäoliselt maksis tema nende ruumide remondiks 30 000 eurot. Samuti maksis tema nende

ruumide rendi ja need arved tulid R X OÜ-le. Renti maksis ühes kuus 1 233, 00 + käibemaks ja niimoodi maksis poolteist aastat. Ta ise on klubis X käinud kokku umbes viiel korral, so 2-3 korda ehituse ajal, korra mingit võistlust vaatamas ja ühel korral käisin seal koos Džavakjaniga. Sel viimasel korral oli saalis ka Haron, kes pakkus, et ta tuleks sinna trenni. Neis ruumides on alumisel korrusel spordisaal ja ülemisel korrusel kontor. Temal selle ruumi võtmeid polnud. Nägi selle ruumi võtmeid Tanelil, kellel veel need võtmed olid, seda ei tea. Tema ise sellest spordisaalist mingit tulu ei saanud, olid vaid kulud ja mingi aja möödudes pakkus Džavakjanile, et tehku see rent tema firmalt mõnele teisele firmale. Umbes 1-2 kuud Tanel ja Džavakjan otsisid kedagi ja tema arvates lõpuks vormistati selle saali rent Taneli firma nimele. S. P.i ütlused riimuvad ka tunnistaja A. E. ütlustega, kes andis 24.08.2017.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb T. mandelkorni ja S. Džavakjani seoses xxx ruumidega. Ta sõlmis xxx, teisel korrusel läbi kahe ruumi oleva kontoriruumide üürilepingu S. P.i firmaga, nad tahtsid seal teha spordisaali, ümberehitusi, lepingus nad kindlalt määratlesid, nagu nemad ise oma jõududega ehitavad ümber. Kuna S. P.i firma hakkas neile võlgu jääma, siis Taneliga sai kokkulepitud, et siis hakkab firma X ise seda ruumi rentima, peale seda ühekorra Sergei tuli tema juurde, tasus oma võlgnevused. Edasi hakkasid arveid tegema X. Siis X esimesed paar kuud tasus arved. Siis hakkas Tanel ära kaduma, telefonile ei vastanud, telefonid vahetusid, siis suhtles ta R. R.iga, kellele ta lõpuks üürilepingu lõpetamise kokkuleppe üle andis. Tunnistaja A. K.andis 19.10.2017.a-l kohtuistungil ütlusi, et T. Mandelkorniga tutvus ta nende ühise tuttava F. R.i kaudu, kellele ta andis raamatupidamiskonsultatsioone ja aitas koostada F. R.i firmale aastaaruannet. Ta kohtus Taneliga. Tanel palus, et ta teeks

MTÜ X

raamatupidamist ja aastaaruannet. Leppisid kokku, korra aastas pidid aastaaruannet tegema, aga ta ei toonud talle midagi. MTÜ X näol oli tegemist spordiklubiga ja ta sai aru, et T. Mandelkorn oli kas MTÜ X omanik või juhatuse liige. Süüdistava P.i ja tunnistaja E. ütlusi kinnitavad kohtus uuritud kirjalikud tõendid, s.o äriruumi üürilepingu 04.01/2012 koopia (üürniku esindaja S. P.), ruumi II korruse plaani koopia, üürilepingu lõpetamise kokkuleppe 23.07.2012.a koopia, üürilepingu lõpetamise kokkuleppe 23.07.2013.a koopia ( X esindaja S. P.); X spordiklubi inventari nimekirja koopia, tagasinõudeõigusega müügileping 30.05.2014.a (X esindaja T. Mandelkorn), X spordiklubi inventari nimekirja koopia; ruumidest ja inventarist tehtud fotode koopiad; sinakas rohelist värvi märkmepaber käsikirjaliste märkmetega (millel T. Mandelkorni nimi ja isikukood, telefoni nr ja nimi Sergei), rohelist värvi märkmepaber käsikirjaliste märkmetega (nimi Tanel ja kolm telefoni nr), mis on saadud 23.04.2015.a A. E. tema tunnistajana ülekuulamise käigus ja selle vaatluse kohta koostatud protokoll (10 kd, tl 139-140). S. P.i ütlusi selle kohta, et spordiklubi üürimine oli lisaks Mandelkorniga seotud ka Džavakjan, kinnitab kaudselt kohtus uuritud S. Džavakjani elukohas xxx 06.04.2015.a-l läbiotsimise kohta koostatud protokoll (9 kd, tl 129-138), millest nähtub, et teiste esemete seas leiti ja võeti S. Džavakjani kodust ära Ta. Mandelkorni 03.02.2014.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli koopia kahel lehel, samuti X OÜ spordiklubi arved (01.03.2014.a ja 01.04.2014.a), 23.04.2014.a üürilepingu lõpetamise kokkulepe OÜ X ja X vahel. Samuti Sergei Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav, 01.04.2013.a-l ja 29.04.2013.a-l toimunud telefonikõnedest Džavakjani ja Mandelkorni vahel nähtub, et Džavakjan andis Mandelkornile mitmes telefonikõnes

konkreetseid juhiseid kuidas peab Mandelkorn A. E. rääkima ja kui palju võib Mandelkorn E.ile raha anda. Klubi loomist korraldas ametlikult T. Mandelkorn, tema kõrval ka S. Džavakjan ja H. Dikajev. Asjaolu, et spordiklubi oli H. Dikajevi kuritegeliku ühenduse liikmete mitteametlik baas, kuhu lepiti kokku kokkusaamiste toimumine ning kuhu kõrvalistel isikutel asja ei olnud, on tõendatud tunnistajate ütlustega. Tunnistaja M. K. A.E. andis 23.03.2018.a kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb H. Dikajevit 20 aastat. Ta teab H. Dikajev korraldas ja organiseeris spordiklubi T. Ta on selles klubis kahel korral käinud, siis kui see valmis sai ja mingil jõuluüritusel. H. Dikajev esitles ennast kui klubi omanikku. Tunnistaja I.T. andis 23.03.2018.a kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb H. Dikajevit alates 2012.a. Ta on käinud spodiklubis T, spordiklubisse sai sisse seetõttu, et tunneb Dikajevit, ta ei oska öelda kas võõrad sinna üldse sisse saaksid. Tunnistaja V. S. andis 23.03.2018.a kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb H. Dikjaevit, kuna tema pojad käisid tema juures treenimas. H. Dikajev kutsus teda T spordisaali oma lapsi treenima. Tunnistaja D. K. andis 10.04.2018.a kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb H. Dikajevit 20 aastat. H. Dikajev on tema õe elukaaslane. Uumbes 2014.a rääkis H. Dikajev talle sellest klubist ning kutsus teda sinna treenima, misjärel hakkas ta seal treenima, klubi külastamise eest ta midagi ei maksnud, samuti ei teinud ta kliendilepingut. Tal enesel klubi võtit ei olnud, kõigil kordadel kui ta seal käis, oli seal väga vähe rahvast, kuid tema kinnitusel käisid Haroni lapsed seal treenimas. Kaudselt kinnitab asjaolu, et nimetatud klubi ei loodud mitte sportimiseks, vaid eeskätt kokkusaamiste kohaks, enesele nö uueks peakontoris, ka asjaolu, et T. Mandelkorni kodu läbiotsimisel (9 kd tl 141-143) leiti 06.04.2015.a-l teiste esemete seas ka xxx asuva x Spordiklubi sõbrakaart. Kohus nõustub selles osas prokuröriga, et selles osas puudub eluliselt usutav selgitus, miks pidanuks T. Mandelkorn enda nö koduklubi kõrvalmajja rajama majanduslikult kahjumlikku ning väga kallist uut spordiklubi lihtsalt sportimise tarbeks. Süüdistatav Tanel Mandelkorn möönis ülekuulamisel, et T tegutses aasta-kaks ilma liikmemaksudeta, st tasuta. Kõik said seal tasuta käia, see oli tema poolt majanduslik valearvestus. Nimetatut kinnitas ka süüdistatav Eduard Oleinik, kelle sõnul kutsus Mandelkorn teda sinna klubisse ega nõudnud selle eest raha. Ka süüdistatav Haron Dikajev nentis, et klubis ei olnud kliendikaarti ning selle eest maksma ei pidanud. Asjaolu, et tegemist ei olnud siiski mitte üksnes spordiklubiga, vaid see teenis tegelikkuses muud eesmärki, kinnitas kaudselt ka süüdistatav Sergei Džavakjani poolt kohtuistungil mööndu, et T spordiklubi oli tema jaoks kontor. Ehkki süüdistatavad Mandelkorn, Oleinik, Dikajev ja Džavakjan üritasid istungitel, et nimetatud spordisaali kasutati milleski enamaks kui sõprade kokkusaamise ja sportimiskohana, siis istungitel uuritud jälitustoimingu protokollides sisalduvatest kõnedest nähtub üheselt, et T spordiklubi kasutati nö peakontorina, kuhu lepiti omavahel kohtumisi kokku ning kuhu andis ka Dikajev ise korraldusi ühenduse liikmetel kohtumistele tulla. Seda, et spordiklubi kasutati peakorterina, kinnitab ka Sergei Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.12.2012.a kuni 31.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise- vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 2 (2 kd, tl 1-235), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnest nähtub, et Dikajev helistas 08.12.2012.a kell 15:16 Džavakjanile, kõnele vastas R. I., Dikajev annab R. I. kaudu Džavkjanile korralduse: „Las sõidab kontorisse“- Peale seda helistas S. Džavakjan kell 15:19 Sidorenkole ning käskis ka viimasel kontorisse tulla.

Tunnistaja P. R. andis 14.12.2016.a ja 04.01.2017.a kohtuistungil ütlusi, et kui tal oli määratud Tallinnas kohtumised Džavakjani, Sidorenko, Bagatõi ja Oleinikuga, siis toimusid need Sossi mäel nende spordiklubis või selle lähedal. Seda, et spordiklubi kasutati peakorterina, kinnitab kohtus uuritud kriminaalasjas nr 14930000086 raames teostatud jälitustoimingute kohta 15.10.2015.a-l koostatud jälitustoimingu protokoll KrMS § 1267 alusel sätestatud jälitustoimingu teostamise kohta ajavahemikul 22.04.2014.a kuni 07.07.2014.a, s.o P. R. kasutuses olevate abonentide salajase pealtkuulamise teostamise kohta, millest nähtub, et 06.05.2014.a kell 15:53 helistas R. Sidorenkole, sest tal on vaja teiega seal läbi rääkida ning lubas enne 9. maid läbi tulla nende juurest. 08.05.2014.a kell 15:33 saatis Sidorenko R. sõnumi „Ma ootan sind spordisaalis“ ja 20.05.2014.a kell 12:20 helistas R. P.le ja rääkis: „Kohtusin Haroniga“ /.../ sõitsin Tallinnasse, helistasin, sõitis spordisaalist läbi, kurat“. Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 6 (4 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et 13.05.2013.a kell 19:30 helistas H. Dikajev S. Džavakjanile, telefonikõnest nähtub, et T saali kasutati nende poolt üldteada staabina - nii andis Džavakjan kõnes Dikajevile teada, et kellegi Ostapi naine Sveta oli käinud saalis ning Dikajevit või Džavakjani otsinud. S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et H. Dikajev oli nimetatud spordisaali olemasolust huvitatud ja aktiivselt ka korraldas taustal selle kestmist, kinnitab kaudselt Dikajevi telefonikõne Džavakjanile 29.04.2013.a kell 15:45, millest nähtuvalt on Dikajev vihane, et T kommunaalarveid ei ole P.ile ära antud (Džavakjan unustas), mistõttu intressid hakkavad nüüd jooksma. Džavakjan lubas telefonikõnes kohe Mandelkornile sellest teada anda ja paluda, et Mandelkorn helistaks A. E., et nad võla kohe kokku arvutaks. 30.04.2013.a kell 17:20 küsis Dikajev telefonikõnes Dzavakjaniga veelkord üle, et kas A. E. juures sai kõik korda, mille peale Džavakjan kinnitab, et kõik korras ja andis Dikajevile ülevaate T võlgnevustest. Asjaolu, et saali rentimine oli lisaks Mandelkorni ja Džavakjanile ka Dikajevi huvides, kinnitab kaudselt ka Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 10.06.2013.a kuni 10.07.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 7 (4 kd, tl 125-152) 16.06.2013.a kell 18:46 Mandelkorni ja Džavakjani vahel toimunud telefonikõne, milles S. Džavakjan analüüsib tekkinud olukorda, eeskätt kuhjunud võlgu ja nendib, et saal on vaja ikkagi kinni panna ning Djadjale seda öelda, kuid Džavakjan arvab et see ei ole probleem, sest saalis peale H. Dikajevi enam keegi niikuinii ei käi, kuid Mandelkorn ei taha saali kinni panemisega leppida, vaid ütleb, et nii Dikajev, kui ka nad ise käivad seal – see on kõige kõvem saal linnas. Seega on kohtu hinnangul leidnud eelnevalt kohtus uuritud tõenditega tõendamist, et 2012.a algusest üüriti T spordiklubi ruumid ja asuti seal remonti tegema. Tõenditest nähtuvalt püüti esiti enda seotust nimetatud kohaga varjata, kuna üürileping sõlmiti S. P.i ettevõtte OÜ X nimel, kes maksis ka ruumidega seotud kulud, kuid võlgnevuste tekkimisel ja S. P.i soovimatusega maksta arveid ise tulu saamata, vormistati üürileping T. Mandelkornile kuuluva

MTÜ T nimele. Kohtu ei ole alust kahelda, et tegemist oli kuritegeliku ühenduse juhi tööruumidega ja ühenduse liikmete kokkusaamis- ning treeningpaigaga. See annab ka kinnitust, et kuritegeliku ühenduse liikmed käsitlesid enda tegevust pikaajalise ja püsivana. Nii on juba eelnevalt kohtuotsuses leidnud tõendamist, et mitmetes jälitustoimingute protokollidest kajastatud süüdistatavate omavahelise vestluse käigus on kutsutud kohtumine kokku spordisaalis ning antud üksteisele korraldusi „sõita saali“. Asjaolu, et kuigi püüti klubi tegevust näidata spordiklubina ja kus sai ka treenida, on siinkohal oluline märkida, et faktiliselt oli klubisse sissepääs piiratud, mida on kinnitanud ka kohtus ülekuulatud tunnistajad, kes on lisaks eelnevale kinnitanud ka H. Dikajevi seotust antud klubiga. Mööda ei saa vaadata sellestki, et klubi ei toiminud tavapärase majandusliku ettevõtmisena, kuna kohtus on leidnud kinnitust, et kasutamine oli tasuta, kliendilepinguid ei sõlmitud, mida möönis ka T. Mandelkorn kohtus antud ütlustes. Niisamuti on kohus veendumusel, et xxx asuvad ruumid olid kuritegeliku ühenduse jaoks olulised ning sh ka H. Dikajevile endale, kuna kohtus uuritud tõenditest nähtub, et võlgnevuste kuhjumisel otsib viimane siiski võimalusi ruumide võlgnevuse likvideerimiseks. Eelnevalt viidatud jälitustoimingu protokollist nr 5 nähtub kohtule mh seegi, et kuritegelikul ühendusel on tekkinud majanduslikud probleemid, sh nähtub 01.04.2013.a kõnedest, et S. Džavakjan on andnud korralduse T. Mandelkornile viia kuld pandimajja, sealjuures nähtub S. Džavakjani kõnest V.M.le kell 15.14, et S. Džavakjan käsib V. M.l sõita ja huvi pärast vaadata, kuhu Tanel praegu sõitis, kuna „Võttis kõik meie kulla ära ja viis pandimajja...“. 03.04.2013.a kell 15.05 kõne H. Dikajevilt S. Džavakjanile nähtub, et esimene uurib viimaselt R. R.ile palga maksmise kohta ning annab korralduse R. R.ile öelda, et las otsib uue töö. Samuti nähtub sama kuupäeva kõnedest J. Podolinski ja G. Bagatõi, J. Podolinski ja V. Kaera ja V. Kaera ja S. Džavakjani vahel, et tahetakse „iksi“, mis kohtu hinnangul viitab BMW X5-le ning Lexust panti panna, millest viimane on J. Podolinski käes. Samast protokollist 29.04.2013.a H. Dikajevi kõnest S. Džavakjanile nähtub, et H. Dikajev uurib, kas ta in „Šašlõtšnikule“ arved ära andnud, kuna A. küsis tema käest kahe kuu eest võlgnevust. Seejärel helistab S. Džavakjan T. Mandelkornile ning delegeerib A.uga rääkimise T. Mandelkornile, kuna A. on „Djadjaga“ saalis rääkinud, mh annab S. Džavakjan T. Mandelkornile juhiseid mida öelda. 29.04.2013.a kl 16.11 kõnes annab H. Dikajev S. Džavakjanile korraldada E. Oleiniku ümber kolida, kuna võlad kasvavad. Seejärel T. Mandelkorni kõnes S. Džavakjanile nähutb, et S. Džavakjan uurib Oleiniku korteri tagatise kohta ning annab korralduse helistada „Djadjale“, kuna ei tea, kuhu Oleinikut ümber kolida. Kl 16.34 helistab T. Mandelkorn H. Dikajevile ning viimane annab korralduse otsustada Oleiniku küsimus ära. Jälitustoimingute protokollist nr 6 30.04.2013.a kõnest H. Dikajevi ja S. Džavakjani vahel nähtub, et arutatakse spordiklubi võlgnevust ning et osa sellest on likvideeritud. Viidatud jälitustoimingute protokollidega on samuti leidnud kinnitust ka kuritegeliku ühenduse liikmete omavaheline suhtlus ja hierarhia, kust nähtub üheselt, et H. Dikajev omab ühenduses juhti positsiooni ja delegeerib ülesandeid temast järgmisel positsioonil asuvale S. Džavakjanile, kes omakorda jagab ülesandeid V. Kaerale, T. Mandelkornile, J. Podolinskile, G. Bagatõile. Sealjuures nähtub seegi, et T. Mandelkorn omas kuritegeliku ühenduse hierarhias sellist positsiooni ja autoriteeti, et võis vajadusel suhelda ka otse H. Dikajeviga. Seegi on leidnud tõendamist, et kuritegeliku ühenduse hierarhias madalamal positsioonil olevatel liikmetel oli piiratud juurdepääs klubisse. Nii on nt S. P. kinnitanud, et temal polnud ruumide võtmeid, kuigi viimane oli ruumide üürile võtja. Samuti nähtub jälitustoimngut protokollist nr 2 14.12.2012.a kl 14:36 helistas V. Kaer D. Sidorenkole ja küsis millal keegi T spordiklubist läbi läheb, et tahaks karbi, s.o printeri, sinna ära visata, mille peale lubas D.

Sidorenko teada anda millal ta saali läheb. Kell 14:59 helistas Kaer G. Bagatõile ja küsis viimaselt, kas Bagatõil on saali võtmeid, et ta tahaks printeri saali viia. Haron Dikajevist madalamal positsioonil olev Sergei Džavakjan kasutas omakorda enda alluvuses ning järelevalve all tegutsevate kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelisteks kokkusaamis-ja nõupidamiskohtadeks X OÜ i X (aadressil xxx), pitsaai X(aadressil xxx) ning kuritegeliku ühenduse liikmele S.P.ile kuuluva X OÜ ruume (aadressil xxx), kus toimunud nõupidamistel osales mõnikord ka kuritegeliku ühenduse juht Haron Dikajev. Süüdistatav S. P. andis kohtueelsel mentlusel ütlusi, et mingil ajal soovitas Džavakjan tal i tööle võtta I. N. ning P.i sõnul oli aru saada, et Džavakjan tahtis teada mis P.il is toimub. Esiti see teda ei häirinud, kuid kui Džavakjan hakkas temaga ülbelt käituma, siis P. mõtles enda sõnul, et milleks talle selline „katus“, et anna neile – s.o tšetšeenia grupeeringule (Dikajevile, Džavakjanile, Mandelkornile, Sidorenkole, Bagatõile, Podolinskile, Kaerale ja S.ile) – raha, tee äri ja nad pole ikka veel temaga rahul, vaid ülbitsevad. P.i sõnul käisid nad tema is mitu korda päevas söömas ja neil olid seal is VIP saalis ka oma kokkusaamised (strelkad), sh kahel korral nägi ta kokkusaamisel ka Dikajevit. Neid kohtumisi oli neil seal is lõpuks nii palju, et Džavakjani hakati pidama P.i i peremeheks. S. P.i ütlusi kinnitavad ka kaudselt tunnistaja I. N. 03.10.2017.a-l kohtuistungil antud ütlused, ta on S. N. abikassa, ta tunneb nii Džavakjani ja Dikajevit. Džavakjan pakkus talle tööd X is, kus ta seejärel töötas kaks aastat ettekandjana kuni P. lõpetas töösuhte väidetavalt seetõttu, et ehkki prentensioone ei ole, siis I. tuli sinna tööle mitte õigete tuttavate tõttu, millest ta tegi järelduse, et P. ja Džavakjan olid riidu läinud. Asjaolu, et X OÜ ruume kasutati kokkusaamis kohana kinnitab T. Mandelkorni kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.11.2012.a kuni 02.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 1 (2 kd tl 1-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnest nähtub, et T. Mandelkorn helistas 15.11.2012.a kell 19:48 V. Kaerale ja palub, et V. Kaer tuleks Privaati. Asjaolu, et pitsaai X kasutati kokkusaamis kohana Sergei Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.12.2012.a kuni 31.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 2 (2 kd tl 2-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja nähtub, et 12.12.2012.a kell 15:04 toimunud telefonikõnedes kutsus S. Džavakjan J. Podolinski ja G. Bagatõi Attimosse kohtumisele ning kell 15:40 ka F.i sinna samasse. Nimetatud kohtumine paar päeva enne seda kui Podolinski ostis 14.12.2012.a XXX esindajana Poolas prügiveoauto Volvo FL-240, mille äratoomiseks Poolast Eestisse palgati F.. Samuti on see tõendatud ka S. Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.12.2012.a kuni 30.01.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise- vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 3 (2 kd tl 1-235), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et 10.01.2013.a mil Džavakjan korraldab õhtul kaheksa ajal X pitsais kohtumist, kuhu saabumiseks antakse korraldused Podolinskile, S.ile, Kaerale ja D.ile. Samuti nähtub jälitustoimingu protokollist nr 12 (4 kd, tl 23-29) kajastatud 04.03.2013.a ajavahemikul kell 17:04 kuni 17:46 X is toimunud kohtumine Sidorenko, Bagatõi, Mandelkorni, Podolinski, Džavakjani ja Kaera vahel, kus arutati nii A. E.i tegevusest, sh asjaolust, et Molodoi on koos Ogorodiga, samuti käibemaksupettuste toimepanemisel E. G.iga tekkinud probleeme.

Tunnistaja P. B. andis 31.08.2017.a-l kohtuistungil ütlusi, et ta töötas 2011-2013 X pitsais juhatajana sel perioodil. Džavakjan, Oleinik, Sidorenko, Bagatõi, R., Mandelkorn, Kaer, Podolinski, Dikjaev ja S. käisid tol perioodil pea igapäevaselt viie-kuuekesi grupis X söömas. Söögi eest tasus tavaliselt Džavakjan. Nad hakkasid silma seetõttu, et nad istusid teistest eraldi vaheseina taha lastenurga juures. Samuti ei meeldinud omanikule, et nad is niiviisi käisid. Asjaolu, et X kasutati kokkusaamis kohana kinnitab ka jälitustoimingu protokoll nr 13 (4 kd, tl 197-207), mis kajastas 06.11.2013.a kuni 16.12.2013.a X toimunud kohtumiste varjatud jälgimisel saadud teavet, sealhulgas konkreetsemalt 02.12.2013.a-l toimunud kohtumist Eduard Oleiniku, Dmitri Sidorenko, Sergei Džavakjani, Grigori Bagatõi, Tanel Mandelkorni, Vitali Kaera ja ühe meesterahva vahel seoses tunnistajate V. D., M. J. ja A. Š. poolt kohtuistungil selgitatud nö töövaidluse lahendamise asjaoludega. Lisaks jälitustoimingu protokollile, et X i kasutati kohtusaamise kohana kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja R. R. andis 30.08.2017.a-l kohtuistungil ütlusi, et ta töötas X aastast 2007 ettekandjana. Süüdistatavatest ta tunneb Jevgenit, Vitalit, Sergeid ja Grigorit, kuna nad olid X püsikliendid. Ženja ja Vitalik käisid X pea iga päev. Neil oli kindel laud kus nad istusid. Tunnistaja T. Z. andis 30.08.2017.a-l kohtuistungil ütlusi, et ta töötas X direktorina kuni 2013, süüdistatavatest ta teab Sergeid, kes oli X püsiklient, ta käis seal is lõunatamas või õhtustamas vahel üksi vahel seltskonnaga. Tunnistaja M. O. (endise nimega M. M.) andis 30.08.2017.a-l kohtuistungil ütlusi, et ta töötas X, süüdistatavatest tunneb ta Ženjat, Vitalit, Tanelit, Sergeid, Grigorit, kes käisid X söömas. Tihti peale istusid nad ühe laua taga, kui see vaba oli. Ka tunnistaja A. K., kes on V. Kaera elukaaslane, andis 30.08.2017.a ütlusi, et ta töötas X ning V. Kaer käis seal üle päeva, samuti käis ta seal koos J. Podolinskiga. Ka S. Džavakjan ja G. Bagatõi käisid seal. On neid ka koos näinud. Samuti andsid kohtuistungil ütlusi 08.03.2018.a V. D. ja 31.01.2018.a. M.J. ja A. Š., et nad kohtusid Eduard Oleinikuga 02.12.2013.a-l X is. Haron Dikajev määras kuritegeliku ühenduse mõjusfääri tõmmatud äritegevustele, kuritegeliku ühenduse huvides, sissetulekust 10%-lise maksekohustuse ning isiklikult otsustas ja kontrollis kuritegeliku ühenduse käsutuses olevate ressursside kasutamist, sh edastas Sergei Džavakjan kuritegeliku ühenduse liikmete poolt kuritegude toimepanemise tulemusena saadud rahalistest vahenditest osa otse Haron Dikajevile, osast maksis 1 000 euro suurust kuupalka Haron Dikajevi ihukaitsjast autojuhile R. R.ile, osast tasus kuritegeliku ühenduse liikmete Eduard Oleiniku ja A. D.i elamispinna eest, osa jagas tema alluvuses olevatele isikutele igapäevaeluks vajalikeks kulutusteks. Süüdistatav S. P. on andnud kohtueelsel menetlusel ütlusi selle kohta, et 2011-2012 Džavakjan ütles talle, et Haronil on Jaapanis sõber, kes tegeleb Jaapanis joodiga ja nüüd on vaja raha selleks, et tegeleda hea ja huvitava äriga. Selleks pidin tema andma Haronile 120 000 eurot. Temal sellist raha polnud, kuid Džavakjan käskis selle tal leida. Lõpuks andis Tiskres, selles samas majas, kus ta sai Džavakjanilt nende tutvuse alguses 40 000 eurot, selle summa Haronile, Armjanile ja Edgarile. Nad lugesid raha üle ja temastjäi see raha sinna lauale. Tema arvates sõitsid selle maja juurest ära kolmekesi, tema oli roolis, Džavakjan istus kõrval ja Haron istus taha. Tema viisin selle raha sinna majja Haronile, kuid kes selle raha sealt kaasa võttis või mis sellest rahast edasi sai, seda ta ei tea. Mitte keegi talle seda raha tagasi maksnud ei ole. Võimalus raha neilt tagasi saamiseks oli tema arvates 50:50. Arvab, et on kahe ja poole aasta jooksul andnud neile kokku vähemalt 350 000 eurot, kuid saanud pole neilt midagi. Tasus nende kulusid seetõttu, et arvas, et kui ta ei maksa, siis teda karistatakse. Otseselt ei ole teda ähvardatud,, kuid

S. Džavakjan vihjas talle korduvalt, et kui ta ei ole nendega, siis läheb linnas jutt laiali ja teised grupeeringud hakkavad teda terroriseerima. Ta kartis seda, sest veel sel ajal, kui ta elas KohtlaJärvel (umbes 20aastat tagasi) ja tegeles seal toiduainetega, siis tuli tema juurde kohalik bandiit A. S., kes oma meestega viis teda ühte angaari, näidati kolme kuuli ja räägiti, et üks kuul on tema jaoks, üks tema naise ja lapse jaoks, et ta peab neile maksma 100 000 eesti krooni, millest ta keeldus. Seejärel lasti teda mingisse pimedasse ja sügavasse kaevanduse ventilatsiooni šahti, kus oli peaaegu 15 tundi pimedas. Seejärel tõmmati teda sealt välja. Ise ta sealt välja poleks saanud. S. P.i ütlusi kinnitavad kaudselt S. N. poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlused selle kohta, et P. on Kohtla-Järve poiss ja ta on talle rääkinud oma elust ja olust Kohtla-Järvel, et kui ta seal tahtis mingit äri ajada, siis seal pidi ta pidevalt kellelegi maksma. Kui P. Džavakjaniga tutvus, siis tal oli alguses isegi hea meel, et on keegi, kes tema probleeme lahendama hakkab. S. P. on väga kergesti mõjutatav inimene. Teab, et S. P. andis neile umbes 1 kuu peale esimest kohtumist 100 000 eurot. Teab seda seetõttu, et P. palus tal vahetada tema dollarid eurodeks, et ta annab selle raha Džavakjanile, nad olevat teda kuidagi aidanud iga X. Raha vahetamiseks pöördus P. tema poole sellepärast, et ühel tema firmal oli sõlmitud rahavahetusfirmaga Eurex väga hea kursiga rahavahetusleping ja P. oli sellest teadlik. Selgitas, et ta on vahetanud P.i poolt talle antud dollarid (natukene üle 300 000 dollari) Estonia teatri juures olnud Eurex kontoris eurodeks ja seejärel P.ile tagasi andnud ning P.i juttude kohaselt olid tal sisemised probleemid Džavakjani ja tema inimestega ning P.i sõnul on ta neile väga suuri summasid maksnud. Samuti on S. P. andnud kohtueelsel menetlusel ütlusi, et 2013.a oli nii, et talle helistas G. ja tahtis kokku saada. Ootas teda X juures olevas Statoili bensiinijaamas, G. võttis ta oma autosse ja viis ta Tallinnas Nõmme teel olevasse i Antalya, kus kohtusid Haroniga. Haron tegi talle ettepaneku, et ta annaks oma firmast X OÜ 30% talle, st et ma kirjutaksin oma firmast 30% kas tema või siis tema poolt nimetatud isiku nimele. G. oli samuti selle jutuajamise juures, kuid mingi aeg istus ta seal samas lähedal istunud R.i juurde ja hakkas temaga juttu rääkima. R. on tema arvates Haroni turvamees ja autojuht. Tema perekonnanime ei tea, kuid R. on umbes 40 aastane, umbes 180 cm pikkune, sportliku kehaehitusega, kiilakas, kõneleb nii eesti kui ka vene keeles. Haron rääkis talle seda firmast osa temale andmist täiesti rahulikult, kuid tema pilk oli selline, et see on käsk. Ta vastas, et teeb nii nagu ta soovib, kuid tegelikult ei teinud. Haron on temaga alati rahulikult rääkinud, kuid on kuulnud, et teiste peale ta karjub. Seoses D.i elamispinna eest maksmisega andsid nii A. D. kui ka A. V. riimuvaid ütlusi millest nähtuvalt elasid nad ühel ajahetkel üheskoos xxx korteris. A. D. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel A. Dimitruki kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt andis A. D. ütlusi, et A. V.iga leidsid interneti kaudu sobiva korteri xxx mida käisid vaatamas ja S.Džavakjan andis neile üüri maksmiseks 220 eurot, lisaks kommunaalmaksed, mis olid iga kuu erinevad, kuid kogu summa, mis nad korteriomanikule kuus maksid, ei ületanud 300 eurot. Üürisid selle korteri 2012.a oktoobris ja elasid seal kuni 2013.a märtsini. Üürilepingu sõlmis korteri peremehega oma nimel, kuid üürimiseks vajaliku raha andis talle iga kord S. Džavakjan. Raha nad temalt kordagi küsima ei pidanud, ta andis selle alati ise. A. V. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel A. V.i kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt leidsid nad uue korteri xxx, mida käisid D.iga kahekesi vaatamas. D. helistas Armjanile ja ütles, et leidis korteri ja ütles ka palju see maksab. Mingi aeg läks D. välja, oli ära umbes 20 minutit ja tagasi tulles oli tal ca 800 eurot. Ta ütles, et oli selle saanud Amjanilt ja see on uue korteri üüriks ja sissemaksuks. Korteri üür oli kokku 320 pluss kommunaalid.

Nimetatut kinnitab ühtlasi ka Sergei Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 01.03.2013.a kuni 31.03.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamisevaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 12 (4 kd, tl 29-54), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et S. Džavakjan ise 09.03.2013.a kell 16:49 toimunud telefonikõnes L. M.ga (D.i elukaaslane), kellele ta rõhutab: “Kuulake mind, te kuulake mind tähelepanelikult, vaat see korter, kus ta Lasnamäel elab, mina üürin seda korterit. Saate aru, ja seal, kus ta töötab, ta töötab meie juures“. R. R.ile palga maksmist kinnitab S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamisevaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et 03.04.2013.a-l kell 15:05 toimunud Dikajevi ja Džavakjani omavahelises telefonikõnes, milles Dikajev hurjutas Džavakjani, et R.ile ei ole tasu makstud, avaldas seejuures rahulolematust et R. tuli tema käest raha küsima ja käskis Džavakjanil R.iga lõpparve teha kui neil tõesti ei ole talle raha maksta. 29.04.2013.a kell 16:11 Dikajevi telefonikõne Džavakjanile, milles Dikajev räägib, et Oleinik peab praegusest elamisest välja kolima, sest võlad kasvavad ja käsib Džavakjanil võtmed võtta. Seejärel kell 16:32 helistas Dikajev uuesti Džavakjanile ja uuris, milline tagatis Oleiniku korterile jäeti, kui Tanel selle lepingu vormistas ning Džavakjan lubas selle järele uurida. Seejärel helistab Dzavakjan kohe Mandelkornile, kuid ei saa teda kätte, kuid minut hiljem (16:33) helistas Mandelkorn Džavakjanile tagasi ja Džavakjan uurib Mandelkornilt, milline tagatis on sellel korteril, kus Edik (s.o Eduard Oleinik) elab, sest „djadja“ tahab teada – nimelt kolib Dikajev Oleinikut täna teda ümber ning nad ei tea kuhu Oleinikut ümber kolida. Džavakjan palub, et Mandelkorn helistaks otse Dikajevile selles küsimuses („Helista Djadjale, räägi temaga, kurat, muidu on mul juba kõrini see rikkis telefon...“) ning Mandelkorn helistabki kohe pärast kõne lõppu ise Dikajevile ja annab talle teada, et tagatis oli 350 eurot, mille peale Dikajev uurib, et kas see antakse tagasi või mitte ning palub Mandelkornil Oleiniku eluasemeküsimus ära lahendada. Kell 16:32 helistas Dikajev Džavakjanile ja nad arutasid, et Oleinikule on uus korter üürida, kuid mitte nii kallis. Tõsiasja, et rahade ühine jaotamine oli kõigile oluline ning see võis probleeme tekitada, nähtub 23.04.2014.a kell 08:41 Mandelkorni ja Džavakjani omavahelisest telefonikõnest, milles Džavakjan kirjeldas kuidas eelmisel päeval oli ta kohtunud Sidorenko, Bagatõi ja Oleinikuga, kes olid talle ette heitnud, et Džavakjan ei ole Dikajevile raha viinud, Džavakjan oli neile vastu vaielnud ja selgitanud, et ta maksab Dikajevi „autojuhi eest raha“ Seejärel helistas Džavakjan kell 16:38 Mandelkornile pärast seda kui ta oli Dikajeviga kokku saanud ning ütles talle: „Ma käisin just djadja juures, viisin 1000 eurot ära nagu nad tahtsid...homme hakkan nende käest raha küsima, ütlesin juba Grišale, et las otsib raha...me oleme ju koos!...või ma lähen siis djadja juurde ja ütlen, et need kolm isikut – neil on oma, kuid sa võid nendega ise rääkida, ära mulle neist enam räägi.“ Ühise raha olemasolu kinnitab ka S. Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.12.2012.a kuni 31.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamisevaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 2 (2 kd tl 2-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et S. Džavakjan helistab 05.12.2012.a kell 21:52 Mandelkornile, milles oli jutuks, et „Griša“ (Grigori Bagatõi) on koos „sakslasega“ (E. G.iga) Riias, „Griša“ kontol olevat „meie raha“ ja

ei taheta, et seda üle kantaks. Džavakjan selgitab Mandelkornile, mida Bagatõile edasi öelda, et toimingutega venitada järgmise päevani, et inimesed Eestist saaksid kohale sõita. Vajadusel maksis kuritegeliku ühenduse liikmetele raha ka Haron Dikajev isiklikult, sealhulgas näiteks 30.04.2015.a-l kella 16.30 paiku xxx lähistel toimunud kohtumisel andis Haron Dikajev sularaha Eduard Oleinikule ja Dmitri Sidorenkole. Nimetatut kinnitab kohtus uuritud jälitustoimingu protokoll nr 20 (4 kd, tl 290-296), mis kajastab 28.04.2015.a kuni 30.04.2015.a-l H. Dikajevi varjatud jälgimise käigus kogutud teavet, millest nähtub, kuidas H. Dikajev kohtus 30.04.2015.a kella poole viie paiku xxx asuva rehvivahetuse juures sinna saabunud E. Oleiniku ja D. Sidorenkoga ning kella 16:39 ajal andis H. Dikajev tal käes olnud 50-eurostest ühe osa E. Oleinikule. Samuti toimetati Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse liikmete poolt osa kuritegude toimepanemise tulemusena saadud materiaalsetest väärtustest, sh näiteks 14.12.2012.-l xxx kaubanduskeskuses Lasnamäe Centrum asuvast kauplusest X A. N.i ja kuritegeliku ühenduse liikmete A. D.i ja Vitali Kaera osalusel kelmuse teel omandatud printer MFCJ6510 Haron Dikajevi poolt tihedalt kasutatavasse kontorisse xxx. Järelmaksu müügileping nr 371940 14.12.2012.a tõendab, et A. N. on ostnud järelmaksuga kauba MFCJ6510 ehk eelnevalt viidatud printeri. Süüdistatav A. D. andis kohtueelsel menetlusel ütlusi, et osa esemeid anti pandimajja, osa tuttavatele. Näiteks üks niimoodi järelmaksuga võetud tahvelarvutitest on S. Džavakjani käes. V. Kaer kinkis selle S. Džavakjanile viimase kodus. Ta oli selle kinkimise juures. S. Džavakjan elab Tallinnas Lasnamäel xxx muuseumi lähedal olevas ühes viiekordses majas, täpset aadressi öelda ei oska. Teab, et ühe suure koopiamasina-printeri viisid samal päeval, kui selle järelmaksuga võtsid, Tallinnas x keskuse vastas olevasse H. Dikajevi kontorisse. H. Dikajevil on seal kontor ja spordisaal. Vedasid selle printeri kolmandal korrusel olevasse kontorise, panid kirjutuslauale ja ühendasid ära. D.i ütlusi kinnitas 22.05.2018.a-l kohtuistungil ka süüdistatav Vitali Kaer, kes möönis, et printeri osas tegi Kaer ettepaneku viia see T spordiklubi kontorisse. Nimetatut kinnitab ka Vitali Kaera kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.12.2012.a kuni 31.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 2 (2 kd, tl 2-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et A. D. helistas 14.12.2012.a kell 12:24 V. Kaerale ja andis poes olles teada, et: „Võtab selle hea printeri siit“ ning uuris ühtlasi Kaeralt, et kas ta võib lisaks printerile ka korraliku piiramismasina võtta ja V. Kaer lubab. Seejärel helistas V. Kaer D. Sidorenkole, kes ütles Kaerale, et viimane peab Mandelkorniga kohtudes asja, s.o printeri ka üle andma. Kell 12:48 andis D. teada, et printer on käes ja viib selle ajutiselt endale koju. Kell 14:06 helistas Kaer D.ile tagasi ja andis teada, et tuleb kümne minuti pärast läbi ja võtab karbi (s.o printeri) ära. Seejärel kell 14:36 helistas Kaer Sidorenkole ja küsis millal keegi T spordiklubist läbi läheb, et tahaks karbi, s.o printeri, sinna ära visata, mille peale lubas Sidorenko teada anda millal ta saali läheb. Kell 14:59 helistas Kaer Bagatõile ja küsis viimaselt, kas Bagatõil on saali võtmeid, et ta tahaks printeri saali viia. Seejärel vahetult pärast Bagatõiga toimunud telefonikõne lõppu (kell 15:06) kõneles Kaer telefonis A. M. ning K.is, et talle (s.o N.ile) ei anta midagi, aga täna sai see printer võetud, see mille Serjoga (s.o Džavakjan) saali jaoks palus. Seejärel kell 15:22 helistas Kaer Sidorenkole tagasi ja raporteeris, et ta on viimaks valmis ja viskab Grišaga kohe ära (s.o viib Bagatõiga printeri saali ära). Järgmisel päeval (15.12.2012.a kell 11:15) helistas Kaer ka Podolinskile ning

andis talle teada, et võtsid armeelnasele kingituseks selle iPadi ja selle suure printeri panid kontorisse ning ühtlasi K.is, et tankist hakkas „oma peaga“ mõtlema ja ostis asju, milleks talle luba ei antud. Eelnevatest kõnedest nähtub, et S. Džavakjan oli andnud korralduse T spordisaali printer hankida, misjärel hakkab sellega tegelema V. Kaer, kes kasutas D.i abi. Samuti nähtub eelnevast jälitustoimingute protokollist nr 2, et tal endal puudub T ruumidele juurdepääs, mistõttu palub ta nii D. Sidorenko kui G. Bagatõi abi. Nimetatud printeri küsimus arutab Kaer ka 17.12.2012.a kell 19:09 telefonikõnes S.iga, kus Kaer küsib S.ilt, et kas nad panid printeri kontoris tuppa ja kas kõik ikka töötab kenasti. Süüdistuse kohaselt omas Haron Dikajev kontrolli kuritegeliku ühenduse poolt toimepandavate kuritegude üle, kuid kuritegeliku ühenduse liikmete poolt toimepandavate kuritegude üksikasjade üle otsustamise delegeeris Haron Dikajev otse temale alluvuses olevale Sergei Džavakjanile. Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse liikmetel olid ühenduse toimimise käigus väljakujunenud reeglid ning kindlaksmääratud rollid, mida kohandati vastavalt kuritegeliku ühenduse poolt konkreetsetele toimepandavatele kuritegudele. Haron Dikajevi juhitud kuritegelikus ühenduses allusid kõik liikmed Haron Dikajevile, kes kontrollis ühenduse liikmeid Sergei Džavakjani vahendusel, kes omakorda juhtis otseselt enda alluvuses tegutsevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust. Kuivõrd kuritegeliku ühenduse liikmetel puudusid seaduslikud tuluallikad, hoolitses Sergei Džavakjan ka kuritegeliku ühenduse liikmete rahalise toetamise eest. Harjumuspärase elukvaliteedi tagamiseks oli rahaline toetus kuritegeliku ühenduse liikmetele oluline. Peale rahalise toetuse osutas Sergei Džavakjan kuritegeliku ühenduse liikmetele vajadusel ka ainelist abi, so kindlustas elamispinnaga kuritegeliku ühenduse liikme A. D.i ja kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajevi korraldusel Eduard Oleiniku ning kattis nende eluruumide jooksvad kulud ning varustas Tallinnas aadressil xxx kuritegeliku ühenduse tihedas kasutuses oleva kontori kuritegeliku ühenduse liikmete poolt kuritegude toimepanemise tulemusena saadud materiaalsete väärtustega, sh 14.12.2012.a-l Tallinnas xxx kaubanduskeskuses Lasnamäe Centrum asuvast kauplusest X A. N.i ja kuritegeliku ühenduse liikmete A. D.i ja Vitali Kaera osalusel kelmuse teel omandatud printeriga MFCJ6510. Ülaltoodud asjaolusid kinnitavad erinevad jälitustoimingute protokollides fikseeritud telefonikõned. S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.11.2012.a kuni 02.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 1 (1 kd, tl 1-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et A. D. helistas 29.11.2012.a kell 16:01 S. Džavkjanile ja palus võimalust kokku saada, et mõningaid pabereid näidata, kuid ka rahalist toetust paluda: „Serjoga, raha ei ole üldse, isegi suhkrut ei ole enam!“. S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31102.12.2012.a kuni 31.12.2012.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 2 (2 kd tl 1-236), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et 30.12.2012.a kell 17:14 helistas S. Džavakjan A. D.ile ning ütles viimasele, et: „Tulen homme päeval läbi, võid ise läbi tulla, annan sulle, pidu ju, et saaksid süüa osta.“ Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.12.2012.a kuni 30.01.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud

jälitustoimingu protokoll nr 3 (3 kd, tl 1-235), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et S. Džavakjan helistab 10.01.2013.a kell 16:50 G. Bagatõile, kus Džavakjan tahab Bagatõiga kokku saada, et talle raha anda. S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.01.2013.a kuni 01.03.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 4 (1 kd, tl 1-18), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et E. Oleinik helistas 06.02.2013.a-l kell 15:51 S. Džavakjanile ning telefonikõnes küsis Oleinik Džavakjanilt raha: „ Mul on juba lõpp käes..., mul on ainult kartul ja sibul jäänud,“ mispeale Džavakjan kinnitab, et kui Oleinikul on vaja, siis võta sealt, et Mandelkorn tuleb sinna kanti ja tuleb kohale. S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et S. Džavakjan helistas 06.04.2013.a kell 13:57 T. Mandelkornile ja ütles: „Kuule, aga helista Dimale, jah, las ta sõidab sinu juurde, anna talle 300 eurot.“ Rahade jagamisest arutatakse omavahel S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 10.06.2013.a kuni 10.07.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 7 (1 kd, tl 125-152), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest st nähtub, et T. Mandelkorn helistas 14.06.2013.a kell 12:08 S.Džavakjanile: „Sellepärast ma vaatan täna kui palju ta toob, maksan Janale, Autorent, seal ja poistele kõigile annan – Griša ütles samuti, et teeme nii, et anname kõigile 50 eurot ja kõik on normaalne.“ Seejärel kell 19:18 helistab T. Mandelkorn uuesti S. Džavakjanile ning toimunud telefonikõnest nähtuvalt on Mandelkorn rahad kätte saanud ja annab Džavakjanile teada, et 1350 tuli kokku, mille peale Džavakjan imestab, et kuhu 500 jäi, kuid selle andis väidetavalt inimene otse Džavakjanile. Džavakjan lepib selgitusega ning annab siis Mandelkornile juhtnöörid kuidas rahasid jagada ning lõpetab õpetussõnad konkreetselt: „Anna kõigile normaalselt.“ Seejärel hakkabki Mandelkorn raha jagama. Peale seda kell 20:24 helistas T. Mandelkorn S. Džavakjanile tagasi ja täpsustas üle, et: „Kas siis poistele annab kõigile samuti sajase“, Džavakjan ütleb: „150 anna,, kas jätkub“ mille peale T. Mandelkorn ütleb: „100, sajase annan kõigile“. Rahade jagamisest arutatakse omavahel S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 10.06.2013.a kuni 10.07.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 7 (1 kd, tl 125-152), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et 05.04.2014.a kell 15:28 Džavakjan ja Mandelkorni omavahelises vestluses arutavad nad omavahel, kuidas raha oleks vaja jagada: maksta R.ile töötasu, likvideerida võlad, maksta Grišale jne. 19.08.2015.a-l koostatud jälitustoimingu protokollis (4 kd, tl 209-246) sisalduvates kõnedest Džavakjani ja Oleiniku vahel nähtub, et kuritegeliku ühenduse liikmete rahaline toetamine ning nö kassasse maksmine on oluline küsimus kõigi jaoks ning probleemide korral ollakse valmis, nõutakse koosolekute korraldamist, ütleb 23.04.2014 kell 11:39 S. Džavakjan E. Oleinikule: „Saad aru, aga praegu Tanel tuleb, me saame ju kokku. Me saame kõik kokku ja hakkame rääkima: kes hakkab mis raha tagasi andma, mis ühised võlad meil on, ma tahan konkreetselt teada. Istume neljakesi: mina, Griša, Vitalik ja Ženja, õigemini, vaat me viiekesi istume ja hakkame rääkima kes konkreetselt millal annab raha tagasi. Me ju teame kõik, me tahame Griša käest konkreetselt küsida, mis summat saab tuua, ära anda. Kõik...ja kõik, ma ütlesin talle eile

ka – sina mõtle, kuidas raha kokku saada.../.../ Jah, see juhtub, tead, miks, sest kui inimestel raha ei ole, nad hakkavad lihtsalt inetult käituma.“ Lisaks rahalisele toetusele võis liikmete eest hoolitsemine seisneda ka nende riietamises. S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et S. Džavakjan 05.04.2013.a kell 15:32 helistas Tallinna Vanalinnas meeste luksusriideid müüva A.B. omanikule A. A.ile, milles palus, et A. A. teeks vaheaja, et saaks rahulikult rääkida. Seejärel helistas S. Džavakjan T. Mandelkornile, V. Kaerale ja J. Podolinskile, et viimased tuleksid A.i kauplusesse ja võtaksid sealt endale korralikud riided – nagu Džavakjan väljendus, peab soliidselt sõitma, ning kui Podolinski ajab esiti tagasi, et ehk saab kuskilt odavamalt, siis Džavakjan ei võimalda pikka vastuvaidlemist, vaid kinnitab, et ta just rääkis A.iga ja nii on kõigile mugavam, kinnitab ühtlasi, et kui vaja, siis ta annab Podolinskile mujalt riiete ostmiseks raha. Tanel Mandelkorni kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 10.06.2013.a kuni 10.07.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 7 (4 kd, tl 125-152), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et A. A. saatis 13.06.2013.a kell 13:36 Mandelkornile lühisõnumi, milles A. kirjutas: „Tere Tanel, eelmisel aastal mul oli Sergeiga rääkimine, kus ta ütles mulle, et Haron vastutab asjade eest, mis ma teile annan, täna tuleb Haron minu juurde, mul midagi ei jää, kui rääkida temaga.“ Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse liikmete allumatuse või korralduste mitterahuldava täitmise korral karistas Sergei Džavakjan ainuisikuliselt või koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega reeglite vastu eksinud kuritegeliku ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistatavad isikud talusid karistamist vastupanu osutamata. Nimetatud kinnitab Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 01.03.2013.a kuni 31.03.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise- vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 11 (4 kd, tl 29-54), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et S. Džavakjan helistas 07.03.2013.a kell 20:42 A. D.ile, A. D. annab S. Džavakjanile teada, et ta on baasis ja teeb erinevaid ülesandeid, ühtlasi küsib D. Džavakjanilt luba, et kas ta võib naistepäeva puhul baasist korraks lahkuda ning Džavakjan pärast pikka veenmist lubab D.il lõpuks korraks baasist ära käia, kuid käsib esimesel võimalusel endale teada anda, kui ta baasi tagasi jõuab. Kuid naistepäev tuli ja möödus ning D. ei raporteerinud enda naasmisest X puhkebaasi, mistõttu hakkas Džavakjan teda otsima ja helistas 09.03.2013.a kell 16:49 D.i elukaaslasele L. M.le. Pärast seda kui S. Džavakjan sai A. D.i elukaaslasega toimunud telefonikõnest teada, et D. on politsei poolt kinni peetud, võttis S. Džavakjan ühendust T. Mandelkorniga, kes seejärel saatis advokaat A. J. lühisõnumi: „A. D., vikerlase.“ Seejärel kell 17.11 helistas Mandelkorn J.ile ja andis teada: „Ma siin saatsin teile praegu meie kaaslase ees- ja perekonnanime...ta siin peeti kinni...seal...mulle jääb lihtsalt arusaamatuks, miks. Vikerlase...tän...kas saate välja uurida, kuidas.“ Kell 17:21 helistas A. J. T. Mandelkornile tagasi ja andis teada, et A. D. peeti kinni pantvangide kinnihoidmise eest ning J. kutsutakse õhtul ülekuulamisele. Kell 17:31 helistas T. Mandelkorn koheselt S. Džavakjanile ja andis talle teada, et „Tolik läheb sinna“, aga S. Džavakjan arvab, et „pagan, sellele tölplasele (so D.ile) võidakse sanktsioon anda“. Peale seda kui A. D. vabastati, helistas ta koheselt 10.03.2013.a kell 18:15 S. Džavakjanile, kes käskis D.il

oodata, et kohe sõidab Džavakjan tema juurde. Ehkki Džavakjan kinnitas D.ile telefonikõnes, et keegi ei hakka D.i puutuma, siis helistas Džavakjan koheselt Mandelkornile ning kutsus teda D.i juurde kA., et: „Ainult puutuda pole vaja, ma pärast seletan sulle, mul on vaja temaga psühholoogiline rünnak teha ja ta sinna saata. Ta (s.o D.) helistas mulle praegu, räägib: „Võite mind umbes nagu väljas peksta, mitte kodus.“, mina räägin „Mine, ära karda, sind ei hakka keegi puutuma“, idioot, raisk. Näiteks lõi korralduse mitterahuldava täitmise eest Sergei Džavakjan 15.04.2013-l õhtusel ajal xxx Haron Dikajevi elukaaslase K. K. poolt opereeritavas puhkekeskuses X kuritegeliku ühenduse liikmete Tanel Mandelkorni, Dmitri Sidorenko ja Vitali Kaera juuresolekul kuritegeliku ühenduse liikmele A. D.ile korduvalt rusikaga näkku sellise jõuga, et viimane kaotas tasakaalu ja kukkus. Süüdistatav A. D. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava A. D.i poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt 2013.a märtsis või aprillis sai S. Džavakjanilt peksa. S. Džavakjan oli siis temaga väga rahulolematu, kuna neil A. V.iga olid politseiga probleemid tekkinud, seoses M. L.iga ning seetõttu olime vahepeal politsei poolt kinni peetud. S. Džavakjani sõnul ei olnud ta A. V.it piisavalt hästi valvanud ning selle eest ta teda karistaski. Ta lõi paar korda rusikaga näkku ning seda löömist nägid V. Kaer, D. Sidorenko, A. V., Tanel, I.T., O. T. ja O. K. . Nii palju rahvast oli seal puhkekeskuses kohal seetõttu, et oli vaja puhkekeskuses maju ja territooriumi koristada ning naised ja A. V. olid abiks. Päise päeva ajal sõitsid V. Kaer, D. Sidorenko, Tanel ja S. Džavakjan sinna kõik sama autoga (Volkswagen Touareg) ning kui nad kohale jõudsid, siis oli S. Džavakjan tige nagu koer ning röökis tema peale. Lõi talle rusikas käega kaks korda vastu vasakut põske nii, et tekkis sellele kohale sinikas. Teised vaatasid seda karjumist ja peksmist vaikides pealt. Vastu ma S. Džavakjani ei löönud, ma ei näinud sellel mõtet. Kuigi nad olid M.t otsinud S. Džavakjani käsul ja olid ta ka üles leidnud, siis ikkagi oli tema S. Džavakjani arvates süüdi, et asjad ei läinud nii, nagu talle oleks meeldinud. Nad (S. Džavakjan, Tanel, D. Sidorenko, V. Kaer) olid kohal kokku umbes pool tundi ja siis sõitsid sealt minema. See oli ainuke kord, kus S. Džavakjan teda peksnud on (5 kd, tl 1-9, 10-16, 38-41, 42-55). A. D.i ütlusi kinnitavad ka A. V.i ütlused. Süüdistatav A. V. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava A. V.i poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused selle kohta, et mäletab, kuidas Armjan (Džavakjan) sõitis Xi ja selgitas seal D.ile, et viimane ajab asju valesti. See võis olla 2013.a märtsis. Mäletab, et see oli kindlasti peale naistepäeva ja oli seotud M. probleemidega. Ta lõi D.ile kaks korda rusikaga näkku ja seejärel keelas D.il baasist lahkuda. Löögid olid nii tugevad, et D. lendas vastu tema seljataga olevat autot MB 124. D. vastu ei hakanud, ta ju sai aru, et oli valesti käitunud. Seda löömist nägid lähedalt (umbes 3 meetri kauguselt) pealt tema, Vitalik, Tanel, Fedja, O. T., O. K. ja L. M.. Need tüdrukud olid sel ajal samuti puhkekeskuses koos D.iga. Nende tüdrukutega tutvusin ta D.i kaudu. Peale D.i löömist ütles Armjan talle, et ta ju palus tal probleemidesse mitte sattuda, kuid sellest hoolimata on koguaeg mingid jamad. Talle meenus, et see löömine oli 10.03.2013.a, sest nad olid just vabanenud ja sõitsid Kärberi tn korterist läbi ja sealt juba edasi baasi. Mäletab ka, et enne 10.03.2013 käis Armjan ühel korral D.i peale karjumas Kärberi tn korteris. Sel korral oli temaga kaasas Tanel ja Ž. K. . Põhjuseks oli ikka see sama M. probleem. Asi oli selles, et M. oli vormistatud ühe firma tankistiks ja ta oli sellest firmast varastanud raha. Kuna M. oli D.i tuttav ja inimene, kellele see firma kuulus teadis, et D. on Armjani alluvuses, siis oli see inimene pöördunud probleemi lahendamiseks otse Armjani poole. Armjan polnud sellise asjade käiguga rahul ja siis ta tuligi sinna xxx korterisse ja karjus

D.i peale. Alguses olin seal samas juures, kuid siis läks oma tuppa ja ei näinud, mis seal täpsemalt toimus. Kuulis vaid, et Armjan karjub ja on tige (5 kd, tl 56-61, 86-91). Tunnistaja O. T. on andnud 23.08.2017.a-l kohtuistungil ütlusi, et ta elas xxx asuvas korteris koos A. V.i ja A. D.iga. 8. märtsil peeti A. V. ja A. D. kinni. Peale seda tulid korterisse Sergei, Vitalik, Tanel ja Grigori, siis ta sai nendega tuttavaks ja sai teada, kes üürisid seda korterit. Sergei hakkas riidlema, korteris oli suur korralagedus, siis küsiti kellel on juhiluba olemas. Ta ütles, et tal on juhiluba, siis pakuti neile võimalust sõita Xi, kus D. enne kinnipidamist oli töötanud, seejärel elasid ja töötasid nad Xi puhkebaasis mõnda aega. Ta on ühe korra seal puhkebaasis näinud, kuidas Sergei Džavakjan lõi A. D.i. Tunnistaja L. M. on andnud 23.08.2017.a-l kohtuistungil ütlusi, et ta elas xxx asuvas korteris koos A. V.i, A. V. ja A. D.iga. Mingiaeg 2010.a elas ja töötas ta X puhkebaasis, ta nägi ühel korral, kuidas S. Džavakjan lõi A. D.i, misjärel D. taarus pärast lööki natukene aega, kuid vastu ei löönud. Eelnevaid ütlusi kinnitab ka kohtuistungil uuritud S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et S. Džavakjan helistas 15.04.2013.a kell 17:22 G. Bagatõile ja palus, et viimane sõidaks ka korraks Xi, et seal on vaja natukene kellegi peale karjuda, mispeale Bagatõi kinnitab, et ta teeb ühe tiiru ära ja seejärel proovib tulla. Kell 17:54 helistas G. Bagatõi S. Džavakjanile tagasi, selgitab, et nad on hetkel baasis koos Taneliga ja arutavad üht küsimust. Kell 18:33 helistab tundmatu Vitali Kaerale, kuid viimane ei saa hetkel rääkida. Seejärel kell 18:54 andis Džavakjan telefonikõnes G.ile teada, et nad sõitsid baasist välja ning viis minutit hiljem helistas Džavakjan pärast D.i „karistamist“ viimasele ja selgitas talle, et „Need, keda sa seal petsid, otsivad sind taga“. D. kinnitas, et ta ei ole kedagi petnud, vaid läks võlga tööga tasa teenima, kuid Džavakjan, vaid ohkab: „Oh, kurat, ma lähen teie pärast lolliks.“ Samuti peksid kuritegeliku ühenduse liikmed Sergei Džavakjan, Tanel Mandelkorn, Vitali Kaer, Jevgeni Podolinski, Grrigori Bagatõi kuritegelikus ühenduses väljakujunenud reeglite vastu eksimise eest 20.05.2013.a-l kella 20.30 ajal Tallinnas xxx asuva armeenia kohvik- Aparan juures läbi kuritegeliku ühenduse liikme A.-A. S.i, tekitades talle järgmised tervisekahjustused: põrutushaavad huultel; nahamarrastuse ninajuurel, paremal põsel; nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, paremal põsel, kehatüve paremal küljel, vasakul küünarvarrel, vasakul reiel; nahaaluse verevalumi vasaku õlaliigese ülemisel ja tagumisel pinnal; nahaaluse verevalumi alaseljal vasakul, ning A.-A. S.iga koos eksimuse toime pannud, kuid kuritegelikku ühendusse mittekuuluva R. B., tekitades talle järgmised tervisekahjustused: peaaju traumaatilise ämblik-võrkkelmealuse verevalumi koos verevalandusega III ja IV vatsakesse, parema sarnakaare kerge nihkega murru, nahaalused verevalumid pea piirkonnas, 1. rinnalüli eesmise serva kompressioontüüpi murru ja 5. rinnalüli ogajätke murru ning nahaalused verevalumid kaelal, seljal, vasakul küünarvarrel, paremal labakäel ja paremal reiel ning nahamarrastused vasaku kulmu kohal ja paremal reiel (kriminaalasi nr 13230106222). Nimetatut kinnitab S. Džavakjani, V. Kaera ja J. Podolinski kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.04.2013.a kuni 30.05.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 6 (4 kd, tl 66-123), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et

J. Podolinski helistas kell 20.05.2013.a 19:16 A.-A. S.ile ja nõudis viimasega Lasnamäel kohtumist, sest polevat telefoni jutt. Seejärel kohe palus Podolinski ka Kaeral Kotka juurde sõita ning helistab kohe tagasi ja täpsustab, et Kaer peaks siiski Aparani juurde sõitma. Vähem kui kümme minutit helistab juba Mandelkorn Podolinski telefonilt S.ile ja palub, et viimane tuleks Lasnamäel asuva Aparani juurde. Kui S. ei olnud poole tunniga sinna jõudnud, siis helistas Mandelkorn taaskord Podolinski telefonilt kell 19:56 S.ile ja kiirustas teda tagant ning juhatas kuidas ta Aparani juurde saab. Kell 20:10 telefonikõnes Džavakjani ja Mandelkorni vahel (Džavakjan helistas T. numbrilt), milles Mandelkorn annab ka Džavakjanile juhiseid kuidas kohale jõuda. Seejärel kell 20:13 on Džavakjan kohale jõudnud, sest ta helistas V. M.le ja uuris viimaselt, mis põhjusel S. kellegi tuvastamata tüübiga kaklema läks. M. selgitab, et: „Too ütles talle midagi valesti“ ning Džavakjan palub täpsustada: „Mida valesti ütles, ütle mulle“ ja M. selgitabki: „Oi, Serjoga, ma päris kõrval seal ei olnud, ma lihtsalt seal teisega rääkisin parasjagu, ma sain nii aru, et ta seal läks härga täis ja hakkas tema ees kätega vehkima.“ Telefonikõnest nähtuvalt üritab Džavakjan toonase füüsilise konflikti põhjustesse selgust luua ja seepärast on ära kuulanud juba S.i versiooni, mida ta M.ga vesteldes kontrollib. Nimelt vastab Džavakjan seepeale M.le: „Aga tema (s.o S.) räägib, et solvas teda seal, nimetas kitseks...“. Mille peale M. vastab: „A, ei, no mida ta talle seal ütles, umbes nagu krõša (rott).“ Ilmselgelt ei ole kits ja rott Džavakjani jaoks võrdväärsed solvangud, mistõttu ta reageerib M. vastusele: „Kas sa teed nalja või?“ ja pöördub telefonitoru juurest otse S.i poole küsides talt (ehkki see kostub telefoni sisse): „Ah, A., kas ta ütles sulle rott või kits?“. Ning lõpetab samas M.ga telefonikõne: „Oota, ma helistan tagasi“. Ülaltoodut kinnitab ka kohtus uuritud kirjalikud tõendid: teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, millest nähtub, et 20.05.2013.a alustati kriminaalmenetlust KarS § 118 p 1 tunnustel selles, et reanimobiili arst teatas, et tõid Ida-Tallinna Keskhaiglast Sütiste tee haiglasse noormehe, kes olevat saanud kurikaga peksa (koopia kriminaalasjast nr 13230106222 (13 kd, tl 46), epikriis haigusjuht 20130520-204929/01-22-395611, millest nähtub, et A.-A. S.il diagnoositi lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav (koopia kriminaalasjast nr 13230106222) (13 kd, tl 47), ekspertiisimäärus (koopia kriminaalasjast nr 13230106222) (13, kd tl 48) ning isiku ekspertiisiakt nr 13E-PõI0131 (27.08.2013) (koopia kriminaalasjast nr 13230106222), milles ekspert on andnud arvamuse, et A.-A. S.il tuvastati järgmised tervisekahjustused põrutushaavad huultel; nahamarrastuse ninajuurel, paremal põsel; nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, paremal põsel, kehatüve paremal küljel, vasakul küünarvarrel, vasakul reiel; nahaaluse verevalumi vasaku õlaliigese ülemisel ja tagumisel pinnal; nahaaluse verevalumi alaseljal vasakul (13 kd, tl 49-52),väljavõte haigusloost nr 1343893 (koopia kriminaalasjast nr 13230106222), millest nähtub, et R. B. olevat löödud kurikatega ja jalgadega vatsu pead (13 kd, tl 53) ning ekspertiisimäärus (koopia kriminaalasjast nr 13230106222) (13 kd, tl 54) ning isiku ekspertiisiakt nr 13E-PõI0132 (25.09.2013) (koopia kriminaalasjast nr 13230106222), milles ekspert on andnud arvamuse, et R. B. tuvastati järgmised tervisekahjustused peaaju traumaatilise ämblik-võrkkelmealuse verevalumi koos verevalandusega III ja IV vatsakesse, parema sarnakaare kerge nihkega murru, nahaalused verevalumid pea piirkonnas, 1. rinnalüli eesmise serva kompressioontüüpi murru ja 5. rinnalüli ogajätke murru ning nahaalused verevalumid kaelal, seljal, vasakul küünarvarrel, paremal labakäel ja paremal reiel ning nahamarrastused vasaku kulmu kohal ja paremal reiel (13 kd, tl 55-57). Seega nähtub nimetatud tõenditest kogumis, et A.-A. S. ja R. B. toimetati samal päeval pärast Aparani juures toimunud kohtumist ulatuslike vigastustega Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Samuti käisid kuritegelikus ühenduses antud korralduste täitmisele vastuhaku eest Sergei Džavakjan, Dmitri Sidorenko, Vitali Kaer ja Jevgeni Podolinski 26.06.2013.a-l hilisõhtusel ajal xxx S. P.i kodus kuritegeliku ühenduse liiget S. P.i nö korrale kutsumas, mille käigus lõi Dmitri Sidorenko S. P.ile rusikaga näkku sellise jõuga, et S. P. kaotas tasakaalu ja kukkus. S. P. on kohtueelsel menetlusel andnud ütlusi, et S. Džavakjan ise teda löönud ei ole, kuid ühel korral oli nii, et ta oli üksi kodus Tabasalus, kui sinna tulid Dima ja Džavakjan ning siis Dima lõi talle rusikaga näkku. Oli valus, kuid arsti poole ta ei pöördunud. Dima on umbes 40-42 aastane, umbes 180 cm pikkune, sportliku kehaehitusega, tumedate pikemate juustega. Kõneleb vene keeles. Arvan, et nad tulid seetõttu, et Džavakjanile ei meeldinud midagi, mis ta talle telefonis ütles. Nad tahtsid tulla rahast rääkima, kuid ta ei soovinud neid näha ja ilmselt saatis nad „pikalt" ja see neile ei meeldinud. Seda löömist nägi ainult Džavakjan (5 kd, tl 1-9, 10-16, 38-41, 42-55). S. P.i ütlusi kinnitab kaudselt ka kohtus uuritud S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 10.06.2013.a kuni 10.07.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 15 (4 kd tl 133-165), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et S. P. helistas 26.06.2013.a kell 21:07 S. Džavakjanile, milles Džavakjan avaldab rahulolematust, et P. alkoholi kuritarvitab ja lubas: „Kohe sõidan ma sinu juurde ja konkreetselt teen sulle, kas torgib mind või ei torgi, kuuled või ei?! /.../ Ah, päris lolliks on ta läinud, on vaja minna ja pederast kohe ära nussida lits /.../ Serjož, sa, ma homme sõidan ma kohale, nutma hakkad sa, kas sa saad aru, hommikust peale? Vot, reaalselt hakkad sa ulguma. Kas sa saad aru, vot, mina sulle rohkem kA. tundma ei hakka, kas sa kuuled mind või? /.../ Ma sõidan kohe kohale...“ Seejärel helistas Džavakjan koheselt V. Kaerale ja J. Podolinskile ja käsib neil S. P.i juurde kohale sõita. Seejärel järgnevate kõnede toimumise ajal asub Džavakjan Harku xxx Tabasalu1 masti piirkonnas (s.o samas piirkonnas kus ka P. elab) ning kell 22:46 telefonikõnes Bagatõile loetles Dzavakjan, et: „Mina, Dima (s.o Sidorenko), lits, Žeka (s.o Podolinski) sõitis koos Vetaliga (s.o Kaeraga) kohale...“ Süüdistuse kohaselt Haron Dikajevi juhitavasse kuritegelikku ühendusse kuulusid Sergei Džavakjan, Tanel Mandelkorn, Dmitri Sidorenko, Eduard Oleinik, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski, Vitali Kaer, S.P., S. N., A.-A. S., A. D., R. R., kes kõik oma tegevusega aitasid kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele, käsitlesid end kuritegeliku ühenduse osana ning täitsid kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud rolle: Sergei Džavakjani roll kuritegelikus ühenduses Sergei Džavakjan kuulus Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2011.a augustist. Kuritegeliku ühenduse hierarhias asus ta Haron Dikajevist järgmisel positsioonil, kus tema ülesandeks oli Haron Dikajevi korralduste ja juhiste täitmine ning omakorda tema alluvuses olevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse juhtimine ja koordineerimine ning Haron Dikajevilt saadud ülesannete täitmise osas järelevalve teostamine. Nimetatut on kohus juba eelnevalt kohtuotsuses käsitlenud ning on lugenud süüdistuses nimetatud asjaolud tõendatuks, mistõttu ei hakka kohus neid siinkohal enam kordama.

Süüdistuses märgitud kuritegelikku ühendusse kuulumise aega saab hinnata eelkõige nende tõendite alusel, mis näitavad tema teopanust ühenduse eesmärkide realiseerimisel. Seda, et S. Džavakjan andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt augustist 2011.a kinnitas juba eelnevalt kohtuotsuses toodud tunnistaja M. L. ütlused, mille kohaselt pöördus S. Džavakjan, kes esindas tema võlausaldajaid, tema poole ning seletas, et et läbi tema on seda võimalik rahulikult lahendada. S. Džavakjan ütles, et üks härra nimega H. Dikajev soovib temaga kohtuda ja leppis kokku kokkusaamise koha Kadriorus. Tunnistaja sõnul tundis ta psüühilist survet nende poolt ja ühel hetkel läks 2011.a kevadel välismaale. Pärast kui ta 2011 hilissuvel tagasi tuli, siis käisid Kaer ja Podolinski tal maja juures Volkswagen Touaregiga teda jõllitamas. Tema hinnangul tuldi teda vaatama, et kas ta on välismaalt tegelikult tagasi või mitte. Ta sai sellest aru, et ta talle saadeti signaal, et ta peaks nendega ühendust võtma. Seejärel võttis aga Džavakjan temaga ise ühendust. Samuti on ka kinnitust leidnud, et detsembris 2011.a värbas S. Džavakjan R. R.i H. Dikajevi autojuhiks ja ihukaitsjaks. Kogumis eelnevalt kohtuotsuses analüüsitud tõendid kinnitavad, et S. Džavakjan andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt augustist 2011.a. Omades ühenduse juhi Haron Dikajevi poolset suuremat usaldust ning teiste ühenduse liikmete silmis autoriteeti, osales Sergei Džavakjan kuritegelikus ühenduses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamises, sh A. D.i, A.-A. S.i ja S.P.i karistamises. 2011.a detsembris värbas Sergei Džavakjan kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajevi ihukaitsjaks ja autojuhiks R. R.i. Seda, et S. Džavakjan osales A. D.i, A.-A. S.i ja S. P.i karistamises on tõendamist leidnud ja kohus on seda eelnevalt juba kohtuotsuses analüüsinud, mistõttu ei pea kohus seda vajalikuks uuesti korrata. A. D.i karistamine leidis tõendamist A. D.i ja A. V.i KrMS § 294 p 1 alusel kohtueelsel menetlusel antud ütlustega ning kohtus O. T.i ja L. M. antud ütlustega ning Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 5 (30 kd, tl 189-269) ja täpsemalt S. Džavakjani kõne 15.04.2013.a kell 17:22 G. Bagatõile. S. P.i karistamine leidis eelnevalt tõendamist S. P.i KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütlustega ja kohtus uuritud Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 10.06.2013.a kuni 10.07.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 15 (4 kd tl 133-165), täpsemalt S. P.i kõne 26.06.2013.a kell 21:07 S. Džavakjanile; seejärel Džavakjani kõne V. Kaerale ja J. Podolinskile ning kell 22:46 telefonikõne Bagatõile. A.-A. S.i karistamine leidis tõendamist S. Džavakjani, V. Kaera ja J. Podolinski kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.04.2013.a kuni 30.05.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 6 (4 kd, tl 66-123) ning kohtus uuritud kriminaalasja nr 13230106222 materjalide koopiatega. Seda, et S. Džavakjan värbas 2011.a-l R. R.i kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajevi autojuhiks ja ihukaitsjaks on kohus eelnevalt kohtuotsuses juba tõendatuks lugenud, mistõttu ei hakka seda uuesti kordama. Nimetatud leidis tõendamist R. R.i kohtuistungil antud ütlustega, mis olid üksikasjalikud, S. P.i kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, mille kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel ning jälitustoimingute protokolliga nr 5, mida kohus on eelnevalt analüüsinud. Lisaks värbas Sergei Džavakjan 2012.a aprillis kuritegeliku ühendus liikmeks S. N., kes täitis olulist rolli Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse poolt ajavahemikul aprill 2012160

2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, toimepanemises. Samuti on ka Sergei N. värbamine S. Džavakjani poolt kuritegeliku ühenduse liikmeks ja S. N. panus kuritegelikus ühenduses, s.o ajavahemikul aprill 2012-2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, toimepanemises, leidnud eelnevalt kohtuotsuses tõendamist. Nimetatu leidis tõendamist eelkõige S. N. kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, mille kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel, mistõttu ei hakka kohus seda siinkohal üle kordama. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, sinna uue liikme värbamise ja kuritegelikus ühenduses enda ümber koondatud isikute juhtimise vältel süüdistatakse Sergei Džavakjani kuritegeliku ühenduse huvides Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, so maksude maksmisest kõrvalehoidumises suures ulatuses, mille tulemusena jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, toimepanemises ning omastamises (KarS § 201 lg 2 p 4). Nimetatud asjaolusid on kohus analüüsinud vastavate kuriteo kvalifikatsioonide all ning siin täiendavalt ei korda. Tanel Mandelkorni roll kuritegelikus ühenduses Tanel Mandelkorn kuulus Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2012.a märtsist. Kuritegelikus ühenduses asus ta kuritegeliku ühenduse hierarhias Sergei Džavakjanist järgmisel positsioonil ning tema ülesandeks oli Sergei Džavakjani korralduste ja juhiste täitmine. Süüdistuses märgitud kuritegelikku ühendusse kuulumise aega saab hinnata eelkõige nende tõendite alusel, mis näitavad tema teopanust ühenduse eesmärkide realiseerimisel. Seda, et T. Mandelkorn andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt märtsist 2012.a kinnitavad eelnevalt kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud. Nimelt sooviga varjata kuritegeliku ühenduse kasutuses olevate ruumide kasutajate tegelikku identiteeti, asutas Tanel Mandelkorn 27.03.2012.a-l xxx MTÜ X, mille ruume kasutati mitte üksnes sportimiseks, vaid tegemist oli kuritegeliku ühenduse liikmete mitteametliku kontoriga/baasiga, kuhu lepiti kokku kokkusaamiste toimumine ning kuhu kõrvalistel isikutel asja ei olnud. Samuti on leidnud tõendamist, et T. Mandelkorn täitis olulist rolli kuritegelikule ühendusele varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikul aprill 2012-2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, toimepanemises, mh vormistas end kuritegeliku ühenduse huvides Läti Vabariigis äriühingu XXX (reg.kood xxx) juhatuse liikmeks, 08.05.2012.a-l omandati kuritegelikule ühendusele Tanel Mandelkorni initsiatiivil ja kontrolli all Eesti Vabariigis äriühing X OÜ (äriregistri kood xxx, juhatuse liige alates 15.05.2012.a K S.) ja 14.12.2012.a tema poolt äriühing X OÜ (äriregistri kood xxx), milliste äriühingute nimele vormistati osa maksualaste kuritegude toimepanemiseks kasutatud sõidukeid. Eelnevalt viidatuga panustas T. Mandelkorn H. Dikajevi poolt loodud ühenduse eesmärkidesse ja selle püsivuse toetamisse. Samuti kinnitavad eelnevalt kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud, et T. Mandelkorn täitis S. Džavakjani korraldusi ning asus seetõttu kuritegeliku ühenduse hierarhias temast järgmisel positsioonil. Kogumis eelnevalt kohtuotsuses analüüsitud

tõendid kinnitavad, et T. Mandelkorn andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt märtsist 2012.a. Süüdistatav S. N. on kohtueelsel menetlusel andnud ütlusi, et S. Džavakjani kuritegelikus grupeeringus teiste süüdistatavate silmis oli ta silmnähtavalt tähtis ja tema korraldusi täideti vastuvaidlematult. S. N. ütluste kohaselt oli T. Mandelkorn selles seltskonnas Džavakjanist järgmisel positsioonil, ta oli teistest, sh S. Džavakjanist, targem, haaras uusi ideid lennult ja sai asjade toimimisest kohe aru, mistõttu teised kuulasid teda ja temasse suhtuti lugupidavalt. S. N. ütluste kohaselt oli D. Sidorenko T. Mandelkorniga umbes samal positsioonil ja täpsustas, et D. Sidorenko ei olnud autode „keerutamise“ skeemiga seotud, kuid ta oli tihti koos Džavakjaniga. Seda, et N. hindas Džavakjani ja Mandelkorni omavahelist hierarhiat õigesti, kinnitab kaudselt S. Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.12.2012.a kuni 31.12.2013.a edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 2 (2 kd, tl 16-23), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et S. Džavakjan on lennujaamas ja pidi ära sõitma ning annab 14.12.2012.a kell 15:24 toimunud telefonikõnes juhiseid T. Mandelkornile kuidas vahepealsel ajal tegutsed: kontrollida G. Bagatõid ja vajadusel Tolikult juhiseid küsida. 19.12.2012.a kell 15:01 toimunud telefonikõnes andis S. Džavakjan T. Mandelkornile telefoni teel korralduse esiteks: „Ženkale 200-250 eurot anda“ ning teiseks „rääkida“ Mandelkorni juurde tuleva Bagatõiga: „Sa räägi temaga, ära teda siis väga, noh, tead isegi, ta on juba niigi seal hulluks minemas. Lihtsalt selgita talle, et mis ta vead on. Et kui inimene eksib, siis tuleb seda tunnistada. Ja pole vaja eitada. /.../ las ta õpib mingeid hetki omaks võtma. Saad aru, milles asja mõte on?! Tal pole keegi käskinud Maiale ära viia, raha anda. Mul on temaga (s.o Maiaga) oma kokkulepe. Sina ei andnud talle (s.o Maiale) kunagi raha enne, kui mina sulle ei öelnud, et anna. /.../ Lihtsalt, ta tahab sinu juurde asja pärast. Ütlesin talle, et sa magad ja ma hakkan sulle kohe helistama. Ütle talle, et sa just tõusid.“ Seda, et T. Mandelkorn ei ole Džavakjaniga võrdväärsel positsioonil, vaid täidab temalt saadud korraldusi, kinnitab T. Mandelkorni kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 02.12.2012.a kuni 31.12.2012.a edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 2 (2 kd tl 16-23), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel käesoleval juhul lubatav ja millest nähtub, et 14.12.2012.a kell 20:23 toimunud telefonikõnes tundmatu Läti abonenti kasutava isikuga arutas Mandelkorn, et neil on „sabad taga“ ning nad peavad ettevaatlikud olema, et: „Üks pani veel maksuametile mingile arvele“, et on vaja kohtuda, kuid Serjoga on Tšetšeenias praegu, plaanis on prügiveok ära teha ning tal pole mingit sidevõimalust. Kui tundmatu pressib peale, et nad peavad lähiajal maha istuma ja asju arutama, et sakslane käis tema juures ja ootab neid, st 15.12.2012.a oli Džavakjaniga kokku lepitud kohtumine, siis rõhutas Mandelkorn, et: „Mina ei ole Serjoga, mina ei saa tema eest...“ Omades Sergei Džavakjani poolset suuremat usaldust ning teiste ühenduse liikmete silmis autoriteeti, osales Tanel Mandelkorn kuritegelikus ühenduses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamises, sh A. D.i ja A.-A. S.i karistamises ning vajadusel võis otse suhelda kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajeviga. Seda, et T. Mandelkorn osales kuritegelikus ühenduses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamises, sh osales A. D.i ja A.-A. S.i karistamises, on tõendamist leidnud ja kohus on seda

eelnevalt juba kohtuotsuses analüüsinud, mistõttu ei pea kohus seda vajalikuks uuesti korrata. A. D.i karistamine leidis tõendamist A. D.i ja A. V.i KrMS § 294 p 1 alusel kohtueelsel menetlusel antud ütlustega ning kohtus O. T.i ja L. M. antud ütlustega ning Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 5 (30 kd, tl 189-269) ja täpsemalt S. Džavakjani kõne 15.04.2013.a kell 17:22 G. Bagatõile. A.-A. S.i karistamine leidis tõendamist S. Džavakjani, V. Kaera ja J. Podolinski kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.04.2013.a kuni 30.05.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 6 (4 kd, tl 66-123) ning kohtus uuritud kriminaalasja nr 13230106222 materjalide koopiad. Samuti on eelnevalt kohtuotsuses leidnud kinnitunust, et T. Mandelkorn omas kuritegelikus ühenduses sellist positsiooni, et ta võis vajadusel suhelda otse selle ühenduse juhi H. Dikajeviga. Sooviga varjata kuritegeliku ühenduse kasutuses olevate ruumide kasutajate tegelikku identiteeti, asutas Tanel Mandelkorn 27.03.2012.a-l xxx MTÜ X. Nimetatud asjaolu kohta on andnud ütlusi süüdistatav S. P., et seoses spordiklubiga X, tulid T. Mandelkorn ja S. Džavakjan koos tema juurde sellise jutuga, et võtaks oma firmale X OÜ rendile ruumid xxx Nad rääkisid, et teeme seal väikese remondi, lastele spordisaali jne, et inimesed hakkavad tema is söömas käima, et see on talle kasulik. Teab, et neis ruumides lasti teha remonti ja seda kõike korraldas Džavakjan. Kui palju sinna remondiks raha kulus, ta ei tea, kuid tõenäoliselt maksis tema nende ruumide remondiks 30 000 eurot. Samuti maksis ta nende ruumide rendi ja need arved tulid R X OÜ-le. Renti maksis ühes kuus 1 233 + käibemaks ja niimoodi maksis poolteist aastat. Ta ise on seal klubis X käinud kokku umbes viiel korral, so 2-3 korda ehituse ajal, korra käis mingit võistlust vaatamas ja ühel korral käis seal koos Džavakjaniga. Sel viimasel korral oli saalis ka Haron, kes pakkus, et ta tuleks sinna trenni, kuid trenni ta sinna ei läinud. Neis ruumides on alumisel korrusel spordisaal ja ülemisel korrusel kontor. Temal selle ruumi võtmeid polnud. Nägin selle ruumi võtmeid Tanelil. Kellel veel need võtmed olid, seda ta ei tea. Ta käis seal vaid mõned korrad ja siis olin koos Džavakjaniga. Ise ta sellest spordisaalist mingit tulu ei saanud, olid vaid kulud ja mingi aja möödudes pakkus Džavakjanile, et tehku see rent tema firmalt mõnele teisele firmale, kuna ta ei olnud rahul, et maksab rendi ja elektri eest, kuid ise mitte mingit tulu sellest ei saa. Umbes 1-2 kuud Tanel ja Džavakjan otsisid kedagi ja tema arvates lõpuks vormistati selle saali rent Taneli firma nimele (5 kd, tl 1-9, 10-16, 38-41, 42-55). S. P.i ütlustest tuleb üheselt välja, et T ruumid aadressil xxx olid renditud T. Mandelkorni ja S. Džavakjani palvel viimastele kasutamiseks. Seejuures kandis spordiklubi ruumidega seoses kulutusi just S. P., kes spordiklubi vastu ise huvi ei tundnud ning majanduslikku kasu ei saanud. Ka ei olnud tal endal juurdepääsu seal asuvatele ruumidele, vaid võtmeid nägi ta T. Mandelkornil. Sergei P.i ütlusi selle kohta, et spordiklubi üürimisega oli lisaks T. Mandelkorniga seotud ka S. Džavakjan, kinnitab kaudselt kohtus uuritud S. Džavakjani elukohas xxx 06.04.2015.a-l läbiotsimise kohta koostatud protokoll (9 kd, tl 129-138), millest nähtub, et teiste esemete seas leiti ja võeti Sergei Džavakjani kodust ära T. Mandelkorni 03.02.2014.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli koopia kahel lehel, lisaks ka T OÜ spordiklubi arved (01.03.2014.a ja 01.04.2014.a) ja 23.04.2014.a üürilepingu lõpetamise kokkulepe OÜ X ja X vahel.

Samuti Sergei Džavakjan kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 5 (30 kd, tl 189-269), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav, 01.04.2013.a-l ja 29.04.2013.a-l toimunud telefonikõnedest S. Džavakjani ja T. Mandelkorni vahel nähtub, et Džavakjan andis Mandelkornile mitmes telefonikõnes konkreetseid juhiseid, kuidas peab T. Mandelkorn A. E. rääkima ja kui palju võib T. Mandelkorn E.ile raha anda. S. P.i ütlused riimuvad ka tunnistaja A. E. ütlustega, kes andis 24.08.2017.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb T. Mandelkorni ja Sergei Džavakjani seoses xxx ruumidega. Ta sõlmis xxx, teisel korrusel läbi kahe ruumi oleva kontoriruumide üürilepingu S. P.i firmaga, nad tahtsid seal teha spordisaali ja ümberehitusi, lepingus nad kindlalt määratlesid nagu nemad ise oma jõududega ehitavad ümber. Kuna S. P.i firma hakkas neile võlgu jääma, siis Taneliga sai kokkulepitud, et siis hakkab firma X ise seda ruumi rentima, peale seda ühekorra X esimesed paar kuud tasus arved. Siis hakkas Tanel ära kaduma, telefonile ei vastanud, telefonid vahetusid, siis suhtles ta R. R.iga, kellele ta lõpuks üürilepingu lõpetamise kokkuleppe üle andis. Tunnistaja A. K. andis 19.10.2017.a-l kohtuistungil ütlusi, et T. Mandelkorniga tutvus ta nende ühise tuttava F. R.i kaudu, kellele ta andis raamatupidamiskonsultatsioone ja aitas koostada F. R.i firmale aastaaruannet. Ta kohtus Taneliga. Tanel palus, et ta teeks MTÜ X raamatupidamist ja aastaaruannet. Leppisid kokku, et korra aastas pidid aastaaruannet tegema, aga ta ei toonud talle midagi. MTÜ X näol oli tegemist spordiklubiga ja ta sai aru, et T. Mandelkorn oli kas MTÜ X omanik või juhatuse liige. Süüdistava P.i ja tunnistaja E. ütlusi kinnitavad kohtus uuritud kirjalikud tõendid, s.o äriruumi üürilepingu 04.01/2012 koopia, ruumi II korruse plaani koopia, üürilepingu lõpetamise kokkuleppe 23.07.2012.a koopia, üürilepingu lõpetamise kokkuleppe 23.07.2013.a koopia; X spordiklubi inventari nimekirja koopia, tagasinõudeõigusega müügileping 30.05.2014.a, X spordiklubi inventari nimekirja koopia; ruumidest ja inventarist tehtud fotode koopiad; sinakas rohelist värvi märkmepaber käsikirjaliste märkmetega, rohelist värvi märkmepaber käsikirjaliste märkmetega, mis on saadud 23.04.2015.a A. E. tema tunnistajana ülekuulamise käigus ja selle vaatluse kohta koostatud protokoll (10 kd, tl 139-140). Asjaolu, et spordiklubi oli Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse liikmete mitteametlik baas, kuhu lepiti kokku kokkusaamiste toimumine ning kuhu kõrvalistel isikutel asja ei olnud. Ehkki klubi loomist ametlikult korraldas Tanel Mandelkorn, siis tegelikkuses tema kõrval ka Sergei Dzavakjan ja Haron Dikajev, andsid kohtus selle kohta ütlusi tunnistajad. Tunnistaja M. K. A. E. andis 23.03.2018.a kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb Haron Dikajevit 20 aastat. Ta teab, et H. Dikajev korraldas ja organiseeris spordiklubi T. Ta on selles klubis kahel korral käinud, siis kui see valmis sai ja mingil jõuluüritusel spordiklubi Haron Dikajev esitles ennast kui klubi omanikku. Tunnistaja I. T. andis 23.03.2018.a kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb H. Dikajevit alates 2012.a. Ta on käinud spodiklubis T, spordiklubisse sai sisse seetõttu, et tunneb Dikajevit, ta ei oska öelda kas võõrad sinna üldse sisse saaksid. Tunnistaja V. S. andis 23.03.2018.a kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb H. Dikjaevit, kuna tema pojad käisid tema juures treenimas. H. Dikajev kutsus teda T spordisaali oma lapsi treenima. Tunnistaja D. K. andis 10.04.2018.a kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb H. Dikajevit 20 aastat. H. Dikajev on tema õe elukaaslane. Umbes 2014.a rääkis H. Dikajev talle sellest klubist ning kutsus teda

sinna treenima, misjärel hakkas ta seal treenima, klubi külastamise eest ta midagi ei maksnud, samuti ei teinud ta kliendilepingut. Tal enesel klubi võtit ei olnud, kõigil kordadel kui ta seal käis, oli seal väga vähe rahvast, kuid tema kinnitusel käisid Haroni lapsed seal treenimas. Kaudselt kinnitab asjaolu, et nimetatud klubi ei loodud mitte sportimiseks, vaid eeskätt kokkusaamiste kohaks, enesele nö uueks peakontoris, ka asjaolu, et T. Mandelkorni kodu läbiotsimisel (9 kd, tl 141-143) leiti 06.04.2015.a-l teiste esemete seas ka xxx asuva Zelluloosi Spordiklubi sõbrakaart. Kohus nõustub prokuröriga, et puudub eluliselt usutav selgitus, miks pidanuks Mandelkorn enda nö koduklubi kõrvalmajja rajama majanduslikult kahjumlikku ning väga kallist uut spordiklubi lihtsalt sportimise tarbeks. Süüdistatav T. Mandelkorn möönis ülekuulamisel, et T tegutses aasta-kaks ilma liikmemaksudeta, st tasuta. Kõik said seal tasuta käia, see oli tema poolt majanduslik valearvestus. Nimetatut kinnitas ka süüdistatav E. Oleinik, kelle sõnul kutsus T. Mandelkorn teda sinna klubisse ega nõudnud selle eest raha. Ka süüdistatav H. Dikajev nentis, et klubis ei olnud kliendikaarti ning selle eest maksma ei pidanud. Asjaolu, et tegemist ei olnud mitte üksnes spordiklubiga, vaid see teenis tegelikkuses muud eesmärki, kinnitas kaudselt ka süüdistatav S. Džavakjani poolt kohtuistungil mööndu, et T spordiklubi oli tema jaoks kontor. Lisaks täitis Tanel Mandelkorn süüdistuse kohaselt kuritegelikule ühendusele varalise kasu saamise eesmärgil olulist rolli ajavahemikul aprill 2012-2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, toimepanemises, kus muuhulgas vormistas end Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse huvides Läti Vabariigis äriühingu XXX (reg.kood xxx) juhatuse liikmeks. 08.05.2012.a-l omandati kuritegelikule ühendusele Tanel Mandelkorni initsiatiivil ja kontrolli all Eesti Vabariigis äriühing X OÜ (äriregistri kood xxx, juhatuse liige alates 15.05.2012.a K S.) ja 14.12.2012.a tema poolt äriühing X OÜ (äriregistri kood xxx). Nimetatud äriühingute nimele vormistati osa maksualaste kuritegude toimepanemiseks kasutatud sõidukeid. Nimetatud asjaolusid on kohus analüüsinud vastava kuriteo kvalifikatsiooni all ning siin täiendavalt ei korda. Tanel Mandelkorn täitis ka otse Haron Dikajevilt saadud korraldusi, sh võttis Haron Dikajevi elukaaslase K. K. poolt koostatud ja laenuandjana käsikirjaliselt täidetud Võlatunnistusele 20 000 euro suuruses summas 19.12.2014.a võlgniku M. L. allkirja ning vahendas selle Võlatunnistuse alusel M. L. poolt Haron Dikajevile regulaarselt 500 euro suuruses summas makstavat sularaha. Tunnistaja M. L. andis 28.09.2017.a-l ja 03.10.2017.a-l kohtuistungil ütlusi, sel ajal oli tal palju võlgu, tema poole pöördus S. Džavakjan, kes esindas tema võlausaldajaid. Seletas, et läbi tema on seda võimalik rahulikult lahendada. S. Džavakjan ütles, et üks härra nimega H. Dikajev soovib temaga kohtuda ja leppis kokku kokkusaamise koha Kadriorus. H. Dikajev kuulas ära millised probleemid, millised võlad, millised mured tal on ja siis pakkus võimalust, et räägib inimestega, et tal lastakse elada, ja pakkus võimalust et ta peaks tööle hakkama ja küsis, et kas ta on võimeline töötama. Peale kohtumist H. Dikajeviga temalt enam keegi teine võlgu ei nõudnud. Tema hinnangul oli H. Dikajevi grupp allilmaga seotud, sarnaselt Permi grupi, K. K. või S.V. gruppidega. Tunnistaja sõnul tundis ta psüühilist survet nende poolt ja ühel hetkel läks 2011 kevadel välismaale. Pärast kui ta 2011 hilissuvel tagasi tuli, siis käisid Kaer ja Podolinski tal maja juures Volkswagen Touaregiga teda jõllitamas. Tema hinnangul tuldi teda vaatama, et

kas ta on välismaalt tegelikult tagasi või mitte. Ta sai sellest aru, et ta talle saadeti signaal, et ta peaks nendega ühendust võtma. Seejärel võttis aga Džavakjan temaga ise ühendust. M. L. ütlusi kinnitab kaudselt ka T. Mandelorni kinnipidamise järel 06.04.2015.a-l tema kasutuses olnud sõidukist Dodge RAM 1500 leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia 8800e-1 (abonent xxx) sisalduvad sõnumite kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (11 kd, tl 137138), mis muuhulgas kajastavad ka 2013.a jaanuaris T. Mandelkorni poolt M. L.le saadetud sõnumeid ja M. L. poolt saadetud vastuseid, milles Mandelkorn nõXXX L.lt tungivalt raha maksmist, kuid L. palub Mandelkornil suhelda enda advokaat Siim Roodega ja lõpetada enda ähvardamine: „Ma saan väga hästi aru neist Džavakjani psüühilise surve mängudest /.../viimased päevad sul seal käia kuna eile läksid paberid kohtusse, et sinule meie suhtes lähenemiskeeld panna, siis sa ei saa seal enam istuda“, ent ka M. L. abikaasa H. L. poolt Mandelkornile saadetud sõnum, milles ta palub Mandelkornil end rahule jätta: „Tanel, mida sa kirjutad? Mida sina oled minu jaoks teinud? Sa suhtled inimestega kes saatsid M. trellide taha, sa käid siin maja ees lolli mängimas /.../ sa oled läbi aegade ainukene inimene kes on tunginud minu tahtmata minu koju ja ainukene inimene kes on traumeerinud minu lapsi...“ Kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel süüdistatakse Tanel Mandelkorni kuritegeliku ühenduse huvides Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, so maksude maksmisest kõrvalehoidumises suures ulatuses, mille tulemusena jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, toimepanemises; dokumendi võltsimises (KarS § 344); omastamises (KarS § 201 lg 2 p 4); kehalises väärkohtlemises (KarS § 121 lg 1); kuritegeliku ühenduse huvides omavolilises sissetungis (KarS § 266 lg 2 p 3). Nimetatud asjaolusid on kohus analüüsinud vastavate kuriteo kvalifikatsioonide all ning siin täiendavalt ei korda. Dmitri Sidorenko roll kuritegelikus ühenduses Dmitri Sidorenko kuulus Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2013.a aprillist. Kuritegelikus ühenduses asus ta kuritegeliku ühenduse hierarhias Sergei Džavakjanist järgmisel positsioonil. Kuritegelikus ühenduses täitis Sergei Džavakjani korraldusi ja juhiseid, sh kandis ette kuritegeliku ühenduse huvides toimunud kohtumiste käigust ja tulemustest. Omades Sergei Džavakjani poolset suuremat usaldust ning teiste ühenduse liikmete silmis autoriteeti, osales kuritegelikus ühenduses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamises, sh A. D.i ja S. P.i karistamises, ning olles kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajevi kauaaegne tuttav, kellega tal oli ühine äritegevus OÜ X kaudu, võis Dmitri Sidorenko vajadusel suhelda otse kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajeviga. Kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel süüdistatakse Dmitri Sidorenkot kuritegeliku ühenduse huvides omavolilises sissetungis (KarS § 266 lg 2 p 3). Süüdistuses märgitud kuritegelikku ühendusse kuulumise aega saab hinnata eelkõige nende tõendite alusel, mis näitavad tema teopanust ühenduse eesmärkide realiseerimisel. Seda, et D. Sidorenko andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt aprillist 2013.a kinnitavad eelnevalt kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud. Jälitustoimingute protokollidest nähtub juba 2012.a lõpust, et D. Sidorenko ja S. Džavakjan omavahel suhtlevad ning et suhtlus hõlmab ühendusega seonduvat. Sealjuures jälitustoimingute protokollist nr 1 21.11.2012.a kl 15.14 S. Džavakjani kõne D. Sidorenkole, milles esimene

kannab viimasele ette, et A.i küsimustes käidi otse Haroni juures kontoris ilma ette helistamata ning Haron saatis nad pikalt. Samas märgib S. Džavakjan, et mitte otseselt Haroni juurde ei tuldud, kuna arvati, et S. Džavakjan on seal. Kõne lõpus ütleb S. Džavakjan D. Sidorenkole, et ta sõitaks kontorisse. Ka 08.12.2012.a kõnes annab S. Džavakjan D. Sidorenkole korralduse kontorisse sõita (jälitustoimingute protokoll nr 2). Lisaks nähtub 14.12.2012.a V. Kaera kõnest D. Sidorenkole, et ta palub abi printeri spordiklubisse viimisel, millest järeldub, et D. Sidorenkol on juurdepääs Tartu mnt 80J ruumidele. Eelnevalt viidatud jälitustoimingute protokoll nr 1 viitab üheselt ka sellele, et kuritegelikul ühendusel on hierarhia ning selge käsuahel, mille kohaselt ei ole kuritegeliku ühenduse juhiga vahetu suhtlemine lubatud, vaid enne tuleb pöörduda S. Džavakjani poole. Samuti nähtub jälitustoimingu protokollist nr 12 (4 kd, tl 23-29) kajastatud 04.03.2013.a ajavahemikul kell 17:04 kuni 17:46 Attimo is toimunud kohtumine Sidorenko, Bagatõi, Mandelkorni, Podolinski, Džavakjani ja Kaera vahel, kus arutati nii A. E.i tegevusest, sh asjaolust, et Molodoi on koos Ogorodiga, samuti käibemaksupettuste toimepanemisel E.G.iga tekkinud probleeme. Seda, et D. Sidorenko osales kuritegelikus ühenduses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamises, sh A. D.i ja Sergei P.i karistamises on tõendamist leidnud ja kohus on seda eelnevalt juba kohtuotsuses analüüsinud, mistõttu ei pea kohus seda vajalikuks uuesti korrata. A. D.i karistamine leidis tõendamist A. D.i ja A. V.i KrMS § 294 p 1 alusel kohtueelsel menetlusel antud ütlustega ning kohtus O. T.i ja L. M. antud ütlustega ning Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 5 (30 kd, tl 189-269) ja täpsemalt S. Džavakjani kõne 15.04.2013.a kell 17:22 G. Bagatõile. S. P.i karistamine leidis eelnevalt tõendamist S. P.i KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütlustega ja kohtus uuritud Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 10.06.2013.a kuni 10.07.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 15 (4 kd tl 133-165), täpsemalt S. P.i kõne 26.06.2013.a kell 21:07 S. Džavakjanile; seejärel Džavakjani kõne V. Kaerale ja J. Podolinskile ning kell 22:46 telefonikõne Bagatõile. Eelnevalt viidatuga panustas D. sidorenko H. Dikajevi poolt loodud ühenduse eesmärkidesse ja selle püsivuse toetamisse. Samuti kinnitavad eelnevalt kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud, et D. Sidorenko täitis S. Džavakjani korraldusi ning asus seetõttu kuritegeliku ühenduse hierarhias temast järgmisel positsioonil. Samuti on kinnitust leidnud ka asjaolu, et H. Dikajev ja D. Sidorenko on ammused tuttavad, mida kinnitavad lisaks ka H. Dikajevi kohtus antud ütlustele Tallinna Linnakohtu 05.10.1999.a kohtuotsus nr 1/2-66/99, millest nähtub, et neile on esitatud süüdistus 1995.a ühiselt toimepandud kuritegudes (isikud mõisteti õigeks Tallinna Ringkonnakohtu otsusega). Seetõttu võis D. Sidorenko vajadusel suhelda ka otse kuritegeliku ühenduse juhi H. Dikajeviga. Kogumis eelnevalt kohtuotsuses analüüsitud tõendid kinnitavad, et D. Sidorenko andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt aprillist 2013.a. Asjaolu, et Haron Dikajev usaldas D. Sidorenkot teistest süüdistatavatest enam, kinnitavad tunnistaja P. R. ütlused, et H. Dikajev määras D. Sidorenko pärast S. Džavakjani põgenemist Venemaale uueks kontaktisikuks, mida kinnitab kaudselt ka kohtus uuritud OÜ X äriregistri väljatrükk (12 kd, tl 115-117), millest nähtuvalt oli D. Sidorenko ajavahemikul 11.09.2001.a kuni 30.04.2008.a OÜ X juhatuse liige ja osanik, sh samal ajal koos H. Dikajeviga (kuni

01.08.2005), kuid ka pärast seda kui H. Dikajev end ametlikult OÜ-st X distantseeris ja äriühinguga jäi seotuks tema elukaaslane K.K. (alates 01.08.2005). Ühtlasi, kui S. P.il puudus enda sõnul võimalus H. Dikajeviga otse suhtluseks ning suhtlus käis üksnes S. Džavakjani vahendusel, siis Sidorenko elukohast leiti läbiotsimisel märkmed ja märkmik, kus oli lisaks Tanel Mandelkorni e-posti aadressile kirja pandud ka Haron Dikajevi kodune number (11 kd, tl 190-197), niisamuti oli D. Sidorenko kodust läbiotsimisel leitud Nokia C5 (abonent 58975170) mälust kolm H. Dikajevi telefoninumbrit ja telefoni kõnede ajaloos kajastus tihe suhtlus teiste süüdistatavate: Eduard Oleiniku, Tanel Mandelkorni ja Grigori Bagatõiga (11 kd, tl 198-203). Samuti on leidnud kohtus uuritud tõenditega tõendamist, et kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel on Dmitri Sidorenko kuritegeliku ühenduse huvides pannud toime omavolilise sissetungi (KarS § 266 lg 2 p 3) ning kohus seda siinkohal uuesti ei korda. Eduard Oleiniku roll kuritegelikus ühenduses Eduard Oleinik kuulus Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2012.a novembrist. Kuritegelikus ühenduses asus ta kuritegeliku ühenduse hierarhias Sergei Džavakjanist järgmisel positsioonil ning täitis Sergei Džavakjani korraldusi ja juhiseid, sh viis läbi ja kandis ette kuritegeliku ühenduse huvides toimunud kohtumiste käigust ja tulemustest. Süüdistuses märgitud kuritegelikku ühendusse kuulumise aega saab hinnata eelkõige nende tõendite alusel, mis näitavad tema teopanust ühenduse eesmärkide realiseerimisel. Seda, et E. Oleinik andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt novembrist 2011.a kinnitavad alljärgnevad tõendid. Samuti kinnitavad eelnevalt kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud, et E. Oleinik täitis S. Džavakjani korraldusi ning asus seetõttu kuritegeliku ühenduse hierarhias temast järgmisel positsioonil. Lisaks eelnevale on kohtus tõendamist leidnud, et H. Dikajev ja E. Oleinik on ammused tuttavad vanglapäevilt (nimetatud asjaolu on nad kinnitanud ka ise), mistõttu on kinnitust leidnud ka E. Oleiniku selline positsioon kuritegelikus ühenduses, et vajadusel sai ta suhelda otse ka kuritegeliku ühenduse juhi H. Dikajeviga, mis nähtub ka allpool. Nimetatud asjaolu kinnitab Eduard Oleiniku kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 01.11.2012.a kuni 02.11.2012.a edastatud teabe salajase pealtkuulamisevaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 1 (1 kd, tl 1-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest nähtub, et E. Oleinik helistas 29.11.2012.a kell 17:45 Rashid Itcaevile kirjeldas kuidas ta käis kohtumisel, kus teiselt poolt oli kaaskond, aga nemad olid kahekesi, st Oleinik oli koos S.iga ja teiselt poolt oli kuskil 15 inimest. E. Oleinik kirjeldas kõned, et: „Tead isegi kuidas nüüd jutuajamistele tullakse. Me seisime autos, no me läksime juba baari sisse, aga sõitsid kohale, kompasid alguses läbi, kuni alles kohale sõitsid. Tuledega siuhti autost läbi, seisid natukene, siuh, sõitsid eemale. Pärast auto tagant seal. Me läksime astusime sinna sisse, tead tänavale jäid nurga taha seal autod, ühesõnaga piirasid ümber ja kuskil kaheksa inimest vajus sisse. Ja neil vajus mokk töllakile, meie istusime tšillisime seal kahekesi. No ja lisaks ajasin mina juttu. See rääkis nagu kõik ära, mina juhtusin jutuajamist. Sellepärast nägi asi meie poolt isegi täitsa soliidne välja, he-he“. Pärast selle kõne L.mist helistas S. Dzavakjan kell 17:52 E. Oleinikule, E. Oleinik andis ka viimasele strelkast ülevaate: et helistas just batjale, kuid viimane ei võtnud vastu, aga annab S. Džavakjanile üldise pildi. Oleinik kirjeldab: „Sõitsime sinna, ja veel kui Tolik kohale sõitis, seisime sellega autos, sissepääsu juures, ja korraga hakkasid kompama, sõidavad ligi, lasevad

tuledest valgust peale. Tolik sõitis kohale, me läksime kahekesi sisse, istusime maha, teed, kohvid, ja järsku lähevad uksed lahti ja kuskil kaheksa inimest. No ma pooli tunnen seal, kui ma Mareki sünnipäeval jõin, ma sain kõigiga ju tuttavaks. Ja vot agressiivselt selline, astuvad sisse, tead kõik sellised hiiglasuured sellised. Ja siis hopp seal, nägi mind seal üks, teine seal, oo tervist-tervist ja ma noh küsisin kohe, et kes rääkima hakkab. No see Vadik seal, ta istus niimoodi maha, hopp-hopp, sosistas seal midagi omavahel. Ja istus maha selline, ja see turbel seal külje pealt selline ulub, lösutab. Mina räägin neile, et bljad pange te paika seal, otse siinsamas, sest ühes situatsioonis ta seal oli, mina ei tea midagi, ära minu poistele räägi, seal see ja teine, aga siin näed muudkui aga klähvib teie selja tagant. No sellise külje pealt. Ühesõnaga, Tolik rääkis kõik ära mis ja kuidas. Nemad sellised, et kõik on selge. Mina räägin, et on selline, meil ei ole mitte midagi vaja, lihtsalt tehke noomitus, et „ärikas“ häbematuks ei muutuks, et teaks oma kohta, et tema pärast ei oleks vaja sõita, pingeid tekitada. /.../ Nemad ise ütlesid talle (s.o „ärikale“), ta tasa, pane suu kinni, ja räägivad, et Edik, küll me otsustame kuidas seal – moraalselt või füüsiliselt, me paneme ta paika, umbes et saime situatsioonist aru, enam ei trehva, enam ei kordu. /.../ Läksime laiali, surusime kätt, kõik kõigil. Nemad olid rahul. Noh, nad arvasid, nad sõitsid konkreetselt, piirasid kogu selle jama ümber seal, viisteist inimest seal, kolm või neli autot puupüsti täis. Seisid väljas seal. No meie oma ju, see vigaseks löödu istus ootas ju väljas, no ma ei võtnud teda kA., kuhu endale häbi tegema. /.../ Ja muide, noh, batja ütles viimasel hetkel õigel ajal, et ei ole vaja siin, pole mõtet seal tegeleda üldse. /.../“ Kui seni oli Džavakjan üksnes kuulanud Oleiniku ülevaadet, siis lõpuks esitas ta ka mõned täpsustavad küsimused strelka kohta ning uuris: „Kas ta ise ei esinenud seal või“, mille peale Oleinik kinnitas, et ärimees, kelle pärast kohtumine toimus, üritas alguses midagi rääkida, kuid ta sundis ta vait olema, et räägiksid nö võrdsed-võrdsetega, misjärel teised, kes tulid seda ärimeest kohtumisele esindama, võtsidki sel „ärikal“ õlast kinni ja käskis istuda. E. Oleinik lõpetas telefonikõne tõdemusega: „Ma lihtsalt juhtisin selle jutu juurde, et noh, et tal ei ole sobilik niimoodi jämetseda või mis. Kui ta töötab inimestega, siis tähendab, et ta peab inimeste poole pöörduma, mitte ise seal kuskil purjuspäi skandaali tekitama, mööda baare sõitma, süütute baarimeeste kaasal seal norima, ja sellepärast saigi õigesti vastu kõrvu, ja veel vähe sai. Ma ütlesin, et kas te olete nõus sellega, nemad selliselt et jah. Nad ütlesid noh otse tema juuresolekul, et jah oleme nõus, me teeme talle umbes veel ühe peapesu.“ Peale S. Džavakjaniga toimunud telefonikõne lõppu 29.11.2012.a kell 18:25 helistas H. Dikajev E. Oleinikule tagasi ning seejärel andis E. Oleinik ka H. Dikajevile toimunud strelkast ülevaate, kus tema oli koos A.iga kahekesi kohale läinud, teiselt poolt oli 15 inimest kohtumisel kohal, kuid lõpuks anti õigus ikkagi E. Oleinikule ning tõdes kõne lõpus, et „Batja, me võime lubada endale sellist luksust ühekaupa jutuajamistel käia“. Eduard Oleinik pakkus aktiivselt isikutevaheliste äriliste või rahaliste probleemide lahendamist läbi enda ja Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse autoriteedi, sh 02.12.2013.a-l xxx XOÜ is X omades vastaspoole üle enda kuritegelikust taustast tulenevat mõjuvõimu, sundis V. D.t tasuma kolmandatele isikutele 2 000 eurost võlga, millest Eduard Oleinik võttis tasuna 50%, so 1 000 eurot, mille jagas kuritegeliku ühenduse teiste liikmetega. Samuti omas ta Sergei Džavakjani poolset suuremat usaldust ning teiste ühenduse liikmete silmis autoriteeti ning olles kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajevi soosingus ja kauaaegne tuttav, võis vajadusel suhelda otse kuritegeliku ühenduse juhi Haron Dikajeviga. Ülaltoodut kinnitab tunnistaja L. T. 09.11.2017.a-l kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et suhtles toona Eduard E. Oleinikuga ning E. Oleinik pakkus ka talle „kaitset“, et kui hakata maksma, siis hakkavad inimesed probleeme lahendama.

Tunnistaja L. T. ütlusi kinnitab ka Eduard Oleiniku kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 01.11.2012.a kuni 02.11.2012.a edastatud teabe salajase pealtkuulamisevaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll nr 1 (1 kd, tl 1-99), millise tõendi kasutamine on KrMS § 1262 lg 2 alusel lubatav ja millest toodud kõnedest nähtub, et E. Oleinik helistas 09.11.2012.a-l kell 14:39 L. T.le, telefonikõnes E. Oleinik üritab värvata L. T.d enda nö katuse A., E. Oleinik küsib: „Kes see ähvardab seal?“, millelele L. T. vastab: „A kuuled, ah, igasugused, siin tuleb selliseid mölakaid ette siin, tead, lihtsalt näitan koha kätte ja kõik... Tead, arvavad, et naisterahvas selle kõik...,„Kas kohalikud või, jah?“... No mingid probleemid või?.. Kas kohalikud või, jah, bandiidid või, jah? .. „No muidugi, muidugi, jah“...“A mis seal on, ikka tolle teemaga seoses kõik, jah...? Vot just nüüd hiljuti rääkisime, oleks võinud, no sul firmat enam ei ole, kõik on juba, jah?.. „Noh, minul ei ole, Edik, aga usu mind“.. „Oleks võinud lihtsalt, kuuled, oleks võinud lihtsalt midagi samalaadset meie patronaaži all rahulikult teha“... „A-a-a... Ei, ma hakkan muidugi tegema, mis sa siis arvad, et ma jään ilma tööta istuma või, kõik, ma ei saa enam niimoodi istuda, mulle on raha vaja“...“Kuuled, me otsiksime, noh... ühe ohmukese ja lihtsalt ilmuksime vajalikul hetkel välja ja kõik oleks seal õigesti, laoksime selga, mõistad, on selliseid inimesi, kes on võlgu“...“No muidugi“...“A kas sa ei tahaks seda kõike organiseerida juba pinda jalge all ja seina selja taga omades, millest me sinuga rääkisime“... „No kuuled, loomulikult ma hakkan seda kõike tegema, ma hakkan seda tegema kõike, lihtsalt mul“...“Kuuled, ma rääkisin siin poistega, mulle öeldi siin konkreetselt et sisseastumismaksud, pärast ei ole midagi vaja, mitte mingeid eraldisi seal, mitte midagi. Lihtsalt probleemide korral me ilmume välja ja jagame selle probleemi pooleks, ja ongi kõik, aga me oleme alati nagu lähedal, alati ühenduses, ja vot need kõik, mis sa seal, närvesöövad olukorrad, neid ei ole sulle vaja, sul saavad olema inimesed, kes kõik sellised teemad sulle“. Tunnistaja V. D. andis 08.03.2018.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et ta käis kahel korral X kohtumisel betoonimees Mišaga, kes oli seal ühe võõraga, millise kohtumise tulemusena maksis ta teisel korral Mišale raha välja. Tunnistaja M. J. andis 31.01.2018.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et ta töötas koos A. Š.iga Viimsis V. D. ehitusobjektil, kuid V. D. ei tahtnud neile alguses maksta, kuid alles siis kui X toimus kohtumine, siis V. D. soostus neile maksma. Nimelt oli S. leidnud ühe mehe, kes neid lubas aidata ning X oligi süüdistatav Oleinik, kes kuulas nad ära ja lõpuks D. maksiski tunnistajale 2000 eurot, millest siis 1000 eurot andis tunnistaja Oleinikule. Tunnistaja A. Š. andis 31.01.2018.a toimunud kohtuistungil ütlusi, et ta tõepoolest pöördus Oleiniku poole, et viimane aitaks tal ja J. saamata jäänud töötasu D.lt kätte saada, kuid samas ei soovinud või ei suutnud Š. istungil selgitada, miks ta pöördus just Oleiniku poole abi saamiseks. Vaatamata sellele Oleiniku kaasamine oli tõhus – V. D. maksis neile töötasu X ära. Tunnistajate ütlused riimuvad ka kohtus uuritud X OÜ 02.12.2013.a turvakaamera salvestise vaatluse kohta koostatud protokolliga (11 kd, tl 228-234), millest nähtub, et kell 17:01 sisenes i M. J. sarnanev isik, võtab laua taga istet ja tervitab seal istujat, seejärel tulevad nende laua juurde veel kaks isikut ning kell 17:19 on näha, et laua taga istub kokku neli meest (sh Oleinik) ning minut hiljem liitub nendega Bagatõile sarnanev isik. Kell 17:24 tõusevad kaks kiilakat meesterahvast püsti koos Oleinikuga, suruvad teineteisel kätt ja kiilaspäised mehed lahkuvad. Seejärel on näha, et E. Oleinik hoiab käes rahakupüüre, surub J. kätt ja viimane lahkub. Kohtus uuritud jälitustoimingu protokoll nr 13 (4 kd, tl 11-21) kajastab 02.12.2013.a kell 17:44 kuni 18:05 X Sidorenko, Oleiniku, Džavakjani, Bagatõi, Mandelkorni, Kaera ja seni tuvastamata isiku vahel asukohas räägitut, milles Oleinik võttis pool tundi varem toimunud

kohtumisel arutatu lühidalt kokku: „Mis sa nüüd, istu, ma räägin, kuidas ma ... Tõi mingi peletise kohale. Mina istun suitsuruumis, tema jättis tolle mehe siia. Me jooksime kohe nii, et ... siuh säuh ... Sihuke lõust, tead, et ... Kustutan kiiresti sigareti, tormame sisse, aga nood on tollele (mehele) juba peale hüpanud. Vova on siin, see sihuke (mees) on siin ... Mina tulen niimoodi sisse, mina võtan niimoodi istet; kiilakas võtab mütsi peast – siuhti! Mina võtan niimoodi istet: „Terekest!“ – „Terekest!“ Aga tema paneb niimoodi: „I.,“ justkui I. oli. – „Edik.“ – Istusin, ja tema ka, noh, ja Vova kargab niimoodi kA.le, et: „Noh, mis on, hakka rääkima. No hakka rääkima, et susi sind söögu .“ Ja kus tema (meessoost) vaatab volksti! jälle tolle (meessoost) poole, aga too istub, puurib mind pilguga, ja hakkabki seal sihuke jutuajamine pihta. Tema (meesoost) võtab sihinal-sahinal raha välja: „Kas sulle niipalju?“ – Mina ütlen: „Jaa, kaks (tuhat) ja sada kuuskümmend.“ – Jälle vaatab volksti! minu peale viltu. „Sa, raisk , oled kakssada viiskümmend avanssi saanud ja arvestame tuhat üheksasada,“ ja hakkab seal midagi välja arvutama. – Mina vahin niimoodi, noh, tema (meesoost) paneb konkreetselt: „Avanss on kakssada viiskümmend, kui palju summast (järele jääb)?“ Aga tema (meesoost) ise on sihuke, hoiab raha niimoodi, ja minu poole vaatamata: „Säh!“ – Mina vastu: „Mida sa ütlesid?“. S. Dzavakjan naerab selle E. Oleiniku ülevaate peale ja kiidab: „Vaata kui julgelt sa nendega rääkisid, täitsa lõpp kurat“. E. Oleinik aga jätkab toimunust ülevaate andmist ning kirjeldab „Ajud kiilub kinni juba. Tema on sihukese moega, et: „Mida ma sellist ütlesin, mis sa nüüd, mis asja!“ Häh, päh, sina ... Näen, et on sihuke, et praegu istuvad pähe...“S. Džavakjan kuulab seda ning küsib G. Bagatõilt, kas viimane oli ka selle kohtumise juures, kuid G. Bagatõi jõudis enda sõnul alles lõpus kohale. E. Oleinik kinnitab seepeale samuti, et Bagatõi jõudis alles siis kohale kui olukord oli normaalseks läinud ning jätkab toimunust S. Džavakjanile ja teistele ülevaate andmist: Kuuled: tat tat tat ... Mina ütlen: „Lase käia!“ – „Usu, ma teen seda sinust paremini!“ – „Lase käia!“ Tema (meesoost) jälle: volksti! – võttis ja istus maha ja kõik, jäi vait. Isegi ei vastanud poistele midagi./.../ See (meessoost) vaatas teda niimoodi, tema (meesoost) vaikib; noh, mulle jäi niisugune mulje, justkui tahaksid nad veel natuke hämada. Ja siis oli kõik, tema võttis [raha] välja, luges üle, sirvis läbi, ja siis polnud muud, kui hakkas aga kätte jagama, aga pärast ütleb mulle niimoodi: „Millegipärast ma ei tunne sind.“ – Mina talle nõndamoodi vastu, et: „Ah, mind ei ole kaua aega siin olnud.“ – „Olid Venemaal?“ – „Ah, igal pool ...“ Aga pärast hakkas juba teistmoodi ... Mina ütlen: „Aga kellega te ...“ – Mina ütlen: „Aga kellega koos te töötate?“ – „Kellega sa koos töötad?“ – Serjoga ... ma ütlen: „Tema, Ženjaga.“ – „A-a-a, Ženja on minu sõber. Kuule, ma ei tea, mis asja me siin üldse ...“ (Sõnadest ei ole võimalik aru saada.) Mina näitan tolle (meesoost) peale: kas temaga? – Aga tema paneb niimoodi vastu: „Ah ei, see on minu kambamees, me töötame koos /.../“ G. Bagatõi täpsustab, et: „Ma lahendan ise küsimusi“ ning E. Oleinik jätkab toimunust ülevaate andmist: „Ma ütlen: „Kes teie küsimusi lahendab, raisk? Kellega rääkida, kui midagi on?“ – Tema paneb niimoodi vastu: „Me lahendame,“ umbes nii et, „ise oma küsimusi, ma otsustan alati ise,“ räägib ta. /.../ Ma ütlen: „Te olete lihtsalt ärimehed, kes lihtsalt tegelevad oma asjaga. Aga kes teile „katust“ pakub, kes teie probleeme lahendab?“ – „Mina lahendan oma probleeme ise.“ Ülevaate lõpuks jaotatakse omavahel teenitud raha ära, seejuures kasutas S. Džavakjan seda kirjeldades pärast terminit дербанить, s.o kurjategijate slängis „saaki kuriteo kaasosaliste vahel jagama“. 18.06.2018.a-l toimunud kohtuistungil andis E. Oleinik eelnevalt kirjeldatud kohtumise kohta X teistsuguse verisooni, mille kohaselt oli ta enda tuttavale ja trennikaaslasele Š.ile 700-800 eurot laenanud ja kui S. talle tagasi ei maksnud, siis läks ta Š.i juurde raha küsima, kes omakorda selgitas, et tal on raha Viimsis betoonitööde all kinni, misjärel Š.i asemel hoopis M. J. maksis Š.i eest selle võla X ära. Kuivõrd Oleinik oli enda sõnul eelnevalt aga ise S. Džavakjanilt elamiseks 300-400 eurot laenu võtnud, siis andis ta J. saadud rahast ühe osa kohe S. Džavakjanile X.

Kohus ei pea selliseid E. Oleiniku ütlusi usaldusväärseks ning need tuleb kõrvale jätta, kuna need ei haaku teiste usaldusväärsete tõenditega, sh kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustega ning jälitustoimingu protokolliga, milles E. Oleinik annab toimunust teistsuguse ülevaate. Sealjuures puudub E. Oleiniku kohtus antud ütlustes eluline usutavus, kuna E. Oleiniku enda sõnul ta ei töötanud ning oli S. Džavakjanilt 300-400 eurot laenanud, samas olid tal aga vaatamata sellele võimalus anda S.ile 700-800 eurot laenu. Samuti märgib kohus, et võrreldes teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, ei ole E. Oleinik üksikkuritegusid toime pannud. E. Oleiniku teod eraldivõetuna ei ole kriminaalkorras karistatavad ja ei peagi olema. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-157-09 p 13.2 märkinud, et kuritegelikku ühendusse kuulumiseks ei pea isik tingimata kuritegelikult käituma, vaid tema tegevus võib olla ka selline, et see ei ole karistatav ühegi teise sätte kui KarS § 255 lõike 1 alusel. Isik kuulub kuritegelikku ühendusse kui ta aitab oma tegevusega ühenduse eesmärkidele kaasa ja allub organisatsiooni tahtele ning seda E. Oleinik tegi. Grigori Bagatõi roll kuritegelikus ühenduses Grigori Bagatõi kuulus Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2012.a augustist. Kuritegelikus ühenduses asus ta kuritegeliku ühenduse hierarhias Sergei Džavakjanist järgmisel positsioonil. Kuritegelikus ühenduses täitis Sergei Džavakjani korraldusi ja juhiseid, sh osales A.-A. S.i karistamises, ning kandis ette kuritegeliku ühenduse huvides toimunud kohtumiste käigust ja tulemustest. Süüdistuses märgitud kuritegelikku ühendusse kuulumise aega saab hinnata eelkõige nende tõendite alusel, mis näitavad tema teopanust ühenduse eesmärkide realiseerimisel. Süüdistuse kohaselt on G. Bagatõi kuulunud kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates augustist 2012.a. Seda, et G. Bagatõi andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks kinnitavad eelnevalt kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud. Küll aga antud juhul ei saa kohus lugeda tõendatuks, et G. Bagatõi kuulus kuritegelikku ühendusse vähemalt augustis 2012.a, vaid leiab et see aeg on vähemalt septembrist 2012.a. Kuriteosündmust saab ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. Asjaolu, et kohus on lugenud tõendatuks hilisema kuu, kui süüdistuses näidatud, ei ole rikkunud süüdistatava kaitseõigust ning ei väära ka seda, et kuriteosündmus on toimunud ja see on toimunud selles vahemikus, mis süüdistuses toodud, kuigi hilisemast kuust. Kohtus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et G. Bagatõi täitis olulist rolli kuritegelikule ühendusele varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikul aprill 2012-2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, toimepanemises, kus osales vähemalt 27.09.2012.a-st alates, mil vormistas end kuritegeliku ühenduse huvides Läti Vabariigis omandatud äriühingu XXX (reg.kood xxx) juhatuse liikmeks ning osales 07.12.2012 koos Sergei Džavakjani ja Vitali Kaeraga Läti Vabariigis äriühingu xxx pangakontolt kuritegelikul teel saadud 155 100 euro suuruses summas sularaha Eesti Vabariiki toimetamisel. Eelnevalt viidatuga panustas G. Bagatõi H. Dikajevi poolt loodud ühenduse eesmärkidesse ja selle püsivuse toetamisse. Samuti kinnitavad eelnevalt kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud, et G. Bagatõi täitis S. Džavakjani korraldusi ning asus seetõttu kuritegeliku ühenduse hierarhias temast järgmisel positsioonil. Kogumis eelnevalt kohtuotsuses analüüsitud tõendid kinnitavad, et G. Bagatõi andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt septembrist 2012.a.

Kohus on juba kohtuistungil uuritud tõendeid analüüsinud, mis seonduvad 20.05.2013.a-l kella 20:30 ajal xxx asunud kohvik- „Aparan“ juures toimunud kuritegeliku ühenduse liikme A.-A. S.i nö „karistamise“ asjaolusid ning antud asjaolu leidis tõendamist S. Džavakjani, V. Kaera ja J. Podolinski kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.04.2013.a kuni 30.05.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 6 (4 kd, tl 66-123) ning kohtus uuritud kriminaalasja nr 13230106222 materjalide koopiad. Kuna kohus on antud asjaolu juba eelnevalt kohtuotsuses analüüsinud, ei pea kohus seda vajalikuks uuesti korrata. Samuti täitis ta olulist rolli Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse poolt kuritegeliku ühenduse huvides ajavahemikul aprill 2012-2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, toimepanemises, kus osales vähemalt 27.09.2012.a-st alates, mil vormistas end Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse huvides Läti Vabariigis omandatud äriühingu XXX(reg.kood xxx) juhatuse liikmeks ning osales 07.12.2012 koos Sergei Džavakjani ja Vitali Kaeraga Läti Vabariigis äriühingu XXX pangakontolt kuritegelikul teel saadud 155 100 euro suuruses summas sularaha Eesti Vabariiki toimetamisel. Kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel süüdistatakse Grigori Bagatõid Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, so maksude maksmisest kõrvalehoidumise suures ulatuses, mille tulemusena jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, toimepanemises. Nimetatud asjaolusid on kohus analüüsinud vastavate kuriteo kvalifikatsioonide all ning siin täiendavalt ei korda. Jevgeni Podolinski roll kuritegelikus ühenduses Jevgeni Podolinski kuulus Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2012.a aprillist ning asus kuritegeliku ühenduse hierarhias Sergei Džavakjanist järgmisel positsioonil. Kuritegelikus ühenduses täitis Sergei Džavakjani korraldusi ja juhiseid, sh osales A.-A. S.i ja S.P.i karistamises. Samuti täitis ta olulist rolli Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse huvides ja poolt ajavahemikul aprill 2012-2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, toimepanemises, kus muuhulgas 17.10.2012.a-l vormistas end Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse huvides Leedu Vabariigis äriühingu XXX (reg.kood xxx) tegevjuhiks. Samuti täitis ta olulist rolli Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse huvides ja poolt Tallinnas ajavahemikul detsembrist 2012 kuni jaanuar 2013 kelmuste toimepanemises. Süüdistuses märgitud kuritegelikku ühendusse kuulumise aega saab hinnata eelkõige nende tõendite alusel, mis näitavad tema teopanust ühenduse eesmärkide realiseerimisel. Seda, et J. Podolinski andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt aprillist 2012.a kinnitavad kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud. Nimelt on leidnud tõendamist, et J. Podolinski täitis olulist rolli kuritegelikule ühendusele varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikul aprill 2012-2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, toimepanemises, mh vormistas end Leedu Vabariigis äriühingu XXX (reg.kood xxx) tegevjuhiks. Samuti on leidnud tõendamist, et kuritegeliku ühenduse huvides on ta toime pannud detsembrist 2012 kuni jaanuar 2013 kelmusi. Eelnevalt viidatuga panustas J. Podolinski H. Dikajevi poolt loodud ühenduse eesmärkidesse ja selle püsivuse toetamisse. Samuti

kinnitavad eelnevalt kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud, et J. Podolinski täitis S. Džavakjani korraldusi ning asus seetõttu kuritegeliku ühenduse hierarhias temast järgmisel positsioonil. Kogumis eelnevalt kohtuotsuses analüüsitud tõendid kinnitavad, et J. Podolinski andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt aprillist 2012.a. Seda, et J. Podolinski täitis S. Džavakjani korraldusi ja juhiseid, sh osales A.-A. S.i ja S.P.i karistamises on tõendamist leidnud ja kohus on seda eelnevalt juba kohtuotsuses analüüsinud, mistõttu ei pea kohus seda vajalikuks uuesti korrata. S.P.i karistamine leidis eelnevalt tõendamist S. P.i KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütlustega ja kohtus uuritud Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 10.06.2013.a kuni 10.07.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 15 (4 kd tl 133-165), täpsemalt S. P.i kõne 26.06.2013.a kell 21:07 S. Džavakjanile; seejärel Džavakjani kõne V. Kaerale ja J. Podolinskile ning kell 22:46 telefonikõne Bagatõile. A.-A. S.i karistamine leidis tõendamist S. Džavakjani, V. Kaera ja J. Podolinski kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.04.2013.a kuni 30.05.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 6 (4 kd, tl 66-123) ning kohtus uuritud kriminaalasja nr 13230106222 materjalide koopiad. Süüdistatava S.N. ütluste kohaselt olid J. Podolinski ja V. Kaer enam-vähem võrdsel positsioonil alludes S. Džavakjanile. S. N. kirjeldas oma ütlustes, kuidas S. Džavakjan andis neile korraldusi, tehes seda normaalsel toonil ja rahulikult erinevalt S.ist, keda S. Džavakjan ka sõimas ja kellele ta andis korraldusi üleoleval toonil. Samuti on kohtu hinnanul J. Podolinski ja S. Džavakjani omavaheline suhe ja hierarhia leidnud tõendamist jälitustoimingute protokolliga nr 3 04.01.2013.a kl 10.43 V. Kaera ja J. Podolinski kõne, milles V. Kaer hurjutab J. Podolinskit, et ta ei jooks, muidu kaebab Armjanile (s.o S. Džavakjanile) ära, et las viib ta haiglasse. Kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel süüdistatakse Jevgeni Podolinskit Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, so maksude maksmisest kõrvalehoidumises suures ulatuses, mille tulemusena jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, toimepanemises; kelmuste (KarS § 209 lg 2 p 1, 3) toimepanemises ning tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises (KarS § 420 lg 1). Nimetatud asjaolusid on kohus analüüsinud vastavate kuriteo kvalifikatsioonide all ning siin täiendavalt ei korda. Vitali Kaera roll kuritegelikus ühenduses Vitali Kaer kuulus Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2012 aprillist. Kuritegelikus ühenduses asus ta kuritegeliku ühenduse hierarhias Sergei Džavakjanist järgmisel positsioonil. Kuritegelikus ühenduses täitis Sergei Džavakjani korraldusi ja juhiseid, sh osales A. D.i, A.-A. S.i ja S.P.i karistamises. Süüdistuses märgitud kuritegelikku ühendusse kuulumise aega saab hinnata eelkõige nende tõendite alusel, mis näitavad tema teopanust ühenduse eesmärkide realiseerimisel. Seda, et V. Kaer andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt aprillist 2012.a kinnitavad

kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud. Nimelt on leidnud tõendamist, et V. Kaer täitis olulist rolli kuritegelikule ühendusele varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikul aprill 2012-2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, toimepanemises, mh vormistas end ajavahemikuks 10.09.2012.a kuni 13.12.2012.a kuritegeliku ühenduse huvides Leedu Vabariigis äriühingu XXX (reg.kood xxx) tegevjuhiks ning osales 07.12.2012.a-l koos Sergei Džavakjani ja Grigori Bagatõiga Läti Vabariigis äriühingu XXX pangakontolt kuritegelikul teel saadud 155 100 euro suuruses summas sularaha Eesti Vabariiki toimetamisel. Samuti on leidnud tõendamist, et kuritegeliku ühenduse huvides on ta toime pannud detsembrist 2012 kuni jaanuar 2013 kelmusi. Eelnevalt viidatuga panustas J. Podolinski H. Dikajevi poolt loodud ühenduse eesmärkidesse ja selle püsivuse toetamisse. Samuti kinnitavad kohtuotsuses tõendamist leidnud asjaolud ja ka allpool viidatud asjaolud, et V. Kaer täitis S. Džavakjani korraldusi ning asus seetõttu kuritegeliku ühenduse hierarhias temast järgmisel positsioonil. Kogumis eelnevalt kohtuotsuses analüüsitud tõendid kinnitavad, et V. Kaer andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt aprillist 2012.a. Seda, et V. Kaer täitis S. Džavakjani korraldusi ja juhiseid, sh osales A. D.i, A.-A. S.i ja S. P.i karistamises on tõendamist leidnud ja kohus on seda eelnevalt juba kohtuotsuses analüüsinud, mistõttu ei pea kohus seda vajalikuks uuesti korrata. A. D.i karistamine leidis tõendamist A. D.i ja A. V.i KrMS § 294 p 1 alusel kohtueelsel menetlusel antud ütlustega ning kohtus O. T.i ja L. M. antud ütlustega ning Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 31.03.2013.a kuni 30.04.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamisevaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 5 (30 kd, tl 189-269) ja täpsemalt S. Džavakjani kõne 15.04.2013.a kell 17:22 G. Bagatõile. S.P.i karistamine leidis eelnevalt tõendamist S. P.i KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütlustega ja kohtus uuritud Sergei Džavakjani kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 10.06.2013.a kuni 10.07.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 15 (4 kd tl 133-165), täpsemalt S. P.i kõne 26.06.2013.a kell 21:07 S. Džavakjanile; seejärel Džavakjani kõne V. Kaerale ja J. Podolinskile ning kell 22:46 telefonikõne Bagatõile. A.-A. S.i karistamine leidis tõendamist S. Džavakjani, V. Kaera ja J. Podolinski kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu ajavahemikul 30.04.2013.a kuni 30.05.2013.a-ni edastatud teabe salajase pealtkuulamise-vaatamise ja salvestamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolliga nr 6 (4 kd, tl 66-123) ning kohtus uuritud kriminaalasja nr 13230106222 materjalide koopiad. Samuti täitis ta olulist rolli Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse poolt ja huvides ajavahemikul aprill 2012-2013.a Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, toimepanemises, kus muuhulgas ajavahemikuks 10.09.2012.a kuni 13.12.2012.a vormistas end Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse huvides Leedu Vabariigis äriühingu XXX (reg.kood xxx) tegevjuhiks ning osales 07.12.2012.a-l koos Sergei Džavakjani ja Grigori Bagatõiga Läti Vabariigis äriühingu XXX pangakontolt kuritegelikul teel saadud 155 100 euro suuruses summas sularaha Eesti Vabariiki toimetamisel. Samuti täitis ta olulist rolli Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse huvides ja poolt Tallinnas ajavahemikul detsembrist 2012 kuni jaanuar 2013 kelmuste toimepanemises. Kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel süüdistatakse Vitali Kaera Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad KarS § 3891 lg 1 järgi, so maksude maksmisest kõrvalehoidumises suures ulatuses, mille

tulemusena jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, toimepanemises ning kelmuste (KarS § 209 lg 2 p 1, 3) toimepanemises. Nimetatud asjaolusid on kohus analüüsinud vastavate kuriteo kvalifikatsioonide all ning siin täiendavalt ei korda. Lisaks Sergei Džavakjanile, Tanel Mandelkornile, Grigori Bagatõile, Eduard Oleinikule, Dmitri Sidorenkole, Vitali Podolinskile ja Vitali Kaerale kuulusid nn H. Dikajevi kuritegelikku ühendusse ka S. P., S. N., A.-A. S., A. D. ja R. R.. Viimati nimetatud isikute kriminaalasja eraldas kohus KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel, mistõttu kohus ei analüüsi S.P.i, S.N., A.-A. S.i, A. D.i ja R. R.i süüküsimust, kuivõrd S.P., S.N., A.-A. S., A. D. ja R. R. on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 08.06.2017.a otsusega nr 1-17-3913. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. Kohtus eelnevalt uuritud isikuliste ja kirjalike tõenditega on leidnud kinnitust, et Haron Dikajevi juhtimisel tegutses kuritegelik ühendus, mida on isikuliste tõendiallikate poolt viidatud ka kui „tšetšeenia grupeeringule“. Kohtule esitatud tõenditega leidis kinnitust, et H. Dikajevi juhitud kuritegeliku ühenduse kaudu oli võimalik lahendada selliseid probleeme, mille lahendamiseks ei saa ja ei taheta pöörduda legaalsete institutsioonide poole. Kohtus ütlusi andnud tunnistajad tõid esile probleeme võlgnevustega. Tunnistaja M. L. ütluste kohaselt oli tal palju võlgu, tema poole pöördus S. Džavakjan, kes esindas tema võlausaldajaid. Seletas, et läbi tema on seda võimalik rahulikult lahendada. S. Džavakjan ütles, et üks härra nimega H. Dikajev soovib temaga kohtuda ja leppis kokku kokkusaamise koha Kadriorus. H. Dikajev kuulas ära millised probleemid, millised võlad, millised mured tal on ja siis pakkus võimalust, et räägib inimestega, et tal lastakse elada, ja pakkus võimalust et ta peaks tööle hakkama ja küsis, et kas ta on võimeline töötama. Peale kohtumist H. Dikajeviga temalt enam keegi teine võlgu ei nõudnud. Ka S. P.i kohtus avaldatud ütluste kohaselt sai nö „tšetšeenia grupeeringust“ tema katus, S. Džavakjan ütles talle 2-3 kuud pärast tutvuse algust, et kui tal peaks probleemid tekkima, siis ta võib Džavakjanile helistada ja kas siis Džavakjan ise või keegi tema inimestest tuleb kohale ja lahendab olukorra. S. P. on kohtueelsel menetlusel andnud ütlusi, et kuskil kahe nädala või kuu pärast peale Džavakjaniga tutvumist, tuli viimane koos H. Dikajeviga tema i „X“, kus Dikajev ütles talle, et nad lahendavad selle probleemi, et need ei ole need inimesed, keda on vaja karta, et see pole üldse mingi probleem. Selle lahendamise eest tahtis ta saada poole rahast, so 40 000 eurot. Umbes 1-3 kuud peale kohtumist Haroniga, sai ta neilt kätte poole summast, mis ta oli varem N. N. laenanud, so. 40 000 eurot. Lisaks H. Dikajevile, kuulus sinna S. Džavakjan, kes värbas kuritegelikku ühendusse liikmeid, nt R. R.i, kelle ülesandeks oli H. Dikajevile olla autojuhiks ja turvameheks ja S. N., kuivõrd S. Džavakjanile oli teatavaks saanud, et S. N. teenib raha käibemaksupettuste toimepanemisega ning soovides samal viisil teenida raha kuritegelikule ühendusele, värbas S. Džavakjan S. N. kuritegeliku ühenduse liikmeks. Samuti täitis S. Džavakjan kuritegelikus ühenduses nö vahejuhi rolli, täites H. Dikajevi antud korraldusi ja juhiseid ning omakorda jagas teistele kuritegeliku ühenduse liikmetele ülesandeid ja koordineeris neid ja teostas järelevalvet. H. Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulusid eelnevalt kohtuotsuses tuvastatu kohaselt ka Tanel Mandelkorn, Dmitri Sidorenko, Eduard Oleinik, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski, Vitali Kaer, kellel kõigil oli kuritegelikus ühenduses täita oma roll, mida kohus eespool kirjeldas. Eelnevalt kirjeldatud tegevustega aitasid kuritegeliku ühenduse liikmed täita kuritegeliku ühenduse eesmärke ning tagasid ühenduse terviklikkuse ja püsivuse. Kuritegelikus ühenduses kehtivate kokkulepete ja reeglite kaudu tundsid kuritegeliku ühenduse liikmed end kuritegeliku ühenduse osana ja omasid tugevat sidet teiste kaasliikmetega, mis

nähtub arvukatest kohtus uuritud jälitustoimingute protokollidest, kuidas kuritegeliku ühenduse liikmed kontakteeruvad omavahel päevas mitmeid kordi erinevate probleemide delegeerimiseks või lahendamiseks. Selliselt kandis Haron Dikajevi kuritegelik ühendus püsivat ja järjepidevat iseloomu. Lisaks kuulusid kuritegelikku ühendusse ka Harju Maakohtu 08.06.2017.a kohtuotsusega nr 1-17-3913 süüdi mõistetud S.P., S. N., A.-A. S., A. D. ja R. R.. Seega on täidetud ka eeldus, et kuritegelikku ühendusse kuulus vähemalt kolm liiget. Samuti eksisteeris H. Dikajevi juhitud kuritegelikus ühenduses kindel käsuahel ja struktuur, mille kohaselt ühendusesisesed konspiratsioonireeglid keelasid alluvatel vahetu suhtlemise ühenduse juhiga. Nii nt kinnitas S. P., kelle ütlused kohus KrMs § 294 p 1 alusel avaldas, käis suhtlus H. Dijaviga läbi S. Džavakjaniga, kuna tal puudus H. Dikajevi telefoninumber. Ka R. R. kinnitas kohtus antud ütlustes, et vajadusel andis H. Dikajev inimestele tema telefoninumbri, et inimesed saaksid sel viisil tema endaga R.i vahendusel kontakti saada.Tunnistaja P. R. kohtus antud ütlustes kinnitas viimane samu asjaolusid, et kuna tal puudus H. Dikajevi kontakt, proovis ta ühendust saada E. Oleiniku kaudu. Ka jälitustoimingute protokollidest nähtub, et suhtlus H. Dikajeviga peab toimuma läbi S. Džavakjani ning otse H. Dikajeviga ei tohi suhelda. Sealjuures jälitustoimingute protokollist nr 1 21.11.2012.a kl 15.14 S. Džavakjani kõne D. Sidorenkole, milles esimene kannab viimasele ette, et A.i küsimustes käidi otse Haroni juures kontoris ilma ette helistamata ning Haron saatis nad pikalt. Samas märgib S. Džavakjan, et mitte otseselt Haroni juurde ei tuldud, kuna arvati, et S. Džavakjan on seal. Kohtus uuritus jälitustoimingute protokollidest nähtub samuti üheselt asjaolu, et teistele kuritegeliku ühenduse liikmetel käib H. Dikajevi poolt korralduste andmine läbi S. Džavakjani. Sealjuures nähtub, et osadel kurietegeliku ühenduse liikmetel oli võimalus suhelda otse H. Dikajeviga (E. Oleinik, T. Mandelkorn, D. Sidorenko, S. Džavakjan), kuid teised liikmed said korraldusi S. Džavakjani kaudu, tihe suhtlus toimus ka T. Madnelkorni kaudu. Nii nt Vitali Kaera kinnipidamisel tema valdusest leitud mobiiltelefoni Samsung (abonent xxx) vaatluse kohta koostatud protokollist nähtuvalt oli V. Kaera mobiiltelefoni kontaktide nimekirja salvestatud nii G. Bagatõi, J. Podolinski, R. R.i ja S. Džavakjani (nime all Givi.arra) numbrid, kuid mitte H. Dikajevi kontaktnumbrit. Ka Vitali Kaera sõidukist xxx (reg.nr XXX) läbiotsimisel leitud mobiiltelefoni Nokia mällu ei olnud salvestatud H. Dikjaevi numbrit, küll aga T. Mandelkorni, R. R.i, E. Oleiniku, S. Džavakjani, G. Bagatõi, S. N., D. Sidorenko ja A. D.i kontaktid Haron Dikajevi kontaktnumber oli salvestatud Vitali Kaera kasutuses olnud sõidukist Saab (reg.nr XXX) läbiotsimisel leitud mobiiltelefoni Samsung (ilma SIM kaardita) mällu, kuid samas oli nimetatud telefoniga seotud Skype konto e-posti aadressiga xxx. Samuti on leidnud ka tõendamist, et ajavahemikul aprill 2012 kuni 2013 pani Haron Dikajevi kuritegelik ühendus toime käibemaksupettusi Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis, tekitades Läti Vabariigile rahalise kahju vähemalt 98 802,20 euro suuruses summas ning Leedu Vabariigile rahalise kahju vähemalt 206 659,88 euro suuruses summas. Lisaks eelnevale ajavahemikul 2012.a detsember kuni 2013.a jaanuar pandi Eesti Vabariigis toime kelmusi, mille tulemusena sai kuritegelik ühendus varalist kasu kokku 7 359,80 euro suuruses summas. Sealjuures värbasid kuritegeliku ühenduse liikmed Vitali Kaer ja Jevgeni Podolinski ning Harju Maakohtu 1-17-3913 süüdi mõistetud A. D. kelmuste teel kuritegelikule ühendusele raha teenimiseks isikuid, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimel järelmaksu- ja laenulepinguid ning kuritegeliku ühenduse liige A.-A. S., kes on samuti eelnevalt viidatud Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud, pettis välja isikut tõendava dokumendi, mida kasutati järelmaksulepingute sõlmimisel. Seetõttu on täidetud ka eeldus, et tegevus on suunatud vähemalt teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt 3 aastat. Kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3891 lg 1 (kõige kergem maksualane kuritegu) nägi karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse, käesoleval ajal kuni

viieaastase vangistuse ning KarS § 209 lg 2 näeb ette 1 kuni 5-aastase vangistuse. Samuti teenite teise astme kuritegude toimepanemisega kriminaaltulu. Lisaks eelnevalt märgitud kuritegudele, mis pandi toime kuritegeliku ühenduse huvides, leidis eelnevalt kohtuotsuses tõendmist, et 2013.a oktoobris soovis kuritegelik ühendus hõivata kannatanu V. Z. kasutuses oleva elu-ja ärihoone xxx V. Z.l kästi hoonest korduvalt välja kolida ning 01.11.2013.a-l tungisid T. Mandelkorn, D. Sidorenko ja kuritegeliku ühenduse poolt hoone hõivamisele kA.tud I. S. hoonesse. Hoone hõivamise protsessist anti jooksvalt ülevaade S. Džavakjanile ning hõivamise ajal oli telefonikontakt ka H. Dikajeviga. Hoone valdaja poolt korduvalt esitatud lahkumise nõuded jätsid T. Mandelkorn, I. S. ja D. Sidorenko täitmata ning viibisid hoones ebaseaduslikult kuni V. Z. poolt kohale kutsutud politseiametnikud neid lahkuma sundisid. Haron Dikajevi kuritegelik ühendus hoolitses oma liikmete eest, toetades neid rahaliselt ja vajadusel kindlustades neid elamispinnaga, nt Eduard Olinikule oli üüritud korter, kuid majanduslike raskuste korral anti H. Dikajevi poolt S. Džavakjanile korraldus kolida E. Oleinik teisele pinnale. Ka leidis tõendamist, et kuritegeliku ühenduse liikmeid aidati seoses kriminaalasjades õigusabi osutamisega. Nii nt sai S. Džavakjan A. D.i elukaaslasega toimunud telefonikõnest teada, et D. on politsei poolt kinni peetud, võttis S. Džavakjan ühendust T. Mandelkorniga, kes seejärel saatis advokaat A. J. lühisõnumi: „A. D., vikerlase.“ Seejärel kell 17.11 helistas Mandelkorn J. ja andis teada: „Ma siin saatsin teile praegu meie kaaslase ees- ja perekonnanime...ta siin peeti kinni...seal...mulle jääb lihtsalt arusaamatuks, miks. Vikerlase...tän...kas saate välja uurida, kuidas.“ Kell 17:21 helistas A. J. T. Mandelkornile tagasi ja andis teada, et A. D. peeti kinni pantvangide kinnihoidmise eest ning Jaroslavskit kutsutakse õhtul ülekuulamisele. Kell 17:31 helistas T. Mandelkorn koheselt S. Džavakjanile ja andis talle teada, et „Tolik läheb sinna“, aga S. Džavakjan arvab, et „pagan, sellele tölplasele (so D.ile) võidakse sanktsioon anda“. Samuti kehtis kuritegelikus ühenduses distsipliin ning allumatuse või korralduste mitterahuldava täitmise eest karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata, nii karistati nt A. D.i, S. P.i, A.-A. S.i. Seega on leidnud tõendamist, et H. Dikajev ja S. Džavakjan on täitnud KarS § 256 lg 1 objektiivse koosseisu ning T. Mandelkorn, E. Oleinik, G, Bagatõi, D. Sidorenko, V. Kaer ja J. Podolinski KarS § 255 lg 1 objektiivse koosseisu. KarS § 256 lg 1 eeldab subjektiivsest küljest tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Praktiliselt sesineb ühenduse loomine ja sinna liikmete värbamine enamasti siiski eesmärgistatud käitumises, mistõttu on nende koosseisu asjaolude suhtes vajalik kavatsetus. Kohus on seisukohal, et H. Dikajev ja S. Džavakjan panid KarS § 256 lg 1 järgi kuriteo toime raskeima tahtluse astmega, s.o kavatsetult (KarS § 16 lg 3), kuna H. Dikajev juhtis kuritegelikku ühendust, mille tegevus oli suunatud erinevate teise astme kuritegude toimepanemisele ning S. Džavakjan värbas sellesse ühendusse isikuid, tegutsesid nad seejuures eesmärgipäraselt ja täitsid ka selle. Samuti Tanel Mandelkorn, Dmitri Sidorenko, Eduard Oleinik, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer olid teadlikud ühenduse eesmärkides ning aitasid oma tegevusega nende eesmärkide saavutamiseks kaasa, mistõttu on ka nemad on pannud KarS § 255 lg 1 järgi kuriteo toime raskeima tahtluse astmega, s.o kavatsetult (KarS § 16 lg 3). Kuritegeliku ühenduse liikmeks olemine on lõpule viidud hetkest, kui isik alustab oma aktiivse panuse andmisega kuritegeliku ühenduse tegevusse. Nimetatu on eelnevalt tõendamist leidnud ning seetõttu on tegemist antud juhul lõpuleviidud kuriteoga.

Kohtuistungil uuritud tõenditest ei nähtu, et Haron Dikajevi, Sergei Džavakjani, Tanel Mandelkorni, Dmitri Sidorenko, Eduard Oleiniku, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski või Vitali Kaera tegevuses esineks õigusvastasust või süüd väljastavaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Haron Dikajevi, Sergei Džavakjani, Tanel Mandelkorni, Dmitri Sidorenko, Eduard Oleiniku, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera poolt toimepandud kuriteod on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Haron Dikajev ja Sergei Džavakjan tuleb süüdi mõista KarS § 256 lg 1 järgi ja Tanel Mandelkorn, Dmitri Sidorenko, Eduard Oleinik, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer tuleb süüdi mõista KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. KarS § 121 lg 1, § 344 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastase vangistus. KarS § 255 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kolm kuni kaksteist aastat. KarS § 256 lg 1 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud vangistus viis kuni viisteist aastat. KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 266 lg 2 p 3 (§ 266 lg 2 p 1, 4) järgi karistatakse rahalise karistusega või vangistusega kuni kolm aastat. KarS § 201 lg 2 p 4 järgi karistatakse rahalise karistusega või vangistusega kuni viis aastat. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (§ 209 lg 2 p 1, 4) järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus üks kuni viis aastat. Süüdistatavate S. Džavakjani, T. Mandelkorni, G. Bagatõi, J. Podolinski ja V. Kaera poolt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3891 lg 1 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Alates 01.01.2015 kehtiv KarS § 3891 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus juhindub eelnevalt nimetatud süüdistatavatele nimetatud karistuse mõistmisel KarS § 5 lg-test 1 ja 3. KarS § 5 lg 1 sätestab, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. KarS § 5 lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kuna nii KarS § 121 lg 1, § 201 lg 2 p 4, § 266 lg 2 p 3 (§ 266 lg 2 p 1, 4), § 344 lg 1, § 389 1 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, võtab kohus esmalt seisukoha, kas H. Dikajevile, S. Džavakjanile, T. Mandelkornile, D. Sidorenkole, G. Bagatõile, J. Podolinskile ja V.Kaerale on võimalik mõista rahaline karistus neile inkrimineeritud kuritegude eest, mis kergemat karistusliiki võimaldavad. Etteruttavalt vastab kohus sellele

küsimusele eitavalt. Kohus on seisukohal, et isegi kui karistusseadustik võimaldab rahalise karistuse mõistmist konkreetsete kuriteokoosseisude puhul, siis see ei ole piisav täitmaks erikui üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades süüdistatavate isikuid. Süüdistatavad on pannud toime eriliigisi kuritegusid, riivates selliselt ka erinevaid õigushüvesid. Seega on kohus seisukohal, et karistamine rahalise karistusega ei vasta käesolevas asjas eelnevalt nimetatud süüdistatavate puhul karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole võimalik saavutada, et nad hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Samuti on arvestab kohus, et nii S. Džavakjan, G. Bagatõi, J. Podolinski kui ka V. Kaer on kriminaalkorras karistatud isikuks ning käesolevaks hetkeks on süüdi mõistetud ka T. Mandelkorn, siis eelnevad asjaolud viitavad süüdistatavate õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole neile oodatud mõju avaldanud. Samuti arvestab kohus, et kõigil süüdistatavatel lasuvad rahalised kohustused neilt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol ning ka laiendatud konfiskeerimise asendamise korras mõistetakse süüdistatavatelt välja riigituludesse suur summa, siis on kaheldav kas süüdistatavatel oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik neile pandud kohustust täita. Sh kuulub lisaks eelnevale J. Podolinskilt, V. Kaeralt, T. Mandelkornilt ja D. Sidorenkolt väljamõistmisele ka tsiviilhagid. Lisaks eelnevale on T. Mandelkorn, S. Džavakjan, J. Podolinski, V. Kaer viibinud alates 06.04.2015.a ning H. Dikajev alates 29.06.2015.a Harju Maakohtu määruste alusel vahi all ning E. Oleinik kannab temale mõistetud vangistust alates 12.12.2015.a. Kõike eelnevat arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on H. Dikajevile, S. Džavakjanile, T. Mandelkornile, D. Sidorenkole, G. Bagatõile, J. Podolinskile ja V. Kaerale vajalik kohaldada karistusena kõige äärmuslikumat meedet ehk reaalset vangistust. Haron Dikajevi karistus Hinnates süü suurust KarS § 121 lg 1 järgi, leiab kohus, et H. Dikajevi süüd antud episoodis ei saa pidada väga suureks. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald, talle tekitatud tervisekahjustus ning süüdistatavapoolne vägivalla intensiivsus ei olnud suured. Kuigi H. Dikajevi konkreetsel teol iseenesest ei olnud raskeid tagajärgi ning ka kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kannatanule tekitatud vigastus oleks nõudnud täiendavat meditsiinilist sekkumist, ei saa jätta märkimata, et süüdistatava isik ja tema autoriteet tekitasid kannatanus nii suurt hirmu, et viimane otsustas selle tagajärjel enda elu võtta, mis siiski vajas meditsiinilist sekkumist. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS § 57 loetletud karistust kergendavaid asjaolusid. Küll aga esineb karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 4 mõttes, kuivõrd kannatanu nii enda ütluste kohaselt kui ka süüdistatava ütluste kohaselt töötas H. Dikajevi heaks, mistõttu oli ta süüdistatavast teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses. Kohus on seiskohal, et füüsilise jõu demonstreerimine ja kasutamine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav ja sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt selge hukkamõistev hinnang. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras ning kohus määrab H. Dikajevile karistuseks 6 kuud vangistust. Hinnates süü suurust KarS § 256 järgi, siis leiab kohus, et süü on suur. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et H. Dikajev on organiseerinud kuritegeliku ühenduse ja olnud selle juhtfiguur, kellel oli kontroll ja mõjuvõim oluliste küsimuste otsustamiseks ühenduse siseselt. Kohus arvestab ka sellega, et H. Dikajevile ette heidetud kuritegu KarS § 256 lg 1 järgi ohustab avalikku julgeolekut ja rahu, mis on kõigi kollektiivsed õigushüved. Seega on sellel juba suur

ohupotentsiaal pelgalt sellise ühenduse eksisteerimisega. Samuti arvestab kohus süü suuruse hindamisel, et süüdistatava juhitud kuritegelik ühendus tegutses tuvastatu kohaselt vähemalt alates 2011.a augustist ning selle tegevus tõkestati alles ühendusse kuuluvate liikmete kahtlustatavatena kinnipidamisega 2015.a kevadel. Seega tegutses kuritegelik ühendus küllaltki pika perioodi vältel ning ohustas seeläbi kõigi kollektiivseid õigushüvesid. Ka ei ole väheoluline fakt, et H. Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulus vähemalt 13 liiget ning kuritegusid pandi toime mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis ja Leedus, mistõttu on sellel ka rahvusvaheline mõõde ning seetõttu on ka H. Dikajevi süü suurem. H. Dikajevi juhitud kuritegeliku ühenduse kuritegelik intensiivsus oli suur, kuna ühenduse raames pandi üksikliikmete poolt toime arvukalt teise astme kuritegusid, mille üle H. Dikajev omas kontrolli. H. Dikajev end süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Samuti ei leidnud kohus ka karistust raskendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes on H. Dikajev süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes üle sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et H. Dikajevit tuleb karistada 12 aasta pikkuse vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel KarS § 121 lg 1 ja KarS § 256 lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada H. Dikajevi suhtes kergeimat karistuse liitmise viisi, moodustades KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes mõistetud kergeima karistuse KarS § 121 lg 1 järgi kaetuks raskeima karistusega. H. Dikajev on viibinud vahi all alates 29.06.2015.a, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Sergei Džavakjani karistus Esmalt märgib kohus, et S. Džavakjan end kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Samuti ei leidnud kohus ka karistust raskendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes on S. Džavakjan süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistatud isikuks, mida kohus samuti arvesse võtab. Hinnates süü suurust KarS § 201 lg 2 p 4 järgi, leiab kohus, et süü on keskmine. Kuigi KarS § 201 lg p 4 järgi toimepandud kuriteo puhul esineb S. Džavakjani teos ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemine, nendib kohus, et antud episoodis tsiviilhagi ei ole esitatud. Antud kuriteo toimepanemine toimus S. Džavakjani juhendamisel, s.o tal oli koordineeriv roll, kuritegu pandi toime etteplaneeritult, mistõttu oli süüdistatava teadlik ja tahtlik valik käituda õigusvastaselt. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes mõnevõrra alla sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et S. Džavakjani tuleb karistada 2 aasta pikkuse vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 3891 lg 1 järgi, leiab kohus, et süü on üle keskmise. Kohus arvestab, et maksupettusi pandi toime kuritegeliku ühenduse raames ning heaks. Süü suuruse juures arvestab kohus ka seda, et S. Džavakjan pani teod toime kavatsetusega. Maksupettusid pandi toime S. Džavakjani juhendamisel Lätis ja Leedus intensiivselt, s.o ligemale aasta vältel ning käitumisakte oli ohtralt, so kolmkümmend viis. Käesoleval juhul on toime pandud maksukuritegu ulatuses, mis mitmekordselt ületab nii kehtivas kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduses sätestatud suure kahju määra. Sellega on S. Džavakjani organiseerimisel rünnatud väga intensiivselt KarS § 3891 lg 1 kaitstavat õigushüve, so maksude korrapärane

laekumine. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes mõnevõrra üle sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et S. Džavakjani tuleb karistada 2 aasta pikkuse vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 256 lg 1 järgi, siis leiab kohus, et tema süü mõnevõrra keskmisest suurem, kuid mitte võrreldav kaassüüdistatav H. Dikajevi omaga. S. Džavakjan täitis kuritegelikus ühenduses nö vahejuhi rolli, kes allus oma tegemistes H. Dikajevile. Samuti andis ta panuse kuritegelikku ühendusse liikmete värbamisel, millest tulenevalt saab asuda seisukohale, et tema teopanus kuritegeliku ühenduse püsivuse ja laienemise tagamisel oli aktiivne. Ka ei ole väheoluline fakt, et tema juhendamisel pandi kuritegeliku ühenduse huvides intensiivselt toime Leedus ja Lätis maksualaseid kuritegusid suures ulatuses. Kohus arvestab ka, et tegemist on avalikku julgeolekut ja rahu ohustava kuriteoliigiga, millel on suur ohupotentsiaal juba sellise ühenduse eksisteerimisega. Ka arvestab kohus süü suuruse hindamisel, et kuritegelik ühendus tegutses tuvastatu kohaselt vähemalt alates 2011.a augustist ning selle tegevus tõkestati alles ühendusse kuuluvate liikmete kahtlustatavatena kinnipidamisega 2015.a kevadel. Seega tegutses kuritegelik ühendus küllaltki pika perioodi vältel ning ohustas seeläbi kõigi kollektiivseid õigushüvesid. Ka ei ole väheoluline fakt, et H. Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulus vähemalt 13 liiget ning kuritegusid pandi toime mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis ja Leedus, mistõttu on sellel ka rahvusvaheline mõõde. H. Dikajevi juhitud kuritegeliku ühenduse kuritegelik intensiivsus oli suur, kuna ühenduse raames pandi üksikliikmete poolt toime arvukalt teise astme kuritegusid, mille üle oli S. Džavakjanil, kui H. Dikajevi poolt volitatud isikul, kontroll. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et S. Džavakjani tuleb karistada 10 aasta pikkuse vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel KarS § 201 lg 2 p 4, § 3891 lg 1 ja KarS § 256 lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada S. Džavakjani suhtes kergeimat karistuse liitmise viisi, moodustades KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes mõistetud kergeimad karistused KarS § 201 lg 1 ja § 3891 lg 1 järgi kaetuks raskeima karistusega. KarS § 74 lg 5 kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 21.04.2011.a otsusega. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu on toime pandud katseajal, siis tuleb liitkaristust mõistes käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks on 3 aastat. Seega tuleb liitkaristuseks mõista 13 aastat vangistust. S. Džavakjan on viibinud vahi all alates 06.04.2015.a, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Tanel Mandelkorni karistus Esmalt märgib kohus, et T. Mandelkorni karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. Hinnates süü suurust KarS § 121 lg 1 järgi, leiab kohus, et süüdistatava süü antud episoodis on keskmine. Kuigi süüdistatava teol ei olnud raskeid tagajärgi ning kohtule esitatud tõenditest ei

nähtu, et kannatanule tekitatud vigastus oleks nõudnud pärast EMO-s käimist täiendavat meditsiinilist sekkumist, ei saa jätta märkimata, et süüdistatava löök oli suunatud rindkeresse, mille puhul oleks võinud tagajärg olla ka raskem, kuna rinnaõõnes paiknevad elutähtsad organid. Kohus on seiskohal, et füüsilise jõu demonstreerimine ja kasutamine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav, seda enam, et rünne toimus kannatanu vastu, kellel oli jalg kipsis, sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt selge hukkamõistev hinnang. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras ning kohus määrab T. Mandelkornile karistuseks 6 kuud vangistust. T. Mandelkorni süüd KarS § 255 lg 1 järgi loeb kohus küllaltki suureks. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et tuvastatu kohaselt kuulus süüdistatav 2012.a algusest kuritegelikku ühendusse, mille puhul on tegemist avalikku julgeolekut ja rahu ohustava kuriteoliigiga, millel on suur ohupotentsiaal juba sellise ühenduse eksisteerimisega. T. Mandelkornil oli H. Dikajevi juhitud kuritegelikus ühenduses oluline ning autoriteetne roll, asudes kuritegeliku ühenduse hierarhias S. Džavakjanist järgmisel positsioonil. T. Mandelkorni panus kuritegeliku ühenduse tegevuses ja selle eesmärkide saavutamisel ning samuti ka selle püsivuse toetamisel, on võrreldes kaassüüdistatavatega kaalukam. Sellele viitab asjaolu, et T. Mandelkorn omas kuritegelikus ühenduses piisavalt autoriteeti ja usaldust, et osaleda esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamises, sh kuritegeliku ühenduse liikmete karistamises. Samuti arvestab kohus, et tema roll ühenduse huvides toimepandud käibemaksupettustes oli aktiivne. Kuritegelikul ühendusel oli rahvusvaheline mõõde ning sinna kuulus tuvastatu kohaselt 13 liiget. Kuritegelik ühendus tegutses küllaltki pika perioodi vältel ning ohustas seeläbi kõigi kollektiivseid õigushüvesid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et T. Mandelkorni tuleb karistada 9 aasta pikkuse vangistusega. Mis puudutab KarS § 201 lg 2 p 4 ja § 344 lg 1 järgi toimepandud kuritegusid, märgib kohus, et nimetatud sätete järgi esitatud etteheite faktilised asjaolud moodustavad mõistliku kõrvaltvaataja jaoks ühtse teo. Dokumendi võltsimine oli omastamise osategudest ning seega oli tegemist olukorraga, kus T. Mandelkorn on ühe teo toimepanemisega täitnud kahe erineva süüteokoosseisu tunnused. Seega tuleb T. Mandelkornile mõista KarS § 201 lg 2 p 4 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest üks karistus sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse, so KarS § 201 lg 2 p 4 järgi. Hinnates T. Mandelkorni süü suurust, leiab kohus, et süü on keskmine. Kuigi KarS § 201 lg p 4 järgi toimepandud kuriteo puhul esineb T. Mandelkorni teos ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemine, nendib kohus, et antud episoodis tsiviilhagi ei ole esitatud. Kuigi antud kuriteo toimepanemine toimus küll S. Džavakjani juhendamisel, oli T. Mandelkorni teopanus aktiivne ning kaalukas, kuna tema võltsitud müügileping võimaldas sõiduki omastamist. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes mõnevõrra alla sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et T. Mandelkorni tuleb karistada 2 aasta pikkuse vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 266 lg 2 p 3 (KarS § 266 lg 2 p 1, 4) järgi, leiab kohus, et see on alla keskmise. Kohus arvestab, et antud kuriteo toimepanemine toimus kuritegeliku ühenduse huvides ning tegemist oli ühe omavolilise sissetungimisega, millega kaasnes kannatanule varaline kahju, kuna hoonesse siseneti akna lõhkumise teel kui ka seestpoolt välisukse lahtimurdmisega. Samuti arvestab kohus, et antud juhul riivas süüdistatav kannatanu õigust privaatsusele ja kodu puutumatusele, mis on põhiseadusega kaitstavad õigushüved. Arvestades eelnevat, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes mõnevõrra alla sanktsiooni

keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et T. Mandelkorni tuleb karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 3891 lg 1 järgi, leiab kohus, et süü on üle keskmise. Kohus arvestab, et maksupettusi pandi toime kuritegeliku ühenduse raames ning heaks. Süü suuruse juures arvestab kohus ka seda, et süüdistatav pani teo toime kavatsetusega. T. Mandelkorni roll käibemaksupettuste toimepanemisel Lätis ja Leedus oli aktiivne, sh toimus käibemaksupettuste toimepanemine tema kontrolli all ja juhendamisel – mh äriühingute juhatuse liikmeteks vormistamine, organiseeris nende isikute transpordi, tagas varifirmadele sidevahendid ning andis kohapeal isikutele tehingute teostamiseks vajaliku raha. T. Mandelkorn juhtis sõidukite müügiahelat, suhtles tehingupartneritega ning tema omas kontrolli sõidukite ostu-müügi üle, ka hankis ta osa tehingute sooritamiseks kasutatavatest sõidukitest. Seejuures pandi maksupettusid toime intensiivselt, s.o ligemale aasta vältel ning käitumisakte oli ohtralt, so kolmkümmend viis. Käesoleval juhul on toime pandud maksukuritegu ulatuses, mis mitmekordselt ületab nii kehtivas kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduses sätestatud suure kahju määra. Sellega on rünnatud väga intensiivselt KarS § 3891 lg 1 kaitstavat õigushüve, so maksude korrapärane laekumine. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes mõnevõrra üle sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et T. Mandelkorni tuleb karistada 2 aasta pikkuse vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel KarS § 121 lg 1, 201 lg 2 p 4, § 266 lg 2 p 3 (KarS § 266 lg 2 p 1, 4), § 344 lg 1, § 3891 lg 1 ja KarS § 255 lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuse liitmise viisi, moodustades KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes mõistetud kergeimad karistused kaetuks raskeima karistusega, s.o KarS § 255 lg 1 järgi. KarS § 65 lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. KarS § 64 lg 1 näeb ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise tee või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Liites karistust KarS § 65 lg 1 sätete alusel leiab kohus, et kuivõrd eelmise otsusega on mõistetud karistus teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest, siis ei pea kohus põhjendatuks kohaldada T. Mandelkorni suhtes karistuste liitmise kergeimat viisi. T. Mandelkorni käitumine näitab temal õiguskuulekuse puudumist ning arvestades, et toime on pandud eriliigilised kuriteo, siis tema eesmärgiks on olnud kahjustada erinevad õigushüvesid. T. Mandelkorni suhtes tuleb kohaldada raskemat karistuste liitmise viisi, s.o suurendada üksikkaristustest raskeimat. Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada Viru Maakohtu 16.03.2018.a. otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõista T. Mandelkornile 9 aastat ja 4 kuud vangistust. T. Mandelkorn on viibinud vahi all alates 06.04.2015.a, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Dmitri Sidorenko karistus Esmalt märgib kohus, et D. Sidorenko karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. D. Sidorenko süüd hindab kohus KarS § 255 lg 1 inkrimineeritud kuriteos väiksemaks kui tema kaassüüdistatavatel. Kuigi D. Sidoreko ei osalenud ühenduse eesmärkide saavutamiseks toimepandud kelmustes ega ka maksukuritegudes, oli tal keskne roll kuritegeliku ühenduse

püsivuse tagamisel, samuti asudes tuvastatu kohaselt kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgel kohal vähemalt alates 2013.a esimesest poolest, omas ta kuritegelikus ühenduses piisavat autoriteeti ja usaldust, et osaleda kuritegelikus ühenduses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamises, sh kuritegeliku ühenduse liikmete karistamises. Kuritegelik ühendus tegutses küllaltki pika perioodi vältel ning ohustas seeläbi kõigi kollektiivseid õigushüvesid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et D. Sidorenkot tuleb karistada 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 266 lg 2 p 3 (KarS § 266 lg 2 p 1, 4) järgi, leiab kohus, et see on alla keskmise ning võrreldes T. Mandelkorni süüga väiksem. Kohus arvestab, et tegemist oli ühe episoodiga, millega kaasnes kannatanule varaline kahju. Seejuures ei saa jätta ka märkimata, et riivati kannatanu õigust põhiseadusega kaitstavaid õigushüvesid. Arvestades eelnevat, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes mõnevõrra alla sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et D. Sidorenkot tuleb karistada 6 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel KarS § 266 lg 2 p 3 (KarS § 266 lg 2 p 4) ja KarS § 255 lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada D. Sidorenko suhtes kergeimat karistuse liitmise viisi, moodustades KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes mõistetud kergeim karistus KarS § 266 lg 2 p 3 (KarS § 266 lg 2 p 4) järgi kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 alusel tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 06.04.2015.a kuni 08.04.2015.a, s.o 3 päeva. Eduard Oleiniku karistus Käesoleval juhul on võimalik E. Oleinikule kohaldada üksnes vangistust, kuna KarS § 255 lg 1 sanktsioon ei näe muid karistuse liike ette. Esmalt märgib kohus, et E. Oleiniku karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. Samas ei saa kohus mitte kuidagi mööda vaadata asjaolust, et E. Oleinik on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks ning sh on teda karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest pikaajalise vangistusega ning viimati Viru Maakohtu poolt 16.03.2018.a KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 7 aastat, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel. Arvestades ka eelnevalt viidatud asjaolu, oli E. Oleinikul H. Dikajevi juhitud kuritegelikus ühenduses oluline ning autoriteetne roll. Kuigi E. Oleinik ei osalenud ühenduse eesmärkide saavutamiseks toimepandud kelmustes ega ka maksukuritegudes, oli tal keskne roll kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamisel, samuti asudes tuvastatu kohaselt kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgel kohal, täitis temale usaldatud ülesandeid, osales kohtumistel ning pidas läbirääkimisi. Teosüü hindamisel lähtub kohus ka sellest, et kuritegelikku ühendusse kuulus ta vähemalt alates 2012.a lõpust ning tegemist oli ühendusega, mille kuritegelik intensiivsus oli suur, kuna ühenduse raames pandi üksikliikmete poolt toime arvukalt teise astme kuritegusid. Kuritegelikul ühendusel oli rahvusvaheline mõõde ning sinna kuulus tuvastatu kohaselt 13 liiget. Kuritegelik ühendus tegutses küllaltki pika perioodi vältel ning ohustas seeläbi kõigi kollektiivseid õigushüvesid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et E. Oleinikut tuleb karistada 8 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt kannab E. Oleinik antud hetkel Viru Maakohtu 16.03.2018.a otsusega mõistetud karistust, so vangistust 4 aastat ja 8 kuud algusega 12.12.2015.a. KarS § 65 lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. KarS § 64 lg 1 näeb ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise tee või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Liites karistust KarS § 65 lg 1 sätete alusel leiab kohus, et kuivõrd eelmise otsusega on mõistetud karistus teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest, siis ei pea kohus põhjendatuks kohaldada E. Oleiniku suhtes karistuste liitmise kergeimat viisi. Süüdistatava käitumine näitab temal õiguskuulekuse puudumist ning arvestades, et toime on pandud eriliigilised kuriteo, siis tema eesmärgiks on olnud kahjustada erinevad õigushüvesid. Eelnev välistab kohtu hinnangul kergema karistuse liitmise viisi kohaldamise ning liitkaristust mõistes tuleb raskeimat üksikkaristust suurendada, kuid kohus ei pea antud juhul E. Oleiniku puhul vajalikuks liita mõistetud karistusi täies ulatuses. Kuna E. Oleinik kannab juba Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistust, siis käesoleva kohtuotsusega mõistetava liitkaristuse kandmist tuleb arvestada alates 12.12.2015.a. KarS § 68 alusel tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 06.04.2015.a kuni 08.04.2015.a, so 3 päeva. Grigori Bagatõi karistus Esmalt märgib kohus, et G. Bagatõi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. Võrreldes kaassüüdistatavatega on G. Bagatõi süü KarS § 3891 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel väiksem. Sellisele järeldusele asub kohus seetõttu, et tema roll võrreldes S. Džavakjani ja T. Mandelkorni kui ka J. Podolinski ja V. Kaeraga, ei olnud niivõrd aktiivne. Sellisele järeldusele annab aluse eelkõige asjaolu, et süüdistatav küll kuulus nö varifirma juhatuse liikmeks ning osales käibemaksupettuste toimepanemiseks vajalikes toimingutes, kuid tal puudus võrreldes kaassüüdistatavatega juhtiv roll käibemaksupettuste skeemis. Küll aga ei ole väheoluline fakt, et maksupettusid pandi toime intensiivselt, s.o ligemale aasta vältel ning käitumisakte oli ohtralt, so kolmkümmend viis. Käesoleval juhul on toime pandud maksukuritegu ulatuses, mis mitmekordselt ületab nii kehtivas kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduses sätestatud suure kahju määra. Sellega on rünnatud väga intensiivselt KarS § 3891 lg 1 kaitstavat õigushüve, so maksude korrapärane laekumine. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et G. Bagatõid tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. G. Bagatõi teosüüd KarS § 255 lg 1 järgi hindab kohus keskmiseks. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et tuvastatu kohaselt kuulus süüdistatav 2012.a keskpaigast kuritegelikku ühendusse, mille puhul on tegemist avalikku julgeolekut ja rahu ohustava kuriteoliigiga, millel on suur ohupotentsiaal juba sellise ühenduse eksisteerimisega. G. Bagatõi asus kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgel kohal, täitis korraldusi ning juhiseid, osales isikute karistamisest. Samuti väärib märkimist, et ta andis olulise panuse ühenduse püsivuse tagamisel, osaledes kuritegeliku ühenduse huvides Leedus ja Lätis toimepandud maksualastes kuritegudes suures ulatuses. Tegemist oli ühendusega, mille kuritegelik intensiivsus oli suur, kuna ühenduse raames pandi üksikliikmete poolt toime arvukalt teise astme kuritegusid. Kuritegelikul ühendusel oli rahvusvaheline mõõde ning sinna kuulus tuvastatu kohaselt 13 liiget. Kuritegelik

ühendus tegutses küllaltki pika perioodi vältel ning ohustas seeläbi kõigi kollektiivseid õigushüvesid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et G. Bagatõid tuleb karistada 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 255 lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada G. Bagatõi suhtes kergeimat karistuse liitmise viisi, moodustades KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes mõistetud kergeim karistus KarS § 3891 lg 1 järgi kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 alusel tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 06.04.2015.a kuni 08.04.2015.a, s.o 3 päeva. Jevgeni Podolinski karistus Esmalt märgib kohus, et J. Podolinski karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. J. Podolinskit iseloomustavate andmetena arvestab kohus, et J. Podolinski on varem kriminaalkorras karistatud isikuks, mis viitab sellele, et süüdistatava õigusvastane käitumine on järjepidev ja talle on iseloomulik jätkuv allumatus õiguskorrale. J. Podolinski süü KarS § 255 lg 1 järgi on keskmine. Sellisele järeldusele jõudmisel võttis kohus arvesse, et tuvastatu kohaselt kuulus J. Podolinski vähemalt 2012.a esimesest poolest kuritegelikku ühendusse, mille kuritegelik intensiivsus oli suur, kuritegelikul ühendusel oli rahvusvaheline mõõde, kuna kuritegusid pandi toime ka väljasriikides. Samuti kuulus tuvastatu kohaselt antud ühendusse 13 liiget. Kuritegelik ühendus tegutses küllaltki pika perioodi vältel ning ohustas seeläbi kõigi kollektiivseid õigushüvesid. Ka J. Podolinskil oli kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgem koht ning ta andis oma kaaluka panuse kuritegelikus ühenduses kui ka sellise ühenduse püsivuse tagamisel ja toimimise säilitamiseks, sh osales ta H. Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuuluvate liikmete karistamisest ning pani toime ühenduse huvides Lätis ja Leedu käibemaksupettusi ja Eestis kelmusi. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et J. Podolinskit tuleb karistada 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 3891 lg 1 järgi, leiab kohus, et süü on keskmine. Kohus arvestab, et maksupettusi pandi toime kuritegeliku ühenduse raames ning heaks. Süü suuruse juures arvestab kohus ka seda, et süüdistatav pani teo toime kavatsetusega. J. Podolinski rolli käibemaksupettuste toimepanemisel Lätis ja Leedus võib hinnata väiksemaks kui S. Džavakjani ja T. Mandelkorni oma, kuid siiski omas ta aktiivset osalust. Tema kaasabil vormistati äriühingutesse väljapoolt kuritegelikku ühendust kaasatud isikud, sh organiseeris nende isikute transpordi Leetu või Lätti kui ka tema kontrolli all vormistati kaasatud isikutele isikut tõendavad dokumendid. Samuti T. Mandelkorni puudumisel asendas J. Podolinski teda käibemaksupettuste toimepanemiseks vajalike tehingute teostamisel. Seejuures pandi maksupettusid toime intensiivselt, s.o ligemale aasta vältel ning käitumisakte oli ohtralt, so kolmkümmend viis. Käesoleval juhul on toime pandud maksukuritegu ulatuses, mis mitmekordselt ületab nii kehtivas kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduses sätestatud suure kahju määra. Sellega on rünnatud väga intensiivselt KarS § 3891 lg 1 kaitstavat õigushüve, so maksude korrapärane laekumine. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes mõnevõrra üle sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et J. Podolinskit tuleb karistada 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 420 lg 1 järgi loeb kohus J. Podolinski teosüü keskmiseks. Kuigi J. Podolinski käitles ebaseaduslikult ühte tulirelva helisummutit, tuleb arvestada, et tegemist oli kavatsetult toimepandud teoga. Relva osade ebaseaduslik käitlemine on ohudelikt, mis on kriminaliseeritud, et kaitsta inimeste elu ja tervist. Kuigi antud juhul oht ei realiseerunud, on kohus siiski seisukohal, et sellisele teole peab järgnema arvestatav karistus. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatavale sanktsiooni keskmääras karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et J. Podolinskit tuleb karistada 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohtu hinnangul on J. Podolinski süü KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (KarS § 209 lg 2 p 1, 4) järgi keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et J. Podolinskit süüdistatakse kolmekümne viie kelmuse episoodi toimepanemises, millest 13 episoodi viidi lõpule ja millega tekitati kannatanutele märkimisväärne reaalne varaline kahju. Kelmused pandi toime sisuliselt kuu aja jooksul ning kuritegeliku ühenduse huvides. Kohus arvestab ka asjaolu, et teod pandi toime J. Podolinski juhendamisel. Lisaks eelnevale on J. Podolinski tegevuses sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu – isiku poolt, kes on varem pannud toime röövimise ja kelmuse ning grupis. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et J. Podolinskit tuleb karistada 2 aasta pikkuse vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (KarS § 209 lg 2 p 1,4 ), § 3891 lg 1, § 420 lg 1 ja KarS § 255 lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuse liitmise viisi, moodustades KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes mõistetud kergeimad karistused kaetuks raskeima karistusega, s.o KarS § 255 lg 1 järgi. J. Podolinski on viibinud vahi all alates 06.04.2015.a, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Vitali Kaera karistus Esmalt märgib kohus, et V. Kaera karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. V. Kaera süü KarS § 255 lg 1 järgi on keskmine. Sellisele järeldusele jõudmisel võttis kohus arvesse, et tuvastatu kohaselt kuulus V. Kaer vähemalt 2012.a esimesest poolest kuritegelikku ühendusse, mille kuritegelik intensiivsus oli suur, kuritegelikul ühendusel oli rahvusvaheline mõõde, kuna kuritegusid pandi toime ka välisriikides. Samuti kuulus tuvastatu kohaselt antud ühendusse 13 liiget. Kuritegelik ühendus tegutses küllaltki pika perioodi vältel ning ohustas seeläbi kõigi kollektiivseid õigushüvesid. Ka V. Kaeral oli kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgem koht ning ta andis oma kaaluka panuse kuritegelikus ühenduses kui ka sellise ühenduse püsivuse tagamisel ja toimimise säilitamiseks, sh osales ta H. Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuuluvate liikmete karistamisest ning pani toime ühenduse huvides Lätis ja Leedu käibemaksupettusi ja Eestis kelmusi. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et V. Kaera tuleb karistada 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohtu hinnangul on V. Kaera süü KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (KarS § 209 lg 2 p 1, 4) järgi keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse kolmekümne viie kelmuse episoodi toimepanemises, millest 13 episoodi viidi lõpule ja millega tekitati kannatanutele märkimisväärne reaalne varaline kahju. Kelmused pandi toime sisuliselt kuu aja jooksul ning kuritegeliku ühenduse huvides. Nii nagu kaassüüdistatav J. Podolinski

puhul arvestab kohus, et tegude juhtfiguuriks oli samuti V. Kaer, kelle kihutamisel sõlmiti teiste isikute poolt kiirlaenu- ja järelmaksulepinguid, soovimata nendest tulenevaid kohustusi täita. Lisaks eelnevale on V. Kaera tegevuses sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu – isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse, omastamise ja kelmuse ning grupis. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et V. Kaera tuleb karistada 2 aasta pikkuse vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 3891 lg 1 järgi, leiab kohus, et süü on keskmine. Kohus arvestab, et maksupettusi pandi toime kuritegeliku ühenduse raames ning heaks. Süü suuruse juures arvestab kohus ka seda, et süüdistatav pani teo toime kavatsetusega. V. Kaera roll käibemaksupettuste toimepanemisel Lätis ja Leedus on võrreldav J. Podolinski omaga, kuna ka tema kaasabil vormistati äriühingutesse väljapoolt kuritegelikku ühendust kaasatud isikud, sh organiseeris nende isikute transpordi Leetu või Lätti kui ka tema kontrolli all vormistati kaasatud isikutele isikut tõendavad dokumendid. Samuti T. Mandelkorni puudumisel asendas V. Kaer teda käibemaksupettuste toimepanemiseks vajalike tehingute teostamisel. Seejuures pandi maksupettusid toime intensiivselt, s.o ligemale aasta vältel ning käitumisakte oli ohtralt, so kolmkümmend viis. Käesoleval juhul on toime pandud maksukuritegu ulatuses, mis mitmekordselt ületab nii kehtivas kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduses sätestatud suure kahju määra. Sellega on rünnatud väga intensiivselt KarS § 3891 lg 1 kaitstavat õigushüve, so maksude korrapärane laekumine. Arvestades eelviidatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et need tingivad süüdistatava suhtes mõnevõrra üle sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et V. Kaera tuleb karistada 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (KarS § 209 lg 2 p 1,4 ), § 3891 lg 1 ja KarS § 255 lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuse liitmise viisi, moodustades KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes mõistetud kergeimad karistused kaetuks raskeima karistusega, s.o KarS § 255 lg 1 järgi. V. Kaer on viibinud vahi all alates 06.04.2015.a, mistõttu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Konfiskeerimine ja arestitud vara Prokurör on esitanud taotlused süüdistatavate ja kolmandate isikute vara konfiskeerimiseks järgmiselt: KarS § 256 lg 2 p-st 2, § 832 lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega Haron Dikajevi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana tema käekell Ulysse Nardin (väärtus ca 6400 USD); Haron Dikajevi käekell Breguet koos karbiga (väärtus ca 15 500 USD); Haron Dikajevi mobiiltelefon Vertu koos mitmetasandilisega karbiga ja selle sees olevate tarvikutega (keskmine väärtus järelturul 02.07.2015.a seisuga umbes 3000 eurot); samuti Haron Dikajevi kollasest metallist sõrmus 10 väiksema loodusliku teemandi ja 1 suurema – päiskivi – teemandiga massiga 10,99g (väärtusega ca 800,00 kuni 1386,00 eurot). KarS § 256 lg 2 p-st 2, § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku K. Käisi 16.09.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-6520 arestitud vara: kollasest metallist sõrmus, millele kinnitatud 22 väiksemat läbipaistvat valget värvi kivi ja valge värvusega helme massiga 3,38 g (väärtusega 100 kuni 171 eurot) ning kolmanda isiku J. R. 03.06.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-3499 arestitud vara: sõiduauto Mercedes-Benz B170 (reg.nr XXX), mille väärtus 2015.a hinnanguliselt 7200 eurot.

KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Jevgeni Podolinskilt 15.10.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-6930 arestitud vara kollasest metallist sõrmus sinakasrohelise kiviga ning kollasest metallist kett (ehete koguväärtus ca 593,87 eurot) ning KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 kolmanda isiku V. K. valdusest leitud ja ära võetud sularaha summas 3000 eurot, mis on 15.10.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-6930 arestitud. KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja H. Dikajevilt 30 288,29 eurot ja S. Džavakjanilt 35 607,16 eurot. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja T. Mandelkornilt 158 329,67 eurot, G. Bagatõilt 64 304,24 eurot, J. Podolinskilt 22 064,42 eurot, V. Kaeralt 41 408,03 eurot, D. Sidorenkolt 6611,24 eurot ja E. Oleinikult 2994,56 eurot. Käesoleva otsusega tunnistab kohus süüdistatavad süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises. Tõendikogum kinnitab sedagi, et kuritegelik ühendus oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille raames pandi toime teise astme kuritegusid, sh kelmusi ja maksualaseid kuritegusid Lätis ja Leedus, mille tulemusel sai kuritegelik ühendus kriminaaltulu. KarS § 256 lg 2 p 2 ja § 255 lg 2 p 2 kohaselt kohaldab kohus nendes §-des sätestatud kuritegudega saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-le 832. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 11 kohaldada vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Tulenevalt käesolevas otsuses tuvastatud asjaoludest võib kohus antud juhul kohaldada H. Dikajevi ja S. Džavakjani suhtes kuritegeliku ühenduse organiseerimisega ning kõikide teiste süüdistatavate puhul kuritegelikku ühendusse kuulumisega seonduvalt vara laiendatud konfiskeerimist. Vastupidiselt prokuröri poolt märgitule, et lisaks eelnevale S. Džavakjani, T. Mandelkorni, G. Bagatõi, J. Podolinski ja V. Kaera osas saab kohaldada vastavalt KarS § 3891 lg-le 4 konfiskeerimist, kohus sellega ei nõustu kuivõrd 2012.a ja 2013.a karistusseadustiku redaktsioonid KarS § 3891 laiendatud konfiskeerimist ette ei näinud. KarS § 832 kohaldamiseks ei ole vaja kindlaks teha kuritegu, millega konfiskeeritav vara eelduslikult saadi. Vara saamise allikaks oleva kuriteo toimepanemisena ei peeta KarS §-s 832 silmas mitte mõnd konkreetset varem tuvastatud või käimasolevas menetluses tuvastatavat kuritegu, vaid isiku eeldatavat kriminaalset eluviisi üldiselt (vt RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 40). Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Selliste asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara KarS § 832 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja

arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (KarS § 832 lg 1 teine lause) (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 42). Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 44). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsuses nr 3-1-1-4-11 ja 20. veebruari 2012. a otsuses nr 3-1-1-1-12 on märgitud, et sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamine ei too isikule kaasa mahukamat omandiõiguse riivet kui KarS §-de 831 vastavalt süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, sest ka konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KarS § 84 moodustab süüteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 831) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Ei ole oluline, millisel põhjusel ei saa süüteoga omandatud vara konfiskeerida. KarS § 84-s toodud loetelu on näitlik. Samas on asendamise kohaldamine kohtu õigus ning kohus peaks küsimuse lahendamisel siiski arvestama, miks on vara äravõtmine osutunud võimatuks - kas see on tahtlikult võõrandatud või näiteks süüdlase tahtest olenematutel asjaoludel hävinenud. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma (vt ka RKKKm 3-1-1-97-10, p 33). Riigil tekib rahaline nõue, mille täidab isik vabatahtlikult või tehakse seda sundkorras täitemenetluses. Haron Dikajev ja kolmas isik K. K. 12.08.2015.a PPA määrusega on K. K. KrMS § 401 lg 1 alusel kaasatud antud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. Harju Maakohtu 16.09.2015.a määrusega on kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud Haron Dikajevile kuuluv kollase värvusega metallist sõrmus, millele on kinnitatud 10 väikest ja 1 suur läbipaistev valget värvi kivi massiga 10,99 g ning kolmandale isikule K. K. kuuluv kollase värvusega metallis sõrmus, millele on kinnitatud 22 väiksemat läbipaistvat valget värvi kivi ja valge värvusega helme massiga 3,38 g. Harju Maakohtu 10.09.2015.a määrusega on kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud H. Dikajevile kuuluv käekell Ulysse Nardin; käekell Breguet koos karbiga ning mobiiltelefon Vertu koos mitmetasandilisega karbiga ja selle sees

olevate tarvikutega (vara arestimise protokolli kohaselt on keskmine järelturuväärtus ca 3000 eurot). M ekspertiisi akt X2-16 kohaselt on K. K. kuuluv kollase värvusega metallis sõrmus, millele on kinnitatud 22 väiksemat läbipaistvat valget värvi kivi ja valge värvusega helme massiga 3,38 g maailmaturu hinnaga 171 eurot (sõrmuse realiseerimine Eesti pandimajade kaudu on võimalik hinnaga ca 100 eurot); Haron Dikajevile kuuluv kollase värvusega metallist sõrmus, millele on kinnitatud 10 väikest ja 1 suur läbipaistev valget värvi kivi massiga 10,99 g maailmaturu hinnaga 1386 eurot (sõrmuse realiseerimine Eesti pandimajade kaudu on võimalik hinnaga ca 800 eurot). Kuldkroon OÜ eksperthinnangu kohaselt on käekella Ulysse Nardin jaemüügihind 6400 USD (oletatav realiseerimisväärtus 4000 USD) ning käekella Breguet jaemüügi hind 15 500 USD (oletatav realiseerimisväärtus al. 9000 USD). 29.06.2015.a H. Dikajevi elukoha aadressil xxx läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti ja võeti süüdistatava elukohast läbiotsimise käigus kaasa lisaks Harju Maakohtu 10.09.2015.a ja 16.09.2015.a määrustega laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud esemetele ka sularaha kuludokumendid, mida on vaadeldud 17.07.2015.a asitõendite vaatlusprotokollis. Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist nähtuvalt moodustab H. Dikajev leibkonna K. K. . Samuti on neil rahvastikuregistri andmetel kolm alaealist last. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et nii H. Dikajevil kui K. K.esineb nii eraldi vaadatuna kui ka leibkonnana erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel perioodil 01.01.2011 kuni 29.06.2015.a. Perioodil 01.01.2012.a kuni 29.06.2015.a esines H. Dikajevil teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 43 126,19 eurot ning K. K. perioodil 01.01.2011.a kuni 31.12.2013.a summas 10 951,30 eurot. H. Dikajevil ja K. K. kui leibkonnal esines perioodil 01.01.2011.a kuni 31.12.2014.a teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 71 174,75 eurot. Vaatlusprotokolli kohaselt on tuvastatud, et erinevuse sellel perioodil tingis süüdistatava, K. K.ja nende leibkonna poolt samal perioodil sularahas teostatud tehingud (sularaha sissemaksed pangakontodele ning sularahas teostatud kulutused), mis ei ole finantseeritud isikute legaalsete vahendite arvel. Kohus märgib, et nimetatud vaatlusprotokollis on summad 43 126,19 eurot ja 10 951,30 eurot valesti kokku arvutatud ning tegelikkuses on summa 54 077,49 eurot, mitte 71 174,75 eurot. KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel vara laiendatud konfiskeerimisel toimib ümberpööratud tõendamiskoormis, mistõttu pidanuks süüdistatav kohtus esitama tõendeid selle kohta, et ta teenis eelnevalt viidatud ajavahemikul legaalset tulu. 06.09.2017.a andis K. K. kohtus ütlusi selle kohta, et ta on pannud sularaha arvele, raha said sularahakassast ja raha sai pandud arvele, et tasuda arveid. Tema arvelt käis läbi palju võõrast raha, kuna tuttavad palusid osta lennupileteid, kuna ei saanud ise seda teha, arvelt on näha, et on raha sisse pannud ja täpselt sama summa on ülekantud lennufirmadele. Jalgpalli grupile on tellinud lennupileteid. Laste vanemad korjasid raha kokku sularahas, andsid tema kätte ja tema panin need arvele, selle raha eest ostis lennupiletid, broneeris hotelle, selle 5 aasta jooksul praktilisel iga nädalavahetustel käidi võistlustel nii välismaal kui ka Eestis ja selle korraldamisega tegeles tema ja sellepärast on see võõras sularaha tema poolt pandud arvele. Tellis ravimeid ameerika firmalt „Kajani“ enda tuttavate jaoks Venemaal ja Eestis, kuna kõigil inimestele pole võimalik inglise keeles tellida ja tihtipeale tellib tema ja raha, mis talle selleks anti pani arvele ja arvelt tegi ülekandeid. Seoses Xiga jäi tema valdusesse sularaha, tunnistab, et võis sealt võtta raha, kui oli vaja. Sularaha tekkis, kuna erakliendid ja firmad, kes broneerivad

majakesi, firmad maksavad arve kaudu aga eraisikud tavaliselt sularahas. Lisaks toetas ka tema isa nende pere rahaliselt. Kolmanda isiku ütluste kohaselt sai ka tema abikaasa H. Dikajev Xis töötamise eest miinimumpalka. H. Dikajevile tehti kingitusi. Tema mees ei kanna ei ehteid, käekelli, sõrmuseid, need olid karpide sees nii nagu need kingiti, ta pidi lihtsalt kingituse vastu võtma. Kohtuistungil andis kolmas isik ütlusi ka selle kohta, et ka tema isa toetas neid, kui lapsed läksid erakoolis siis isa oli valmis igakuiselt eraldama neile 700 eurot, et lapsed saaksid õppida erakoolis, raha jäi üle ka spordikuludeks. 15.10.2018.a kohtuistungil andis H. Dikajev ütlusi selle kohta, et X töötas ta ametlikult ning sai miinimumpalka 320 või 360 eurot kuus. Erinevust oma varalises seisukorras põhjendab süüdistatav ka sõprade kaudu, kel on staatus äris. Teostab tehinguid, kui tema poole pöördutakse sellise palvega ning temale tuleb sissetulek ehk nö komisjonitasu. Kui tehingud lüüa kuude peale laiali, siis võis see olla 500 kuni 1500 eurot kuus, on saanud 10 000, 20 000, 30 000 dollarit nafta või kütuse müügi eest. H. Dikajev märkis, et 2010.a müüs ta maja maha, kontoväljavõttest on näha, et peale maja müüki andis ta laenu abikaasa firmale, võttis välja sularaha 300 000 krooni, tänase päeva kursi järgi on see 20 000 eurot, perekonna elatusmiinimum ja jäi järgi mingi raha tema isiklikule kontole. Perioodi jaanuar 2011 kuni 2015 S kontole sularaha sissemakse summas 45 620 eurot kohta andis H. Dikajev ütlusi, et see on raha, mis tal oli, hoiused mis abikaasal olid, raha mis tuli komisjonitasu ärist. Kui kuude peale laiali lüüa, siis see on umbes 508 eurot kuus. Tema valdusest leitud ja ära võetud kellad Ulysse Nardin ja Breguet ning kullast sõrmus olid kingitus sõbralt, kes elab Moskvas. Ka mobiiltelefon Vertu oli kingitus sõbralt Rostislavilt, kelle perekonnanime ei mäleta. Prokuröri poolt esitatud küsimusele, kas H. Dikajev on mõne äritehingutest kirjalikult fikseeritnud, kirjaliku lepinguna, vastas süüdistatav eitavalt ning selgitas seda asjaoluga, et kõik tehingud, mis teostati, ei teinud ta juhuslike inimestega ning vajadus puudus. Ühtegi nendest saadud tuludest süüdistatav deklareerinud ei ole. Hinnates nii kolmanda isiku kui süüdistatava H. Dikajevi ütlusi, ei pea kohus neid usutavaks, kuna kohtu ette pole toodud mitte ühtegi tõendit, mis selliseid ütlusi kinnitaks. Arvestades tänapäeva infoühiskonda ning sealjuures e-teenuseid, ei pea kohus mitte kuidagi usutavaks kolmanda isiku väiteid selle kohta, et lapsevanemad korjavad sularaha, annavad selle kolmandale isikule, et viimane ostaks lennupileteid, broneeriks hotelle jne. Sellised väited on paljasõnalised ning absoluutselt tõendamata. Samal seisukohal on kohus ka H. Dikajevi väidete osas, mis puudutab nö komisjonitasusid, kuivõrd ka neid asjaolusid ei ole süüdistatav millegagi tõendanud. Seejuures on täiesti hämmastavad kolmanda isiku ja süüdistatava väited nende elukohast leitud käekellade, mobiiltelefoni Vertu ja H. Dikajevi kullast sõrmuse kohta, mis on väidetavalt kingitud Moskvas elava sõbra poolt, kelle nimi on Rostislav, kuid kummalisel kombel ei tea kumbi nii helde sõbra perekonnanime, kes teeb väga hinnalisi kingitusi. Seetõttu on ka väide nende esemete legaalse päritoluolu kohta paljasõnaline ning kohus on veendumusel, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Ka ei ole usutavad kolmanda isiku väited tema isalt igakuiselt saadud 700 euro kohta, kuna PPA õiendist A. K. 07.2008.a10.2013.a tehtud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksetega maksustatavate tulude kohta nähtub, et tema iga kuu keskmine sissetulek nimetatud ajavahemikul oli 215,86 kuni 632,24 eurot, mistõttu on üheselt tuvastatud, et tal ei olnud selliseid vahendeid, et anda oma tütrele igakuiselt 700 eurot. 12.08.2015.a vaatlusprotokoll tõendab, et süüdistatava pangakontole seoses xxx kinnistu müügiga laekunud 890 000 krooni ühe osa sularahas summas 305 000 krooni väljavõtmise fakti

ning ühe osa, s.o summas 503 000 krooni OÜ-le X ülekandmise fakti ja alust. H. Dikajevi ütlused, et see summa 305 000 krooni ehk peaaegu 20 000 eurot, mille ta sularahana välja võttis, on elatusmiinimum. Nimetatud summa, mis pärineb maja müügist ei ole samuti piisav, mis kataks H. Dikajevi leibkonna 54 077,49 euro suuruses summas olevate kulutuste vahet. Arvestades kõike eelnevat kogumis, on kohus seisukohal, et prokuröri taotlused süüdistatava H. Dikajevi ja kolmanda isiku K. K. varade konfiskeerimiseks kuulub rahuldamisele. Nagu kohus eelnevalt märkis, lasub KarS § 832 lg 1 kohaselt legaalse päritolu tõendamiskoormis süüdistataval ning antud juhul ei ole süüdistatav käekell Ulysse Nardin, käekell Breguet koos karbiga, mobiiltelefon Vertu koos mitmetasandilise karbiga ja selle sees olevate tarvikutega ning kollasest metallist sõrmus 10 väiksema loodusliku teemandi ja 1 suurema päiskivi teemandiga massiga 10.99 g legaalse päritolu kohta esitanud mitte ühtegi tõendit ning tema väited on paljasõnalised, mistõttu on kohus veendumusel, et tegemist on kuriteotoimepanemise tulemusena saadud varaga ning seetõttu kuuluvad need KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele. Samuti kuulub KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimisele kolmanda isiku K. Käisi 16.09.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-6520 arestitud vara: kollasest metallist sõrmus, millele kinnitatud 22 väiksemat läbipaistvat valget värvi kivi ja valge värvusega helme massiga 3,38 g. Arvestades kolmanda isiku kohtus antud ütlusi ning nende väidete paljasõnalisust ja tõendamatust, samuti et on tuvastatud, et H. Dikajevi puhul esineb eraldivaadatuna legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel erinevus 43 126,19 eurot, K. K. eraldi vaadatuna 10 951,30 eurot ning leibkonnana koos vaadatuna 54 077,49 eurot, siis on kohus veendumusel, et kolmas isik on saanud H. Dikajevi arvelt mittelegaalset sissetulekut ning nimetatud sõrmus on omandatud vähemalt osaliselt süüdistatava kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud mittelegaalsete sissetulekute arvelt. Samuti arvestades, et vara legaalse päritolu tõendamiskoormis lasub isikul endal, siis ei ole antud juhul tõendatud ka mitte ükski KarS § 832 lg-st 3 tulenev vara arestimise piirang. Kuivõrd antud juhul on tõendamist leidnud 54 077,49 eurot suuruse kriminaaltulu teenimine ning eelnevas kahes lõigus on kohus juba konfiskeerinud esemeid (kriminaaltulu) summas 23 789,20 eurot (kollasest metallist sõrmus 10 väiksema loodusliku teemandi ja 1 suurema päiskivi – teemandiga massiga 10,99g ca 800 eurot, kollasest metallist sõrmus, millele on kinnitatud 22 väiksemat läbipaistvat valget värvi kivi ja valge värvusega helme massiga 3,38 g ca 100 eurot, käekellad kokku 21 000 USD ehk 19 889,20 eurot ning mobiiltelefon Vertu ca 3000 eurot), siis ülejäänud osa kriminaaltulust ehk 30 288,29 eurot on süüdistatava poolt ära tarvitatud, mistõttu tuleb temalt konfiskeerimise asendamise korras nimetatud summa KarS § 84 alusel välja mõista. Sergei Džavakjan ja J. R. 10.04.2015.a PPA määrusega on J. R. KrMS § 401 lg 1 alusel kaasatud antud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna ning 03.06.2015.a Harju Maakohtu määrusega on arestitud kolmandale isikule J. R.le kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz B170 (reg.nr xxx) laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. 02.07.2015.a Harju Maakohtu määrusega on arestitud konfiskeerimise tagamiseks kolmandale isikule J. R.le kuuluv sõiduauto BMW 525i (reg.nr xxx).

01.04.2015.a vaatlusprotokolli kohaselt oli sõiduauto Mercedes-Benz B 170 keskmine turuväärtus 01.04.2015.a seisuga www.auto24.ee järgi 7 200 eurot ning BMW 525I keskmine turuväärtus 8 100 eurot. 06.04.2015.a S. Džavakjani elukoha aadressil xxx läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti ja võeti süüdistatava elukohast läbiotsimise käigus kaasa mh sularaha kuludokumendid, mida on vaadeldud 22.09.2015.a, 22.09.2015.a 25.09.2019.a asitõendite vaatlusprotokollides. PPA õiendist Sergei Džavakjani 01.2011.a-04.2015.a tehtud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksetega maksustatavate tulude kohta nähtub, et isikul puuduvad andmed nimetatud perioodil. J. R. on saanud perioodil 04.2014.a kuni 08.2014.a netotulu Lasnamäe Lastekeskusest 599,21 eurot. Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist nähtuvalt moodustab S. Džavakjan leibkonna J.R.ga. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et nii S. Džavakjanil kui J. R.l esineb nii eraldi vaadatuna kui ka leibkonnana erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel perioodil 01.01.2011 kuni 14.03.2014.a. Perioodil 01.01.2011.a kuni 14.03.2014.a esines S. Džavakjanil teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 13 233,13 eurot ning J. R.l summas 29 574,03 eurot. S. Džavakjanil ja J. R.l kui leibkonnal esines sellel perioodil teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 42 807,16 eurot. Vaatlusprotokolli kohaselt on tuvastatud, et erinevuse sellel perioodil tingis süüdistatava ja J. R. poolt samal perioodil sularahas teostatud tehingud (sh sõiduauto ost ning sularaha sissemaksed pangakontodele ning erinevad sularahas teostatud kulutused), mis ei ole finantseeritud isikute legaalsete vahendite arvelt. Kolmanda isiku J. R. kohtus avaldatud ütluste kohaselt tasub tema kõik elamiskulud, sh kommunaalmaksed. Ka toitu ostab ta tavaliselt ise, S. Džavakjan ostab harva. Poearveid tasub nii sularahas kui pangakaardiga. Peamised sissetulekud tulevad töötamisest FIE-na ning Lasnamäe Lastekeskusest, mis kantakse pangakontole. FIE-na saab ta keskmiselt kuus 700 eurot, mis koosneb õpilaste poolt laekunud summast, millest ei ole kulud maha arvestatud. Trennide eest tasutakse talle nii sularahas kui pangakontole. Mõnikord aitavad ka tema vanemad teda, kuna mõnikord ei jätku sissetulekust. Summad on erinevad, nt 100-200 eurot, mida annavad sularahas. Tema ema oli kuni 2015.a-ni FIE, nüüdseks on pensionär, isa töötab keevitajana. S. Džavakjanil on olnud erinevaid sissetulekuid, kuid ei oska täpselt nende kohta öelda, summasid ei tea. Mõnikord on abikaasale raha andnud, erinevaid summasid sularahas, mis pärineb tema FIE-na saadavast tulust. Sõiduauto Mercedes-Benz kuulub temale, selle ostis 3600 euro eest sularahas I. S.lt. Vajaliku raha sai laenulepingu alusel I. S.lt. Laenu sai 1000 eurot pangakontole ja 7000 sularahas. Sularahas saadud laenust võttis 3600 eurot ja tasus temale tagasi sõiduki ees, ülejäänud sularaha kasutas puhkuse eest tasumiseks ning see maksis 3200 eurot. Selle auto pani müüki. Müügi kohta oli autoparklaga sõlmitud kolmepoolne müügileping, et kui auto maha müüakse, siis raha saab I.. Sõiduk sai müüdud 6900 euro eest. Sularaha sissemaksetest pangakontole ajavahemikul 01.01.2011-08.04.2015.a osa pärineb FIE-na saadud tegevusest, mida on saanud sularahas. 21.05.2018.a andis Sergei Džavakjan kohtus ütlusi selle kohta, et Lätis ja Leedus tegeles autode ostu ja müügiga 2011.a, 2012.a-l kuskil kaks kuud. Lõpuks ta sai teada tõe ja lõpetas selle tegevuse N.ga ning võttis raha ärist välja. Samuti on tegelenud kalaäriga, seal osales veel ka H. Dikajev ja T. Mandelkorn. Sealt saadi ka kasumit. Arvestades S. Džavakjani ja J. R. vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide ja dokumentide vaatlusprotokolli esemeks oleva

ajavahemiku 01.01.2011.a kuni 14.03.2014.a, on J. R. deklareeritud sissetulekud olnud oluliselt väiksemad kui tema kulutused ning seda ka nii Mercedes-Benz soetamisele eelnenud 2013.a kui ka 2014.a-l, mistõttu on kohus seisukohal, et kolmandal isikul puudusid legaalsed vahendid mootorsõiduki Mercedes-Benz soetamiseks ning see annab aluse arvata, et sõiduauto omandati S. Džavakjani poolt kuritegelikult saadu arvelt, kuna süüdistataval puudus antud perioodil maksustatav tulu. Samuti arvestades, et vara legaalse päritolu tõendamiskoormis lasub isikul endal, ei ole ka S. Džavakjan toonud kohtu ette mitte ühtegi argumenti ega tõendit selle kohta, et summa 13 233,13 eurot puhul on tegemist legaalsete vahenditega. Seega kuulub KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimisele kolmanda isiku J. R. 03.06.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-3499 arestitud vara: sõiduauto Mercedes-Benz B170 (reg.nr xxx), mille väärtus 2015.a hinnanguliselt 7200 eurot. Kuivõrd antud juhul on tõendamist leidnud 42 807,16 eurot suuruse kriminaaltulu teenimine ning eelnevas lõigus on kohus juba konfiskeerinud kriminaaltulu summas 7200 eurot, siis ülejäänud osa kriminaaltulust ehk 35 607,16 eurot on süüdistatava leibkonna poolt ära tarvitatud, mistõttu tuleb S. Džavakjanilt konfiskeerimise asendamise korras nimetatud summa KarS § 84 alusel välja mõista. Lisaks eelnevale taotles prokurör ka KarS § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku J. R. 02.07.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-5330 arestitud vara: kolmanda isiku J. R. nimele registreeritud sõiduk BMW 525i (reg.nr xxx). Vastupidiselt KarS §-le 832 tuleb KarS § 831 kohaldamiseks tuvastada konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost ja sellise konkreetse kuriteona saab kõne alla tulla üksnes arutatava asja esemeks olev, s.t süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 831 lg 11 kohaselt on süüteoga saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu. Lõikest 2 tulenevalt konfiskeerib kohus erandina lõikes 1 sätestatud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt on tegemist obligatoorse kohustusega kohaldada tahtliku süüteo toimepanemisel saadud vara osas konfiskeerimist. Vara on omandatud KarS § 831 lg 2 p 1 mõttes toimepanija arvel, kui kolmas isik ei ole teinud ega reaalselt kohustatud tegema vara või selle vara omandamiseks kasutatud muu vara eest vastusooritust või kui kolmanda isiku vastusoorituse väärtus on saadud vara väärtusest oluliselt väiksem. Kohus märgib, et sõiduauto omandaja ei pea teadma süüteost ega selle eseme seosest selle süüteoga. Kolmanda isiku J. R. kohtus avaldatud ütluste kohaselt tema auto ostmise juures tema ei viibinud, auto ostmisega tegeles tema abikA. Sergei Džavakjan. Tema sõitis selle autoga 2 aastat, siis ühel päeval tuli tema juurde A., kes andis talle allkirjastamiseks volikirja, mis oli valmis trükitud ja ütles, et vormistab selle auto ARK-is tema nimele, kuna tema abikaasa oli auto eest ka ülejäänud summa ära maksnud. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt on J. R. alates 09.01.2013.a sõiduauto BMW 525i (registreerimisnumbriga xxx) omanik, soetades nimetatud sõiduki 09.01.2013.a

müügilepingu alusel OÜ-lt X, mida esindas tehingu tegemisel juhatuse liige S. P.. Kohtuliku uurimisega on aga tuvastamist leidnud, et Tanel Mandelkorn, Sergei Džavakjan ja A.-A. S. omastasid 09.01.2013.a-l ühiselt ja kooskõlastatult Sergei Džavakjani ja tema abikaasa J. R. kasutuses oleva, kuid S. P.i ettevõttele OÜ X kuuluva sõiduauto BMW (reg.nr XXX) vormistades selle Tanel Mandelkorni poolt võltsitud, sh S. P.i allkirja võltsides, müügilepingut kasutades 10.01.2013.a-l Maanteeameti liiklusregistribüroos Sergei Džavakjani abikaasa J. R. nimele. Seega on käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et sõiduauto BMW 525i (reg.nr XXX) on kolmanda isiku J. R. nimele registreeritud KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena ning sõiduauto puhul on tegemist süüteoga otseselt saadud varaga. Seega kuulub kolmanda isiku J. R. nimele registreeritud sõiduk BMW 525i (reg.nr XXX) KarS § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimisele kui kuriteoga saadud vara. Grigori Bagatõi ja I. B. 15.04.2015.a PPA määrusega on I. B. KrMS § 401 lg 1 alusel kA.tud antud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. 02.07.2015.a määrusega arestis Harju Maakohus laiendatud konfiskeerimise tagamiseks G. Bagatõile kuuluvad kollasest metallist risti kaaluga 15,6 g, kollasest metallist pitsatsõrmuse valgete kividega tähtedega „G“ ja „B“ kaaluga 19,2 g ja kollasest metallist pitsatsõrmuse kujutisega kaaluga 12,2 g ning kolmandale isikule I. B.le kuuluvad kollasest metallist kaelaketi kaaluga 5 g, kollasest metallist kaelaketi medaljoniga kaaluga 12,9 g, kollasest metallist käeketi kaaluga 13,1 g, kollasest metallist ripatsi kaaluga 2 g, kollasest metallist sõrmus lillat tooni läbipaistva kiviga kaaluga 9,9 g, kollasest metallist sõrmus valget värvi kivikestega kaaluga 2 g, kollasest metallist sõrmus valget värvi kivikestega kaaluga 1,6 g, kollasest metallist kaks kõrvarõngast valget värvi kivikestega kaaluga kokku 4,3 g. Samuti arestis Harju Maakohus 10.06.2015.a määrusega laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kolmandale isikule I. B.le kuuluva sõiduauto Toyota Avensis (reg.nr xxx, VIN – koodiga

XXX).

M AS 13.08.2015.a ekspertiisi akti nr X2-18 kohaselt on kollasest metallist pitsatsõrmus valgete kividega tähtedega „G“ ja „B“ kaaluga 19,2 g väärtus 554 eurot (sõrmuse realiseerimine Eesti pandimajade kaudu on võimalik hinnaga ca 434 eurot) ning teise pitsatsõrmuse väärtus on 518 eurot (sõrmuse realiseerimine Eesti pandimajade kaudu on võimalik hinnaga ca 331 eurot). 14.05.2015.a vaatlusprotokolli kohaselt on 06.04.2015.a G. Bagatõi elukohas aadressil xxx leitud ja ära võetud kolmanda isiku I. B. ehete keskmine turuväärtus 14.05.2015.a seisuga 793,35 eurot (kollasest metallist kaelakett kaaluga 5 g, kollasest metallist kaelakett medaljoniga kaaluga 12,9 g, kollasest metallist käekett kaaluga 13,1 g, kollasest metallist sõrmus valget värvi kivikestega kaaluga 2 g, kollasest metallist sõrmus valget värvi kivikestega kaaluga 1,6 g, kollasest metallist kaks kõrvarõngast valget värvi kivikestega kaaluga kokku 4,3 g). Vaatlusprotokollis puuduvad andmed kollasest metallist ripats kaaluga 2 g ja kollasest metallist sõrmus lillat tooni läbipaistva kiviga kaaluga 9,9 g turuväärtuste kohta, kuivõrd ehetel puudub proovimärgis. 06.04.2015.a G. Bagatõi elukoha aadressil xxx läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti ja võeti süüdistatava elukohast läbiotsimise käigus kaasa lisaks Harju Maakohtu 02.07.2015.a määruses laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud esemetele ka sularaha kuludokumendid, mida on vaadeldud 29.04.2015.a asitõendite vaatlusprotokollis. Samuti leiti selliseid dokumente sõiduki Toyota Avensis (reg.nr XXX) läbiotsimise käigus, mida vaadeldi samas asitõendite

vaatlusprotokollis. PPA õiendist Grigori Bagatõi 01.2011.a-04.2015.a tehtud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksetega maksustatavate tulude kohta nähtub, et isik on saanud tulu aastal 2011.a netosummas 241,53 eurot, 2014.a 1483,74 eurot ning 2015.a 543,54 eurot. I. B. on saanud perioodil 02.2012.a kuni 04.2015.a tulu sellel perioodil kokku 12 439,67 eurot (neto). Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist nähtuvalt moodustab G. Bagatõi leibkonna I. B. . Vaatlusprotokolli kohaselt nähtub, et G. Bagatõil ja G. Bagatajal esineb nii eraldi vaadatuna kui ka leibkonna erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel. Perioodil 01.01.2012.a kuni 08.04.2015.a esines G. Bagatõil teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 14 879,55 eurot ning G. Bagatajal perioodil 01.01.2012.a kuni 08.04.2015.a summas 52 346,11 eurot. G. Bagatõil ja I. B. kui leibkonnal esines perioodil 01.01.2012.a kuni 08.04.2015.a teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 64 304,24 eurot. 19.09.2017.a andis I. B kohtus ütlusi, mille kohaselt elab ta süüdistatavaga koos alates 2013.ast, kuid suhtlema hakkasid juba 2012.a-l. Neil on ühine pereeelarve, kuid täpsemat kokkulepet pole. Tema maksab peamiselt eluasemekulud, muid kulutusi tasuvad koos. Eluasemelaenule kulub 260 eurot, korteriüür 150-200 eurot, telefonid ligi 20, toidule 200-300 eurot. Lisaks ametlikule palgale sai ta ka sularahas vanematelt raha. Muid ametlikke sissetulekuid neil peale palkade ja vanematelt saadud toetuse ei olnud. I. B. ütluste kohaselt sai ta sissetulekut veel ka asjade müügist. Müüs riideesemeid, mis sai tuttava käest. Temale kuulus Audi 8 ja lühikest aega Toyota. Audi ostis 2012.a või 2013.a alguses 7000-800 euro eest. Temal oli mingi summa 1000-1500 eurot, Grigori Bagatõi küsis juurde vanematelt ja tuttavatelt võlgu. Auto müüdi maha 02.2015.a ning peale seda ostsid Toyota Avensise välismaalt, mis maksis 5000 või 7000 eurot. Auto eest tasuti sularahas, mille ta välja võttis. Kuna tal oli raha vaja siis kuu pärast pantis ta selle auto. 2013.a ja 2014.a sularaha sissemaksete kohta andis kolmas isik ütlusi, et 2013.a andsid mingi raha vanemad, samuti olid 2013.a pulmad ning neile kingiti raha, mida ta kohe arvele ei pannud, aga see raha oli olemas. Samuti võis ta kellegilt võlgu võtta ning riiete müügist sai ka raha, mis on kuus umbes 500 eurot. Grigorilt see raha ei pärinenud. Vanematelt saab lisaks igakuiselt 100-200 eurot. Kõik ketid on tema omad, rist kuulub Grigorile, see oli tal enne temaga kohtumist, kaelaketid olid tal enne temaga tutvumist. Need on saadud 2008-2009.a. Sõrmus tähtedega GB on tehtud Grigorile kingiks, kuld oli neil endal olemas. Teine sõrmus on samuti kingitus, siis kui süüdistatav sündis kinkis tema ema selle isale. Temale kuuluvad sõrmused on kingitud 2009-2010 kellegi teise poolt. Hõbedasest kõrvarõngad ostis ise, teised kõrvarõngad on kingitud Grigori poolt sünnipäevaks. 31.08.2018.a andis Grigori Bagatõi kohtus ütlusi selle kohta, et kollasest metallist rist kaaluga 15,6 g kuulub talle ning on omandatud vahemikul 2005-2007. Samuti kuulub talle kollasest metallist pitsatsõrmus tähtedega GB, mis on saadud 5 aastat tagasi kingituseks perekonnalt. Ka teine pitsat sõrmus kuulub talle ning on soetatud 1978.a ning see on ostetud tema ema poolt. 2010.a vabanes ta vanglast, tal oli seal kogumisfond. Samuti oli tal alles raha aastast 2005-2006, mis oli toodud sugulaste poolt Venemaalt kinnisvara müügist. Sugulane tõi sealt paar korda ligi 20 000 eurot aastatel 2010.a-2012.a, täpselt ei mäleta. 2013.a olid pulmad ning siis sai raha enda ja abikaasa vanematelt. 2012.a töötas ta ametlikult ja sai palka, enne seda aitas abikaasat ühises äris. Millised olid tema abikaasa sissetulekud sellel ajal, ta ei tea, kuna ta oli siis veel tema elukaaslane ja puudus ühine eelarve. Ühise eelarvega toimetasid nad alates 2013.a juulist. 2012.a olid tema igakuised kulutused 1000-1500 eurot, tulud igakuiselt 5000-6000 eurot Riias töötamise eest, mis ei olnud ametlik.

Hinnatase nii kolmanda isiku kui süüdistatava G. Bagatõi ütlusi, ei pea kohus neid usutavaks, kuna kohtu ette pole toodud mitte ühtegi tõendit, mis selliseid ütlusi kinnitaks. Vastupidiselt on G. Bagatõi ja I. B. vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokollist nähtuvalt, et nende leibkonna varanduslik olukord ja elatustase ei vasta nende legaalsetele sissetulekutele. Nende sissetulekustest ja väljaminekutest nähtub, et nende leibkond on elanud perioodil 01.2011.a kuni 08.04.2015.a oluliselt üle oma võimete. Vaatlusprotokollist nähtuvalt moodustasid leibkonna teadmata allikatest pärit sissetulekud perioodil 01.01.2011.a kuni 08.04.2015.a kokku 64 304,24 eurot. Olukorras, kus süüdistataval ja tema abikaasal on igakuised tagasihoidlikud sissetulekud ning kohtu ette pole toodud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleksid saanud muid legaalseid sissetulekuid, ent tõendamist on leidnud G. Bagatõi kuulumine kuritegelikku ühendusse ja see läbi tema tegevus kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmisel, mille puhul saab teha järelduse kriminaaltulu saamise kohta ning see on ka kinnitust leidnud, siis järeldab kohus, et nimetatud summa 64 304,24 eurot on süüdistatav saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kuivõrd nimetatud summa on süüdistatava leibkonna poolt tuvastamata ajal ja moodusel ära tarvitatud, tuleb see temalt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 84 alusel välja mõista. KrMS § 306 lg 1 p 13 ja § 313 lg 1 p 11 alusel võib kohus kriminaaltulu asenduskonfiskeerimise (KarS § 84) tagamiseks KrMS § 142 alusel arestitud vara jätta süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel arestituks. KrMS § 1414 näeb alates 08.03.2014.a lisaks arestimisele ette konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamise lisaabinõud. 02.07.2015.a määrusega arestis Harju Maakohus laiendatud konfiskeerimise tagamiseks G. Bagatõile kuuluvad kollasest metallist risti kaaluga 15,6 g, kollasest metallist pitsatsõrmus valgete kividega tähtedega „G“ ja „B“ kaaluga 19,2 g ja kollasest metallist pitsatsõrmus kujutisega kaaluga 12,2 g ning kolmandale isikule I. Bagatajale kuuluvad kollasest metallist kaelakett kaaluga 5 g, kollasest metallist kaelakett medaljoniga kaaluga 12,9 g, kollasest metallist käekett kaaluga 13,1 g, kollasest metallist ripats kaaluga 2 g, kollasest metallist sõrmus lillat tooni läbipaistva kiviga kaaluga 9,9 g, kollasest metallist sõrmus valget värvi kivikestega kaaluga 2 g, kollasest metallist sõrmus valget värvi kivikestega kaaluga 1,6 g, kollasest metallist kaks kõrvarõngast valget värvi kivikestega kaaluga kokku 4,3 g ning Harju Maakohus 10.06.2015.a määrusega laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kolmandale isikule I. B.le kuuluva sõiduauto Toyota Avensis (reg.nr xxx, VIN – koodiga xxx). Eelnevalt nimetatud vara tuleb jätta arestituks kriminaaltulu asenduskonfiskeerimise (KarS § 84) tagamiseks. M AS 13.08.2015.a ekspertiisi aktist nr X218 ja 14.05.2015.a vaatlusprotokollist nähtuvalt ei ületa arestitud esemete väärtus G. Bagatõilt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud nõuet. Jevgeni Podolinski ja V. K. 25.08.2015.a PPA määrusega on V. K. KrMS § 401 lg 1 alusel kaasatud antud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. 15.10.2015.a määrusega arestis Harju Maakohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks J. Podolinskile kuuluvad kollasest metallist sõrmuse sinakasrohelise kiviga massiga 13,21 g ning kollasest metallist keti kogukaaluga 19,3 g ning kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestiti kolmandale isikule V. K.le kuuluv legaalse päritoluga sularaha 3000 eurot. M AS 04.08.2015.a ekspertiisi akti nr X2-17 kohaselt on kollasest metallist sõrmus sinakasrohelise kiviga massiga 13,21 g väärtus ca 292 eurot (sõrmuse realiseerimine Eesti

pandimajade kaudu on võimalik hinnaga ca 254 eurot). 17.08.2015.a vaatlusprotokolli kohaselt on 06.04.2015.a J. Podolinski kinnipidamisel temalt ära võetud kollasest metallist kett kogukaaluga 19,3 g keskmine turuväärtus 17.08.2015.a seisuga eseme kaalu järgi 339,87 eurot. 06.04.2015.a J. Podolinski elukoha aadressil xxx ja V. Kaera kasutuses oleva sõiduauto Saab 9-5 (reg.nr XXX) läbiotsimisprotokollide kohaselt leiti ja võeti süüdistatava elukohast ja V. Kaera kasutuses olevast sõidukist läbiotsimise käigus kaasa mh ka sularaha kuludokumendid, mida on vaadeldud 18.08.2015.a asitõendite vaatlusprotokollis ning millest nähtub J. Podolinski ja kolmanda isiku V. K. poolt on teostatud arvukalt sularahamakseid. Elukoha läbiotsimisel lisaks eelnevale leiti ja võeti kA. veel sularaha summas 3000 eurot. PPA õiendist Jevgeni Podolinski 01.2011.a-04.2015.a tehtud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksetega maksustatavate tulude kohta nähtub, et isikul puuduvad andmed nimetatud perioodil. V. K. on saanud nimetatud perioodil tulu netosummas 9198,06 eurot. Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist nähtuvalt moodustab J. Podolinski leibkonna V. K.ga. Vaatlusprotokolli kohaselt nähtub, et J. Podolinskil ja V. K.l esineb nii eraldi vaadatuna kui ka leibkonna erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel. Perioodil 01.01.2012.a kuni 08.04.2015.a esines J. Podolinskil teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 7 731,77 eurot ning V. K.l perioodil 01.01.2012.a kuni 31.12.2014.a summas 12 620,46 eurot. J. Podolinskil ja V. K.l kui leibkonnal esines perioodil 01.01.2012.a kuni 08.04.2015.a teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 25 658,29 eurot. V. K. keeldus ütluste andmisest, mistõttu avaldati tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused. Tema kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt elab ta süüdistatavaga püsivalt koos alates 2011.a-st aadressil xxx, mida üürib tema. Üüri maksis 2011.a-2012.a 190 eurot, alates 2012.a kuni 2015.a oli üür 250 eurot, nendele summadele lisandusid kommunaaltasud keskmiselt 100120 eurot. Need kulud tasus tema korteri omanikule tehes sissemaksed pangas tema kontole. Neil on ühine eelarve, kulusid tasusid erinevalt ning süüdistatav on ka talle mõnikord andnud sularahas 50-100 eurot. Põhilisi suuri kulutusi tasus siiski kolmas isik. Tema arveldas nii sularahas kui pangakaardiga, kuid süüdistatav tasus vaid sularahas. J. Podolinskil ei olnud nende kooselu ajal püsivat töökohta, tegi juhutöid. Tema sissetulek koosneb töötasudest – kasiinos töötades sai palka ca 800 eurot kuus, is 480 eurot ja N. OÜ-s, kus ta praegu töötab saab keskmiselt 600 eurot kuus. Samuti on ta saanud jootraha erinevates summades, mis 2012.a olid suuremad, kuid praegu on ühes kuus keskmiselt 100 eurot. Läbiotsimisel leitud sularaha 3000 eurot sai ta oma vanemate käest remondiks 2015.a veebruaris. Sellest summast ca 200-300 eurot on tema enda säästud. Tema ema töötab xxx, isa turvafirmas turvamehena. Jevgeni Podolinski andis kohtus ütlusi, et tegeles autodega – ostis neid odavamalt ja müüs kallimalt maha. Sellega tegelesid nad S. N.ga koos. Oma raha tal ei olnud, ainuke mis oli, avas firma oma raha eest ning nagu N. talle selgitas, siis iga auto, mis läheb tema firma kaudu, kui ta sellesse oma raha ei paiguta, saab 500 kuni 1000 eurot, aga kui ta panustas oma raha siis see sõltus summast. Iga müüdud auto eest sai 500 eurot, võimalik, et panustas 1 või 2 korda oma raha, mitte rohkem kui 2000. ka eraisikuna tegeles autoäriga. Samuti oli üks peaaegu pankrotis firma, autopesula, ning hakkasid sellega tööle. Sai päevas 100 eurot, mõnikord oli 20, elamiseks jagus. 06.04.2015.a kahtlustatavana kinnipidamise käigus võeti Jevgeni Podolinski valdusest ära kollasest metallist sõrmus sinakasrohelise kiviga ning kollasest metallist kett, mis on Harju

Maakohtu 15.10.2015.a määrusega vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud. Arvestades asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti andemete kohaselt ei ole süüdistatav perioodil 01.2011.a kuni 04.2015.a saanud maksustatavat tulu, 2011.a-l on ta saanud töötutoetusena kokku 206,78 eurot ning vaatlusprotokollist nähtub, et J. Podolinskil esines teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 7 731,77 eurot, mille on süüdistatav kohtu hinnangul saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid, et temalt Harju Maakohtu määrusega arestitud esemete puhul oleks tegemist legaalselt saadud esemetega ning kuna KarS § 832 lg 1 kohaselt lasub vara legaalse päritolu tõendamiskoormus süüdistataval, siis antud juhul on kohtu hinnangul tegemist kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga ning seetõttu kuuluvad kollasest metallist sõrmus sinakasrohelise kiviga ning kollasest metallist kett KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele. Samuti kuulub KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimisele kolmanda isiku V. K. valdusest leitud ja ära võetud sularaha summas 3000 eurot. Kohtus uuritud tõendite kohaselt on alust eeldada, et sularaha summas 3000 eurot puhul on tegemist kolmanda isiku legaalsete vahenditega, samas nähtub Jevgeni Pololinski ja V. K. varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist, et Jevgeni Pololinski on perioodil 01.01.2012.a kuni 08.04.2015.a ning V. K. on perioodil 01.01.2012.a kuni 31.12.2014.a saanud teadmata allikatest vara vastavalt 7731,77 euro ja 12 620,46 euro ulatuses ning leibkonnana kokku perioodil 01.01.2012.a kuni 08.04.2015.a summas 25 658,29 eurot, mistõttu on kohus seisukohal, et kolmas isik on saanud J. Podolinski kuritegelikust tegevusest saadud raha. Seda kinnitavad ka kolmanda isiku ütlused, et neil on ühine eelarve, süüdistatav tööl ei käi, kuid annab talle väiksemates summades (ca 50-100 eurot) sularaha. Võttes arvesse ka kolmanda isiku sissetulekuid (töötasu), samuti tema ütlusi jootraha saamise kohta ning süüdistatava ja kolmanda isiku erinevusi leibkonna sissetulekutes ja väljaminekutes, on kohus seisukohal, et sularaha summas 3000 eurot konfiskeerimine on põhjendatud. KarS § 832 lg-st 3 tulenev vara arestimise piirang antud juhul ei kohaldu, kuna sularaha on kolmanda isiku ütluste kohaselt saadud 2015.a alguses. Kuivõrd antud juhul on tõendamist leidnud 25 658,29 eurot suuruse kriminaaltulu teenimine ning eelnevas lõigus on kohus juba konfiskeerinud kriminaaltulu summas 3631,87 eurot, siis ülejäänud osa kriminaaltulust ehk 22 026,42 eurot on süüdistatava poolt ära tarvitatud, mistõttu tuleb temalt konfiskeerimise asendamise korras nimetatud summa KarS § 84 alusel välja mõista. Tanel Mandelkorn 06.04.2015.a T. Mandelkorni elukoha aadressil xxx, samuti 06.04.2015.a xxx ja 06.04.2015.a T. Mandelkorni poolt kasututavas sõiduauto Dodge RAM 1500 Pick-Up (reg.nr XXX) läbiotsimisprotokollide kohaselt leiti ja võeti süüdistatava elukohast, kaasomandis olevast eramust ja tema kasutuses olevast sõidukist läbiotsimise käigus kaasa mh ka sularaha kuludokumendid, mida on vaadeldud 22.08.2015.a asitõendite vaatlusprotokollis ning millest nähtub T. Mandelkorni ja G. V.poolt on teostatud arvukalt sularahamakseid. PPA õiendist Tanel Mandelkorni 01.2011.a-04.2015.a tehtud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksetega maksustatavate tulude kohta nähtub, et T. Mandelkorn on perioodil 07.2011.a-01.2012.a saanud netotulu X OÜ-st kogusummas 2067,93 eurot. G. V.l antud perioodi kohta andmed puuduvad. Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist nähtuvalt moodustab T. Mandelkorn leibkonna G. V.ga. Vaatlusprotokollist

nähtub, et T. Mandelkornil kui G. V.l esineb nii eraldi vaadatuna kui ka leibkonnana erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel perioodil 01.01.2011.a kuni 08.04.2015.a. T. Mandelkorni legaalne sissetulek vaadeldaval perioodil oli 49 395,18 eurot ning tegelikud kulutused olid 173 379,54 eurot. Seega ei jätkunud süüdistataval nimetatud perioodil legaalseid vahendeid varade soetamiseks/suurendamiseks ning kulude tegemiseks. Seega esines süüdistataval legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus sellel perioodil kokku summas 123 984,36 eurot. G. V. legaalne sissetulek vaadeldaval perioodil oli 14 467,16 eurot ning tegelikud kulutused olid 48 812,47 eurot. Seega ei jätkunud G. V.l nimetatud perioodil legaalseid vahendeid varade soetamiseks ning kulude tegemiseks. Seega esines G. V.l legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus sellel perioodil kokku summas 34 345,31 eurot. Kokku oli T. Mandelkorni ja G. V. leibkonnal erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel nimetatud perioodil 158 612,11 eurot. Vaatlusprotokolli kohaselt on tuvastatud, et erinevuse sellel perioodil tingis süüdistatava ja G. V. poolt samal perioodil sularahas teostatud tehingud (sularaha sissemaksed pangakontodele ning erinevad sularahas teostatud elamiskulutused), mis ei ole finantseeritud isikute legaalsete vahendite arvel. G. V. keeldus kohtus ütluste andmisest. T. Mandelkorn andis kohtus ütlusi selle kohta, et tal on olnud üle 12 aasta automüügi firma. Selle firma loomiseks oli tal algkapital, lisaks müüs 20092011.a maha enda kinnistu S.emaal 290 000 krooni eest. See raha oli tal koguaeg olemas, see käiski tema algkapitali, pani arvele, võttis välja, tegi makse, keerutas seda raha endal. Kohtu ette pole toodud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et T. Mandelkorn ja G. V. on saanud legaalseid sissetulekuid, mis põhjendaksid nende leibkonna teadmata allikatest pärit sissetulekuid perioodil 01.01.2011.a kuni 08.04.2015.a kokku 158 612,11 eurot. Nende leibkonna varanduslik olukord ja elatustase ei vasta nende legaalsetele sissetulekutele. T. Mandelkorni ja G. V. vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokollist nähtuvalt nende leibkond on elanud perioodil 01.2011.a kuni 08.04.2015.a oluliselt üle oma võimete. Olukorras, kus süüdistataval on igakuised tagasihoidlikud sissetulekud ja tema elukaaslasel G. V.l puudub sellel perioodil igasugune maksustatav tulu ning kohtu ette pole toodud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleksid saanud muid legaalseid sissetulekuid, ent tõendamist on leidnud T. Mandelkorni kuulumine kuritegelikku ühendusse ja see läbi tema tegevus kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmisel, mille puhul saab teha järelduse kriminaaltulu saamise kohta ning see on ka kinnitust leidnud, siis järeldab kohus, et nimetatud summa 158 612,11 eurot on süüdistatav saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kuivõrd nimetatud summa on süüdistatava leibkonna poolt tuvastamata ajal ja moodusel ära tarvitatud, tuleb see temalt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 84 alusel välja mõista. Dmitri Sidorenko Kohus luges kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatuks, et D. Sidorenko kuulus H. Dikajevi poolt juhitavasse kuritegelikku ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat toimepanemisele. PPA õiendist Dmitri Sidorenko 01.2011.a-04.2015.a tehtud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksetega maksustatavate tulude kohta nähtub, et isikul puuduvad andmed nimetatud perioodil. 16.10.2015.a koostatud D. Sidorenko vara,

legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide vaatluse kohta koostatud protokollist nähtub, et süüdistataval esineb erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel perioodil 01.01.2011.a kuni 08.04.2015.a. Süüdistataval puudus sellel perioodil igasugune legaalne sissetulek, v.a vaatlusprotokollis kajastatud 01.01.2012.a panga poolt välja makstud intress summas 0,02 eurot, ning tegelikud kulutused samal perioodil olid kokku 6611,26 eurot. Arvestades, et süüdistataval puudus töökoht ning legaalne sissetulek, siis ei olnud tal antud perioodil legaalseid vahendeid kulude tegemiseks ning tal esines legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus sellel perioodil kokku summas 6611,24 eurot. Vaatlusprotokolli kohaselt on tuvastatud, et erinevuse sellel perioodil tingis süüdistatava poolt samal perioodil sularahas teostatud tehingud ning eelduslikult sularahas teostatud elamiskulutused, mis ei ole finantseeritud süüdistatava legaalsete vahendite arvel. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel vara laiendatud konfiskeerimisel toimib ümberpööratud tõendamiskoormis, mistõttu pidanuks D. Sidorenko kohtus esitama tõendeid selle kohta, et ta teenis eelnevalt viidatud ajavahemikul legaalset tulu. 31.08.2018.a toimunud kohtuistungil keeldus D. Sidorenko ütluste andmisest ning ta ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks legaalse tulu teenimist ajavahemikul 01.01.2011.a kuni 08.04.2015.a. Arvestades, et D. Sidorenko ei ole teeninud antud ajaperioodil tulu, samuti puuduvad tal igasugused tehingud tema kasutuses olevatel arvelduskontodel, on kohus veendumusel, et nimetatud perioodil on süüdistatav teostanud tehinguid sularahas, mis on kriminaaltuluna teenitud raha. Samuti arvestab kohus ka minimaalseid igapäevaseid toidule ja muule eluks vajalikule tehtavaid kulutusi, siis on ilmselge, et süüdistatava legaalsed sissetulekud, mis vaatlusprotokolli kohaselt puuduvad, ei oleks süüdistataval võimaldanud isegi minimaalsete eluksvajalike kulutuste tegemist. Eelnevalt nimetatud kinnitab veelkord, et süüdistatav on saanud tulu kuritegude toimepanemise tulemusena. Eeltoodut arvestades on kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu alust eeldada, et D. Sidorenko on saanud kuriteo toimepanemise tulemusena vara ning see vara on ära kulutatud, mistõttu tuleb D. Sidorenkolt KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 konfiskeerimise asendamiseks välja mõista 6 611,24 eurot. Eduard Oleinik Kohus luges kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatuks, et E. Oleinik kuulus H. Dikajevi poolt juhitavasse kuritegelikku ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat toimepanemisele. PPA õiendist Eduard Oleiniku 01.2011.a-04.2015.a tehtud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksetega maksustatavate tulude kohta nähtub, et E. Oleinik on perioodil 01.2011.a-02.2012.a saanud tulu Viru Vanglast. Perioodil august 2012.a kuni J.uar 2013.a on E. Oleinik saanud tulu X OÜ-st igakuiselt 580 eurot. Seega oli vaadeldud ajavahemikul, s.o november 2011.a. kuni jaanuar 2013.a tema netotuluks 2 917,80 eurot. 07.10.2015.a koostatud Eduard Oleiniku vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide vaatluse kohta koostatud protokollist nähtub, et E. Oleinikul esineb erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel perioodil 01.01.2013.a kuni 08.04.2015.a. Tema legaalne sissetulek sellel perioodil oli kokku

2168,49 eurot ning tegelikud kulutused (varade seisu muutud ja väljaminekud, sh eelduslikud elamiskulud Statistikaameti järgi) samal perioodil olid 5163,05 eurot, mistõttu nähtub, et süüdistataval ei olnud antud perioodil piisavas koguses legaalseid vahendeid kulude teostamiseks ning tal esines legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus sellel perioodil kokku summas 2994,56 eurot. Vaatlusprotokolli kohaselt on tuvastatud, et erinevuse sellel perioodil tingis süüdistatava poolt samal perioodil sularahas teostatud tehingud ning eelduslikult sularahas teostatud elamiskulutused, mis ei ole finantseeritud süüdistatava legaalsete vahendite arvel. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel vara laiendatud konfiskeerimisel toimib ümberpööratud tõendamiskoormis, mistõttu pidanuks E. Oleinik kohtus esitama tõendeid selle kohta, et ta teenis eelnevalt viidatud ajavahemikul legaalset tulu. 19.06.2018.a kohtuistungil andis E. Oleinik ütlusi, et lisaks X OÜ-st ja Töötukassast saadud sissetulekutele tal muid täiendavaid sissetulekuid ei olnud. Samuti märkis E. Oleinik, et kohus peab arvestama, et vabanemisel vanglast, oli tema vangla arvele väljastatud raha, mis oli kogunenud, siis see oli 900 eurot. See raha aitas tal esimesed kuud vabaduses omal kulul üürida korter. Kohus märgib, et E. Oleinik ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks legaalse tulu teenimist ajavahemikul 01.01.2013.a kuni 08.04.2015.a. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et E. Oleiniku ütlused selle kohta, et tema pangaarvele kogunenud 900 eurot aitas tal esimesed kuud vabanedes korteri üürida, ei oma antud juhul tähtsust, kuna E. Oleinik vabanes vanglast 2012.a alguses, kuid erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel esineb alates perioodist 01.01.2013.a. Eeltoodut arvestades on kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu alust eeldada, et E. Oleinik on saanud kuriteo toimepanemise tulemusena vara ning see vara on ära kulutatud, mistõttu tuleb E. Oleinikult KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 konfiskeerimise asendamiseks välja mõista 2 994,56 eurot. Vitali Kaer PPA õiendist Vitali Kaera 01.2011.a-04.2015.a tehtud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksetega maksustatavate tulude kohta nähtub, et isikul puuduvad andmed nimetatud perioodil. A. S. netotuluks oli perioodil 01.2012.a kuni 12.2012.a 573,36 eurot ning A. K. neto tuluks perioodil 06.2013.a kuni 04.2015.a 6384,48 eurot. Isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist nähtuvalt moodustas V. Kaer leibkonna A. S. perioodil 2012. algus kuni 2013.a algus ning alates 2013.a juunist kuni praeguseni A. K.. Vaatlusprotokolli kohaselt nähtub, et V. Kaeral, A. S. ja A. K. esineb nii eraldi vaadatuna kui ka leibkonna erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel. Perioodil 01.01.2011.a kuni 08.04.2015.a esines V. Kaeral teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 23 059,32 eurot, A. S. perioodil 01.01.2012.a kuni 31.12.2012.a summas 9 958,71 eurot ning A. K. perioodil 01.06.2013.a kuni 08.04.2015.a summas 8390 eurot. V. Kaeral, A. S. ja A. K. kui leibkonnal esines perioodil 01.01.2011.a kuni 08.04.2015.a teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 41 408,03 eurot. A. S. keeldus ütluste andmisest, mistõttu avaldati tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused. Tema kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt oli ta V. Kaeraga püsisuhtes 2012.a algusest kuni 2013.a alguseni. Nad elasid koos kuni lahkuminekuni xxx tn korteris, mis kuulub tema emale. Üüri nad ei tasunud. Kommunaale tasusid ise, kui selleks raha ei jätkunud, siis aitas

tema või Vitali ema. Kommunaalide eest tasuti sularahas tunnistaja emale. Ühist eelarvet neil ei olnud ning samuti ei olnud kokkuleppeid ka maksete tasumise osas. V. Kaer andis talle kommunaalteenuste eest raha, kuna ta ei käinud siis tööl. Igakuiselt andis ta samuti talle erinevates summades raha igapäevaste kulutuste tegemiseks. Tavapärane arveldamine toimus neil tavaliselt sularahas. Süüdistataval ametlikku tööd ei olnud, olid ainult mingisugused väiksemad tööotsad, mille eest sai sissetulekut. Sõiduauto VW Touareg (teg.nr xxx) oli lihtsalt vormistatud tema nimele, kuid sellega tegeles V. Kaer. Raha selle ostmiseks pole tema andnud. Ajavahemikul 01.01.2012.a kuni 30.06.2013.a toimunud sularaha sissemaksed tema pangakontole on saadud emalt, samuti on ta laenanud sõpradelt ning ka Vitali on talle raha andnud ja teinud ise ka tema kontole sissemakseid. 30.08.2017.a kohtuistungil andis ütlusi A. K., kelle ütluste kohaselt hakkas ta 2013.a maist V. Kaeraga koos elama viimase üüri korteris. Igakuine üür oli 270 eurot, mida tasus peamiselt tema. Mõnikord andis Vitali talle selle eest 20-30 eurot. Maksmine toimus sularahas perenaisele. Samuti tasus ta ise kommunaalkulude eest, suvel 30-40, talvel 90-100 eurot. Eelarve oli neil eraldi. Tema igakuine sissetulek nende ühiselu ajal oli 300-500 eurot, ametlikult pangakaardile sai 270-300 eurot, ülejäänu oli boonus 38, mille sai kätte ja preemia 200-300 eurot. Selle raha eest tasus ta üüri, kommunaalid, ostis süüa ning 20-30 eurot kuus kulus ka meelelahutusele. V. Kaera sissetulekutest ei tea ta midagi. Samuti ei käinud ta tema teada ka tööl. Samuti andis ütlusi ta selle kohta, et tema nimele on vormistatud kolm sõiduautot Mitsubishi Galant numbrimärgiga 970 BBL, BMW 323i numbrimärgiga XXX ja Saab 95 reg.nr XXX, kuna Vitali ei saanud ise seda teha, sest ta ei saanud omada pangakaarti, võib-olla olid mingid võlad. Nende sõidukite ostmiseks ta raha andnud ei ole. Tema pangakontole tehtud sularaha sissemaksed aastatel 2013 kuni 2015 on see raha, mis ta on saanud preemiaks (200300 eurot) ning vanematelt saadud erinevad summad. Vitali Kaer andis kohtus ütlusi, et XXX direktoriks olemise eest sai ta kokku 7000- 8000 eurot, selle raha eest ta elas. Samuti tunnistas süüdistatav osade kuritegude (kelmuste ja maksualaste kuritegude) toimepanemist ning need pandi toime selleks, et elamisraha teenida. Hinnates nii tunnistajate kui süüdistatava V. Kaera ütlusi, ei ole need kohtu hinnangul veenvad, et selgitada erinevusi nende legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel. Vastupidiselt on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et V. Kaer tööl ei käinud, kuid igakuiste kulutuste tegemiseks on V. Kaer neile erinevaid summasid sularahas andnud. V. Kaera, A. S. ja A. K.u vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokollist nähtuvalt, et nende leibkonna varanduslik olukord ja elatustase ei vasta nende legaalsetele sissetulekutele. Nende sissetulekustest ja väljaminekutest nähtub, et nende leibkond on elanud perioodil 01.2011.a kuni 08.04.2015.a oluliselt üle oma võimete. Vaatlusprotokollist nähtuvalt moodustasid leibkonna teadmata allikatest pärit sissetulekud perioodil 01.01.2011.a kuni 08.04.2015.a kokku 41 408,034 eurot. Olukorras, kus süüdistataval puudusid igakuised legaalsed sissetulekud, samuti A. S.l ja A. K.ul olid igakuised tagasihoidlikud sissetulekud töötasu näol ning kohtu ette pole toodud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleksid saanud muid legaalseid sissetulekuid, ent tõendamist on leidnud V. Kaera kuulumine kuritegelikku ühendusse ja see läbi tema tegevus kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmisel, mille puhul saab teha järelduse kriminaaltulu saamise kohta ning see on ka kinnitust leidnud, siis järeldab kohus, et nimetatud summa 41 408,034 eurot on süüdistatav saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Samuti on süüdistatav ise ka kohtuistungil andnud ütlusi, et kelmusi ja

maksualaseid kuritegusid pani toime, et teenida elamisraha. Kuivõrd nimetatud summa on süüdistatava leibkonna poolt tuvastamata ajal ja moodusel ära tarvitatud, tuleb see temalt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 84 alusel välja mõista. Tsiviilhagid Kohtueelsel menetlusel on kannatanud X AS (endise nimega AS X), X AS, X AS, X OÜ, X OÜ ning V. Z. esitanud tsiviilhagid. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagidele lisatud tõendid, mis seonduvad varalise kahjuga. 08.03.2016.a määrusega võttis kohus esitatud tsiviilhagid menetlusse. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätetele loetakse kahju tekitamist õigusvastaseks kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Käesoleval juhul saaks öelda, et kahju on tekitatud KarS § 209 sätestatud kelmuse keelu rikkumise tulemusena ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kaitsenormiks peetakse ka KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseisu. Kohtule nähtub kriminaalasja materjalidest, et kannatanutele X AS, X AS ja X AS on kahju tekitatud kannatanutega lepinguid sõlmides olukorras, kus kahju kandnud kannatanutega sõlmis lepingud isik, kellel selleks puudus õigus ja kes kasutas lepingute sõlmimisel kolmanda isiku (A. T.) andmeid, kes polnud selleks nõusolekut andnud ning tema andmeid kasutades saadi ka vara kätte ning kannatanud jäid oma varast ilma, st kandsid varalist kahju. Vastavalt TsÜS § 129 lg 1 sätetele on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole isik, kelle nimelt tehinguid tehti või kelle isikuandmeid kasutades vara kätte saadi, ühtegi lepingut hiljem heaks kiitnud. Seega kohalduvad TsÜS § 84 lg 1 sätted, mille kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei kohaldu käesoleval juhul VÕS 53. peatükis sätestatud kahju õigusvastase tekitamise põhimõtted ning kohaldada tuleb TsÜS § 130 sätestatud esindusõiguseta isiku vastutuse põhimõtteid. TsÜS § 130 lg 1 kohaselt teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel tehtud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse ning lõike 2 kohaselt kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Omaksvõetud kohtupraktika (3-1-1-106-12 p 63, 64, 70, 71, 73) on seisukohal, et juhul, kui isik oli lepinguid sõlmides teadlik, et isikud, kelle nimel ta lepingud sõlmib, pole selleks oma nõusolekut andnud, vastutab isik lepingute sõlmimisega kahju kannatanud kannatanutele kahju hüvitamise eest TsÜS § 130 lg 2 järgi ja see säte on käsitatav erinormina deliktiõigusliku vastutuse suhtes ning tema suhtes ei kohaldu ka alusetu rikastumise sätted. Seega on lepingute täitmisega tekkinud varaline kahju käsitatav otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes ja selle tekkimine on otseses

põhjuslikus seoses kahju tekitaja(te) käitumisega ning need kahjud tuleb kannatanutele hüvitada TsÜS § 130 lg 2 alusel. TsÜS § 130 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse eesmärgiks on asetada esindusõiguseta esindajaga tehingu teinud pool olukorda, milles ta oleks olnud, kui esindajal oleks olnud esindusõigus ning temaga tehtud tehing kehtiks ja oleks täidetud. Tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahjuna TsÜS § 130 lg 2 mõttes on käsitatavad nii laenusummad, saadud kauba väärtus, mis kannatanud teiste isikute nimel sõlmitud lepingute alusel välja maksid või väljastasid, kui ka lepingutes sätestatud viivised, intressid, leppetrahvid jm kõrvalnõuded, kuivõrd kõrvalnõuete näol on tegemist tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahjuga, mis tuleb TsÜS § 130 lg 2 kohaselt samuti hüvitada. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul on kannatanutel tekkinud kuriteost tulenevalt otsene varaline kahju. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. KrMS § 310 lõike 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi lõike 2 ja 3 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata ning kannatanule selgitatakse tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanutele tekitatud kahjud on põhjustanud süüdistatavad J. Podolinski ja V. Kaer oma tegevusega, s.o kannatanutel tekkinud kahjud on põhjuslikus seoses ja kui kannatanud ei oleks pettuse tõttu tehinguid teinud, ei oleks neil varalist kahju tekkinud. Samuti on ka T. Mandelkorn ja D. Sidorenko süülise käitumise tulemusena tekitatud kannatanu V. Z.le varaline kahju, mis on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Samuti on süüdistatavad kahjustanud kannatanuid tahtlikult, õigusvastasust ja süüd V.stavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd kannatanutele tekitatud varaline kahju kelmuste episoodides on tekkinud süüdistatavate J. Podolinski ja V. Kaera ühise ja kooskõlastatud ning eesmärgipärase kuritegeliku käitumisega isikute grupis, siis vastavalt varalise kahju tekitamise asjaoludele kohalduvad ka VÕS § 137 lg 1 sätestatud solidaarse vastutuse põhimõtted, mille kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seejuures saab hüvitamist

nõuda vaid süüdistatavalt, kes on käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud. Juhul, kui varaline kahju on tekitatud mitme isiku poolt ja mõni neist isikutest ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud, mõistetakse varaline kahju välja käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud süüdistatavalt, ning teistelt isikutelt, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatavad, mõistetakse varaline kahju nende suhtes tehtava kohtulahendiga, kohaldades VÕS § 137 lg 1 sätteid, viidates käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagidele ja kohustatud isikutele. Kuna käesolevas kriminaalasjas on kohtu alla antud Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer, siis mõistetakse tsiviilhagid toimepandud kelmuste episoodides välja eelnimetatud süüdistatavatelt. X AS esitatud tsiviilhagi on A.-A. S.ilt, A. D.ilt, A. N.ilt ja V. D.ilt juba välja mõistetud. Samuti on välja mõistetud A.-A. S.ilt ja A. D.ilt X AS ja X AS tsiviilhagid. A.-A. S.ilt, A. D.ilt ja A. V.ilt on välja mõistetud X OÜ esitatud tsiviilhagi ning A.-A. S.ilt, A. D.ilt ja V. D.ilt X OÜ tsiviilhagi. Eelnimetatud tsiviilhagid on välja mõistetud Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-3913 ning vastav viide tehakse käesoleva kohtuotsuse resolutiivosasse. Lisaks eelnevale vastutavad Tanel Mandelkorn ja Dmitri Sidorenko solidaarselt kannatanu V. Z. esitatud tsiviilhagi ees, kuivõrd varaline kahju tekkis kannatanule nende ühise ja kooskõlastatud ning eesmärgipärase kuritegeliku käitumisega isikute grupis. Eelnimetatud tsiviilhagist 50 eurot on I. S.le pandud kohustuseks hüvitada V. Z.le Harju Maakohtu 17.06.2017.a määrusega nr 1-16-483 ning vastav viide tehakse käesoleva kohtuotsuse resolutiivosasse. Kohtueelsel menetlusel on X AS esitanud tsiviilhagi summas 719 eurot. kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju summas 719 eurot tekkimine otseselt J. Podolinski ja V. Kaera poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (08.01.2013.a episood A. T.i nimelt), mistõttu vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on X AS esitanud tsiviilhagi summas 1609,80 eurot. kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju summas 1609,80 eurot tekkimine otseselt J. Podolinski ja V. Kaera poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (10.01.2013.a episood A. T.i nimelt), mistõttu vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on X AS esitanud tsiviilhagi summas 681,65 eurot. kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju summas 681,65 eurot tekkimine otseselt J. Podolinski ja V. Kaera poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (10.01.2013.a episood A. T.i nimelt), mistõttu vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on X OÜ esitanud tsiviilhagi summas 717,50 eurot. kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju summas 717,50 eurot tekkimine otseselt J. Podolinski ja V. Kaera poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (17.12.2012.a episood A. V.i nimelt), mistõttu vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on X OÜ esitanud tsiviilhagi summas 1614,66 eurot. kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju summas 1614,66 eurot tekkimine otseselt J. Podolinski ja V. Kaera poolt kavatsetult toime pandud süüteoga

(04.01.2013.a episood V. D.i nimelt), mistõttu vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on V. Z. esitanud tsiviilhagi summas 476 eurot. kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju summas 476 eurot tekkimine otseselt T. Mandelkorni ja D. Sidorenko poolt kavatsetult toime pandud süüteoga, mistõttu vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Antud asjas tsiviilhagide läbivaatamata jätmiseks või rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Kohtu hinnangul on kannatanute nõude faktilised asjaolud konkreetselt määratletud. Kohtul puudub alus kahelda, et hagides loetletud oleks kajastatud pahatahtlikult, mille kaudu kannatanud sooviks alusetult rikastuda. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Haron Dikajevi, Sergei Džavakjani, Tanel Mandelkorni, Grigori Bagatõi ja Jevgeni Podolinski menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, ekspertiisi teostamise kulu, tunnistajate saamata jäänud töötasud ja sõidukulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest; Dmitri Sidorenko ja Vitali Kaera menetluskuludeks on kaitsjale makstud tasu, tunnistajate saamata jäänud töötasud ja sõidukulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest; Eduard Oleiniku menetluskuludeks on kaitsjale makstud tasu ning tunnistajate saamata jäänud töötasud ja sõidukulu. Kaitsjatele makstud tasu Haron Dikajevi riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtumenetluses 21 804 eurot. Sergei Džavakjani riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtumenetluses 1800 eurot, mille kohus peab võimalikuks jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, kuivõrd kohus määras S.Džavakjanile kaitsja riigi õigusabi korras juhuks, kui S.Džavakjan ei võta endale lepingulist kaitsjat. Tanel Mandelkorni riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtumenetluses 17 952 eurot. Dmitri Sidorenko riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses menetluses 264 eurot ning kohtumenetluses 21 960 eurot. Seega kokku 22 224 eurot.

Eduard Oleiniku riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtumenetluses 19 404 eurot. Grigori Bagatõi riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses menetluses 344 eurot ning kohtumenetluses 23 616 eurot. Seega kokku 23 960 eurot. Jevgeni Podolinski riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses menetluses 720 eurot ning kohtumenetluses 24 690 eurot. Seega kokku 25 410 eurot. Vitali Kaera riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtumenetluses 23 040 eurot. Kohus, arvestades antud kriminaalasja mahukust, menetlusele kulunud aega, leiab et õigusabikulude hüvitamine H. Dikajevi, S. Džavakjani, T. Mandelkorni, D. Sidorenko, E. Oleiniku, D. Bagatõi, J. Podolinski ja V. Kaera kaitsjate poolt taotletud mahus on põhjendatud. Tunnistajate saamata jäänud töötasud ja sõidukulu KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks kannatanule ja tunnistajatele makstavad summad ja käesolevas kriminaalasjas on kohus hüvitanud tunnistajatele seoses kohtusse ilmumisega tekkinud kulud: 1) tunnistaja P. B. saamata jäänud töötasu summas 50 eurot ja sõidukulud summas 20 eurot; 2) tunnistaja D.-A.M. saamata jäänud töötasu summas 304 eurot ja sõidukulud summas 34 eurot; tunnistaja H. R. saamata jäänud töötasu summas 56,88 eurot ja sõidukulud summas 13,56 eurot; 4) tunnistaja D. S. saamata jäänud töötasu summas 40 eurot, sõidukulud summas 202 eurot ja majutuse hüvitis 105 eurot; ning 5) tunnistaja A. V. sõidukulud summas 43,20 eurot. Samuti on kohtueelses menetluses osalemisega tekkinud sõidukulud T. I. summas 16 eurot ning P. P. summas 30,30 eurot. Seega kokku 914,94 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tuleb tunnistajatele makstud hüvitis kogusummas 914,94 eurot mõista välja solidaarselt Grigori Bagatõilt, Haron Dikajevilt, Sergei Džavakjanilt, Vitali Kaeralt, Tanel Mandelkornilt, Eduard Oleinikult, Jevgeni Podolinskilt ja Dmitri Sidorenkolt. Ekspertiiside kulud Ekspertiisitasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu. Teostatud ekspertiiside kohta märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud H. Dikajevi ja G. Bagatõi elukohtade läbiotsimisel ning J. Podolinski kinnipidamisel leitud ja ära võetud esemete suhtes väärismetalli ekspertiisid. H. Dikajevile kuuluvate esemete suhtes teostas AS M väärismetalli ekspertiisi nr X-16, mille maksumus oli 300 eurot; G. Bagatõile kuuluvate esemete suhtes teostas AS M väärismetalli ekspertiisi nr X-18, mille maksumus oli 120 eurot ning J. Podolinskile kuuluvate esemete suhtes teostas AS M väärismetalli ekspertiisi nr X-17, mille maksumus oli 120 eurot. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate vara täpse väärtuse kindlakstegemiseks oli vajalik määrata ekspertiisid, seega tuleb eelnevalt nimetatud summad H. Dikajevilt, G. Bagatõilt ja J. Podolinskilt välja mõista. Lisaks eelnevalt märgitud väärismetalli ekspertiisi teostamise kulule tuleb J. Podolinskilt välja mõista ka DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0469 teostamise kulud summas 1482 eurot ning tulirelvaekspertiisi nr 15E-TB0050 teostamise kulud summas 420 eurot. Eelnevalt nimetatud ja teostatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud J. Podolinski süülisest tegevusest. Samuti olid ekspertiisid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Kuna ekspertiiside tulemused toetavad J. Podolinski süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud ekspertiiside kulud jätta süüdistatava J. Podolinski kanda. Samuti on antud kriminaalasjas teostatud kaks käekirjaekspertiisi (aktid 15E-DK0088 ja 15EDK0103), mille kogumaksumuseks on 1128 eurot. Kohus on seisukohal, et teostatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatavate T. Mandelkorni ja S. Džavakjani süülisest tegevusest. Samuti olid ekspertiisid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid KarS § 201 lg 2 p 4 ja § 345 lg 1 järgi kuritegude toimepanemises. Kuna ekspertiisi tulemused toetavad süüdistatavate süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud ekspertiiside kulud jätta süüdistatavate T. Mandelkorni ja S. Džavakjani kanda. Kuna A-A. S.ilt on antud episoodides juba 376 eurot Harju Maakohtu 08.06.2017.a otsusega välja mõistetud, siis kuulub T. Mandelkornilt väljamõistmisele 376 eurot ning S. Džavakjanilt 376 eurot. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 1 350 eurot. Seega tuleb H. Dikajevilt, S. Džavakjanilt, D. Sidorenkolt, G. Bagatõilt, J. Podolinksilt ja V. Kaeralt iga ühelt välja mõista 1350 eurot sundraha. Käesoleval juhul ei kuulu süüdistatavalt Eduard Oleinikult välja mõistmisele esimese astme kuriteo toimepanemise eest välja mõistetav sundraha ja seda põhjusel, et süüdistatavat on juba eelnevalt karistatud, temalt on eelmise otsusega välja mõistetud ka sundraha, kuid arutuse all olevat kriminaalasja oleks tulnud menetleda ühes kohtumenetluses. Samal põhjendusel ei kuulu ka Tanel Mandelkornilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest väljamõistmisele täies ulatuses. T. Mandelkorni karistati samuti Viru Maakohtu 16.03.2018.a otsusega ning temalt mõisteti välja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot. Arvestades, et T. Mandelkorni kriminaalasjad oleks tulnud ühendada üheks menetluseks eesmärgiga tagada talle kõiki karistuse mõistmise asjaolusid arvestava liitkaristuse mõistmise ühes kriminaalmenetluses ja sellega seonduvalt sundraha ühekordse väljamõistmise esimese astme kuriteo toimepanemise eest, siis mõistab

kohus käesolevalt T. Mandelkornilt välja sundraha 600 eurot, mis on esimese ja teise astme kuritegude eest väljamõistetavate sundrahade vahe. Kokkuvõte menetluskulude osas Tulenevalt eelnevast mõistab kohus Haron Dikajevilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1 350 eurot, teostatud ekspertiisi kulu summas 300 eurot, tunnistajatele makstud hüvitis summas 114,36 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 21 804 eurot. Seega kokku tuleb H. Dikajevilt välja mõista menetluskulud summas 23 568,36 eurot. Sergei Džavakjanilt mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 2, 3, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1 350 eurot, teostatud ekspertiisi kulu summas 376 eurot ning tunnistajatele makstud hüvitis summas 114,36 eurot. Seega kokku tuleb S. Džavakjanilt välja mõista menetluskulud summas 1 840,36 eurot. Sergei Džavakjanile määratud kaitsja tasu summas 1 800 eurot, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Tanel Mandelkornilt mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 600 eurot, teostatud ekspertiisi kulu summas 376 eurot, tunnistajatele makstud hüvitis summas 114,36 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 17 952 eurot. Seega kokku tuleb T. Mandelkornilt välja mõista menetluskulud summas 19 042,36 eurot. Dmitri Sidorenkolt mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 2, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1350 eurot, tunnistajatele makstud hüvitis summas 114,36 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 22 224 eurot. Seega kokku tuleb D. Sidorenkolt välja mõista menetluskulud summas 23 688,36 eurot. Eduard Oleinikult mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 2, 4, § 180 lg 1 alusel tunnistajatele makstud hüvitis summas 114,36 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 19 404 eurot. Seega kokku tuleb E. Oleinikult välja mõista menetluskulud summas 19 518,36 eurot. Grigori Bagatõilt mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1350 eurot, teostatud ekspertiisi kulu summas 120 eurot, tunnistajatele makstud hüvitis summas 114,36 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 23 960 eurot. Seega kokku tuleb G. Bagatõilt välja mõista menetluskulud summas 25 544,36 eurot. Jevgeni Podolinksilt mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1350 eurot, teostatud ekspertiisi kulu summas 2022 eurot, tunnistajatele makstud hüvitis summas 114,36 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 25 410 eurot. Seega kokku tuleb J. Podolinskilt välja mõista menetluskulud summas 28 896,36 eurot. Vitali Kaeralt mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 2, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1350 eurot, tunnistajatele makstud hüvitis summas 114,36 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu

summas 23 040 eurot. Seega kokku tuleb V. Kaeralt välja mõista menetluskulud summas 24 504,36 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb süüdistatavatel tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD- ja DVD-plaadid, millel on jälitustoimingute protokollid, Leedu Vabariigi õigusabitaotluse vastusena saabunud pankade andmed, läbiotsimisprotokollide lisad, vaatlusprotokollide lisad, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Samuti asuvad kriminaalasja materjalide juures G. Bagatõiga seotud lätikeelsed dokumendid 3-l lehel ja liitumisleping 1-l lehel; S. Džavakjaniga seotud X OÜ arve X OÜ kuupäevaga 01.03.2014 summale 2030.97 eurot; X OÜ arve X OÜ kuupäevaga 01.04.2014 summale 2108.26 eurot; koopia 03.02.2014 Tanel Mandelkorni kahtlustatavana ülekuulamise protokollist 2-l lehel, teisel lehel puuduvad allkirjad; 23.04.2014 üürilepingu lõpetamise kokkulepe OÜ X ja X vahel ühel lehel; lisaks eraldi lehel koopia võla arvutamisest seisuga 7.04.2014, koopial osa märkmeid sinise pastapliiatsiga; X teenuste arved Sergei Džavakjan nimele (2013.a veebruar, mai, juuni, september); X mobiilteenuste arved Sergei Džavakjan Nimele (2013 .a. jaanuar, mai, juuli, august, september, 2014.a. juuli); T. Mandelkorniga seotud visiitkaart Legal Line N. I. nimele, visiitkaart Global Automobile.de E. G. nimele ning maksekorraldus 18.09.2012; X AS arve 14182567; leppetrahvi hoiatus 08.05.2014 Tanel Mandelkorni nimele; blankett nr 10209040/21; maksekorraldus 31.05.2013.; XBank krediitkaart nr 4081 4621 9407 0013; ruuduline paberileht käsikirjalise tekstiga; A4 formaadis venekeelne kahepoolne blankett. Eelnevalt nimetatud tõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb kriminaalasja materjalide juurde jätta ka pärast kohtuotsuse jõustumist järgmised kriminaalasja materjalide juures asuvad ning Maanteeametist päringute vastusena saadud materjalid: Leedukeelne ostu-müügileping 2013-01-18 12-35 XXX - X; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 15.01.2013 (arhiivitunnus M444321); Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: XXX; Venekeelne ostu-müügileping XXX – S. Š.; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 14.12.2012 (arhiivitunnus M441688); Leedukeelne ostumüügileping 2012-12-14 09-00 XXX - X; Ostu-müügileping 13.12.2012 X OÜ- XXX ; Maksekorraldus nr. 1326 14.12.2012; Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: ARK0155404; Venekeelne ostu-müügileping XXX – A. E. 17.12.2012; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 18.12.2012 (arhiivitunnus A1044082); Sissemakseorder 27A26 18.12.2012; Taotlus sõiduki registrist kustutamiseks 18.12.2012 (arhiivitunnus A1044061); Ettemaksuarve X AS - XXX 23.11.2012; Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt:

ARK0115391; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 15.05.2012 (arhiivitunnus M417756); Müügileping X OÜ – XXX 16.05.2012; Leedukeelne leping XXX – X OÜ 15.05.2012; Sissemakseorder C5889 16.05.2012; Taotlus sõiduki võõrandamiseks 22.05.2013 (arhiivitunnus A980052); Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: ARK0115127; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 16.05.2012 (arhiivitunnus M417749); Lätikeelne leping 14.05.2012 XXX - X OÜ; Sissemakseorder C1463 15.05.2012; Müügileping X OÜ – S.J. 30.05.2012; Taotlus omaniku vahetuseks 04.04.2013 (arhiivitunnus M452287); Müügileping 04.04.2013 X OÜ – Tanel Mandelkorn; Sissemakseorder C3567 04.04.2013; Taotlus sõiduki registriandmete muutmiseks seoses omanikuvahetusega 05.04.2013 (arhiivitunnus M451339); Sissemakseorder C739F 05.04.2013; Müügileping 24.04.2014 Tanel Mandelkorn – X OÜ; Taotlus sõiduki registreerimiseks, registriandmete muutmiseks ja registrist kustutamiseks 24.04.2014 (arhiivitunnus M1189175); Sissemakseorder ADF4D 24.04.2014; Leedukeelne ostu-müügileping 2012-10-18 12-35 XXX - Tanel Mandelkorn; Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: ARK0167696; Müügileping 03.04.2013 Tanel Mandelkorn – E. G.; Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: ARK0168182; Taotlus registriandmete muutmiseks seoses transiidiga 03.04.2013 (arhiivitunnus M451109); Lätikeelne üleandmise-vastuvõtu akt 23.05.2012 XXX – X OÜ; Lätikeelne arve 511000587 23.05.2012; Lätikeelne akt XXX- X OÜ 23.05.2012 (2-l lehel); Müügileping X OÜ – M. R. 24.05.2012; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 24.05.2012 (arhiivitunnus M-418876); Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: XXX; Sissemakseorder E2AE7 24.05.2012; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 06.08.2012 (arhiivitunnus A1003833); Müügileping 30.07.2012 XXX – K. P.; Sissemakseorder 118E3 06.08.2012; Taotlus sõiduki registrist kustutamiseks 06.08.2012 (arhiivitunnus A1003816); Taotlus sõiduki omaniku vahetuseks 26.06.2012 (arhiivitunnus A991725); Müügileping 30.07.2012 XXX– S. V.; Müügileping 21.03.2013 A. E. – V.P.; Müügileping nr 032515 20.11.2012; Maanteeameti registrikannete väljatrükk (arhiivinumber M0000444321). Kriminaalasja juures asuvad ning G. Bagatõile kuuluvad järgmised asitõendid: musta värvi tahvelarvuti Samsung GT-N8000 IMEI XXX (milles SIM-kaart EEXXX) koos laadija juhtmetega; tahvelarvuti Samsung SM-T805 koos laadimisjuhtmega (IMEI XXX); mobiiltelefon Samsung SM-G850F, IMEI XXX, milles SIM-kaart EEXXX; X SIM kaardi ümbris, mille peal on käsitsi kirjutatud number xxx; mobiiltelefon SAMSUNG GT-E1200M IMEI-koodiga XXX, ilma SIM kaardita; mobiiltelefon NOKIA 100 IMEI koodiga XXX, ilma SIM kaardita ja märkmik, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel G. Bagatõile kui asjade seaduslikule valdajale. Samuti tagastada G. Bagatõile kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoiuruumis asuv sülearvuti HP Pavilion DV2500 seeria nr. 2CE73940PC koos vooluadapteriga. Kriminaalasja juures asuvad ning J. Podolinksile kuuluvad järgmised asitõendid: mobiiltelefon SAMSUNG GT-I8190, IMEI-koodiga XXX, milles X SIM-kaart XXX ja 4GB SanDisk mälukaart; X sim-kaardi ümbris, millel käsitsi kirjutatud number xxx; Zen sim kaardi ümbris abonentnumbrile +xxx; X sim kaart nr XXX; mobiiltelefon VERTUF10 IMEI-koodidega XXX ja XXX, millesse sisestatud X SIM-kaart XXX ja X SIM-kaart XXX, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel J. Podolinksile kui asjade seaduslikule valdajale. Samuti tagastada J. Podolinksile kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoiuruumis asuvad sülearvuti Samsung mudel NP530U3C-A01EE, koos toitejuhtmega ja Huawei Mint internetipulgaga.

Kriminaalasja juures asuvad ning V. Kaerale kuuluvad järgmised asitõendid: X SIM-kaardi ümbris telefoninumbrile XXX; X SIM-kaardi ümbris telefoninumbrile XXX; SIM-kaardi ümbris, millele käsikirjas kirjutatud number XXX; mobiiltelefon LG IMEI-koodiga xxx, SIMkaardita; mobiiltelefon SAMSUNG IMEI-koodiga xxx SIM-kaardiga xxx; X SIM-kaardi ümbris xxx; mobiiltelefon NOKIA IMEI-koodiga xxx, ilma SIM-kaardita, mobiiltelefon SAMSUNG G850F IMEI-koodiga xxxja selles olnud SIM-kaart EExxx ja visiitkaart, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel V. Kaerale kui asjade seaduslikule valdajale. Kriminaalasja juures asuvad ning E. Oleinikule kuuluvad järgmised asitõendid: SIM-kaart nr EEXXX; SIM-kaart nr XXX; SIM-kaart nr XXX; mobiiltelefon Samsung GT-i9505 Galaxy S IV LTE IMEI-koodiga XXX, milles X SIM-kaart XXX; mobiiltelefon Nokia 100 IMEIkoodiga XXX, milles on X SIM-kaart XXX; visiitkaart; maksekorraldus ja märkmepaberileht, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel E. Oleinikule kui asjade seaduslikule valdajale. H. Dikajevile, kui asjade seaduslikule valdajale, tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised asitõendid:mobiiltelefon Nokia C1 IMEI-koodiga XXX; mobiiltelefon Samsung Galaxy SII GT-I9100 IMEI-koodiga XXX; mobiiltelefon Samsung GT-B5722 DUOS IMEI 1 koodiga XXX ja IMEI 2 koodiga XXX; mobiiltelefon Apple iPhone 2G (A1203) IMEI-koodiga XXX; mobiiltelefon iPhone A1332IC:579C-E2380B IMEI-koodiga XXX; iPad seeria nr. F4KJQ34VF19D (katkine); mobiiltelefon SONY Xperia Z Ultra C6833 IMEI-koodiga XXX koos toitejuhtmega; mobiiltelefon LG–H440n IMEI-koodiga XXX; MTC SIM-kaart nr XXX; Võlatunnistus; laenuleping 05011/1; laenuleping 150910/1 ja õnnitluskaart. S. Džavakjanile, kui asjade seaduslikule valdajale, tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised asitõendid: mobiiltelefon Nokia 108 Dual SIM (RM-944) IMEI 1 koodiga XXX ja IMEI 2 koodiga XXX, milles SIM1 pesas SIM-kaart XXX; Si pangakaart nr XXX; Si pangakaart nr XXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1150 IMEI koodiga XXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI-koodiga XXX, milles Smart SIM-kaart XXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI-koodiga XXX, milles läti 4G SIM-kaart XXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI-koodiga XXX, milles X SIM-kaart XXX; Tele 2 SIM-kaardi ümbris ja selle sees olev on ZEN SIM-kaart; mobiiltelefon Apple iPhone 6 TD-LTE (mudel A1586), milles SIM kaart XXX; mobiiltelefon Nokia 515 (mudel RM-953), milles Bilain mikro SIM-kaart XXX; mobiiltelefoni APPLE iPad Air (mudel A1475). T. Mandelkornile, kui asjade seaduslikule valdajale, tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised asitõendid: mobiiltelefon NOKIA 8800e-1, milles ZEN SIM-kaart XXX; mobiiltelefon iPhone mudel A1387, milles X SIM-kaart XXX; SIM-kaart XXX; SIM-kaart XXX; S kontokaart; X kõneaja 5.- laadimiskaart; X kõnekaardi ümbris XXX; X kõnekaardiümbris koos selle külge teibitud SIM-kaardiga XXX; SIM-kaart XXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1200M, milles Zelta SIMkaart XXX; SIM-kaart seerianumbriga XXX; X SIM-kaardi ümbris XXX. Samuti tagastada T. Mandelkornile kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoiuruumis asuvad sülearvuti DELL Inspiron 3521, mudel 3521-9013, seeria nr 7GQ3DW1 ja USB mälupulk SanDisk U3 Cruzer Micro, mudel SDCZ6-4096RB, seeria nr BH0708I5B.

D. Sidorenkole, kui asjade seaduslikule valdajale, tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised asitõendid: mobiiltelefon Nokia C5 (SIM kaardi kood 1234; mobiiltelefonil lukku ei ole; IMEI: XXX koos SIMkaardiga nr XXX); märkmepaber; mustade kaantega märkmik; beežide kaantega märkmik; märkmik, mille kaanel on koerad; X kõnekaardiümbris xxx. Kriminaalasja materjalide juures asuv X kliendikaart A. N. nimele, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1; § 311; § 313, § 315, KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 65 lg 1, § 65 lg 2, § 76 lg 8, VÕS § 1043, VÕS § 1045, VÕS § 127, KarS § 832 , § 84 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Haron Dikajev KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 256 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista Haron Dikajevile 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Haron Dikajevi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 29.06.2015.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Süüdi tunnistada Sergei Džavakjan KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust; KarS § 3891 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust; KarS § 256 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista Sergei Džavakjanile 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.04.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista Sergei Džavakjanile 13 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sergei Džavakjani eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 06.04.2015.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Süüdi tunnistada Tanel Mandelkorn KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 201 lg 2 p 4 ja § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 kohaldamisel 2 aastat vangistust; KarS § 266 lg 2 p 3 (KarS § 266 lg 2 p 1, 4) järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 3891 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust; KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista Tanel Mandelkornile 9 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.03.2018.a. otsusega mõistetud karistuse – 4 kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista Tanel Mandelkornile 9 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Tanel Mandelkorni eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 06.04.2015.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Süüdi tunnistada Dmitri Sidorenko KarS § 266 lg 2 p 3 (KarS § 266 lg 2 p 4) järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista Dmitri Sidorenkole 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Dmitri Sidorenko eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 06.04.2015.a. kuni 08.04.2015.a. (3 päeva) karistusaja hulka, kandmisele kuulub 6 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda Dmitri Sidorenko poolt reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Süüdi tunnistada Eduard Oleinik KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus Viru Maakohtu 16.03.2018.a otsusega mõistetud karistusega, s.o. vangistusega 4 aastat ja 8 kuud ning KarS § 64 lg 1 alusel suurendades raskemat üksikkaristust, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Eduard Oleiniku käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 06.04.2015.a kuni 08.04.2015.a. (3 päeva) karistusaja hulka, kandmisele kuulub 11 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja kandmise alguseks lugeda 12.12.2015.a, mil Eduard Oleinik asus Viru Maakohtu 16.03.2018.a otsusega (kriminaalasi nr 1-16-10404) mõistetud karistust kandma. Süüdi tunnistada Grigori Bagatõi KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust ning KarS § 3891 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskeima karistusega ja ning liitkaristuseks mõista Grigori Bagatõile 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Grigori Bagatõi eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 06.04.2015.a kuni 08.04.2015.a (3 päeva) karistusaja hulka, kandmata karistus 7 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda Grigori Bagatõi poolt reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Süüdi tunnistada Jevgeni Podolinski KarS § 420 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (KarS § 209 lg 2 p 1,4 ) järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust; KarS § 3891 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust; KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista Jevgeni Podolinskile vangistust 7 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jevgeni Podolinski eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 06.04.2015.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Süüdi tunnistada Vitali Kaer KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (KarS § 209 lg 2 p 1, 4) järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust; KarS § 3891 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust; KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista Vitali Kaerale 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vitali Kaerale eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 06.04.2015.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist.

TSIVIILHAGID

Rahuldada AS X/X AS tsiviilhagi Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Jevgeni Podolinskilt ja Vitali Kaeralt kannatanu kasuks välja 719 eurot (sama summa on välja mõistetud A.-A. S.ilt, A. D.ilt, A. N.ilt ja V. D.ilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-3913). Rahuldada X AS tsiviilhagi Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Jevgeni Podolinskilt ja Vitali Kaeralt kannatanu kasuks välja 1609,80 eurot (sama summa on välja mõistetud A.-A. S.ilt ja A. D.ilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-3913). Raha tuleb kanda X AS a/a EEXXX. Rahuldada X AS tsiviilhagi Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Jevgeni Podolinskilt ja Vitali Kaeralt kannatanu kasuks välja 681,65 eurot (sama summa on välja mõistetud A.-A. S.ilt ja A. D.ilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-3913). Raha tuleb kanda X Eesti AS a/a EEXXX S. Rahuldada X OÜ tsiviilhagi Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Jevgeni Podolinskilt ja Vitali Kaeralt kannatanu kasuks välja 681,65 eurot (sama summa on välja mõistetud A.-A. S.ilt, A. D.ilt ja A. V.ilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-3913). Raha tuleb kanda X OÜ a/a EEXXX.

Rahuldada X OÜ tsiviilhagi Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaera vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Jevgeni Podolinskilt ja Vitali Kaeralt kannatanu kasuks välja 1614,66 eurot (sama summa on välja mõistetud A.-A. S.ilt, A. D.ilt ja V. D.ilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-3913). Välja mõista solidaarselt Tanel Mandelkornilt ja Dmitri Sidorenkolt ja I. S.lt kannatanu V. Z. kasuks tsiviilhagi summas 476 eurot. Raha kanda S. Z. a/a EEXXX SEB pank. (50 eurot on I. S.le pandud kohustuseks hüvitada V. Z.le Harju Maakohtu 17.06.2017.a määrusega nr 1-16483).

MENETLUSKULUD

Välja mõista Haron Dikajevilt sundraha 1350 eurot, kaitsjatasu 21 804 eurot ja ekspertiisitasu 300 eurot riigi tuludesse. Välja mõista Sergei Džavakjanilt sundraha 1350 eurot ja ekspertiisitasu 376 eurot riigi tuludesse. Kaitsjatasu summas 1800 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Välja mõista Tanel Mandelkornilt sundraha 600 eurot, kaitsjatasu 17 952 eurot ja ekspertiisitasu 376 eurot riigi tuludesse. Välja mõista Dmitri Sidorenkolt sundraha 1350 eurot ja kaitsjatasu 22 224 eurot riigi tuludesse. Välja mõista Eduard Oleinikult kaitsjatasu 19 404 eurot riigi tuludesse. Välja mõista Grigori Bagatõilt sundraha 1350 eurot, kaitsjatasu 23 960 eurot ja ekspertiisitasu 120 eurot riigi tuludesse. Välja mõista Jevgeni Podolinskilt sundraha 1350 eurot, kaitsjatasu 25 410 eurot ja ekspertiisitasu 2022 eurot riigi tuludesse. Välja mõista Vitali Kaeralt sundraha 1350 eurot ja kaitsjatasu 23 040 eurot riigi tuludesse. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel mõista välja solidaarselt Grigori Bagatõilt, Haron Dikajevilt, Sergei Džavakjanilt, Vitali Kaeralt, Tanel Mandelkornilt, Eduard Oleinikult, Jevgeni Podolinskilt ja Dmitri Sidorenkolt tunnistajatele makstud hüvitist kogusummas 914,94 eurot Kõikidel süüdistatavatel tuleb nendelt välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KONFISKEERIMINE

KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Haron Dikajevilt 10.09.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-6233 arestitud vara: käekell Ulysse Nardin (väärtus ca 6400 USD); käekell Breguet koos karbiga (väärtus ca 15 500 USD); mobiiltelefon Vertu koos mitmetasandilise karbiga ja selle sees olevate tarvikutega (keskmine väärtus 02.07.2015.a seisuga ca 3000 eurot) ja 16.09.2015 Harju Maakohtu määrusega 1-15-6520 arestitud vara kollasest metallist sõrmus 10 väiksema loodusliku teemandi ja 1 suurema päiskivi teemandiga massiga 10.99 g (väärtusega ca 800 kuni 1386 eurot). KarS§ 256 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku K. K. 16.09.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-6520 arestitud vara: kollasest metallist sõrmus, millele kinnitatud 22 väiksemat läbipaistvat valget värvi kivi ja valge värvusega helme massiga 3,38 g (väärtusega 100 kuni 171 eurot). KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Haron Dikajevilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 30 288,29 eurot. KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku J. R. 03.06.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-3499 arestitud vara: sõiduauto Mercedes-Benz B170 (reg.nr xxx), mille väärtus 2015.a hinnanguliselt 7200 eurot. KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Sergei Džavakjanilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 35 607,16 eurot. KarS § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku J. R. 02.07.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-5330 arestitud vara: kolmanda isiku J. R. nimele registreeritud sõiduk BMW 525i (reg.nr xxx). KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Tanel Mandelkornilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 158 329,67 eurot. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Grigori Bagatõilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 64 304,24 eurot. Jätta Grigori Bagatõile ja kolmandale isikule I. B.le kuuluvad alljärgneva esemed aresti alla kuni nõude täitmiseni Grrigori Bagatõi kollasest metallist rist kaaluga 15,6 g, Grigori Bagatõi kollasest metallist pitsatsõrmus valgete kividega tähtedega „G“ ja „B“ kaaluga 19,2 g ja GrI.i Bagatõi kollasest metallist pitsatsõrmus kujutisega kaaluga 12,2 g, (pitsatsõrmuse G ja B kividega väärtus ca 554 eurot, teise pitsatsõrmuse väärtus ca 518 eurot) ja kolmanda isiku I. Bagataja kollasest metallist kaelakett kaaluga 5,0 g, kollasest metallist kaelakett medaljoniga kaaluga 12,9 g, kollasest metallist käekett kaaluga 13,1 g, kollasest metallist ripats kaaluga 2,0 g, kollasest metallist sõrmus lillat tooni läbipaistva kiviga kaaluga 9,9 g, kollasest metallist sõrmus valget värvi kivikestega kaaluga 2,0 g, kollasest metallist sõrmus valget värvi kivikestega kaaluga 1,6 g, kollasest metallist kaks kõrvarõngast valget värvi kivikestega kaaluga kokku 4,3 g, mis on 02.07.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-5238 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud (ehete väärtus hinnanguliselt 1084,29 eurot).

Jätta kolmandale isikule I. B.le kuuluv sõiduk Toyota Avensis (reg.nr xxx, VIN – koodiga xxx) aresti alla kuni nõude täitmiseni, mis on Harju Maakohtu 10.06.2015.a. määrusega 1-15-4520 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Jevgeni Podolinskilt 15.10.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-6930 arestitud vara kollasest metallist sõrmus sinakasrohelise kiviga ning kollasest metallist kett. Ehete koguväärtus ca 593,87 eurot. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku V. K. valdusest leitud ja ära võetud sularaha summas 3000 eurot, mis on 15.10.2015.a. Harju Maakohtu määrusega 1-15-6930 arestitud. KarS§ 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Jevgeni Podolinskilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 22 064,42 eurot. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Vitali Kaeralt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 41 408,03 eurot. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Dmitri Sidorenkolt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 6611,24 eurot. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Eduard Oleinikult laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 2994,56 eurot. Konfiskeerimise asendamisena süüdistatavatelt Haron Dikajevilt, Sergei Džavakjanilt, Tanel Mandelkornilt, Grigori Bagatõilt, Jevgeni Podolinskilt, Vitali Kaeralt, Dmitri Sidorenkolt ja Eduard Oleinikult välja mõistetud summa tuleb kanda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arvelduarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 S või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kA.elei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

ASITÕENDID

Grigori Bagatõiga seotud asitõendid: • musta värvi tahvelarvuti Samsung GT-N8000 IMEI xxx (milles SIM-kaart EEXXX) koos laadija juhtmetega; tahvelarvuti Samsung SM-T805 koos laadimisjuhtmega (IMEI XXX); mobiiltelefon Samsung SM-G850F, IMEI 3XXX, milles SIM-kaart EEXXX; X SIM kaardi ümbris, mille peal on käsitsi kirjutatud number 56942205; mobiiltelefon SAMSUNG GT-E1200M IMEI-koodiga XXX, ilma SIM kaardita; mobiiltelefon NOKIA 100 IMEI koodiga XXX, ilma SIM kaardita ja märkmik, mis asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Grigori Bagatõile.

•

•

Sülearvuti HP Pavilion DV2500 seeria nr. 2CE73940PC koos vooluadapteriga, mis on Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoiuruumis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Grigori Bagatõile. lätikeelsed dokumendid 3-l lehel ja liitumisleping 1-l lehel, mis asuvad kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

Jevgeni Podolinskiga seotud asitõendid: •

•

mobiiltelefon SAMSUNG GT-I8190, IMEI-koodiga XXX, milles X SIM-kaart XXX ja 4GB SanDisk mälukaart; X sim-kaardi ümbris, millel käsitsi kirjutatud number xxx; Zen sim kaardi ümbris abonentnumbrile +xxx; X sim kaart nr XXX; mobiiltelefon VERTUF10 IMEI-koodidega XXX ja XXX, millesse sisestatud X SIM-kaart XXX ja X SIM-kaart XXX, mis asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Jevgeni Podolinskile. sülearvuti Samsung mudel NP530U3C-A01EE, koos toitejuhtmega ja Huawei Mint internetipulgaga, mis on Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoiuruumis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Jevgeni Podolinskile.

Vitali Kaeraga seotud asitõendid: •

X SIM-kaardi ümbris telefoninumbrile +xxx; X SIM-kaardi ümbris telefoninumbrile xxx; SIM-kaardi ümbris, millele käsikirjas kirjutatud number xxx; mobiiltelefon LG IMEI-koodiga XXX, SIM-kaardita; mobiiltelefon SAMSUNG IMEI-koodiga XXX SIM-kaardiga XXX; X SIM-kaardi ümbris XXX; mobiiltelefon NOKIA IMEI-koodiga XXX, ilma SIM-kaardita, mobiiltelefon SAMSUNG G850F IMEI-koodiga XXX ja selles olnud SIM-kaart EEXXXja visiitkaart, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Vitali Kaerale.

Eduard Oleinikuga seotud asitõendid: •

SIM-kaart nr EEXXX; SIM-kaart nr XXX; SIM-kaart nr XXX; mobiiltelefon Samsung GT-i9505 Galaxy S IV LTE IMEI-koodiga XXX, milles X SIM-kaart XXX; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX, milles on X SIM-kaart EEXXX; visiitkaart; maksekorraldus ja märkmepaberileht, mis asuvad kriminaalasja juures KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Eduard Oleinikule.

Haron Dikajeviga seotud asitõendid: •

mobiiltelefon Nokia C1 IMEI-koodiga XXX; mobiiltelefon Samsung Galaxy SII GTI9100 IMEI-koodiga XXX; mobiiltelefon Samsung GT-B5722 DUOS IMEI 1 koodiga XXX ja IMEI 2 koodiga XXX; mobiiltelefon Apple iPhone 2G (A1203) IMEI-koodiga XXX; mobiiltelefon iPhone A1332IC:579C-E2380B IMEI-koodiga XXX; iPad seeria nr. F4KJQ34VF19D (katkine); mobiiltelefon SONY Xperia Z Ultra C6833 IMEIkoodiga XXX koos toitejuhtmega; mobiiltelefon LG–H440n IMEI-koodiga XXX; MTC SIM-kaart nr XXX; Võlatunnistus; laenuleping 05011/1; laenuleping 150910/1 ja

õnnitluskaart, mis asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Haron Dikajevile. Sergei Džavakjaniga seotud asitõendid: •

•

mobiiltelefon Nokia 108 Dual SIM (RM-944) IMEI 1 koodiga XXX ja IMEI 2 koodiga XXX, milles SIM1 pesas SIM-kaart XXX; Si pangakaart nr XXX; Si pangakaart nr XXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1150 IMEI koodiga XXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI-koodiga XXX, milles Smart SIM-kaart XXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI-koodiga XXX, milles läti 4G SIM-kaart XXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI-koodiga XXX, milles X SIM-kaart XXX; Tele 2 SIM-kaardi ümbris ja selle sees olev on ZEN SIM-kaart; mobiiltelefon Apple iPhone 6 TD-LTE (mudel A1586), milles SIM kaart XXX; mobiiltelefon Nokia 515 (mudel RM-953), milles Bilain mikro SIM-kaart XXX; mobiiltelefoni APPLE iPad Air (mudel A1475), mis asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Sergei Džavakajanile. X OÜ arve X OÜ kuupäevaga 01.03.2014 summale 2030.97 eurot; X OÜ arve X OÜ kuupäevaga 01.04.2014 summale 2108.26 eurot; koopia 03.02.2014 Tanel Mandelkorni kahtlustatavana ülekuulamise protokollist 2-l lehel, teisel lehel puuduvad allkirjad; 23.04.2014 üürilepingu lõpetamise kokkulepe OÜ X ja X vahel ühel lehel; lisaks eraldi lehel koopia võla arvutamisest seisuga 7.04.2014, koopial osa märkmeid sinise pastapliiatsiga; x teenuste arved Sergei Džavakjan nimele (2013.a veebruar, mai, juuni, september); X mobiilteenuste arved Sergei Džavakjan Nimele (2013 .a. jaanuar, mai, juuli, august, september, 2014.a. juuli), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

Tanel Mandelkorniga seotud asitõendid: •

• •

•

•

mobiiltelefon NOKIA 8800e-1, milles ZEN SIM-kaart XXX; mobiiltelefon iPhone mudel A1387, milles X SIM-kaart EEXXX; SIM-kaart EEXXX; SIM-kaart XXX; S kontokaart, mis asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Tanel Mandelkornile. X kliendikaart A. N. nimele, mis asub kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. visiitkaart Legal Line N. I. nimele, visiitkaart Global Automobile.de E. G. nimele, mis asuvad kriminaalasja juures peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; X kõneaja 5.- laadimiskaart; X kõnekaardi ümbris EEXXX; X kõnekaardiümbris koos selle külge teibitud SIM-kaardiga XXX; SIM-kaart EEXXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1200M, milles Zelta SIM-kaart XXX; SIM-kaart seerianumbriga EEXXX; X SIM-kaardi ümbris EEXXX, mis asuvad kriminaalasja juures KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Tanel Mandelkornile. Sülearvuti DELL Inspiron 3521, mudel 3521-9013, seeria nr 7GQ3DW1 ja USB mälupulk SanDisk U3 Cruzer Micro, mudel SDCZ6-4096RB, seeria nr BH0708I5B, mis on Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoiuruumis - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Tanel Mandelkornile.

•

maksekorraldus 18.09.2012; X AS arve 14182567; leppetrahvi hoiatus 08.05.2014 Tanel Mandelkorni nimele; blankett nr 10209040/21; maksekorraldus 31.05.2013.; XBank krediitkaart nr 4081 4621 9407 0013; ruuduline paberileht käsikirjalise tekstiga; A4 formaadis venekeelne kahepoolne blankett, mis asuvad kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

Dmitri Sidorenkoga seotud asitõendid: •

mobiiltelefoni Nokia C5 (SIM kaardi kood 1234; mobiiltelefonil lukku ei ole; IMEI: XXX koos SIMkaardiga nr XXX); märkmepaber; mustade kaantega märkmik; beežide kaantega märkmik; märkmik, mille kaanel on koerad; X kõnekaardiümbris xxx, mis asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Dmitri Sidorenkole.

Maanteeametist päringute vastusena saadud materjalid – asuvad kriminaalasjas: •

Leedukeelne ostu-müügileping 2013-01-18 12-35 XXX - X; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 15.01.2013 (arhiivitunnus M444321); Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: XXX; Venekeelne ostu-müügileping XXX – S.Š.; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 14.12.2012 (arhiivitunnus M441688); Leedukeelne ostu-müügileping 2012-12-14 09-00 XXX - X; Ostu-müügileping 13.12.2012 X OÜ- XXX ; Maksekorraldus nr. 1326 14.12.2012; Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: ARK0155404; Venekeelne ostu-müügileping XXX– A. E. 17.12.2012; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 18.12.2012 (arhiivitunnus A1044082); Sissemakseorder 27A26 18.12.2012; Taotlus sõiduki registrist kustutamiseks 18.12.2012 (arhiivitunnus A1044061); Ettemaksuarve X AS - XXX 23.11.2012; Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: ARK0115391; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 15.05.2012 (arhiivitunnus M417756); Müügileping XOÜ – XXX 16.05.2012; Leedukeelne leping XXX - X OÜ 15.05.2012; Sissemakseorder C5889 16.05.2012; Taotlus sõiduki võõrandamiseks 22.05.2013 (arhiivitunnus A980052); Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: ARK0115127; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 16.05.2012 (arhiivitunnus M417749); Lätikeelne leping 14.05.2012 XXX - X OÜ; Sissemakseorder C1463 15.05.2012; Müügileping X OÜ – S.J. 30.05.2012; Taotlus omaniku vahetuseks 04.04.2013 (arhiivitunnus M452287); Müügileping 04.04.2013 X OÜ – Tanel Mandelkorn; Sissemakseorder C3567 04.04.2013; Taotlus sõiduki registriandmete muutmiseks seoses omanikuvahetusega 05.04.2013 (arhiivitunnus M451339); Sissemakseorder C739F 05.04.2013; Müügileping 24.04.2014 Tanel Mandelkorn – X OÜ; Taotlus sõiduki registreerimiseks, registriandmete muutmiseks ja registrist kustutamiseks 24.04.2014 (arhiivitunnus M1189175); Sissemakseorder ADF4D 24.04.2014; Leedukeelne ostu-müügileping 2012-10-18 12-35 XXX - Tanel Mandelkorn; Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: ARK0167696; Müügileping 03.04.2013 Tanel Mandelkorn – E. G.; Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: ARK0168182; Taotlus registriandmete muutmiseks seoses transiidiga 03.04.2013 (arhiivitunnus M451109); Lätikeelne üleandmisevastuvõtu akt 23.05.2012 XXX – X OÜ; Lätikeelne arve 511000587 23.05.2012; Lätikeelne akt XXX- X OÜ 23.05.2012 (2-l lehel); Müügileping X OÜ – M. R. 24.05.2012; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 24.05.2012 (arhiivitunnus M224

418876); Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt: XXX; Sissemakseorder E2AE7 24.05.2012; Taotlus sõiduki esmaseks registreerimiseks 06.08.2012 (arhiivitunnus A1003833); Müügileping 30.07.2012 XXX – K. P.; Sissemakseorder 118E3 06.08.2012; Taotlus sõiduki registrist kustutamiseks 06.08.2012 (arhiivitunnus A1003816); Taotlus sõiduki omaniku vahetuseks 26.06.2012 (arhiivitunnus A991725); Müügileping 30.07.2012 XXX – S. V.; Müügileping 21.03.2013 A. E. – V.P.; Müügileping nr 032515 20.11.2012; Maanteeameti registrikannete väljatrükk (arhiivinumber M0000444321) - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; •

DVD-plaadid jälitustoimingu protokollide juurde, CD plaadid ja DVD plaadid, millel on Leedu Vabariigi õigusabitaotluse vastusena saabunud pankade andmed, läbiotsimiprotokollide lisad, vaatlusprotokollide lisad, mis asuvad kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 12. september 2019.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Raili Särev Rahvakohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Murdvee Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.