Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Käesoleval juhul Harju Maakohtu 21.08.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-483 tunnistati Tanel Mandelkorn süüdi KarS § 121 lg 1, § 201 lg 2 p 4, § 344 lg 1, § 266 lg 2 p 3 (KarS § 266 lg 2 p 1, 4), § 389-1 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 aastat. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.03.2018 otsusega mõistetud karistuse – 4 kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat ja 4 kuud vangistust alates 06.04.2015. Kohtuotsus jõustus 22.08.2018. Tanel Mandelkorn kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st 2. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Tanel Mandelkorn temale mõistetud karistusajast, 9 aastat ja 4 kuud vangistust, ära kandnud 6 aastat 8 kuud ja 1 päev, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 76 lg 5 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Tanel Mandelkornil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile xxx. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on ühel krundil kaks eraldi maja, mis kuuluvad M M ja V L kaasomandisse. Tanel Mandelkorn asuks elama majja, kus elab tema ema M M . Tegemist on heas korras 4-toalise majaga, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalikele tehnilistele tingimustele ning M M on andnud oma kirjaliku nõusoleku. Positiivsena võib välja tuua, et Tanel Mandelkorn on karistuse kandmise aja jooksul osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Ta osales üksikvangistuse negatiivsete mõjude leevendamise programmis, läbis sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, osales sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ jätkutegevustes. Kohus on seisukohal, et sotsiaalprogrammide läbimine mõjus ilmselt kinnipeetava hoiakutele ja suhtumistele positiivselt. Väärtuslik on see, et T. Mandelkorn on motiveeritud õppima ning omandama uusi teadmisi. Vabanedes soovib ta õppida autode restaureerimist ning on valmis seda tegema ka ametliku töökoha kõrvalt. T. Mandelkornil on majanduslik toimetulekuoskus. Isik on varasemalt ametlikult töötanud F B OÜ-s, A OÜ-s, B OÜ-s, A OÜ-s, U V OÜ-s. Vabanemisel on T. Mandelkornil garanteeritud töökoht firmas OÜ I T . T. Mandelkornil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, vend ja onu kasupoeg. Suhted sugulastega on head ja toetavad. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Tanel Mandelkorni vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetus pakkuv lähisuhtevõrgustik, tal on garanteeritud töökoht olemas, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. T. Mandelkorni puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Tanel Mandelkorni käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas. Tema suhtes kehtivad 3 distsiplinaarkaristust kartserisse paigutamise näol vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle mitte allumise eest. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Tanel Mandelkorni näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab T. Mandelkorn kahte kehtivat kriminaalkaristust. Ta viibib vanglas esimest korda. Kannab karistust kehalise väärkohtlemise, omastamise, dokumendi võltsimise, omavolilise sissetungimise, maksukohustuste varjamise ja tagastusnõude alusetu suurendamise ning kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Valdav osa kuritegudest on toime pandud grupis ning kuritegeliku ühenduse huvides või sellega seoses, viimase kuriteoga on saadud oluliselt suuremat tulu, eriti läbi käibemaksu pettuse välismaal. Kuriteod on toime pandud ette

kavatsetult ning teadlikult. Soodusteguriks kõigi kuritegude puhul on grupi mõju, kuritegelikud hoiakud, riskiv ja hoolimatu elustiil, suhtumine ühiskonda ning majandusliku kasu saamine. Harju Maakohtu 21.08.2019 kohtuotsusest on Tanel Mandelkorn tunnistatud süüdi KarS § 121 lg 1, § 201 lg 2 p 4, § 344 lg 1, § 266 lg 2 p 3 (KarS § 266 lg 2 p 1, 4), § 389-1 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 9 aastat. Otsusest nähtub, et T. Mandelkorn pani toime erinevaid kuritegusid kuritegeliku ühenduse huvides. Kohus moodustas KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse Viru Maakohtu 16.03.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistusega. Viru Maakohtu 16.03.2018 otsusega on T. Mandelkorn tunnistatud süüdi KarS § 214 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ehk väljapressimisele kaasaaitamise eest. T. Mandelkorni käitumine, sh distsiplinaarkaristuste olemasolu, tema suhtlemine kuriteokaaslastega, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Seda enam karistuse kandmise ajal T. Mandelkorn on karistatud väärteokorras KarS § 275 lg 1 alusel ehk avaliku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest. Uute kuritegude toimepanemist võib Tanel Mandelkorni puhul soodustada kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kes toetasid T. Mandelkorni materiaalselt ka vanglas ning kellega suhtlemist T. Mandelkorn lõpetada vabatahtlikult ei soovi. Ta suhtleb kuritegeliku ühenduse liikmetega. Suhtleb aktiivselt kirjavahetuse teel kriminaalkorras karistatud isikutega, kes viibivad vangistuses. T. Mandelkorn tunnistab ka ise kirjavahetust kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetava Tanel Mandelkorni iseloomustusest nähtuvalt ta on üleolev, manipuleeriv, vägivaldne, impulsiivne, nõuab endale meelepärast. Ta on korduvalt kasutanud teiste inimeste suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Ühel korral oli kaasaaitaja rollis ning hoidis kannatanut tema soovivastaselt kinni, sel ajal kui teine kuritegeliku ühenduse liige vestles kannatanuga ning kasutas tema suhtes vägivalda. Teisel korral oli agressiivne nii vaimselt kui ka füüsiliselt talle võõra isiku suhtes. Käitumisele on omane impulsiivsus, mida eelkõige ilmestavad näilise vajaduseta vägivalla kasutamised. Oma tegevustes ei arvesta tagajärgedega kannatanutele kui ka endale. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus, lahendab oma ja teiste probleeme kuritegelikul teel sealhulgas vägivalda kasutades. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Tanel Mandelkorni tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrollile allutamine ning elektrooniline valve on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ohuprognoos T. Mandelkorni puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu T. Mandelkorn tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tanel Mandelkorn tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu T. Mandelkorni kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa riigi õigusabi korras. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt 03.12.2021 osales kaitsja

kohtuistungil, mis kestis 16 minutit. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 32,40 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi põhjendatud kaitsetoiminguks ning ka selleks toiminguks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu T. Mandelkornilt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulu kolme (3) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.