1-19-3754
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. august 2019, Tallinn
Kohtuasja number
1-19-3754
Kohtukoosseis
Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Pavel Gontšarov
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 4. juuli 2019. a otsus Kaivo Lõppe süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,5 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik riigi õigusabi korras
2(4)
rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Kaivo Lõppet on varem kolm korda kriminaalkorras karistatud. Viimati pani ta toime samalaadse kuriteo, mille eest kandis vanglakaristust. Ta vabastati karistusest tingimisi enne tähtaega. Vabadusekaotuse kandmine aga Kaivo Lõppele mõju ei avaldanud, sest pärast ennetähtaegselt vanglast vabastamist pani ta katseajal toime uue kuriteo. Maakohus on juba karistuse mõistmisel arvesse võtnud nii puhtsüdamlikku kahetsust kui kahju vabatahtlikku hüvitamist, mistõttu kaitsja sellekohane taotlus on asjakohatu. Asjaolu, et isikul on kindel elukoht, töökoht ja perekond ei ole aluseks talle mõistetud karistuse kergendamiseks, sest samad asjaolud ei takistanud teda toime panemast uusi kuritegusid. On igati positiivne, et isik lubab edaspidi enam kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. Kuna Kaivo Lõppe pani uued kuriteod toime katseajal, siis on maakohus suurendanud KarS § 65 lg 2 alusel põhjendatult talle mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
3(4)
Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 90 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.