Liiklussüüteod

1(6)

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata G.Q-le tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. G. Q tunnistati Viru Maakohtu 2.11.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistati 7 kuu j 29 -päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati karitust mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi G.Q täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 7.02.2018 määrusega katseaega pikendati kolme kuu võrra s.o kuni 2.02.2020 kuna süüdimõistetu on rikkunud registreerimisnõuet ega küsinud luba elukoha vahetamiseks. Viru Maakohtu 28.03.2019 määrusega katseaega pikendati ühe kuu võrra s.o kuni 2.03.2020 kuna süüdimõistetu luba taotlemata lahkus Eestis rohkem kui 15 päevaks ega ela kindlaks määratud elukohas. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt G.Q ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele järgmistel kuupäevadel: 27.05.19, 03.06.19 ja 10.06.19 ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumistest. Kriminaalhooldusametnik helistas 27.05.19, 28.05.19, 29.05.19, 03.06.19, 04.06.19, 05.06.19 ja 10.06.19 hooldusalusele, kuid telefoninumber ei olnud kättesaadav. Kutsed saadeti hooldusalusele - 29.05.19 registreerimisele ilmumise ajaga 03.06.19 ja 04.06.19 ilmumise ajaga 10.06.19 (tähitud kutse). 30.05.19 teostati kodukülastus hooldusalusel elukohta, välisuks oli lukus, keegi fonolukule ei vastanud. Hooldusalusele helistati, kuid telefoninumber ei olnud kättesaadav. Peale seda ei küsinud ta kriminaalhooldusametnikult töökoha vahetamiseks loa. Maksu-ja Tolliameti poolt 06.06.19 saadetud päringu vastusest nähtub, et hooldusalune ei tööta alates 20.05.2019 firmas xxx OÜ, mida kinnitas ka telefonivestluses antud firma juhatuse liige xx xxx. Hooldusalune ei ole kriminaalhooldusametnikku teavitanud sellest, et soovib töölt lahkuda ega selle kohta avaldust kirjutanud. Seletus puudub, sest hooldusalune ei ole ilmunud registreerima. Hooldusalusega on antud katseajal kohtutud 24 korda. Hooldusalune on senise katseaja jooksul korduvalt eiranud kontrollnõudeid. Rikkumiste kohta on hooldusaluseleeelnevalt koostatud kaks kirjalikku hoiatust (28.11.17 ja 26.04.18) ning kolm erakorralise ettekannet. Esimene erakorraline ettekanne koostati 01.02.2018, kuna hooldusalune eiras kontrollnõudeid - ei ilmunud registreerima ega ei küsinud luba elukohast lahkumiseks, kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada hooldusalusele määratud katseaega 3 kuu võrra. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.02.2018 kohtumäärusega pikendati G.Q-le Viru MK 2.11.17 kohtuotsusega 1-17-10265 määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra s.o kuni 2.02.2020, jõustus 23.02.2018. Teine erakorraline ettekanne koostati 14.06.2018, kuna hooldusalune eiras kontrollnõuet - ei ilmunud registreerima, kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata G.Q-le määratud karistus täitmisele. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.07.2018 kohtumäärusega rahuldati 2(6)

kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati täitmisele G.Q-le Viru MK 2.11.17 kohtuotsusega 1-17-10265 mõistetud karistus, s.o 7 (seitse) kuud ja 29 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 15.08.18 kohtumäärusega tühistati Viru MK 9.07.18 määrus, millega kohus rahuldas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja pööras täitmisele G.Q-le Viru MK 2.11.17.a otsusega mõistetud karistuse -7 kuud ja 29 päeva vangistust. Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne G .Q- le ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Määrati G. Q-le kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Hooldusaluse kohta koostati Viru Maakohtule kolmas erakorraline ettekanne 27.03.19, kuna hooldusalune eiras kontrollnõudeid- lahkus elukohast kauemaks kui 15 päeva ning ei elanud kindlaks määratud elukohas. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada hooldusalusele määratud katseaega 1 kuu võrra. Ettepanekut tehes kaalus kriminaalhooldusametnik G.Q motivatsiooni täita edaspidi korrektselt kontrollnõudeid ja käituda seaduskuulekalt. Viru MK 28.03.19 kohtumäärusega rahuldati erakorralin e ettekanne katseaja pakendamiseks 1 (ühe) kuu võrra, s.o kuni 02.03.2020, jõustus 23.04.2019. 26.03.19 ilmus hooldusalune registreerima ning teatas, et läheb ravile xxx kuni 15.04.19. Antud kuupäeval, s.o 15.04.19 tuli hooldusalune registreerima ja esitas tõendi xxx ravil olemise kohta. Hooldusalune kirjutas 15.04.19 avalduse, et elab nüüd taas vanas elukohas, enda korteris aadressil xxx. Elukohta ei ole saanud kontrollida, kuna hooldusalune on pidevalt väitnud, et on tööl. 30.05.19 kodukülastust teostades ei õnnestunud taas elukohta kontrollida. Hooldusalune on määratud kahel korral sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Esimest korda määrati hooldusalune 14.02.19 Eluviisitreeningu programmi, hooldusalune osales seitsmest kohtumisest vaid kahel kohtumisel ning ta arvati programmist välja. Teist korda alustas hooldusalune 07.05.19 programmis Eluviisitreening osalemist, kuid alates 27.05.19 ei ole hooldusalune registreerima ilmunud. Hooldusalune ei suuda täita regist reerimiskohustust mistõttu ei saa sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbi viia. 20.05.19 registreerimisel väitis hooldusalune, et töötab endiselt firmas xxx OÜ ega ei avaldanud soovi sealt lahkuda. Maksu-ja Tolliameti poolt 06.06.19 saadetud päringu vastusest aga nähtub, et hooldusalusega lõpetati tööleping 20.05.19. Hooldusalune käitub kriminaalhooldust takistavalt ega ei ole koostöövalmis. Hooldusalune ei ole teinud midagi selleks, et oma eelnevatest rikkumistest õppust võtta, vaid on jätkanud uute rikkumiste sooritamist. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § 74 lg 4 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata G. Q-le määratud karistus täitmisele. Hooldusalune on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ega ole teinud järeldusi varasematest rikkumistest. 25.06.2019 kohtuistungitele süüdimõistetu ei ilmunud, teatamata kohtule mitteilmumise põhjust. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks saadeti isikule kohtukutse, mis jäi tema poolt kätte saamata (kaks kättetoimetamise katset on ebaõnnestunud). Kutse edastamisel on järgitud KarS § 164-165 nõudeid. G. Q jättis korduvalt ilmumata registreerimisele, ametlik töökoht tal puudub. Kriminaalhooldusametnik teatas, et G.Q’i asukoht on temale teadmata ja taotles süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist. Kohtu 26.06.2019 määrusega kuulutati G.Q tagaotsitavaks ja määrati kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamine (tl 165). G. Q’it peeti kinni 20.07.2019 Sillamäel (tl 172).

3(6)

23.07.2019 kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele. G.Q selgitas, et esimesele kohtuistungile ei ilmunud, sest unustas ära, oli külas Sillamäel, oli seal mitu päeva või nädalat, ei mäleta täpselt . xxx OÜ-st läks ise ära, seal tööd ei olnud, aga pidi maksma elatist. Tegi juhutöid mitteametlikult , xx, tegi katusetöid. Ei mõelnud sellest, et peab ametnikku teavitama. Registreerimisele ei ilmunud samal põhjusel, sest oli joobes ja külas Sillamäel. Alustas sotsiaalprogrammi läbimist, aga katkestas samal põhjusel, miks ei ole registreerimisele ilmunud. Ei mäleta, kas maikuus veel oli siin või oli juba läinud Sillamäele. Vist juunis läks Sillamäele. 27.05. 2019 ei ilmunud registreerimisele – ei mäleta miks, on mälulüngad, on töövõimekaotus, peaga mingi viga. Kutsed pole kätte saanud, võib olla ei olnud siis kodus, keegi isiklikult pole midagi toonud. Telefonile ei vastanud, sest aku on nõrk, ei võtnud telefoni kaasas, telefon oli kodus. Ei vaidle vastu ametniku taotlusele pöörata karistus täitmisele. Tunnistab, et on rikkumistes süüdi. Kaitsja arvates rääkida saab vaid 27.05.2019 registreerimisele mitteilmumisest, puuduvad tõendid, et hilisemad kutsed oleks ta kätte saanud. Töölt lahkumise kohta seletas G.Q, et unustas sellest kriminaalhooldajale rääkida. Tegemist on rikkumisega, kuid iga rikkumise puhul tuleb hinnata selle tõsidust ja selle põhjusi. Antud juhul G. Q seletuste järgi rikkumiste põhjuseks oli tema terviseseisund, mäluprobleemid, unustamine. Sellistel asjaoludel ei ole põhjust karistust täitmisele pöörata ja ametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega ja tema kaitsja arvamusega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. G.Q-le mõistetud tingimisi vangistus tuleb pöörata täitmisele.

ajavahemike järel ning seda G. Q pole teinud. Et ta läks Sillamäele külla ja jäi sinna määramata ajaks ( G. Q’i enda seletuste järgi tegemist on pikema ajavahemikuga, võimalik, et oli seal mitu nädalat, oli see aeg joobes, täpsemalt ei oska seletada) näit ab, et tema rikkumine on tahtlik ja tema suhtumine kriminaalhooldusesse on ükskõikne ja vastutustundetu. Tema alalise elukoha aadressil (xxx) saadetud kutsetele (tl 151, 153) G. Q kriminaalhooldusametniku juurde ei ilmunud, koduk ülastus(tl 152) ei andnud tulemust. Sisuliselt peale viimast registreerimist 20.05.2019 muutus süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku jaoks kättesaamatuks. Telefonile ta ka ei vastanud. Selliselt ei saa kriminaalhooldus toimida. Kriminaalhooldusametniku ülesanne ei ole otsida läbi erinevate kanalite taga süüdimõistetut, vaid süüdimõistetu peab olema kättesaadav kriminaalhooldajale (Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2017 määrus asjas nr 1-16-4572, p 5). Seega rikkus G. Q registreerimiskohustuse tahtlikult ja tegi seda korduvalt.

Tõkend Vastavalt KrMS § 429 lg 1 p 1 vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele . KrMS § 429 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni. G. Q ei ilmunud 25.06.2019 kohtuistungitele, teatamata kohtule mitteilmumise põhjust. Tema asukoht ei olnud teada. Viru Maakohtu 26.06.2019 määrusega kuulutati teda tagaotsitavaks ja kohaldati tõkend – vahistamine. Kohus leiab, et G.Q suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, kuna ta hoidus kõrvale talle kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisest, ei rea geerinud kriminaalhooldaja ega kohtu kutsetele. Seega vähetõenäoline, et ta vabatahtlikult ilmub karistuse kandmisele ning selle täitmise tagamiseks on otstarbekas kohaldada G.Q suhtes tõkend - vahistamine kuni antud kohtumääruse jõustumiseni. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Süüdimõistetul lubada kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.