Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 15. august 2018 1-17-10265 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Süüdimõistetu A.I. (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. juuli 2018. a määrus A.I., määruskaebus Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. juuli 2018 määrus, millega kohus rahuldas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja pööras täitmisele A.I. Viru Maakohtu 2. novembri 2017. a otsusega mõistetud karistuse – 7 kuud ja 29 päeva vangistust.
2.Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne A.I. ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks.
3.Määrata A.I. kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.
4.Rahuldada määruskaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Viru Maakohtu 2. novembri 2017. a otsusega tunnistati A.I. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 7 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata. A.I. ile pandi kohustuseks järgida KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
2.Viru Maakohtu 7. veebruari 2018. a määrusega pikendati katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni
2.veebruarini 2020.
3.14. juunil 2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande ja tegi ettepaneku pöörata A.I. ile mõistetud karistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et A.I. ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele 18. ja 25. mail ning 1. juunil 2018. Kriminaalhooldusametnikku ta mitteilmumisest ei teavitanud. Ametniku korduvatele kutsetele A.I. ei reageerinud. 6. juunil 2018 ilmus A.I. registreerimisele ja väitis, et ei jõudnud registreerima, kuna vigastas kätt. SA Ida-Viru Keskhaiglale tehtud päringus kajastub, et 11. mail 2018 kell 20:45 pöördus A.I. EMO-sse parema käe 4. sõrme lahtise haavaga. Tõendist ei nähtu, et A.I. ei olnud suuteline registreerima tulema või mittetulemisest teavitama.
4.Viru Maakohtu 9. juuli 2018. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ning A.I. ile Viru Maakohtu 2. novembri 2017. a otsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loetakse kinnipidamiskohta ilmumise aeg.
5.Seda, et ta ei täitnud registreerimiskohustust 18. ja 25. mail ning 1. juunil 2018 süüdimõistetu tunnistab. Sellega rikkus A.I. talle määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele.
6.Rikkumise pani A.I. toime mõjuva põhjuseta. Tal on ka varem olnud kriminaalhoolduse nõuete täitmisega probleeme – ta ei ilmunud esmakohtumisele 24. novembril 2017, mille eest tehti kirjalik hoiatus. 1. veebruaril 2018 esitati erakorraline ettekanne ja A.I. i katseaega pikendati kolme kuu võrra. Ka 26. aprillil 2018. a tehti A.I. ile hoiatus elukoha vahetamise eest ilma eelneva loata. Sellele järgnesid aga uued rikkumised. Süüdlane on oma käitumisega näidanud, et te ei ole võimeline katseaja tingimusi täitma.
7.A.I. i suhtumisest võib järeldada, et katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas, kuna juba varasemalt on samalaadsete rikkumiste eest katseaega pikendatud. Kohtul puudus veendumus, et A.I. hakkaks täiendavate kohustuste täitmisse suhtuma vastutustundega, mistõttu pidas ta täiendavate kohustuste panemist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.A.I. taotleb määruskaebuses Viru Maakohtu määruse tühistamist ja erakorralise ettekande rahuldamata jätmist.
9.18. mail 2018 ei ilmunud A.I. registreerimisele, kuna sai tõsise trauma parema käe neljandale sõrmele (11. mail 2018 pöördus ta ka abi saamiseks meditsiiniasutusse) ja tundis end veel väga halvasti. 6. juunil rääkis ta sellest ka kriminaalhooldusametnikule. Seega oli 18. mail registreerimisele mitteilmumise põhjus mõjuv. Viga oli vaid selles, et põhjusest rääkis A.I. kriminaalhooldusametnikule hilinemisega. Asjaoluga, et haiglast saadud tõendist ei nähtu, et A.I. ei ole suuteline registreerimisele ilmuma, nõustuda ei saa. Meditsiiniasutus ei ole ekspertiisiasutus, et ta saaks taolist arvamust anda. 18. mail oli A.I. il palavik ja ta viibis kodusel ravil oma elukaaslase Z. S juures. Viimase aadress ja telefoninumber oli kriminaalhooldajale teada.
10.Kohus aktsepteeris kriminaalhooldaja ettekandes märgitut, et A.I. ei ilmunud registreerimisele 3 korral ja pidas seda rikkumiseks. A.I. märgib, et on kohustatud ilmuma registreerimisele 1 kord kuus. Kutseid 25. maiks ja 1. juuniks registreerimisele ilmumiseks ta ei saanud. Terveks saades aga läks ta koheselt 6. juunil kriminaalhooldusametniku juurde ja selgitas 18. mai mitteilmumise põhjuseid.
2(4)
11.Alates 2018. a kevadest elab A.I. vabaabielu Z. S, kes tegeleb A.I. i harimisega, toetab teda moraalselt ja aitab lahendada argiprobleeme. 14. juunil 2018 helistas Z. S. A.I. i palvel ka kriminaalhooldusametnikule ja teavitas viimast A.I. i viibimisest Ahtme psühhiaatriahaiglas 11. juunist kuni 29. juunini 2018 psüühikaprobleemide tõttu. Kõigest sellest räägiti ka 5. juulil kriminaalhooldusametnikuga, kes andis teada, et esitas 14. juunil kohtule erakorralise ettekande. A.I. palub arvestada, et ta töötas ametlikult XXX OÜ-s katseajaga, tasus täielikult talle 2. novembri 2017. a otsusega mõistetud menetluskulud ja jättis registreerimisele ilmumata vaid ühel korral, s.o 18. mail 2018.
12.Kriminaalhooldusametnik kinnitas A.I. ile, et erakorraline ettekanne on vaid formaalsus ning teda ei saadeta vanglasse. Vastasel korral oleks A.I. võtnud endale kaitsja. Kohtuistung kestis vaid 9 minutit ning ehkki A.I. ei soovinud kaitsja osavõttu, jäeti ta kaitsest ilma, sest tal puudub juriidiline haridus. Kaitsjast loobudes ei pidanud ta silmas, et loobub kaitsest.
13.Kohus esitas vaid kaks küsimust ega püüdnudki täiendavate küsimuste esitamisega välja selgitada, kas mitteilmumiseks oli mõjuv põhjus. Oma psüühilise puude, sh intellektuaalse alaarengu ja õigusalaste teadmiste puudumise tõttu ei olnud A.I. võimeline end kaitsma. Kohtule oli teada, et ajavahemikus 11. kuni 29. juunini viibis A.I. statsionaarsel ravil Ahtme psühhiaatriahaiglas.
14.Viru Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele. Kriminaalkolleegium põhistab oma otsustust järgmiselt.
16.A.I. ile heidetakse erakorralises ettekandes ette registreerimiskohustuse rikkumist kolmel korral (18. ja 25. mail ning 1. juunil 2018). A.I. ei vaidlusta määruskaebuses, et ta 18. mail registreerimisele ei ilmunud, ent on kategooriliselt vastu kahele järgmisele rikkumisele, sest kutset kriminaalhooldaja juurde ilmumiseks ta ei saanud ning ka kohtus rikkumiste kohta „jah“ vastates pidas ta silmas 18. maid, sest teistest kuupäevadest ei teadnud ta midagi (KoTo lk 101).
17.Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab (vt ka RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2).
18.Kohtukolleegium leiab, et A.I. ile saab ette heita rikkumist, mille ta pani toime 18. mail. Kuigi määruskaebuse esitaja on põhjendanud rikkumist tõsise traumaga parema käe neljandal sõrmel (millega seoses pöördus ta 11. mail 2018 pöördus ta ka abi saamiseks meditsiiniasutusse) ja halva enesetundega 18. mail, on kohtupraktikas mõjuva põhjusena käsitletavad juhud, mil isikul oli objektiivne takistus, mis tegi isikul võimatuks kohustuse täitmise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKK 3-1-1-5-07). Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa sõrmehaava lugeda objektiivseks takistuseks kriminaalhooldusosakonda mitteilmumiseks ning ka halva enesetunde korral pidanuks A.I. esitama kriminaalhooldajale seda tõendava arstitõendi. Küll aga nähtub A.I. i selgitustest, et ta kahetseb juhtunut ning ilmumata jätmise põhjustest teavitas ta kriminaalhooldajat järgmisel kokkusaamisel.
19.Apellatsioonikohtu hinnangul ei saa lugeda tõendatuks 25. mail ja 1. juunil 2018. a toime pandud rikkumisi. Erakorralises ettekandes on kirjas, et ametnik saatis kriminaalhooldusalusele korduvalt 3(4)
kutseid, kuid isik nendele ei reageerinud ning ka kodukülastust ei saanud teostada, kuna trepikoda oli lukus (KoTo 75). Küll aga ei lükka erakorralises ettekandes märgitu ümber määruskaebuse esitaja väiteid, et ta ei ole kutseid kätte saanud (puuduvad kutsete kättesaamise kinnitused). Ettekandest nähtub, et A.I. käis registreerimas üks kord kuus (KoTo lk 76), seega ei pruukinud ta olla teadlik kohustusest ilmuda kriminaalhooldusosakonda. Erakorralisest ettekandest ei nähtu seegi, kas A.I. ile helistanud ametnik sai talle kutse esitada suusõnaliselt.
20.Ringkonnakohus leiab, et vaatamata tuvastatud registeerimiskohustuse rikkumisele 18. mail 2018, tuleks anda A.I. ile uus võimalus jätkata kriminaalhooldust vabaduses. KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine.
21.Kohtukolleegium leiab, et ehkki A.I. i katseaeg ei ole kulgenud probleemideta, on siiski asjaolusid, mis tingivad kriminaalhooldusaluse vangistuse täitmisele pööramisest leebema meetme valimise. Süüdlane on kinnitanud, et ta töötab ja on tasunud otsusega välja mõistetud menetluskulud. Töökohast on iseloomustatud A.I. i hästi, mh distsiplineeritud töötajana (KoTo lk 104) ning kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune ei ole uusi õigusrikkumisi toime pannud. Seega ei saa kriminaalhooldust lugeda täielikult luhtunuks, sest isikut positiivselt iseloomustav annab lootuse, et A.I. i kriminogeense käitumise muutmist on võimalik saavutada kriminaalhooldusega. Ringkonnakohtu hinnangul suures osas praeguse ajani täidetud katseajaga taotletav – s.o kontrolli tagamine kriminaalhoolduse vajalikuks elluviimiseks ning ühiskonna turvalisuse kaitse. Seega võib öelda, et senisel kriminaalhooldusel on kriminaalhooldusalusele olnud distsiplineeriv toime. Eeltoodud põhjusel leiab ringkonnakohus, et A.I. ile tuleb anda veel üks võimalus jätkata katseaja kandmist vabaduses. Ringkonnakohus paneb A.I. ile KarS § 75 lg 2 järgi kohustuseks osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis.
22.A.I. ile uue võimaluse andmine tähendab üksiti, et ta peab erilise hoolega järgima Viru Maakohtu
2.novembri 2017. a otsusega pandud kontrollnõudeid ja tegema kriminaalhooldajaga igakülgselt koostööd karistusega seatud eesmärkide saavutamiseks. Peaks aga A.I. järgmisel korral mõjuva põhjuseta käitumiskontrolli nõudeid rikkuma, on tema karistuse täitmisele pööramine paratamatus.
23.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse KrMS § 390 lg 1, § 338 p 2 alusel ja teeb juhindudes § 337 lg 1 p-st 4 uue määruse, millega jätab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldaja erakorralise ettekande A.I. i karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks, rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.