Liiklussüüteod

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

1-19-2647

3.1 Süüdistatav märgib, et ta ei ole paadunud roolijoodik. On oma eksimuse üle jõudnud mõelda ja sellist asja rohkem ei juhtu. Maakohus ei arvestanud, et temast sõltuvad kaks inimest, tema ema, kes on hooldekodus ja tema tütar. Kohus ei arvestanud, et tegeleb mööbli paigaldusega ja selleks tuleb liikuda autoga objektilt objektile. 3.2 Kaitsja asub seisukohale, et mõistetud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud teo raskusega ning isiku süü suurusega. Kohus ei võtnud arvesse kõiki otsuse langetamiseks tähtsaid asjaolusid ega põhjendanud vastava karistuse liiki ja määra mõistmist. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et maakohus on täies ulatuses ignoreerinud Q.J-i seletusi ning neid kinnitavaid tõendeid ega pole nõuetekohaselt põhistanud, miks antud juhul saab karistuseks olla vaid reaalne vangistus. Samas puuduvad põhjendused mõistetud vangistuse pikkuse ning lisakaristuse kohaldamise tähtaja kohta. 3.3 Q.J tunnistas end täielikult süüdi ning kahetses, mida kohus arvestas karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtuistungil oli avaldatud Häädemeeste Hooldekoduga sõlmitud leping Q.J-i ema XX hooldekodusse vastuvõtmiseks, milles on Q.J kaasfinantseerij a. Käesolevaks ajaks on juba tekkinud võlgnevus, mis kasvab iga kuuga ning viib selleni, et vastav teenus enam ei osuta. Q.J peab hoolitsema ka oma tütre eest ning juhul, kui ta on vabaduses, siis tsiviilkohtumenetluses lahendatakse ka küsimus tema vanemaõiguste kohta. Vabaduses on isikul olemas elukoht aadressil XXX, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning eluruumi omanik on elektroonilise valve seadme paigaldamisega nõus. Samas on Q.J-il ka töökoht firmas X OÜ. 3.4 Kohus on viidanud varasemale karistatusele, kuid käesoleval ajal on süüdistatava elulised asjaolud niivõrd muutunud võrreldes eelmiste aastatega, et tal on väga tugev motivatsioon olla vabaduses ning ta on nõus täitma selleks kõiki nõudeid, mis kriminaalhooldus ette näeb. Q.J-i tervislikseisund võimaldab teha üldkasulikku tööd. Enne käesoleva kriminaalasja raames arutatava süüteo toimepanemist oli viimati Q.J kuriteo toime pannud augustis 2017a. Pärast seda ei ole isik p oolteist aastat ühtegi õigusrik kumist sooritanud, s.h väärteokorras. Eelmise kohtuotsusega mõisteti vangistus tingimisi, seega antud asjas süüdistatava ja kaitsja taotlevad karistused, nimelt vangistuse asendamine üldkasuliku tööga või elektroonilise valve kohaldamine on oma olemuselt raskemad võrreldes eelmise karistusega ning apellandi taotluse rahuldamine oleks kooskõlas nii üld- kui ka eripreventsiooni eesmärkidega. Samas on võimalik mõista Q.J-ile ka lühemaajalist vangistust. 3.5 Eeltoodust lähtuvalt ei ole ka põhjendatud lisakaristuse nii pikaks ajaks kohaldamine. Juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks ei ole proportsionaalne toimepandud teoga ega ole kooskõlas kohtupraktikaga. Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid isiku ilma juhtimisõiguseta aasta jooksul jätmist. Kohus piirdus pealiskaudsete väidetega ning ei ole esile toonud neid konk reetse isiku ja juhtumi asjaolusid, mis tingiksid juhtimisõiguse nii pikaks perioodiks äravõtmist. Q.J elab väljaspool Tallinnast. Ta vajab sõiduki juhti mist tööalaselt, kuna töö on seotud objektide, mis asuvad erinevates piirkondades, vahel liikumisega ja on vaja ka töövahendeid vedada. Töö olemasolu on vajalik nii enda kui ka oma ema ja laste ülalpidamiseks.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-19-2647

1-19-2647 5.2 Q.J-ile mõistetud karistus ei ületa tema süü suurust. Lisaks on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis -ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o. KarS § 424 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Q.J juhis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena vähemalt 1,11 mg/l, (2,22‰), seega KarS § 424 mõttes mitte miinimumi lähedaselt. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

1-19-2647 – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Käesoleval juhul puudub kolleegiumil igasugune usk, et Q.J suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (sh uute liiklussüütegude) süütegude toimepanemisest . Q.J-i käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale varasemalt mõistetud karistuste tähendusest ning konkreetsel juhul ka ohtlikkusest, mida endas kätkeb sõiduauto juhtimine joobeseisundis. Eelnev karistus ei ole omanud mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnev ad põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et Q.J-ile tuleb mõista reaalne vangistus. 7.2 Ainuüksi see, et Q.J-ist sõltuvad kaks isikut, tema tütar ja ema ning tal on olemas kindel töökoht , ei anna alust karistuse asendamiseks või vabastamiseks liitkaristuse kandmiselt. Kaitsja ja süüdistatava arusaam, et nimetatud asjaolud tingivad automaatselt karistuse asendamise või liitkaristuse kandmiselt vabastamise on ekslik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.