Liiklussüüteod

I SÜÜDISTUSE SISU

D.N ́i süüdistatakse selles, tema olles karistatud 22.08.2017.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 16.02.2019.a. kella 16.43 ajal Harjumaal, Tallinn-Tartu-Luhamaa teel, suunaga Tallinna poole, mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,11 mg/l). Seega pani D.N toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine D.N’i poolt on tõendamist leidnud.

Samuti nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist, et alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr-ga ARDF-0052 järgmine hooldus oli määratud 03.2019.a. Kriminaalasja materjalidele lisatud taatlustunnistuse kohaselt on tõenduslikku alkomeetrit taadeldud 14.09.2018.a. Mõõteseaduse § 10 lg 2 kohaselt on tõendusliku alkomeetri taatluskehtivusaeg pool aastat. Seega mõõdeti D.N-il esinevat alkoholijoovet alkomeetriga, mille järgmine hooldustähtaeg ei olnud veel saabunud ning eelnev taatlus veel kehtis, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Politseiametnikust tunnistaja E. Partsi ütlustest nähtuvalt täitis ta 16.02.2019.a koos patrullpolitseinik H. Rauk’iga teenistusülesandeid, kui ta sai juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile xxx, kus võib hakata liikuma võimalik joobes juht sõiduautoga Opel Corsa registreerimismärgig a xxx. Kell 16.43 märkas tunnistaja eespool nimetatud sõidukit Tallinn Tartu- Luhamaa mnt 39. kilomeetril. Sõiduk peatati ning juhiga vesteldes oli tema suust tunda tugevat alkoholilõhna. Sõiduki juhiks osutus D.N , kes tunnistas, et ta oli tarvitanud alkoholi. Kohapeal kontrolli joovet indikaatorvahendiga, mis andis tulemuseks 1,06 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näit oli 1,11 mg/l. Kahtlustatava D.N ülekuulamise protokolli kohaselt ei arvanud süüdistatav, et ta on alkoholijoobes, kui mootorsõiduki rooli istus. Viimati enne juhtimist tarvitas ta alkoholi 16.02.2019.a kell 10.00-11.00 hommikul, kui ta jõi kaks purki jooki Long Drink. Harju Maakohtu 22.08.2017.a kohtuotsusega tunnistati D.N KarS § 424 järgi süüdi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistus. Karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 8 kuud vangistust. Karistus jäeti täitmisele pööramata, tingimusel, et D.N ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Eeltooduga on täidetud KarS § 424 lg 2 sätestatud eriline isikutunnus. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et D.N pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega vastab D.N-i poolt toimepandud tegu KarS § 424 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele. 2.2.2 Subjektiivne koosseis Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdistatav teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et D.N rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-1605, p 11). Süüdistatav viis end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõiduki juhile keelatud. Samuti oli süüdistatava organismist leitud alkoholi kogus niivõrd suur, et see pidi olema täiskasvanud inimesele tuntav. Samuti ei rakendanud süüdistatav ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus. Sellise tegevusviisiga jättis süüdistatav võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et D.N on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis.

2.3.3 Õigusvastasus ja süü D.N-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. D.N oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § -s 34 sätestatud asjaolusid ning D.N on sündinud 1972. aastal. Samuti puuduvad D.N-i puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on D.N-i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et D.N on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 424 lg 2 järgi, s.t korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

III KARISTUS

KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja aastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. D.N-i süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Süüdistatava ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,11 mg/l, mis ületab oluliselt LS § 69 lg 2 p 2 märgitud määra. Tegemist on joobe suurusega, mille puhul saab eeldada muutusi juhi terviseseisundis, st juhil on väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Nimetatud asjaolu viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Lisaks mõjutab D.N-i süü suurust süüteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et D.N pani süüteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti keskmisest suuremale süü suurusele. Karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul süüdistatava süü suurus alla sanktsiooni keskmise määra, s.o jääb sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahele. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. D.N-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korra. Viimati Harju Maakohtu 22.08.2017.a kohtuotsusega karistati D.N-i KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta. Lõplikuks karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistus 7 kuud ja 27 päeva katseajaga 2 aastat. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Samuti on süüdistatvat 7 kehtivat väärteokaristust, millest 3 on liiklusalased. Oluline on märkida, et uus tegu on toime pandud katseajal. Vaatamata varasemale karistatusele jätkab süüdistatav liikluskuritegude toimepanemist. See tähendab, et toimepandud süüteo puhul ei saa rääkida juhuslikku laadi üksikjuhtumist, vaid viitab harjumuslikule käitumisele. Samuti tähendab see, et varasemad karistused pole süüdistatava käitumisele mõjunud. Etteruttavalt märgib kohus, käesoleva kuriteo toimepanemise asjaolusid ning sellele eelnenud liiklusrikkumiste toimepanemist arvestades, on vajalik D.N-i suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda nii eri - kui üldpreventsiooni tõttu.

Karistuse määra valikul peab kohus hindama ka õiguskorra kaitsmise vajadust ehk karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Positiivse üldpreventatsiooni põhimõtted nõuavad riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus ei saa nõustuda kaitsja arvamusega, et vangistuse peaks asendama ÜKT-ga või kohaldama elektroonilist valvet, kuna nagu nähtub karistusregistri väljavõttest (tl- 18-21), olles 14.01.2014.a Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 (narkojoove) järgi vangistusega, mis oli asendatud ÜKT tundidega, D.N hoidus tööde sooritamisest kõrvale, lahkus Eestist, karistus oli pööratud täitmisele. Seega varasem vangistuse asendamine ÜKT-ga oma eesmärki ei täitnud. 22.08.2017.a Harju Maakohtu otsusega karistati D.N-i KarS § 424 (alkoholijoove) järgi tingimusliku vangistusega, ta oli allutatud katseajal käitumiskontrollile. Kuid D.N ei kasutanud seda võimalust kanda talle määratud karistust vabaduses, pani katseajal toime uue kuriteo, seekord tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et D.N tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 2 järgi ning karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele tuleb D.N-ile mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb D.N-ile m õistetud karistust (1 aasta) suurendada Harju Maakohtu 22. augusti 2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7842 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (7 kuud ja 27 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.1 Lisakaristus Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni 3 aastaks, kui KarS-is või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti. KarS § 50 lg 3 näeb ette, et KarS -i eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 3 aastani. Praegusel juhul ei näe KarS § 424 ette lisakaristuse pikkuse osas erandit. Seega võib D.N-i KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 1 kuust kuni 3 aastani. Ehk lisakaristuse keskmine pikkus oleks 1 aasta ja 6 kuud. Arvestades, et süüdistatav on varasemalt määratud karistustest hoolimata jätkanud süütegude toimepanemist ning hinnates uue kuriteo toimepanemise riski ja selle raskust, samuti arvestades kahtlustatava isiku ja tema korduvat sama süüteo toimepanemist, tuleb D.N-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta 1 aastaks. 3.2 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega

kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2019. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 210 eurot (tl 28; 64) ja kohtumenetluses 150 eurot (tl 80; 82). Eeltoodu põhjal tuleb D.N-ilt välja mõista kaitsekulu 360 eurot ja sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.