1-18-107/48 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kohustada L.L-i katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,5,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - läbima alkoholiravi hiljemalt 30.09.2019, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Määrata L.L kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada L.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakond (asukoht Võidu 2, 21006 Narva) kasuks 160,80 (ükssada kuuskümmend eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 26,80 eurot) eurot v.-adv. Robert Sprengki poolt määratud korras süüdimõistetu L.L-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 160,80 (ükssada kuuskümmend eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Robert Sprengki poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada L.L-il tasuda kaitsjatasu summas 160,80 eurot ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 40,20 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700002825 ning selgitus: „L.L , 1-18-107, kaitsjatasu osamakse“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.L kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-107 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi

ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o rahalise karistuse 480 eurot ning 349 tunni üldkasuliku töö ehk 11 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning L.L-ile mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 480 eurot ja 2 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust. Rahaline karistus määrati täide viia iseseisvalt. L.L-i karistusaja alguseks loeti 14.11.2017. L.L-i on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on ta toime pannud 2 mittevägivaldset kuritegu ning 3 vägivallakuritegu. Vägivallakuriteod on kõigil kolmel korral toime pandud ühe ja sama isiku – ema suhtes. Kuriteod on suures osas toime pandud alkoholijoobes, puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu. Kinnipeetav töötab alates 01.08.2018 majandustöödel ja köögis. Isik osales riigikeele õppes, kuid hariduskorraldaja poolt edastatud info kohaselt loobus. Kinnipeetav on motiveeritud alustama õpet uuesti. L.L läbis ajavahemikul 05.09.-21.09.2018 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning tagasiside kohaselt tunnistab täielikult alkoholi kuritarvitamise probleeme ning näeb seost alkoholi tarvitamise ja vanglasse sattumise vahel. Motivatsioon oma elus muutusi ellu viia on olemas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Kinnipeetav on sündinud ja elanud xxxx, kuid töö tõttu peatunud erinevates Euroopa riikides. Enne vangistust elas isik aadressil xxxx koos emaga. Samal ajal töötas enda sõnul xxxx. Enda sõnul kirjutas xxxx asuva korteri ema nimele. Tegemist on alalise eluasemega. Vägivalla kuriteod on toime pandud samal aadressil ema suhtes. Kinnipeetava väitel on tema suhted emaga vangistuse ajal head ning ema suhtub temasse hästi ka kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt. Ema on nõus, et kinnipeetav elaks peale vabanemist tema juures. Kinnipeetav omandas keskhariduse Narva 14. koolis. Lisaks on ta läbinud keevitaja kursused ja Pärnus 2002. aastal kalatööstuses vastava tehnoloogia kursused. Sellel alal töötas ta üle Euroopa. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt. Kinnipeetava eesti keele tase hinnati testimisel nulliga. Kinnipeetav on töötanud keevitajana, mingil perioodil omanud firmat koos abikaasaga, mille pidamine ei läinud edukalt, sest abikaasa oli pillava elustiiliga. Varasemalt on isik selgitanud, et enne vangistust elas koos emaga ning tal puudus isiklik sissetulek. Käesolevalt selgitas, et töötas enne vangistust xxxx, kust käis ka Eestisse. Kinnipeetava enda sõnul on olnud elus perioode, kus ta töötas väga palju ning jättis unarusse oma pere ja iseenda. Töötas selleks, et teenida raha perele, kuid oli pidevalt eemal. Ta toetas ema ja ema teda, nad elasid koos ja jagasid kulusid. Möönab, et raha kulus sealhulgas ka alkoholile. Vabanedes soovib isik oma võlgu maksta, sealjuures planeerib pankroti kuulutamist. Noorimat last on ta olnud nõus alati toetama ja tegi seda enda sõnul ka vabaduses. 16.04.2019 seisuga on isikul K-raha andmetel vabanemisfondis 198,45 eurot ja maksmata nõudeid 28 089,28 eurot. Kinnipeetaval on võimalik ennetähtaegsel vabanemisel tööle asuda Xxxx OÜ-s. Kinnipeetav on abikaasast lahutatud. Isikul on kolm last. Täiskasvanud lapsed elavad oma elu välismaal, tütar elab endise elukaaslasega. Välismaal elavate lastega on isik enda sõnul suhelnud, kuid harva, tütrega suhtleb telefonitsi. Ta on saanud karistada lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest, ehkki ta toetas last. Endise abikaasaga olid suhted keerulised, sest abikaasa harrastas pillavat elustiili. Igapäevaselt suhtleb isik emaga ning

sõbraga, samas on praegune ja kaks eelmist kuritegu toime pandud ema suhtes. Kinnipeetava tutvusringkonnas leidub ka kriminaalkorras karistatud inimesi, kuid nendega ta väidetavalt enam ei suhtle. Ei ole tõendeid selle kohta, et isik oleks mõjutatav. Kinnipeetava ema arvates läks poeg sageli sõpradega kaasa ning tarvitas palju alkoholi. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad kuriteod, lisaks ka joobes juhtimine. Kinnipeetav tunnistab, et tarvitas palju alkoholi. Vägivalla kuriteod ema suhtes on toime pandud alkoholijoobes. Väidab, et soovib alkoholist loobuda, sest alkohol on kaasa toonud palju probleeme. Emaga elades ei esinenud emal alkoholiga probleeme. Meditsiiniosakonna info kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Narkootikume isik ei tarvita. Isik võib käituda impulsiivselt, mida kinnitab joobes juhtimine ja korduvad sarnased kuriteod. Probleeme pole isik lahendanud sihipäraselt, eraelus tekkinud probleeme hakkas lahendama alkoholi tarvitamisega, mis päädis vägivalla kasutamisega ema suhtes ning seda korduvalt. Kinnipeetaval on olemas kindlad eesmärgid peale vabanemist, minna tagasi tööle ning mitte sattuda vanglasse. Varasemalt ei analüüsinud isik oma kuritegusid, pisendades oma süüd ning tuues välja pigem teiste isikute osaluse ja süü. Käesolevalt saab aru, et on korranud oma vigu ning ei võtnud neid tõsiselt, kuniks sattus vanglasse. Ametiisikutesse suhtub positiivselt, saab aru nende vajalikkusest ning on valmis koostööd tegema. Kinnipeetav on toime pannud uue kuriteo ajal kui viibis kriminaalhooldusel. Sõnades väidab isik selgelt, et vanglasse sattumine muutis tema elu paremuse poole. Kinnipeetav on motiveeritud osalema sotsiaalprogrammides ning võimeline tegema analüüsi ja korrektuure senistes hoiakutes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks L.L tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 03.05.2020. Samuti tuleks kohustada teda katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8 sätestatud kohustusi. L.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib oma käitumise ja tööga näidata, et on normaalne inimene. Lisaks soovib ta vabanemisel meditsiinilist kodeerimist kasutada, et tal ei tekiks mingit tungi alkoholi tarvitada. Ta on püstitanud endale eesmärgi täielikult alkoholist loobuda. Talle ei ole kedagi jäänud peale ema. Aja jooksul tasub ta oma võlad, kuna tal on olemas töö ja suund, kuhu edasi liikuda. Elama läheks ta ema juurde, kes ei ole selle vastu, nad on suhelnud ja leidnud ühise keele. Vastab tõele, et ta on kolmel korral ema suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise. Neil oli emaga ühine võitlus alkoholi vastu, ema ei tahtnud teda välja lasta. Ta on kindel, et vägivallatsemised ema kallal enam ei kordu. Ta on pöördunud ka varem alkoholiravile, pidades kõik tähtajad vastu. See oli pärast esimest lahutust, siis püsis ta kaine. Peale kolmandat lahutust tekkis tagasilangus. L.L-i sõnul on ta nõus läbima alkoholiravi, kui kohus talle sellise kohustuse paneb. Kinnipeetav palus anda talle võimaluse vabaneda tingimisi enne tähtaega, et oma käitumisega tõestada, et vangla tuli talle kasuks ja rohkem tal probleeme ei teki. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa L.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, L.L-i ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Robert Sprengk oli asja materjalide põhjal seisukohal, et kinnipeetava peamiseks probleemiks on kogu aeg olnud alkoholisõltuvus ja alkoholi tarbimine. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kaitsja oli seisukohal, et kui kinnipeetav saab rahu alkoholisõltuvusest, siis võib täitsa tõsikindlalt arvata, et ta ei pane edaspidi toime kuritegusid. Võtmesõnaks tema ennetähtaegse vabastamise puhul on kindlasti see, et kas isik suudab ja kas kohus usub, et ta suudab tulevikus alkoholi enam mitte tarbida. Kinnipeetav on viibinud vangistuses juba 1,5 aastat, mis tähendab, et ta ei ole 1,5 aastat alkoholi tarbinud. Ta on vabastamise korral nõus läbima alkoholiravi. Vangistuses on ta läbinud vastavad sotsiaalprogrammid, mille läbimisel ta on mõistnud alkoholi tarbimise probleeme. Kinnipeetava puhul võib uskuda, et vabaduses ta enam alkoholi ei tarbi. Seega juhul, kui ta ei tarbi alkoholi, ei ole alust arvata, et ta paneks toime uusi kuritegusid. Vangistuses on isik ennast eeskujulikult üleval pidanud, tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta töötab, läbis sotsiaalprogrammi. Samuti võib arvata, et vabaduses saab tema elu olema eeskujulik. Tal on töökoht, tal on motivatsioon töötada, tal on mitu elukutset. Kaitsja oli seisukohal, et L.L väärib vabastamist ning kui kohus leiab, et L.L väärib vabastamist, palus kaitsja lisada talle täiendava kohustusena alkoholiravi läbimise. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.L-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda olenemata asjaolust, et tal on karistusregistri andmetel 5 kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab L.L esimest korda, mistõttu võib selle mõju tema edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning ta töötab alates 01.08.2018 vangla majandustöödel ja köögis. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht emale kuuluvas korteris. Kuigi kinnipeetav elas enne vangistust samas elukohas koos emaga ja pani samas elukohas toime kuriteod ema suhtes, on isiku enda sõnul suhted emaga vangistuse ajal olnud head. Ema on andnud nõusoleku poja elama asumiseks tema juures. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht Xxxx OÜ-s, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku. Kinnipeetava tutvusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid, kuid enda sõnul ta nendega enam ei suhtle, samuti ei nähtu, et isik oleks teiste poolt mõjutatav. Vangla meditsiiniosakond on isikul diagnoosinud alkoholisõltuvuse. Kinnipeetav tunnistab, et tarvitas palju alkoholi, kuid enda sõnul soovib ta edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ta on varem läbinud alkoholiravi ning suutnud olla pikemat aega ilma tarvitamata. Kinnipeetav on nõus läbima alkoholiravi ka vabanemisjärgselt. Alkoholi kuritarvitamisega seotud uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik maandada isikule katseajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning kohustuse läbida alkoholiravi määramisega. Kuigi kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles pannud toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul eeltoodu põhjal anda L.L-ile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud