2-24-129528/10 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja D. M. (kostja) sõlmisid 16.06.2019 krediidikonto lepingu nr. KK3425535 ning 24.06.2019, 4.07.2019, 6.03.2020, 9.03.2020, 22.03.2020, 27.03.2020, 29.03.2020 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr. KK3425535 muutmise kokkulepped. Viimase kokkuleppe alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,00%, lepingu muudatuste krediidi kulukuse määraks on 49,00%. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel. Kostjal on põhivõlgnevus Lepingu ülesütlemise seisuga so 29.02.2024 summas 1985,89 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 15.12.2023. a kuni 15.02.2024. a. Kostja on hagejale teostanud tagasimakseid summas 140,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1845,89 eurot (1985,89-140,00). Kostjal on intressi võlgnevus alates 15.12.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 29.02.2024: kokku summas 252,45 eurot (62,41+64,21+64,06+61,77). Intress perioodi 1.02.2024. a - 29.02.2024. a eest summas 61,77 eurot (1985,89 * 39,99% / 360 x päevade arv 28). Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1845,89 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 1.03.2024 kuni hagi esitamiseni 4.10.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 439,68 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale e-kirjana 14.02.2024 lepingu ülesütlemise teate kostja poolt antud meiliaadressile, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 29.02.2024. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 15.12.2023 osamaksest kuni 15.02.2023 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Esialgne võlausaldaja loovutas 1.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale. Hageja palub mõista kostjalt D. M. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 1845,89 eurot, intress 252,45 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 439,68 eurot; viivis alates 5.10.2024 kuni põhinõude

summas 1845,89 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 420,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 25.11.24.a ja menetluskulude nimekiri 02.12.24.a kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. TsMS § 444 lg-e 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandjate poolt ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (16.06.2019 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr. KK3425535 krediidi kulukuse määraga 49% ja 24.06.2019, 4.07.2019, 6.03.2020, 9.03.2020, 22.03.2020, 27.03.2020, 29.03.2020 muutmise kokkulepped määraga 49%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2018.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,01%, alates 31.05.19.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,37%, alates 30.11.19.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. Seega vastasid lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,01*3=60,03%; 19,37*3=58,11%; 20,61*3=61,83%) ning lepingus ja lepingu muudatustes kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 420 eurot ja esindustasu 358 eurot (sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 420 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 420 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja töötunni hinnaks on 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude arve kohaselt on Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h, 169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot. Seega kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 640 eurot (420+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (640 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.