Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Joonas-Kaarel Ranne süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi selles, et tema käitles ebaseaduslikult

Eesti Vabariigis Harjumaal suures koguses, s.o koguses, mis tekitab narkojoobe vähemalt 10 isikule, erinevaid narkootilisi aineid – kanepiõisikuid (marihuaanat), amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) varalise kasu saamise eesmärgil alljärgnevalt: Joonas-Kaarel Ranne omandas vähemalt kolmel korral tuvastamata isikult, kes peitus Wirekeskkonnas kasutajanime XXX taha, narkootilisi aineid MDMA, amfetamiini ja marihuaanat suures koguses. Joonas-Kaarel Ranne hakkas 2018.a talvel täpselt tuvastamata ajal suhtlema tuvastamata isikuga, kes peitus kasutajanime XXX taha. Omavaheline suhtlus päädis sellega, et Joonas-Kaarel Ranne hakkas temalt narkootilisi aineid ostma. Nii käitles Joonas-Kaarel Ranne esimesel korral täpselt tuvastamata ajal 2018.a kevadel 20 grammi narkootilist ainet MDMA-d, mille sai kätte XXX linnaosas täpselt tuvastamata kohas rehvi sisse peidetuna. Nimetatud narkootilisest ainest omandas Joonas-Kaarel Ranne 5 grammi ning ülejäänud 15 grammi peitis ta edasi XXX metsa. Teisel korral käitles Joonas-Kaarel Ranne täpselt tuvastamata ajal 2018.a kevad-suvel 30 grammi narkootilist ainet MDMA-d, mille sai kätte XXX ja XXX piirkonnas täpselt tuvastamata kohas. Nimetatud narkootilisest ainest omandas Joonas-Kaarel Ranne 15 grammi ning ülejäänud 15 grammi peitis ta edasi XXX maantee äärde. Kolmandat korda käitles Joonas-Kaarel Ranne erinevaid narkootilisi aineid 30.01.2019.a, mil sai XXX C OÜ sissesõidutee lähistel oleva heki all asunud peidikust koordinaatidega 59.2942590 ja 24.7361929 1519,71 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), mille tetrahüdrokannabinooli (THC sisaldus jäi 17% – 21% vahele) ja 7,63 grammi valget värvi pulbrit, mis sisaldas 97% amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 5,43 grammi puhtal kujul amfetamiini. Seejärel hoidis Joonas-Kaarel Ranne eelnimetatud narkootilisi aineid enda omandis olevas sõiduautos Audi A6 (reg.nr XXX), kuni ta politseiametnike poolt 30.01.2019.a kella 16:36 ajal Tallinnas, Tammsaare tee, Järvevana tee ja Pärnu mnt viaduktil (Tallinn, Pärnu maantee 141) kinni peeti. Samal päeval, so 30.01.2019.a, teostati Joonas-Kaarel Ranne omandis olevas sõiduautos Audi A6 (reg.nr XXX) läbiotsimine, mille alguses soovis Joonas-Kaarel Ranne vabatahtlikult politseile välja anda nimetatud sõiduauto pagasiruumis olnud musta värvi prügikoti koos selles olevate vaakumpakendite ning nendes olevate ainetega – 1519,71 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), mille tetrahüdrokannabinooli (THC sisaldus jääb 17% – 21%) ja 7,63 grammi valget värvi pulbrit, mis sisaldas 97% amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 5,43 grammi puhast amfetamiini. Samal päeval, s.o 30.01.2019.a teostati läbiotsimine Joonas-Kaarel Ranne elukohas aadressil XXX, mille alguses soovis Joonas-Kaarel Ranne vabatahtlikult politseile välja anda varasemalt edasimüügi eesmärgil Wire suhtluskekskonnas kasutajatunnust XXX kasutava isiku vahendusel ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine MDMA, so kokku 22,25 grammi MDMA ́d, mis sisaldab 91% - 92% metlüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, mis sisaldab 13,4 grammi puhast MDMA ́d ning narkootilise aine pakendamiseks ja kaalumiseks vajalikud vahendid. Nimetatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära narkootikumide käitlemiseks, sealjuures edasimüügiks vajalikke esemeid: kaks elektroonilist kaalu MDMA ja delta-9tetrahüdrokannabinooli jälgedega narkootiliste ainete kaalumiseks; taimepurusti, milles oli 0,061 grammi peenestatud kanepit (marihuaanat, THC sisalduse määramine ei olnud aine vähesuse tõttu võimalik); musta värvi plasttops delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgedega; minigrip kilekott metamfetamiini ja 4-fluorometamfetamiini (4-FMA) jälgedega; plasttops

delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgedega ja plasttops, milles olid kanepivarre tükid massiga 1,53 grammi (THC sisalduse määramine ei olnud aine vähesuse tõttu võimalik) ning hulgaliselt pakendamisvahendeid (minigrip-kilekotid, kasutamata geelkapslid ja kasutatud fooliumirull), pakendamaks narkootilisi aineid väiksemateks, edasimüügikogusteks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepiõisikud (marihuaana), amfetamiin, MDMA, 4-fluorometamfetamiin (4-FMA) ja metamfetamiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja; delta-9-tetrahüdrokannabinool kuulub kolmandasse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist. MDMA puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,4 grammist.Joonas-Kaarel Ranne käitles narkootilisi aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe keskmiselt 2163 inimesele. Seega pani Joonas-Kaarel Ranne toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 09.05.2019.a sõlmisid Riigiprokuratuuri abiprokurör Raigo Aas, süüdistatav Joonas-Kaarel Ranne ja tema määratud kaitsja Liis Suik käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus Joonas-Kaarel Ranne süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 aasta 6 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud ja 15 päeva vangistust ning ülejäänud ärakandmata karistust, s.o 3 aasta pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Joonas-Kaarel Ranne ei pane 3 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse algust lugeda KarS § 68 lg 1 järgi alates 30.01.2019.a, mil Joonas-Kaarel Ranne peeti kahtlustatavana kinni ning mis ajast alates viibib ta vahi all. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (1350 eurot), narkootilise aine ekspertiisi kulu, DNA ekspertiisi kulu ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 11.06.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Joonas-Kaarel Ranne kuulub KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Violetta Kõvask Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.