Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 20. novembri 2013 otsus jõustus 6. detsembril 2013. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 16. mail 2019 Tartu Maakohtule taotluse asendada I.T-le mõistetud ja tasumata rahaline karistus vangistusega. Taotlusest nähtub, et I.T suhtes alustati täitemenetlust, kuna ta ei tasunud rahalist karistust vabatahtlikult. 24. jaanuaril 2019 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahalise karistuse täitmise võimatusest. Kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 20. novembri 2013 otsusega karistati I.T rahalise karistusega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi grupiviisilise omavolilise sissetungimise eest võõrale territooriumile: ta sisenes 14. märtsil 2013 koos ühe teise inimesega aeda, kuhu oli muu hulgas pargitud üks auto . KarS § 266 muudeti 2015. aastal. Praegu on selle paragrahvi esimeses lõikes sätestatud väärteokoosseis ja teises lõikes kuriteokooseis. I.T tegu praeguse KarS § 266 lg 2 kohaselt kuriteoks pidada ei saa. Esiteks ei olnud aed elamiseks kasutatav ruum KarS § 266 lg 2 p 1 mõttes. Teiseks ei rakendus KarS § 266 lg 2 p 2, sest I.T ei kasutanud sissetungimiseks vägivalda. I.T tegu pole võimalik kvalifitseerida ka KarS § 266 lg 2 p 3 järgi, sest territoorium, kuhu I.T tungis, polnud diplomaatilise puutumatusega maa-ala. Viimaks ei vasta I.T tegu ka KarS § 266 lg 2 p 4, sest I.T ei pannud sissetungimist toime selleks, et hõivata territooriumi või takistada apärast korr tegevust sellel territooriumil : I.T tahtis varastada aeda pargitud veoauto kütusepaagist kütust. Ka ei kujuta I.T tegu endast kuritegu mõne muu täna kehtiva karistusseaduse järgi. KarS § 5 lg 2 järgi teise lause järgi on seadusel, mis muudab seni kuriteona karistatava teo väärteoks ja mis välistab sellega selle teo eest vangistuse mõistmise, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, kellele jõustunud kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust tahetakse asendada vangistusega. Seda seepärast, et rahalise karistuse asendamine vangistusega on vangistuse täitmisele pööramine KarS § 5 lg 2 teise lause mõttes, kuna rahalise karistuse asendamisel vangistusega peab isik kandma rahalise karistuse asemel reaalset vangistust. Arvestades asjaolu, et menetluse esemeks olev tegu pole enam kuriteona karistatav, ei saa KarS § 5 lg 2 teisest ja kolmandast lausest tulenevalt asendada I.T-le Tartu Maakohtu 20. novembri 2013 otsusega mõistetud rahalist karistust vangistusega. Ka ei tule kõne alla üldkasuliku töö määramine, mis asendusvangistuse puhul üldjuhul võimlik on: vt KarS § 70. Üldkasulik töö on üksnes meede, millega karistus asendatakse. Niisiis eeldab üldkasuliku töö kohaldamine kõigepealt põhikaristuse ehk praegusel juhul vangistuse kohaldamist. Sega aga ülal toodud põhjustel teha ei saa. Teoreetiliselt tuleks kõne alla ka aresti kohandamine tulenevalt sellest, et I.T tegu kujutab endast väärtegu KarS § 266 lg 1 mõttes. Sedagi teha ei saa. Nimelt saab KarS § 5 lg 2 ls 3 järgi vähendada karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani vaid juhul, kui tegu on kuriteona karistatav ka uue seaduse järgi. Täitmiskohtunik ei saa mõista asenduskaristusena aresti isikule, kelle suhtes pole väärteomenetluses tehtud otsust rahatrahvi mõistmise kohta. Kuna I.T-le mõistetud rahalist karistust ei saa vangistusega asendada, tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus I.T-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks vangistusega jätta rahuldamata.

Samas on endiselt võimalik nõuda I.T-lt sisse rahaline karistus. Seda seetõttu, et selle karistusliigi suhtes KarS § 5 lg 2 tähendust ei oma. Seega tuleb kohtutäituril jätkata I.T-lt rahalise karistuse sissenõudmist kuni rahalise karistuse täitmiseni või kuni rahalise karistuse täitmise aegumiseni KarS § 82 lg 5 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.