Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium
Määruse tegemise aeg ja koht
16. mai 2019, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-19-1541
Kohtukoosseis
Andres Parmas, Meelika Aava ja Julia Katškovskaja
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. märtsi 2019. a otsus, millega mõisteti Aleksei Svetlov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja temalt mõisteti välja menetluskulud
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatava Aleksei Svetlovi (Svetlov, ik 38505290242; viibimiskoht Tallinna Vangla) kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus esitatakse advokaadi kaudu Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Lisaks märgib kohtukolleegium, et määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis kõnealuse kaebuse arutamisel tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Kehtivad õigusaktid ei näe ette võimalust jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda. Kohtukolleegium juhib kaebaja tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Seejuures lasub tõendamiskoormis süüdistataval, kuid süüdistatav ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Veelgi enam, kaebuses mööndake, et A. Svetlovil ei ole enda maksejõuetuse tõendamiseks dokumente esitada. Ainuüksi väide, et isik on olnud töötu, tal puudub ametlik sissetulek ja ta pani varguse toime rahaliste vahendite saamiseks, ei tõenda veel tema maksejõuetust. Väide, et A. Svetlovil puudub lootus pärast vabanemist tööd leida, on paljasõnaline ja põhjendamatu. Kuigi kaebuse kohaselt on A. Svetlov püüdnud täita temal lasuvaid rahalisi kohustusi, ei anna nimetatud asjaolu alust teda menetluskulude tasumisest vabastada. A. Svetlovi puhul on tegemist tööealise isikuga, kellel ei ole kohtu andmetel takistusi töökoha leidmise ja töö tegemisega. A. Svetlov soovib enda kinnitusel vanglas tööle asuda. Seega ei ole välistatud, et süüdimõistetu saab vangistuse ajal sissetulekuid, millest on võimalik menetluskulusid tasuda. Ka Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 tehtud lahendis selgitanud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Kohtul ei ole andmeid selle kohta, et A. Svetlov ei oleks tervislikel põhjustel võimeline vangistuses ja pärast kinnipidamisasutusest vabanemist tööd tegema.
mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 30 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb nimetatud summa A. Svetlovilt kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.