Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

-

-

Vitali Božerjanovi kohustamises tasuma ajavahemikul 1.maist 2019 kuni

Kaitsja apellatsioon rahuldada, süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt.

Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova apellatsioonimenetluses Vitali Božerjanovile osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 30 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik prokuröri ja kaitsjal esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

arvestuse kohaselt oli eelmise otsusega V. Božerjanovile mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 23 päeva vangistust. Sellest tulenevalt mõistis kohus V. Božerjanovile liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistuse hulka V. Božerjanovi eelvangistuses viibitud aja 7 päeva, st aja V. Božerjanovi kinnipidamisest 9. jaanuaril 2019 kuni 15. jaanuarini 2019, mil V. Božerjanov asus kandma eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust. Ärakandmata karistuseks luges kohus sellest tulenevalt 2 aastat 2 kuud 16 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 13. märtsi 2019. KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel mõistis maakohus Vitali Božerjanovilt riigi kasuks välja sundraha 1350 eurot ja riigi õigusabi kulud 394,50 eurot. Kohus määras, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, tasudes alates 1. maist 2019 kuni 1. aprillini 2020 igal kuul kuu esimeseks kuupäevaks vähemalt 145,30 eurot, viimase osamakse suurus on sel juhul 146,20 Kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust põhjendas maakohus – küll mitte karistuse mõistmise, vaid tõkendi käsitluse all – järgmiselt. Harju Maakohtu 19. novembri 2018 otsusega mõisteti V. Božerjanovile liitkaristuseks 4 kuud 17 päeva vangistust. Seda karistust kannab V. Božerjanov Tallinna Vangla teatise kohaselt alates 16. jaanuarist 2019. Seetõttu tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita praeguses menetluses mõistetud karistusele ka eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtuotsuse tegemise seisuga on see 2 kuud 23 päeva vangistust (vangistuse ära kantud periood: 16. jaanuar 2019 kuni 12. märts 2019). Tekkinud liitkaristusest (2 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust) tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 9. jaanuarist 2019 kuni eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise alguseni (st 15. jaanuarini 2019 k.a), s.o 7 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 2 aastat 2 kuud 16 päeva vangistust. Liitkaristuseks kandmise alguseks tuleb lugeda 13. märts 2019. Menetluskulude kohta märkis kohus, et vastavalt KarS § 180 lg-le 1 peab menetluskulud hüvitama süüdimõistetu. Kohus leidis, et V. Božerjanovilt tuleb välja mõista sundraha ja riigi õigusabi kulud. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1350 eurot. Kaitsja on esitanud kohtueelses ja kohtumenetluses taotlusi tasu määramiseks kokku 394,50 euro ulatuses. Kohus leidis, et õigusabikulud taotletud mahus on põhjendatud. Kohus pidas põhjendatuks jätta kohtupsühhiaatriekspertiisi kulud 765 eurot riigi kanda, sest kohtueelses menetluses menetleja initsiatiivil tehtud ekspertiis asja lahendamise seisukohast täiendavat teavet ei andnud. Kohus leidis, et ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiks V. Božerjanovilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. V. Božerjanov saab töövõimetuspensioni. Seega on tal sissetulek, millest menetluskulusid tasuda. Kuigi tegu on töövõimetu isikuga, saab ta soovi korral vanglas ka jõukohast tööd teha, suurendades selliselt oma sissetulekut. Kuna süüdistatav viibis vangistuses ja tema sissetulek oli vähene ning võimalused selle suurendamiseks piiratud, pidas kohus põhjendatuks väljamõistetavate menetluskulude

hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks maksimaalse võimaliku aja 12 kuud, mille vältel tuleb menetluskulusid tasuda kuumaksetena.

Maakohus tegi 21. märtsil 2019 määruse, millega jättis kaitsja taotluse rahuldamata.

Kohus leidis, et taotlus on põhjendamatu ja kohtuotsuses V. Božerjanovile mõistetud karistuse täpsustamiseks alust ei ole. KarS § 65 lg 2 alusel saab mõistetud karistust suurendada üksnes eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohus leidis, et selline sõnastus viitab üheselt vajadusele tuvastada eelmise otsuse järgi uue kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud karistuse osa (vt ka KarS komm vlj 2015, lk 198 p 6.2). Seega ei ole võimalik ärakandmata karistuse osa tuvastamise arvutuskäigus asuda eelmise karistuse lõpptähtajast maha arvestama perioodi kohtuotsuse tegemise kuupäevani ja lahutama seda varasema otsusega mõistetud karistusest. Kohus leidis, et kaitsja on ilmselt ekslikult lähtunud isiku ankeetandmetes märgitud karistuse kandmise perioodist (kuni 02.06.2019.a), mis käib eelmise kohtuotsuse kohta. Kohus märkis, et tegemist on kohtueelse menetluse seisuga tuvastatud karistusandmetega. Kohtul oli kohustus arvestada välja isiku reaalselt ärakantud karistusaeg ja seda on otsuses ka tehtud. Kohus leidis, et otsuses ei ole ka arvutuskäigus eksitud. Tulenevalt KarS § 67 lg-st 1 arvutatakse vangistuse tähtaega aastates, kuudes ja päevades. V. Božerjanovile oli mõistetud Harju Maakohtu 19. novembri 2018 otsusega liitkaristuseks 4 kuud 17 päeva vangistust. Selle karistuse kandmise algas Tallinna Vangla teatise kohaselt 16. jaanuaril 2019. Seega

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja.

4.1 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Božerjanovile KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas. Ta taotleb, et ringkonnakohus loeks V. Božerjanovile eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa suuruseks 2 kuud 20 päeva, mõistaks sellest tulenevalt liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 20 päeva vangistust, millest loeks omakorda kantuks 7 päeva vangistust. Kaitsja leiab, et maakohus on ekslikult lugenud eelmise karistuse ärakandmata osaks 2 kuud 23 päeva. Apellant leiab, et tegelikult oli 13. märtsi 2019 seisuga eelmise otsusega mõistetud karistuse pikkus 2 kuud 20 päeva (13.03 – 02.06.2019). 4.2 Esialgses apellatsioonis vaidlustab V. Božerjanov maakohtu otsust talt välja mõistetud menetluskulude osas. Ta palub vähendada talt välja mõistetavaid menetluskulusid nii palju kui võimalik ja peatada menetluskulude maksmise kohustus karistuse kandmise ajaks. V. Božerjanov märgib, et tal ei ole võimalik kuus 145,3 eurot tasuda. Ta on 100% töövõimetu ja saab pensioni 500 eurot kuus ning karistuse kandmise ajaks on sellegi maksmine peatatud. Apellatsiooni täienduses taotleb V. Božerjanov, et ringkonnakohus kontrolliks, kas maakohus on jätnud kolm päeva karistusest kantuks lugemata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28 päeva, V. Božerjanovi kasuks, kohtu kasutatud metoodika puhul aga tema kahjuks. Erinevus tuleneb sellest, et kuudes arvestatava tähtaja puhul loetakse üheks kuuks ajavahemik ühe kalendrikuu mingist kuupäevast järgmise kalendrikuu vastava kuupäevani, seevastu päevade kuudeks teisendamisel lähtutakse arvestusest, et kuu pikkus on 30 päeva. See tähendab, et kaitsja metoodikast tulenevalt oli V. Božerjanovi vangistuse teise kuu pikkus 28 päeva, kohtu kasutatud metoodika puhul aga 30 päeva, millest 24 oli uue otsuse tegemise seisuga V. Božerjanovil kantud ning 6 kandmata. Eelnevast tulenevalt on oluline, kummast metoodikast tuleb lähtuda. Vastavat küsimust on käsitlenud Riigikohus 2. detsembril 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14 tehtud otsuses. Riigikohus lähtud selles kohtuasjas metoodikast, millele praeguses kriminaalasjas tugines kaitsja: otsuse punktis 25 on Riigikohus märkinud, et selle väljaselgitamiseks, millise osa varasema kohtuotsusega mõistetud vangistusest süüdlane ära kandis ja milline osa tal kandmata jäi, tuleb selgitada, millal talle mõistetud vangistuse tähtaeg kulgema hakkas ja millal see pidanuks lõppema. See, et Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb karistuse ärakandmata osa arvutamiseks selgitada välja, millal pidanuks karistus lõppema, tähendab, et Riigikohus pidanud oluliseks just seda, milliseks oleks süüdlase karistus reaalselt kujunenud, kui ta oleks karistuse järjest ära kandnud. Sellest põhimõttest on V. Božerjanovi karistuse ärakandmata osa arvutamisel lähtunud ka kaitsja. Eelnevast lähtuvalt on teinud maakohus KarS § 65 lg 2 alusel karistuse mõistmisel vea. Järelikult tuleb kaitsja taotlus rahuldada ja lugeda V. Božerjanovi eelmise otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osaks 2 kuud 20 päeva. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsusega V. Božerjanovile KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristus tühistada ning mõista V. Božerjanovile KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 20 päeva vangistust. Sellest tuleb omakorda lugeda kantuks 7 päeva ning liitkaristuse ärakandmata osa on seega 2 aastat 2 kuud 13 päeva vangistust.

Hoolimata töövõimetusest ei ole välistatud, et V. Božerjanovit on võimalik vanglas mingisuguselegi tööle rakendada, kuid üldteada on see, et vanglas makstavad tasud on väiksed. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta valdavalt riigi kanda. Ringkonnakohus jätab täielikult riigi kanda riigi õigusabi kulud. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulude hulka kuuluva sundraha mõistab ringkonnakohus V. Božerjanovilt välja 50% ehk 675 euro ulatuses. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus ühtlasi, et V. Božerjanovil on võimalik tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest 56,25 euro suuruste kuumaksetena. V. Božerjanovi taotlust, lükata menetluskulude tasumise kohustust edasi, ei ole ringkonnakohtul võimalik rahuldada. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse üksnes menetluskulud osaliselt riigi kanda jätta ja võimaldada menetluskulude tasumist ositi.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.