Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

2(5)

Tunnistaja PP ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta on kannatanu XX elukaaslane. Ka tunnistaja PP räägib taksos olnud makseterminalist, mida tegelikult seal ei olnud. Süüdistatava avaldus kannatanu suhtes kriminaalasja algatamiseks jäeti põhjendamatult tähelepanuta ja liideti käesoleva menetlusega. Kui seda asja oleks uuritud eraldi kriminaalasjana, siis oleks kannatanu süü süüdistatava suhtes füüsilise vägivalla tarvitamises tõendamist leidnud. Kuna kannatanu on tegelenud 12 aastat poksiga, siis on tal alkoholi tarvitamine kategooriliselt keelatud. Kuivõrd ta ei ole alkoholiga harjunud, siis võis kahe pokaali veini joomine põhjustada tal raske joobe ja ta võis muutuda seetõttu agressiivseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on praeguses kriminaalasjas tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest maakohtu otsuses on järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt on V. Hitrov süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi süüdi tunnistatud. Asjaolu, et süüdistatav maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist. Vaidlustades oma süüditunnistamise talle esitatud süüdistuses, ei tugine süüdistatav mitte maakohtu tuvastatud faktilistele asjaoludele, vaid enda versioonile sündmuste käigust. 7.2 Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Arutatavas asjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav V. Hitrov 6. novembri 2016 öösel sularahaautomaadist kannatanu XX pangaarvelt 3 300 eurot sularaha välja võttis, tehes seda osade kaupa kokku kuus korda. Selle asjaolu vastu ei vaidle ka süüdistatav ega tema kaitsja. Vaidlus käib vaid selle üle, kas kannatanu XX lubas süüdistataval oma arveldusarvelt raha välja võtta või tegi süüdistatav V. Hitrov seda omavoliliselt. Süüdistatav V. Hitrov viitab oma apellatsioonis OÜ M vastusele 28. märtsil 2018 politsei järelepärimisele, mille kohaselt V. Hitrovi taksos makseterminali ei kasutata. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kohtule sellist tõendit esitatud ei ole. Isegi kui oleks selline tõend kohtule esitatud, ei tõendaks see seda, et V. Hitrovi taksos makseterminaali tegelikult kasutada ei püütud. Kannatanu XX ja tunnistaja PP on jätkuvalt kinnitanud, et taksojuht hoidis enda käes makseterminali ja tema kõrval istunud kannatanu XX pani oma pangakaardi makseterminali ja vajutas kaks korda PIN koodi, kuid makse ei õnnestunud. Kohus ei ole kannatanu ja tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks tunnistanud. Küll aga tunnistas ta ebausaldusväärseks süüdistatava V. Hitrovi ütlused, sest süüdistatav muutis kohtuistungil olulises osas oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Vaatamata sellele on maakohus leidnud, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, mistõttu puudub kohtul võimalus makseterminali olemasolu või selle puudumist tuvastada. Kannatanu ja prokurör ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik tõendatuks lugeda, et makseterminal taksos siiski oli. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole V. Hitrovi süü tõendamise seisukohast sellel asjaolul ka määravat tähtsust, sest V. Hitrov ei eitagi pangaautomaadist XX sularaha välja võtmist. Süüdistatav V. Hitrov leiab, et kannatanu XX ja tunnistaja PP ütlused ei ole usaldusväärsed. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et süüdistatav ega tema kaitsja ei ole maakohtus kannatanu XX ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks taotlenud tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Asjaolu, et tunnistaja PP on kannatanu elukaaslane, ei muuda automaatselt tema ütlusi ebausaldusväärseks. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 4-13 põhjalikult analüüsinud kannatanu XX, tunnistaja PP ja süüdistatava V. Hitrovi ütlusi ning põhjendanud, miks ta kannatanu ja tema elukaaslase ütlusi usaldusväärseks peab ning miks ta süüdistatava ütlused tervikuna ebausaldusväärseks tunnistab. Asja materjalidest nähtub, et V. Hitrov on oma ütlusi kogu menetluse vältel, sealhulgas kohtuistungil, muutnud. Tema ütlused ei

4(5)

ole kooskõlas kannatanu ja tema elukaaslase ütlustega ega teiste kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu motiividega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Süüdistatav heidab maakohtule ette, et kriminaaltoimikusse on tõendina juurde võtmata veel mitmed turvakaamerate salvestused. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdistatav esitanud selle väite hilinenult, sest maakohtu 17. jaanuari 2019 kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistataval ega tema kaitsjal ei ole enne kohtulikke vaidlusi olnud taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et V. Hitrov tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.