Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-19-1239

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Janek Treilmanni süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, alkoholijoobes olles, 13.12.2018.a kell 12.50 ajal, Rapla linnas Kauba tn 2 asuvas Rapla Tarbijate Ühistu Võiroosi kohvikus, tungis klienditeenindaja RS ja kohviku külastajate nähes kallale IU, tõukas ta põrandale pikali ning lõi kannatanut vähemalt kahel korral rusikaga näkku ning vähemalt kahel korral jalaga kehapiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist Lk 2 / 3

1-19-1239 valu ja järgmised vigastused: koljusisese vigastuse, konkusssiooni (põrutuse), pindmise peavigastuse, huule ja suuõõne pindmise vigastuse, pindmised rindkere, kõhu, selja alaosa ja vaagna vigastused. Seega Janek Treilmann, rünnates avalikus kohas kannatanut ning tekitades talle löömisega füüsilist valu ja tervisekahjustusi, samuti häirides avalikus kohas kohvikutöötajate ja külastajate rahu ja turvatunnet, rikkus korrakaitseseaduse § -s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt ja pani sellega toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga. Vastavalt Janek Treilmann ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Janek Treilmann süüdi tunnistada ja karistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 10 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise hulka lugeda eelvangistus 14.-16.12.2018.a, s.o. 3 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada vangistust 9 kuud ja 27 päeva temale Pärnu Maakohtu 12.02.2018.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 5 kuu ja 27 päeva, võrra ning liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust. Asendada vangistus KarS § 69 lg 1, lg 3 kohaselt 474 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on Janek Treilmann kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Süüdistatava kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 90 eurot, sundraha 810 eurot. Kuna Janek Treilmann ei tööta vähendada KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha poole võrra ja mõista temalt välja 405 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude ja sundraha, kokku summas 495 eurot, tasumist ositi 12 kuu jooksul, igakuiselt 41.25 eurot. Kannatanu on andnud kokkulepemenetluseks nõusoleku 20.12.2018.a.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.