Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

programmides ning muusika- ja pereteraapias. Kinnipeetava iseloomustuses tulevad väga hästi esile Pjotr Jastremski mõtlemises toimunud muudatused. Vangla iseloomustuses on kirjas, et isik on mõistnud, et vajab stabiilsust. Võrreldes vangistuse algusega on Pjotr Jastremski käitumine kaaskinnipeetavate ja ametnikega viisakas, paranenud on analüüsioskus, isik suudab konfliktiolukorras end kontrollida ning lahendada erimeelsused sõnadega kasutama selleks vägivalda. Pjotr Jastremski kirjeldab ka realistlikult erinevate tegude võimalikke tagajärgi. Kaitsealune kahetseb kuritegude toimepanemist ja mõtlematut käitumist. Ta on vangistuses näidanud, et on võimeline eesmärke püstitama ja neid täitma. Suudab „ei“ öelda ja lähtuvalt iseenda analüüsivõimest otsuseid vastu võtta. Kinnipeetava iseloomustusest joonistub välja isiku mõtlemisviisi ja käitumise muutus vangistuse ajal. Sedavõrd positiivset iseloomustusest näeb vanglalt harva. Kaitsja lisab, et väga edukalt on vähendatud ka kuritegudega seonduvaid riske ning vangla iseloomustusest ilmneb, et tegelikult on kõik praeguseks juba maandatud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pjotr Jastremski ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Pjotr Jastremski on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Tal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ning kohtule esitatud materjalidest selgub, et olemas on ka vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis tagaks isikule piisava sissetuleku ning võimaldaks tegeleda võlgnevuste likvideerimisega. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et käesolevaks ajaks on kinnipeetava läbisaamine oma perekonnaga paranenud ning perekonnas ollakse üksteisele toeks. Kõike eeltoodut arvesse võttes hindab kohus kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi väga heaks. Pjotr Jastremski on kasutanud käesolevat vangistusaega aktiivselt enda probleemkäitumisega tegelemiseks. Pjotr Jastremski on töötanud kohusetundlikult majandustöödel, omandanud põhihariduse, läbinud sõltuvuskäitumise muutumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, saanud psühhiaatrilist ravi, läbinud erinevaid vestlusi, osalenud edukalt muusikateraapias, pereteraapias ning noortele kinnipeetavatele suunatud motivatsioonisüsteemis ning võtnud aktiivselt osa huviringidest. Järelikult on uute kuritegude toimepanemise riske läbi erinevate tegevuste läbimise maandatud. Samas ei saa kohus jätta arvestamata kinnipeetava kehtivaid distsiplinaarkaristusi – kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Pjotr Jastremskil on käesoleval ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuivõrd kinnipeetav ei ole isegi vanglas olnud suuteline alluma kehtestatud reeglitele, siis ei saa kohus olla veendunud, et ta oleks selleks suuteline ka vabaduses. Kohus võtab arvesse, et vangla hinnangul on kinnipeetava käitumine võrreldes varasemaga paranenud, kuid kohus ei saa jätta tähelepanuta ka teisi KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid. Pjotr Jastremski näol on tegemist isikuga, keda on vaatamata tema noorele eale juba korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust ei kanna isik samuti esimest korda. Sealhulgas on Pjotr Jastremskile korduvalt antud võimalus olla kriminaalhooldusel, teda on allutatud elektroonilisele valvele ning teda on varasemalt ka karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid kriminaalhooldused ebaõnnestusid, sest kuritegude toimepanemine tema poolt jätkus. Samuti esitati kohtule korduvalt erakorralisi ettekandeid kriminaalhooldusega

kaasnevate kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumiste tõttu. Järelikult, kui võtta arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku, siis eksisteerib Pjotr Jastremski puhul oht, et ta võib vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute kuritegude toimepanemist. Kuivõrd isik tarvitas käitumiskontrolli ajal narkootikume ning pani kuritegusid toime grupis, siis suurendab tema puhul uute kuritegude toimepanemise riski lisaks sõltuvus kanepist ning kriminaalse taustaga isikutest koosnev suhtlusringkond. Tõsi, vangla materjalidest nähtub, et Pjotr Jastremski mõtlemises, käitumises ja hoiakutes on vangistuses toimunud suured muutused. Samas seavad kinnipeetava varasem elukäik ning kehtivad distsiplinaarkaristused kahtluse alla kinnipeetava tahte kehtestatud korrast kinni pidada. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Pjotr Jastremski vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.