Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29. märts 2019, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-13760
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Tõlk
Jelena Laas
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksei Rjabkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Aleksei Rjabkov, isikukood 36412290017, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 13.03.2009 ja lõpp 17.03.2022
Kohtuasja läbivaatamise aeg
08.03.2019, videokohtuistung
Jätta Aleksei Rjabkov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksei Rjabkovile ja prokurörile. Asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 03.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13760 tunnistati Aleksei Rjabkov süüdi KarS § 114 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 26.11.1996 otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning kohus mõistis Aleksei Rjabkovile liitkaristuseks 13 aastat 10 päeva vangistust. Kohus luges Aleksei Rjabkovi karistuse kandmise alguseks 13.03.2009. Kohtuotsus jõustus 16.12.2010. Viru Vangla esitas 19.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Rjabkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Aleksei Rjabkovi tingimisi ennetähtaega vabastamist.
Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Aleksei Rjabkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksei Rjabkovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 08.03.2019 kohtuistungil avaldas Aleksei Rjabkov kohtule, et selles riigi ta elada ei taha ning käitumiskontrolli ta ei soovi. Siin riigis tal elukohta ei ole ning ta sõidab siit vabanemise korral kohe ära. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Rjabkov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Viru Vangla materjalidest nähtub, et Aleksei Rjabkov ei soovi vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.02.2018 määrusele kohtuasjas nr 1-14-10087, milles on selgitatud, et süüdimõistetu arvamus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta võib tõepoolest kujutada endast argumenti, mida kohus ei saa ega tohi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kaalumisel eirata, kuid vastavasisulise nõusoleku puudumine ei takista vangla taotluse läbivaatamist ega anna alust jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust otsustamata. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav Aleksei Rjabkov on vangistuse jooksul võtnud osa erinevatest kuriteoriske maandavatest tegevustest. Aleksei Rjabkov on vangistuse jooksul töötanud, õppinud riigikeelt, osalenud erinevatel vestlustel ning läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse treening“. Samas on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane tingimus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Vangla materjalidest nähtub, et Aleksei Rjabkovil on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus (tööstushoonest metallpuuri eluosakonda toimetamine). Distsiplinaarkaristus ning fakt, et Aleksei Rjabkov ei soovi enda käitumiskontrollile allutamist, viitavad, et isik ei ole motiveeritud alluma kriminaalhooldusametniku korraldustele ning reegleid järgima. Kohus ei saa asuda seisukohale, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused soodustaksid tema õiguskuulekust vabaduses. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik ei ole andnud vanglale oma vabanemisjärgse elukoha andmeid, sest ta ei soovi vanglast tingimisi enne tähtaega vabaneda. Aleksei Rjabkovil on võimalus vabanemise korral kasutada tugiteenust vanglast vabanenutele, mille raames pakutakse tugiisiku teenust ning majutusteenust, kuid kindlat vabanemisjärgset aadressi kohtule avaldatud ei ole. Samuti puudub Aleksei Rjabkovil vabanemisjärgne töökoht ning vanglal puudub ka informatsioon Aleksei Rjabkovi sotsiaalse võrgustiku kohta.
Kohus on Aleksei Rjabkovile juba andnud võimaluse vabaneda tingimisi enne tähtaega allutades isiku kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid kriminaalhooldus Aleksei Rjabkov suhtes ebaõnnestus, sest isik rikkus käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja lisakohustusi ning pani kriminaalhoolduse ajal toime uue raske kuriteo. Käesolevat pikka vanglakaristust kannab Aleksei Rjabkov raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest (teise inimese tapmine, kui see on toime pandud vähemalt teist korda). Aleksei Rjabkovi puhul on kindlasti suureks probleemiks ka alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on pannud vägivallakuriteod toime alkoholi tarvitamise tagajärjel või sellest ajendatult (Aleksei Rjabkov käitub alkoholijoobes ettearvamatult, on vägivaldne ning teistele ohtlik). Kusjuures kinnipeetav sõltuvust ei tunnista, seoseid kuriteo ja alkoholi tarvitamise vahel ei näe, muutusteks valmis ei ole ning väidetavalt jätkab Aleksei Rjabkov peale vabanemist alkoholi tarvitamist. Seega esineb väga suur oht, et isik vabaduses uuesti alkoholi tarvitama hakkab, mis võib tema puhul soodustada uue kuriteo toimepanekut. Kohus leiab, et Aleksei Rjabkovist lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on liiga suur – seda näitab eelkõige kehtiv distsiplinaarkaristus, kuriteo toimepanemise asjaolud, varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ning Aleksei Rjabkovi enda suhtumine alkoholi tarvitamisse. Uute kuritegude toimepanemise ohtu ei ole käesolevaks ajaks piisavalt maandanud ka individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksei Rjabkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.