Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
28.03.2019
koht
Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-16-11039
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Kaitsja
vandeadvokaat Robert SPRENGK
Tõlk
Olga NÕMMEMEES
Asja läbivaatamise kuupäevad
21.09.2018
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Kriminaalhooldusametnik
28.03.2019 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Triin TARENDI 10.09.2018 erakorraline ettekanne A. Š.ILE Viru Maakohtu 26.01.2017 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks
sünd. XXX, isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, töökoht puudub, käesoleval ajal kannab karistust Viru Vanglas Triin TARENDI Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Triin TARENDI 10.09.2018 erakorraline ettekanne A. Š.ILE Viru Maakohtu 26.01.2017 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldama ta. Rahuldada vandeadvokaat Robert SPRENGKI taotlus, määrata tema poolt A. Š. ILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest
(ükssada
kakskümmend üheksa) eurot (s.h. ettekandega tutvumine 25 €, 21.09.2018 istungil osalemine 25 €, 28.03.2019 istungil osalemine 25 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Narva – Jõhvi 7,50 €, käibemaks 16,50 €, 21.09.2018 isikliku sõiduki kulu 10 €, 28.03.2019 isikliku sõiduki kulu 15 €, käibemaks 5 €). Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A. Š. tunnistati süüdi Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg.2 p.3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg. 2 p.2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 11.02.2017. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 26.04.2017 Viru Maak ohtu Jõhvi kohtumajale erakorralise ettekande A. Š.ile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks seoses asjaoluga, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning lisakohustust jätkata üldhariduse omandamist. Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 26.04.2017 erakorraline ettekanne ja A. Š.ile Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega mõistetud ära kandmata karistus – 1 aasta vangistust – pöörati täitmisele ning A. Š. saadeti karistust kandma vanglasse. Kohtumäärus jõustus 06.09.2017. Viru Maakohtu 13.06.2018 määrusega vabastati A. Š. temale Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud alates katseaja jõustumisest. Katseajal oli A. Š. kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2, 12, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Kohtumäärus jõustus 29.06.2018.
Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 10.09.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale erakorralise ettekande, milles taotleb A. Š.ile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjusek s oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 31.08.2018 kell 21.05 tuvastas patrullpolitseinik Andrei Protassov aadressil xxx xx Kohtla-Järve A. Š.il indi kaatorvahendi AlcoQuant 6020 plus abil süüdimõistetu väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0,67 mg/l kohta. Joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, suured pupillid, kerged koordinatsioonihäired. Kriminaalhooldusametnik märgib, et A. Š. selgitas alkoholi tarvitamist asjaoluga, et tal oli paha tuju. Paha tuju tuli sellest, et ta tülitses oma tüdruksõbraga.
Esmane kohtumine, mille käigus A. Š.ile tutvustati talle katseajaks pandud õigusi ja kohustusi, toimus 02.07.2018. Katseajal alguses tundus, et A. Š. on teinud vanglakaristusest vajalikud j äreldused. Tema positiivset käitumist tõid esile ka nii ema kui ka MDFT terapeut. Umbes kaks kuud peale ennetähtaegset vabanemist käitumine siiski muutus. 28.08.2018 ei ilmunud ta kokkulepitud ajal registreerimisele. 30.08.2018 antud seletuses põhjendas ta seda sellega, et ajas kuupäevad segamini. Registreerimiskohustuse rikkumise tõttu koostati A. Š.ile kirjalik hoiatus. 30.08.2018 kontrollis ametnik registreerimise käigus kohustuse mitte tarvitada narkootikume täitmist. Uriiniproovi saamist teostati meessoost kriminaalhooldusametniku järelevalve all, kuid sellest hoolimata oli kriminaalhooldusametnikul alust arvata, et topsis ei olnud uriin (valge värvus ja puudus uriinile omane lõhn). A. Š. kehitas selgituseks õlgu ja teatas, et tema ei tea midagi, selline vedel ik tuli. Kriminaalhooldusalune saadeti korduvproovi võtmiseks tualetti. Seekord oli topsis uriin. Ei olnud põhjust arvata, et sel korral oleks kriminaalhooldusalune üritanud teostada pettust. Testi näit oli negatiivne. 03.09.2018 sai kriminaalhooldusametnik PPA Jõhvi politseijaoskonnast e-kirja teel ja 07.09.2018 täpsustatud info selle kohta, et A. Š.i suhtes on 31.08.2018 alustatud uut kriminaalmenetlust. 31.08.2018 kell 21.05 tuvastasid patrullpolitseinikud Kohtla- Järve xxx tn xx (VKG raudtee) A. Š.il alkoholijoobe. Peale seda viisid nad noormehe koju ja andsid üle emale. Samal õhtul kell 22.55 lõi A. Š. Kohtla- Järve linnas xxx xx kiirsöögikoha Pit Burgeri juures lõi mitu korda käe ja jalaga 27-aastast kannatanut näo piirkonda tekitades füüsilist valu ja vigastusi. Seoses sellega alustati 01.09.2018 A. Š.i suhtes kriminaalmenetlust nr.18244000808 KarS §263 lg.1 p.1 tunnustel. 10.09.2018 sai kriminaalhooldusametnik e-kirja teel info Kohtla- Järve Täiskasvanute Gümnaasiumist, et A.Š. oli koolis eelmisel nädalal ainult 03.09.2018 toimunud klassijuhataja tunnis. Hiljem helistas ta klassijuhatajale ja andis teada, et on haige. 06.09.2018 oli kooli tulnud A. Š.i ema ja küsinud, kas koolis toimuvad tunnid. Poeg oli talle öelnud, et terve nädal koolis tunde ei ole. 10.09.2018 tuli A. Š. kooli ja oli tundides. Tema käitumine oli ebaadekvaatne, väga rahutu ja ebaaustav. Ta segas pidevalt tundi, rääkis valju häälega ning kasutas oma kõnes ebatsensuurseid sõnu. Nendel kahel päeval, kui A. Š. oli koolis, esines neil vargusi ja koolivara rikkumisi. Õpilane ütles otseselt, et ta ei taha õppida ega hakka sellega tegelema. Kriminaalhooldusametnik leiab k okkuvõtlikult, et A. Š. ei ole teinud järeldusi talle varasemalt määratud karistustest ja tema ennetähtaegselt vabastamine oli ennatlik. Ta on juba rikkunud talle katseajaks pandud kohustusi ja tema suhtes on alustatud uus kriminaalasja. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et kriminaalasi on algatatud vägivaldse teo sooritamise eest. Tulenevalt eelpooltoodust on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et A. Š. on oma käitumisega näidanud, et ta ei kontrolli oma tegusid ja jätkab katseajal kohustuste rikkumist ning õigusrikkumiste toimepanemist. Seega teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KarS §76 lg.7 ettepaneku pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
Maakohtu istung 21.09.2018 Maakohus leidis, et käesoleval hetkel ei ole kohtul võimalik erakorralist ettekannet läbi vaadata, kuna karistus, mida kriminaalhooldusametnik taotleb täitmisele pöörata, on juba liidetud lühimenetluses kohtuotsusega kriminaalasjas nr.1-18-167.
Maakohus lükkas asja arutamise edasi kuni kohtuotsuse kriminaalasjas nr.1-18-167 jõustumiseni. Kohtuotsus kriminaalasjas nr.1-18-167 jõustus 22.03.2019.
Maakohtu istung 28.03.2019 Kohus selgitas süüdimõistetule kriminaalasjas nr.1 -18-167 jõus tunud kohtuotsusega kaasnevat olukorda. Süüdimõistetu A. Š. kinnitas maakohtu istungil, et asjaolud on talle arusaadavad. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt erakorralisele ettekandele taotles kriminaalhooldusametnik A. Š.ile Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Viru Maakohtu 12.09.2018 otsusega tunnistati A. Š. süüdi KarS §121 lg.2 p.2 ja § 199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 1 kuu 27 päeva . KarS §65 lg. 2 alusel liideti sama kohtuotsusega mõistetud karistusele 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 kuud 10 päeva vangistust. Seega on käesolevaks ajaks erakorralises ettekandes nimetatud Viru Maakohtu 26.01.2017 otsus liidetud ja seetõttu puudub seaduslik alus selle täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu istungil osales kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 129 €. Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle täielikult. Seoses erakorralise Vabariigi kanda.
ettekande
rahuldamata
jätmisega
jäävad
kaitsekulud
Eesti
Maakohus juhindus määruse tegemisel e eltoodust ning KrMS §383, §384, §386, §387, §428, §432.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.