Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number
1-16-11039
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Tõlk
Jelena Laas
Kaitsja
Kaja Kiilo
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid R V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
R V, isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 13.03.2017 ja lõpp 13.11.2018
Kohtuasja läbivaatamise aeg
23.01.2018, videokohtuistung
Jätta R V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta R V menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 118,20 eurot riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond kasuks 118,20 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu R V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, R V, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11039 tunnistati R V süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.08.2016 otsusega mõistetud ja
ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning kohus mõistis R Vle liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. Kohus luges vangistuse kandmise alguseks R V karistuse kandmisele asumise aja. R Vl on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud järgnevad individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused: R V õpib 9. klassis, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ õigusrikkujatele, õpib riigikeelt ning andis nõusoleku mitmedimensioonilises pereteraapias osalemiseks, mille esimene kohtumine toimus 14.10.2017. Kinnipeetavat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (mh ebatsensuursete väljendite, uputuse tekitamise, ebaviisaka käitumise, keelatud ja võõraste esemete omamise ning korraldustele mitte allumise eest). Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama aadressile xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. R V perekonna moodustavad tema ema, kasuisa ja poolõde. R V ema sõnul on kinnipeetav vabanemise korral koju oodatud, kuid ema on märganud, et poeg on vanglas oleku ajal muutunud agressiivsemaks. Kinnipeetav saab emaga hästi läbi, kuid ema arvates allub poeg vähem kontrollile. Kasuisaga on esinenud suhtlemisel probleeme. R V õpib alates 01.09.2017 xxxx. Käitumine koolis on väga halb ning teda on kaalutud koolist välja heita, sest isik segab pidevalt tundi, ropendab ning ta on isegi õpetajale näkku sülitanud. R V on alaealine ning ta on ülalpeetav oma vanemate poolt. Kinnipeetava mõlemad vanemad käivad tööl ning tullakse majanduslikult toime. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud eakaaslased, kellega koos on sooritatud ka õigusvastaseid tegusid. Vaba aega veetis isik kas kodus arvuti taga või sõpradega ringi hulkudes. R V on püütud kodus kinni hoida, kuid ta jookseb esimesel võimalusel koos sõpradega ära. Kinnipeetava ema arvates on R V käitumine ohtlik temale endale ja ümbritsevatele. R V on oma suhtlemisstiili ja käitumisega näidanud vestluste käigus, et ta ei ole koostööks motiveeritud. Isik hindab kõrgelt vangla subkultuuri ning näitab seda välja ka oma käitumisega. Sõltuvusainete kuritarvitamise osas on risk olemas. Kinnipeetav tunnistas, et ta narkootikume tarvitanud. Tarvitamised on toimunud koos kaaslastega ja lõbu pärast. R V on alkoholi kuritarvitaja. Enne vangistust tarvitas isik iga päev alkoholi, kuid sõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Kinnipeetaval on keskendumisraskusi ning tema arengutase on madal. Esineb depressiooni, stressi ja ärevust. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on olnud vägivaldsed. Isikul puudub oskus oma emotsioone kontrollida ning ta käitub impulsiivselt. Ta ei mõista oma tegevuse tagajärgi. R Vl puudub piisav perekondlik toetus tema suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning isik jätkab õigusrikkumiste sooritamist vaatamata varasematele sekkumistele. Tal on tekkinud ka sõbrad, kes mõjutavad teda õigusrikkumiste sooritamisel. R V on varasemalt katseajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ta ei täitnud koolikohustust. Motivatsioon muutuda isikul puudub. Vangla hinnangul on R V ohtlik avalikkusele. Ohustatud on isiku tuttavad kui ka juhuslikud inimesed. Oht seisneb vägivalla kasutamises kui ka varalise kahju tekitamises. Oht suureneb kui isik on alkoholijoobes, suhtleb kriminaalsete tuttavatega ning soovib saada rahalist tulu. Arvestades R V ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla R V tingimisi ennetähtaega vabastamist.
Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta R V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, R V ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 23.01.2018 toimunud kohtuistungil avaldas R V, et kui kohus annaks talle võimaluse vabaneda, siis kohus näeks, et ta on muutnud ennast paremaks. Distsiplinaarkaristused on olnud arusaamatused vangla töötajatega. Distsiplinaarkaristuste kohta märgib, et ta tegi need teod, kuid palju kordi määrati karistusi täiesti tühiste asjade eest. Varasemalt mõistetud karistus määrati tingimisi, kuid ta tarvitas käitumiskontrolli ajal alkoholi. Seekord on ta saanud aru, et alkohol ei ole talle midagi head toonud ning ta soovib minna kooli ja alkoholist loobuda. Vabanedes läheks ta õhtukooli ja lõpetaks 9. klassi ning edasi läheks ta kutsekooli. Elama läheks ta vanemate juurde. Vanematega läbisaamine on üsna hea. Kaitsja seisukoht Kaitsja on seisukohal, et kaitsealuse suhtes peaks kohaldama KarS § 761 lg 2. See kehtib II astme kuriteo puhul, kui isik on ära kandnud poole oma karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. R Vle mõisteti 1 aasta 8 kuu pikkune vangistus. Tegemist on liitkaristusega, kuid noormees oli kuritegude toimepanemise ajal alaealine. Tänaseks päevaks on isik kandnud ära poole karistusajast. Juhul, kui kohus on teisel arvamusel, peab kaitsja vajalikuks märkida järgnevat. R Vl on olnud vangistuse ajal mõningaid probleeme käitumisega. Valdavalt on probleemid olnud seotud halva kõnepruugiga. Kaitsealune on kinnitanud, et neid rikkumisi on jäänud vähemaks. Samal ajal tuleb kiituseks öelda, et isik jätkab koolis õppimist, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osaleb pereteraapias, kus toimus kohtumine. Tal on olemas alaline elukoht. Ta on kinnitanud, et soovib katseajal õpinguid jätkata ja lõpetada xxxx ning ta loobub alkoholi tarvitamisest. Tema lapsepõlv ei ole olnud kõige kergemate killast nagu lastele kohane – tal on tulnud kasvada keskkonnas, kus alkoholi tarbimine on igapäevane, millest tulenes ka vägivald. R V ema ütlustest nähtub, et noormees on muutunud vanglas veel agressiivsemaks, mistõttu kaitsja leiab, et vangla ei ole õige koht, kus kinnipeetaval tuleks edasi viibida. Vanglas viibimine ei aita teda. Üks võimalus isikut aidata on ta tingimisi ennetähtaega vabastada ja allutada ta käitumiskontrollile ühes kohustusega alluda ravile, et isik ei paneks toime uusi kuritegusid ja käituks vastavalt ühiskonna reeglitele. Kaitsja palub anda R Vle võimaluse ning vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Maakohtu määruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R V ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus leiab, et R V KarS § 761 lg 2 kohaselt vabastamisele ei kuulu, sest R V kannab liitkaristust mh tahtliku esimese astme kuriteo (KarS § 200 lg 2 p 4, 7) toimepanemise eest. KarS § 761 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane
esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 kohaselt kohaldatakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetaval on suhted vanematega head. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et isikul on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud eakaaslased, kellega koos on sooritatud ka õigusvastaseid tegusid. Järelikult võib kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendada isiku riskikäitumist vabaduses. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. R V on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta õpib A1-tasemel riigikeelt ning ta on andnud nõusoleku mitmedimensioonilises pereteraapias osalemiseks, milles toimus esimene kohtumine. Samuti nähtub, et R V õpib xxxx, kuid käitumine koolis on olnud väga halb ning kaalutud on ka kinnipeetava koolist välja heitmist, sest R V segab pidevalt tundi, ropendab ning on isegi õpetajale näkku sülitanud. Kohus leiab, et R V käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud õiguskuulekas. 03.11.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et R V on mitmeid kordi distsiplinaarkorras karistatud. Teda on distsiplinaarkorras karistatud muuhulgas uputuse tekitamise, allumatuse, vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise, ebatsensuursete väljendite, ebaviisaka käitumise ning võõraste esemete omamise eest. Samuti on Justiitsministeeriumi Vanglate osakond 22.12.2017 karistanud R V KarS § 275 lg-s 1 sätestatud väärteo (avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega) toimepanemise eest. Kohtuistungil selgitas R V, et palju kordi on talle distsiplinaarkaristusi määratud täiesti tühiste asjade eest. Siinkohal ei pea kohus niivõrd oluliseks, kui tõsiste rikkumistega tegemist oli, sest vabaduses tuleb R Vl pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Käesoleval juhul ei ole R V näidanud üles tahet õiguskuulekalt käituda isegi vanglas range järelevalve tingimustes. Vangla materjalidest nähtuvalt kuritarvitab R V alkoholi. Kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et ta soovib alkoholist loobuda. Kohus ei sea kahtluse alla R V motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolu, et isik tarbis enne vangistust alkoholi iga päev, siis tuleb alkoholi tarvitamist pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. R V näol on tegemist noore isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud juba teist korda ning tema kuriteod on olnud vägivaldsed. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt R V ei mõista oma tegude tagajärgi ning tal puudub motivatsioon ennast muuta. Tema impulsiivsusele viitavad ka tema korduvad väärteod, mis ilmestavad isiku ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kinnipeetav pani 23.10.2017 vanglas toime uue väärteo, mis viitab, et seni kantud karistus ei ole avaldanud isikule mingit mõju ning isik ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vanglas. R V hindab kõrgelt vangla subkultuuri ning ta näitab seda ka välja oma käitumisega. Tõsi, R V on läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada
veel ei saa. R K käimine senise vangistuse jooksul viitab, et seni kantud karistus ei ole olnud kindlasti piisav, et suunata isikut õiguskuulekale teele. Kohus võiks R V vanglast vabastamise võimalust kaaluda üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid kohus R V käitumise pinnalt sellist järeldust teha ei saa. Kuna R V ei suuda isegi vanglas õiguskuulekalt käituda, siis on kohus veendunud, et R V ei suudaks ka vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu R V vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.