Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

SÜÜDISTUS:

1-19-117 V.S.O.P. maksumusega 57,56 eurot, pani selle Kargaretsi käekotti, mõlemad möödusid kaupluse kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata ja lahkusid kauplusest. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 18.09.2018 kella 21:17 paiku aadressil XXX, Tallinn asuvas kaupluses „P“, grupis koos JS-ga, võttis kaupa kogusummas 32,85 eurot. S võttis kaubad ja Kargarets pani endale käekotti, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. Seega Kätlin Kargarets pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 7 ,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Samuti tema varem varguse toimepannud isikuna, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos JS-ga, ajavahemikul 12.07.2018 kuni 24.07.2018 võtsid nende valduses olevatest ja E OÜ-le kuuluvatest sõiduautodest (Toyota Prius reg nr XXXXXX ja Toyota Prius reg nr XXXXXX), autodest C kütusekaardid (s/a XXXXXX kaart nr 704483007948000037 ja s/a 119 BDN kaart nr 704483007948000029), kasutasid isiklikuks otstarbeks varalise kasu saamise eesmärgil, sisenedes ebaseaduslikult arvutiprogrammi, ilma E OÜ teadmata ja tema nõusolekuta, ostes kaardiga nr 704483007948000037 erinevaid kütuseid, kinkekaardi, sigarette, jooke, toiduaineid ning muid teenuseid summas 741,21 eurot ning kaardiga nr 704483007948000029 erinevaid kütuseid, kinkekaarte, sigarette, jooke, toiduaineid ning muid teenuseid summas 258,19 eurot, tekitades sellega E OÜ-le kahju kogusummas 999,40 eurot. Seega, Kätlin Kargarets, varem varguse toimepannus isikuna, grupis, tekitas teisele isikule varalist kahju arvutiprogrammi ebaseadusliku sekkumise teel s.o pani toime KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

1-19-117

3.1 Maakohus on tsiviilhagi rahuldamisel tuginenud TsMS § 440 lõikele 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kaitsja nõustub kohtuga, et tsiviilhagi menetlemisel tuleb lähtuda eraõigusest. Samas leiab kaitsja, et kriminaalmenetluse üldpõhimõtteid silmas pidades ei ole võimalik TsMS §-i 440 selles asjas kohaldada. Asjaolu, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega, on kinnitanud ka Riigikohus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-04). 3.2 Praegusel juhul võttis apellant kohtuistungil kannatanute tsiviilhagid õigeks. Samas vaidles sellele õigeksvõtule samal istungil vastu apellandi kaitsja. Kaitsja hinnangul ei saa sellisel juhul kohus lugeda apellandi õigeksvõttu TsMS § 440 alusel endale siduvaks. Seda silmas pidades leiab kaitsja, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest ei saa kohus enda jaoks siduvaks pidada süüdistatava ainuisikuliselt tehtud avaldusi juhul kui kaitsja sellele koheselt vastu vaidleb. Seda eriti juhul kui süüdistatav teeb avaldusi, mis raskendavad tema olukorda. 3.3 Kaitsja märgib ära, et ka kohus ise ei ole apellandi tahet lõplikult siduvaks lugenud. Täpsemalt on kohus leidnud, et E OÜ tsiviilhagi 835,38 euro ulatuses ei ole põhjendatud. Kaitsja hinnangul on kohus selliselt ka ise asunud seisukohale, et apellandi avaldus ei ole kohtu jaoks siduv. 3.4 Riigikohtu praktika on asunud TsMS § 440 kontekstis seisukohale, et kui kostja käitumist on võimalik tõlgendada mitmeti, tuleb kohtul tema tegelik tahe välja selgitada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09 p 12). Kaitsja hinnangul on võimalik ka olukord, kus apellant kohtuistungi alguses küll avaldas soovi tsiviilhagid õigeks võtta, kuid loobus sellest tahteavaldusest kaitsja vahendusel. Riigikohus on pidanud võimalikuks olukorda, kus kostja loobub juba antud avaldusest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-01). Seega leiab kaitsja, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et tsiviilhagi tuleb õigeksvõtu pinnalt rahuldada. 3.5 Kaitsja leiab, et selles asjas oleks tsiviilhagid tulnud rahuldada osaliselt. Apellant ja JS panid kõik tsiviilhagi nõude aluseks olevad teod toime ühiselt ja kooskõlastatud. Kaitsja tõdeb, et varasemalt on Riigikohus asunud seisukohale, et analoogses olukorras on apellandil võimalus oma nõue maksma panna tsiviilkohtumenetluses regressinõudena (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-05). Siiski leiab kaitsja, et võrreldes sellel ajal tehtud kohtuotsustega on olukord õiguslikult muutunud. 2017. aastal jõustus seadusemuudatus, millega muudeti KrMS § 310 sõnastust. Tänasel päeval võimaldab KrMS § 310 lõige 3 rahuldada tsiviilhagi eraldi otsusega. 3.6 KrMS § 310 lõike 3 sõnastus ei sea osaotsuse tegemist kohtule kohustuslikuks, kuid kaitsja leiab, et teatud juhtudel võib osaotsuse tegemist pidada kohtu jaoks kohustuslikuks tulenevalt kriminaalmenetluse üldpõhimõtetest. Kaitsja leiab, et KrMS § 310 uue sõnastuse valguses ei saa olla õigustust sellel, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidjat premeeritakse tsiviilhagidest pääsemisega samal ajal kui kriminaalmenetluses algusest peale kaasa löönud isik peab kriminaalkohtus juba suuresti lahendatud küsimust asuma täiendavalt lahendama tsiviilkohtus. Eeltoodut on kaitsja hinnangul võimalik vältida kui lükata tsiviilhagi arutamine KrMS § 310 alusel edasi. Selliselt saab kriminaalkohus igakülgselt ja täielikult lahendada ära kriminaalasja.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-19-117

1-19-117 käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagisid rahuldama, mistõttu apellandi apellatsioon on selles osas ainetu. 8.2 Kaitsja viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-35-09 ja 3-2-1-107-01 on antud juhul asjakohatud. Esimese lahendi asjaoludest nähtub, et selles tsiviilasjas oli kostja vastus hagile vastuoluline ja sellest ei nähtunud kostja selget tahet hagi osaliselt õigeks võtta. Teises lahendis leidis Riigikohus, et kuni kohus ei teinud kostja poolt hagi õigeksvõtmise avaldusele rajanevat otsust, sai kostja hagi õigeksvõtmisest loobuda. Nagu eelnevalt märgitud (vt p 8) nähtub antud kriminaalasjas nii süüdistatava kui kaitsja vastustest maakohtule selge tahe E hagi osaliselt õigeks võtta ning teiste esitatud hagide õigeksvõtu suhtes kohtuistungi ajal ühtegi vastuväidet ei esitatud. Maakohus on teinud hagi õigeksvõtmise avaldusele rajaneva otsuse, seega ei saa apellatsioonis enam hagi õigeksvõtmisest loobuda. 8.3 Arusaamatuks jääb kaitsja taotlus tsiviilhagi arutamise edasilükkamiseks KrMS § 310 alusel. KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui kriminaalasja arutamist ebamõistlikult edasi lükkamata ei ole võimalik tagada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamist, võib kohus kuni kohtuotsuse tegemiseni määrata, et tsiviilhagi või nõudeavaldus lahendatakse osaliselt või tervikuna eraldi otsusega. Sellisel juhul võib kohus teha algul osaotsuse, millega lahendatakse KrMS § 306 lõike 1 punktides 1–10 ja 12–14 sätestatud küsimused. Nimetatud muudatusega loodi kriminaalmenetluses nn osaotsuse tegemise võimalus. See tähendab, et juhul, kui keerulise tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemine hakkaks takistama isiku süüküsimuse lahendamist mõistliku aja jooksul, on kohtul võimalus lahendada kohtuasi osaotsusega (st otsustada ära süüküsimus) ja jätkata hiljem, pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist, võimalusel sama kohtukoosseisuga tsiviilhagi menetlemist (Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses 80 SE seletuskiri lk 36). Kohtukolleegium märgib esmalt, et KrMS § 310 lg 3 kohaldamine kohtu diskretsiooniotsustus. Teisest küljest ei ole antud juhul aga tegemist ka keeruka tsiviilhagiga, mis oleks takistanud isiku süüküsimuse lahendamist, mistõttu ei pidanud maakohus õigustatult vajalikuks eraldi osaotsuse tegemist. Ühtlasi on kaitsja eeltoodud taotlus ka vastuoluline, kuivõrd kaitsja taotleb ühelt poolt sisuliselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist antud menetluses ja selle lahendamist JS kriminaalasja raames, teisalt aga maakohtu otsuse tühistamist ringkonnakohtu poolt ja tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Kuivõrd maakohus oli käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagisid rahuldama, siis puudub ringkonnakohtul õiguslik alus ja võimalus sellise vastuolulise taotluse rahuldamiseks.

1-19-117 kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 100 euro ühes kohtuastmes. Kolleegium märgib, et määruse § 2 sätestatud juhtudel võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel kohus tasu suurendada, kuid käesoleval juhul advokaat sellist põhjendatud taotlust tasu suurendamiseks esitanud ei ole. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks võib käesoleval juhul olla 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades apellatsiooni sisu, milles vaidlustatakse üksnes tsiviilhagisid, peab kolleegium põhjendatud summaks 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot ning Advokaadibüroo Lindeberg kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 90 eurot. Antud summa tuleb Kätlin Kargaretsilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.