Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 14. veebruari 2019 määrus R.M. vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu R.M. (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 14. veebruari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Anu Pärteli poolt R.M. määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
3.Jätta menetluskulu summas 60 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 03.04.2018 otsusega tunnistati R.M. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ja § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üheksa kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja R.M.
mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Tartu Maakohtu 09.02.2018 otsusega mõistetud karistus kolm kuud vangistust ja R.M. mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui R.M. ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 4 sätestatud kohustust, s.o omandab põhihariduse.
2.Kriminaalhooldusametnik esitas 13.06.2018 kohtule erakorralise ettekande põhjusel, et R.M. rikkus kohustust omandada üldharidus.
3.Tartu Maakohtu 25.06.2018 määrusega määrati R.M. katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholitarvitamise keeld, kuna R.M. rikkus talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 p 4 alusel pandud kohustusi ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja omandada üldharidus.
4.Kriminaalhooldusametnik esitas 01.02.2019 maakohtule uue erakorralise ettekande R.M. mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R.M. puudub ilma põhjuseta sageli üksikutes koolitundidest, ei osale koolis viibides õppetöös ning tarvitas 01.02.2019 alkoholi.
5.Tartu Maakohtu 14.02.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja R.M. mõistetud karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele.
6.M. sotsiaalpedagoogi kokkuvõtte alusel saab tuvastada, et R.M. puudus põhjuseta tundidest, hilines tundidesse ega töötanud tunnis kaasa. Kokkuvõttest nähtub, et ajavahemikul 14. – 25.01.2019 puudus R.M. 21 tunnist, millest 10 puudumist oli põhjuseta, hilines tundi üheksal korral ja talle tehti kaheksa märkust, millest valdav osa oli tehtud telefoni kasutamise eest tunni ajal ja tunnis mitte kaasatöötamise eest. Kokkuvõttest nähtub ka, et R.M. sõnastas 11.01.2019 toimunud ümarlaual kokkuleppe, mille järgi pidi ta pingutama ajavahemikul 14. – 25.01.2019, et parandada osalemist õppetöös ja õppetulemusi. Peale selle nähtub kokkuvõttest, et R.M. tulevad praeguse seisuga negatiivsed trimestri hinded 13 õppeaines, millest 12 olid negatiivselt hinnatud ka eelmisel trimestril. R.M. ei osanud selgitada, miks ta koolis ei käi või kaasa ei tööta. Kuna R.M. ei olnud mõjuvat põhjust tundidest puudumiseks ja õpetöös mitteosalemiseks, tundidest puudumise ja tundides õppetöös mitteosalemise tõttu olid R.M. eelmisel trimestril negatiivsed hinded 12 õppeaines ja tundidest puudumise ja õppetöös mitteosalemise tõttu tundide ajal tulevad tal sellel trimestril tõenäoliselt negatiivsed hinded 13 õppeaines, on ta korduvalt rikkunud talle Tartu Maakohtu 03.04.2018 otsusega KarS § 75 lg 2 p 4 alusel pandud kohustust omandada põhiharidus.
7.Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, Politsei- ja Piirivalveameti teate ja süüdimõistetu ütluste põhjal saab tuvastada, et R.M. tarvitas alkoholi 01.02.2019. Seega rikkus R.M. talle Tartu Maakohtu 25.06.2018 määrusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud täiendavat kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.
8.Maakohtu hinnangul ei ole R.M. katseajaks täiendavate lisakohustuste määramisel ja katseaja pikendamisel enam mõtet. Esiteks puudub maakohtul lootus, et R.M. edaspidi oma käitumist muudab. Nimelt ei ole R.M. osanud kogu käesoleva menetluse kestel oma rikkumisi kuidagi põhjendada: seda ei kriminaalhooldajale, sotsiaaltöötajatele ega ka kohtule (ei praeguse ettekande menetlemisel ega möödunud suvel). R.M. küll lubas kohtuistungil, et ta hakkab korralikuks. Seda aga maakohus ei usu. Samasuguse lubaduse andis ta kohtule ka möödunud suvel, aga nagu praegune menetlus näitab, ei pidanud R.M. sellest kinni. Seetõttu ei ole mingit alust arvata, et praegune lubadus midagi maksaks. Veelgi enam: eelmine kord ei olnud R.M. karistusõiguslikult tagatud hariduse omandamise kohustust veel rikkunud. Seepärast võis ehk
tõepoolest loota, et R.M. hakkab tulevikus koolikohustust täitma. Nüüd pole aga selliseks lootuseks mingit alust: R.M. „vilistas“ selle kohustuse täitmise peale ka pärast möödunud suve istungit. Niisiis puudub igasugune alus arvata, et käesolev menetlus teda korralikult koolis käima suunaks. Lisaks sellele ignoreeris R.M. mõni nädal tagasi enda poolt sõnaselgelt antud lubadust käia korralikult koolis üksnes kahe nädala kestel: ta ei saanud isegi sellisel lühikesel perioodil koolis käimisega hakkama.
9.Lisaks koolikohustuse täitmisele rikkus R.M. ka alkoholi tarvitamise keeldu. Seda tegi ta alles paar nädalat tagasi ehk ajal, mil oli juba täiesti selge, et asi muutub R.M. jaoks jällegi väga tõsiseks. Seegi viitab sellele, et R.M. ei ole riiklikest keeldudest n-ö sooja ega külma.
10.Kriminaalhooldus ei ole asi iseeneses: selle mõte on hoida ära tulevasi kuritegusid. Erakorralise ettekande põhjal saab prognoosida, et R.M. st lähtuv uute kuritegude oht on üha kasvanud. Abstraktselt viitab sellele hariduse mitte omandamine ja alkoholi tarvitamine: madal haridus ja alkoholijoove on tihtipeale kuritegude ajendiks. Konkreetsemalt aga peab viitama sellele, et R.M. ümber on viimasel ajal kogunenud teiste poiste kamp, kellele R.M. on autoriteediks. See kamp on olnud segatud asjade lõhkumistesse ja korrarikkumistesse. Niisugune seltskond võib grupidünaamika tõttu panna toime ka kuritegusid. Eriti suur on kuritegude oht selle jõugu liidri ehk R.M. puhul.
11.Asjasse ei puutu ka R.M. ema väide, et ta soovib saata poja erikooli. Praeguses menetluses ei ole kohtul võimalik R.M. t kinnisesse lasteasutusse (st erikooli) paigutada, sest KarS § 74 lg 4 seda võimalust ette ei näe. Seetõttu ei puutu asjasse see, kas kinnine lasteasutus oleks sobiv meede või mitte: kohus saab valida üksnes nende abinõude vahel, mida seadus võimaldab. Määruskaebus
12.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.M. kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
13.KarS § 74 lg 4 alusel on kohtul kolm võimalust – määrata R.M. lisakohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele. Katseaja pikendamine ei ole käesolevalt mõistlik, sest R.M. katseaja lõpuni on veel aega, tema katseaeg lõpeb 03.04.2020.
14.Pärast esimest erakorralist ettekannet on R.M. käinud korralikult kriminaalhooldusametniku juures ja täitnud kontrollnõudeid. Küll aga on tal probleeme koolikohustuse täitmisega, ta küll käib koolis, kuid hilineb ja lahkub varem. Samas ta käib kohal. Tal on 13 aines puudulikud hinded, mistõttu on üsnagi ebareaalne sellel õppeaastal klassi lõpetamine. Teoreetiliselt on klassi lõpetamine suvetöö vormis veel võimalik. Samas, kui klass jääbki lõpetamata, saab klassi kordama jääda, kuna katseaeg lõpeb 03.04.2020.
15.R.M. on rikkunud ka kohustust mitte tarvitada alkoholi, missugune keeld määrati talle Tartu Maakohtu 25.06.2018 määrusega. Samuti on talle esitatud kahtlustus ka uues kriminaalasjas, kuigi seal veel süüdimõistvat otsust ei ole ja seega uut kahtlustust käesolevalt arvesse võtta ei saa.
16.Kriminaalhooldusametnik on möönnud, et ühe täiendava lisakohustusena saaks R.M. osaleda sotsiaalprogrammis „Õige tee“, mis oma sisult sisaldab 13 vestlustundi. Samas jäi kriminaalhooldusametnik oma taotluse juurde, kuna ta leiab, et R.M. ei muudaks oma käitumist ja ei oleks suuteline täitma kohtuotsusega määratud kohustusi.
17.Tegemist on 15-aastase noormehega. Kaitsja leiab, et probleeme on olnud ka seetõttu, et R.M. vanemad ei ole suutnud tema elu korralda selliselt, et oleks tagatud vanemate poolne toetus ja
järelevalve. R.M. elab koos vanavanematega, mistõttu tundub, et tema vanemad ega vanavanemad ei saa hakkama neile pandud kohustusega.
18.Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et käesolevalt on siiski ennatlik R.M. karistuse täitmisele pööramine. Katseaega on veel üle aasta ja selle aja jooksul on võimalik omandada põhiharidus. Ta saab hakkama kontrollnõuete täitmisega ja alkoholitarvitamine oli ühekordne sündmus. Alaealiste puhul tuleks ära kasutada kõik võimalused ja kinnipidamiskohta saatmine olgu viimane võimalus. Kaitsja palub jätta R.M. karistuse täitmisele pööramata ja kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis „Õige tee“. Sellega saaks anda R.M. võimaluse enda kokkuvõtmiseks ja üldhariduse omandamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19.Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et R.M. katseajaks täiendavate kohustuste määramine ei täidaks enam soovitud eesmärki ja temale mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
20.R.M. puhul on tegemist 15-aastase noormehega, kellele oli Tartu Maakohtu 03.04.2018 otsusega määratud kohustus täita KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 4 sätestatud kohustust, s.o omandada põhiharidus. Juba teistkordse erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on tõsiasi, et R.M. rikub jätkuvalt koolikohustust, samuti on ta seekord rikkunud ka Tartu Maakohtu 25.06.2018 määrusega määratud kohustust, s.o mitte tarvitada alkoholi.
21.Kriminaalkolleegium on seisukohal, et R.M. ei ole tegelikkuses senini aru saanud üldhariduse omandamise vajalikkusest. Nimelt nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et isegi kui R.M. kooli jõuab, ei osale ta sealses õppetöös. Samuti jõuab R.M. kooli hilinemisega ja lahkub viimastest tundidest. Kriminaalhooldusametnik on juba korra esitanud maakohtule erakorralise ettekande seoses R.M. koolikohustuse rikkumisega. Toodud ettekanne jäeti maakohtu poolt rahuldamata ja nagu eespool toodud, R.M. määrati ülejäänud katseajaks täiendava kohustusena alkoholitarvitamise keeld (mida ta samuti rikkus).
22.R.M. t kohustati üldharidust omandama selleks, et hoida isikut eemale kuritegelikust keskkonnast ja uute kuritegude toimepanemisest, samuti selleks, et suurendada edaspidiselt tema legaalsete sissetulekute teenimise võimalust. Kaitsja leiab, et R.M. on veel võimalik jääda klassi kordama või asuda õppetööle suvetöö vormis, kuna R.M. katseaeg kestab kuni 03.04.2020. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et R.M. karistuse täitmisele pööramata jätmise korral õppetööle keskenduks. R.M. suhtes esitatud esimest erakorralist ettekannet arutati just nimelt sarnasel põhjusel, s.o isik rikkus koolikohustust. Seega omab R.M. juba varasemat kokkupuudet seoses erakorralise ettekande arutamisega kohtus ja karistuse täitmisele pööramise võimalikkusega. Aga isegi hirm kinnipidamiskohta sattumise ees ei taganud temapoolset kohustuse täitmist.
23.Samuti leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et edasiste täiendavate kohustuste (nt sotsiaalprogrammis osalemine) määramisest ei oleks samuti kasu. Ringkonnakohus on seisukohal, et R.M. puhul jääb vajaka piisavast motivatsioonist ja sisemisest tahtest elada õiguskuulekalt ning tegeleda tema vanuste noorte jaoks normaalsete tegevustega, milleks ei ole kohe kindlasti koolist puudumine ja alkoholitarvitamine. Seda enam, et korra on juba isikule täiendava kohustusena määratud alkoholitarvitamise keeld, kuid ka see ei toiminud eesmärki täitvalt – R.M. jätkas kohustuste rikkumist ja rikkus ka talle määratud alkoholitarvitamise keeldu.
24.Vähetähtis ei ole ka seegi, et R.M. kannab käesoleval hetkel liitkaristust. Seega on talle juba antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses ilma reaalse vangistuseta. R.M. ei ole aga osanud talle pakutavaid võimalusi ära kasutada, vaid on hoopis otsustanud jämedalt rikkuda temale määratud kohustusi. Seega antud juhul ei täidaks R.M. täiendavate kohustuste määramine enam soovitud eesmärki, kuna isiku suhtumine koosmõjus tema käitumisega viitab sellele, et tal puudub igasugune tahe edaspidiselt õiguskuulekalt ja kohtuotsuses toodud nõudeid järgides käituda.
25.Õige on ka maakohtu poolt toodu, et käesolevalt on R.M. t ümbritsev grupp ja tema nn „liidristaatus“ viidatud grupis taoline, mille tagajärjel ja toimel võib R.M. jätkata uute järjest tõsisemate kuritegude toimepanemist. Samuti annavad temapoolsed erakorralise ettekande aluseks olevad rikkumised alust arvata (koolist puudumine ja vaba aja sisustamine keelatud tegevustega nagu alkoholi tarvitamine), et R.M. võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. Juba puhtalt eeltoodud ohu minimaliseerimiseks ei ole hetkel muud võimalust, kui pöörata R.M. karistus täitmisele ja saata ta kinnipidamiskohta vangistust kandma.
26.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 14.02.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
27.R.M. kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jääb menetluskulu summas 60 eurot Eesti Vabariigi kanda.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.