Liiklussüüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Janek Rebast süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajast, kohtueelses menetluses tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (s.o. vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga mitte vähem kui 5,54 grammi (metamfetamiini puhta kujul 0,98 grammi). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda juures kuni 16.09.2018.a kella 02.20-ni, mil aadressil xxxx tema isiku läbivaatusel leiti ja võeti tema parempoolsest peopesast ära kokku kuus minigrip kilekotti, milles metamfetamiini sisaldav pulber massiga 5,54 grammi, milles metamfetamiini puhta kujul 0,98 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub NPALS § 3l lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine metamfetamiini puhul 0,3 grammist (puhta ainena). Sellise käitumisega pani Janek Rebase toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Janek Rebast selles, et tema juhtis tahtlikult 16.09.2018.a kella 02.18 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1305T kohaselt tuvastati Janek Rebasel narkojoove ning tema uriinist leiti amfetamiini, metamfetamiini ning metüleendioksümetamfetamiini, so MDMA-d). Seega rikkus Janek Rebase liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, so juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise käitumisega pani Janek Rebase toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Janek Rebase, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Janek Rebase karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust, KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. mis tuleb jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Janek Rebase ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 7 sätestatud lisakohustusi. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Janek Rebaselt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 90 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 84 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud summas 183 eurot ja sundraha summas 1350 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Janek Rebase süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Janek Rebase tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1, § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Janek Rebaselt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 120 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 84 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 183 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. 1350 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate

menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas asitõendiks olev narkootiline aine, s.o metamfetamiini sisaldav pulber tuleb KarS § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõendiks olevad soonkinnisega kilekotid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) on kuriteo toimepanemiseks kasutatud esemed ja need tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.