Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2019.a Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-9307 (kohtueelses menetluses 18231700488)
Kohtunik
Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Prokurör
Heleri Randma
Kriminaalasi
B.R süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav Tõkend Karistatus Kaitsja
B.R isikukood XXX; elukoht: xxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskharidus; töökoht: xxx. Ei ole kohaldatud Kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras 1 kehtiv karistus. Kristina Isokoski (kohtuistungil loobus kaitsjast)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
B.R süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 13.03.2018 kella 19.04 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi 1,57 mg/l väljahingatavas õhus). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht,
trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani B.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 14.11.2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Heleri Randma, süüdistatav B.R ja tema kaitsja Kristina Isokoski käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör süüdistatavale B.R-ile KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada B.R karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (13.03.2018 kuni 14.03.2018) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui B.R ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (750 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 26.02.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. B.R-i kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Kohus selgitab, et kuivõrd süüdistatav sõlmis kokkuleppe 2018.a novembris mõistetakse sundraha välja 2018 aastal kehtinud kuupalga alammäära järgi, so 750 euro ulatuses. Arvestades, et 2019 aastal on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundrahaks 810 eurot, jätab kohus sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.