Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja 25.veebruar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus koht Kriminaalasja number
1-19-219
Kohtukoosseis
Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Meelika Aava
Kriminaalasi
Igor Petrovi süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p 7,8,9, § 424 (praegu § 424 lg 2) järgi ja Cuido Pihtjõe süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kokkuleppemenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 22. jaanuari 2019. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Igor Petrov
Süüdistatav
Igor Petrov (ankeetandmed maakohtu otsuses)
Kaitsja
Määratud kaitsja Viktoria Ivanova
Prokurör
Alice Simm
Tühistada Harju Maakohtu otsus 22. jaanuarist 2019 Igor Petrovile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Igor Petrovi ärakandmisele kuuluv karistus on sama otsusega KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud karistus e 1 aasta ja 11 kuud vangistust. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Kannatanul on õigus kohtuotsust vaidlustada vaid tsiviilhagi osas ja ta saab seda teha vaid advokaadist esindaja
vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
I. Petrov palub jätta menetluskulu osaliselt riigi kanda, kuna ta on töötu ning puudub igasugune vara. Vangistuses pole võimalik igakuiselt neid tasuda. I. Petrovil on võimalus asuda tööle, samas on vangistuses töökohad piiratud ning netosissetulek väike, s.o 0,19 senti. Allesjäänud menetluskulu palub I. Petrov määrata tasumisele võimalikult pikale ajale. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 14.veebruarist 2019 määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega 20.veebruarini 2019. Määratud tähtajaks kirjalikke seisukohti ei esitatud.
I. Petrov mõisteti süüdi ja karistati Harju Maakohtu 31. jaanuari 2017 otsusega 3 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistusega, mille kandmise algusajaks oli 29. märts 2015. Tartu Maakohtu 3. märtsi 2017 määrusega vabastati ta ennetähtaegselt vangistusest. Harju Maakohtu 18. septembri 2017 määrusega pöörati KarS § 76 lg 7 alusel I. Petrovi ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 2 kuud ja 5 päeva, täitmisele, mille algusajaks oli 24. november 2017 ja lõpp oli 29. jaanuar 2019. Praeguses kriminaalmenetluses I.Petrovi suhtes tõkendit ei kohaldatud kuna ta kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust vanglas. Ka vaidlustatud kohtuotsuse tegemise ajal ei olnud eelmise otsusega mõistetud karistus ära kantud. Eeltoodud põhjustel otsustas maakohus, et esmalt kannab I. Petrov vanglas lõpuni eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse e KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ühe liidetava, mille ära kandmata osa oli kohtuotsuse tegemise kuupäevaga 8 päeva. Seejärel, karistuse lõppedes e 29.jaanuaril 2019 I. Petrov vabastatakse vanglast ja pärast vaidlustatud kohtuotsuse jõustumist läheb I. Petrov vanglasse kandma liitkaristuse ülejäänud osa e seda karistust, mis temale mõisteti vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest. Kogu mõistetud e KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusest tuleb I. Petrovil uuesti vanglasse siirdudes ära kanda vaid see osa karistusest, mis tal selleks ajaks veel kandmata on. Kohtukolleegiumi hinnangul on tegemist omapärase otsustusega, kus maakohus teades täpselt, et eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabaneb I. Petrov 29.jaanuaril 2019 ja pärast seda, enam ei ole KarS § 65 lg 2 jaoks vajalikku liidetavat e eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osas, mõistab maakohus siiski I. Petrovile karistuse ka KarS § 65 lg 2 alusel, mis suurendab vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud karistust 8 päeva võrra. Seejuures on karistuse kandmise aja algus ilmselgelt päev, mil eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on täielikult ära kantud. Kuna käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus ei ole enam eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa e karistus on täielikult ära kantud e puudub KarS § 65 lg 2 alusel mõistetava liitkaristuse üks liidetav, siis selle liitkaristuse näol on tegemist karistusega, mida seaduse järgi mõista ei saa. Seega on süüdistataval selles osas KrMS § 318 lg 4 alusel apellatsiooniõigus. Riigikohus on oma määruses 3-1-1-6-13 selgitanud, et olukorras, kui üks liidetavatest muutub või üldse ära langeb kaebemenetluse ajal, siis tuleb selles osas alamaastme kohtuotsus
tühistada. Sellisel juhul ei saa küsimust liitkaristuse osas jätta täitemenetluses lahendamiseks. Seega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Mis puudutab vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud üksikkaristusi ning KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust ja menetluskulusid, siis selles osas süüdistatavalt apellatsiooniõigus puudub. Nii nimetatud karistused, kui ka menetluskulud vastavad täpselt kokkuleppele. Maakohtus kinnitas süüdistatav, et nõustub kokkuleppega ja see on tema vaba tahe. Seetõttu ei saa ta ka selles osas kohtuotsust apelleerida ja maakohtu otsus jääb selles osas muutmata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 4 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.