Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

tähtajalise vangistusega 2 aastat ja 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti vangistus 2 aastat 2 kuud ja 29 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud ja ära kandmata karistus 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi kohaldamata ning süüdistatav allutati käitumiskontrollile elukohajärgses kriminaalhooldusosakonnas, so Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnas. 22.02.2019 esitas Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakond taotluse teha kohtuotsuses parandus, kuivõrd süüdimõistetu on alla 21-aastane ning kuulub oma vanuse poolest noorte kriminaalhooldusaluste sihtgrupi alla ning seetõttu tuleb süüdistatav allutada kriminaalhooldusele Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kolmandas üksuses. Kohus leiab, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ja otsuses leiduv ebaselgus parandamisele. Justiitsministri 13.06.2006 määrusega nr 20 kehtestatud „Viru vangla moodustamine ja põhimäärus“, alates 01.12.2010 kehtiva redaktsiooni kohaselt nähtub nimetatud määruse §st 143, et kolmanda üksuse põhiülesanne on korraldada alaealiste vahistatute ning alaealiste ja noorte süüdimõistetute järelevalvet ja vangistuse täideviimist ning valvata alaealiste ja noorte kriminaalhooldusaluste käitumise ja nendele kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustada kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada neid hoiduma kuritegude toimepanemisest. Seega saab järeldada, et Viru vangla kolmas üksus ei ole seotud sama määruse § 72 lg 1 sätestatud tööpiirkonnaga ja isikuid määratletakse vanuse järgi sõltumata vangla tööpiirkonnast või süüdistatava või süüdimõistetu elukohast. Seejuures nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav A. Rüütli on sündinud 24.12.1998, st ta oli kuriteo toimepanemise ajal 19-aastane ja kohtuotsuse kuulutamise ajal 20-aastane, seega eelnimetatud sättes märgitud isikuks. Kohus leiab, et eelmärgitud vea puhul on tegemist kohtuotsuses leiduva ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu ning see viga on parandatav määrusega KrMS § KrMS § 431 lg 1 ja § 432 lg 1 korras. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 ja 4 alapunktis 2 märgitud kriminaalhooldusasutuse, so Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna puhul on tegemist ebaselgusega, mis tuleb lahendada sätestatud korras kirjalikus menetluses määrusega, tehes parandused otsuse resolutsiooni punktides 3 ja 4 alapunktis 2, asendades Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna Viru vangla kolmanda üksusega.

Märt Toming /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.