1-19-1374
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2019, Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-1374 (18230200723)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Sigrid Dikker-Sala
Tõlk
Jelena Kremez
Kriminaalasi
A.U süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
21.02.2019
Prokurör
Paul Pikma
Süüdistatav
A.U – isikukood XXX ; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: xxx; töötab xxx; Epost: xxx kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; tõkendit kohaldatud ei ole; kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud
EE351010052031000004, Swedbank EE401700017002872300). Viitenumber 99919400001057.
EE502200221014193355
või
Luminor
Bank
Kui rahaline karistus ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
A.U juhtis tahtlikult 20.10.2018 kella 04.16 ajal Tallinnas, Kiisa 7, suunaga Kiisa 9 poole mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,79 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 alusel ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 alusel on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. A.U pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaits ja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A.U süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ning teda karistada rahalise karistusega 150 päevamäära, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks üks eelvangistuspäev (20.10.2018), mis vastab kolmele rahalise karistuse päevamäärale. Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 147 päevamäära (võttes aluseks päevasissetuleku 13,50 eurot) summas 1984,50 eurot. KarS §
66 lg 1 alusel on seda võimalik täita 10 (kümne) kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt kuulub tasumisele vähemalt 198,45 eurot. Hüvitada tuleb ka menetluskulud summas 860 eurot, mida on samuti võimalik tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist A.U ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A.U tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 10 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.