Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2019, Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-821 (18244000287)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Olga Nõmmemees
Prokurör
Sergei Listov
Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2019 avalikul kohtuistungil Kriminaalasi Süüdistatav
G.J süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses G.J isikukood XXX, Eesti kodanik, emakeel on vene keel, keskharidusega, ei tööta ega õpi, elukoht: xxx, e-post: xxx kriminaalkorras karistamata, tõkend puudub. Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.
G.J ́le on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikus 25.01.2018. a kuni 09.04.2018. a üürides S R korterit, mis asub aadressil xxx, pööras ebaseaduslikult enda kasuks talle S R poolt usaldatud vara, nimelt omastas televiisori LG Mudel xxx-ZA maksumusega 250 eurot. Seega süüdistatakse G.J KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada G.J süüdi KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui G.J ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. G.J hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 900 eurot 1 aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav G.J on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb G.J süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2019.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 540 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 810 eurot (540*1,5=810). Menetluskulud tuleb välja mõista G.J ́lt. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.