Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(19)

Tootmishoonest juustuplokkide väljaviimiseks XXX territooriumile pargitud enda kasutuses olevasse sõidukisse Volkswagen Multivan kasutas M. Tennen muu hulgas puidust juustuvööaluseid, toimetades võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil ajavahemiku 23.09.2011 kuni 04.06.2014 jooksul Tallinna linnas XXX asuvast OÜ E Tallinna pakketšehhist välja kokku 20 651,61 kg juustu Tilsit ja Edam järgnevalt: - 23.09.2011 pakendamisse sisse tulnud juustu Edam 45%, koguses 601,48 kg, maksumusega 1518.50 eurot; - 30.03.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 30.03.2012 kell 20.15 juustu Tilsit 50%, koguses 514,67 kg, maksumusega 1677.57 eurot; - 14.06 2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 01.07.2012 kell 20.36 juustu Tilsit 50%, koguses 599,82 kg, maksumusega 1949.77 eurot; - 14.03.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 15.03.2012 kell 20.45 juustu Tilsit 50%, koguses 600,81 kg, maksumusega 1958.34 eurot; - 04.06.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 13.06.2014 kell 21.14 juustu Tilsit 45%, koguses 596,74 kg, maksumusega 2309.44 eurot; - 02.06.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 25.06.2014 kell 21.15 juustu Tilsit 45%, koguses 596,99 kg, maksumusega 2310.41 eurot; - 02.06.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 13.06.2014 kell 21.14 juustu Tilsit 45%, koguses 53,20 kg, maksumusega 205.89 eurot; - 12.05.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 15.05.2014 kell 20.43 juustu Tilsit 50%, koguses 598,07 kg, maksumusega 2267.88 eurot; - 02.04.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 04.04.2014 kell 19.04 juustu Tilsit 45%, koguses 600,78 kg, maksumusega 2278.16 eurot; - 02.04.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 02.04.2014 kell 20.36 juustu Tilsit 45%, koguses 600,75 kg, maksumusega 2278.04 eurot; - 22.03.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 22.03.2014 kell 21.00 juustu Tilsit 50%, koguses 594,29 kg, maksumusega 2071.81 eurot; - 14.02.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 05.03.2014 kell 20.47 juustu Tilsit 50%, koguses 606,76 kg, maksumusega 2115.29 eurot; - 02.02.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 21.02.2014 kell 20.06 juustu Tilsit 50%, koguses 602,93 kg, maksumusega 2101,93 eurot; - 21.01.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 25.01.2014 kell 18.28 juustu Tilsit 50%, koguses 594,18 kg, maksumusega 2071.43 eurot; - 19.12.2013 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 20.12.2013 kell 21.49, juustu Tilsit 45%, koguses 986,79 kg, maksumusega 3348.66 eurot; - 27.11.2013 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 30.11.2013 kell 16.47, juustu Tilsit 50%, koguses 589,82 kg, maksumusega 1983.09 eurot; - 16.11.2013 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 16.11.2013 kell 20.29 juustu Tilsit 45%, koguses 606,10 kg, maksumusega 2074.38 eurot; - 16.11.2013 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 17.11.2013 kell 17.36 juustu Tilsit 45%, koguses 527,81 kg, maksumusega 1806.43 eurot; 7(7) - 20.10.2013 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 30.10.2013 kell 20.33 juustu Tilsit 45%, koguses 601,02 kg, maksumusega 1958.90 eurot; - 03.10.2013 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, koguses 596,41 kg, maksumusega 1943.88 eurot; - 12.09.2013 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, koguses 601,56 kg, maksumusega 1978.77 eurot; - 15.08.2013 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, koguses 573,58 kg, maksumusega 1886.73 eurot;

3(19)

- 26.07.2013 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, koguses 515,32 kg, maksumusega 1609.09 eurot; - 09.07.2013 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, koguses 566,34 kg, maksumusega 1756.96 eurot; - 01.06.2013 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, koguses 492,94 kg, maksumusega 1487.88 eurot; - 30.04.2013 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, koguses 316,91 kg, maksumusega 997.26 eurot; - 07.03.2013 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, koguses 668,18 kg, maksumusega 2013.16 eurot; - 10.01.2013 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 12.01.2013 kell 20.57 juustu Tilsit 50%, koguses 490,51 kg, maksumusega 1388.39 eurot; - 27.12.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 30.12.2012 kell 20.55 juustu Tilsit 50%, koguses 301,59 kg, maksumusega 853.65 eurot; - 07.11.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 16.11.2012 kell 21.47 juustu Tilsit 50%, koguses 569,69 kg, maksumusega 1603.34 eurot; - 16.10.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmiskuupäevaga 23.10.2012 kell 21.12 juustu Tilsit 50%, koguses 575,26 kg, maksumusega 1649.27 eurot; - 19.09.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmiskuupäevaga 22.09.2012 kell 20.26 juustu Tilsit 50%, koguses 587,02 kg, maksumusega 1821.52 eurot; - 22.08.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmiskuupäevaga 02.09.2012 kell 20.49 juustu Tilsit 50%, koguses 606,15 kg, maksumusega 1880.88 eurot; - 30.07.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmiskuupäevaga 06.08.2012 kell 20.39 juustu Tilsit 50%, koguses 504 kg, maksumusega 1638.30 eurot; - 15.06.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmiskuupäevaga 23.06.2012 kell 18.28 juustu Tilsit 50%, koguses 561,77 kg, maksumusega 1826.09 eurot; - 25.05.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmiskuupäevaga 29.05.2012 kell 21.48 juustu Tilsit 45%, koguses 291,41 kg, maksumusega 947.26 eurot; - 09.03.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmiskuupäevaga 18.03.2012 kell 19.15 juustu Tilsit 50%, koguses 506,74 kg, maksumusega 1651.72 eurot; - 03.10.2011 pakendamisse sisse tulnud juustu Edam 45%, koguses 253,23 kg, maksumusega 771.24 eurot. Seega pani M. Tennen toime suures ulatuses võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4(19)

OÜ E poolt M. Tenneni vastu esitatud tsiviilhagi jäeti osaliselt läbi vaatamata, s.o seoses 20112013 episoodidega ning muutmisajaga 13.06.2014 ja 25.06.2014 märgitud episoodidega, tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Eesti Vabariigilt mõisteti välja M. Tenneni kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 6881.91 eurot. Eesti Vabariigilt mõisteti välja OÜ E kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 4478.684 eurot. M. Tennenilt mõisteti välja OÜ E kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 1011.316 eurot.

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seitsme varguse episoodi puhul on tegemist jätkuva süüteoga, kuivõrd kõik seitse juustu vargust on kantud ühtsest tahtlusest ja suunatud sama objekti vastu ning on toime pandud ajaliselt lähedaste tegudega.

6(19)

13.06.2014 ja 25.06.2014 episoodides. Prokurör märgib veel täiendavalt, et süüdistatav ega kaitsja ei ole kordagi väitnud süüdistuse sisu mittemõistmist või esitanud käsitlust, justkui tuleks esitatud süüdistuse alusel süüdistatavat süüdi tunnistades väljuda kohtul süüdistuse piiridest. Isikule on süüdistus olnud arusaadav ning kaitseõigust ei ole mingil juhul rikutud. Prokurör ei nõustu maakohtuga, et prokurör ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et süüdistusaktis nimetatud kogused juustu on OÜ E pakendamisse nimetatud kuupäevadel sisse tulnud ning et nende partiide osas oleks tehtud muutmiskuupäevad varasemasse perioodi. Kogu varastatud juustu liikumist (sh juustupartiide pakendamisse saabumise kuupäevad, varguste toimepanemise kuupäevad jms) käsitlev teave kajastub kohtutoimiku I köites lk 58 asuvas E OÜ arendusjuhi TR poolt koostatud tabelis. Tõendit on kohtuliku arutamise käigus vahetult uuritud ja tunnistatud lubatavaks tõendiks. Koondtabeli andmeid on maakohus lubatava tõendina kasutanud M. Tenneni süü tõendamisel osade 2014. aastal toime pandud varguse episoodides. Tuginedes süüdistatavat süüdi tunnistades TR poolt koostatud koondtabelile 2014. aasta episoodides, kuid jättes 2011-2013 episoodides sellega arvestamata, on kohus andnud ühele ja samale tõendile erineva hinnangu. Seega on kohtu käsitlus vastuoluline, mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Prokurör leiab, et ka 2011-2013 episoodides on võimalik tugineda koondtabelile ja selles sisalduvale teabele ning M. Tennen 2011-2013 episoodides süüdi tunnistada. Prokurör ei nõustu kohtu seisukohaga, et kannatanu esindaja poolt kohtule esitatud dokumendid ja teave ei ole kasutatav tõendamiseseme asjaolude tõendamisel, kuna prokurör ei palunud KrMS § 297 korras täiendavate tõenditena võtta süüküsimuse otsustamisel arvesse kannatanu esindaja poolt kohtu nõudmisel tsiviilhagi tõendamiseks esitatud tõendeid. Nimelt sätestab KrMS § 297 lg 1, et pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. Viidatud sättest ilmneb, et kehtiv õigus annab ka kohtule pädevuse omal algatusel koguda täiendavaid tõendeid ning just KrMS § 297 lg 1 teise alternatiivi alla jäävaga on kohtu poolt kannatanu esindajale esitatud nõudmise näol tegemist, mil kohus määras omal algatusel tsiviilhagi tõendamiseks täiendavate tõendite kogumise. Toodud põhjusel on ka kohtutoimiku II kd lk 14-72 asuvad tõendid kasutatavad tõendamiseseme tuvastamisel. Isegi aga kui asuda eelnevast erinevale seisukohale ning leida, et kohtutoimiku II kd lk 14-72 asuvaid tõendeid ei saa käsitleda KrMS § 297 lg 1 korras kogututena, on II kd lk 14-72 asuvad tõendid kasutatavad I kd lk 58 asuva, KrMS § 296 lg 1 mõttes dokumentaalse tõendi usaldusväärsuse ja selles kajastuva teabe kontrollimisel. Nii nagu osutas maakohus vaidlustatava kohtuotsuse leheküljel 14 ülevalt esimeses lõigus, et I kd lk 58 olevas koondtabelis toodud andmete õigsust on võimalik kontrollida I kd lk 63-72 esitatud tõendite alusel 2014 episoodide puhul (ning järelikult sellele tõendile süüdimõistmisel tugineda), on võimalik I kd lk 58 olevas koondtabelis toodud andmete õigsust 2011-2013 episoodide puhul kontrollida kannatanu esindaja 29.01.2018 istungil esitatud, kohtutoimiku II kd lk 14-72 asuvate tõendite põhjal. Jättes kohtutoimiku II kd lk 14-72 asuvate tõendite alusel kontrollimata kohtutoimiku I kd lk 58 olevas koondtabelis toodud andmete õigsuse ja usaldusväärsuse 2011-2013 episoodide osas ning mõistes seetõttu süüdistatava 2011-2013 episoodides õigeks, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Nii nagu nähtub ka 29. jaanuaril 2018 kohtuistungi protokolli lk 11 viimasest lõigust, on kannatanu esindaja 29.01.2018 kohtuistungil esitatud tõendite näol suures osas tegemist juba kohtule üle antud tõendite täiendamisega. Kogumina on kannatanu esindaja poolt üle antud II kd lk 14-72 asuvad tõendid kohtutoimiku

7(19)

I köites lk 58 asuva tõendi usaldusväärsust kinnitavad ning seetõttu on kogumis vaadatuna ka lk 58 asuv tabel igakülgselt tõendamiseseme tuvastamiseks kasutatav tõend. Tabeli näol on tegemist koondiga algandmetest ning selle tabeli tõendiväärtus ja usaldusväärsus on tuvastav nii tunnistaja TR ütluste, teiste tõendite kui ka kannatanu esindaja 29.01.2018 istungil esitatud tõenditega. Prokurör ei jaga maakohtu seisukohta, et tõendamiseseme asjaolu KrMS § 62 mõttes või tsiviilhagi eset ja alust on võimalik tõendada üksnes algdokumendiga. Kohus märkis, et kannatanu esindaja esitatud dokumentide puhul ei ole tegemist algdokumentidega, mis kinnitaks, milliste dokumentidega ja millistes kogustes tuli juust pakketšehhi. Nõuet, et tõendamiseseme asjaolu või hagi eset kui ka alust oleks võimalik tõendada vaid algdokumendiga, kriminaalmenetlusõigusest ei tulene. Kehtiv menetlusseadustik algdokumendi mõistet ei tunne. Algdokumendi kui sellise mõiste tuleneb raamatupidamise seadusest (RPS; § 7), kuid RPS § 1 kohaselt on kõnealuse seaduse eesmärgiks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole kriminaalmenetluses ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning neid tuleb hinnata kogumis kohtu siseveendumuse kohaselt (KrMS § 61 lg 2). Kohtupraktika aktsepteerib tõendina ka dokumendi koopiaid ning need ei erine olemuselt algse tõendi tõendusväärtuse poolest (nt RKKK 3-1-1-46-10 p 8.3.1). Seetõttu on kannatanu esindaja poolt esitatud dokumendid kasutatavad nii tõendamiseseme asjaolude kui hagi eseme ja aluse tuvastamisel. Veel on maakohus süüdistatava õigeksmõistmist 2011-2013 episoodides käsitledes märkinud, et (I kd lk 58) koondtabelist ei selgu, millal on olnud osadel juhtudel väidetav muutmiskannete tegemise aeg. Kõnealuse teabe puudumise osas on andnud selgitusi tunnistaja TR ning nende andmete puudumine üksnes mõne varguse episoodi puhul tuleneb asjaolust, et OÜ E arvutisüsteemis ei ole nii vanu andmeid säilitatud. Vastavate andmete puudumist ei ole võimalik ei tunnistajale ega kannatanule eluliselt ette heita ning nende andmete puudumine ei välista isiku vastutusele võtmist temale omistatavas kuriteos. Prokurör on seisukohal, et maakohus ei ole järginud kohtuotsust tehes kehtivat tõendamisstandardit läbivalt ühesugusena, rikkudes selliselt oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Nimelt on maakohus vaidlustatava kohtuotsuse lk 4 alt esimeses lõigus viidanud süüdistatava süüditunnistamisel modus operandile kui tõendamise moodusele. Prokurörile jääb aga arusaamatuks ning maakohus ei ole otsuses põhistanud, miks ei ole kohus laiendanud tuvastatud modus operandit kogu süüdistuses kajastatud süüdistatava käitumisele. Maakohus on õigesti märkinud, et süüdistatavale etteheidetav tegevus on materiaalõiguslikult käsitletav ühe jätkuva ning ühtsest tahtlusest hõlmatud teona, kuid seejuures jätnud tähelepanuta, et kogu süüdistatava tegevust alates 23.09.2011 kuni 25.06.2014 iseloomustab läbivalt ühesugune ja analoogne käitumismuster. Prokurör leiab, et nii M. Tenneni 03.07.2014 omakäeliselt kirjutatud seletuskiri (kohtutoimiku I kd, lk 48), 03.07.2014 Tallinna linnas XXX asuvas E OÜ hoones aset leidnud kohtumise helisalvestus (CD-plaat ja helisalvestise vaatlusprotokoll kohtutoimiku I kd, lk 49-53), I kd lk 58 asuva tabeli kui teiste tõenditega on ühemõtteliselt tuvastatav läbivalt sarnane tegevusmuster M. Tenneni poolt juustu varastamisel alates 23.09.2011 kuni 25.06.2014. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 09.03.2010 kohtuotsuse nr 3-1-1-8-10 punktis 12 tõdenud, et modus operandi ehk kuritegude toimepanemise viis on teatud juhtudel arvestatav usaldusväärse tõendamise moodusena. Seda, miks maakohus ei ole modus operandit arvestanud tõendamise moodusena kogu süüdistusest hõlmatud episoodide puhul, kohtuotsusest ei nähtu. Prokurör leiab, et modus operandile kui tõendamise moodusele tuginevalt on tõendatud süüdistatava M. Tenneni poolt KarS § 199 lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava

8(19)

kuriteo toimepanemine kogu ajavahemiku 23.09.2011 kuni 25.06.2014 kestel süüdistuses märgitud mahus ning M. Tennen tulnuks kogu temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. 4.2 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Seoses sellega jätta kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Kaitsja märgib kohtuotsuse tühistamise alusena kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused, kuidas kohus tuvastas M. Tenneni süüdistuses teo vastavuse teokoosseisule. Kohtu tuvastus, et M. Tennen on kannatanult vara ära võtnud ja omastanud, on ebaõige. Maakohtu otsuse kohaselt on võõraks vallasasjaks 4197,76 kg juustu Tilsit. Maakohus on tuvastanud võõra vallasasja äravõtmise, lähtudes kannatanu töötaja poolt koostatud koondtabelist ja valikust ekraanitõmmistest, mis on tehtud väidetavalt laoarvestuseprogrammist Ladu20 ja valvesignalisatsiooni logidest. Kohus nõustus kaitsjaga, et tegemist ei ole originaaldokumentidega ning puudub võimalus hinnata tõendite usaldusväärsust. Selleks, et kvalifitseerida isiku tegu KarS § 199 lg 1 kohaselt, tuleb muuhulgas objektiivselt tuvastada kannatanul vara vähenemine. Kui süüdistuse kohaselt ei ole kindlaks tehtud, et vara on vähenenud või kaduma läinud, siis puudub võimalus tuvastada ka võimalik rünne kaitstava õigushüve vastu. M. Tennen töötas liinimehaanikuna ja tema pädevuses oli üksnes elektriseadmetega seotud toimingud. Juustu käitlemine ei kuulunud tööülesannete hulka. Keegi varguste toimumist ei näinud, vahetult juustu kadumist ei märganud ja varguse toimumise asjaolude kohta ütlusi anda ei oska. Seega ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud objektiivselt kannatanu vara vähenemine. Tuvastatud on vaid tunnistaja TR poolt avastatud nn anomaaliad programmis Ladu20 kannetega. Kohtulikul uurimisel tehti kindlaks, et OÜ E pakketšehhis viiakse läbi tooraine, valmistoodangu inventuuri koos juhataja ja/või tegevdirektoriga ning vahetuse meistritega iga kahe kuu tagant. 27.06.2014 inventuuriga tehti väidetavalt kindlaks, et 04.06.2014 pakendamisse tulnud juustu Tilsit 45%, kogusest on 596,74 kg puudu. Seda dokumenti ei ole kohtule esitatud. Kohtule esitati tõendina (kohtutoimik lk 54-56) ülevaade juustupartii liikumise protsessist, mille kohaselt on iga juustupartii jälgitav tootmisest kuni müügini. Tunnistajad kinnitasid, et kauba füüsilisel saabumisel pakketšehhi olid kaasas saatedokumendid, mis edastati hiljem raamatupidamisse. Seega kauba reaalne olemasolu või selle kaotsiminek on ettevõttes dokumenteeritud ja raamatupidamislikult tuvastatav. Kohtulikul uurimisel sai üheselt selgeks, et süüdistus isegi ei püüa esitada tõendeid selle kohta, et suure veoauto koormatäis juustu on OÜ E Tallinna pakketšehhist kaduma läinud. Süüdistus kirjeldab, et OÜ-le E kuuluva juustu kui M. Tenneni jaoks võõra vara järjepidevat ja ebaseaduslikku väljaviimist M. Tenneni poolt. Maakohtu otsuse kohaselt seisnes M. Tenneni objektiivne laost juustu välja toimetamises ja varguse varjamiseks kannete tegemises laoarvestuseprogrammis. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et fototabelid ja valvesignalisatsiooni logid tõendavad M. Tenneni viibimist varguste toimepanemise ajal pakketsehhis. Vaatlusprotokollis ei ole tuvastatud, et peale prügi välja viimise oleks tuvastatav nt juustu välja viimist. Valvekaamera piltidelt on näha kogu hoovi ala, kus parkis M. Tennen enda autot ja kus asub prügikonteiner. Auto ja prügikonteiner on kaamera(te) vaateväljas. Fotodelt ei ole tuvastatud, et M. Tennen oleks vedanud kahveltõstukis

9(19)

juustu ning ei ole tuvastatud juustu või millegi muu laadimine tema autosse. Kaitsja lähtub eeldusest, et fototabel on tehtud valvekaamerate salvestistest viisil, et kui võiks ka oletada tegevusi, mis võiks kujutada juustu laadimist autole, siis need on ka esitatud. Fotodelt on reaalselt tuvastatav, et M. Tennen on viinud prügi prügikonteineri juurde. Süüdistuses ei ole tõendatud, et M. Tenneni poolt kahveltõstukiga transporditud prügi ei ole tavapärane pakketšehhis tekkiv prügi. Süüdistus ei ole esitanud väidet, et M. Tennen viis prügi välja ainult nendel päevadel kui väidetavalt tehti muutmiskandeid. Kuivõrd vaatlusprotokollis on vaid mõned üksikud pildid valvekaamera salvestistelt, millel on näha prügikonteiner ja M. Tenneni poolt kasutatav auto, siis eeldatavat muud tegevust auto juures ei ole toimunud. Süüdistuse hüpotees, et nn juustualusel oli lisaks prügikottidele ka juust, ei ole võimalik kindlaks teha. Fotodelt ei ole võimalik aru saada, et kahveltõstuk oleks koormatud ca 500 kg juustuga. Kohtuotsuses ei ole hinnatud asjaolusid kannete muutmise kohta ajal, kui pakketšehhis oli tööaeg. Kohus on jätnud tähelepanuta, et OÜ-s Ees oli tööaeg 12 tundi, s.o kella 08.00-20.00. Tööpäeva kestel ei oleks olnud M. Tennenil võimalik kandeid muuta. Keegi ei märganud, et M. Tennen oleks liinimehaanikuna töötamise ajal arvutit kasutanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et M. Tennen oleks muutmiskanded teinud. Kohtu poolt tuvastati, et AK, AP ja KK kasutasid kuni 2014 juulini Margus Tenneni kasutajatunnust ja paroole. Süüdistus ei esitanud ühtegi tõendit, miks nimetatud isikud ei teinud neid kandeid. M. Tennen on nii kohtueelses menetluses kui kohtus ristküsitlemisel selgitanud, et enne seletuskirja kirjutamist sai ta ähvardust sisaldava sõnumi, milles kohustati teda süü juustu varguses omaks võtma. Õigesti on kohus tuvastanud, et M. Tennen on küll seletuskirjas ja salvestises omaks võtnud juustu vargused, kuid ta ei oska öelda ühtegi kuupäeva ega kogust. Seega ei kinnita M. Tenneni umbmäärane juustu varguse omaksvõtt, et ta oleks süüdistuses aastate 2011, 2012 ja 2013 kohta toodud aegadel juustu vargust tunnistanud ja süüdistuses toodud koguses ka toime pannud. Tsiviilhagi lahendamisel on materiaalõigust valesti kohaldatud. VÕS § 1044 lg 2 ei ole töölepingulise suhte korral kohaldatav (vt nt 3-1-1-41-16 p.16). Apellant tugineb ka TLS § 74 lg 4 aegumisele. Kohtule esitati tõendina ülevaade juustupartii liikumise protsessist, mille kohaselt on iga juustupartii jälgitav tootmisest kuni müügini. Tunnistajad ja süüdistatav kinnitasid, et kauba füüsilisel saabumisel pakketšehhi olid kaasas ka saatedokumendid, mis edastati hiljem raamatupidamisse. Seega kauba reaalne olemasolu või selle kaotsiminek on ettevõttes dokumenteeritud ja raamatupidamislikult tuvastatav. Seega kannatanu pidi teadma väidetavast kauba kadumisest koheselt. Apellant ei nõustu kohtu käsitlusega kahju rahalise väärtuse kindlakstegemisest. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 ja §-st 132 saab kannatanu nõudeks olla kulutused juustu valmistamiseks ehk omahind. Kannatanu ei esitanud tõendeid selle kohta, mis hinnaga ta plokkidesse pakendatud juustu realiseeris või milline oli plokkidesse pakendatud juustu omahind. Kui lähtuda asjaolust, et kannatanu pidi pakketšehhis plokkidesse pakendatud juustule andma lisaväärtust (viilutamine, riivimine, pakendamine väikepakenditesse jms), siis plokkidesse pakendatud juustul selliseid omadusi ei olnud. Ei ole tõendatud, millise hinnaga müüs kannatanu OÜ-le E juustu. See, millise hinnaga müüb OÜ E juustu võimalikele klientidele, ei oma puutumust käesoleva asjaga. Kannatanu ja OÜ E ei moodusta Äriseadustiku tähenduses kontserni, seega ei ole neil ühine majandustegevus. Kannatanu ei ole esitanud tõendeid, et ta

10(19)

ostaks OÜ-lt E juustu. OÜ E toodab seda ise. Eeltoodud põhjendustel tuleb OÜ E tsiviilhagi jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

11(19)

apellatsioon väärib tähelepanu, kuid kaitsja apellatsioon õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna. Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks on asjaolu, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (KrMS § 338 p 2) ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 338 p 3). Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 7.1 Maakohus mõistis M. Tenneni muutmisajaga 13.06.2014 ja 25.06.2014 märgitud kolmes varguse episoodis õigeks, sest need episoodid jäävad väljapoole süüdistuses märgitud ajalist perioodi. Kohtukolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. KrMS § 268 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti (lg 1). Süüdistuse muutmine ei ole esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamine või parandamine, ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni, ega süüdistusest osaline loobumine (lg 3). Süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud (lg 5). Praeguse asja materjalidest nähtub, et süüdistusakti punktis 16 on ära toodud süüdisuse sisu, mille kohaselt M. Tennen pani vargused toime ajavahemikul 23. septembrist 2011 kuni

12(19)

kajastatud ekslikult valesti, ei ole aluseks nendes episoodides õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisele. Maakohus oleks saanud varguste toimepanemise ajavahemiku osas ise täpsustuse teha. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et õiguslikult ei oleks seesuguse ebatäpsuse parandamine kohtuliku arutamise käigus käsitletav süüdistuse muutmisena KrMS § 268 lg 2 mõttes. Tegemist ei oleks isegi faktiliste või õiguslike väidete täiendamise ega parandamisega, mida KrMS § 268 lg 3 kohaselt ei loeta süüdistuse muutmiseks. Maakohus on rikkunud eeltooduga oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest rikkumisega kaasnes põhjendamatu kohtuotsuse tegemine. See ei too aga endaga kaasa kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest KrMS § 341 lg 3 kohaselt on rikkumist võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Eeltoodut arvesse võttes tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse M. Tenneni õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 199 p 6 järgi muutmisajaga 13.06.2014 ja 25.06.2014 märgitud episoodides: 04.06.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 13.06.2014 kell 21.14 juustu Tilsit 45%, koguses 596,74 kg, maksumusega 2309.44 eurot; 02.06.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 25.06.2014 kell 21.15 juustu Tilsit 45%, koguses 596,99 kg, maksumusega 2310.41 eurot; 02.06.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 13.06.2014 kell 21.14 juustu Tilsit 45%, koguses 53,20 kg, maksumusega 205.89 eurot ja teeb uue otsuse, millega mõistab M. Tenneni neis episoodides süüdi. 7.2 Maakohus mõistis M. Tenneni süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6 järgi 2011-2013. aasta episoodides tõendamatuse tõttu õigeks. Kohtukolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. Esmalt leidis maakohus, et tunnistaja TR poolt koostatud koondtabel ei ole aastatel 2011-2013 toime pandud varguste tõendamiseks lubatav tõend, sest koondtabeli õigsuse kontrollimiseks ei ole prokuratuur kohtule tõendeid esitanud. Kohtukolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. E OÜ arendusjuhi TR poolt koostatud koondtabelis on kajastatud kogu varastatud juustu liikumine (juustu pakendamisse saabumise aeg, kogus, maksumus, laoprogrammis kande muutmise aeg vms) (1 kd tl 58). Tunnistaja TR on maakohtu istungil selgitanud, kuidas ta koondtabeli koostas. Tunnistaja on ka selgitanud, miks mõningaid andmeid ta koondtabelisse märkinud ei ole. Kohus on tunnistanud koondtabeli lubatavaks tõendiks ning on seda kohtuliku uurimise käigus uurinud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et koondtabeli näol on tegemist KrMS § 63 lg 2 kohaselt lubatava tõendiga. Tabeli näol on tegemist koondiga algandmetest ning tabeli usaldusväärsus on tuvastav nii tunnistaja TR ütluste, teiste tõendite kui ka kannatanu esindaja 29.01.2018 istungil esitatud tõenditega. Koondtabeli andmeid on maakohus lubatava tõendina kasutanud M. Tenneni süü tõendamisel enamike 2014. aastal toime pandud varguse episoodides. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et tuginedes kohtuotsuse tegemisel 2014. aasta episoodides koondtabelile, kuid jättes 2011-2013 episoodides sellega arvestamata, on kohus andnud ühele ja samale tõendile erineva hinnangu.

13(19)

Seega on kohtu käsitlus vastuoluline, mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kannatanu esindaja poolt kohtule esitatud dokumendid ja teave ei ole kasutatav tõendamiseseme asjaolude tõendamisel, kuna prokurör ei palunud KrMS § 297 korras täiendavate tõenditena võtta süüküsimuse otsustamisel arvesse kannatanu esindaja poolt kohtu nõudmisel tsiviilhagi tõendamiseks esitatud tõendeid. Nimelt sätestab KrMS § 297 lg 1, et pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. Seega on kohtul õigus omal algatusel täiendavaid tõendeid koguda ja seda kohus praeguses asjas ka tegi. Seetõttu on kohtukolleegiumi hinnangul kannatanu esindaja poolt maakohtule esitatud dokumendid (koondtabel ja ekraanitõmmised) lubatavad tõendid (2 kd tl 14-72). Kannatanu poolt esitatud dokumendid (koondtabel ja ekraanitõmmised) tõendavad juustu varguste toimepanemist ajavahemikul 23.09.2011 kuni 25.06.2014. Ühtlasi tõendavad kannatanu poolt esitatud dokumendid tunnistaja TR poolt koostatud koondtabeli usaldusväärsust. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga, et tõendamiseseme asjaolu KrMS § 62 mõttes või tsiviilhagi eset ja alust on võimalik tõendada üksnes algdokumendiga. Prokurör märgib oma apellatsioonis põhjendatult, et nõuet tõendamiseseme asjaolu või hagi eseme ja aluse tõendamiseks vaid algdokumendiga, kriminaalmenetlusõigusest ei tulene. Kehtiv menetlusseadustik algdokumendi mõistet ei tunne. Kohtupraktika aktsepteerib tõendina ka dokumendi koopiaid ning need ei erine olemuselt algse tõendi tõendusväärtuse poolest (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-46-10 p 8.3.1). Seetõttu on kannatanu esindaja poolt esitatud dokumendid kohtukolleegiumi hinnangul kasutatavad nii tõendamiseseme asjaolude kui hagi eseme ja aluse tuvastamisel. Maakohus on õigesti märkinud, et süüdistatavale etteheidetav tegevus on materiaalõiguslikult käsitletav ühe jätkuva ning ühtsest tahtlusest hõlmatud teona, kuid seejuures jätnud tähelepanuta, et kogu süüdistatava tegevust alates 23.09.2011 kuni 25.06.2014 iseloomustab läbivalt ühesugune ja analoogne käitumismuster. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 9. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-1-1-8-10 punktis 12 märkinud, et modus operandi ehk kuritegude toimepanemise viis on teatud juhtudel arvestatav usaldusväärse tõendamise moodusena. Seda, miks maakohus ei ole modus operandit arvestanud tõendamise moodusena kogu süüdistusest hõlmatud episoodide puhul, kohtuotsusest ei nähtu. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et M. Tenneni 03.07.2014 omakäeliselt kirjutatud seletuskirjaga, 03.07.2014 E OÜ hoones aset leidnud kohtumise helisalvestusega ja TR poolt koostatud koondtabeliga on ühemõtteliselt tuvastatav läbivalt sarnane tegevusmuster M. Tenneni poolt juustu varastamisel alates 23.09.2011 kuni 25.06.2014. Asjaolu, et keegi juustu vargust ei näinud, ei tähenda seda, et juustu vargus M. Tenneni poolt ei oleks toimunud või et see ei ole tõendamist leidnud. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on M. Tenneni 2011-2013. aasta varguse episoodides põhjendamatult õigeks mõistnud. Seetõttu tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse M. Tenneni õigeksmõistmises 2011-2013. aasta episoodides ja mõistab ta nendes süüdi.

14(19)

KarS § 121 p 2 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse suureks kahjuks või süüteo ulatuseks summat, mis ületab 40 000 eurot. Praeguses asjas on tõendamist leidnud, et M. Tennen põhjustas juustu vargusega ajavahemikul 23.09.2011 kuni 25.06.2014 E OÜ-le varalise kahju 88 801,92 eurot. Seega pani M. Tennen toime suures ulatuses võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuvõtvalt tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse M. Tenneni õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6 järgi 2011-2013. aasta episoodides ning muutmisajaga 13.06.2014 ja 25.06.2014 märgitud episoodides. Samuti M. Tenneni süüditunnistamises KarS § 199 lg 1 järgi 15.05.2014, 04.04.2014, 02.04.2014, 22.03.2014, 05.03.2014, 21.02.2014, 25.01.2014. aasta episoodides. Kohtukolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistada M. Tennen süüdi KarS § 199 lg 2 p 6 järgi 2011-2013. aasta episoodides ja muutmisajaga 13.06.2014 ja 25.06.2014 märgitud episoodides ning 15.05.2014, 04.04.2014, 02.04.2014, 22.03.2014, 05.03.2014, 21.02.2014, 25.01.2014. aasta episoodides. 7.3 Kaitsja apellatsiooni väited õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi seetõttu, et selles tõendite uurimist ei taotleta. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et ringkonnakohtus ei toimugi tõendite teistkordset vahetut uurimist. KrMS § 335 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus kohtulikul uurimisel avaldada esimese astme kohtu istungi protokolli. Ka praeguses asjas tutvus kohtukolleegium maakohtu istungi protokolliga ja selles viidatud tõenditega. Kohtukolleegium nõustub süüdimõistvas osas maakohtu põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata. Seda nii kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu kui rahuldatud tsiviilhagi osas. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid motiive korrata. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus selles osas kaitsja väidetele juba vastanud. Lisaks sellele tsiteerib kaitsja oma apellatsioonis suures mahus seaduste ja maakohtu otsuse teksti ning teeb abstraktseid viiteid sellele, et need ei ole omavahel kooskõlas. Kaitsja heidab maakohtule ette ka seda, et paljud asjad on jäänud maakohtus välja selgitamata. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et maakohus peab välja selgitama KrMS §-s 62 loetletud tõendamiseseme asjaolud. Väljaspoole seda jäävatele asjaoludele maakohus keskenduma ei pea. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-144-13 rõhutanud, et kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljaspoole jäävaid küsimusi. Seetõttu puudub kohtul kohustus käsitleda menetlusosaliste asjassepuutumatuid seisukohti. Kuna praeguses asjas suur osa kaitsja poolt loetletud küsimusi ei puuduta arutatava kriminaalasja tõendamiseset ega tuvastatud asjaoludele antavat õiguslikku hinnangut, ei pidanudki maakohus nende osas oma seisukohta kujundama. Seega on kaitsja poolt maakohtule tehtud etteheide põhjendamatu.

15(19)

7.4 Kohtukolleegium küll rahuldab prokuröri apellatsiooni ja mõistab M. Tenneni talle esitatud süüdistuses süüdi, kuid tsiviilhagi osas apellatsioonimenetlust ei toimu, sest selles küsimuses ei ole apellatsiooni esitatud. Tulenevalt KrMS § 331 lg-st 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja üksnes esitatud apellatsiooni piires, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt puudub apellandil ning teistel kohtumenetluse pooltel õigus kohtuliku arutamise käigus apellatsiooni piirest väljuda. KrMS § 331 lg 3 kohaselt laiendab ringkonnakohus kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub praeguses asjas alus KrMS § 331 lg 3 sätete kohaldamiseks, sest sellekohase taotluseta tsiviilhagi väljamõistmine raskendaks süüdistatava olukorda. Sellisel seisukohal on ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium juba 9. septembri 2015. a otsuse nr 3-1-1-65-05 punktis 5 märkinud, et ringkonnakohtul puudub õigus ilma vastavasisulise apellatsioonita laiendada asja läbivaatamise piire ja otsustada tsiviilhagi küsimust. Ilma apellatsioonis sisalduva sellekohase taotluseta tsiviilhagi rahuldades raskendatakse süüdistatava olukorda. Selline ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatava kaitseõiguse tagamise seisukohalt, sest temalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsiooni korras vaidlustamata küsimustes. Kui ringkonnakohus apellatsiooni piire ületades teeb tsiviilhagi rahuldades kohtuotsuse, siis sellega raskendatakse süüdistatava olukorda ning seda tuleb lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samasugust seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud oma 14. aprilli 2010. a otsuse nr 3-1-1-3-10 punktis 17. 7.5 Kaitsja leiab, et maakohus on tsiviilhagi lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, sest VÕS § 144 lg 2 ei ole töölepingulise suhte korral kohaldatav (3-1-1-41-16 punkt 16). Seetõttu on tsiviilhagi aegumise küsimuses kohaldatav TLS § 74 lg 4. Kas ja millises osas on praeguses asjas tsiviilhagi aegunud, seda kaitsja ei selgita. Esmalt märgib kohtukolleegium, et kuna tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole, siis käsitleb kohtukolleegium vaid maakohtu poolt rahuldatud tsiviilhagi materiaalõiguslikku alust ja aegumist. Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsuse nr 3-1-1-106-12 punktis 31 on märgitud, et kuna erinevat liiki nõuete aegumistähtajad on erinevad, tuleb aegumise küsimuse lahendamiseks nõue esmalt kvalifitseerida, s.t anda sellele õiguslik hinnang. Nõude kvalifitseerimine on kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest. Asja lahendades tuleb selgeks teha, mida hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused. Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatud ka kõrgema astme kohtud. Kuna nõude kvalifitseerimine on kohtu ülesanne, siis ei ole kohtukolleegium praeguses asjas seotud kannatanu esindaja seisukohaga, et tegemist ei olnud töölepingu tahtlikust rikkumisest tuleneva kahjuga. Tsiviilhagis esitatud nõue põhineb kokkuvõtlikult sellel, et M. Tennen töötas pakketsehhis liinimehhaanikuna, kelle tööülesandeks oli seadmete ja tootmisruumide elektri ning elektroonika korrashoid. Tal oli ligipääs valmistoodangule ning ta aeg-ajalt varastas seda. Varguse

16(19)

varjamiseks muutis ta laoarvestuse andmebaasis kandeid ja see võimaldas tal pikka aega juustu vargust varjata. Maakohus käsitles M. Tenneni sellist käitumist tervikuna VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava deliktina. Kohtukolleegium leiab, et liinimehhaanikuna töötamise tõttu oli M. Tennenil võimalik pakketsehhis viibida, ja laoarvestuse andmebaasis kandeid muuta ning pikka aega segamatult juustu varastada. Tähtsust ei oma asjaolu, et M. Tenneni tööülesannete hulka juustu käitlemine ei kuulunud. Kohtukolleegiumi hinnangul on M. Tenneni selline tegevus käsitatav töötaja töölepingust tulenevate kohustuste (eeskätt VÕS § 620 ja töölepingu seaduse (TLS) § 16 lg 1) tahtliku rikkumisena. Töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab tööandja töötajalt nõuda TLS § 74 lg 1 alusel. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2016 otsuse punktis 16 on märgitud, et VÕS § 1044 lg 2 välistab üldjuhul võimaluse nõuda lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist võlaõigusseaduse 53. peatüki sätete (s.o deliktiõiguslikul) alusel. Kohtukolleegiumi hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et viidatud lahendis oli tegemist omastamisega, praegusel juhul aga vargusega. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium ka 14. aprilli 2010. a otsuse nr 3-1-1-3-10 punktis 18. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium kaitsjaga, et maakohus on lähtunud tsiviilhagi rahuldamisel ebaõigest materiaalõiguslikust alusest. Kohtukolleegiumi seisukohta ei väära seejuures asjaolu, et kannatanu esindaja oma tsiviilhagis ja ringkonnakohtule esitatud seisukohtades leiab, et tegemist ei ole töölepingu rikkumisest tuleneva kahjuga. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et M. Tennen ise juustu käitlemisega ei tegelenud. TLS § 74 lg 1 alusel tekkinud nõude aegumisele tuleb kohaldada sama paragrahvi lõikes 4 ette nähtud aegumistähtaega. TLS § 74 lg 4 järgi aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega (lg 1). Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos (lg 2). TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Praeguse asja materjalidest nähtub, et kannatanu avastas juustu puudujäägi ja andmebaasis ebaõiged kanded 2014. aasta juuli alguses. M. Tennen tunnistas 3. juulil 2014 omakäeliselt kirjutatud seletuskirjas, et varastas aastate jooksul, umbes üks kord kuus, pakketsehhist juustu. Varguse varjamiseks tegi ta muudatusi lao arvestusprogrammis. On nõus kahju hüvitama, kuid koheselt tal nii palju raha ei ole (1 kd tl 48). Samal päeval on ta kirjutanud lahkumisavalduse ja selles märkinud, et saamata jäänud töötasu jääb kahju hüvitamiseks (1 kd tl 47). Seega peatus TsÜS § 158 alusel hagi aegumine 3. juulil 2014 seoses M. Tenneni poolt nõude tunnustamisega. Samuti on asjakohane viidata TsÜS § 168 lg-le 1, sest kohe pärast varguse avastamist alustas kannatanu M. Tenneniga läbirääkimisi tekitatud kahju hüvitamiseks. Asja materjalidest nähtub,

17(19)

et algselt ei soovinudki kannatanu politsei poole pöörduda. Kannatanu esitas politseile kuriteokaebuse alles 22. augustil 2014, olles veendunud, et M. Tennen tekitatud kahju hüvitama ei hakka. Kannatanu esitas kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi 16. juunil 2015, s.o vähem kui 12 kuu jooksul vargusest teadasaamisest. Seega ei ole maakohtu poolt rahuldatud tsiviilhagi aegunud, mistõttu kaitsja sellekohased kahtlused on alusetud. 7.6 Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 185 lg 1 sätestab muuhulgas, et kui apellatsioonimenetluses tühistatakse esimese astme kohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja tehakse uus kohtuotsus, siis kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies mahus ja teeb uue otsuse, siis kannab õigusabikulud riik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14. detsembri 2017. a määruse nr 1-17-7077 punktis 79 ja

18(19)

Kuna maakohus mõistis M. Tenneni osaliselt süüdi ja prokurör esitas apellatsiooni, siis oli kaitsja poolt apellatsiooni koostamine ja prokuröri apellatsiooni suhtes seisukoha avaldamine kohtukolleegiumi hinnangul kahtlemata vajalik. Kohtukolleegium ei vaidlusta ka ühe tööühiku hinda. Küll aga ei pea kohtukolleegium mõistlikuks apellatsiooni koostamisele kulunud aega (7,5 tundi). Sama kaitsja võttis osa maakohtu istungist, mistõttu talle olid kriminaalasja asjaolud teada. Samuti oli talle teada prokuröri ja maakohtu seisukohad. Kaitsja apellatsioonis tsiteeritakse suures osas maakohtu otsuse ja seaduse teksti. Kaitsja seisukohad on deklaratiivsed ja kohati asjasse mittepuutuvad. Kohtukolleegium pidas kaitsja apellatsiooni põhjendatuks vaid tsiviilhagi rahuldamise materiaalõigusliku aluse osas. Aegumise suhtes kaitsja oma selget seisukohta ei väljendanudki. Seetõttu mõistab kolleegium riigilt M. Tennenile välja 1200 eurot.

apellatsioonimenetluse kulude katteks

Kannatanu valitud esindaja vandeadvokaat D. Teplõhh esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses kannatanule õigusabikulude hüvitamiseks 204 euro ulatuses Ühe tööühiku hind 170 eurot. Taotluse kohaselt seisneb õigusabikulu kaitsja apellatsiooniga tutvumises ja apellatsioonivastuse koostamises. Kohtukolleegium leiab, et 204 eurot ei ole kannatanu esindaja panust arvestades mõistliku suurusega tasu. Kannatanu esindaja osales kohtuistungitel ja oli kriminaalasja materjalidega ja kohtuotsuse sisuga tuttav. Kannatanu esindaja kirjalik seisukoht kaitsja apellatsiooni suhtes võtab enda alla ühe lehekülje ja käsitleb vaid tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikku alust ja aegumist. Tsiviilhagi materiaalõigusliku aluse küsimuses kohtukolleegium kannatanu esindaja seisukohta ei jaga. Seetõttu mõistab kolleegium riigilt kannatanule apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 100 eurot. 7.7 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 3 ning § 340 lg 4 p-st 3 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 20. detsembri 2018. a kohtuotsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Prokuröri apellatsioon rahuldatakse. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.