Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kohustust- võtab ennast kohtuotsuse jõustumisest alates 6 kuu jooksul Töötukassas töötuna arvele ning asub aktiivselt töökohta otsima. Kohtuotsus jõustus 16.08.2017. Kriminaalhooldusametnik esitas 01.06.2018 T.F-i kohta esimese erakorralise ettekande, kuna süüdimõistetu rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja mitte lahkuda Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata T.F-ile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustuse. Tartu Maakohtu 05.06.2018 määrusega kohustati T.F alluma KarS § 75 lg 2 p 5 alusel sõltuvusravile (alkoholismiravi). Kriminaalhooldusametnik esitas 21.12.2018. a teise erakorralise ettekande T.F-i kohta, kuna viimane on jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Erakorralises ettekandes andis kriminaalhooldusametnik ülevaate senisest kriminaalhooldusest. Pärast esimese erakorralise ettekande arutamist pöördus T.F xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe 19.07.2018, kuid ravil osalema ei hakanud. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumised jätkusid. Esimene neist fikseeriti 09.11.2018, kui T.F toimetati kainenema Tartu arestimajja. Väljakutse politseile tegid vanemad, kuna T.F oli alkoholijoobes ja agressiivne oma lähedaste vastu. Indikaatorvahendiga joovet tuvastada ei õnnestunud, kuna T.F ei suutnud indikaatorvahendise puhuda. Joove tuvastati väliste tunnuste põhjal. Teine rikkumine fikseeriti 26.11.2018 kriminaalhooldusametniku vastuvõtul. Alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,171 mg/l. T.F on rikkumiste kohta andnud seletused ning neid tunnistanud. Rikkumiste järel andis T.F 12.12.2018 uue nõusoleku ravi läbimiseks. 21.12.2018 saabus SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikust teave, et T.F pöördus uuesti ravile raviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ raames 07.12.2018 ja 20.12.2018. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada T.F-i katseaega nelja kuu võrra. T.F asus ravile alates 07.12.2018. Katseaja pikendamine võimaldab jätkata T.F-i järelevalvet ja annab talle võimaluse läbida alkoholivastane ravi ning näidata soovi muutumiseks. 23.01.2019 kohtuistungil tunnistas T.F rikkumist, mis on seotud 09.11.2018 sündmusega. Väidetavalt ei ole ta pärast seda alkoholi tarvitanud ja on hakanud psühholoogi juures käima. Ta püüab ennast parandada ja on valmis kõiki kohustusi nõuetekohaselt täitma. Kriminaalhooldajana võttis kohtuistungist osa vanemkriminaalhooldusametnik Jana Elken. Kriminaalhooldusametnik andis ülevaate T.F-i kriminaalhooldusest pärast erakorralises ettekandes nimetatud sündmuseid. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ei ole tuvastatud. Ametniku hinnangul on võimalik kriminaalhooldust jätkata, kuid süüdimõistetu katseaega võiks pikendada. T.F on jätkanud raviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“, mille vahepeal katkestas. Ametniku hinnangul saab T.F-ile anda veel viimase võimaluse ja jäi oma varasema taotluse juurde.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt on T.F korduvalt rikkunud kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamise tõttu on peres

2 (3)

tekkinud konfliktid, mille käigus on süüdimõistetu kasutanud oma vanemate suhtes ka vägivalda. Vaatamata sellele on kriminaalhooldaja seisukohal, et T.F-i kriminaalhooldust on võimalik jätkata, kuna süüdimõistetu on jätkanud raviprogrammis käimist ning uusi rikkumisi ei ole fikseeritud. Kohtu arvates on uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks ja kohtulahendiga määratud kohustuse täitmise tagamiseks oluline, et T.F loobuks alkoholi tarvitamisest täielikult. Kohtuistungil avaldatu kohaselt mõistab T.F nüüd alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme ning alkoholi mõju oma seadusvastasele käitumisele. Eeltoodu annab alust arvata, et ka raviprogrammi, mille vajalikkusest on kriminaalhooldusalune samuti nüüd aru saanud, nõuetekohane läbimine avaldab talle soovitud mõju. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga, et kriminaalhooldusaluse katseaega tuleb pikendada. Kohtulahendi kohaselt kestaks T.F kriminaalhooldus kuni 31.03.2019, mis on liiga lühikene aeg selleks, et hinnata, kas ravi on kriminaalhooldusaluse käitumist muutnud. Kui süüdimõistetu ka pärast ravi läbimist oma käitumist ei paranda, on võimalik talle mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Eeltoodust tulenevalt pikendab kohus T.F-ile määratud katseaega 4 kuu võrra. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.