Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Ringkonnakohus 21. jaanuar 2019 1-18-9910 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Vladimir Lisogor’i (38608083744) süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 14. detsembri 2018. a otsus Süüdistatav Vladimir Lisogor, apellatsioon
Jätta Vladimir Lisogori apellatsioon läbi vaatamata.
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
suurem. Esmajoones pole võimalik eirata V. Lisogoril tuvastatud alkoholijoobe määra, mis lõpliku mõõtetulemuna oli 1,42 mg/l kohta. Kuigi viidatud numbriline näit ei võimalda iseseisvalt hinnata V. Lisogori võimekust käituda ümbritseva suhtes adekvaatselt, evib kaalu tõend, milles on kirjeldatud V. Lisogori joobele viitavaid tunnuseid. Sellekohaselt oli V. Lisogori koordinatsioon väga häiritud, tema reaktsioonikiirus oli häiritud ning tal esinesid häired aja-, isiku ja kohatajus. Lisaks avaldasid mõlemad patrullpolitseinikest tunnistajad, et V. Lisogor oli visuaalselt tajutavas alkoholijoobes. Need asjaolud viitavad sellele, et V. Lisogori taju ümbritseva suhtes ja tema reaktsioonikiirus olid oluliselt langenud, ta polnud võimeline liikluses adekvaatselt käituma ja päevasel ajal taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine annab aluse hinnata V. Lisogori süüd keskmisest suuremaks. Süü keskmisest suureks hindamise tingib seegi, et V. Lisogor pani toime kaks kuritegu. V. Lisogori puhul pole karistust raskendavate asjaolude olemasolu sedastatav. Küll on sedastatav karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, mida kohus pidas siiraks, ja süü tunnistamine. Need kaks aspekti peavad kajastuma V. Lisogori karistuse määras. Viru Maakohtu 18. jaanuari 2018. a otsusega karistati V. Lisogori KarS § 424 järgi 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud kaks päeva. Kandmata osa karistusest asendati 658 tunni üldkasuliku tööga. Samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise kuriteo toimepanemise korral minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus pole mõju avaldanud. Vaatamata asjaolule, et varasema kohtuotsusega rakendati V. Lisogori suhtes nn viimase abinõu regulatsiooni, ei taganud see V. Lisogori õiguskuulekust, vaid juhtimisõiguseta V. Lisogor pani ajal, mil tal oli tegemata suur osa üldkasulikust tööst, toime uue samaliigilise kuriteo. Märgitust järeldub, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga ühes käitumiskontrollile allutamisega pole olnud V. Lisogori puhul tõhus. Seetõttu on selle taaskohaldamine perspektiivitu. Veel vähem saab V. Lisogori õiguskuulekust tagada tingimisi karistusega, mis on oma mõjult oluliselt leebem kui üldkasulik töö. Kuritegude toimepanemise ajal oli V. Lisogor teadlik nii sellest, et tal on kolm lapseealist ülalpeetavat kui ka sellest, et ta on pere toitja. Need asjaolud ei taganud V. Lisogori õiguskuulekust. Juhtimisõiguseta V. Lisogor pani taas toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Seoses kaitsja viidetega süüdistatava perekondlikule olukorrale märkis maakohus, et järjest uusi tahtlikke kuritegusid toime panev süüdistatav ei saa eeldada, et riigivõim annab tema perekondlikele aspektidele temast endast kaalukama tähenduse. Ehk teisisõnu – kui süüdistatav paneb toime kuritegusid, siis on tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte üksnes tema enda, vaid ta näeb ette, et sellega kaasub raske ja ebamugav olukord ka tema perele ja lähedastele. Taolises olukorras ei saa süüdistatav eeldada ega nõuda, et riigivõim teeb tema suhtes nn pereargumendi väljatoomisel otsustuse, mis seab esikohale tema ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused ja väljakujunenud kohtupraktika. Olgu korratud, et tuvastatu kohaselt oli V. Lisogori mootorsõiduki juhtimisvõime oluliselt alanenud ja politseiametnike õigeaegne sekkumine võimaldas hoida ära traagilised tagajärjed, mis võivad kaasneda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega.
2(4)
süüdistatava sõnul halvenenud tema tervis ja ta vajab kvalifitseeritud arstiabi. V. Lisogor tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut. Ta on mõistnud, et kõik tema probleemid on seotud alkoholi tarvitamisega ja ta kohustub vabatahtlikult psühholoogi juures käima ning end alkoholi vastu kodeerima. Apellant palub kohtul anda talle viimane võimalus, et ta saaks tõestada, ta on kõigest aru saanud ega riku enam seadusi. Süüdistatav lisab, et ta pole kunagi vangistuses viibinud ja ta on šokiseisundis. Ta on nõus täitma kõiki kohtu määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi.
kergendavaid asjaolusid – süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust – ning käsitlenud asjakohaselt V. Lisogori perekondlikku olukorda, millele keskendutakse süüdistatava apellatsioonis. Ringkonnakohtul poleks kriminaalasja menetledes mingit alust maakohtu mõistetud karistust muuta.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Mati Kartau
Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.