Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 06.02.2019.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

metallist purgis 15 ml- 5€; meeste käekell BOSH, seier sinist värvi, metallist hõbedast värvi käevõruga- 250€; münt –ripats 1930a Eesti Vabariik, esiküljel on graveering K- 50€; maal alpimaastikuga- 250€; kivikesega metallkaunistus- 1€; ovaalne ehtekivike, pruuni värvi- 5€; kaks peenikest kaelakeed- 10€; kaks kaelapaela, sinine, kollane- 5€; musta värvi kõrvarõngad väikeste kivikestega, tagastatud on 1 kõrvarõngas- 10€; värviliste kivikestega klõpsuga kõrvarõngad, tagastatud on 1 tk- 10€; ovaalsed kuldse ornamendiga kõrvarõngad, tagastatud 1 tk- 5€. Euromündid: 2 Euro x 1 münt, 1 Euro x 1 münt, 20 senti x 3 münti, 5 senti x 3 münti, 2senti x 1 münt, 1 sent x 1münt - koguväärtusega 3,78€.Olümpiamängu puhul väljalastud münt 1 RUBLA; USA 5 senti; Leedu 1 Litt; Läti 50 santimi; Eesti Kroonid: 1 kroon x7 münti, 50 senti x 5münti, 20 senti x 7 münti, 10 senti x 21 münti, 5 senti x 5 münti; 7 hieroglüüfi kirjaga münti koguses 24 tk; Rootsi kroonid: 5 krooni x 1 münt, 10 krooni x 1 münt, 1 kroon x 9 münti, 50 senti x 4 tk; nõukogudeaegsed kopikad: 20 kop x 6 münti, 15kop x 3 münti, 10 kop x 5 münti, 5 kop x 3 münti, 3kop x 7 münti, 2 kop x 5 münti, 1 kop x 13 münti; Saksa mündid: 1 mark x 2 münti, 2 penni x 1 münt, 1 penn; Poola mündid: 1 Zlott x 1 münt, 50 groši x 1 münt, 1 groš x 2 münti; Soome margad: 10 marka x 1 münt, 1 mark - 13 münti, 50 penni x 10 münti, 10 penni x 10 münti ja 5 penni x 2 münti. Mündid on toodud erinevatest riikidest ja ei oma materiaalset väärtust. Tomatid koguses 7 tk, erinevad kommid, mis ei oma väärtust; meeste sandaalid halli värvi suurus 44 maksumusega 25 eurot; kaasaskantav lamp TIROSS maksumusega 20 eurot; üks rippuv punast värvi kõrvarõngas maksumusega 21 eurot. Varastatud asjade koguväärtus on 1982,28 eurot, millest kannatanule tagastati asjad väärtuses 1916,28 eurot. Vargusega põhjustatud kahju moodustab 66 eurot. . Lisaks põhjustati kannatanule sissetungimise tagajärjel ja varguse toimepanemise käigus kahju ukseluku lõhkumisega 30 eurot, kasvuhoones kasvavate taimede vigastamisega 150 eurot ja sõiduauto Citröen C4, registrinumbriga x vigastamisega 478,80 eurot. Eelloetletud asjade rikkumisega põhjustatud kahju moodustab kokku 658,80 eurot. Lõplik kahjusumma 724,80 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 14.07.2018 kella 04.00 paiku x asuvas kiirtoidurestoranis McDonalds, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil laua pealt tunnistaja M M nähes, s.o. avalikult, F S kuuluva mobiiltelefoni Huawei P20 Pro maksumusega 900 eurot ja rahakoti maksumusega 40 eurot, milles oli sularaha 45 eurot ja 1 dollar ehk 0,86 eurot, 7 erinevat kliendikaarti, õpilaspilet, isikutunnistus ja SEB pangakaart F.-F.S nimele, mis ei oma materiaalset väärtust, seega kannatanule kuuluvat vara kogumaksumusega 985,86 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata N.F tahtest olenemata põhjustel, kuna kuriteo toimepanemisse sekkus restorani turvatöötaja ning F S tagastati temale kuuluvad esemed. Samuti tema, isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, ajavahemikul 25.07.2018 kuni 26.07.2018 kella 11.00 viibides x asuvas J K kasutuses olevas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis J Kle kuuluvad esemed: pardel Philips maksumusega 65 eurot; juukseföön Severin maksumusega 30 eurot; mobiiltelefon Samsung, sees Telia kõnekaardi SIM kaart nr x väärtuseta; SEB panga pangakaart, LHV panga pangakaart mõlemad J K nimele; Partnerkaart J K nimele; Tallinna ühistranspordi kaart; tööuksekaart; 3 purki, mille sees oli peenraha u 20 euro väärtuses; 2 komplekti korterivõtmeid (üks kimp pruuni värvi nahast võtmehoidjaga 3 võtit ja teine valget värvi võtmehoidjaga 2 võtit) ning J L kuuluvad esemed: Nike seljakott maksumusega 50 eurot; milles sülearvuti Lenovo maksumusega 300 eurot; Viking Club kliendikaart J La nimele; Club One kliendikaart J La nimele; meremehe teenistusraamat J La nimele; töö uksekaart; võti kollast värvi sea kujuga võtmehoidjaga üks musta värvi peaga sinise ümara kummist nupuga võti; kilekott, milles oli ehitaja tööriietus (erkkollased jope ja püksid, väärtus tuvastamata), s.o esemed koguväärtuses vähemalt 465 eurot.

Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 25.07.2018 kella 11.15 ajal Tallinnas Tartu mnt 2 asuva City Plaza ärihoone välisukse eest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil V Rile kuuluva helesinist värvi raamiga jalgratta MERIDA väärtusega 300 eurot. Seega N.F pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

asjade tagastamist politsei poolt on jätkuvalt varastatud alljärgnevad esemed: sõiduautode võtmed kokku maksumusega 1000 eurot, garaaživõti maksumusega 15 eurot, meeste sandaalid halli värvi suurus 44 maksumusega 25 eurot, kaasaskantav lamp TIROSS maksumusega 20 eurot, üks rippuv punast värvi kõrvarõngas maksumusega 21 eurot. Asjade vargusega tekitati kahju kokku 1081 eurot. Lisaks on kannatanu sõnul tekitatud kahju kasvuhoones taimede lõhkumisega (tomatid ja kurgid taimedelt maha kistud – alles rohelised) 150 eurot, sõiduautol Citroen C4 tekitatud kahju (esiotsaga sõidetud vastu kivimüüri, esiots nihkes, kaitseraud katki, mootorikaitse katki, numbrimärk deformeerunud, radiaator rikutud, udutuli) kogumaksumusega vähemalt 800 eurot. Ütluste kohaselt on lõhkumisega tekitatud kahju kokku 980 eurot. Ütlustest nähtub, et 12.07.2018 sai kannatanu politseist tagasi alljärgnevad esemed, mille osas kahju ei ole tekkinud: küünal punast värvi, kõrgus 65 mm5€; juukseklamber helepruuni värvi- 5€; käevõru metallist hõbedast värvi koguses 3 tkkoguväärtusega 15€; käevõru metallist, eest nahk musta värvi - 20€; käevõru metallist kuldset värvi, vask koguses 2 tk- koguväärtusega 30€; käevõru musta värvi, 7 niidil ja ühendatud mummuga puust- 15€; käevõru elevandiluust, seest metallist kuldset värvi- 30€; käevõru punast värvi, kummil- 15€; käevõru musta värvi, plastiknööril, laavakividest– 15€; käevõru traadist hõbedast värvi, keskel lillakat värvi kivikesed- 10€; juukseklamber liblikakujuline5€; hõbedast värvi metallist kett -vöö, mille keskel lõvi kuju ja ümmargused mündid naisekujuga- 25€; kaelakee pärlitest valget värvi, katki - 30€; kaelakee väikeste kivikestega punast värvi, narmastega- 15€; malahhiitkiviga rohelist värvi kaelakee, sõrmus ja 2 kõrvarõngast komplekt- 250€; komplekt kaelaehe nööril musta värvi, millel neljakandiline metallist ripats, mille keskel sinist värvi klaasist kivi ja kõrvarõngad neljakandilised metallist, keskel klaasist kivi sinist värvi-100€; must kassikujuline ripats, musta värvi lindil - 20€; suur sõrmus sinist värvi, palmiseemnest- 20€; kõrvarõngad ovaalse kujuga, sinist värvi, palmiseemnest- 21€; karbis, läbipaistva kaanega, milles kõrvarõngad punast värvi, kuldset värvi vahedega- 20€; sõrmus musta värvi, väikestest pärlitest, tutikujuline- 5€; sõrmus kandilise, ümmarguse, ovaalsete kividega- 10€; sõrmus nahast musta värvi, lillekujuline- 5€; sõrmus metallist hõbedast värvi, punast värvi lill ees- 5€; sõrmus metallist hõbedast värvi, pruun-kuldne klaaskivi- 7€; ripats pantrikujuline, kivikestega- 15€; kuuseehe öökikujuline, kuldset värvi- 3€; ämblikukujuline pross, kollast värvi kividega- 5€; küünlajalg metallist hõbedast värvi, kolmele küünlale- 15€; karvane, lillekujuline pross, halli värvi- 10€; kõrvarõngad musta värvi, puidust, rippuvad, munad, matid- 10€; plastmassist beeži -halli värvi kõrvarõngad, ümmargused- 5€; pross, millel 2 ööki punast värvi, emailist- 15€; kõrvarõngad, leopardimustriga, metallist- 10€; südamekujuline pross, roosidega- 10€; linnukujuline pross metallist kuldset värvi- 15€; plastmassist musta värvi, ümmargused kõrvarõngad, läikivad 10€; ripats kivikestega rohelist värvi- 10€; kõrvarõngad kividega tumepunast värvi, rippuvad15€; sigaretipits piibukujuline vutlaris- 10€; metallist kõrvarõngad, millest 1 katki, indiapärased- 8€; päevakreem Accolade, klaasist purgis-5€; naiste lõhnavesi Eclat Femme 50 ml koos karbiga- 35€; palderjaniekstrakti tabletid, klaasist purgis- 0,50€; Ibumetin tabletid, pakendis- 0,50€; taskulamp TIROSS- 15€; kraadiklaas, digitaalne korpuses valget värvi- 5€; huulepulk Chanel- 10€; ripsmetušš Orifleim korpus punast värvi- 0,50€; optilised prillid, raam musta värvi, klaasid toonitud- 175€; prillid hõbedast värvi raamis, klaasid sinist värvi - 35€; optilised prillid, raamis hõbedast värvi- 10€; naiste päikseprillid, raam tumepunast värvi- 15€; kaitseprillid, klaasidega kollast värvi- 25€; pross metallist, oksakujuline, UKU käsitöö - 20€; merekarbikujulised kõrvarõngad- 15€; võtmehoidja kirjaga: Chocolate Boys- 1€; metallist 2 teelusikat- 5€; õunakujuline dekoratiivlamp- 10€; kõrvaklapid mobiiltelefonile- 5€; patareide laadija kollast värvi, milles patareid 4tk- koguväärtusega 50€; peapael punast värvi plastiknokaga, katki- 5€; taskulamp kirjaga Lasnamäe Linnaosa Valitsus- 5€; Mondo sheavõi metallist purgis 15 ml- 5€; meeste käekell BOSH, seier sinist värvi, metallist hõbedast värvi käevõruga- 250€; münt –ripats 1930a Eesti Vabariik, esiküljel on graveering K- 50€; maal alpimaastikuga- 250€; kivikesega metallkaunistus- 1€; ovaalne ehtekivike, pruuni värvi- 5€;

kaks peenikest kaelakeed- 10€; kaks kaelapaela, sinine, kollane- 5€; musta värvi kõrvarõngad väikeste kivikestega, tagastatud on 1 kõrvarõngas- 10€; värviliste kivikestega klõpsuga kõrvarõngad, tagastatud on 1 tk- 10€; ovaalsed kuldse ornamendiga kõrvarõngad, tagastatud 1 tk- 5€. Euromündid: 2 Euro x 1 münt, 1 Euro x 1 münt, 20 senti x 3 münti, 5 senti x 3 münti, 2senti x 1 münt, 1 sent x 1münt - koguväärtusega 3,78€.Olümpiamängu puhul väljalastud münt 1 RUBLA; USA 5 senti; Leedu 1 Litt; Läti 50 santimi; Eesti Kroonid: 1 kroon x7 münti, 50 senti x 5münti, 20 senti x 7 münti, 10 senti x 21 münti, 5 senti x 5 münti; 7 hieroglüüfi kirjaga münti koguses 24 tk; Rootsi kroonid: 5 krooni x 1 münt, 10 krooni x 1 münt, 1 kroon x 9 münti, 50 senti x 4 tk; nõukogudeaegsed kopikad: 20 kop x 6 münti, 15kop x 3 münti, 10 kop x 5 münti, 5 kop x 3 münti, 3kop x 7 münti, 2 kop x 5 münti, 1 kop x 13 münti; Saksa mündid: 1 mark x 2 münti, 2 penni x 1 münt, 1 penn; Poola mündid: 1 Zlott x 1 münt, 50 groši x 1 münt, 1 groš x 2 münti; Soome margad: 10 marka x 1 münt, 1 mark - 13 münti, 50 penni x 10 münti, 10 penni x 10 münti ja 5 penni x 2 münti. Mündid on toodud erinevatest riikidest ja ei oma materiaalset väärtust. Tomatid koguses 7 tk, erinevad kommid, mis ei oma väärtust. Tagastatud asjade koguväärtus on kannatanu sõnul 1916,28 eurot (I kd tl 11-13). 03.08.2018.a kannatanu ülekuulamise protokollist nähtub, et 02.08.2018.a leidis kannatanu kodust varga poolt valmis pandud jope taskust mõlema auto võtmed ja garaaži võtme, seega võtmete vargusega kahju tekkinud ei ole ja varastatuks jäävad veel meeste sandaalid suurus 44 maksumusega 25 eurot, kaasaskantav lamp TIROSS maksumusega 20 eurot, üks rippuv punast värvi kõrvarõngas maksumusega 21 eurot. Ütluste kohaselt on asjade vargusega tekitatud kahju 66 eurot ning lõhkumisega tekitatud kahju 980 eurot. Seega kogukahju on 1046 eurot (I kd tl 14). Kannatanu K Ki ütlusi aset leidnud varguse kohta kinnitavad kannatanuna ülekuulatud naaber R Te 02.08.2018.a ülekuulamiselt antud ütlused. Ütlustest nähtub, et kannatanu R T elab x . 09.07.2018.a kella 06.00 paiku kuulis kannatanu, et auto sireen läks tööle ja kui ta aknast välja vaatas, siis sai ta aru, et see ei ole tema auto, kuid nägi, et naabri musta värvi Citroen on kohalt liikunud. Samuti kuulis kannatanu paar korda gaasi vajutamise häält. Kui kannatanu hakkas umbes kella 08.00 paiku tööle minema, siis avastas ta, et naabri auto on esiosaga vastu paekivist müüri, mis on põõsastiku sees ja takistas ka kannatanul hoovist väljasõitu. Ütluste kohaselt helistas kannatanu R T seejärel naaber K Kile, et ta oma auto ümber pargiks, kuid selgus, et teda ega tema abikaasat ei ole kodus. Naabrid olid sel hetkel Nõval ja jõudsid peale kannatanu R Te kõnet umbes 1,5 tundi hiljem ja siis kuulis kannatanu, kuidas naaber kõva häälega karjatas ja kutsus ka teda vaatama, mis on juhtunud. Kannatanu R T nägi kuidas küünlad põlevad ja naabrid ütlesid, et vargad on käinud, erinevaid uksi oli avatud ja suletud. Ütluste järgi avastas kannatanu R T umbes 10 päeva hiljem, et tema sõiduauto Audi Q7 juhipoolse ukselinki on mingi terava asjaga kraabitud ja auto remont läks maksma 195 eurot. Kannatanu R T on kindel, et antud vigastus sai tekkida just 09.07.2018.a, kui tema auto oli hoovi pargitud, sest tema ja naabri auto vahe on umbes 5-10 meetrit (I kd tl 41-42). Kannatanu R. Te autoga juhtunu kvalifitseeriti politsei poolt kui KarS §-s 218 lg 1 ettenähtud väärtegu ja edastati Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitlusele väärteomenetluse alustamise küsimuse otsustamiseks, seega käesoleva kriminaalasja raames antud kahju hüvitamisele ei kuulu (I kd tl 50-51). Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitavad samuti kannatanu K Ki ütluseid aadressil x, Tallinn asuvasse korterisse sissemurdmise kohta: 09.07.2018.a vaatlusega tuvastati, et hoovi sõiduteel asub ristipidi sõiduauto Citroen C4 registreerimisnumbriga x, mille esiosa oli põõsastes. Sissepääs korterisse asub maja taga. Välisukse ees paremal pool betoon kõrgendusel asub väike kasvuhoone, kus kasvavad tomatid (tomatitaimedel osaliselt tomatid puuduvad). Korteriuksel ja lukul puuduvad visuaalsel vaatlusel vigastused. Esiku

põrandalt avastati külgvalguse abil jalatsijälje fragment. Söögiruumis söögilaual on erinev söök, pakendid, klaaspurgid ja kilekotis on rohelised tomatid. Laua ääres on valget värvi põletatud küünal, küünla juures on klaaspurgi kork, mille peal on rebitud suitsupakk ja kõrval on ära rebitud suitsufiltrid. Suitsupaki seest avastati suitsukoni „Winston“. Kollast värvi kausis olevate kuivikute ja marineeritud seente vahel on portselanist küünlaalus, mille seest leiti suitsukoni „West“. Laua peal on läbipaistev kilekott, mille sees on erinevad toiduained ja rohelised tomatid. Samast leiti ka puidust karp, mille sees on Eesti krooni kupüürid ja karbi vaatluse käigus avastati välispindadel puutejäljed. Laua peal oli ka musta värvi kott, mille sees on erinevad esemed. Seina ääres olevalt vanaaegselt kummutilt leiti avatud ja pooltühi „Vana Tallinna“ pudel, mille pinnalt leiti külgvalguses puutejäljed. Söögiruumis olevad kapid ja uksed on avatud asendis. Kaminsaalis on mõned esemed vales kohas. Köögis asuvad esemed, toiduained ja karbid kaootiliselt, mõned esemed on toodud teistest ruumidest. Magamistoas olevad kapid on avatud ustega ja esemed on välja võetud. Voodi peal on erinevad karbid, esemed ja toiduained. Voodi kõrval avastati vanaaegne nahkvutlar, mis on avatud ning vutlari pinnalt leiti tolmuärastuse jäljed ehk puutejäljed. Edasi vaadeldi väljas sõiduautot Citroen C4, mille käigus tuvastati, et auto on neljal rattal, uksed on lukus, kõik ukseklaasid on poolavatud, sõiduauto süütelukk on vigastusteta ja võtmed puuduvad. Esiistmete vahelt käsipiduri kangi kohalt leiti 0,5 l plastikpudel ilma korgita. Vaadeldud majas puudub signalisatsioon ja videovalve (I kd tl 54-84). Ekspertiisiakti nr 18E-GE0715 kohaselt sündmuskohalt leitud suitsukonist West võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev N.F DNAprofiiliga. Suitsukonist Winston võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis tõenäoliselt on pärit ühelt naissoost isikult, kuid see DNA-profiil ei ole kokkulangev N.F ega T Ki DNA-profiilidega. Puutejälgede proovidelt „Vana Tallinna“ pudelilt ja nahkvutlarilt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev N.F DNA-profiiliga. Plastikpudelilt sõiduautost võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada N.F-ilt ja T Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Puidust karbilt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada T Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada N.F-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Vasaku jala spordijalatsilt Nike võetud teisest proovist (kannaosalt, seestpoolt) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada N.F-ilt pärit bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kilekoti sangadelt võetud proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid N.F DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Ülejäänud vasaku jala spordijalatsilt Nike võetud proovidest saadi DNA-analüüsil küll täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid N.F ja T Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega (I kd tl 92-97). Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab asjaolu, et teo toimepanemise ajal viibis N.F sündmuskoha läheduses. Antud protokollist selgub, et abonentnumbrilt 53759184, mille omanikuks on N.F , on ajavahemikul 09.07.2018.a kell 07.33 sooritatud kõne LIIOJ10 tugijaama piirkonnas (Liivaoja tn 6, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond), mis on kuriteopaigast umbes 300 meetrit eemal (I kd tl 150-151).

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 09.07.2018.a kell 13.32 aadressil z, kinni N.F , kellel olid seljas triibulised lühikesed püksid, hallid plätud ja sinine teksajope ning kellel oli kinnipidamise hetkel käes korterist z, varastatud maal (I kd tl 107). Asitõendi vaatlusprotokoll 11.07.2018.a koos fototabeliga, milles on vaadeldud N.F juurest 09.07.2018.a kahtlustatavana kinnipidamisel leitud esemeid, tõendab, et vaadeldud esemed kattuvad K Ki elukohast varastatud esemetega (I kd tl 116-121). Kohus ei kirjuta neid esemeid siinkohal uuesti välja, sest esemete loetelu on toodud nii süüdistuse sisus kui ka kannatanu poolt antud ütlustes. N.F 10.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta ei tunnista kuriteo toimepanemist. Kahtlustatava sõnul leidis ta kõik asjad, mis olid tal kaasas 09.07.2018.a kinnipidamisel, prügimäelt (I kd tl 136-137). Kuriteo toimepanemist tunnistab N.F 31.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (I kd tl 241-245). Samuti tunnistas N.F kohtuistungil oma süüd osaliselt, väites, et ta ei vigastanud sõidukit ega lõhkunud lukku ning et ta pole üldse midagi lõhkunud (II kd tl 138-140). Kohtu hinnangul on N.F süü 08.07.2018.a kell 13.00 kuni 09.07.2018.a kell 11.30 toime pandud varguse episoodis eelpool loetletud tõenditega tõendamist leidnud. Nii sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kui ka DNA-ekspertiis kinnitavad, et N.F oli kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal. N.F süüd kinnitavad vaieldamatult ka tema juurest leitud esemed, mis kattuvad sündmuskohalt varastatud esemetega. Seega puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et N.F pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. Lisaks leiab kohus, et kuna kriminaalasjas on tuvastatud, et N.F varastas Poska 51-1 korterist esemeid, siis sellega on ühtlasi tõendatud, et ta lõhkus korterisse sissepääsemiseks korteriukse luku, sest korteriuks oli kannatanu lahkudes kinni ning lukk vajas hiljem väljavahetamist, kuna ei töötanud enam. Samuti on kohtu arvates tõendatud, et N.F põhjustas kannatanu sõiduautole vigastused, sest sõiduautost leiti plastikpudel ning DNA ekspertiisiakti kohaselt ei saa välistada N.F-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist plastikpudelilt võetud proovist. Ühtlasi on tunnistaja R T andnud ütlusi, kuidas ta kuulis auto signalisatsiooni ja kuidas keegi gaasitab autoga ning kuna see leidis aset samal ajal, mil toimus tõenäoliselt ka vargus, siis ei saa välistada, et N.F ei olnud isikuks, kes sõiduautole vigastused tekitas. Nimetatut ei lükka ümber ka süüdistatava poolt kohtuistungil väidetu, mille kohaselt ta ei ole kunagi autot juhtinud ning ta ei oska autot käivitada (II kd tl 138-140). On väga tõenäoline, et autole tekkisidki vigastused just seetõttu, et N.F ei teadnud päris täpselt, kuidas autoga sõitmine käib. Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. N.F kinnipidamisel tema valdusest leitud esemed olid tema jaoks võõras vara, mis kuulusid kannatanule K K. Kohus leiab, et süüdistatav soovis erinevate esemete äravõtmisega lõpetada kannatanu valduse, kehtestada äravõetud esemetele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu K Ki nõusolek. Süüdistatav viis varguse lõpuni kui lahkus sündmuskohalt varastatud esemetega ja kehtestas neile seeläbi uue valduse. Tuvastamist on leidnud ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Nimelt teadis N.F, et tegemist on vallasasjadega, mis on tema jaoks võõrad ja mis on kannatanu valduses. Sellest hoolimata jättis süüdistatav esemete äravõtmisega senise valdaja valdusest kestvalt ilma. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav pani varguse toime kavatsetult, eesmärgiga varastatud tooted omastada ja need seejärel enda kasuks pöörata – müüa maha ja saadud raha kasutada elamiseks või kasutada esemeid koheselt enda olmevajaduste rahuldamiseks.

McDonalds, kus turvamehe poolt on kinni peetud isik, kes oli varastanud teiselt inimeselt rahakoti. Kohale jõudes väitis kannatanu x, et tema rahakott on kas kahtlustatava N.F või O M (isik, kellega N.F suhtles) käes. N.F ütles, et tema ei ole kellegi rahakotti võtnud. Seejärel vaatas politseinik videosalvestust, millest nähtub, et N.F võttis kõrvallaua pealt mobiiltelefoni ja rahakoti ning et sündmusele eelnenud ja järgnev tegevus leidsid aset nii nagu seda kannatanu ja tunnistaja rääkisid. Kohapeal väitis Oleg, et N.F toppis rahakoti endale püksi. N.F peeti kinni kell 04.31 ja toimetati Kesklinna politseijaoskonda, kus isiku läbivaatuse käigus leitigi tema parempoolsest püksisäärest Franki dokumentidega rahakott (I kd tl 172). Üheks olulisemaiks tõendiks varguse katse toimepanemise tõendamisel on ka 20.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 14.07.2018.a aadressil Viru 24 asuva kiirtoidurestorani McDonalds turvakaamerate videosalvestust ning millest nähtub isik, kellel on seljas hele mantel, sinised teksapüksid, jalas tumedad kingad, juuksed tumedad ja pöetud lühikeseks. Isiku kirjeldus kattub seega kannatanu ja tunnistaja poolt antud ütlustega. Videosalvestuselt on näha, kuidas see isik istub kolmese seltskonna kõrvallauda, segab kohvitopsis olevat vedelikku ja jälgib kõrvallauas olevate inimeste tegevust. Kõrvallauas on näha laual rahakott, mille all on telefon (mõlemad musta värvi). Mingil hetkel on salvestuselt näha, kuidas naine sirutab käe välja ja võtab laualt eelpoolkirjeldatud musta värvi esemed ja paneb need kuskile (näha pole, kuna laud on ees) riietesse. Samas märkab tegevusest kõrvallauas olev naine ja teatab sellest mehele. Mees reageerib kohe ja saab telefoni tagasi. Seejärel istub mees oma kohale ning sama teeb ka heledas mantlis naine ja sööb midagi. Seejärel lahkub naine lauast (I kd tl 179-184). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 14.07.2018.a kell 04.31 aadressil Tallinn, Viru 24, kinni N.F , kellel olid seljas sinised teksapüksid, kollane jope ja mustad jalanõud ning kelle valdusest leiti x S kuuluv musta värvi rahakott koos selles oleva sularaha ja dokumentidega (I kd tl 185-186). N.F riietus nähtub ka tema suhtes 14.07.2018.a koostatud isiku ja asjade läbivaatuse protokollist (I kd tl 189). Varguse toimepanemise katset N.F poolt tõendab lisaks eelnevale ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud N.F juurest leitud musta värvi rahakotti. Rahakoti sees oli 45 eurot (1x20 eur, 1x10 eur, 3x5 eur), 1 dollariline rahatäht, 7 erinevat kliendikaarti, isikutunnistus AA1233714 ja SEB pangakaart x nimele (I kd tl 173-176). Eelnevast nähtub, et N.F juurest leitud rahakott kuulus tõepoolest kannatanu x S. N.F 14.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta ei tunnista kuriteo toimepanemist. Küll aga tunnistab N.F , et viibis öösel Viru tänaval asuvas McDonalds restoranis, kus suhtles oma tuttava O. Kahtlustatava sõnul ei ole ta kellegi võõraid asju varastanud ja keegi pole temalt mobiiltelefoni võtnud (I kd tl 195). Kuriteo toimepanemist tunnistab N.F 31.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (I kd tl 241-245). Kohtistungil N.F oma süüd ei tunnistanud ning väitis, et tema pole midagi võtnud (II kd tl 138-140). Hoolimata sellest, et süüdistatav ei tunnista oma süüd 14.07.2018.a kella 04.00 paiku toime pandud varguse katse episoodis on kohtu hinnangul uuritud tõenditega N.F süü ümberlükkamatult tõendamist leidnud. Kriminaalasjas on tuvastatud, et N.F valdusest leitud rahakott oli tema jaoks võõras vara. Samuti on tõendatud, et eseme äravõtmisega soovis N.F lõpetada senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu nõusolek.

Sellisele järeldusele võib jõuda seetõttu, kuna vastasel juhul ei oleks kannatanu üritanud oma rahakotti tagasi saada ja pöördunud ka politsei poole. Vargus jäi aga süüdistatava tahtest sõltumatute asjaolude sunnil lõpule viimata ning seega katsestaadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses, sest kuriteo toimepanemisse sekkus kannatanu x koos restorani turvatöötaja ja politseiga ning kannatanule tagastati temale kuuluvad esemed. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kannatanu esemete äravõtmine toimus ka selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et N.F oleks soovinud esemed kannatanule tagastada, vaid süüdistatav vastupidiselt eitas varguse toimepanemist. Seega soovis süüdistatav esemete äravõtmisega jätta kannatanu esemetest kestvalt ilma ja sellega on ühtlasi realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk.

paiku. Kannatanu elab koos oma sõbra J Laga, kes sõitis 27.07.2018.a Soome tagasi, kuna seal on tema püsielukoht ja töökoht. Kannatanu sõber hoidis oma asju korteri koridoriukse juures. Kannatanu täpsustas, et sõbra seljakott ei olnud mitte Nike vaid Gravis ning seljakotis olid lisaks sülearvutile veel aegunud meremehe teenistusraamat, Club One kliendikaart ja Viking Club kliendikaart, PIN-koodide asendusümbrik. Kilekott, milles olid sõbra tööriided oli musta-valge-punase värviga New Yorkeri kilekott. Kannatanult varastatud pardel Philips on maksumusega 65 eurot, juukseföön Severin maksumusega 30 eurot ja mobiiltelefon on väärtuseta. Ütlustest selgub lisaks, et 01.08.2018.a sai kannatanu politseist tagasi kõik varastatud esemed, väljaarvatud sularaha ja võtmed, töö uksekaardi ja rohelise kaardi (I kd tl 209-211). 26.07.2018.a suulise kuriteoteate protokollist nähtub, et kannatanu J K rääkis algselt politseile, et teda rööviti, kui ta läks Petrooleumi tn 4 asuvasse bensiinijaama C K suitsu ostma (I kd tl 214). 30.07.2018.a kannatanuna ülekuulamise protokollis on kannatanu tunnistanud, et röövimist tegelikult aset ei leidnud ning asjade vargus toimus tema korterist (I kd tl 205-208). Ülejäänud kannatanu poolt suulises kuriteoteate protokollis kirjeldatu (naisterahvaga kohtumine, tema välimus ja varastatud asjade loetelu) kattub kannatanu poolt kannatanuna ülekuulamise protokollis antud ütlustega. Kannatanu ütlusi aset leidnud sündmuste osas kinnitab 31.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud c, Tallinn asuva C K videosalvestist ning millest nähtub, et 26.07.2018.a kella 05.10 ajal viibib tanklas naisterahvas (väiksemat kasvu, eest täiesti kiilas, tagant pruuni värvi juuksed halvasti lõigatult, kannab pikemat valget jopet, selle all tumedat pluusi ja selle all valget värvi T-särki, halli värvi pükse ja tumedaid jalanõusid, käes on kollane kilekott). Naisterahvas on üksinda ja liigub tankla kaupluses edasi tagasi. Kell 05.30 tuleb tanklasse meesterahvas, kes kannab punast värvi T-särki ja musta värvi pükse, on üksinda kassa juures ja sooritab ostu, ostes sigarette ja tasudes pangakaardiga. Sel ajal on tema kõrval, osaliselt selja taga, valge jopega kiilas naisterahvas. Videolt ei nähtu nende omavahelist vestlust ja mees lahku tanklast. Kell 11.15 siseneb tankla kauplusesse naisterahvas (väiksemat kasvu, täiesti kiila peaga, kannab pikemat valget jopet, selle all tumedat pluusi ja selle all valget värvi T-särki, halli värvi pükse ja tumedaid jalanõusid, üle õla kannab halli värvi spordikotti, mis on nähtavalt punnis, käes on musta-valge-punase ruuduline kilekott, mis on nähtavalt asju täis) ja ostab kell 11.16 suitsu, välgumihkli ja kuuma vee, tasudes nende eest sularahas – müntides, mida tal on palju (I kd tl 226-230). Eelnevast selgub, et kannatanu ütlused enda ja naisterahva välimuse osas kattuvad asitõendi vaatlusprotokollist nähtuga. Lisaks tõendab asitõendi vaatlusprotokoll asjaolu, et teistkordselt tanklasse minnes olid naisterahval (tuvastatud kui N.F ) käes kannatanu J K korterist võetud esemed (halli värvi spordikott ja musta-valge-punase ruuduline kilekott), mida tal varasemalt endaga kaasas ei olnud. Varguse toimepanemist tõendavad lisaks isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, läbiotsimisprotokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 31.07.2018.a kell 11.20 aadressil Meeliku 24/4-200, Tallinn, kinni N.F , kelle juurest leiti meremehe teenistusraamat x J L nimele, Viking Club ja Club One kliendikaardid J L nimele, PIN-koodide paber asendamine, LHV Debit musta värvi pangakaart J K nimele, Partner kliendikaart J K nimele, SEB Debit kaart Cornelia K nimele, uksekaart HID Prox Card II, Danske Bank Debit pangakaart J R nimele, mobiiltelefonid Nokia, Samsung ja Sony Ericsson (I kd tl 231-234). Läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub, et N.F elukohas, aadressil x , asuvas üürikorteris teostati 31.07.2018.a läbiotsimine, mille käigus leiti sülearvuti Lenovo musta värvi, kirjed taga Lenovo ideapad 110-15ISK Model name: 80UD, s7n MP16TAQ7, halli värvi seljakott kirjega Gravis, pardel

Philips koos laadijaga, föön Severin ja varrukateta kollast värvi tööjope, millel kirje ABEST. Lisaks andis N.F oma võtmekimbust kaks autovõtit, mis ei kuuluvat samuti temale (I kd tl 254-262). 01.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt kuuluvad N.F elukohast leitud pardel, föön, sülearvuti, seljakott, jope, mobiiltelefoni tagakaas ja üks võti kannatanutele J Kle ja J Lale (I kd tl 263). 01.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt kuuluvad N.F elukohast leitud mobiiltelefon Samsung, uksekaart, Partner kliendikaart, LHV pangakaart J K nimele, SEB pangakaart C K nimele, meremehe teenistusraamat, Club One kliendikaart, Viking Club kliendikaart J L nimele ja PIN asendamise ümbrik samuti kannatanutele J K ja J L (I kd tl 265-269). 02.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt kuuluvad N.F poolt politseile vabatahtlikult välja antud kaks komplekti võtmeid ja kaks kaarti kannatanule J K (I kd tl 274-275). Seega on tõendamist leidnud, et N.F valduses olid kannatanutelt J K ja J L varastatud esemed. N.F 31.07.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistab kuriteo toimepanemist (I kd tl 241-245). Kohtuistungil N.F oma süüd ei tunnistanud ning ütles, et kannatanul ei olnud nii palju raha, kui ta kirja pani ning tema mingeid esemeid varastanud ei ole (II kd tl 138-140). Kohtu hinnangul on N.F süü 25.07.2018.a kuni 26.07.2018.a kell 11.00 toime pandud varguse episoodi osas vaatamata süüdistatava süü mittetunnistamisele uuritud tõenditega vaieldamatult tõendamist leidnud. N.F valdusest leitud esemed olid tema jaoks võõras vara ja kuulusid kannatanutele J K ja J L. Ühtlasi on tuvastamist leidnud, et süüdistatav soovis esemete äravõtmisega lõpetada kannatanute valduse, kehtestada äravõetud esemetele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus seniste valdajate ehk kannatanute nõusolek, sest vastasel korral poleks kannatanu politseisse pöördunud. Ebaseadusliku omastamise eesmärk on tõendamist leidnud sellega, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav jätta kannatanud esemete valdusest kestvalt ilma, sest puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanutele tagastada.

AS SEB Pank päringu vastusest koos fotodega nähtub, et vahetult enne kuriteo toimepanemist viibis naisisik, kes pani jalgratta varguse toime, Tallinnas, Tornimäe 2 asuvas pangakontoris, mis asub kuriteo sündmuskoha vahetus läheduses (II kd tl 25-32). Videosalvestiselt nähtav isik on kriminaalasjas tuvastatud väliste tunnuste järgi kui N.F

. N.F

on 28.08.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis tunnistanud kuriteo toimepanemist ja väitnud, et andis jalgratta kasutada võõrale meesterahvale ning ta ei tea kuhu see jäi (II kd tl 34-36). N.F tunnistas jalgratta varguse toimepanemist ka kohtuistungil (II kd tl 138-140). Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega ümberlükkamatult tõendamist leidnud N.F süü temale inkrimineeritavas 25.08.2018.a varguse episoodis. Jalgratas oli N.F-ile võõras vara ning jalgratta äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada jalgratta senise valdaja valduse, kehtestada jalgrattale uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu, s.o jalgratta omaniku, nõusolek. Seega on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Samuti on tõendamist leidnud jalgratta äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärk, sest puuduvad tõendid selle kohta, et N.F oleks soovinud jalgratta kannatanule tagastada ning see viitab ühtlasi sellele, et süüdistatav tahtis jalgratta äravõtmisega jätta jalgratta omaniku jalgrattast kestvalt ilma.

Süüdistatava tegevus vastab lisaks eelnevale ka KarS § 199 lg 2 p 9 tunnusele, s.o varguse toimepanemine süstemaatiliselt. N.F-i on varavastaste süütegude eest korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud (II kd tl 40-50). Süstemaatilisust näitab lisaks ka käesoleva kriminaalasja esemeks olevate varguste arv (4 episoodi) ja lühike ajavahemik (08.07.2018-25.07.2018). Toime pandud varguste põhjal saab järeldada, et varastamine on kujunenud N.F-ile elustiiliks – varastamine on elatise hankimise vahendiks, mistõttu on süüdistatav motiveeritud pidevalt toime panema uusi vargusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb N.F tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 8 ja 9 järgi. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 16.07.2018.a vastusest päringule nähtub, et N.F on psühhiaatri jälgimisel alates 04.03.1973. aastast (3 aasta vanusest) seoses vaimse arengu peetusega. Lisaks on N.F viibinud 14 korda haiglaravil, viimati 13.0525.06.2018.a, diagnoosidega kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire (II kd tl 66 -67). Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 390 selgub, et N.F oli tegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ning võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Samuti on ekspertiisiakti kohaselt N.F oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistva kohtuotsuse korral kandma karistust ning ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist (II kd tl 78-83). Eelneva tõttu leiab kohus, et N.F on süüvõimeline ning puuduvad KarS 2. peatükis

Sellised tingimused viitavad kohtu hinnangul asotsiaalsele eluviisile ning on ilmselge, et pension, millest süüdistatav väidetavalt elab, ei ole tema vajaduste rahuldamiseks piisav. Seda kinnitab ka süüdistatava poolt kohtuistungil öeldu, mille kohaselt teda tõstetakse tema praegusest elukohast välja, kuna seal on vaja korteri eest maksta, aga ei ole kedagi, kes maksaks (II kd 138-140). Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka asjaolu, et N.F pani uue kuriteo toime ajal, mil ta oli tingimisi vabastatud. Oluline on ka see, et mõned varastatud esemed on kannatanutele tagastamata ning vargustega on kannatanutele tekitatud kahju ka lõhkumise teel (ukseluku lõhkumine, sõiduauto vigastamine). Kohus võtab lisaks arvesse ka seda, et ühel korral jäi süüdistatava tegevus katsestaadiumisse. Kohus ei tuvastanud kriminaalasjas N.F karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on eelneva tõttu põhjendatud N.F karistamine sanktsiooni keskmises määras. Arvestades kõiki kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid, siis leiab kohus, et N.F-ile ei ole võimalik määrata üldkasulikku tööd ning ü ld- ja eripreventsiooni arvesse võttes kuulub süüdistatavale määratud vangistus tema poolt täies ulatuses kandmisele.

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanutele tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava N.F poolt toime pandud vargustega. Kannatanu K K on tsiviilhagi esitanud varastatud ja tagastamata asjade ning lõhutud asjade (ukseluku, kasvuhoone taimede ja sõiduauto) parandamise väärtuse ulatuses (esitanud ka nt sõiduauto taastamiskulude kulukalkulatsiooni). Kannatanu V R on esitanud tsiviilhagi varastatud jalgaratta hariliku väärtuse ulatuses, võttes arvesse seejuures jalgratta sõiduomadusi ja vanust. Seega on mõlemad tsiviilhagid kohtu hinnangul esitatud mõistlikus suuruses. Eelneva tõttu leiab kohus, et kannatanute K Ki ja V Ri tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning need tuleb N.F-ilt välja mõista.

RKKKo 3-1-1-83-10 p 28.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt esitatud ekspertiisi maksumuse õiendi alusel on DNAekspertiisi nr 18E-GE0715 maksumus 1938 eurot. DNA ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitati kokku 13 ekspertiisiobjekti (I kd tl 92), mida Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-120-12 kohaselt tuleb käsitleda analüüsiobjektina. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. Seega DNA-ekspertiisi kogusumma, mis tuleb süüdimõistetult välja mõista , on 741 eurot. Ülejäänud DNA-ekspertiisi maksumus, s.o 1197 eurot, jääb riigi kanda. Kohus jätab lisaks riigi kanda DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0734 maksumuse 342 eurot, sest selle ekspertiisi teostamisega ei tuvastatud antud kriminaalasjas olulist tõendusliku teavet ning antud ekspertiisikulu süüdistatava kanda jätmine oleks teda liigselt koormav. Seega jätab kohus riigi kanda ekspertiisikulu kokku 1539 eurot. Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 450 eurot (I kd tl 144-146, I kd tl 198-199, I kd tl 249-250, I kd tl 300-302, II kd tl 38-39, II kd tl 86-88, II kd tl 90-92, II kd tl 118-120) ja kohtumenetluses 210 eurot (II kd tl 141-142). Eeltoodu põhjal tuleb N.F-ilt välja mõista ekspertiisikulu 1506 eurot, kaitsekulu 660 eurot ja sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.