Liiklussüüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Kristel Kukk ́e süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas tarvitamise eesmärgil kohtueelses menetluses tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 04.05.2018.a kella 00.50, Tallinnas, Liivalaia 5 juures sõiduauto Citroen Berlingo, registreerimisnumbriga x, juhikohalt toimunud kinnipidamist, suures koguses (so koguses, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL). Omandatud narkootilist ainet hoidis Kristel Kukk ebaseaduslikult enda valduses kuni 04.05.2018.a kella 04.50-ni Tallinnas, Wismari 15 asuvas Wismari haiglas teostatud läbivaatuseni, mil tema jope rinnataskust leiti ja võeti ära üks plastikpurk, milles oli 47,13 grammi gammabutürolaktooni (GBL). Samuti tema uuesti ebaseaduslikult omandas kohtueelses menetluses tuvastamata isikult ja kohas, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid peale 04.05.2018.a ning enne 29.07.2018.a Tallinnas, Räägu tänava ja Algi tänava ristmikul seisva sõiduauto Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga x, juhikohalt toimunud kinnipidamist, suures koguses narkootilisi aineid metamfetamiini, gammahüdroksüvõihapet (GHB-d) ja marihuaanat. Omandatud narkootilisi aineid hoidis Kristel Kukk ebaseaduslikult enda kasutuses olevas sõiduautos Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga x, kuni 29.07.2018.a algusega kell 04.35 toimunud sõiduauto läbivaatuseni, mil juhiistme alt leiti ja võeti ära üks valge kilepakend, milles omakorda oli üks fooliumvoldik, milles oli 0,23 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 23%, käetoe sees olevast sahtlist üks minigrip kilekott, milles oli 3,25 grammi 14%-list metamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit, milles puhast metamfetamiini on 0,34 grammi, ja üks minigrip kilekott, milles oli 0,44 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%, rooli kõrval vasakul pool asuvast sahtlist üks plastikpudel, milles oli 60,52 grammi 54%-list gammahüdroksüvõihappe naatriumisoola sisaldavat vedelikku, milles puhast gammahüdroksüvõihapet (GHB-d) on 27,0 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Gammahüdroksüvõihape (GHB),metamfetamiin, kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub V nimekirja. NPALS § 3l lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks gammahüdroksüvõihappe (GHB) ja gammabutürolaktooni (GBL) puhul keskmiselt 16 grammist, marihuaana puhul 7,5 grammist ja metamfetamiini puhul 0,3 grammist. Sellise käitumisega pani Kristel Kukk toime korduvalt suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Kristel Kukk ́e selles, et tema juhtis uuesti ja tahtlikult 04.05.2018.a kella 00.50 ajal Tallinnas, Liivalaia tänav 5 juures mootorsõidukit Citroen Berlingo, registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 631T kohasel esines Kristel Kukk ́el narkojoove ning tema uriinist leiti amfetamiini, metamfetamiini, tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti ja karboksütetrahüdrokannabinoli (THC-COOH)). Sellise käitumisega rikkus Kristel Kukk liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise käitumisega pani Kristel Kukk toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav Kristel Kukk ja tema kaitsja Toomas Laanemaa sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Kristel Kukk kuulub KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.