lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-8802/10

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-8802/10
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Kuulutamise aeg
10.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
978
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-8802/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.12.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-18-8802 (18231601708)

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Meelika Aava, Pavel Gontšarov

Kriminaalasi

Sergey Strutsi (Struts) süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. detsembri 2018 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Sergey Struts

RESOLUTSIOON

1.Jätta Sergey Strutsi apellatsioon Harju Maakohtu 12. detsembri 2018 otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Sergey Struts tunnistati Harju Maakohtu 12. detsembri 2018 otsusega lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 kuud 10 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 8 päevase vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud 18 päeva. Kandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates S. Strutsi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati S. Strutsile lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 aastaks, mida arvestada alates S. Strutsi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. S. Strutsi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja

S. Strutsilt mõisteti menetluskuludena välja sundraha 750 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasu kokku 250 eurot, mis tulevad tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

2.S. Struts oli antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 1 järgi selles, et 27.07.2018 kella 16:30-17:00 ajal, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil oma õe YY toas oleva raamatukapi lukustatud sahtlist YY-le kuuluva naiste käekella Jacques du manoir koos karbiga, väärtusega 222 eurot.
3.Maakohtu otsusele esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatav, vaidlustades maakohtu otsuse üksnes talle mõistetud karistuse osas. S. Struts palub selles osas otsus muuta ja karistada rahalise karistusega, kuna ta töötab mitteametlikult ja tal on alalised sissetulekud, millest saab hüvitada nii rahalise karistuse kui menetluskulud. Selgitab, et varguse pani toime õega tekkinud konflikti tagajärjel ja varastatud kella tahtis hiljem pandimajast välja osta ja õele tagastada. Kohtukolleegiumi seisukohad ja põhjendus
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et S. Strutsi apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
5.Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohus on 19. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Maakohtu otsuses selliseid S. Strutsile mõistetud karistuse tühistamise aluseid kohtukolleegiumi hinnangul ei esine ja et apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, puuduvad kohtukolleegiumi hinnangul käesoleval juhul alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.
6.KarS § 199 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on S. Strutsile lähtuvalt KarS §-st 56 karistust mõistes, käsitlenud ka võimalust kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamiseks ja leidnud samas põhjendatult, et S. Strutsi sissetuleku suurus ega regulaarsus tuvastatav ei ole, mistõttu on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Sissetuleku ebapiisavusele või puudumisele üldse viitab ka apellandile inkrimineeritud kuriteo iseloom ehk piisavate rahaliste vahendite puudumine, mida S. Struts on ise avaldanud. Seega on rahalise karistuse kohaldamine S. Strutsile välistatud, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks tema poolt täidetav ja just eeltoodud põhjusel on süüdistatavale kohaldatud vabadust piirav karistus vangistuse näol põhjendatud. Ka apellatsioonist ei nähtu andmeid, millised

kinnitaksid apellandi väiteid mitteametlikult töötamisest, saadavast sissetulekust ega selle suurusest. Maakohus on S. Strutsi süü suurust, puhtsüdamlikku kahetsust, kuriteo toimepanemise tehiolusid ning põhjusi arvestades põhjendatult leidnud, et mõistetav karistus võib jääda oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasele määrale. Vaatamata sellele, et S. Strutsi on ka varasemalt varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, on ta õigusvastast käitumist jätkanud ja käesolevas asjas süüdistatava suhtes kohaldatud isiku vabadust piirav karistus lühiajalise vangistuse näol vastab tema süü suurusele.

7.Süüdistatav vabanes eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmiselt 11.09.2017 ja ära kandmata karistuseks jäi vangistus 1 aasta 5 kuud 8 päeva. Käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo pani S. Struts toime 27.07.2018, seega kohtu poolt määratud katseajal, olles allutatud 4 kuuks elektroonilisele valvele katseajaga kuni 21.02.2019. KarS § 76 lg 8 ja KarS 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-s 2, 4 ja 5 sätestatut. Et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, siis tulebki kohtuotsuste kogumis vangistused täies ulatuses liita ja S. Strutsil talle mõistetud 3 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus ära kanda.
8.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et S. Strutsile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsioonis esitatud argumendid selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 05.08.20261-26-4915/16Viru Maakohus Narva kohtumaja