Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Andre Vaarmetsale mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Istungisekretär
Kristel Toots
Süüdimõistetu
Andre Vaarmets. Isikukood 38203116514; kohtu määratud elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxx
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak
Asja arutamine
kohtuistung, 3. jaanuar 2019
RESOLUTSIOON
1.Pöörata täitmisele Andre Vaarmetsale Tartu Maakohtu 26. juuli 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5370 mõistetud karistuse ärakandmata osa ning saata Andre Vaarmets vanglasse karistust kandma 1 aastaks ja 27 päevaks.
2.Kohustada Andre Vaarmetsa ilmuma karistust kandma pärast määruse jõustumist kohtu teatatud ajal ja kohta. Andre Vaarmetsa karistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest.
3.Määrus anda Andre Vaarmetsale ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsus
1.Tartu Maakohtu 26. juuli 2017 otsusega tunnistati A. Vaarmets süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta ja kaks kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4.– 6. märts 2018, s.o kolm päeva karistusaja hulka ja mõisteti A. Vaarmetsa kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks üks kuu vangistust.
Ülejäänud karistus 1 aasta ja 27 päeva vangistust jäeti KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui A. Vaarmets ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Katseaja algust tuli arvestada kohtuotsuse kuulutamisest 26. juulil 2018 ja käitumiskontrolli nõudeid hakati kohaldama kohtuotsuse jõustumisest. Määrus katseaja pikendamise suhtes
2.Tartu Maakohtu 1. novembri 2018 määrusega pikendati A. Vaarmetsale Tartu Maakohtu 26. juuli 2017 otsusega määratud katseaega kolme kuu võrra, s.o kuni 26. oktoobrini 2019, sest A. Vaarmets rikkus talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ja talle KarS § 75 lg 1 p 6 alusel pandud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Erakorraline ettekanne
3.14. detsembril 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule A. Vaarmetsa kohta erakorralise ettekande. Sellest ilmneb järgnev info.
4.Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et A. Vaarmets ei ilmunud 13. detsembril 2018 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei teavitanud ametnikku ilmumata jätmise põhjusest. A. Vaarmetsalt polnud võimalik selgitust võtta, sest ta ilmus registreerimisele viimati 14. novembril 2018.
5.A. Vaarmetsa suhtes algas kriminaalhooldus 11. augustil 2017. A. Vaarmets on katseajal täitnud registreerimiskohustust 18 korral. Ta on jätnud registreerimisele ilmumata kolmel korral. Kriminaalhooldusametnik on lugenud ilmumata jätmise põhjendatuks ühel korral. A. Vaarmetsa süütegude põhjusriskid on alkoholi liigtarbimine ja hoolimatu käitumine liikluses. Katseajal jooksul motiveeriti teda korduvalt tegelema alkoholi kuritarvitamise probleemiga. 3. aprillil 2018 tehti A. Vaarmetsale esimene kirjalik hoiatus, kuna ta viibis 18. märtsist 2018 kuni
2.aprillini 2018 väljaspool Eesti territooriumi kriminaalhooldusametniku eelneva loata. A. Vaarmets märkis 3. aprillil 2018 antud seletuses, et ta ei küsinud kriminaalhooldusametnikult luba välismaale minekuks, kuna tegemist oli nädalavahetusega ja võimalus välisriigis raha teenida tuli liiga äkki. Ta läks välismaale, et teenida raha rahaliste nõuete tasumiseks. Ta esitas ametnikule tõendi selle kohta, et ta on tasunud väärteoasjas võlanõude. Teine kirjalik hoiatus tehti A. Vaarmetsale 20. juulil 2018, sest ta ei ilmunud 18. juulil 2018 registreerimisele ning ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmise põhjusest. 25. juulil 2018 antud seletuses märkis A. Vaarmets, et ta ei ilmunud registreerimisele lendude hilinemise tõttu.
6.A. Vaarmets esitas 3. aprillil 2018 kriminaalhooldusametnikule töölepingu, mille järgi ta asub tööle C. D. O. -s ja ta hakkab tööle Eesti Vabariigis ja Rootsi Kuningriigis. Samal päeval esitas ta kriminaalhooldusametnikule avalduse, milles ta taotleb luba välismaale tööle minekuks. Kriminaalhooldusametnik andis A. Vaarmetsale loa välismaal töötamiseks tingimusel, et ta järgib kontrollnõudeid, täidab kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ning ei pane toime uusi süütegusid. Kriminaalhooldusametnik lubas A. Vaarmetsal minna välismaale kuni üheks kuuks. Kriminaalhooldusametnik ei andnud oktoobris 2018 A. Vaarmetsale luba välismaale minekuks, sest A. Vaarmets ilmus 18. oktoobril 2018 registreerimisele alkoholijoobes ning ta ei esitanud sama päeva õhtuks kriminaalhooldusametnikule tõendit, mis kinnitab, et ta on pöördunud hambavalu tõttu hambaarsti juurde. A. Vaarmets sõitis 18.
oktoobril 2018 Tallinnasse, kust sõitis laevaga Rootsi Kuningriiki ehitusobjektile. 19. oktoobril 2018 teatas kriminaalhooldusametnik A. Vaarmetsale, et ta teeb kohtule erakorralise ettekande, milles ta taotleb katseaja pikendamist.
7.A. Vaarmets täitis 14. novembril 2018 registreerimiskohustust nõuetekohaselt ja esitas avalduse välisriiki minemiseks, mille kriminaalhooldusametnik rahuldas. Järgmine kohtumine lepiti kokku 13. detsembril 2018, kuid A. Vaarmets ei ilmunud sellel päeval kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei teatanud ilmumata jätmise põhjusest. 13. detsembril 2018 tegi kriminaalhooldusametnik erakorralise kodukülastuse A. Vaarmetsa elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. A. Vaarmetsa polnud kodus. A. Vaarmetsa elukohas oli tema ema, kelle sõnul läks A. Vaarmets kodust ära pärast seda, kui neil tekkis tüli. Ta ei tahtnud rääkida sellest, miks tüli tekkis. Ta nägi A. Vaarmetsa viimati 12. detsembri 2018 hommikul. Korra sai ta A. Vaarmetsaga ühendust telefoni teel, kuid nüüd ei vasta poeg tema kõnedele. Kuna selgus, et A. Vaarmets on vahetanud telefoninumbrit, küsis kriminaalhooldusametnik A. Vaarmetsa emalt uue telefoninumbri. Kriminaalhooldusametnik proovis korduvalt A. Vaarmetsaga telefoni teel ühendust saada, kuid see ei õnnestunud. Kriminaalhooldusametnik saatis A. Vaarmetsale sõnumi, mille kättesaamist pole A. Vaarmets kinnitanud.
8.Kriminaalhooldusametnik taotleb A. Vaarmetsale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest A. Vaarmets on vaatamata erinevatele mõjutusvahenditele jätkanud kontrollnõuete rikkumist ning ta pole võimeline muutma oma käitumist. Poolte seisukohad kohtuistungil
9.Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata A. Vaarmetsale Tartu Maakohtu 26. juuli 2017 otsusega mõistetud karistus täitmisele.
10.A. Vaarmets palus jätta talle mõistetud karistus täitmisele pööramata. Ta lubas, et täidab edaspidi talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu seisukoht
11.Kohus tuvastab registreerimislehe ja A. Vaarmetsa ütluste alusel, et A. Vaarmets ei ilmunud
13.detsembril 2018 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmise põhjusest. A. Vaarmetsa registreerimisele ilmumata jäämine toimus ilma mõjuva põhjuseta. A. Vaarmets küll selgitas, et ta tegeles auto lumest välja kaevamisega, aga see ei vabanda kriminaalhooldaja juurde tulemata jätmist. Esiteks ei ole A. Vaarmets auto lumest välja kaevamist kuidagi tõendanud. Kui see aga nii oligi, oleks A. Vaarmets pidanud kaevama autot välja millalgi hiljem või laskma seda teha kellelgi teisel. Tema aga oleks pidanud kriminaalhooldaja juurde minema: nt mõne teise auto (miks mitte taksoga), bussiga või muul moel. Vähemasti oleks A. Vaarmets pidanud kriminaalhooldajat tulemata jäämisest/hilinemisest teavitama. Seda ta aga ei teinud. Teavitamata jätmist ei saa vabandada viitega sellele, et telefoni ei olnud käepärast: telefon oleks tulnud käepärast hoida või oleks tulnud kusagilt hankida mõni muu telefon. Seega rikkus A. Vaarmets talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
12.KarS § 74 lg 4 alusel võib kohus katseajaks pandud kohustuse rikkumise korral määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele.
Kohase järelmi valikul tuleb kohtul hinnata muu hulgas rikkumiste intensiivsust ja tulevaste rikkumiste tõenäosust.
13.Iseenesest ei ole registreerimiskohustuse täitmata jätmine kindlasti mitte kõige raskem rikkumine. Samas aga tuleb pöörata tähelepanu sellele, et vaid mõni nädal enne seda rikkumist lahendas kohus ühe A. Vaarmetsa suhtes esitatud erakorralise ettekande ja pikendas A. Vaarmetsa katseaga. Kriminaalhooldaja märgib õigesti, et seeläbi sai A. Vaarmets viimase võimaluse vabadusse jääda. Nimelt tuleb pärast erakorralise ettekande menetlust vabadusse jäänud süüdistataval eriti hoolikalt „mööda nööri käia“. Vastasel juhul muutuks käitumiskontroll kui selline millekski farsilaadseks: süüdimõistetu võib käitumiskontrolli tingimusi rikkuda ilma vanglasse minekut sama hästi kui kartmata. Selline olukord ei oleks esiteks aktsepteeritav kriminaalmenetluse süsteemi tõsiselt võetavasest lähtuvalt. Teiseks suurendaks see uute kuritegude ohtu ehk seda ohtu, mille maandamiseks käitumiskontroll eeskätt ette nähtud on: nimelt tähendaks käitumiskontrolli eiramine seda, et riik ei saa isikust tulenevat retsidiivsusohtu maandada. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et erakorralise ettekande esemeks oleva rikkumise pani A. Vaarmets toime vaid natuke enam kui kuu aega pärast eelmises erakorralises ettekandes esitatud taotluse lahendamist: see viitab sellele, et A. Vaarmets ei võtnud eelmist menetlust kuigi tõsiselt ja veelgi vähem tõsiselt võtaks ta käesolevas menetluses seatavat vangistuse täitmisele pööramisest erinevat meedet. Sellega seoses ja tulenevalt A. Vaarmetsa eelmiste rikkumiste tihedusest lähtuvalt tuleb leida, et uute rikkumiste oht on A. Vaarmetsa puhul suur. Seegi kõneleb karistuse täitmisele pööramise kasuks. Karistuse täitmisele pööramist ei väära A. Vaarmetsa väide, et ta läheb alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Esiteks ei ole ta sedagi kuidagi tõendanud. Teiseks on igati võimalik, et kui ta sinna ravile plaanibki minna, teeb ta seda üksnes hirmust vanglasse sattumise ees ja kui käesolev menetlus mööda saab, loobub ta ravist. Kolmandaks ei saa mööda vaadata sellest, et alkohol on vaid üks probleemide allikas: mitmel puhul (kaasa arvatud praegu) on A. Vaarmetsa rikkumised tinginud muud põhjused. Mis need põhjused täpselt on, on keeruline öelda: ilmselt on tegemist kombinatsiooniga A. Vaarmetsa püsimatusest, asjade ettenägemise võimetusest, hoolimatusest ja ükskõiksusest. Alkoholi vastane ravi neid põhjusi ei kõrvaldaks ehk neist lähtuvad ohud nii kriminaalhoolduse nõuete rikkumiseks kui ka uuteks kuritegudeks jääks ikkagi püsima.
14.Seetõttu tuleb A. Vaarmetsale Tartu Maakohtu 26. juuli 2017 otsusega mõistetud karistus pöörata täitmisele ja saata A. Vaarmets 1 aastaks ja 27 päevaks vanglasse karistust kandma. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.