Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta 1(4)

2-21-2127 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on L S avaldus Narva linn, Kangelaste prospekt 11 korteriühistu

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb uuendada ja lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 209 lõige 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. TsMS § 353 lg 1 kohaselt, füüsiliselt isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Kohus peatas tsiviilasja menetluse kuni avaldaja üldõigusjärglase või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isiku poolt menetluse jätkamiseni. Kohus tuvastas, et avaldajal on olemas pärijad (avaldaja õigusjärglased) ning pärand on pärijate poolt vastu võetud. Avaldaja õigusjärglased ei soovi menetlusse astuda. TsMS § 353 lg 3 kohaselt kui üldõigusjärglane viivitab menetluse peatumise puhul menetluse jätkamisega, kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema.

2(4)

2-21-2127 Puudutatud isik ei esitanud kohtule avaldust eesmärgiga kutsuda õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema. Puudutatud isik leiab, et käesolev hagita menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtteks on dispositiivsus. See tähendab, et kohus ei algata ega aruta asja ilma protsessiosalise taotluseta. TsMS § 4 lg 1 alusel menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. TsMS § 5 lg 1 ja 3 alusel, hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus selgitab, et omal algatusel kohus õigusjärglast menetlust jätkama sundida ei saa ning kui kumbki pool pikema aja jooksul menetluse jätkamise vastu huvi üles ei näita, tuleks asjas menetlus lõpetada (vt. Riigikohtu 17. märtsi 2004 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-04, punktid 24-25). Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude menetluse algatab kohus ainult huvitatud isiku avalduse alusel ning kuna avaldaja õigusjärglased ei ole avaldanud soovi avalduse edasiseks menetlemiseks, ei saa kohus asja edasi menetleda. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 8 lg 2 kohaselt, menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Käesolevas asjas võimaldas õigussuhe õigusjärglust ja seetõttu oli menetluse peatamine avaldaja õigusjärglase kindlakstegemiseni põhjendatud. Kui avaldaja õigusjärglased pärast nendele protsessi astumise võimalusest teatamist ei esitanud kohtule avaldust protsessi astumiseks, tuleb need lugeda hagita asja menetlemisest loobunuks ning menetlus analoogia alusel TsMS § 428 lg 3 kohaldades lõpetada. TsMS § 361 lg 1 alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna kohus tuvastas, et avaldajal on olemas pärijad ning avaldaja õigusjärglased ei soovi menetlusse astuda, tuleb menetlus uuendada ja lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud 3(4)

2-21-2127 kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna avaldaja õigusjärglased ei soovi menetlusse astuda ning puudutatud isik ei esitanud kohtule ka avaldust eesmärgiga kutsuda õigusjärglast üles jätkama menetlust, on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.