Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.12.2018.a, Tallinna kohtumajas
Kriminaalasja number
1-15-3555 (12221000021)
Kohtukoosseis
Kohtunik Aulike Salo Rahvakohtunikud Ülle Eismel ja Ly Kovanen Mari Kirs
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurörid Süüdistatavad
Kaitsja
Xxx Xxx süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Andrei Voronin ja Kristiina Savtšenkova Xxx Xxx – isikukood xxx; EV kodakondsus, emakeel: eesti keel; haridus: kõrgharidus; elukoht, XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad Vahur Kivistik
Mõista Xxx Xxx süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1 (episoodid I ja II – 2010.a ja 2011.a toimepandud teod) järgi KrMS § 301 alusel õigeks. Menetluskulud Välja mõista Eesti Vabariigilt Xxx Xxx kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 5815,84 eurot. Menetluskulud, summas 2907,92 eurot, jätta Xxx Xxx kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 13.12.2018.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. X X omas ametiseisundist tulenevalt Jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS) kaudu teavet isikute äritegevuse kohta, mis on tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) [vastu võetud 15.11.2000 RT I 2000, 92, 597, koos hilisemate muudatuste ja redaktsioonidega] § 35 lg 1 p-st 17 tunnistatud asutusesiseseks ning mida X X tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lg-st 3 ning oma ametijuhendi punktist 5.3. oli kohustatud hoidma saladuses. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on asutusesiseseks tunnistatud teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhendis punktis 5.3. on kajastatud kohustus hoida ning mitte avaldada talle teenistusülesannete täitmise ajal teatavaks saanud äri-, tööstus- ja intellektuaalse omandi saladust, asutusesiseseks kasutamiseks määratud ja avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud informatsiooni, keskkonnakaitseinspektori tööks kasutatavates andmekogudes sisalduvaid isikuandmeid; inimeste perekonda ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalset informatsiooni. X X võimaldas ASis x ajavahemikul 19.01.2005-05.06.2011 keskkonnaspetsialistina töötanud ning peale töölepingu lõpetamist ASle x FIE-na keskkonnaalast teenust osutanud X X tutvuda jäätmearuandluse infosüsteemis JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuannetega. X X tegutses jäätmearuannetega tutvumisel kooskõlastatult ASis x ajavahemikul 06.12.200431.01.2013 haldusdirektorina töötanud ning ajavahemikul 30.03.2010-25.06.2012 prokuristi ülesandeid täitnud X X. X X tegutses X X jäätmearuannete andmetega tutvumiseks nõusoleku andmisel omakorda kooskõlastatult ASis K alates 24.03.2010 Balti regiooni ostujuhina töötanud, ajavahemikul 30.03.2010-15.03.2011 prokuristi ülesandeid täitnud ning 15.03.2011 ASi x juhatuse liikme ametikohale asunud Xxx Xxxga. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid X X poolt süstematiseeritud, edastas X X kohtueelses menetluses tuvastamata ajal Xxx Xxxle. Samuti edastas X X X X kaudu Xxx Xxxle X X soovi saada jäätmearuannete andmete edastamise eest vastutasu. x. Xxx teadmisel ja nõusolekul broneeris AS K X X vastutasuna jäätmearuannete tutvustamise eest spaapaketid ASis xx ja tasus nende eest vastavalt ASi x vahendite arvelt. I Kohtueelses menetluses tuvastatu kohaselt tutvus AS x keskkonnaspetsialistina töötanud X X esmakordselt AS x huvides kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval 2010. aasta esimeses pooles jäätmearuandluse infosüsteemis JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuannetega. X X nõusolekul salvestas X X oma mälupulgale jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete 2010. aastal 2009. aasta kohta Keskkonnaametile esitatud jäätmearuandeid – isikute äritegevust puudutavat teavet, mida X X oli kohustatud hoidma saladuses. X X salvestas oma mälupulgale järgnevate ettevõtete 2009. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: F G OÜ, V R OÜ, T E OÜ, T OÜ, C E OÜ, C E M OÜ, B C. OÜ, I OÜ, D OÜ, M M OÜ,
I OÜ, F OÜ, F OÜ, S OÜ, E –T OÜ, S OÜ, B S T OÜ, H OÜ, M OÜ, B M OÜ, S I OÜ, T DR OÜ, M OÜ, A OÜ, H.J. H E OÜ, B G AS, B o j OÜ, E AS, E AS, E & L AS, K OÜ, S OÜ, E S OÜ, V P AS, P AS, R –S AS, T P AS, V K AS. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid X X poolt süstematiseeritud, edastas X X kohtueelses menetluses tuvastamata ajal x. Xxxle. Vastutasuna selle eest, et X X võimaldas X X ASi x huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris juunis 2010 X X AS x nimelt, äriühingus ostujuhina töötanud ja ühtlasi prokuristi ülesandeid täitnud x. Xxx teadmisel ja nõusolekul, X X AS H (F M T S ) spaapaketi ajavahemikuks 01.07.2010-06.07.2010 väärtusega 8900 Eesti krooni (568,81 eurot). M. Xxx, kes tegutses ASi x huvides, teadmisel ja nõusolekul tasus 05.07.2010 ASi K X X broneeritud spaapaketi eest äriühingu varade arvelt. II Kohtueelses menetluses tuvastatu kohaselt, tutvus ASis x keskkonnaspetsialistina töötanud X X teistkordselt, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval, 2011. aasta esimeses pooles, X X nõusolekul jäätmearuandluse infosüsteemis JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete 2011. aastal 2010. aasta kohta Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannetega – isikute äritegevust puudutava teabega, mida X X oli kohustatud hoidma saladuses. X X võimaldas X X salvestada oma mälupulgale järgnevate ettevõtete 2010. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: R-S AS, S E OÜ, T P AS, U P AS, W AS, V H OÜ, A OÜ, A K OÜ, A AS, B C. OÜ, B o j OÜ, B M OÜ, B OÜ, C E M OÜ, D OÜ, E AS, E AS, E & L AS, E OÜ, E OÜ, E R S OÜ, F OÜ, F G OÜ, G M AS, H OÜ, H OÜ, H T R OÜ, I OÜ, I T OÜ, I OÜ, K OÜ, K N T AS, M OÜ, M OÜ, M G OÜ, M M OÜ, N OÜ, N OÜ, N B OÜ, N P OÜ, O OÜ, O v k OÜ, R OÜ, V R OÜ, S OÜ, S I OÜ, S OÜ, S V OÜ, S E OÜ, S OÜ, T T OÜ, T OÜ, T E OÜ, T
Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid X X poolt süstematiseeritud, edastas X X kohtueelses menetluses tuvastamata ajal M. Xxxle. Vastutasuna selle eest, et X X võimaldas X X ASi x huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris mais 2011 X X AS x nimelt, äriühingu juhatuse liikme x. Xxx teadmisel ja nõusolekul, X X AS H (F M T S ) spaapaketi ajavahemikuks 18.07.2011-24.07.2011 väärtusega 641,70 eurot. Juhatuse liikme x. Xxx, kes tegutses ASi x huvides, teadmisel ja nõusolekul tasus 31.05.2011 AS x X X broneeritud spaapaketi eest äriühingu varade arvelt. III Kohtueelses menetluses tuvastatu kohaselt, tutvus 12.04.2012 X X , kes osutas ASile x keskkonnaalast teenust arve nr 1204 kuupäevast 30.04.2012 ja teostatud tööde aruande alusel, jäätmearuandluse infosüsteemis JATS ASi K huvides jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannetega 2011. aasta kohta – isikute äritegevust puudutava teabega, mida X X oli kohustatud hoidma saladuses. X X võimaldas X X salvestada oma mälupulgale järgnevate ettevõtete 2011. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: A A OÜ, A OÜ, A K OÜ, A M OÜ, A OÜ, A T OÜ, A OÜ, A G OÜ, B Co. OÜ, B o j OÜ, B M OÜ, C E M OÜ, D OÜ, D OÜ, E AS, E AS, E I AS, E & L AS, E OÜ, E OÜ, F OÜ, F G OÜ, G –E AS, G AS, G I AS, G M AS, I Ä OÜ, I OÜ, K OÜ, K G FIE, K OÜ, K K OÜ, K N T AS, K A OÜ, M & K OÜ, M OÜ, M OÜ, M A OÜ, M OÜ, M G OÜ, M M G OÜ, M JA P OÜ, M A OÜ, N B OÜ, N & K AS, O OÜ, O OÜ, O v k OÜ, P OÜ, P AS, P T AS,
R OÜ, R
I
R OÜ, S OÜ, S
J
AS, T A OÜ, T E OÜ, T T OÜ, T OÜ, T –K OÜ, T DR OÜ, T E OÜ, U P AS, V
V OÜ, W OÜ, W P OÜ, W T OÜ, W AS, V M OÜ, W V OÜ, V OÜ, V OÜ, V A OÜ, V
T
Täiendavalt tutvus X X JATS andmebaasis järgnevate ettevõtete 2011. aasta kohta esitatud jäätmearuannetega: B OÜ, I T OÜ, N OÜ, N OÜ, R AS, S OÜ, S I OÜ, T OÜ, M OÜ, R A OÜ, M OÜ, A OÜ, H A OÜ, S E OÜ, R OÜ, M OÜ, R AS, P M OÜ, P OÜ, B S T OÜ, E E K AS. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid X X poolt süstematiseeritud, edastas X X kohtueelses menetluses tuvastamata ajal x. Xxx’le. Vastutasuna selle eest, et X X võimaldas X X ASi K huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris novembris 2012 H K AS K nimelt, juhatuse liikme x. Xxx teadmisel ja nõusolekul, X X AS H (F M T S ) spaapaketi ajavahemikuks 17.12.2012-23.12.2012 väärtusega 529,20 eurot. x. Xxx, kes tegutses ASi K huvides, teadmisel ja nõusolekul, tasus 22.11.2012 AS K X X broneeritud spaapaketi eesti äriühingu varade arvelt. X X teadis ja nõustus ASi K poolt spaapaketi broneerimise ja selle eest tasumisega. Ülalkirjeldatuga XXX XXX, andes ja lubades ametiisikule muud soodustust vastutasuna selle eest, et ametiisik, oma ametiseisundit kasutades, on toime pannud seadusega mittelubatud teo, pani toime altkäemaksu andmise, isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu või pistise andmise s.o KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 on ülalkirjeldatud tegu jätkuvalt karistatav ning endiselt kvalifitseeritav KarS [RT I, 23.12.2014, 16] § 298 lg 2 p 1 järgi altkäemaksu andmisena, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, s.o ametiisikule vara või muu soodustuse lubamise või andmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest.
31.03.2018.a. Xxx Xxx kaitsja tasud ja muud valitud kaitsja menetluses osalemisega seotud kulud jätta Xxx Xxx kanda. Muudetud süüdistuse kohaselt pani x. Xxx toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu andmise ühel korral. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Xxx Xxxt kuni 31.12.2014 kehtinud KarS [RT I, 21.06.2014, 28] § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o altkäemaksu andmises. Alates 01.01.2015 on sama tegevus jätkuvalt karistatav ning endiselt kvalifitseeritav KarS [RT I, 23.12.2014, 16] § 298 lg 1 järgi altkäemaksu andmisena. Xxx Xxx pani toime altkäemaksu andmise Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse inspektor X X alljärgnevalt kirjeldatud viisil. X X töötas alates 01.01.1996 Eesti Riiklikus Mereinspektsioonis (hiljem Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus nimetusega Keskkonnainspektsioon). Keskkonnainspektsiooni põhimääruse, [vastu võetud 31.03.2008 nr 12, RTL 2008, 27, 403], § 1 kohaselt on keskkonnainspektsiooni põhiülesanne teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Keskkonnainspetksiooni näol on tegemist Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas asuva allasutusega, s.o riigiasutusega. Ajavahemikul 10.04.2008-12.12.2012 töötas X X Keskkonnainspektsioonis keskkonnakaitse vaneminspektorina. Vastavalt ametijuhendi punktile 2 oli X X tegevuse eesmärk ja ülesanne riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine. X X oli tema ametijuhendist ning ametikohast tulenevalt kohustus kontrollida keskkonnakaitse ja –kasutamise alaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist, rakendada riiklikku sundi keskkonnakaitse ja –kasutamise alaste õigusaktide nõudeid eiravate isikute suhtes, viia läbi kontrolli jäätmekäitlusega tegelevates ettevõtetes, teha ettekirjutusi, anda suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning õiguserikkumise avastamisel, vastavalt vajadusele, viia läbi menetlust (haldus-, väärteo- või kriminaalmenetlust). Kuni 14.07.2013 kehtinud KarS (RT I, 17.04.2013, 9) § 288 lg 1 kohaselt oli ametiisikuks karistusseadustiku eriosa tähenduses teiste hulgas isik, kellel on ametiseisund riigi asutuses, kui temale on pandud järelevalve ja võimuesindaja ülesanded. X X, töötades ajavahemikul 10.04.2008-12.12.2012 Keskkonnainspektsioonis keskkonnakaitse vaneminspektorina ja täites ametijuhendist tulenevaid ülalloetletud ülesandeid, on käsitletav ametiisikuna süütegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 288 lg 1 mõttes. Samuti on X X käsitletav ametiisikuna 15.07.2013 jõustunud ning seni kehtiva KarS (RT I, 05.07.2013, 10) § 288 lg 1 redaktsiooni mõttes, kuivõrd ta omas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametikohal avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit. Ametiseisund Korruptsioonivastase seaduse (KVS) (RT I, 29.06.2012, 1) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. X X omas ametiseisundist tulenevalt Jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS) kaudu teavet isikute äritegevuse kohta, mis on tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) [vastu võetud 15.11.2000 RT I 2000, 92, 597, koos hilisemate muudatuste ja redaktsioonidega] § 35 lg 1 p-st 17 tunnistatud
asutusesiseseks ning mida X X tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lg-st 3 ning oma ametijuhendi punktist 5.3. oli kohustatud hoidma saladuses. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on asutusesiseseks tunnistatud teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhendis punktis 5.3. on kajastatud kohustus hoida ning mitte avaldada talle teenistusülesannete täitmise ajal teatavaks saanud äri-, tööstus- ja intellektuaalse omandi saladust, asutusesiseseks kasutamiseks määratud ja avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud informatsiooni, keskkonnakaitseinspektori tööks kasutatavates andmekogudes sisalduvaid isikuandmeid; inimeste perekonda ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalset informatsiooni. Vaatamata eespool loetletud kohustustele võimaldas X X ASis K ajavahemikul 19.01.2005– 05.06.2011 keskkonnaspetsialistina töötanud ning peale töölepingu lõpetamist ASle K FIE-na keskkonnaalast teenust osutanud X X tutvuda jäätmearuandluse infosüsteemis JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuannetega. X X tegutses jäätmearuannetega tutvumisel kooskõlastatult ASis K ajavahemikul 06.12.200431.01.2013 haldusdirektorina töötanud ning ajavahemikul 30.03.2010-25.06.2012 prokuristi ülesandeid täitnud X X. X X tegutses X X jäätmearuannete andmetega tutvumiseks nõusoleku andmisel omakorda kooskõlastatult ASis K alates 24.03.2010 Balti regiooni ostujuhina töötanud, ajavahemikul 30.03.2010-15.03.2011 prokuristi ülesandeid täitnud ning 15.03.2011 ASi K juhatuse liikme ametikohale asunud Xxx Xxx’ga, kes juhtis AS K ja selle B asuvate sõsarettevõtete ostuvaldkonda. Samuti edastas X X X X kaudu Xxx Xxx’le X X soovi saada jäätmearuannete andmete edastamise eest vastutasu. x. Xxx teadmisel ja nõusolekul broneeris AS K X X vastutasuna jäätmearuannete tutvustamise eest spaapaketi ASis H ja tasus selle eest vastavalt ASi K vahendite arvelt. Täpsemalt tutvus X X, kes osutas ASile K keskkonnaalast teenust arve nr 1204 kuupäevast 30.04.2012 ja teostatud tööde aruande alusel, 12.04.2012 AS K P kontoris viibides jäätmearuandluse infosüsteemis JATS sisenedes ASi K huvides jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannetega 2011. aasta kohta – isikute äritegevust puudutava teabega, mida X X oli kohustatud hoidma saladuses. X X logis enda kasutajatunnuse ja parooliga sisse jäätmearuandluse infosüsteemi JATS ning võimaldas X X tutvuda ja salvestada oma mälupulgale järgnevate ettevõtete 2011. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: A A OÜ, A OÜ, A K OÜ, A M OÜ, A OÜ, A M T OÜ, A OÜ, A G OÜ, B Co. OÜ, B o j OÜ, B M OÜ, C E M OÜ, D OÜ, D OÜ, E AS, E AS, E I AS, E & L AS, E OÜ, E OÜ, F OÜ, F G OÜ, G –E AS, G AS, G I AS, G M AS, I Ä OÜ, I OÜ, K OÜ, K G
OÜ, K K e OÜ, K N T AS, K A OÜ, M & K OÜ, M OÜ, M OÜ, M A OÜ, M OÜ, M G OÜ, M M G OÜ, M JA P OÜ, M A OÜ, N B OÜ, N & K AS, O OÜ, O OÜ, O v k OÜ, P OÜ, P AS, P T AS, R –S AS, R M OÜ, R OÜ, R OÜ, R OÜ, R OÜ, S I OÜ, S R OÜ, S OÜ, S V OÜ, S AS, S OÜ, T J T AS, T A OÜ, T E OÜ, T T OÜ, T OÜ, T –K OÜ, T DR OÜ, T E OÜ, U P AS, V R OÜ, V OÜ, W OÜ, W P OÜ, W T OÜ, W AS, V M OÜ, W V
Täiendavalt tutvus X X JATS andmebaasis järgnevate ettevõtete 2011. aasta kohta esitatud jäätmearuannetega:
B OÜ, I T , OÜ, N OÜ, N OÜ, R AS, S OÜ, S I OÜ, T OÜ, M OÜ, R A OÜ, M OÜ, A OÜ, H A OÜ, S E OÜ, R OÜ, M OÜ, R AS, P M OÜ, P OÜ, B S T OÜ, E E K AS. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid X X poolt töödeldud ja süstematiseeritud, edastas X X kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval x. Xxx’le. Vastutasuna selle eest, et X X võimaldas X X ASi K huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris AS K juhatuse assistent X X novembris 2012 AS K nimelt, juhatuse liikme x Xxx teadmisel ja nõusolekul, X X ja tema kaaslasele AS H (F M T S ) spaapaketi ajavahemikuks 17.12.2012-23.12.2012 väärtusega 529,20 eurot. x. Xxx, kes tegutses ASi K huvides, teadmisel ja nõusolekul, tasus 22.11.2012 AS K X X broneeritud spaapaketi eesti äriühingu varade arvelt. X X teadis ja nõustus ASi K poolt spaapaketi broneerimise ja selle eest tasumisega. Ülalkirjeldatuga võimaldas XXX XXX ametiisikule muu soodustuse vastutasuna selle eest, et ametiisik, oma ametiseisundit kasutades, on toime pannud seadusega mittelubatud teo, s.t pani toime altkäemaksu andmise, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 on ülalkirjeldatud tegu jätkuvalt karistatav ning endiselt kvalifitseeritav KarS [RT I, 23.12.2014, 16] § 298 lg 1 järgi altkäemaksu andmisena, s.o ametiisikule vara või muu soodustuse lubamise või andmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest.
prokurör eelnevast süüdistusest loobus, siis mõistab kohus x Xxx õigeks KarS § 298 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses (I ja II episoodid, teod, mis on toimepandud 2010.a ja 2011.a).
uurimist venitanud või pidurdanud. Kaitsja poolt esitatud taotlused on põhjalikud ning argumenteeritud ning suunatud kriminaalasja igakülgsele, täielikule ja objektiivsele läbiviimisele. Antud kriminaalasi ei ole oma olemuselt lihtsakoeline. 07.03.2018.a toimunud kohtuistungil palus kaitsja esitatud õigusabikuludest hüvitada Xxx Xxxle 2/3, kuna prokurör loobus sisuliselt kahest episoodist, mis väljendub uues süüdistuses. KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Harju Maakohus lõpetas 19.03.2018.a määrusega KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 12221000021 (kohtu nr 1-15-3555) kriminaalmenetluse Xxx Xxx süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi. Kui üldjuhul hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamisel nii kohtueelses kui kohtumenetluses menetluskulud riik, siis erandiks on menetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel, mil menetluskulude hüvitamise kohustus lasub süüdistataval. Kohus on seisukohal, et KrMS § 202 alusel süüdistatava suhtes menetluse lõpetamisel lasub tal kohustus kanda need menetluskulud (käesolevalt õigusabiteenusele osutatud kulutused), millised on tekkinud selle süüdistuse osaga, mille osas on kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud, s.o menetlus on lõpetatud Xxx Xxxle esitatud süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi. 07.03.2018.a toimunud kohtuistungil esitas prokuratuur muudetud süüdistuse, millest nähtub, et võrreldes varasema süüdistusega, on 07.03.2018.a esitatud süüdistuse mahtu oluliselt vähendatud ning nimetatud asjaolu kajastub ka temale inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsioonis. Xxx Xxxle oli varasemalt esitatud süüdistus KarS § 298 lg 2 p 1 järgi ning 07.03.2018.a muudetud süüdistuse kohaselt on tema tegu kvalifitseeritud KarS § 298 lg 1 järgi. Kuna kohus mõistab X Xxx õigeks KarS § 298 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses (I ja II episoodid, teod 2010.a ja 2011.a), siis need menetluskulud, mis on tekkinud selle süüdistuse osa menetlemisega, mida 07.03.2018.a kohtule esitatud süüdistuses enam ei kajastu ning mille osas on x. Xxx õigeks mõistetud, kuuluvad Eesti Vabariigilt Xxx Xxx kasuks väljamõistmisele. Kohus nõustub Xxx Xxx kaitsjaga, et esitatud lepingulise kaitsja kuludest kuulub riigilt väljamõistmisele 2/3, kuna esialgsest süüdistusest on säilinud 1/3. Seega tuleb Eesti Vabariigilt Xxx Xxx kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks välja mõista esitatud lepingulise kaitsja kuludest summas 8723,76 eurot 2/3 ehk 5815,84 eurot. Ülejäänud menetluskulud summas 2907,92 eurot jäävad Xxx Xxx kanda.
Aulike Salo kohtunik
Ülle Eismel rahvakohtunik
Ly Kovanen rahvakohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.