lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-1723/31

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 07.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-1723/31
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
07.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1267
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-1723/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas14.03.20181-18-1723/41Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus09.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 7. detsember 2018 1-18-1723 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Aivo Virro (isikukood 36704032735) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 12. novembri 2018. a määrus Süüdimõistetu Aivo Virro kaitsja vandeadvokaat Ann Saar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018. a otsusega tunnistati Aivo Virro süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 120 lg 1 ja § 404 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati sellest karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg ning vangistuse pikkuseks jäi 5 kuud 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2016. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning mõisteti A. Virro liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust. Süüdimõistetu kannab vangistust alates 15. märtsist 2018 ja tema karistusaeg lõpeb 5. novembril 2019.
2.28. septembril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Virro tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Virro ennetähtaegset vabastamist.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
3.Tartu Maakohus jättis 12. novembri 2018. a määrusega A. Virro vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus märkis, et vangistus on oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem teab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. A. Virro on toime pannud erinevaid vägivallategusid, nagu ähvardamised, kehalised

väärkohtlemised, süütamine ja arvutikelmus. Süütamisega põhjustas A. Virro ohu oma abikaasa elule ja tervisele. See tähendab, et A. Virro on valmis panema toime kõige raskemat laadi kuritegusid ehk on suuteline inimest tapma (nt surnuks põletamise teel). See tähendab, et A. Virrot saaks vabastada vaid siis, kui temast lähtuv uute kuritegude oht oleks väga madal. Kohus seda aga ei leia, s.o A. Virro puhul on uute kuritegude oht mõõdukalt suur. A. Virro osas on üks kuritegude riskifaktor – alkohol. See mõnuaine on tinginud tema varasemad kuriteod ja seda silmas pidades saab ennustada, et alkoholi tarvitamise jätkamisel käitub A. Virro varem või hiljem taas kuritegelikult. Kuigi on mitu tegurit, mis annavad alust lootuseks, et süüdimõistetu suudab vabaduses jätkata kainelt, ei teki veendumust, et A. Virro alkoholist hoiduda suudab. Kindel eluase ja töötamine ei hoia A. Virrot eemal alkoholi tarvitamisest ega kuritegude toimepanemisest. Seda on A. Virro aastate kestel tõestanud. Samuti ei saa teha positiivset retsidiivsuprognoosi selle põhjal, et A. Virro on vanglas korralikult käitunud: vanglas ei ole alkohol kättesaadav. A. Virro ennetähtaegse vanglast vabastamise otsustamisel ei puutu kuidagi asjasse ka see, kas tema vanglasse jäämine meeldib tema elukaaslasele P.V. ja kui ei meeldi, siis mis põhjusel. Et prognoosida tuleb uute kuritegude ohtu, ei ole kolmandate isikute huvid kurjategija vabastamise suhtes kuidagi olulised.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Ann Saar, kes palub kohtumääruse tühistada ja A. Virro tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vanglast vabastada. Kaitsja rõhutab, et A. Virro kannab vanglakaristust esmakordselt. Vanglas töötas ta majandustöödel, osales sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning ka grupiaruteludes, samuti tegi kinnipeetav iseseisvat tööd. Kaitsja arvates jättis kohus need jõupingutused piisava tähelepanuta. A. Virrol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustusest kumab läbi, et A. Virro käitumine vangistuses on olnud pigem positiivne. A. Virro sõnul on ta ümber hinnanud oma varasema käitumise ja vabanemisel ei hakka ta tarvitama alkoholi. Süüdimõistetu ilmutas ka valmisolekut ennetähtaegse vabanemise puhul probleemide tekkimise korral psühholoogiliseks või psühhiaatriliseks nõustamiseks. Rõhutamist väärib seegi, et kriminaalhooldaja on A. Virro puhul pidanud võimalikuks miinimumilähedase (2 kuud) elektroonilise valve kohaldamist. Toodud asjaolud annavad aluse arvamuseks, et A. Virro edaspidi suudab võimalike alkoholiga tekkivate probleemidega toime tulla ning väärtegude ja kuritegude toimepanemisest hoiduda. Alkoholist tingitud riske aitab maandada töömotivatsioon. Vabanemisel tekkida võivate probleemide lahendamisel saab A. Virro abi kriminaalhooldajalt. A. Virro on kõikide täiendavate lisakohustuste määramisega nõus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Virro kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
6.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki
2.jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, 2(3)

kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

7.Kohtukolleegiumi hinnangul on A. Virro kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
8.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
9.Maakohus ei ole KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on veenvalt selgitanud, miks saaks A. Virrot ennetähtaegselt vanglast vabastada ainult juhul, kui temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht oleks väga väike, ning miks sellist positiivset prognoosi teha ei saa. Kohtumääruse põhjendused on selged, veenvad ja vastuoludeta. Muuhulgas joonistub ilmekalt välja, et A. Virro uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks on alkohol ning see risk on oluline ning aktuaalne ka praegu. Kindlasti ei saa väita, et maakohus ei pööranud piisavat tähelepanu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamise seisukohalt olulistele positiivsetele teguritele, nagu kinnipeetava käitumine vanglas ja elutingimused vabaduses. Määruses on välja toodud, et A. Virro on vangistuses käitunud hästi, osalenud sotsiaalprogrammides ja vabaduses on tal kindel elukoht ning võimalus töötada. Selle, miks need asjaolud süüdimõistetu vabastamist kaasa ei too, on maakohus aga samuti veenvalt ära näidanud. Kokkuvõtvalt peab märkima, et kohtumääruse lugejale ei jää kahtlust – maakohus on A. Virro vabastamise küsimust arutades arvestanud kogu asjakohast teavet ega ole ühelegi asjaolule omistanud ilmselgelt ebaõiget kaalu. Tartu Maakohtu
12.novembri 2018. a põhistustele ringkonnakohtul midagi olulist lisada lihtsalt ei oleks.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Virro kaitsja esitatud määruskaebuse Tartu Maakohtu
12.novembri 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja