Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-18-9407/9
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik: Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg: 20.11.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2657

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-18-9407/12Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2018 Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-9407 (kohtueelses menetluses 18231702518)

Kohtukoosseis

kohtunik Anne Rebane

Kohtuistungi sekretär

Merike Kunnus

Tõlk

Maksim Tšurkin

Prokurör

Alice Simm

Kriminaalasi

Sandra Pilve süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Sandra Pilve, isikukood 49105100285; elukoht xxx; Eesti kodakondsus; 8-klassi haridus; emakeel vene keel; töökoht puudub 18.11.2018 kell 19:21 18 väärteokaristust ja 3 kriminaalkaristust – viimati Harju Maakohtu 04.07.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2162 KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

Süüdistatav

Kahtlustatavana kinnipidamine Karistatus

Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1.Sandra Pilve süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Sandra Pilve poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

3.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod

7.Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulu summas 375.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 31.25 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700061468 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-9407“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 12.12.2018.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 12.12.2018. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

kinnipeetu ilmsete joobetunnustega (tl 5). Tunnistaja K P’i ütluste kohaselt oli ta 18.11.2018 tööl xxx, aadressil xxx Tallinn, kaupluses xxx, kui kell 19:11 teavitas xxx turvateenistust sellest, et kaupluses liigub ringi kahtlane naisterahvas, kes kannab rohelist jopet, triibulist särki, tumesiniseid teksapükse ja tumedaid saapaid. Seega on kinnipeetud süüdistava riietus vastavuses kinnipeetu riietusega. Tunnistaja nägi, kuidas isik hakkas asju panema kotti ning need kukkusid isikul välja. Ütluste kohaselt väljus naisterahvas kauplusest kell 19:21, jättes kauba eest tasumata. Tunnistaja teavitas kell 19:21, et isik lahkus poest xxx peaukse sunnas. Lisaks palus tunnistaja sõnul sama isik laadida oma mobiiltelefoni ja tunnistaja lasi isiku leti taha telefoni laadima. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis isik kokku 46 eset, väärtusega 283,84 eurot ning neist oli rikutud 4 eset, väärtusega 19.99 eurot (tl 6). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 18.11.2018 kell 19:21 Sandra Pilve kahtlustatavana KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni aadressil xxx, Tallinn (tl 8-11). Sandra Pilve tunnistab kuriteo toimepanemist. Süüdistatav pani kuriteo toime eesmärgiga varastatud tooted maha müüa, et saadud raha elamiseks kasutada. Kohtuistungil lisas süüdistatav, et ta varastas, sest tarvitas tablette ning kui ta oleks kaine olnud, siis ta poleks varastanud (tl 14-18, 36-37). Seega vaidlust selle üle, kas isik temale inkrimineeritud kuriteo toime pani, ei ole. Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. Kaupluse xxx politseile esitatud avalduse ja USS Security õigusrikkuja kinnipidamise aktiga on tõendamist leidnud, et süüdistatavalt kinnipidamisel leitud esemete puhul oli tegemist võõra varaga, mis kuulus kauplusele xxx. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab kolme elementi: a) võõra valduse lõpetamine; b) uue valduse kehtestamine; c) valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu.1 Kohus leiab, et süüdistatav soovis erinevate esemete äravõtmise ja kotti panemisega lõpetada kaupluse xxx valduse, kehtestada äravõetud esemetele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kaupluse xxx nõusolek. Vargus jäi aga süüdistatava tahtest sõltumatute asjaolude sunnil lõpule viimata ning seega katsestaadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses, sest kaupluse töötaja nägi süüdistatava poolt asjade kotti panemist ja nende eest tasumata jätmist ning teavitas turvateenistust, kes süüdistatava koheselt pärast kauplusest väljumist kinni pidas. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohus leiab, et tuvastamist on leidnud ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Nimelt teadis süüdistatav, et tegemist on vallasasjadega, mis on tema jaoks võõrad ja mis on kaupluse xxx valduses. Sellest hoolimata üritas süüdistatav esemete äravõtmisega jätta esemete senise valdaja valdusest kestvalt ilma ning kui kaupluse töötaja poleks esemete äravõtmist pealt näinud ning turvateenistust teavitanud, oleks süüdistatav oma tegevuse lõpuni viinud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav pani varguse katse toime kavatsetult, eesmärgiga varastatud tooted omastada ja need seejärel enda kasuks pöörata - maha müüa ja saadud raha kasutada elamiseks. Kriminaalasjas on seega tõendamist leidnud, et süüdistatav pani toime varguse katse. Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi, s.o vargusena, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja mis jäi katse staadiumisse. Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 p-s 10 selgitanud süstemaatilise varguse osas järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötaud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, lk 520-529

3.Karistus KarS § 56 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusliigi valikul tuleb arvesse võtta asjaolu, et Sandra Pilvel on 3 kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest (tl 25-28). Viimati karistati Sandra Pilvet Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.07.2018 kohtuotsuse nr 1-18-2162 alusel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud, millest mõisteti koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o 3 kuud jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Sandra Pilve ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.07.2018 (tl 29-30). Lisaks kriminaalkaristustele on Sandra Pilvet korduvalt karistatud ka väärteokorras, hetkel 18 kehtivat väärteokaristust. Väärteokaristustest ilmneb, et Sandra Pilvet on mitmeid kordi karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Karistusregistri andmetes puudub info väärteokaristusena määratud rahatrahvide tasumise kohta (tl 25-28). Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud Sandra Pilvet õiguskuulekalt käituma, siis ei ole rahaline karistus talle, kui varasemalt korduvalt karistatud isikule, kohane karistuse liik. Seetõttu leiab kohus, et Sandra Pilvet tuleb karistada vangistusega. Sandra Pilve pani varguse katse toime kavatsetult, sest tema eesmärgiks oli varastatud tooted maha müüa ning nende müügist saadud raha kasutada elamiseks. Kohus on veendunud, et süüdistatav vajab rahalisi vahendeid ka narkootiliste ainete omandamiseks. Seda kinnitavad süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et ta oli varguse toimepanemisel ajal