Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number
1-18-8823 (18259000687)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Elle Karm
Kriminaalasi
T.K süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
T.K , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, ei tööta, viibib xxxx, kriminaalkorras karistatud: 1) 22.12.2016 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 6 k vangistusega KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 08.05.2018 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1, § 213 lg 2 p 1 järgi 1 a vangistusega, KarS § 65 lg 1,3 ja 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 22.12.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud ja liitkaristuseks mõisteti 1 a vangistust KarS § 65 lg 3 ja § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 1 a 2 k katseajaga, väärteokorras 1 korral karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
v.-adv. Marina Valge määratud korras
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.K KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.05.2018 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista T.K liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada mõistetud vangistus 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel allutada T.K üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada T.K käitumiskontrolli ajal läbima Xxxx pakutava lapsevanema suhtlustreeningu. T.K on teadlik lapsevanema suhtlustreeningu tingimustest (toimumiskoht xxxx, koolitaja T T, omafinantseering), täiendav info ja registreerimine Xxxx koolitusele http://www.sinamina.ee/). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest pool sundrahast summas 375 eurot ja kaitsjatasu summas 196,80 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.K-lt menetluskuluna sundraha 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada T.K tasuda sundraha summas 375 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 31,25 eurot. Sundraha osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700058125 ning selgitus: „T.K , 1-18-8823, sundraha osamakse.“ Kui sundraha osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – 1 CD kannatanu videoülekuulamise salvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
T.K on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kellel on kehtiv karistus lähedase inimese kehalise väärkohtlemise eest, ütles 09.10.2018 õhtul xxxx korteris xxxx-aastasele tütrele J L numbrite kirjutama õppimise käigus, et lõikab tal näpud ära ning lõi seejärel tütart lahtise käega oimu piirkonda, põhjustades lapsele valu ja tervisekahjustuse – verevalumi vasaku oimu piirkonnas. T.K , tekitades löömisega lähisuhtes olevale isikule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, olles varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on T.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 08.05.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 9 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel allutada T.K üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub T.K katseajal läbima Xxxx pakutava lapsevanema suhtlustreeningu. Süüdistatav T.Kon kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav T.K on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. T.Kuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 196,80 eurot. Kokkuleppe kohaselt jätta KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kaitsjatasu ja pool sundrahast riigi kanda ning võimaldada kriminaalmenetluse kulud summas 375 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, makstes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 31,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.