Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanutel on kassatsiooniõigus üksnes tsiviilhagi puudutavas osas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

22.04.2017 kella 23.00 ja 23.04.2017 kella 01.09 vahelisel ajavahemikul tungis ta koos tuvastamata isikuga Pärnumaal, Häädemeeste vallas, P külas asuvale aiaga piiratud kinnistule, kust varastasid JV-le kuuluva JAPA 305+.

jälgedega. Samuti näitavad tõendid, et varguse puulõhkumismasina äravedamisel on kasutatud O. Gemise kasutuses olnud sõiduautot Audi A6. Sündmuskohalt leitud rehvijäljed sobivad üldtunnustelt O. Gemise kasutuses olnud auto rehvidega. Asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et 22.04.2017.a kell 22.58 sisenes Audi A6 Avant reg. märgiga XXXXX Eesti Vabariiki ning lahkus Eestist 23.04.2017.a kell 1.53. 16.05.2017 asitõendi (Häädemeeste Vallavalitsuse turvakaamera salvestise) vaatlusprotokollist (II kd. tl 3-4) nähtub, et 23.04.2017.a kell 1:10:19 ilmub kaamera vaatevälja tumedat värvi universaalkerega sõiduauto, mille haakes on silmnähtavalt autost kõrgem agregaat. Auto liigub Läti Vabariigi suunas. Maakohus pidas paljasõnaliseks O. Gemise väiteid, et kummagi varguse toimepanemise ajal ei olnud ta Eestis. Kohus märkis, et kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks O. Gemise väidet, et ta ei olnud Eestis, ei ole. Mootorrataste varguse kohta märkis kohus, et O. Gemis ja A. Tulupovs tabati sisuliselt teolt. Keskseks tõendiks pidas kohus jälitustoimingu protokolli (II kd t.l 104-108), milles on kirjeldatud, kuidas 05.07.2017 O. Gemis ja A. Tulupovs jalutasid kell 0.17-0.29 XXX ja XX garaažibokside vahel. Kell 1.10 kostus garaažiridade vahelt saagimise heli ning raksatusi. Ka kell 1.21 on kuulda saagimist ning kell 1.23 on kuulda raksatusi ja murdmise heli. Kell 1.30 väljusid O. Gemis ja A. Tulupovs XXX garaažirivi suunast ning lükkasid kahte mootorratast. Mootorrattad asetati YYY garaažirea vastas olevale tühermaale. Seejärel läksid O. Gemis ja A. Tulupovs TTT S juurde pargitud Audi juurde. O. Gemis istus juhikohale ning A. Tulupovs kõrvalistmele. Kell 2.07 peatus Audi tühermaa juures, kuhu olid jäetud mootorrattad. Üks mootorrattas pandi Audisse. Kell 2.17 peatus Audi Rohense külas ning liikus seejärel uuesti Haapsalu poole tagasi. Kell 2.27 väiksemat mootorratast enam Audis näha ei olnud. Kell 2.41 tõsteti Audisse teine mootorrattas, misjärel istus O. Gemis juhi kohale ja A. Tulupovs kõrvalistmele. Kell 2.43 peeti O. Gemis ja A. Tulupovs kinni. Jälitustoimingu protokolli toetavad sündmuskoha vaatlusprotokoll ja läbiotsimisprotokoll. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli garaažiuksel ülevalt nurk ära saetud ning hinged läbi saetud. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti kinnipeetud Audist leiti erinevaid tööriistu, nt lõikesaag, sõrgkang jms. Neist protokollidest nähtub ka see, et üks varastatud mootorratas leiti Rohense külast (kus O. Gemis ja A. Tulupovs jälitustoimingu protokolli kohaselt käisid) ühelt kraavipervelt ning teine mootorratas leiti sõiduautost Audi A6 Avant reg.märgiga XXXXX. Maakohus leidis, et O. Gemise kuritegu tuleb ümberkvalifitseerida: tegemist ei ole korduva, vaid süstemaatilise teoga.

Kaitsja väitel on alusetu ja oletuslik kohtu järeldus, et 15.03.2017 O. Gemis küll ei juhtinud tema emale kuuluvat Audit, kuid viibis selles. Ekspertiisiga ei ole ilma kinnitamist leidnud, et jalatsijälje on vastuvaidlematult jätnud O. Gemis. Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et sõidukist leitud telefonid tõendavad O Gemise süüd. O. Gemis on selgitanud, millist telefoni ta ise aktiivselt kasutas, millist marki telefonid sõidukis veel olid ning ka seda, kes antud sõidukit peale tema aktiivselt kasutasid. Kaitsja peab alusetuks ka kohtu järeldust, et O. Gemis sisenes ööl vastu 15.03.2017 korduvalt autoga Eesti Vabariiki. Kaitsja märgib: „Kuna Oskars Gemisel ei ole keeldu siseneda Eestis Vabariiki kas sõidukiga või jalgsi, siis ei ole antud juhul isegi mitte kaudsete tõenditega tõendamist leidnud, et O Gemis oli 14-15 03 2017 a sõiduki Audi A6 Avant reg nr XXXXXXX roolis juhina või kaassõitjana sõidukis ja pani toime CCC talust ATV varguse.“ Kohtulikul uurimisel uuritud kirjalikud tõendid ei kinnita mingilgi viisil seda, et Oskars Gemis üleüldse on ööl vastu 15 03 2017 a Eestisse saabunud. Tuvastatud on, et sõidukit reg.märgiga XXXXX kasutasid peale O. Gemise väga paljud isikud, sh O. Gemise vend RG. MTA automaatsest numbrituvastussüsteemist ei nähtu fakt, et piiriületusel ajavahemikul 14.03.2017 a kuni 16.03.2017 a on riigipiire nimetatud sõidukiga ületanud Oskars Gemis. Ekspertiisiaktist nr 18E-TJ0001 selgub, et sündmuskoha vaatlusel CCC talus fikseeritud rehvijäljed ei ole jäetud IG-le kuuluva Audi rehvidega. Seega puuduvad isegi kaudsed tõendid, mis võimaldaksid seostada Oskars Gemist 15.03.2017 toimunud ATV vargusega. Kaitsja leiab, et tõendatud ei ole ka O. Gemise osalemine puulõhkumismasina varguses. Maakohus on alusetult teinud järelduse, et sündmuskohalt leitud rehvijäljed on jätnud IG Audiga. Ekspert on andnud arvamuse, et rehvijäljed võivad olla jäetud sõiduauto Audi A6 Avant (XXXXXX) rehvidega. Eksperdi antud hinnang (D) vastab ekspertiisiaktis esitatud hindamisskaala kohaselt nullvariandile. Häädemeeste turvakaamera salvestiselt ei olnud kohtulikul uurimisel tuvastatav konkreetne tumedat värvi sõiduk Audi A6 Avant XXXXXX ning sellel haagiseks olev puulõhkumismasin. Ekspertiisiaktist nr 17E – TJ0030 selgub vastuvaidlematus korras tõsiasi, et jäljeekspertiis ei tuvastanud O. Gemise jalas olnud jalatsite jälgi kummaski episoodis. Ekspertiisaktis nr 17E – TJ0031 on ekspert tuvastanud, et ekspertiisiks esitatud Teeperve kinnistul fotofailidele jäädvustunud jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud vasaku jala jalatsiga. O. Gemise viibimist Teeperve kinnistul ei kinnita sh ka DNA ekspertiis. Mootorrataste vargusega seoses seab kaitsja kahtluse alla selle, et O. Gemis oli isik, keda varjatult jälgiti. Nimelt on varjatud jälgimise protokollis kirjeldatud O. Gemist musta habemega isikuna, kinnipidamisel tehtud fotodelt on aga näha, et O. Gemis ei kandnud habet. Ka leiab kaitsja, et ühestki tõendist ei tulene, et O. Gemis või A. Tulupovs oleks XXX asuva garaaži ukse juures midagi saaginud, murdnud, sisse tunginud vms teinud. Kuna O. Gemise süü üheski varguses ei ole tõendatud, ei ole alust ka tsiviilhagide rahuldamiseks. 3.2 O. Gemis taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist.

Ta märgib esiteks, et maakohtu otsus on ebaseaduslik, kuna maakohus on muutnud otsust pärast selle allkirjastamist ja kuulutamist. Nimelt mõistis kohus ta kuulutatud otsuse kohaselt süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi, põhistatud otsuses on kirjas „Süüdi tunnistada Oskars Gemis KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi“. Ühtlasi heidab O. Gemis maakohtule ette, et tal ei olnud võimalik sellisele kvalifikatsioonile vastu vaielda. ATV vargusega seoses märgib O. Gemis, et selle ajalised piirid on valed. Kuriteo toimepanemise algusajaks ei või lugeda aega, mil sõiduk Audi A6 esimest korda Eesti territooriumile sisenes, ja lõpuajaks aega, mil sõiduk viimast korda Eestist lahkus. Kannatanu avastas varguse ja teavitas sellest politseid 15.03.2017 enne kella 07:00. See tähendab, et haagise rentimise ajal (kell 7:09) oli vargus juba toime pandud. O. Gemis vaidleb vastu ka maakohtu seisukohale, et Audi A6 Avant reg.nr XXXXX oli tema kasutuses. Olemas on tõendid selle kohta, et seda autot kasutas ka RG. Samuti kasutas autot O. Gemise tuttav J. Ka telefon Samsung, mida kohus pidas O. Gemise omaks, kuulus JR-le. Telefon Nokia 1800, mida kohus ka tema omaks pidas, kuulus aga A. Tulupovsile. O. Gemis märgib, et talle kuulub hoopis telefon Sony Xperia Z2. Ööl vastu 15.03.2017 viibis ta koos selle telefoniga Krimulda piirkonnas. Kuigi ta teavitas sellest uurijat kohtueelses menetluses, puudub asja materjalides sideettevõtte andmete väljatrükk, kust oleks nähtav nimetatud telefoni asukoht kuriteo toimepanemise ajal. O. Gemis peab alusetuks maakohtu järeldust, et kuriteo sündmuskohalt saadud jäljed on jäetud tema jalatsitega. Jäljeekspertiisi tulemustest on näha, et tõenäosus, et kuriteopaigal leitud jäljed on jäetud tema jalatsitega, on väga väike. Sellised jalatsid on kättesaadavad igaühele ja nende tootja kodulehel olevast teabest on näha, et neid müüakse ka Lätis, Leedus, Eestis ja Soomes. O. Gemis kinnitab, et ostis ta need jalatsid alles 2017 juuni alguses. Haagise rentimist ööl vastu 15.03.2017 selgitab O. Gemis sellega, et tuttav J kutsus teda appi veoauto rehvi vahetama. Haagist vajasid nad katkise rehvi vedamiseks. Veoauto, millel oli vaja rehvi vahetada, oli Läti piiri lähedal Eestis. O. Gemis heidab ette, et Jt ei ole üle kuulatud. Kohtu seisukoht, et haagist oli vaja ATV vedamiseks, on alusetu, kuna tegemist oli väikse haagisega, millesse ei oleks ATV mahtunudki. Ka puulõhkumismasina varguse puhul on alusetu kohtu järeldus, et sündmuskohal olnud jäljed vastavad O. Gemise jalatsitele. Leitud sõidukijälgede puhul pidas ekspert tõenäosust, et need on jätnud konkreetne Audi A6, väga väikseks. Selle tuvastamiseks, kas teised sündmuskohalt leitud sõidukijäljed on jätnud varastatud puulõhkumismasin, pole üldse ekspertiisi tehtud. Turvakaamera salvestisest, millele kohus tugines, ei ole näha kohtu viidatud sõiduki mark ega registreerimismärk ega see, mis agregaat autol haakes on. Asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et 22.04.2017 kell 22:58 sisenes Eesti Vabariiki Audi A6 registreerimismärgiga XXXXX. See, et just sama sõiduk oleks 24.04.2017 kell 1:53 Eestist haakes oleva puulõhkumismasinaga Eestist lahkunud, aga tõendatud ei ole. Andmeid ei ole sõiduki registreerimismärgi kohta ega selle kohta, mis agregaat sellel haakes oli. ATV varguse episoodi materjalidest on näha, et piiri peal paigaldatud kaamerad pildistavad nii eest, kui ka tagant. Seega tõika, et puudub väljasõidul tagant tehtud foto, võib pidada menetleja poolt tõendite varjamiseks: esineb võimalus, et sellel fotol oli näha muud agregaati või seda polnud üldse. O. Gemis märgib, et ta selgitas nii kohtueelses menetluses kui maakohtu istungil, et oli selle varguse toimepanemise ajal Riias. Ta andis uurijale kogu vajaliku info selle kohta, kus ja

kellega ta Riias viibis ning kuidas seda saab kontrollida. Uurija jättis aga vajalikud tõendid kogumata. O. Gemis kinnitab, et ta ei varastanud ka mootorrattaid. Tal puudusid sissetungimise jaoks vajalikud saagimise ja metalli lõikamise riistad. Jälitustoimingu protokollis märgitud teave on tõele mittevastav ja vastuoluline. Kohtu viide sellele, et Lätis on O. Gemise vastu algatatud kriminaalasi ja et ta on karistatud Rootsis, ei ole asjakohane, sest see ei ole soetud käesoleva asjaga ning käesoleval hetkel puuduvad tal karistused. O. Gemis leiab, et kui kohus mõistis ta süüdi varguste grupis toimepanemises, on absurdne, et kannatanute kasuks mõisteti hüvitis välja ainult temalt. Sellisel juhul teised süüdlased mitte ainult pääsesid kriminaalmenetlusest ja karistustest, vaid ka tsiviilhagist. Veel heidab O. Gemis ette seda, et Pärnu Maakohus pole lahendanud tema kaebust Riigiprokuratuuri määruse peale. 28.05.2018 esitatud kaebuses märgib O. Gemis, et ei nõustu menetluskulude suuruse ja nende väljamõistmisega. Ta taotleb kaebuse läbivaatamist tema juuresolekul, märkides, et soovib täpsemaid selgitusi anda kaebuse läbivaatamisel. 3.3 A. Tulupovs palub teda KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi õigeks mõista. Samas märgib ta, et tunnistab oma süüd osaliselt. A. Tulupovs kinnitab, et ei ole Haapsalus garaažist vargust toime pannud. Kohtueelses menetluses andis ta ütlusi, mille kohaselt plaanis koos O. Gemisega vargust, konkreetse öö sündmusi küll ei mäleta, kuid tunnistab oma süüd. Need ütlused on valed. Ta andis selliseid ütlusi, lootes kokkuleppe sõlmimisele või tema menetluse eraldamisele. Uurija ütles, et selleks peab ta oma süüd tunnistama. A. Tulupovs avaldab apellatsioonis arusaamatust, miks ei tuvastatud Haapsalus sündmuskohal tema ega O. Gemise jalatsijägi, samas, kui kahe teise menetluse esemeks oleva varguse puhul on sündmuskohal jalatsijäljed fikseeritud. A. Tulupovsi väitel sisaldab jälitustoimingu protokoll vigu. Protokolli kohaselt toppis ta kell 2.36 põue tööriistu. Kell 2.41 peeti nad aga kinni. Sel ajal oli ta t-särgi ja suviste pükstega. Kuhu sai ta tööriistu peita? Ka Audist leitud tööriistad ei olnud sellised, millega ust lahti murda. A. Tulupovs esitab apellatsioonis oma versiooni, miks ta Haapsalus oli. A. Tulupovs märkis apellatsioonis, et viibib vahi all Pärnu arestimajas, ja leidis, et sealsed tingimused rikuvad tema õigusi. Veel märgib A. Tulupovs, et ei saanud õigeaegselt kohtuotsust ning tal ei võimaldatud tutvuda kriminaalasja materjalidega. ’ 30.05.2018 on A. Tulupovs esitanud apellatsiooni täienduse, milles kordab, et ei ole vargust toime pannud. Ta märgib, et prokuratuur manipuleerib tõenditega, võttes arvesse üksnes süüdistuse kasuks rääkivaid fakte. Konkreetselt kritiseerib A. Tulupovs varjatud jälgimise protokolli. A. Tulupovs esitab küsimuse, miks ei kajasta jälitustoimingu protokoll kella 19.20le eelnenud aega ega seda, kuidas Audi leiti ja selles olnud isikud tuvastati. Talt välja mõistetud menetluskulusid vaidlustab A. Tulupovs põhjendusega, et tema soovis asja arutamist kokkuleppe- või lühimenetluses, mis oleks olnud odavam. Samuti leiab ta, et kaitsja ei ole teinud tööd sellises mahus, mis õigustaks A. Tulupovsilt välja mõistetud riigi õigusabi kulu suurust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Vastavalt KrMS § 288 lg-le 10 otsustab kohus ristküsitluse katkestamise korral poole taotlusel isiku varasemate (st väljaspool seda kohtulikku arutamist antud) ütluste kasutamise tõendina. See tähendab, et ristküsitluse katkestamine ei too automaatselt kaasa isiku kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, vaid selle otsustab kohus – ringkonnakohtu arusaama kohaselt ristküsitluse katkestamist taotlenud – kohtumenetluse poole taotlusel. Praegusel juhul maakohtus O. Gemise kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ei taotletud ning neid ütlusi maakohtus ei avaldatud. Üheski apellatsioonis ei ole tehtud maakohtule O. Gemise ristküsitlust ja selle katkestamist puudutavaid etteheiteid. Alles ringkonnakohtus esitas O. Gemis taotluse tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks. Ringkonnakohus jättis selle taotluse rahuldamata, kuna ei näinud ütluste avaldamiseks õiguslikku alust.

Arvestades seda, et kannatanu IV (end. A) ütluste (kd IV; tl. 12) kohaselt olid mootorrattad lukustatud garaažis, sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on garaaži tungimiseks lõigatud läbi uksehinged ja ära uksenurk, ning varjatud jälgimisel nähti pärast puidu ja metalli lõikamise helisid just O. Gemist ja A. Tulupovsi garaažide juurest mootorratastega lahkumas, on igati põhjendatud järeldus, et O. Gemis ja A. Tulupovs murdsid garaaži sisse ja varastasid sealt mootorrattad. Apellatsioonides on leitud, et jälitustoimingu protokollis on vigu, mis seavad selle kahtluse alla. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellantide argumendid alust pidada jälitustoimingu protokolli ebausaldusväärseks tõendiks. Jälitustoimingu protokolli usaldusväärsust ei sea kahtluse alla asjaolu, et selles ei ole kajastatud

olekski saanud tööriistu peita. Jälitustoimingu protokollist ei tulene, et tööriistad, mille A. Tulupovs põue pani, oleks olnud suured. A. Tulupovsi nähti tööriistu põue peitmas siis, kui nad lahkusid põõsastesse peidetud mootorratta juurest. Nii Audi A6 Avanti läbiotsimise protokolli (kd II; tl. 110, 119) kui KTM 85 SX-i vaatluse kohta koostatud asitõendi vaatluse (kd II; tl. 58, 59,61 – 65, 67, 71) protokolli kohaselt oli mootorrattal selle autosse mahutamiseks eemaldatud juhtraud. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli juhtraud kinnitatav nelja poldiga (kd II; tl. 64, 71), seega oli selle eemaldamiseks vaja vaid mutrivõtit. A. Tulupovs on heitnud menetlejale ette veel seda, et erinevalt teistest episoodidest ei ole mootorrataste varguse puhul sündmuskoha vaatlusel fikseeritud jalajälgi. See, et XXX tehtud sündmuskoha vaatlusel ei ole erinevalt teistest sama kriminaalasja esemeks olevate varguste sündmuskohtadest fikseeritud jalajälgi, ei tähenda, et O. Gemise või A. Tulupovsi süü ei oleks tõendatav. Kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene, et varguse toimepanija tuvastamine peaks vähemalt osaliselt põhinema sündmuskohale jäetud jälgedel. Tõendamiseseme asjaolu tuvastamisel hindab kohus vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 kõiki tõendeid kogumis. Maakohtu järelduste õigsust ei muuda ka A. Tulupovsi apellatsioonis märgitu, et ta andis kohtueelses menetluses enda ja O. Gemise vastu valeütlusi. Nimelt ei ole A. Tulupovs mootorrataste varguse kohta sisuliselt ütlusi andnudki, vaid on väitnud, et ei mäleta toimunut päeva jooksul tarvitatud antidepressantide tõttu. Maakohus on ühtlasi märkinud, et ei usu A. Tulupovsi väiteid antidepressantide tarvitamise ja varguse asjaolude mittemäletamise kohta. Seega on maakohus A. Tulupovsi ütlusi nimetatud osas ebausaldusväärseks. Eelnev tähendab, et maakohtu otsuse järeldused ei põhine A. Tulupovsi ütlustel. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et O. Gemise ja A. Tulupovsi süü mootorrataste varguses Haapsalus XXX asuvast garaažist on tõendatud. 11.2 O. Gemise ja tema kaitsja apellatsioonides leitakse, et tõenditele antud väära hinnangu tõttu on maakohus jõudnud valele järeldusele, et O. Gemis on ATV varguse üks toimepanijatest. Apellatsioonides esitatud väidetest nõustub ringkonnakohus sellega, et ekspertiisiaktis nr 18ETJ0001 (kd IV; tl. 71 – 82) oleva eksperdiarvamuse kohaselt ei ole CCC talus sündmuskoha vaatlusel fikseeritud rehvijäljed jäetud rehvidega, mis olid IG-le kuuluval Audil all 07.11.2017 toimunud vaatluse (kd III; tl. 27 – 45) ajal. See ei anna aga alust O. Gemise õigeksmõistmiseks, sest ülejäänud tõendid kogumis näitavad ringkonnakohtu hinnangul, et O. Gemis on selle varguse toime pannud. Maakohus tugines järgmistele asjaoludele: 14.03.2017 ja 15.03.2017 vahelisel ööl on korduvalt Eestisse sisenenud ning väljunud O. Gemise kasutuses olnud sõiduauto Audi A6 reg. märgiga XXXXX. 15.03.2017 hommikul kell 7.23 sisenes see auto Eestisse koos järelhaagisega ning sama sõiduk väljus Eestist umbes 40 minutit hiljem, s.o kell 8.03;

sideettevõtjalt saadud andmete kohaselt oli mobiiltelefon Samsung GT-5360 IMEI-koodiga 359259043549939, mida kohus pidas O. Gemisele kuuluvaks, ööl vastu 15.03.2017 Võiste, Rannametsa, Kabli ja Ikla piirkonnas; sündmuskoha vaatlusel leiti CCC talu kinnitul jalatsijälgi, mis eksperdiarvamuse kohaselt võivad olla jäetud O: Gemise jalatsitega. O. Gemise ja tema kaitsja hinnangul pole tõendatud, et ööl vastu 15. märtsi kasutas IG-le kuuluvat Audi A6 Avanti just O. Gemis. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaitsja apellatsiooni kohaselt on tuvastatud, et peale O. Gemise kasutasid seda autot väga paljud isikud. Samas ei viita kaitsja ühelegi tõendile, mis näitaks, et autot kasutasid „väga paljud isikud“. Ainus tõend selle kohta, et lisaks O. Gemisele on autot kasutanud keegi teine, on Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 09.05.2017 patrullileht. Selle kohaselt kontrollis patrull kell 10.45 sõidukit Audi A6 (reg.nr XXXXX) ning selle roolis oli RG. Samas nähtub patrullilehe kandest, et O. Gemis viibis autos kaassõitjana (kd II; tl. 35). Maakohus on pidanud asjaoludeks, mis näitavad, et autot kasutas O. Gemis, maakohtu istungil avaldatud IG ütlusi, O. Gemise kinnipidamist kajastavaid dokumente (st jälitustoimingu protokolli ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli) ning rahvusvahelise ametiabi teenistuse kirju Läti Vabariigist saadud andmetega. Nende tõendite lubatavust või usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid argumente ei ole apellatsioonides esitatud. IG ütluste kohaselt oli auto antud O. Gemise kasutusse. Jälitustoimingu protokolli ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt kasutas O. Gemis autot ka ööl vastu 5. juulit 2017. Läti ametivõimude kinnitusel on O. Gemis selle autoga pannud 09.04.2017 Lätis toime liiklusrikkumise (III kd t.l 9-10). Neist tõenditest tulenevat järeldust, et auto oli O. Gemise kasutuses, ei lükka ümber asjaolu, et ühel korral juhtis autot O. Gemise vend, eriti, kui arvestada, et autos viibis ka O. Gemis ise. Lisaks tõenditele, et auto oli üldiselt antud O. Gemise kasutusse, on ringkonnakohtu hinnangul olemas ka tõendid ka selle kohta, et 15.03.2017 kasutas autot just O. Gemis. Maakohus on otsuses viidanud Maksu- ja Tolliameti tolli automaatse numbrituvastussüsteemi vaatluse protokollile. Protokolli ja sellele lisatud fototabeliga on tõendatud, et kõnealune Audi sisenes 15.03.2017 hommikul kell 07.23.36 Ikla piiripunkti kaudu Eestisse koos numbrimärki R3143 kandva järelhaagisega (kd I; tl. 189). Audi läbiotsimisel 06.07.2017 leiti läbiotsimisprotokolli (kd II; tl 109 – 150) kohaselt auto kindalaekast erinevaid dokumente. 14.08.2017 toimunud asitõendite vaatluse protokolli kohaselt oli auto kindalaekas muuhulgas 15.03.2017 sõlmitud haagise rendileping nr 005904 (kd II; tl. 194, 196, 197). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on numbrimärki R3143 kandva haagise rentimiseks sõlminud rendilepingu O. Gemis. Lepingu küljes oleva kaardimaksekviitungi kohaselt on haagise rendisumma tasutud 15.03.2017 kell 7.09. See, et O. Gemis sõlmis 15.03.2017 hommikul lepingu rentimaks haagist, millega Audi pisut hiljem Eestisse sisenes, näitab, et ka 15.03.2017 kasutas Audit just O. Gemis. O. Gemis kinnitab, et tema telefon on Audi A6 Avanti läbiotsimisel leitud Sony Xperia Z2. Kohtukolleegium nendib, et seda väidet toetab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on kajastatud sõiduauto järelhaagise rendilepingute vaatlust. Protokollile lisatud fotolt on näha, et rendilepingus nr 005904 on O. Gemis märkinud oma telefoninumbriks XXXXXXXXX (kd II; tl. 197). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (kd III; tl. 16 – 19) nähtuvalt oli Sony

Xperia Z2-s kasutusel number 371XXXXXXXXX (371 on Läti suunakood). Sisuliselt on sellega, et Sony Xperia Z2 kuulub O. Gemisele, nõustunud ka maakohus – kohus on otsustanud selle telefoni O. Gemisele tagastada. O. Gemise väide, et selle telefoniga oli ta ööl vastu 15.03.2017 Krimulda piirkonnas, on paljasõnaline. Kuigi O. Gemis heidab uurijale ette, et ta ei hankinud Läti sideettevõtjalt seda kinnitavaid andmeid, ei ole sellise päringu tegemist kohtult taotletud. Ringkonnakohtu hinnangul on O. Gemise väited, et ta viibis ööl vastu 15.03.2017 Krimulda piirkonnas, asjakohatud, kuna O. Gemis on ise samas kinnitanud ka seda, et käis 15.03.2017 varahommikul Eestis. Seda, et ta oli Eesti piiri vahetus läheduses, näitab see et ta on 15.03.2017 hommikul rentinud Salacgrivas järelhaagise. See, et O. Gemisele kuulub telefon Sony Xperia, ei välista aga, et O. Gemis kasutas teisigi mobiiltelefone. Nagu maakohus on märkinud, viitavad mitmed tuvastatud asjaolud sellele, et O. Gemis kasutas ka mobiiltelefoni Samsung Galaxy GT-S5360. Ka see telefon leiti Audi A6 Avanti läbiotsimisel pärast seda, kui O. Gemis ja A. Tulupovs peeti kinni. Jälitustoimingu protokolli kohaselt olid O. Gemis ja A. Tulupovs varjatud jälgimise all alates kella 19.20-st

eksperdiarvamus. Jäljeekspertiisi teinud ekspert andis arvamuse, et jalatsijäljed oli võimalik jätta O. Gemise jalatsitega. Ekspertiisiakti kohaselt sobivad jäljed vastavalt O. Gemise jalatsi talla mõõtude ja mustriga. See, et hinnang sellele, kas tegemist on O. Gemise jalatsitega jäetud jälgedega, vastab nn nullvariandile, tähendab, et jalatsijälg ei ole seostatav spetsiifiliselt just O. Gemise jalatsiga, vaid see võib olla jäetud ka mõne muu sama suure ja samasuguse tallamustriga jalatsiga. Sellega seoses peab ka ringkonnakohus oluliseks tõsiasja, et jalatsid, mille tallamustrile sündmuskohalt leitud jalatsijälg vastas, ei ole Eestis levinud. Nagu prokurör maakohtus kannatanuid küsitledes demonstreeris, kannatanud sellist tootemarki ei teadnud. Ka kohtukolleegiumi jaoks on tegemist tundmatu tootemargiga. Ringkonnakohus nendib, et ainuüksi kõnealuse eksperdiarvamuse alusel ei ole ilmselgelt võimalik tuvastada, et sündmuskohal on olnud just O. Gemis. Eksperdiarvamust tuleb aga hinnata koostoimes teiste tõenditega, mis näitavad, et ajaks, kui vargus toime pandi, oli saabunud Eestisse O. Gemise kasutuses olev auto, kusjuures O. Gemis rentis 15.03.2017 hommikul haagise; O. Gemisega seostatav telefon paiknes just varguse koha lähedaste mastide levialas. Seega tõendid kogumis näitavad seda, et O. Gemis osales ATV varguse toimepanemisel. Järelduse, et vargus on pandud toime grupis, tegi maakohus asjaolust, et CCC talu territooriumilt leiti kahed jalatsijäljed. Alusetu on O. Gemise väide, et ATV ei oleks tema renditud järelhaagisele mahtunud. Registreerimistunnistuse koopia kohaselt oli ATV kompaktsete mõõtmetega: selle pikkus oli 2300 mm ja laius 1100 mm (kd I; tl. 174) Kannatanu ütluste kohaselt transportis ta varastatud ATV-d järelhaagisel ning sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodest nähtuvalt on ka garaažis seisval haagisel ATV jäljed (kd I; tl 166, 167). Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi vaatlusprotokollile lisatud fotolt ei nähtu, et haagis registreerimismärgiga R3143 oleks tavapärasest olulisest kitsam (kd I; tl. 189). Asjakohatu on O. Gemise seisukoht, et ATV varguse ajalised piirid on süüdistuses valed. KrMS § 62 p 1 kohaselt on kuriteo toimepanemise aeg tõendamiseseme asjaolu. Seadus ei kirjuta aga ette, millise täpsusega tuleb teo toimepanemise aeg tuvastada. Täiesti aktsepteeritavaks peetakse seda, kui kuriteo toimepanemise aeg on fikseeritud ajavahemikuna. See, et vargus avastati umbes kella seitsme paiku hommikul, ei tähenda, et selleks ajaks pidi olema vargus lõpule viidud. Võõra vallasasja äravõtmine eeldab senise valduse lõpetamist ja oma valduse kehtestamist. Sellega, et ATV oli CCC talust ära toimetatud, oli küll senine valdus lõpetatud, kuid asja hõivamine ei olnud sellega lõpule viidud. ATV-d võib lõplikult O. Gemise kontrolli alla läinuks pidada just selle toimetamisega Läti Vabariiki.

11.3 Kohtukolleegium leiab, et O. Gemise ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud argumendid ei lükka ümber maakohtu järeldust, et O. Gemis oli üks grupis toime pandud halumasina varguse täideviija. Maakohus on tuginenud järgmistele asjaoludele:

O. Gemise kasutuses olnud auto Audi A6 Avant sisenes 22.04.2017.a kell 22.58 Eesti Vabariiki ning lahkus Eestist 23.04.2017.a kell 1.53; selle auto rehvijäljed, mille järel halumasin ära veeti, sobivad O. Gemise kasutuses olnud Audi A 6 Avanti rehvidega. Samuti sobivad kohast, kus halumasin varastati, leitud jalatsijäljed O. Gemise jalatsitega; veel viitas maakohus Häädemeeste-Rannametsa-Ikla maantee 6. kilomeetril paiknenud turvakaamera salvestise vaatluse protokollile (kd II; tl. 3-4). Kohus märkis, et vaatlusprotokollist nähtuvalt ilmus 23.04.2017.a kell 1:10:19 kaamera vaatevälja Läti poole suunduv tumedat värvi universaalkerega sõiduauto, mille haakes oli silmnähtavalt autost kõrgem agregaat. Apellatsioonides on ka selle episoodiga seoses nii jalajälgede kui rehvijälgede kohta märgitud, et ekspertiisiga ei ole tuvastatud, et need on just O. Gemise jalatsite ja tema auto rehvide jäljed. Nimelt on ekspertiisiaktis märgitud, et Teeperve kinnistul tehtud fotodel jäädvustatud jalajälje fragmendid võivad olla jäetud O. Gemise jalatsiga (kd II; tl 25). Ka 23.04.2017.a sündmuskoha vaatluse käigus fotografeeritud rehvijäljede kohta on ekspert andnud arvamuse, et need võivad olla jäetud Audi A6 Avant (reg. märgiga XXXXX) rehvidega (IV kd t.l 71-81). Apellatsioonides rõhutatakse, et eksperdihinnang sellele, kas jälg on jäetud vastavalt O. Gemise jalatsiga või tema emale kuuluva Audi A 6 Avanti rehviga, olnud „võib olla“. Apellandid leiavad, et seetõttu ei ole neile ekspertiisiaktidele tuginedes võimalik tuvastada O. Gemise süüd. Kohtukolleegium tõdeb, et ainuüksi jäljeekspertiiside alusel ei ole võimalik tuvastada, et varguse pani toime O. Gemis. See ei tähenda, et ekspertiisiaktid ei anna tõendamiseseme asjaolude kohta teavet. Ekspertiisiaktidest tuleneb, et jalatsijäljed oli võimalik jätta O. Gemise jalatsitega ja rehvijäljed oli võimalik jätta O. Gemise emale kuuluva auto rehvidega. Ekspertiisiaktide kohaselt sobivad jäljed vastavalt O. Gemise jalatsi talla ja tema kasutuses olnud auto rehvi mõõtude ja mustriga. See, et eksperdiarvamuse kohaselt on tegemist nn nullvariandiga, tähendab, et jalatsijälg ei ole seostatav spetsiifiliselt just O. Gemise jalatsiga, vaid see võib olla jäetud ka mõne muu sama suure ja samasuguse tallamustriga jalatsiga. Samamoodi tähendab see, et ekspertiisiga ei olnud tuvastatav, et jälje on jätnud just konkreetne Audi A6 Avant, vaid see võis olla jäetud ükskõik millise auto poolt, millel oli samade mõõtude ja samasuguse mustriga rehv. Olukorras, kus sama sündmusega on seostatav auto, millel on samasugused rehvid nagu O. Gemise kasutuses olnud autol, ja isik, kellel on sama suurusega ja samasuguse tallamustriga jalatsid, nagu O. Gemisel, on tõenäoline, et sündmuskohal viibiski just O. Gemis. Seda tõenäosust suurendab tõsiasi, et jalatsid, mille tallamustrile sündmuskohalt leitud jalatsijälg vastas, ei ole Eestis levinud. Nagu prokurör maakohtus kannatanuid küsitledes demonstreeris, kannatanud sellist tootemarki ei teadnud. Ka kohtukolleegiumi jaoks on tegemist tundmatu tootemargiga. Auto rehvijälgede kohta on O. Gemis apellatsioonis märkinud veel, et tõendatud pole, et teised samas olnud rehvijäljed olid just halumasina omad. Nimelt ei ole nende jälgede kohta ekspertiisi tehtud. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kohustust tuvastada mingeid asjaolusid kindlat liiki tõendiga. See, et jäljeekspertiisi pole tehtud, ei tähenda, et tõendid selle kohta, et tegemist on halumasina jälgedega, üldse puuduks. Seda, et tegemist on jälgedega, mis vastavad halumasina rehvidele, on oma ütlustes kinnitanud kannatanu JV.

Kannatanu kinnitusel on tegemist spetsiifiliste rehvidega ning kannatanu on selgitanud, millistele tunnustele tuginedes ta peab jälgi just talt varastatud halumasina jälgedeks (kd IV; tl. 11). Veel mitmed kaudsed tõendid osutavad O. Gemisele kui varguse toime pannud isikule. Nimelt on tõendatud see, et kõnealune Audi A6 Avant oli varguse toimepanemise ajal tõesti Eestis: 13.11.2017 asitõendi (numbrituvastüssüsteemi andmebaasi) vaatlusprotokolli (III kd t.l 46-50) kohaselt sisenes auto Läti Vabariigist Eesti Vabariiki 22.04.2017 kell 22.58 ning lahkus Eestist 23.04.2017 kell 1.53. Ringkonnakohus peab nentima, et kuna Eestist lahkuvast autost on foto vaid auto esiosast, ei ole asitõendi vaatlusprotokolli alusel tuvastada, kas Eestist lahkuval autol on midagi haakes. O. Gemise apellatsioonis avaldatud seisukoht, mille kohaselt autost tagant tehtud foto puudumine tähendab, et menetleja osaliselt varjab tõendeid, on alusetu. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on auto sisenenud Eestisse Ikla piiripunkti kaudu, väljunud aga „Ikla kyla“ piiripunkti kaudu. Ringkonnakohtu istungil selgitas prokurör, et „Ikla kyla“ piiripunktis pildistabki süsteem autosid ainult eest. Seda väidet kinnitab 04.04.2917 vaatlusprotokoll 14.03 – 16.03.2017 toimunud piiriületuste kohta. Ka selle protokolli kohaselt on sõiduauto numbrimärgiga XXXXX läbinud nii Ikla kui „Ikla kyla“ piiripunkte. Otsinguandmete tabelist on näha, et „Ikla kyla“ piiripunkti läbimiste puhul puuduvad andmed tagumise numbrimärgi kohta. Ka selles protokollis on nimetatud piiriületuste kohta autost ainult eestpoolt tehtud fotod (kd I; tl. 182, 183, 187). Veel on tõendatud see, et 23.04.2017 kell 1:10:19 jäi Häädemeeste – Rannametsa – Ikla mnt

III

IV

V

menetluskulude väljamõistmisega, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks või väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ka A. Tulupovsilt välja mõistetud menetluskulude osas. See, et A. Tulupovs soovis kriminaalasja lahendamist kokkuleppe- või lühimenetluses, ei ole asjaolu, mis annaks alust süüdistatavalt välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Ka on paljasõnaline A. Tulupovsi seisukoht, et talt välja mõistetud riigi õigusabi kulu ei vasta kaitsja tegelikule töömahule. Riigi õigusabi tasu on määratud ajatasuna ning selle suurus määratakse kaitsja esitatud taotluste alusel. Taotlustes näitab kaitsja ära tehtud toimingud ja nende ajakulu.

VI

Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad menetluskulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad apellatsioonimenetluse riigi õigusabi kulud süüdistatavate kanda. O. Gemiselt tuleb seega riigi kasuks mõista välja 527,16 eurot ning A. Tulupovsilt 280,2 eurot.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.