Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole KrMS § 385 p 10 alusel vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxx Lxxxx kahtlustatakse KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et tema 08.03.2018. a ajavahemikul kella 20.00-21.00, rikkudes korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada, läks Tartus Riia tn 2 asuva Kvartali kaubanduskeskuse infoleti töötajaxxxxxxxxxxxxa juurde ja teatas, et „Mul tuleb sõber ja toob mulle 4-5 minuti pärast Kalašnikovi ja hakkame siin inimesi laskma, tulistama“. Seda kuuldes tunnetasxxxxxxxxxxxxxxreaalset ohtu oma ja teiste kaubanduskeskuses viibivate inimeste elule ja tervisele. 28.09.2018. a saabus Tartu Maakohtusse prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Prokurör taotleb määrata Kxxxx Lxxxxxe kohustus teha 60 tundi üldkasulikku tööd ja tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 300 eurot 6-kuulise tähtaja jooksul. Kriminaalmenetluse kulud jätta osaliselt, s.o summas 300 eurot, riigi kanda. Taotluse kohaselt on tegemist teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged. Võttes arvesse Kxxxx Lxxxx isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis puudub prokuröri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kxxxx Lxxxx süü ei ole suur. Karistust raskendavad asjaolud Kxxxx Lxxxx puhul puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kxxxx Lxxx on mõistnud et ta käitus valesti ja on nõus võtma endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 300 eurot ja teha 6 kuu jooksul 60 tundi üldkasulikku tööd. Seega on prokuröri hinnangul alust arvata, et Kxxxx Lxxx on oma teo keelatusest aru saanud ja teinud sellest vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik tingimata kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Kxxxx Lxxx on töövõimetuspensionär (töövõimekaotus 80%), kuid on enda sõnul suuteline tegema võimetekohast üldkasulikku tööd ning on varem ametlikult töötanud ja otsib ka praegu tööd. KxxxxxLxxxxon andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja kohustuste täitmiseks. KxxxxxLxxxx töövõime- ja puudega inimese toetuse suuruseks on 280 eurot kuus ja tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tasuda. Arvestatav osa Kxxxx Lxxxx sissetulekust kulub eluasemekuludeks ja toidule. Seega ei ole Kxxxx Lxxx võimeline tasuma kriminaalmenetluskulusid summas 630, mistõttu on põhjendatud jätta riigi kanda 330 eurot (KrMS § 180 lg 3).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kxxxx Lxxxxxe on esitatud kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi avaliku korra raske rikkumise toimepanemises relvaga ähvardades, mis on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu. Kohus nõustub prokuröri taotluses tooduga ja leiab samuti, et kriminaalasja materjalid kinnitavad, et Kxxxx Lxxx on küll kuriteo toime pannud, kuid tema süü kuriteo toimepanemisel ei ole olnud suur. Kxxxx Lxxx on tunnistanud ja kahetsenud toimepandud tegu. Kogutud tõenditest nähtub, et Kxxxx Lxxxx poolt toimepandud tegu ei toonud kaasa häireid ähvarduse saanud kaubanduskeskuse igapäevatöös. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et pärast teo toimepanemist jäi Kxxxx Lxxx kaubanduskeskuse ees asuvasse bussipeatusesse bussi ootama ning käitus teda kinni pidama tulnud politseiametnike ja turvatöötajatega rahumeelselt. Lisaks on Kxxxx Lxxx käinud pärast teo toimepanemist enda käitumise pärast kaubanduskeskuse infolauas vabandamas. Samuti arvestab kohus Kxxxx Lxxxx tervislikku seisundit. Kxxxx Lxxxxl on diagnoositudxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxse häire kujul. Kxxxx Lxxxx ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja tal on kaks kehtivat väärteokaristust (määratud liiklusseaduse ja ühistranspordiseaduse alusel), kuid mõlemad trahvid on tasutud. Seega on antud asjaolusid arvestades Kxxxx Lxxxx õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole Kxxxx Lxxxx süü kuriteo toimepanemisel suur ning avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub, st karistuseesmärke on võimalik saavutada ka kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kxxxx Lxxx on nõustunud kohustustega teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Kxxxo Lxxx on kinnitanud, et tema tervislik seisund võimaldab üldkasulikku tööd teha. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks tuleb määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 6 kuud. Lisaks tuleb Kxxxx Lxxxxxx määrata kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalmenetluse kuluks käesolevas kriminaalasjas on ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu summas 510 eurot (tl 33) ja riigi õigusabi kulu summas 120 eurot (30+90) (tl 18; 43). Kriminaalmenetluse kulud kokku on 630 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel taotletakse kriminaalmenetluse kulude summas 330 eurot riigi kanda jätmist. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse kulude osaline riigi kanda jätmine on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus Kxxxx Lxxxx tervislikku seisundit ja sissetulekuid. Nimelt on Kxxxx Lxxx töövõimeline vaid osaliselt. Kxxxx Lxxxe igakuine töövõimetoetus ja puudega inimese toetus on 280 eurot. Arvestades elamiseks kuluvaid vahendeid ja seda, et KxxxxxLxxx vajab oma tervislikust seisundist tulenevalt järjepidevat ravi, on ilmne, et Kxxxx Lxxxxx puudub võimalus tasuda kõiki kriminaalmenetluse kulusid ja seda kindlasti KrMS § 202 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Kxxxx Lxxx ise on selgitanud, et ta suudab igakuiselt tasuda menetluskulude katteks 50 eurot. Sellest tulenevalt on põhjendatud määrata Kxxxx Lxxxxxx kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulude katteks 300 eurot. KrMS § 202 lg 3 alusel tuleb kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates käesoleva määruse tegemisest. Ülejäänud menetluskulud, s.o 330 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui Kxxxx Lxxx ei täida määratud kohustusi (teha

üldkasulikku tööd ja tasuda kriminaalmenetluse kulud) tähtaegselt, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.