1-18-5421
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. september 2018 Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-5421 (17244000270)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Marina Davõdovitš
Kriminaalasi
1, § 215 lg J.U süüdistuses KarS § 424, § 423 1 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov
Prokurör
Istungi toimumise aeg
J.U isikukood XXX, Venemaa kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht:, xxx, xxx, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud, viimati - 09.02.2017 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 349 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära (400 eurot), mis oli KarS § 65 lg 2 liidetud eelmise, s.o 26.02.2014 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistusega 8 kuud tingimisi, mõistes liitkaristuseks rahalist karistust 40 päevamäära (400 eurot) ja 8 kuud vangistust katseajaga kuni 26.02.2017; katseaeg on lõppenud, rahaline karistus ei ole täielikult täidetud (377,65 eurot – täitmata). Tõkend puudub. 17.09.2018
Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus
Süüdistatav
1-18-5421
1-18-5421 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.
J.U-le on süüdistus esitatud selles, et tema 11.03.2017 kella 15.11 ajal Ida-Virumaal Toila vallas xxx. km-l juhtis mootorsõidukit xxx reg/nr xxx, juhile keelatud seisundis, nimelt ta oli narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt 22.03.2017 EKEI uuringuakti nr 517T tulemusele, oli J.U uurinis tuvastatud narkootiliste ainete (amfetamiin, tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit (THC-COOH)) sisaldus ning keda vastavalt KorS § 36 lg 1, lg 4 p 2 sätetele loetakse joobeseisundis olevaks isikuks. Lisaks sellele oli J.U mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0006 alkoholisisaldus 0,44 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seega süüdistatakse J.U KarS § 424 (alates 01.11.2017a. redaktsioonis KarS § 424 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.
järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti süüdistatakse J.U KarS § 423 toimepanemises. Nimelt selles, et tema isikuna, keda on karistatud väärteokorras 18.05.2016 LS § 201 lg 2 järgi (süüteo toimepanemise aeg 23.04.2016) ja 08.02.2017 sh LS § 201 lg 2 järgi (süüteo toimepanemise aeg 26.06.2016), uuesti s.o süstemaatiliselt: - 11.03.2017 kella 15.11 ajal Ida-Virumaal Toila vallas xxx km-l juhtis mootorsõidukit xxx reg/nr xxx; - 06.07.2017 kella 23.15 ajal Ida-Virumaal Narva linnas xxx maja juures juhtis mootorsõidukit xxx reg/nr xxx; omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Seega süüdistatakse J.U KarS § 423 – s.o mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.
Samuti süüdistatakse J.U KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt selles, et tema 06.07.2017 enne kella 23.15 võttis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks xxx OÜ autoremonditöökojast (asub aadressil xxx,) sinna remondiks jäetud V B kuuluva sõiduauto xxx reg/nr xxx maksumusega 250,00 eurot ning läks sellega sõitma (juhtides mootorsõidukit), kui 06.07.2017 kella 23.15 ajal Ida-Virumaal Narva linnas xxx maja juures oli kinni peetud politseipatrulli poolt. Sõiduauto on omanikule tagastatud. Seega süüdistatakse J.U KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus tunnistada J.U süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 redaktsioonis KarS § 424 lg 1) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises.
Prokurör taotleb tunnistada J.U süüdi KarS § 423 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises.
1-18-5421 Prokurör taotleb tunnistada J.U süüdi KarS § 215 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises. KarS § 63 lg 1 alusel taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist (kuriteoepisoodis 11.03.2017) KarS § 424 (alates 01.11.2017 redaktsioonis KarS § 424 lg 1) järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 63 lg 1 alusel taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist (kuriteoepisoodis 06.07.2017) KarS § 215 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11-13.03.2017 so 3 päeva, 06-07.07.2017 so 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistus eelmise, 09.02.2017 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohutmaja otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata rahalise karistuse osa võrra, s.o 377,65 eurot, mõistes J.U-le liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust ja rahalist karistus 377,65 eurot. KarS § 69 alusel asendada vangistus 355 (kolmesaja viiekümne viie) tunni üldkasuliku tööga (arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd). Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada J.U kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi: a) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; b) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; e) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada J.U käitumiskontrolli ajal mitte mitte tarvitama alkoholi. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 21 kohustada J.U käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 64 lg 2 alusel viia 09.02.2017 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ärakandmata rahaline karistus 377,65 eurot täide iseseisvalt vastavalt 09.02.2017 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusele st. karistuse täitmise tähtaeg on 31.01.2018. Mootorsõiduk (koos autovõtmega) xxx reg/nr xxx (VIN-kood xxx) väärtusega 1000,00 eurot (arvutatud keskmise turuhinna järgi), mille omanik on J.U, ik XXX kuulub KarS § 83 lg 1 konfiskeerimisele. Sõiduk asub Ida prefektuuris sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4618J alusel /lk 168-169/. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
1-18-5421 Kohus leiab, et süüdistatav J.U on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega
tuleb J.U süüdi tunnistada KarS § 424, § 423 , § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2018.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 500 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 750 eurot (500*1,5=750). Menetluskulud mõista J.U-lt riigituludesse välja. Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. J.U mootorsõiduk kuulub konfiskeerimisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.