Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

edastatakse

A.K-le

eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu 30.juuli 2018 otsusega mõisteti A.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.02.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-18-1071 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 27 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 28.07.2018. KrMS § 130 lg 4_1 alusel kohaldati A.K suhtes tõkendina vahistamist süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks Apellatsioonimenetlus registreeriti 27.augustil 2018 süüdistatava poolt esitatud apellatsiooni alusel. Motiveeritud kohtuotsuse tõlke sai süüdistatav kätte 23.08.2018. Seega viimane apellatsiooni esitamise kuupäev oli 07.09.2018. A.K mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, keda on 28.02.2018 Harju Maakohtu otsusega süstemaatilise varguse toimepanemises süüdi mõistetud ja karistatud, jätkas varguste toimepanemist ja uuesti 28.07.2018 kella 09.11 ajal viibides Tallinnas Kopli 1 asuvas Balti Jaama Turu XXX kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X AS-le kuuluva pudeli viina Russki Standart 1 l maksumusega 22.90 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt.

APELLATSIOONIDE SISU:

Süüdistatav ja kaitsja on esitanud apellatsioonid, millistes nad taotlevad maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega mõista A.K-le kergem karistus. Süüdistatav taotleb karistuse tähtaja lühendamist või tingimusliku vangistuse mõistmist. Ta räägib oma rahalistest kohustustest, milliseid saab täita vaid

siis, kui käib tööl. Ta töötas Soomes ja toetas oma tütart ning haiget naist, kes ei saa ilma tema toetuseta isegi ravimeid osta. Kahetseb toimepandut ja peab süüdlaseks viina. On oma vigadest aru saanud ja palub andestust kohtusüsteemilt. Kaitsja märgib, et A.K tunnistas kohtuistungil, et ta pani toime talle inkrimineeritud süüteo ühe teise isiku mõjutamisel, olles ise alkoholijoobes. A.K selgitas, et kainena ei oleks ta kuritegu toime pannud. Tal on olemas kindel elukoht ning legaalne sissetulek. Seega on väär kohtu järeldus, et poest alkoholi vargus on kujunenud tema elustiiliks. A.K selgitas kohtuistungil, et ta nagu ei saanudki aru, kuidas kõik juhtus. A.K kahetseb väga tehtut ning lubas kohtule, et tulevikus enam selliseid asju temaga ei juhtu. Karistuse leevendamise oluliseks põhjuseks on kartus töökoha kaotuse ees. Uue töökoha leidmine tema vanuses on aeganõudev.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apellatsioonides vaidlustatakse karistuse raskust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A.K-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks A.K karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda, põhjendatud on ka mõistetud vangistusmäära. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonides esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. A.K näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasem tingimuslik karistus ei ole

mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Süüdistatavat on kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest tingimisi vangistusega, kuid katseajal pani ta toime uue samalaadse varavastase kuriteo. Seega ei saa rääkida taaskordsest tingimuslikust vangistusest, kui karistusest, mis mõjutaks süüdistatavat õiguskuulekale käitumisele. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguse katse eest süüdistatavale mõistetud vangistusmäär on ligilähedane sanktsiooni alammäärale ning selle lühendamiseks puuduvad samuti alused. Mis aga puudutab neid raskusi, milliseid süüdistatava sõnul toob temale kaasa reaalne vangistus, peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale. Süüdistatava kaitsja adv. Gennadi Kull on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud. Õigusabile on kaitsja kulutanud apellatsioonimenetluses taotluse kohaselt 0,5 tundi, mille eest on tasu 25 eurot (koos käibemaksuga 30). Samas saab kaitsja arusaamatututel põhjustel kokku tasuks 50 eurot (käibemaksuga 60). Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks 0,5 tunni osas. Arvestades, et kaitsja osales ka maakohtu menetluses ja arvestades apellatsiooni mahtu ja sisu, on 0,5 tundi põhjendatud. KrMS § 185 lg 2 alusel kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud väljamõistmisele süüdistatavalt. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud. /allkirjastatud digitaalselt/ .

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.