Mati Kartau, Juhan Sarv, Tiit Lõhmus X.X. i, Kadi Viitkini ja Erki Anioti süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2 – § 210 lg 2 järgi ning Eero Mikenbergi süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi üldmenetluses
Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 28. detsembri 2017. a otsus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. mai 2018
Kohtuistungisekretär
Kertu Kuusik
Kaebuse esitaja ja kaebuse
Süüdistatav X.X. i kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind,
Eero Mikenberg isikukood 37311062724; elukoht XXX; varem kriminaal – ja väärteokorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole.
Asenduskaitsja
Advokaat Valli Murde
Ringkonnaprokurör
Margus Lellep
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. detsembri 2017. a otsus osaliselt, see on:
Kadi Viitkini süüdimõistmises ja karistamises KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi Setu Veis OÜ teises ja neljandas episoodis, temalt sundraha väljamõistmises ning valitud kaitsja tasu 6123,06 eurot tema enda kanda jätmises.
Erki Anioti süüdimõistmises ja karistamises KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi Veskivilly OÜ teises episoodis, temalt sundraha väljamõistmises ning valitud kaitsja tasu 9032,08 eurot tema enda kanda jätmises.
X.X. ile ja Eero Mikenbergile mõistetud karistustest mõlemal kohe ärakandmisele kuuluva 2 kuu vangistuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
Mõista Kadi Viitkin KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi õigeks.
Mõista Erki Aniott KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi õigeks.
Mõista Eesti Vabariigilt Kadi Viitkini kasuks välja 6123,06 eurot maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
Mõista Eesti Vabariigilt Erki Anioti kasuks välja 9032,08 eurot maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
Jätta nii X.X. ile kui ka Eero Mikenbergile mõistetud vangistus KarS § 73
lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi 4 aastase katseajaga kohaldamata.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Eero Mikenbergi taotlus talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
5.Kadi Viitkini ja Erki Anioti kaitsja apellatsioonid rahuldada täies ulatuses, X.X. i kaitsja ning Eero Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt, prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.
6.Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2018. a määrusega Advokaadibüroole Objartel & Partnerid Eero Mikenbergile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest määratud tasu kogusummas 1932 eurot jätta riigi kanda.
7.Mõista Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks välja 4680 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
8.Mõista Eesti Vabariigilt Kadi Viitkini kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
eurot
9.Mõista Eesti Vabariigilt Erki Anioti kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
eurot
Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 5. septembril 2018 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 6. septembrist 2018. Asjaolud ja menetluse käik Süüdistus
1.Lõuna Ringprokuratuur esitas 31.12.2015 Tartu Maakohtule süüdistusakti, mille alusel anti X.X. , Kadi Viitkin ja Erki Aniott süüdistuses KarS § 25 lg 1 ja 2 – § 210 lg 2 järgi ning Eero Mikenberg süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi 14.03.2016 kohtu alla.
2.Prokuratuur muutis kohtumenetluse käigus süüdistust, andes muudetud süüdistusakti kohtule üle 12.10.2017, s.o enne asja kohtuliku uurimise lõpuleviimist. Menetlusosalised tutvusid muudetud süüdistusega ning pidasid võimalikuks kriminaalasja kohtuliku uurimise lõpule viia.
3.Süüdistuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine.
4.X.X. AS Ekso ainuaktsionärina, s.o ÄS § 1 lg 1 mõistes ettevõtjana, ostis 2008. a mitme põllumajandusettevõtte kõik või enamus osadest AS Ekso omandisse (OÜ Ekso Agro ja OÜ Ekso Farm), millised äriühingud (AS Ekso, OÜ Ekso Agro, OÜ Ekso Farm, edaspidi nimetatud kontserniks) moodustasid kontserni ÄS § 6 mõttes. Lisaks asutas X.X. 24.07.2009 OÜ Ekso Calves Trading (ainuosanik ja juhatuse liige X.X. ). Antud kontserni tegevuse eesmärgiks oli põllumajanduslik või põllumajandust toetav tegevus, mille kaudu soovis X.X. suurendada oma vara väärtust. Tegevuste arendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks oli muuhulgas plaan taotleda maksimaalselt toetusi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (edaspidi PRIA). Kuna paljude PRIA meetmete puhul ei vastanud aga Kontserni
kuuluvad ettevõtted meetme tingimustele või oli toetuse saamiseks vaja rohkem hindepunkte, töötas X.X. koostöös E. Mikenbergiga välja mitmed ebaseaduslikud skeemid toetuste saamiseks, kuhu kaasati tervikuna või konkreetse pettuse etapi läbiviimiseks erinevaid isikuid, kes olid teadlikud, et neid on kaasatud ebaseaduslikku tegevusse. Sellise tegevuse lahutamatuks osaks sai ka mitme äriühingu ülevõtmine (praegu ärinimedega OÜ-d Setu Veis, Megarunner ja Veskivilly). Nende nimelt hakati taotlema toetusi isiklikuks hüvanguks ja milliste äriühingute ainuosanikud ja juhatuse liikmed olid X.X. i kontrolli all olevad isikud (lähikondsed, tuttavad, äripartnerid).
5.E. Mikenberg pani koos X.X. i, E. Anioti ja K. Viitkiniga toime tegevusi, mille eesmärgiks oli petta PRIA-lt välja erinevaid toetusi. E. Mikenberg omas varasemaid pikaajalisi kogemusi PRIA-st toetuste taotlemises, mistõttu oli tema ülesandeks isiklikult või läbi X.X. i anda juhiseid äriühingute vastavusse viimiseks eesmärgiga saada PRIA-lt investeeringutoetuseid. E. Mikenbergi roll seisnes erinevate pettusega seotud võltsitud dokumentide koostamises ning taotlemisega seotud muu asjaajamise koordineerimises, sealhulgas PRIA kontrolli ja järelevalvemenetlusega seotud asjaoludes. Samuti nõustas E. Mikenberg X.X. it pettuse teel toetuste saamises. Lisaks pani ta koos M.R. i ja L.R. ga toime lõpuleviidud soodustuskelmuse, mille organisaatoriks ja kasusaajaks oli tema.
6.K. Viitkin, olles X.X. i abikaasa, pani koos viimase, E. Mikenbergi ja E. Aniotiga toime tegevusi, mille eesmärgiks oli petta PRIA-st välja erinevaid toetusi. K. Viitkini ülesandeks oli olla erinevates pettusega seotud ettevõtetes juhatuse liige ja osanik ning sellest tulenevalt koostas ja allkirjastas ta erinevaid pettusega seotud dokumente, mis olid võltsitud ja milles kajastuvad andmed ei vastanud tegelikkusele.
7.E. Aniott, olles X.X. iga seotud nii perekondlikult kui tööalaselt, pani koos viimase, K. Viitkini ja E. Mikenbergiga toime tegevusi, mille eesmärgiks oli plaan petta PRIA-st välja erinevaid toetusi. E. Anioti ülesandeks oli olla pettusega seotud ettevõttes juhatuse liige ja osanik ning sellest tulenevalt koostada ja allkirjastada erinevaid pettusega seotud dokumente, mis olid võltsitud ja milles kajastuvad andmed ei vastanud tegelikkusele. Maakohtu otsuse resolutiivosa kokkuvõte
8.Tartu Maakohtu 28.12.2017 otsusega tunnistati X.X. süüdi KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 6 kuud, millest kuulus KarS § 73 lg-te 1-3 alusel kohe ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 3 aastat ja 4 kuud vangistust, ei pööratud täitmisele tingimusel, et X.X. ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
9.E. Mikenberg mõisteti OÜ-ga Setu Veis seotud neljandas episoodis õigeks. Ülejäänud osas tunnistati E. Mikenberg KarS § 210 lg 2 järgi süüdi ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 10 kuud, millest kuulus KarS § 73 lg-te 1-3 alusel kohe ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 3 aastat ja 8 kuud vangistust, ei pööratud täitmisele tingimusel, et E. Mikenberg ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. E. Mikenbergilt mõisteti konfiskeerimise asendamiseks välja 18 232,44 eurot.
10.K. Viitkin mõisteti OÜ-ga Setu Veis seotud esimeses ja kolmandas episoodis, OÜ-ga Veskivilly seotud teises episoodis ja OÜ-ga Megarunner seotud episoodis õigeks. K. Viitkin tunnistati KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi süüdi OÜ-ga Setu Veis seotud teises ja neljandas episoodis ning teda karistati rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 640 eurot.
11.Kriminaalmenetlus E. Anioti süüdistuses KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi OÜ Veskivilly esimeses episoodis lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumisega. E. Aniott tunnistati KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi süüdi OÜ-ga Veskivilly seotud teises episoodis ning teda karistati rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 2 700 eurot.
Apellatsioonide taotluslik osa
12.X.X. i kaitsja vandeadvokaat K. Lind taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja X.X. i õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotletakse maakohtu otsuse tühistamist X.X. ile mõistetud karistuse osas ning kergema karistuse mõistmist. Ühtlasi taotletakse X.X. i õigusabikulude riigi kanda jätmist.
13.K. Viitkini kaitsja vandeadvokaat C. Soosaar taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti K. Viitkin süüdi KarS §-de 25 lg 2 - 210 lg 2 järgi OÜ Setu Veis teises ja neljandas episoodis ning karistati rahalise karistusega 640 eurot, samuti osas, millega mõisteti K. Viitkinilt välja sundraha 705 eurot ja jäeti valitud kaitsja tasu 6123,06 eurot K. Viitkini kanda. Tühistatud osas taotletakse uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista K. Viitkin talle esitatud süüdistustes täielikult õigeks või lõpetada K. Viitkini suhtes menetlus OÜ Setu Veis teises episoodis KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumisega. Ühtlasi taotletakse K. Viitkini õigusabi kulude riigi kanda jätmist.
14.E. Anioti kaitsja vandeadvokaat C. Soosaar taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti E. Aniott süüdi KarS §-de 25 lg 2 - 210 lg 2 järgi OÜ Veskivilly teises episoodis ning karistati rahalise karistusega 2700 eurot, samuti osas, millega mõisteti E. Aniotilt välja sundraha 705 eurot ja jäeti valitud kaitsja tasu 9032,08 eurot E. Anioti kanda. Tühistatud osas taotletakse uue otsuse tegemist, millega mõista E. Aniott talle esitatud süüdistuses õigeks. Ühtlasi taotletakse tema õigusabikulude riigi kanda jätmist.
15.E. Mikenberg ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Objartel taotlevad: -
maakohtu otsuse tühistamist osas, millega E. Mikenberg tunnistati süüdi OÜ Setu Veis I-III episoodis, OÜ Megarunner episoodis, OÜ Veskivilly I-II episoodis ja OÜ Gateway episoodis ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 10 kuud, millest kuulus KarS § 73 lg-te 1-3 alusel kohesele ära kandmisele 2 kuud vangistust. Samuti taotletakse maakohtu otsuse tühistamist osas, millega E. Mikenbergilt mõisteti konfiskeerimise asendamiseks välja 18 232 eurot 44 senti.
-
Tühistatud osas taotletakse E. Mikenbergi põhiõiguste riive tuvastamist seoses ebamõistliku menetlusajaga ja menetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja möödumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel.
-
Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei rahulda eelmist taotlust, taotletakse kriminaalmenetluse lõpetamist kuritegude aegumistähtaja möödumise tõttu.
-
Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või kuritegude aegumise tõttu, taotletakse uue otsuse tegemist, millega mõista E. Mikenberg OÜ Setu Veis I-III episoodis, OÜ Megarunner episoodis, OÜ Veskivilly I-II episoodis ja OÜ Gateway episoodis õigeks. Samuti taotletakse õigeksmõistmise korral konfiskeerimise asendamise ja menetluskulude väljamõistmise tühistamist.
-
Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda eelnevates punktides toodud taotlusi, palutakse alternatiivselt kriminaalasja saatmist apelleeritud osas maakohtule uueks arutamiseks.
-
Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda eelnevaid taotlusi, taotletakse maakohtu otsuse tühistamist E. Mikenbergile mõistetud karistuse osas ning E. Mikenbergi karistamist rahalise karistusega sanktsiooni piires. Vangistusega karistamise korral taotletakse mõistetud vangistuse kergendamist ning mõistetud vangistuse täies ulatuses KarS § 73 alusel täitmisele pööramata jätmist.
-
Veel taotletakse E. Mikenbergi õigeksmõistmise korral või kriminaalmenetluse
lõpetamisel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu talle välja mõista varalise – ja mittevaralise kahju hüvitis 6225 eurot, s.o statistikaameti poolt avaldatud brutokuupalga ulatuses iga viivitatud aasta eest perioodil 08.08.2012 – 06.10.2017. a, s.o ca 5,5 aastat (arvestades muuhulgas vara arestimist üle kahe aasta ja tõkendi elukohast lahkumise keelu talumisest tulenevaid piiranguid ja menetlusest tulenevaid hingelisi üleelamisi). -
Alternatiivselt taotletakse E. Mikenbergile mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamiseks õiglast hüvitist ringkonnakohtu äranägemisel.
16.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka prokurör M. Lellep, kes taotleb E. Mikenbergi süüdimõistmist KarS §-de 22 p 3 - 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi OÜ-ga Setu Veis seotud IV episoodis. Prokurör palub jätta süüdistatavale mõistetud karistuse muutmata ja riigi õigusabi kulud E. Mikenbergi kanda. Prokurör taotleb ka E. Anioti süüdimõistmist KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi Veskivilly I episoodis ja talle 250 päevamäära suuruse rahalise karistuse mõistmist. E. Anioti keskmine päevamäär 2009 a. seisuga oli 27 eurot, seega taotleb prokurör talle karistuseks rahalist karistust summas 6735 eurot. Samuti taotleb prokurör E. Anioti riigi õigusabi kulude süüdistatava kanda jätmist. Veel taotleb prokurör K. Viitkini süüditunnistamist KarS §-de 25 lg-te 1 ja 2 – 210 lg 2 järgi Veskivilly II episoodis ja karistamist ühe aastase vangistusega. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. Viitkin ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus ringkonnakohtus
17.Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu otsus on 291 lk pikk ja apellatsioonide maht on peaaegu 100 lk, siis käesolevas otsuses ei ole korratud kõiki maakohtu käsitlusi ja järeldusi, vaid on tehtud kokkuvõtlikud väljavõtted ilma konkreetsete tõendite paiknemisele viitamata (need viited nähtuvad maakohtu otsusest). Kohtuotsuste ühetaolise jälgitavuse tagamiseks ringkonnakohtu otsus oma ülesehituselt järgib maakohtu otsuse struktuuri.
18.Kõigepealt on toodud süüdistused episoodide kaupa, maakohtu põhjendused ja järeldused, siis neid süüdistusi puudutavad apellatsioonid ja ringkonnakohtu järeldused. Seejärel on käsitletud võimalikku aegumist, mõistliku menetlusaja küsimust, karistusi, konfiskeerimise asendamist ja SKHS-i sätete kohaldamist ning neis küsimustes esitatud apellatsioone. Lõpuks on toodud apellatsioonide lahendamise tulemus ja menetluskulude hüvitamine.
19.Ringkonnakohtu istungil kõik apellandid jäid oma apellatsioonide juurde. E. Mikenbergi taotlused helisalvestiste suhtes infotehnoloogia- ja hääleekspertiisi määramiseks ning ekirjavahetuse suhtes infotehnoloogiaekspertiisi määramiseks jäeti rahuldamata. Tõendite täiendavat uurimist ei toimunud. E. Mikenbergi taotlus käsitleda e-kirjavahetust, mida tal maakohtus viimases sõnas ei võimaldatud küllaldaselt teha, sai rahuldatud ringkonnakohtus kohtuvaidlustes. Ringkonnakohus käesolevas otsuses KrMS § 15 lg 2 p 2 alusel tugineb tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis apellatsioonimenetluses avaldati. X.X. ile, K. Viitkinile ja E. Mikenbergile esitatud süüdistus OÜ-ga Setu Veis seotud I episood
20.X.X. ja K. Viitkin ning E. Mikenberg esitasid 15.11.2010 PRIA Põlva büroos volitatud esindaja B.J. e kaudu OÜ Setu Veis nimelt MAK meetme nr 1.4.2 (põllumajandusministri 23.08.2010 määrus nr 87) raames loomakasvatusehitiste investeeringutoetuste avalduse koos lisadega, milles taotleti 499 979,48 euro suurust toetust Sika veiselauda rekonstrueerimiseks, lüpsikoja ehituseks ning tehnoloogiliste seadmete ostmiseks, kuid millise avalduse ja selle lisadega esitati PRIA-le teadlikult valeandmeid. Nimelt ei oleks X.X. ile kuuluv OÜ Ekso
Agro saanud toetust taotleda, kuna Kontserni kuuluv OÜ Ekso Farm taotles juba ise sama meetme raames ja ajal Vapa laudakompleksile toetust summas 7 822 999 krooni. Seega ei saanud MAK meetme nr 1.4.2 alusel kontserni kuuluv taotleja esitada programmiperioodil kontserni kohta rohkem kui 7 823 300 krooni suurust investeeringutaotlust.
21.Toetuse saamiseks taotles X.X. koos E. Mikenbergi ja K. Viitkiniga Sika veiselauda jaoks toetust kontserni mittekuuluva ja reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu OÜ Setu Veis nimelt. Selleks võõrandati tegelikkuses E. Mikenbergile kuuluv OÜ Setu Veis K. Viitkinile, misläbi sai K. Viitkin ka OÜ Setu Veis juhatuse liikmeks. Selleks, et X.X. il oleks võimalik läbi OÜ Setu Veis Sika veiselauda jaoks toetust taotleda, pidi investeeringuobjekt ja selle alune maa olema taotleja omandis, mistõttu müüdi OÜ-le Ekso Agro kuuluv Sika lauda kinnistu summas 965 000 krooni OÜ-le Setu Veis (tehingupoolteks olid X.X. ja K. Viitkin). Kuna OÜ-l Setu Veis taolised rahalised vahendid puudusid, andis AS Ekso OÜ-le Setu Veis näiliku laenutehingu alusel kinnistu ostusumma ulatuses laenu. Pärast laekumist AS Ekso kontolt OÜ Setu Veis kontole kanti see samal päeval OÜ Ekso Agro kontole edasi. Sealt kanti see omakorda samal päeval tagasi AS Ekso arvele.
22.Muuhulgas oli MAK meetme nr 1.4.2 alusel taotluse saamiseks vajalik, et põllumajandussaaduste – ja toodete müügitulu moodustaks taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50 % ettevõtja kogu müügitulust. Kuna OÜ-l Setu Veis müügitulu puudus, moodustati 2010. a arve nr 1 kuupäevaga 04.12.2009 summas 196 000 krooni ja arve nr 2 kuupäevaga 20.12.2009 summas 44 000 krooni, milledest nähtuvalt oleks OÜ Setu Veis justkui müünud omatoodetud heina, kuigi tegelikkuses ei ole OÜ Setu Veis arvetel näidatud heina kunagi tootnud ega müünud. Arve tellija oli X.X. , faktiline koostaja E. Mikenberg ja allkirjastaja L.T. e. Seejärel koostati E. Mikenbergi korraldusel OÜ Setu Veis 2009 a. majandusaruanne, milles kajastati tehingute alusel tekkinud müügitulu seoses heina müügiga. Lisaks koostati E. Mikenbergi, X.X. i ja K. Viitkini koostöös 2010 novembris uus OÜ Setu Veis majandusaasta aruanne, milles oli võrreldes varasemaga muudetud äriühingu majandusandmeid selliselt, et need vastaksid toetuse taotlemiseks vajalikele tingimustele. Seeläbi kinnitati veelkord äriregistrile esitatud OÜ Setu Veis 2009 a. majandusaasta aruandes arvete 1 ja 2 alusel heina müügist tekkinud näilikku müügitulu.
23.Lisaks oli nõutav ka see, et investeeringuobjekti ehitusmaksumuse väljaselgitamiseks oleks võetud vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. X.X. ja K. Viitkin ning E. Mikenberg leppisid kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid need koostatakse ise. Selleks kasutas X.X. OÜ UPA Building (juhatuse liige M.A. ) nime ja andmeid, mille tegevjuhiks ja osanikuks oli tema tuttav A.T. . Hinnapakkumised koostas E. Mikenberg koostöös B.J. ega, kes sai korraldused oma tööandjalt X.X. ilt. Juurde koostatud kaks näilikku kõrgema hinnaga konkureerivat pakkumist võimaldasid investeeringu elluviijaks välja valida odavaima pakkumise teinud OÜ UPA Buildingu. X.X. i, A.T. i ja M.A. u positiivse investeeringutoetuse määramise otsuse korral pidi OÜ UPA Buildingu asemel ehitustegevust korraldama X.X. AS Esko kaudu, mis oleks võimaldanud tal hoida investeeringu elluviimist ja kulutusi kontrolli all.
24.Viimaks sai MAK meetme 1.4.2 alusel toetust taotleda vaid looma – või linnukasvatusega tegelev ettevõte. Kuna OÜ Setu Veis ei täitnud ka sedagi nõuet, siis vormistasid süüdistatavad investeeringutaotluse menetlemise käigus viis OÜ-le Ekso Agro kuuluvat veist põllumajandusloomade registris ümber OÜ Setu Veis nimele. Tegelikkuses jäid loomad edasi OÜ Ekso Agro omandisse.
25.Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA peadirektori 06.04.2011 käskkirjaga nr 13-6/628 ei määratud OÜ-le Setu Veis toetust seoses sellega, et rahuldamisele kuulusid taotlused, millised olid hindepunktide põhjal
paremusjärjestuses eespool. Maakohtu järeldused
26.OÜ SMS Market osa omandamine toimus vahetult enne OÜ Setu Veis investeeringutoetuse avalduse PRIA-le esitamist. Maakohtu hinnangul kandis äriühingu osa ost K. Viitkini nimele ja viimase nimetamine juhatuse liikmeks eesmärki varjata X.X. i seotust antud äriühinguga (maakohtu otsuse lk 34-36)
27.Investeeringutaotluste esitamisega kaasnenud erinevate isikute tolleaegse suhtluse kohta on kriminaalasja materjalide hulgas tõenditena arvukad E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste 29.11.2016 vaatlusprotokolli juurde kuuluvad e-kirjad ja nende manuste väljatrükid. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16.08.2016 läbiotsimismääruse alusel teostati E. Mikenbergi elukohas ja MTÜ-s Eesti Tööküsimuste Keskus (XXX ) läbiotsimine. Läbiotsimise käigus võeti muuhulgas ära E. Mikenbergi sülearvuti Apple MacBook Pro seerianumbriga CO2KT1MRFFT1 ja sülearvuti Apple seerianumbriga W883314VYJZ, mille kohta koostati vaatlusprotokoll. Juba 08.12.2016 kohtuistungil tõstatasid kaitsjad vaidluse nimetatud vaatlusprotokolli koos lisadega tõenditena lubatavuse üle. Maakohus leidis, et 29.11.2016 vaatlusprotokoll koos lisadega on lubatav tõend vaatamata asjaolule, et e-kirjad on leitud teises kriminaalasjas toimetatud läbiotsimise käigus. Kohtupraktikas on omaks võetud põhimõte, et ühe kuriteokahtluse uurimiseks toimetatud läbiotsimise käigus leitud tõend on üldjuhul kasutatav teise kuriteo tõendamiseks (RKKKo nr 3-1-1-93-15, p-d 59-62). Maakohtul puudub alus asuda seisukohale, et kriminaalasjas nr 15278001680 läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Ühtlasi leidis maakohus, et vaidlusaluse e-kirjavahetuse toimumise ajal, s.o 2012 a. ei olnud jurist M. Leis süüdistatavate K. Viitkini, X.X. i ja E. Anioti kaitsjaks KrMS § 42 lg 1 p 1 tähenduses, kuna kahtlustused on esitatud alles 2014. a sügisel. E-kirjavahetus on toimunud kaks aastat varem ja siis ei olnud süüdistatavad isegi teadlikud käimasolevast kriminaalmenetlusest (maakohtu otsuse lk 36-38).
28.Määruse nr 87 § 2 lg 1 kohaselt saab toetust taotleda veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- või linnukasvatusega tegelev ettevõtja. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal ühtegi veist OÜ-l Setu Veis tegelikult ei olnud, vaid nende põllumajandusloomade registrisse kandmine on korraldatud hiljem. 29.12.2010 taotlusest põllumajandusloomade registrile nähtub, et viis looma on liikunud OÜ-lt Ekso Agro OÜ-le Setu Veis, kusjuures loomakasvatushoone nr EE 10818 on jäänud samaks. Taotlusele on endise loomapidaja esindajana märgitud E. Aniott ja uue loomapidaja esindajana K. Viitkin. Maakohtu hinnangul on tunnistaja P.L. ütlustele tuginedes tõendamist leidnud, et loomade üleminek oli näilik ning tegelikkuses olid loomad siiski OÜ Ekso Agro omandis loomi talitasid endiselt OÜ Ekso Agro töötajad ning loomade söötmine ja piimatoodang oli ühine OÜ Ekso Agro loomadega. Kuigi E. Anioti ütlustest tuleneb, et OÜ Setu Veis ostis loomad, puuduvad asjas igasugused tõendid, et OÜ Setu Veis oleks loomade eest tasunud. Samuti puuduvad igasugused tõendid, et OÜ Setu Veis oleks tasunud OÜ-le Ekso Agro mingeid kulusid seoses loomade hooldamisega. Nagu nähtub OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta aruandest, on äriühing oma müügituluna näidanud üksnes söödakultuuride ja heintaimede kasvatusest saadud tulu. Igasugune loomakasvatusest saadud tulu on puudunud. X.X. i ja E. Mikenbergi seotusele loomade põllumajandusloomade registris ümbervormistamisele viitab E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olev E. Mikenbergi 31.12.2010 e-kiri B.J. ele (maakohtu otsuse lk 55-56).
29.OÜ Setu Veis on investeeringutoetuse avalduses kinnitanud, et tema 2009 a. müügitulu oli 240 000 krooni, mis saadi tervikuna heina müügist. Selleks esitati PRIA-le 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve nr 2 kogusummas 240 000 krooni. Viidatud müügitulu summas 240 000
krooni on märgitud nii OÜ SMS Market 11.08.2008 –31.12.2009 majandusaasta aruandes, mille on digitaalselt allkirjastanud juhatuse liige L.T. e 06.10.2010 kui ka OÜ Setu Veis 11.08.2008 – 31.12.2009 majandusaasta aruandes, mille on digitaalselt allkirjastanud juhatuse liige K. Viitkin 11.11.2010. OÜ SMS Market osa kuulus kuni 2010 a. sügiseni OÜ-le Gateway (mis kuulus E. Mikenbergile) ning juhatuse liikmeks oli L.T. e, seega teavad OÜ SMS Market 2009 a. tegevuse ja müügituluga seonduvat just nimetatud isikud.
30.Tunnistaja L.T. e keeldus 05.10.2016 kohtuistungil ütluste andmisest põhjusel, et on olnud asjas kahtlustatavaks ja ütlused võivad teda ennast süüstada. Maakohtu hinnangul on L.T. el olnud alus ütluste andmisest keelduda KrMS § 71 lg 2 p 1 alusel. Kriminaalasja materjalide hulgas on tunnistaja L.T. e kohtueelse menetluse käigus antud ütlused, s.o kahtlustatavana ülekuulamise 19.09.2014 ja 22.04.2014 protokollid koos lisadega (XVIII kd, tl 50-77), mille kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võttis. Kuna L.T. e keeldus ütluste andmisest, siis süüdistatavad ja nende kaitsjad kohtuistungil teda küsitleda ei saanud. Seetõttu tuleb L.T. e ütluste tõendina kasutamisel arvestada KrMS §-s 15 lg 3 sätestatuga, millest tulenevalt üksnes või valdavas ulatuses tema ütlustele tugineda ei saa. Kuid maakohtu arvates asjaolude osas, mille kohta on ütlusi andnud L.T. e, on võimalik järeldusi teha peale tema ütluste ka muude tõendite alusel.
31.L.T. e on andnud ütlusi, et 2009 a. lõpu poole palus E. Mikenberg tal allkirjastada kaks tema poolt koostatud heinamüügi arvet. Arvete koostamist L.T. e ei kinnitanud. 2010 a. pöördus E. Mikenberg L.T. e poole majandusaasta aruande kinnitamiseks. 2012 a. soovis E. Mikenberg, et L.T. e tuleks PRIA vastu esitatud kaebuse asjas halduskohtusse tunnistajaks 2009 – 2010 a. toimunud majandustegevuse osas. E. Mikenberg ja M. Leis soovisid, et L.T. e kinnitaks, et 2010 a. on ettevõte tegelenud põllumajandusega, s.o heina niitmisega Tartumaal.
32.Tunnistaja P.L. 24.11.2016 ütluste kohaselt töötas ta 2010 a. OÜ-s Leges Consult raamatupidajana ja osutas raamatupidamisteenust muuhulgas OÜ-le SMS Market. E. Mikenberg tõi paberid büroosse, soovides OÜ SMS Market 2009 a. majandusaasta aruande koostamist. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse väljatrükist nähtub, et OÜ Setu Veis majandusaasta aruannet alustas 24.08.2010 P.L. ning aruande esitas 06.10.2010 L.T. e. P.L. alustas aruannet uuesti 05.11.2010 ning aruande esitas 11.11.2010 K. Viitkin. 06.10.2010 ja 11.11.2011 esitatud aruannete võrdlemisel selgub, et hilisemalt koostatud aruandes on muudetud müügitulu EMTAK koodi. Esimeses aruandes on see 01291, s.o muude mitmeaastaste taimede kasvatus ja 70221, s.o äri- ja muu juhtimisalane teenus. Hilisemas aruandes 01199, s.o söödakultuuride ja heintaimekasvatus.
33.E. Mikenberg on kinnitanud, et tema teada tegeles OÜ SMS Market (hilisem OÜ Setu Veis) heina kasvatamisega E. Mikenergile kuuluval Aava kinnistul, mille ta oli äriühingule andnud tasuta kasutamiseks. Samas 20.04.2009 maarendilepingu kohaselt andis E. Mikenberg Aava maaüksuse pindalaga 19,1 ha rendile kuni 30.10.2013 OÜ-le Meiledor.
34.Tunnistaja L.T. e väitel sai ta 2010 a. teadlikuks OÜ SMS Market omaniku poolt 2009 a. suvel tehtud korraldusest tegeleda heina müügiga. L.T. e kinnitusel ta sellisest korraldusest varem teadlik ei olnud. Kriminaalasja materjalide hulgas on tõendina OÜ SMS Market ainuosaniku 12.06.2009 otsus, mille kohaselt ainuosanik OÜ Gateway juhatuse liige E. Mikenberg on otsustanud muuhulgas alustada põllumajandus tootmistegevusega, milleks võtta rendile heinamaid ja toota 2009 – 2010 müügiks heina. Muuhulgas on märgitud, et juhatuse liikmel L.T. el tuleb korraldada heina niitmine, kogumine ja pakendamine ainuosaniku OÜ Gateway ja E. Mikenbergi poolt eraldatud vahenditest. E. Mikenberg kinnitas 09.03.2017 kohtuistungil, et OÜ SMS Market ainuosaniku 12.06.2009 otsus on kirjalikult vormistatud 20.02.2012 seoses kohtuvaidlusega. Seega tõendavad nii tunnistaja L.T. e kui ka süüdistatava E. Mikenbergi ütlused, et OÜ SMS Market ainuosaniku 12.06.2009
otsus on koostatud selles märgitud ajast mitu aastat hiljem. Seega ei tõenda dokument E. Mikenbergi väidet, et ta oli L.T. ele 2009 a. andnud korralduse hakata heina tootma.
35.Muuhulgas on E. Mikenberg Tartu Halduskohtus 28.11.2012 tunnistajana üle kuulamisel avaldanud, et aastatel 2008-2010 kasutas OÜ Setu Veis E. Mikenbergi Aava kinnistut, millelt niidetud hein kuulus maa kasutajale.
36.Asjatundja R. Viiralti 15.11.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on Eesti kliimas heina võimalik toota alates maikuu lõpust kuni augustini. Ühelt heinamaalt ühel hooajal kaks korda kuiva heina tegemise asjatundja välistas. L.T. e sai OÜ SMS Market juhatuse liikmeks 2008 a. lõpus ning asjatundja ütluste kohaselt kuiva heina siis enam toota ei saanud. Seega ei ole eluliselt usutav, et L.T. e tegeles 2008 a. Aava kinnistul kuiva heina tootmiseks.
37.Muuhulgas tuvastas maakohus, et 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve nr 2 alusel ei ole OÜ-le SMS Market reaalselt tasutud. OÜ SMS Market bilansist koos kasumiaruandega perioodidel 01.01-11.10.2010 ja 11.08.2008-31.12.2009 nähtub, et väljatrüki tegemise hetkel on kassasse laekunud 240 000 krooni ning kassas on kokku 281 720 krooni. Ka OÜ SMS Market osa võõrandamise lepingus on pooled kinnitanud, et kassa summas 281 720 krooni on ostjale üle antud, samas on ebaselge, kes kellele kassa üleüldse edasi andis. Maakohtu arvates, kuna OÜ SMS Market tegevust juhtis E. Mikenberg, on eluliselt usutav, et kassa oli tema käes, mis omakorda tekitab kahtlusi, kas kassa üleüldse eksisteeris. Kuna OÜ SMS Market müüdi hinnaga 12 000 krooni, kuigi kassas oli väidetavalt 281 720 krooni, siis viitab see asjaolule, et tegelikkuses lepingus märgitud vara ei eksisteerinud. Samuti, pärast osa võõrandamist K. Viitkinile, tuli OÜ Setu Veis tegevust finantseerida erinevate laenudega. Olukorras kus kassas on väidetavalt 281 720 krooni, on ebaloogiline laenu võtmine tunduvalt väiksemate väljaminekute jaoks.
38.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et heina tegelikkuses ei toodetud ega müüdud ning arvete koostamise eesmärgiks oli luua väärmulje antud tehingute toimumisest.
39.Hinnapakkumised seoses lauda rekonstrueerimise, lüpsikoja ehituse, lauda tehnoloogiliste seadmete ja lüpsikoja tehnoloogiliste seadmetega võitis OÜ UPA Building, kelle juhatuse liige kuni 2012 a. oli A.T. . 2010 a. küsis X.X. temalt luba OÜ UPA Building nime kasutamiseks hinnapakkumiste tegemisel, milleks A.T. nõusoleku andis. Ise A.T. hinnapakkumist teinud ei ole. OÜ UPA Building juhatuse liige on M.A. , kes ei ole samuti mingisugust hinnapakkumist äriühingu nimelt teinud. Samuti kinnitab OÜ Kental Ehitus endine juhatuse liige, et tema OÜ Kental Ehitus nimelt hinnapakkumist ei teinud. OÜ-s Krona Teetööd 2010 a. juhatajana töötanud T. Raig kinnitab, et äriühing hinnapakkumist OÜ-le Setu Veis teinud ei ole.
40.Kuna hinnapakkumised on viidatud äriühingute poolt PRIA-le esitanud OÜ Setu Veis, on alust arvata, et hinnapakkumised koostas keegi OÜ-s Setu Veis investeeringutaotlustega tegelenud isik. Kuigi E. Mikenberg eitab kategooriliselt enda seost hinnapakkumistes näidatud andmete kujunemisega, on see väide ümber lükatud E. Mikenbergi ja B.J. e vahelise e-kirjavahetusega. Nimelt on vaatlusprotokolli lisade hulgas E. Mikenbergi ja B.J. e vaheline e-kirjavahetus, kus on arutletud OÜ Setu Veis hinnapakkumistega seonduvat. Viimasest nähtub, et hinnapakkumised valmisid E. Mikenbergi ja B.J. e koostöö tulemusena, kusjuures just E. Mikenbergi antud näpunäidete alusel.
41.10.11.2010 B.J. e e-kirjas tehtud viide „X.X. ile“ annab alust arvata, et pakkumistega oli seotud ka X.X. . Viimase seotust tegelikkusele mittevastavate pakkumiste tegemisega kinnitavad otseselt tunnistaja A.T. i ütlused, mille kohaselt oli X.X. küsinud temalt luba pakkumistel kasutada OÜ UPA Building andmed.
42.Kuna PRIA peadirektori 06.04.2011 käskkirja alusel jäeti OÜ Setu Veis investeeringutaotlus
rahuldamata, siis esitas OÜ Setu Veis esindaja B.J. vaide, paludes muuta hindepunktide arvu 5 võrra suuremaks ja määrata investeeringutoetus. Vaides on ebaõigeks peetud PRIA poolt 0 punkti andmist põhivara tulemuslikkuse eest. Vaide esitamisega hoidis taotleja PRIA-t jätkuvalt eksituses selles, nagu vastaks OÜ Setu Veis kõigile investeeringutoetuse saamise nõuetele. Nagu kohus eespool tuvastas, siis tegelikult OÜ Setu Veis kõigile toetuse saamiseks vajalikele nõuetele ei vastanud. Vaide esitamise eesmärgiks oli jätkuvalt saavutada toetuse väljamaksmine OÜ-le Setu Veis. Seetõttu leiab maakohus, et vaide esitamisega jätkasid OÜ Setu Veis nimel tegutsevad isikud pettuse teel investeeringutoetuse saamise plaani elluviimist. Kuigi vaide on esitanud B.J. , on ta jätkuvalt tegutsenud K. Viitkini volituse alusel.
43.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et valeandmete esitamisega on seotud X.X. ja E. Mikenberg. Investeeringutoetuse taotlemine valeandmeid kasutades toimus X.X. i korraldusel, ta oli teadlik nõutava müügitulu puudumisest, hinnapakkumiste läbi viimata jätmisest ja taotlejal loomade puudumisest. E. Mikenberg korraldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist. E. Mikenberg on ise vahetult osalenud näiliku müügitulu ja tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumiste tekitamises. X.X. it OÜ Setu Veis I episoodis puudutav apellatsioon
44.X.X. i kaitsja märgib, et maakohtu hinnangul on loomade üleminek olnud näilik (maakohtu otsuse lk 56-57). Kaitsja leiab, et kuna loomad on vallasasjad, siis on piisav poolte kokkulepe ja asja üleandmine, mis enamasti toimub deklaratiivselt (registreerides selle informatiivses registris või andes sellest kolmandatele isikutele teada) või kaudselt (võtmete üleandmine). Sõltumata sellest, kas see toimub tasu eest või tasuta, kui pooled on kokku leppinud omandi üleminekus, siis ei saa seda ka teisiti hinnata. PRIA-le teavituse tegemine kinnitab vaid poolte taolist tahet ning ükski osapool ei ole eitanud ka omandi üleminekut. Seega on maakohus vääralt kohaldanud tsiviilõiguse põhimõtteid ja eiranud AÕS § 36 lg 2 sätestatut.
45.Maakohus on tuginenud L.T. e kui tunnistaja ütlustele, samal ajal avaldades KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (maakohtu otsuse lk 69). Kaitsja on seisukohal, et viidatud normi sõnastusest tulenevalt ei saa sel alusel isiku ütluseid avaldada, samuti on tunnistaja ja kahtlustatava staatus ning õigused oluliselt erinevad.
46.Maakohus on tuginenud E. Mikenbergi ütlustele, mis on antud halduskohtumenetluses tunnistajana (maakohtu otsuse lk 65). Jääb arusaamatuks, mis alusel on vastavad ütlused avaldatud ja mis tõendi liigiga on tegemist. Kaitsja leiab, et kuna tegemist ei ole dokumentaalse tõendiga, siis on ilma seadusliku aluseta avaldatud teises kohtumenetluses antud ütlused, mida kaitsja hinnangul kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda.
47.Maakohus on sidunud X.X. i ja müügitulu puudumise sellega, et kuna tõenäoliselt kassas raha ei olnud, pidi X.X. olema teadlik ka müügitulu puudumisest varasematel perioodidel, kui tal puudus igasugune (ka abikaasa kaudu) kokkupuude äriühingu tegevusega (maakohtu otsuse lk 69). Kaitsja hinnangul ei tähenda ebamäärane alus kahtlemiseks seda, et isikul kindlasti tekkis alus kahtluseks. Seejuures on keeruline ette kujutada, kuidas saanuks isik täiendavalt kontrollida, kas äriühing on varasemalt perioodidel heina müügiga vms tegelenud.
48.X.X. it on seostatud hinnapakkumisega viisil, kus kõik kahtlused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks (maakohtu otsuse lk 72). Maakohtu argumentatsioon tugineb sellele, et ühe pakkumise läbi justkui pidi X.X. olema kursis, kuna A.T. i sõnul ta lubas kasutada OÜ UPA Building andmeid ning kuna üks pakkuja oligi OÜ UPA Building, siis järelikult pidi X.X. olema ka sellest pakkumisest teadlik. Kaitsja arvates on tegemist oletusega, millele aga kohtuotsust rajada ei saa.
49.Antud episoodi juures rõhutab kaitsja ka seda, et esitatud taotlus ei kvalifitseerunud, kuna ei saanud piisavalt hindepunkte. Maakohus on leidnud, et seetõttu ei saa rääkida ka kõlbmatust
süüteokatsest, sest tegemist oli ikkagi soodustusrelevantsete andmetega ning kriminaalõiguslikult ei oma tähendust, millistel motiividel taotlus rahuldamata jäeti (maakohtu otsuse lk 255). Kaitsja on seisukohal, et tegemist peab olema soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutavad soodustuse saamise küsimust positiivselt ning mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda soodustuse andmises. Antud juhul ei olnud tegemist isegi süüteo katsega (KarS § 25 lg 1), sest sõltumata sellest, kas ja millised andmed esitati, toetuse saamiseks need ei kvalifitseerunud. Süüdistatavate tegevus ei ohustanud KarS §-ga 210 kaitstavat hüve, kuna haldusorgani jaoks ei omanud esitatud andmed mingit tähendust. Seega ei saa ka rääkida sellest, et PRIA oleks valeandmete esitamise tõttu eksituses ning et see oleks mõjutanud otsuse tegemist. Sellest tulenevalt ei saa rääkida süüteo katsest.
50.Ühtlasi vaidlustab kaitsja antud episoodi juures kohtumenetluse käigus prokuröri poolt esitatud tõendeid, mida süüdistusaktis nimetatud ei ole. Tegemist on kaassüüdistatava E. Mikenbergi kodus teise kriminaalasja raames toimunud läbiotsimisel saadud tõenditega (ekirjavahetus). Maakohus on pidanud neid lubatavateks, v.a kirjavahetust M. Leisiga.
51.Kaitsja on seisukohal, et teises kriminaalasjas läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Läbiotsimise ajal oli selgelt teada, et E. Mikenbergi suhtes on käimas teine kriminaalasi ning arvuti andmekandja äravõtmine ning vaatlus perioodist, mis erineb oluliselt läbiotsimise põhjustanud kahtlustuse sündmusi (2015. a äriregistrile esitatud andmete kohta otsiti tõendeid, kuid käesolevas asjas olevad tõendid on alates aastast 2010) viitab selgelt sellele, et otsiti olulisemalt suuremat hulka andmeid. Lisaks on tähelepanuväärne, et läbiotsimine on toimunud vahetult enne KrMS-i sätete muutmist (muudatused jõustusid 01.09.2016), mis muutnuks läbiotsimise õiguslikke aluseid ja oleks välistanud läbiotsimise E. Mikenbergi suhtes esitatud kahtlustuse puhul (kahtlustuses nimetatud süüteod ei ole nimetatud KrMS § 1262 lg 2 kataloogis, millele viitab KrMS § 91 lg 3). Kuigi KrMS § 3 lg 2 sätestab menetlusnormide ajalise kehtivuse põhimõtte, siis kaitsja arvates viitab nädal enne seaduse muutumist teostatud toiming soovile vältida jõustuvat regulatsiooni.
52.Tähelepanuväärsed on ka kriminaalasja nr 15278001680 vaatlusprotokollides märgitud andmed. Esiteks nähtub mõlemast 27.09.2016 koostatud protokollist, et vaadeldav objekt asus pakendis 0010235, kuigi vaadeldud on kahte eraldi arvutit/andmekandjat. Kui vaadata 24.08.2016 läbiotsimisprotokolli, siis nähtub, et E. Mikenbergi juures läbiotsimisel on ära võetud kaks arvutit ning need on pandud kahte eraldi pakendisse, millest ühe number on 001235 ja teise number 001236. Kui pidada seda vormistamisel tehtud puuduseks, siis kõnekam on asjaolu, et ühest arvutist on leitud konkreetse asjaga seotud failid (Apple MacBook Pro S/N CO2KT1MRFFT1).
53.Teisest arvutist (Apple S/N W883314VYJC2) selliseid leide ei ole (mille puhul ka läbiotsimise käigus on E. Mikenberg viidanud, et see on tema vana arvuti ja ta kasutas seda juba varasemalt). Kuidas sai tegemist olla juhuleiuga, kui varasemate e-kirjade läbilugemine sai olla ainult eesmärgipärane ja teadlik tegutsemine sellises olukorras, et leida tõendeid just teise kriminaalasja kohta (mis sel hetkel oli juba kohtumenetluses). Juhuleiuga oleks kaitsja hinnangul tegemist siis, kui perioodid kattuksid ning otsitud perioodi kirjade lugemisel leitaks ka teise kuriteo tõendamiseseme asjaolude kohta kirjad.
54.Seoses eeltooduga ringkonnakohus märgib, et sarnaselt X.X. i kaitsjale paluvad ka E. Mikenberg ja tema kaitsja ringkonnakohtul hinnata, kas menetleja on tegutsenud määruses toodud läbiotsimise eesmärgist lähtudes või on olnud läbiotsimisel mingi muu eesmärk.
55.Seejuures E. Mikenberg ja tema kaitsja on seisukohal, et teises kriminaalasjas kogutud tõend ei ole lubatav tõend ja e-kirjavahetust käsitlev 26.11.2016 vaatlusprotokoll koos lisadega tuleb
tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Juhul kui ringkonnakohus sarnaselt maakohtule tunnistab e-kirjad lubatavaks tõendiks, siis leiab kaitsja, et kirjavahetusest ei nähtu muud, kui seda, et E. Mikenberg tegi vastavalt taotlejate ja OÜ Gateway vahel sõlmitud töövõtulepingutele tööd – osutas nõustamisteenust, selgitas suhtluse osapooltele erinevate meetmete ministri määruse nõudeid, kriteeriume, mis on vägagi spetsiifilised, suhtles taotleja seaduslike ja volitatud esindajatega ning igas võimalikus kirjavahetuses leida midagi kriminaalset on siiski ülepaisutatud. Maakohus ei ole vestluseid analüüsinud terviklikuna, vaid käsitlenud neid kontekstist väljarebituna, moonutades vestluse tegelikku sisu. Seetõttu palutakse ringkonnakohtul e-kirjavahetust käsitlev vaatlusprotokoll tunnistada lubamatuks tõendiks ja jätta see tõendikogumist tervikuna kõrvale.
56.Seoses e-kirjavahetusega apelleerib E. Mikenberg, et ta ei saanud maakohtus viimases sõnas käsitleda kõiki temale olulisi momente. KrMS § 303 lg 2 kohaselt süüdistatava viimase sõna kestus ei ole piiratud. Kohus ei tohi viimast sõna katkestada, kui süüdistatav ei käsitle kriminaalmenetluse väliseid asjaolusid. Maakohus, ajapuudusele viidates, palus süüdistataval olla viimases sõnas kokkuvõtlik. Sellest tulenevalt jäi E. Mikenbergil rõhutamata ekirjavahetust käsitlevad olulised momendid, mistõttu soovib ta neid asjaolusid selgitada/ütlusi anda ringkonnakohtus. Seetõttu taotleb E. Mikenberg ringkonnakohtus suulist menetlust. OÜ-ga Setu Veis seotud II episood
57.Süüdistatavad esitasid 22.12.2010 PRIA Põlva büroos OÜ Setu Veis nimelt MAK meetme nr 1.4.1 alusel investeeringutoetuse avalduse, milles taotleti toetust summas 431 400 krooni (27 571,48 eurot) vaaluti Claaser Liner ja kaaruti Kuhn GF 10601 TO soetamiseks. Nimelt ei oleks süüdistatavad ka seda toetust saanud kontserni kuuluva ettevõtte OÜ Ekso Agro nimel taotleda, kuna see oleks vastuolus MAK meetmega nr 1.4.1, mille alusel ei tohtinud kontserni keskmine töötajate arv olla üle kümne. Selleks otsustasid süüdistatavad investeeringutoetust taotleda OÜ Setu Veis nimelt.
58.Kuna käesoleva toetuse taotlemist valmistati ette koos MAK meetme 1.4.2 alusel taotletava Sika laudakompleksiga rekonstrueerimise toetuse taotlemisega, siis oma tegevuses tugineti valdavalt samadele eeltingimustele, mis olid pettuse toimepanemise eesmärgil loodud selleks, et vastata MAK meetme nr 1.4.1 tingimustele. MAK meetme 1.4.1 alusel sai toetust taotleda ettevõte, kelle müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 37 552 krooni (2 400 eurot). Selleks kasutati näilikke arveid justkui oleks OÜ Setu Veis müünud omatoodetud heina, mida viidatud äriühing ei ole tegelikkuses kunagi tootnud ega müünud.
59.Taotlemiseks kasutasid süüdistatavad jällegi OÜ Setu Veis 2009 a. majandusaasta aruandeid, misläbi kinnitati arvete nr 1 ja 2 alusel heina müügist tekkinud müügitulu.
60.Lisaks oli nõutav ka seegi, et investeeringuobjekti ehitusmaksumuse väljaselgitamiseks oleks võetud vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. Süüdistatavad leppisid kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid hinnapakkumise võidab AS Ekso. Selleks võeti juurde kaks konkureerivat hinnapakkumist, millest AS Ekso tegi võitmiseks vajaliku, s.o madalaima pakkumise. Seeläbi eirati MAK meetme nr 1.4.1 nõudeid, kuna AS Ekso (kelle omanik ja juhatuse liige oli X.X. ) ei oleks saanud olla pakkujaks, kuna taotleja ja hinnapakkuja ei tohi omada osalust, aktsiaid või olla juhtorgani liige üksteise äriühingutes.
61.Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA ametnikud avastasid müügituluga manipuleerimise, mistõttu toetuse määramise käskkiri PRIA peadirektori 23.12.2011 käskkirjaga nr 13-6/2968 tühistati ning toetus jäeti välja maksmata. Maakohtu järeldused
62.Investeeringutaotluse esitamise ajal oli OÜ Setu Veis juhatuse liige K. Viitkin, kes 13.10.2010 volikirja alusel volitas B.J. t esindama OÜ-d Setu Veis kõigis firmaga seotud tehingutes. Kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et ka antud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent E.E. abi.
63.Nagu eespool tuvastatud, ei vasta 2009 a. majandusaasta aruandes põllumajandussaaduste müügist saadud tulu tegelikkusele ja selline müügitulu tegelikult puudub. Samas omandas OÜ Setu Veis 2010 a. sügisel loomakasvatushoone (Sika lauda), mida tegelikkuses kasutama ei hakatud. Seega ei ole OÜ Setu Veis põllumajandusettevõtja ning maakohtu hinnangul on toetuse taotlemisel esitatud valeandmeid taotleja tegutsemisvaldkonna kohta.
64.Nagu maakohus eespool leidis, oli OÜ SMS Market 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve nr 2 koostamise eesmärgiks luua väärmulje tehingute (heina müük) toimumisest. Arvetel kajastatud tehingud olid näilikuid tehingud, mistõttu oli ka müügitulu näilik. Eeltoodu eesmärgiks oli tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Setu Veis vastab ka käesolevas investeeringutoetuse asjas kehtestatud nõuetele, s.o määruse nr 89 § 2 lg-le 1 p 2 ja § 3 lg-le 1 p 1. OÜ SMS Market arved on allkirjastanud L.T. e ja nende koostaja või vähemalt koostamise korraldaja on E. Mikenberg. X.X. il oli piisavalt alust kahelda müügitulu tegelikkusele vastavuses, mistõttu leiab maakohus, et investeeringutoetuse taotlemisel müügitulu kohta valeandmete esitamine toimus X.X. i teadmisel. Küll aga ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega.
65.PRIA-le esitati kaaruti ja vaaluti soetamiseks kolm hinnapakkumist AS-lt Tatoli (hinnapakkumise koostas K.N. ), AS Eesti Konekesko (hinnapakkumise koostas L.A. ) ja AS Ekso Agro (hinnapakkumise koostaja M.P. ). Hinnapakkumise võitis AS Ekso.
66.E. Mikenbergi ja B.J. e e-kirjavahetus tõendab, et hinnapakkumistega tegelesid E. Mikenberg ja B.J. . X.X. i ütlused tõendavad, et pakkumistega omas kokkupuudet ka tema ise.
67.Tunnistajate L.A. i, K.N. i ja M.P. ütlused tõendavad, et hinnapakkumised on teinud neil märgitud isikud. Kuna kõikidel pakkumistel nende koostajana märgitud isikud on pakkumiste tegemist kinnitanud, saab öelda, et pakkumised ja neil märgitud hinnad vastavad tegelikkusele. B.J. e ja E. Mikenbergi 17-21.12.2010 e-kirjavahetuses on küll juttu olnud hindadest, kuid selliste hindadega (400 000 ja 319 000) pakkumisi tegelikult asjas ei ole.
68.Vaatamata sellele ei ole taotleja siiski ettenähtud kolme hinnapakkumise nõuet täitnud. Määruse nr 89 § 7 lg 8 kohaselt taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Seda asjaolu, et taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei oma osalust üksteise äriühingus ega kuulu üksteise (äriühingu) juhatusse või nõukokku, on OÜ Setu Veis investeeringutoetuse avalduses sõnaselgelt kinnitatud. X.X. on AS Ekso ainuaktsionär ning juhatuse liige. Samuti on X.X. ka OÜ Setu Veis osa ühisomanik ja ning OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. Seega tulenevalt määruse nr 89 §-st 7 lg 8 ei oleks tohtinud AS Ekso antud investeeringutoetuse taotlemise asjas üldse pakkujaks olla ja teda ei saanud ka valida parimaks pakkujaks. Määruse nr 89 nr § 7 lg 8 nõude rikkumise tõttu ei ole asjas nõutavat kolme hinnapakkumist.
69.Eeltoodust pidid X.X. ja E. Mikenberg olema teadlikud. K. Viitkin osales investeeringu elluviimises ja esitas PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus välja maksta toetuse just AS-lt Ekso soetatud tehnikaga seoses. Selliselt käitudes kiitis K. Viitkin heaks varasemalt (küll tema vahetu osavõtuta toimunud) nõuetele mittevastava hinnapakkumise. Asjaolu, et X.X. on seotud nii AS-ga Ekso kui ka OÜ-ga Setu Veis, ei saanud K. Viitkinile kui X.X. i abikaasale
olla teadmata. Kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab öelda, et nõuetekohase hinnapakkumise läbi viimata jätmine on toimunud ka K. Viitkini nõusolekul.
70.Kuigi kohtule esitatud taotlustoimiku viitenumbriga 141010652330 dokumentatsiooni hulgas puudub PRIA vastavasisuline otsus OÜ-le Setu Veis toetuse määramise kohta, võimaldavad edasist menetluse kulgu käsitlevad tõendid ning PRIA peadirektori asetäitja 23.12.2011 toetuse välja maksmata jätmise otsuse nr 13-6/2968 sisu siiski lugeda tõendatuks, et toetus antud asjas määrati. 23.12.2011 otsusega nr 13-6/2968 on tunnistatud kehtetuks PRIA peadirektori 04.05.2011 käskkiri nr 13/6/814, millega määrati taotlejale toetust 27571 eurot. Ka on PRIA taotlustoimikus oleva dokumentatsiooniga tõendatud, et peale toetuse määramist asus taotleja investeeringut ka tegelikult ellu viima.
71.21.06.2011 on OÜ Setu Veis esitanud mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse kuludeklaratsiooni, millest nähtub, et OÜ Setu Veis on taotlusega seoses teinud osalise investeeringu summas 39 500 eurot. Kuludeklaratsioonis on taotleja esindajana ja allkirjastajana märgitud K. Viitkin. 16.06.2011 ostu-müügi lepingu nr 201108865 kohaselt müüja AS Ekso (mida esindab J.S. ) müüb ja ostja AS Nordea Finance Estonia (mida esindab V. Lillemägi) ostab ja annab liisinguvõtjale OÜ Setu Veis (mida esindab K. Viitkin) liisingulepingu nr 201108865 alusel kasutada vaaluti Claas Liner 3500.
72.21.06.2011 on OÜ Setu Veis esitanud kuludeklaratsiooni investeeringuks tehtud kulutuste deklareerimise kohta, mille kohaselt OÜ Setu Veis on taotlusega seoses teinud osalise investeeringu summas 15 019,24 eurot. Kuludeklaratsiooni on allkirjastanud K. Viitkin. Liisingulepingust nähtuvalt omandas AS Nordea Finance Estonia müüjalt AS Ekso (mida esindab J.S. ) kaaruti Kuhn GF 10601 TO maksumusega 15 019,24 eurot (ilma käibemaksuta) ning andis selle liisinguvõtja OÜ Setu Veis (mida esindab K. Viitkin) valdusesse ja kasutusse vastavalt lepingu tingimustele.
73.Samade liisinguobjektide osas on OÜ Setu Veis uued kuludeklaratsioonid esitanud 27.06.2011. PRIA on seoses korduvate kuludeklaratsioonide esitamisega teinud OÜ-le Setu Veis järelepärimise, kuna 21.06.2011 esitatud kuludeklaratsioone ei annulleeritud. OÜ Setu Veis esindaja B.J. esitas 08.08.2011 PRIA-le annulleerimisavalduse 21.06.2011 kuludeklaratsioonide osas.
74.Kuludeklaratsioonid koos lisadega, samuti tunnistaja J.S. e ütlused tõendavad, et OÜ Setu Veis asus peale toetuse määramist investeeringut ka tegelikult ellu viima, soetades AS-st Ekso investeeringutoetuse taotluses näidatud vaaluti Claas Liner. Kuna AS Ekso ei oleks tohtinud antud investeeringutoetuse asjas üheks pakkujaks üldse olla, siis taotledes põllumajandustehnika AS-st Ekso soetamisega seotud kulude hüvitamiseks toetuse väljamaksmist, on taotleja PRIA-t hoidnud jätkuvalt eksituses, et toetuse saamiseks vajalikud nõuded on täidetud.
75.Investeeringutoetuse elluviimisega seotud isikuteks on X.X. ja K. Viitkin. OÜ-d Setu Veis korraldas ja juhtis X.X. . Kuna OÜ Setu Veis eesmärgiks oli määratud toetuse reaalne väljamaksmine, pidi X.X. ile teada olema, milliseid toiminguid selleks on vajalik teha, sh esitada kuludeklaratsiooni ühes kulusid tõendavate dokumentidega. OÜ Setu Veis pidi tegema ka reaalseid kulutusi liisingumaksete näol, milleks oli vaja korraldada küllaldaste rahaliste vahendite olemasolu. Nagu kohus eespool tuvastas, toimus OÜ Setu Veis tegevuse finantseerimine laenude abil, millest osa andis AS Ekso ja osa X.X. ise. OÜ Setu Veis arvelduskonto nr 10220085516017 väljatrükist nähtuvalt oli see nii ka käesolevate investeeringuobjektide liisingumaksete tasumise ajal.
76.Kuna PRIA peadirektori 23.12.2011 otsusega jäeti toetus välja maksmata, esitas OÜ Setu Veis juhatuse liige K. Viitkin viidatud otsuse peale 25.01.2012 vaide, millega omas
kokkupuudet ka E. Mikenberg. Vaidemenetluses osalemine viitab maakohtu arvates asjaolule et E. Mikenbergi ülesanded taotleja nõustamisel ulatusid teatud juhtudel ka PRIA toetust määrava või mittemäärava otsuse järgsesse etappi. X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon
77.Seonduvalt esimese episoodiga on kohus ka teises episoodis leidnud, et OÜ Setu Veis ei hakanud lauta kasutama, s.t ei soetanud loomi. Siinkohal jääb kaitsja eelnevalt esimeses episoodis esitatud väidete juurde.
78.Samuti, mis puudutab X.X. i võimalikku teadlikkust (maakohtu otsuse lk 81), siis jääb kaitsja eelnevalt eelmises episoodis väljendatud seisukoha juurde.
79.Kuna AS Ekso tegi hinnapakkumise, siis on maakohtu hinnangul rikutud MAK meetme nr 1.4.1 nõudeid, kuna täidetud ei ole kolme hinnapakkumise nõue (maakohtu otsus lk 84). Ühegi pakkumise puhul ei ole tuvastatud sellega manipuleerimist (s.t et pakkumine oleks võltsitud või et hind ei vastaks tegelikkusele) ning et AS Ekso pakkumine oleks olnud objektiivselt kõige odavam. Samuti puudus AS-l Ekso määruse nr 89 § 7 lg 8 mõistes õiguslik seos OÜ-ga Setu Veis. Maakohus on leidnud, et nõuetekohast hinnapakkumiste võtmist läbi ei viidud ning et AS Ekso ei oleks tohtinud üldse pakkuja olla, mistõttu ei saanud teda valida ka parimaks pakkujaks. Maakohus on siinkohal lähtunud sellest, et tegemist on abikaasadega. Süüdistuse kohaselt seisnes nõuete rikkumine selles, et X.X. oli OÜ Setu Veis omanik ning sisuline juht varjatud kujul. Süüdistus ei ole konkreetses episoodis viidanud sellele, et määruse nõuet on rikutud põhjusel, et tegemist on abikaasadega. Selles osas on maakohus kaitsja hinnangul väljunud süüdistusest. Lisaks ei nõustu kaitsja sellega, et X.X. sai ennast sellisel viisil varjata. X.X. ja K. Viitkin on abikaasad ning seda asjaolu on võimalik lihtsalt kontrollida (vt selle kohta kaitsja apellatsiooni p 2.1.7 alapunkt a põhjendusi). K. Viitkini kaitsja apellatsioon
80.Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et B.J. ele volituse andmine seostab K. Viitkinit 22.12.2010 PRIA-le esitatud avalduses investeeringutoetuse taotlemisega. K. Viitkin andis OÜ Setu Veis juhatuse liikmena 13.10.2010 volikirjaga B.J. ele volituse esindada OÜ-d Setu Veis kõigis firmaga teostavates tehingutes. B.J. ele antud volikirjas ei ole viidet selle kohta, et volitus on antud PRIA-lt investeeringutoetuse taotlemiseks. Tegemist on üldvolikirjaga, mille alusel oli B.J. el õigus teha OÜ Setu Veis nimel kõiki tehinguid. X.X. i 21.03.2017 kohtuistungil antud ütluste kohaselt tegeles OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega tema. Investeeringutoetuste taotlemisega K. Viitkin kursis ei olnud. Kui oli vaja mingit allkirja, võttis X.X. dokumendid koju kaasa ja palus abikaasal allkirjastada. Seega ei saa B.J. ele volikirja andmisest järeldada, et K. Viitkin oli seotud OÜ Setu Veis nimel PRIA-lt investeeringutoetuse taotlemisega.
81.Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega. X.X. i, B.J. e ja E. Mikenbergi ütlused kinnitavad, et K. Viitkin ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud.
82.Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et K. Viitkin osales OÜ Setu Veis juhtimises, kuna ilma K. Viitkinita poleks saanud teha toiminguid, mille puhul oli vajalik OÜ Setu Veis juhatuse liikme osalus. Selline maakohtu järeldus on vastuolus maakohtu poolt varem tuvastatuga, et K. Viitkin OÜ Setu Veis tegevust ise vahetult igapäevaselt ei korraldanud ega juhtinud. Maakohus tuvastas, et OÜ Setu Veis tegevust korraldas ja juhtis tegelikult X.X. . Asjaolusid, et OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega tegeles K. Viitkini lapsehoolduspuhkusel oleku ajal X.X. ja toetuste taotlemiseks vajaliku asjaajamisega volituse alusel B.J. , kinnitas X.X. ka 19.09.2017 kohtuistungil. Tunnistaja B.J. e 13.12.2016
kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta K. Viitkiniga ei suhelnud. Käesolevas asjas läbiviidud käekirjaekspertiisiga on tuvastatud, et suurel hulgal dokumentidel on K. Viitkini allkiri võltsitud. Näiteks ei ole 25.11.2011 P.V. le antud volikirjal olev K. Viitkini allkiri kirjutatud viimase poolt. Ekspertiisiakt tõendab, et K. Viitkini allkirja võltsides on koostatud toetuste taotlemiseks tähtsust omavaid dokumente ja tehtud OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemiseks vajalikke toiminguid ilma, et K. Viitkin oleks ise selles osalenud. Seega ei olnud K. Viitkini osalemine OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemisel vajalik ega määrav. Kuna K. Viitkin ei hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud seda tegu, ei vasta K. Viitkin teo täideviija tunnustele.
83.Õige ei ole kohtu järeldus, et kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab asuda seisukohale, et nõuetekohase hinnapakkumise läbiviimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul. Asjaolu, et K. Viitkin esitas pärast toetuse määramist PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus OÜ-le Setu Veis määratud toetuse välja maksta, ei saa lugeda varasemalt ilma K. Viitkini osavõtuta toimunud nõuetele mittevastava hinnapakkumise heakskiitmisena. Maakohus on leidnud, et ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega. Samuti on maakohus leidnud, et uuritud tõenditest ei nähtu, et K. Viitkin oleks seotud olnud hinnapakkumiste kogumise ja nendes andmete muutmisega. K. Viitkin 9.02.2017 kohtuistungil, tutvudes 21.06.2011 kuludeklaratsioonidega, kinnitas, et on neile alla kirjutanud, kuid kuludeklaratsioone koostanud ja numbreid sinna kirjutanud ei ole. Maakohtu poolt tuvastatu ja K. Viitkini, X.X. i, B.J. e ja E. Mikenbergi ütlused osutavad sellele, et K. Viitkin ei olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis ega koostanud kuludeklaratsioone. Seega ei olnud K. Viitkin kuludeklaratsioone allkirjastades teadlik sellest, et AS Ekso hinnapakkumine ei vasta investeeringutoetuse taotlemise nõuetele. Kuna K. Viitkin nimetatud asjaolu ei teadnud, ei saa lugeda tema poolt PRIA-le kuludeklaratsiooni esitamist nõuetele mittevastava hinnapakkumise heakskiitmiseks ega lugeda, et nõuetekohase hinnapakkumise läbiviimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul.
84.Apellant on seisukohal, et K. Viitkini poolt OÜ Setu Veis nimel PRIA-le kuludeklaratsioonide esitamine ei vasta KarS § 210 lg 2 materiaalsele koosseisule, kuna taotleja on need kuludeklaratsioonid hiljem annulleerinud. OÜ Setu Veis esindaja B.J. esitas 08.08.2011 PRIA-le annulleerimisavalduse, mille alusel on K. Viitkini poolt OÜ Setu Veis nimel 21.06.2011 esitatud kuludeklaratsioonid annulleeritud. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuigi K. Viitkini esialgselt esitatud kuludeklaratsioonid on hiljem PRIA ametniku korraldusel seoses nende vormistamisel tekkinud segadustega annulleeritud ja lõplikud kuludeklaratsioonid esitas B.J. , ei kõrvalda see K. Viitkini osalust investeeringu elluviimise protsessis. Kuna PRIA ei ole K. Viitkini esitatud ja hiljem annulleeritud kuludeklaratsioone OÜ-le Setu Veis toetuse määramisel arvesse võtnud, ei pannud K. Viitkin nende kuludeklaratsioonidega PRIA-le esitamisega toime pettust KarS § 210 lg 2 mõttes (tegemist ei ole soodustusrelevantsete andmetega). Seega luges kohus põhjendamatult K. Viitkini investeeringutoetuse elluviimisega seotud isikuks. OÜ-ga Setu Veis seotud III episood
85.Kuivõrd süüdistatavatel ei õnnestunud MAK meetme 1.4.2 raames esitatud taotluse alusel toetust saada, siis eesmärgiga oma pettuslik plaan lõpule viia, esitas X.X. i, K. Viitkini ja E. Mikenbergi poolt volitatud L.L. 30.09.2011 PRIA Jõgeva büroos OÜ Setu Veis nimelt loomakasvatusehitiste investeeringutoetuste avalduse koos lisadega, milles taotleti toetust summas 493 514,41 eurot Sika veiselaudaga seotud ehitustöödeks. Ka siinkohal kasutati ära juba varem toetuse taotlemiseks pettuse teel loodud eeltingimusi selleks, et kvalifitseeruda
toetuse saajaks, s.o toetust taotleti OÜ Setu Veis nimel eesmärgiga varjata asjaolu, et toetust taotletakse tegelikkuses Ekso kontsernile kuuluvale varale ja taotlejaks on nende ettevõtete üle valitsevat mõju omav X.X. .
86.MAK meetme 1.4.1 alusel sai toetust taotleda üksnes ettevõte, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust. OÜ-l Setu Veis puudus nimetatud müügitulu ka 2010. a, mistõttu koostasid süüdistatavad müügitulu jaoks näilikke arveid, milleks olid: arve nr 2010-1 kuupäevaga 16.10.2010 summas 90 000 krooni; arve nr 2010-2 kuupäevaga 25.10.2010 summas 72 000 krooni ja arve nr 2010-3 kuupäevaga 01.11.2010 summas 72 000 krooni. Lisaks koostati enne taotluse esitamist, milline tehing kajastati ka OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta aruandes, veel täiendavalt arve nr 2010-4 kuupäevaga 01.11.2010 summas 737 000 krooni. Tegelikult pole OÜ Setu Veis arvetel näidatud heina ega silo vastavas koguses maksumusega 971 000 krooni tootnud ega müünud. Näiliku müügitulu olemasolu summas 971 000 krooni kinnitas K. Viitkin koostöös X.X. i ja E. Mikenbergiga 30.06.2011 äriregistrile esitatud OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta aruandes. Eeltoodu kajastus ka PRIA-le taotluse esitamiseks vajalikus dokumentatsioonis.
87.Lisaks oli nõutav ka see, et investeeringuobjekti ehitusmaksumuse väljaselgitamiseks peab võtma vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. Süüdistatavad leppisid kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid need koostatakse ise. Selleks kasutas X.X. OÜ UPA Building nime ja andmeid. Ülejäänud kaks hinnapakkumist olid näilikud ning OÜ UPA Building hinnapakkumisest kõrgemad ja võimaldasid investeeringu elluviijaks välja valida odavaima pakkumise teinud OÜ UPA Buildingu.
88.Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA ametnikud avastasid hilisema menetluse käigus müügituluga manipuleerimise ja PRIA peadirektori 21.02.2012 otsusega nr 13-6/408 jäeti taotlus rahuldamata. Maakohtu järeldused
89.Maakohtus uuritud tõendid kinnitavad kogumis, et ka käesoleva investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent L.L. i abi. OÜ Setu Veis juhatuse liige K. Viitkin volitas 30.09.2011 L.L. i allkirjastama ja esitama PRIA-le investeeringutoetuse taotluse dokumente. E. Mikenberg kinnitas 07.03.2017 ja 09.03.2017 kohtuistungil, et taotluse ettevalmistamine toimus OÜ-te Setu Veis ja Gateway vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hinnates kogumis E. Mikenbergi ütlusi, töövõtulepingus toodut koos arve ja OÜ Setu Veis arvelduskonto nr 10220085516017 andmeid, saab maakohtu arvates asuda seisukohale, et investeeringutoetuse taotlemise protsessis osutas E. Mikenberg OÜ-le Setu Veis tasulist nõustamisteenust, mille eest taotleja tasus OÜ-le Gateway.
90.Ka antud episoodi puhul eksitas taotleja PRIA-t tegutsemisvaldkonna osas, rikkudes määruse nr 87 § 2 lg 1 nõudeid. OÜ Setu Veis nimele oli põllumajandusloomade registris 2010 a. lõpus registreeritud viis looma, kuid maakohus leidis, et loomad tegelikult OÜ-le Setu Veis üle ei läinud.
91.OÜ Setu Veis on investeeringutoetuse avaldusele lisatud andmetes kinnitanud, et põllumajandussaaduste müügitulu oli 2010 a. 971 000 krooni, mis on saadud söödakultuuride ja heinataimede kasvatusest.
92.PRIA kogus OÜ Setu Veis taotlusega seotud kontrollide käigus andmeid ja tõendeid muuhulgas ka OÜ Setu Veis 2010 a. müügitulu kohta. Kontrollakt nr 11746 koos lisakontrolli kontroll-lehega 154956 tõendavad, et R.P. teostas OÜ Setu Veis taotluse viitenumbriga nr
141010652330 seonduvalt 25.11.2011 lisakontrollina dokumendikontrolli. Vastuseks 25.11.2011 kontrollaktile on OÜ Setu Veis raamatupidaja P.V. 28.11.2011 e-kirjas R.P. ile saatnud allkirjastamata OÜ Setu Veis juhatuse liikme K. Viitkini vastuse ja H.V. u 27.11.2011 kinnituskirja. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas on E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kiri P.J. ele, X.X. ile ja K. Viitkinile koos manusega, mis sisaldab täpselt samasugust teksti ja manust, nagu see on olnud P.V. 28.11.2011 e-kirjas R.P. ile saadetu. See annab alust järelduseks, et OÜ Setu Veis taotluse viitenumbriga nr 141010652330 lisakontrollis esitatud andmed pärinesid E. Mikenbergilt.
93.R.P. on lisakontrolli käigus oma kontrollakti muuhulgas kandnud asjaolu, et eelkontrollis taotleja poolt esitatud arvete 2010-1, 2010-2, 2010-3 sisu erineb raamatupidamises olevatest arvetest (silo/hein, ja kogused). Nimelt esitas eelkontrollis taotleja esindaja B.J. OÜ Setu Veis 16.10.2010 arve 2010-1 (150 tonni silo müügi kohta X.X. ile summas 90 000 krooni), OÜ Setu Veis 25.10.2010 arve 2010-2 (120 tonni silo müügi kohta X.X. ile summas 72 000 krooni) ja OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 2010-3 (120 tonni silo müügi kohta X.X. ile summas 72 000 krooni). Ka OÜ Setu Veis raamatupidaja R.P. on kinnitanud, et silomüügi arved esitati talle oktoobris-novembris ning heinaarveid ei ole talle esitatud.
94.Juba asjaolu, et arvel 2010-1, arvel 2010-2 ja arvel 2010-3 näidatud kaup on erinevates arve variantides erinev (algselt silo, hiljem hein) äratab kahtlust arve õiguses. X.X. on kinnitanud, et tema ostis heina. Samas algselt on olemas olnud silo arved. X.X. on müüdud kauba erinevust selgitades viidanud asjaolule, et midagi tootmisprotsessis muutus. Samale asjaolule (silo tootmine ei õnnestunud ja silo toomiseks planeeritud hein müüdi heinana) on viidatud ka P.V. 28.11.2011 PRIA-le esitatud e-kirjas (mis pärines E. Mikenbergilt). Asjatundja R. Viiralti 15.11.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt silo kuivaks heinaks muutuda ei saa. On olemas küll võimalus, et kuivast heinast tekib silo. Asjatundja ütlused lükkavad ümber versiooni, et kaup arvel muutus tootmisprotsessis toimunud muudatuste tõttu.
95.E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas on P.V. 20.06.2011 ekirjad E. Mikenbergile, mille manuseks on OÜ Setu Veis 2010 a. majandusaasta aruande erinevad variandid. Esimeses on müügituluna märgitud 740 000 krooni, sh müügitulu Eestist 234 000 krooni ja Lätist 506 000 krooni ning P.V. on palunud E. Mikenbergil aruande üle vaadata. Teise e-kirja manuseks olevas aruandes on müügituluna märgitud 971 000 krooni, sh müügitulu Eestist 234 000 krooni ja Lätist 737 000 krooni. Viimased on ka andmed, mis on kantud 30.11.2011 K. Viitkini allkirjastatud majandusaasta aruandesse.
96.Mis puudutab OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 2010-4 alusel heina müümist Lätis asuvale äriühingule SIA Ekso Latvia (juhatuse esimees X.X. ), siis tunnistaja R.P. (OÜ Setu Veis raamatupidaja) kinnitusel tema OÜ Setu Veis 01.11.2010 arvet 2010-4 SIA-le Ekso Latvia näinud ei ole. See annab alust järeldada, et arve on koostatud hiljem. Samuti viitab sellele OÜ Setu Veis 2010 novembrikuu käibedeklaratsiooni parandamine ja algselt arve puudumine selle adressaadiks oleva SIA Ekso Latvia raamatupidamisdokumentide hulgast.
97.Maakohus on juba varem tuvastanud (OÜ Setu Veis I episood), et OÜ SMS Market ei tootnud 2009 a. heina, kuna ei ole tõendatud selleks vajalik maakasutus ja isikud, kes sellega tegelesid. Samuti on vastuolulised andmed selle kohta, kus hein toodeti.
98.Ei ole usutav, et Oü Setu Veis tootis 2010 a. heina Sika kinnistu territooriumil, kuna sellel kinnistul on rohumaad üksnes 1,6 ha. OÜ Setu Veis raamatupidamisdokumentide hulgas on 01.01.2011 maarendilepingu koopia,mille kohaselt annab OÜ Ekso Agro OÜ-le Setu Veis rendile Põlvamaal asuva Metsaveere üksuse suurusega 5,10 ha kuni 01.05.2017. Isegi kui eeldada, et rendileping on kehtiv, ei tõendaks see OÜ Setu Veis maakasutust 2010 a., kuna leping kannab 01.01.2011 kuupäeva. Samuti isegi kui OÜ Setu Veis oleks Metsaveere kinnistut kasutanud juba 2010 a. sügisest, ei saaks arvetel märgitud hein sealt pärineda, kuna
kuiva heina sel hooajal enam toota ei saanud. E. Mikenberg on viidanud heina tootmisele endale kuuluval Aava kinnistul. Samas, nagu kohus eespool tuvastas, oli suurem osa Aava kinnistu põllumajanduslikul eesmärgil kasutatavast maast juba 2009 a. rendile antud hoopis teisele äriühingule ja vaba pinda 2010 a. oli ainult 2,5 ha.
99.Asjaolus, et OÜ Setu Veis tegelikult 2010 a. on tootnud ja müünud 971 tonni heina, äratab kahtlust ka igasuguste sellega seotud kulude puudumine OÜ Setu Veis raamatupidamist puudutavas dokumentatsioonis. Ei ole eluliselt usutav, et 971 tonni heina tootmine oleks võimalik igasuguste kuludeta.
100.Maakohtu arvates ei ole tõendatud, et OÜ-le Setu Veis oleks kõnealuste arvete alusel ka tasutud, kuna OÜ Setu Veis pangakonto väljatrükist ega muudest raamatupidamisdokumentidest tasumist ei nähtu.
101.Süüdistuse kohaselt koostasid OÜ Setu Veis arved X.X. , K. Viitkin ja E. Mikenberg. Nagu maakohus tuvastas, on OÜ Setu Veis müügitulu aluseks olevaid arveid olnud kahes variandis, s.t siloarved ja heinaarved, kusjuures esmased olid kolm siloarvet. Tunnistaja P.V. kinnitusel koostas ühe variandi OÜ Setu Veis 16.10.2010 arvest 2010-1, 25.10.2010 arvest 2010-2 ja 01.11.2010 arvest 2010-3 tema. Nendeks olid heina arved. Ka on P.V. kinnitanud, et koostas arved X.X. i korraldusel. Tunnistaja R.P. ei ole küll otseselt kinnitanud, et siloarved oleks tema koostanud, kuid ta on arvetel ära tundnud oma kanded. R.P. ütluste kohaselt tõi raamatupidamiseks vajalikke dokumente temale X.X. . X.X. on õigeks võtnud asjaolu, et andmeid arvete koostamiseks võis raamatupidajatele anda tema. Hinnates kogumis X.X. i ja tunnistajate P.V. ning R.P. ütluseid, saab maakohtu arvates asuda seisukohale, et OÜ Setu Veis 16.10.2010 arve 2010-1, 25.10.2010 arve 2010-2, 01.11.2010 arve 2010-3 koostamisega on puutumuses olnud X.X. ja seda vähemalt arvete koostamiseks korralduse andmise näol. Kumbki raamatupidajast tunnistaja ei ole kinnitanud, et nad oleksid koostanud OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 2010-4. Kuigi algselt on P.V. öelnud, et sai arve E. Mikenbergilt, ei ole ta selle väite juurde siiski jäänud. Kuna OÜ Setu Veis igapäevast tegevust korraldas X.X. , on alust asuda seisukohale, et ka OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 20104 liikus raamatupidamisse X.X. i vahendusel. OÜ Setu Veis tegevust korraldava ja juhtiva isikuna oli X.X. ile kindlasti teada asjaolu, et arvetel näidatu ei vasta tegelikkusele ja OÜ-l Setu Veis 2010 a. põllumajandussaaduste müügist saadud tulu puudus.
102.OÜ Setu Veis ei saanud heina toota enam 2010 a. sügisel, vaid see pidi olema toimunud enne OÜ SMS Market osa võõrandamist K. Viitkinile. Seega pidi asjaolu, kas 2010 a. on 971 tonni heina toodetud või mitte, teada olema sama äriühinguga seotud isikutele, sh E. Mikenbergile. OÜ SMS Market seotud isikuna oli E. Mikenbergile teada, et heina ei ole toodetud ja tegelikult OÜ-l Setu Veis 2010 a. põllumajandussaaduste müügist saadud tulu puudub. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olnud E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kirjas P.J. ele, X.X. ile ja K. Viitkinile koos manusega annab E. Mikenberg viimastele juhiseid, kuidas müügituluga seonduvat PRIA-le selgitada, olles teadlik, et heina tegelikult sellisel viisil ei toodetud. Selles e-kirjas toodut on taotleja kasutanudki taotluse viitenumbriga nr 141010652330 lisakontrolli käigus oma müügitulu tekkimise selgitamiseks. E. Mikenbergi poolt tegelikkusele mittevastavate juhiste andmine osutab E. Mikenbergi seotusele OÜ Setu Veis müügitulu kohta ebaõigete andmete esitamisega.
103.Sika veiselauda ja lüpsikoja rekonstrueerimise ja tehnoloogiliste seadmete soetamise kohta esitasid väidetavalt hinnapakkumised OÜ Kental ehitus, OÜ Krona Teetööd ja OÜ UPA Building. Hinnapakkumise võitis OÜ UPA Building.
104.Tunnistaja A.T. i 18.10.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta kuni 2012 a. OÜ UPA Building juhatuse liige. Tema tegeles ehitustega ja teine juhatuse liige arvetega. 2010 a.
küsis X.X. luba OÜ UPA Building nime hinnapakkumistel kasutamiseks, mida A.T. lubas. Tema ise hinnapakkumisi teinud ei ole ja OÜ UPA Building 05.09.2011 hinnapakkumisel tema allkirja ei ole. Ka OÜ Krona Teetööd ja OÜ Kental esindajad eitavad hinnapakkumiste tegemist. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada, kes hinnapakkumised koostas, kuid X.X. i seotusele vähemalt ühe tegelikkusele mittevastava pakkumise tegemisega kinnitavad ka käesoleval juhul tunnistaja A.T. i ütlused, mille kohaselt oli X.X. küsinud temalt luba pakkumistel kasutada OÜ UPA Building andmed. Nagu maakohus tuvastas, üks antud asjas kasutatud pakkumistest oligi OÜ UPA Building oma, mis aga tegelikult selle äriühingu koostatud ei olnud. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas on muuhulgas X.X. i 28.09.2011 e-kiri E. Mikenbergile, milles X.X. edastab OÜ Kental Ehitus hinnapakkumise. Eeltoodu tõendab, et ka OÜ Kental Ehitus hinnapakkumine on asjasse tulnud X.X. i vahendusel. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hinnapakkumiste tegelikusele mittevastavus oli teada ka E. Mikenbergile. X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon
105.Kuigi X.X. it võib seostada OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega, ei anna see alust seostada teda toetuse taotlemisel valeandmete esitamisega. Maakohus on seejuures selgitanud välja isikud, kes tegelesid toetuse taotlusega (maakohtu otsuse lk 95-96).
106.Kaitsja leiab ka selles episoodis, et OÜ-l Setu Veis olid loomad ja ei korda eelnevalt esitatud väiteid.
107.Maakohus leiab, et puuduvad tõendid, mis viitaks varasema episoodiga sarnastele asjaoludele (s.t et hinnapakkumised koostasid E. Mikenberg ja B.J. ). Samas on maakohus tuvastanud X.X. i seotuse ning tugineb selles osas tunnistaja A.T. i ütlustele (maakohtu otsuse lk 111). Maakohus leiab, et X.X. il oli seotus ühe pakkumise tegemisega, mis kaitsja hinnangul on ebapiisav. Asjaolu, et A.T. on andnud loa pakkumiste koostamiseks ei anna alust automaatselt järeldada, et just X.X. on OÜ UPA Building nimel pakkumise koostanud. Seejuures A.T. oli varasemalt samas kriminaalasjas kahtlustatav (nagu ka L.T. e, M.M. ja M.A. ), kelle ütlustele järelduste rajamisel peab arvestama nende isikute erilise staatusega.
108.X.X. on edastanud 28.09.2011 e-kirja teel hinnapakkumise, kuid sellest ei nähtu, kes tegelikult vastava hinnapakkumise koostas ning kes tegelikult vastavad andmed pakkumisse kandis. Praktikas pööratakse enamasti tähelepanu faili meta-andmetele, mille alusel on tuvastatav, kes tegelikult on konkreetse faili koostanud, seda muutnud jne. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid seoses OÜ Setu Veis episoodidega I-III
109.Vaidlustatakse E. Mikenbergi süüdimõistmist OÜ-ga Setu Veis seotud episoodides I-III. E. Mikenbergile esitatud süüdistus ei ole selge ega konkreetne ning sellest ei nähtu, mida konkreetselt talle ette heidetakse. Maakohus ei ole tuvastanud, missuguseid ebaseaduslikke juhiseid E. Mikenberg on andnud ning missuguseid võltsitud dokumente ta koostas ja millised andmed neis ei vasta tegelikkusele. OÜ Setu Veis episoodides I-III ei ole tõendamist leidnud E. Mikenbergi roll ja teopanus temale etteheidetavates tegudes, E. Mikenberg ei ole PRIA-le valeandmeid esitanud ega andnud korraldusi valeandmeid sisaldavate dokumentide koostamiseks.
110.E. Mikenberg on selgitanud, et OÜ Getway läbi E. Mikenbergi isiku osutas OÜ-le Setu Veis esimeses kolmes episoodis töövõtulepingute alusel nõustamisteenust. PRIA-le esitatavad taotlustoimikud panid füüsiliselt kokku konsulendid E.E. ja L.L. , kes on seda kinnitanud. E. Mikenbergi ülesandeks oli üksnes kontrollida, kas taotluse esitamise ajaks oli kogu vajalik dokumentatsioon koos ja et taotlus oleks PRIA-le õigeaegselt esitatud.
Põhjendamatu on E. Mikenbergile ette heita erinevate kokkulepete sõlmimist X.X. ja K.
Viitkiniga selleks, et taotleda PRIA-lt vastavate meetmete raames toetust (millise firma nimel millise meetme raames toetust taotleda). X.X. ja B.J. on kinnitanud, et B.J. el oli üldvolitus taotleja nimel tegutsemiseks, mistõttu ei ole tõendatud, et E. Mikenberg andis B.J. ele juhiseid ebaseaduslikuks tegutsemiseks.
112.Süüdistuses toodud väide, et OÜ Setu Veis oli nn riiulifirma, ei vasta tegelikkusele. Käesolevas menetluses on leidnud usaldusväärselt tõendamist, et OÜ Setu Veis tegeles loomapidamise ja põllumajandustegevusega. OÜ Setu Veis oli reaalne ja tegutsev ettevõte. Ei ole keelatud, et OÜ Setu Veis majandusaasta aruannet mingil ajaperioodil muudeti. Kui see osutub vajalikuks, tuleb esitada uus parandatud aruanne. E. Mikenberg ei saanud OÜ Setu Veis majandusaasta aastaaruannet muuta, seda said teha üksnes firma juhatuse liikmed või nende poolt volitatud esindaja. X.X. selgitas kohtus, miks majandusaasta aruannet muudeti.
113.E. Mikenberg ei oma puutumust OÜ Setu Veis müügitulu-omatoodangu kujunemise asjaoludega, s.o L.T. e poolt allkirjastatud heinamüügi arvetega. E. Mikenberg ei tea, kuidas heinamüügi arved tekkisid, kes need koostas või kuidas need ettevõtte raamatupidamisse tekkisid. Kuigi E. Mikenberg võis aastal 2009 raamatupidaja P.L. le viia OÜ Setu Veis raamatupidamisdokumendid, ei ole tuvastatud, et E. Mikenberg viis talle ka heinamüügi arved.
114.Kriminaalasja materjalide hulgas on OÜ Gateway osanike otsus, millest nähtub, et OÜ Setu Veis pidi hakkama tootma heina ja silo. Otsust pidi täitma OÜ Setu Veis juhatus, s.t L.T. e. Heinamüügi arved on olemas kriminaalasja materjalides (kajastavad n.ö müügitulu), mistõttu tuleb eeldada, et heina toodeti ja müüdi. E. Mikenberg andis ütlusi, et tema teadis, et heina toodetakse, aga tema ei pidanud seda kontrollima, samuti seda, kes väljastas heinamüügi arveid. Seega ei ole tõendamist leidnud, et heina ei toodetud ega müüdud. L.T. e keeldus kohtus enese mitte-süüstamise eesmärgil ütluste andmisest. L.T. e ütlusi menetlusosalised ristküsitlusel seega kontrollida ei saanud (vt ka RKKKo nr 3-1-1-1-15). Kuivõrd heinatootmise asjaoludes on tõendiallikateks E. Mikenbergi ja L.T. e ütlused, siis ei saa L.T. e ütlustele tugineda ning need tuleb tõendikogumist jätta kõrvale, kuivõrd ütlused ei ole usaldusväärsed ega kontrollitavad. Lisaks L.T. e ütlustele on võimalik E. Mikenbergi ütlusi kõrvutada muude tõenditega. Tõendatud on see, et E. Mikenbergil oli olemas Jõgevamaal Aava kinnistu, kus muuhulgas kasvab suurel maa-alal looduslikult hein ca 19 ha. Sealt on heina E. Mikenbergi sõnul niidetud.
115.Maakohus on leidnud, et OÜ Setu Veis ei ole tegelikkuses heina tootnud, kuna ta ei ole selleks teinud dokumentaalselt tõendatud kulutusi, mida oleks kajastatud ettevõtte raamatupidamises. Tuginedes tulumaksuseaduse § 32 lg-le 1 ei ole seadusandja pannud ettevõtjale kohustust kulusid tuludest maha arvata, vaid on andnud selleks loa. Seega ei ole seadusega vastuolus olukord, kus heina niitmiseks tehtud kulutused ei kajastu ettevõtte raamatupidamises ning firma omanik või osanik jätab tekkinud kulud enda kanda.
116.Kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et E. Mikenberg oleks koostanud fiktiivseid heinamüügi arveid või teinud tegevusi, mis ei vasta kehtivale seadusele ja mis ei seondu tema ülesannete ega pädevusega. Eelviidatust tulenevalt puudub alus väita, et tehinguid ei toimunud. Ühtlasi puudusid OÜ-l Gateway ja E. Mikenbergil volitused OÜ Setu Veis nimel ja huvides tegutseda ning E. Mikenberg ei saanud müügitulu osas äriregistrile andmeid esitada. See oli OÜ Setu Veis juhatuse – L.T. e ja K. Viitkini – ülesanne, kes kinnitas aastaaruande ja esitas selle äriregistrile. Seega ei ole tõendatud, et müügitulu oli fiktiivne ja et E. Mikenberg koostas näilikud heinamüügi arveid.
117.Samuti puudub alus E. Mikenbergile ette heita hinnapakkumiste kohta kokkulepete sõlmimist, kuna E. Mikenberg eelviidatud tööde raames hinnapäringuid erinevatele ettevõtjatele ei teinud. E. Mikenberg ei ole A.T. i (sh ei oma puutumust OÜ-ga UPA
Building) ega teiste hinnapakkujatega suhelnud ega tunnegi neid isikuid. Sealjuures ei tunne E. Mikenberg ka M.A. ut. Hoopis B.J. on kohtus kinnitanud, et tema tegeles hinnapakkumistega eesmärgiga saavutada optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Alusetu on etteheide, et E. Mikenbergil oleks olnud mingi seos B.J. e tegevuse suunamisel ja juhtimisel, kuna B.J. oli OÜ Setu Veis volitatud esindaja ning sai oma ülesanded konkreetse äriühingu juhatuselt. Taotlejapoolseid vigu toetuse taotlemisel ei saa ette heita E. Mikenergile, kuna tal puudus väljamakse saamiseks igasugune huvi. E. Mikenbergile maksti positiivse taotluse rahuldamisotsuse eest töövõtulepingus kokkulepitus tasu. Kokkuvõtvalt ei ole tõendatud E. Mikenbergi osalus kokkulepete sõlmimisel kolmandate osapooltega.
118.Samuti tuvastas maakohus seoses OÜ Setu Veis II episoodiga, et hinnapakkumised on teinud neil märgitud isikud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hinnapakkumistega manipuleeriti, mistõttu tulnuks E. Mikenberg selles osas õigeks mõista. Seoses OÜ Setu Veis III episoodiga tuvastas maakohus, et isikuid, kes hinnapakkumised koostasid, ei ole võimalik tuvastada. Maakohus E. Mikenbergi hinnapakkumistega ei seosta, mistõttu tulnuks selle süüdistuse väite osas maakohtul seisukoht võtta ning E. Mikenberg õigeks mõista.
119.K. Viitkini, E. Mikenbergi ja X.X. i kokkuleppe kohaselt võõrandati OÜ Setu Veis 11.10.2010 K. Viitkinile. Maakohtu järeldused eelviidatu tuvastamisel ei vasta faktilistele asjaoludele. Maakohus on siinkohal jätnud tähelepanuta, et OÜ Setu Veis osa müüs K. Viitkinile OÜ Gateway juhatuse liige M.R. , kes müüja esindajana müügilepingu notariaalselt kinnitas (see nähtub osa võõrandamise lepingust). Lepingust nähtub muuhulgas seegi, et notari juures viibis M.R. ning et sularahakassa anti üle omandajale. Seega sai kassa üleandjaks olla üksnes M.R. , kuna E. Mikenberg tehingu tegemise juures ei viibinud. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ Setu Veis sularahakassa oleks kunagi E. Mikenbergile üle antud, mistõttu ei saanud E. Mikenberg seda ka ise kellelegi edasi anda.
Eeltoodu alusel palutakse E. Mikenberg OÜ Setu Veis I-III episoodides õigeks mõista.
Ringkonnakohtu järeldused seoses OÜ Setu Veis episoode I-III puudutavate apellatsioonidega
121.OÜ Setu Veis I-III episoodi vaidlustavad X.X. ja E. Mikenberg, II episoodi lisaks neile ka K. Viitkin. Kõik nad taotlevad õigeksmõistmist. Ringkonnakohus leiab, et K. Viitkin tuleb II episoodis õigeks mõista. Alust X.X. i ja E. Mikenbergi õigeksmõistmiseks I-III episoodis ei ole. Vastuseks taotlustele ringkonnakohus märgib järgmist.
122.X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et loomade üleminek oli näilik ning tegelikult investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal ühtegi veist OÜ-l Setu Veis ei olnud.
123.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus vastab faktiliselt tuvastatud asjaoludele. Vastavad tõendid ja nende analüüs on toodud maakohtu otsuse lk 54-57. Eeltoodust nähtub, et toimus üksnes loomade registris ümbervormistamine ja loomade ühelt loomapidajalt teisele ülemineku tehingut kinnitavad tõendid puuduvad. Seega investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal ühtegi veist OÜ-l Setu Veis ei olnud ning sellega taotleja eksitas PRIA-t oma tegutsemisvaldkonna kohta ja esitas valeandmeid määruse nr 87 § 2 lg 1 kohta tegutsemisvaldkonna osas.
124.X.X. i kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja L.T. e kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused ja kasutas neid tõendina.
125.Kohtuistungi protokollist nähtub, et tunnistaja L.T. e keeldus ütluste andmisest, kuna ta oli varem samas asjas kahtlustatav, kuid KrMS § 202 alusel tema suhtes 22.09.2015 kriminaalmenetlus lõpetati (22. kd lk 41 pöördel- 42 pöördel ja 57). Prokurör palus L.T. e
varem antud ütlused KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võtta ja see taotlus rahuldati (23. kd lk 99 pöördel-101).
126.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L.T. e kahtlustatavana ülekuulamise protokollide puhul on täidetud KrMS § 291 lg 3 p-des 1-3 loetletud tingimused ning usaldusväärse tõendina saab arvestada, et L.T. e allkirjastas SMS Market OÜ 04.12.2009 ja 20.12.2009 arved nr 1 ja 2 ning kinnitas aastaaruande. Kuna heina tegelikult ei toodetud ega müüdud, oli nimetatud arvete koostamise eesmärk luua väärmulje tehingute toimumisest ja seega müügitulu oli näilik. Selle näitamise eesmärk oli tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Setu Veis vastab määruse nr 87 §2 lg 1 nõuetele (maakohtu otsuse lk 60-61, 63-64 ja 66-69).
127.X.X. i kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohus on tuginenud E. Mikenbergi ütlustele, mis on antud halduskohtumenetluses tunnistajana.
128.Ringkonnakohus seoses eeltoodud väitega märgib, et maakohus on viidanud haldusasja nr 3-12-1063 kohtuistungi protokollis fikseeritud E. Mikenbergi ütlustele (maakohtu otsuse lk 65). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtumenetluses koostatud kohtuistungi protokoll ei ole käsitatav kohtuistungi protokollina KrMS § 63 lg 1 mõttes. Osutatud sättes peetakse kohtuistungi protokolli all silmas üksnes menetletavas kriminaalasjas toimunud kohtuistungi protokolli. Halduskohtumenetlusest pärinev kohtuistungi protokoll võib olla käsitatav muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Samas peab juhul, kui selline kohtuistungi protokoll kajastab ütlusi, silmas pidama, et tunnistaja ütluste vahendlikule uurimisele seab seadus olulisi piiranguid. Tunnistaja ütlused, mis on talletatud tunnistaja ülekuulamise protokollis või ka dokumendis, tuleb üldjuhul tõendina kõrvale jätta, kui tunnistajat ennast on võimalik tõendamiseseme asjaolude kohta ristküsitleda kohtuistungil (RKKKo 3-1-1-67-10 p 11). Ringkonnakohus märgib, et E. Mikenbergi ristküsitleti kohtuistungil ja viide halduskohtumenetlusele tehti tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks seoses heina tootmist käsitlevate tõenditega.
129.X.X. i kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohtu arvates pidi X.X. olema teadlik ka müügitulu puudumisest varasematel perioodidel, kui tal puudus igasugune (ka abikaasa kaudu) kokkupuude äriühingu tegevusega.
130.Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendatult lükkas ümber X.X. i väite, et ta SMS Market 2009 majandusaasta müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea. Tuvastatud on, et X.X. kinnitas K. Viitkini eest 11.11.2010 Setu Veis 2009 majandusaasta aruande ja sellega kiitis heaks tegelikkusele mittevastava müügitulu olemasolu. SMS Market OÜ majanduslik olukord pidi äriühingu osa omandamise ajal olema X.X. ile teada. Tema väitel võidi kassa talle üle anda ja seal pidanuks olema raha, mida seal aga ei olnud, nagu maakohus tuvastas. Eeltoodu alusel oli X.X. il piisavalt alust kahelda majandusaasta aruandes näidatud müügitulu tegelikkusele vastavuses, mistõttu müügitulu kohta ebaõigete andmete esitamine on toimunud X.X. i teadmisel (maakohtu otsuse lk 69).
131.X.X. i kaitsja leiab, et X.X. it on seostatud hinnapakkumisega viisil, kus kõik kahtlused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks. Maakohus tugineb sellele, et ühe pakkumisega justkui pidi X.X. olema kursis, kuna A.T. i sõnul ta lubas kasutada OÜ UPA Building andmeid ning kuna üks pakkuja oligi OÜ UPA Building, siis järelikult pidi X.X. olema ka sellest pakkumisest teadlik. Kaitsja arvates on tegemist oletusega.
132.Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus põhjendatult lükkas ümber X.X. i väite, et ta pole seotud hinnapakkumiste koostamisega. X.X. i seotust tegelikkusele mittevastavate pakkumiste tegemisega kinnitavad tunnistaja A.T. i ütlused, mille kohaselt oli X.X. küsinud temalt luba pakkumistel kasutada OÜ UPA Building andmeid. Nagu maakohus tuvastas, üks pakkumistest oligi OÜ UPA Building oma, mis aga tegelikult selle äriühingu
koostatud ei olnud. A.T. i ütlustest tulenevalt andmed selle pakkuja kohta pidid asjasse tulema X.X. i vahendusel. Seega vähemalt ühe hinnapakkumise puhul X.X. teadis, et see ei vasta tegelikkusele. Lisaks eeltoodule 10.11.2010 B.J. e e-kirjas tehtud viide X.X. ile annab ka alust arvata, et X.X. oli pakkumistega seotud. Eeltoodu alusel maakohus luges tõendatuks, et X.X. oli seotud hinnapakkumiste läbiviimata jätmisega (maakohtu otsuse lk 72).
133.X.X. i kaitsja leiab, et OÜ Setu Veis I episood (samuti OÜ Veskivilly I episood) ei jõudnudki katsestaadiumisse, sest esitatud taotlus ei kvalifitseerunud, kuna ei saanud piisavalt hindepunkte. Kaitsja arvates süüdistatavate tegevus ei ohustanud KarS §-ga 210 kaitstavat hüve, kuna haldusorgani jaoks ei omanud esitatud andmed mingit tähendust. Seega ei saa ka rääkida sellest, et PRIA oleks valeandmete esitamise tõttu eksituses ning et see oleks mõjutanud otsuse tegemist. Sellest tulenevalt ei saa rääkida süüteo katsest.
Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga selle väitega ei nõustu.
135.Maakohus on käsitlenud küsimust, kas tegemist on üldse kuriteo katsega. Seejuures arvestati, et OÜ-de Setu Veis I episoodi ja Veskivilly I episoodi puhul ei rahuldanud PRIA taotlust piisavate hindepunktide saamata jäämise tõttu, ülejäänud juhtudel jäeti toetus välja maksmata, kuna PRIA avastas valeandmete esitamise. Maakohus leidis, et süüteo toimepanemine on kõigil neil juhtudel jäänud lõpule viimata süüdistatavatest mitteolenenud põhjustel (maakohtu otsuse lk 254).
136.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüteo toimepanemise alguseks tuleb lugeda PRIA-le investeeringutoetuste taotlemiseks valeandmete esitamine. Kuna valeandmeid esitati esmalt kõigil juhtudel investeeringutoetuste taotlemise avaldustes koos lisadega, algas süüteo toimepanemine nende avalduste esitamisest. Esitatud andmed olid iseenesest asjakohased ja toetuse taotlemiseks vajalikud. Nende esitamise eesmärk oli oli kinnitada taotlejate tingimustele vastavust ja saavutada toetuse väljamaksmine. Süüteo toimepanemisena on vaadeldavad kõik toetuse saamisele suunatud teod, olenemata millises toetuse taotlemise etapis neid toime pannakse. Taotlused võeti PRIA poolt kui tingimustele vastavad menetlusse. Seega ei saa rääkida kõlbmatust süüteokatsest KarS § 26 lg 1 mõttes isegi nendel juhtudel, mil PRIA jättis toetuse üldse määramata (OÜ-de Setu Veis I episood ja Veskivilly I episood), sest ka neil juhtudel oli tegemist soodustusrelevantsete andmetega. Süüdistatavad tegid kõik endast oleneva, et veenda PRIA-t taotleja vastavuses esitatud nõuetele. Millistel motiividel taotlus rahuldamata jäeti, ei oma kriminaalõiguslikult tähendust, vaid näitab, et toimepandud tegu jäi katsestaadiumisse (maakohtu otsuse lk 255).
137.X.X. i kaitsja leiab, et kohtuotsuse üheks keskseks tõendiks olev E. Mikenbergi kodus teise kriminaalasja raames toimunud läbiotsimise käigus saadud e- kirjavahetus on lubamatu tõend ja sellele tugineda ei saa.
Samal seisukohal on ka E. Mikenberg ja tema kaitsja.
139.Ringkonnakohus leiab, et teise kriminaalasja raames toimunud läbiotsimise käigus saadud e- kirjavahetus on lubatud tõend. Tegemist on juhuleiuga, mille all mõistetakse uuele kuriteole osutavat teavet, mille kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele asumist teave puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel põhjustel sellise kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku menetlustoimingu tegemise eeldusena väljastatud loast. Kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Seetõttu on vaidlustatud läbiotsimise tulemusena saadud e- kirjavahetus lubatud tõend. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p-d 17.1-17.2, 3-1-1-93-15 p-d 5962).
140.Maakohus on põhjalikult käsitlenud selle tõendi lubatavuse küsimust ja näidanud, miks ekirjavahetusele saab toetuda (maakohtu otsuse lk 36-38). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neile midagi lisada.
141.X.X. i kaitsja märgib seoses OÜ Setu Veis II episoodi vaidlustamisega, et jääb I episoodis toodud väidete juurde, mis puudutavad loomade soetamist ja Sika lauda kasutamist ning X.X. i võimalikku teadlikkust näilikust müügitulust.
142.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Setu Veis omandas 2010. a sügisel loomakasvatushoonena Sika lauda, kuid tegelikult seda ise kasutama ei hakanud ning seetõttu puudub alus OÜ-d Setu Veis pidada põllumajandusettevõtjaks. Toetuse taotlemisel on seega esitatud valeandmeid taotleja tegutsemisvaldkonna kohta (maakohtu otsuse lk 78).
143.Samuti maakohus tuvastas õigesti, et X.X. il oli piisavalt alust kahelda müügitulu tegelikkusele vastavuses, mistõttu investeeringutoetuse taotlemisel müügitulu kohta valeandmete esitamine toimus X.X. i teadmisel (maakohtu otsuse lk 81).
144.X.X. i kaitsja leiab seoses hinnapakkumistega, et EKSO AS pakkumine oli kõige odavam ja seega oli ta parim pakkuja. Kaitsja ei ole nõus maakohtuga, et rikuti MAK meetme nr 1.4.1 nõudeid, kuna täidetud ei ole kolme hinnapakkumise nõue.
145.Ringkonnakohus selle väitega nõus ei ole ja leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et X.X. on EKSO AS ainuaktsionär ning juhatuse liige, ta on ka OÜ Setu Veis osa ühisomanik ning OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. Seega tulenevalt määruse nr 89 §-st 7 lg 8 EKSO AS antud investeeringutoetuse taotlemise asjas ei oleks üldse tohtinud pakkujaks olla ja teda ei saanud valida ka parimaks pakkujaks. Määruse nr 89 § 7 lg 8 nõude rikkumise tõttu ei ole tegelikult olemas olnud nõutavat 3 hinnapakkumist (maakohtu otsuse lk 83-85).
146.K. Viitkini kaitsja leiab seoses OÜ Setu Veis II episoodi vaidlustamisega, et õige ei ole maakohtu järeldus, mille kohaselt 13.10.2010 B.J. ele antud volikiri seostab K. Viitkinit 22.12.2010 PRIA-le esitatud avalduses investeeringutoetuse taotlemisega ning K. Viitkin on ise vahetult seotud valeandmete (hinnapakkumised) esitamisega PRIA-le. Kaitsja ei nõustu sellega, et K. Viitkin osales OÜ Setu Veis juhtimises, kuna ilma temata poleks saanud teha toiminguid, kus oli vajalik OÜ Setu Veis juhatuse liikme osalus.
147.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused K. Viitkini süü tuvastatuse kohta ei vasta uuritud tõenditele. Maakohtu arvates tõendab tema süüd see, et K. Viitkin oli taotluse esitamise ajal OÜ Setu Veis juhatuse liige ja ilma temata poleks saanud teha toiminguid, kus oli vajalik tema kui juhatuse liikme osalus. Nii andis ta 13.10.2010 volikirja B.J. ele, mille alusel sai PRIA-le esitada investeeringutoetuse taotlemise avalduse ja hiljem allkirjastas investeeringu elluviimist tõendavaid dokumente, samuti oli ta seotud hinnapakkumistega (maakohtu otsuse lk 75 ja 77 ning 85).
148.Samas aga K. Viitkini süüdistusega seoses on maakohus tuvastanud, et investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent E.E. abi. B.J. kinnitas, et volituse sai küll K. Viitkinilt, kuid temaga ei suhelnud ning vajaduse korral suhtles X.X. iga. X.X. i ütluste kohaselt tegeles Setu Veis OÜ igapäevase majandustegevusega tema ning investeeringutoetuste taotlemisega K. Viitkin kursis ei olnud. Kui oli vaja mingit allkirja, võttis ta dokumendid koju kaasa ja palus K. Viitkinil need allkirjastada (maakohtu otsuse lk 76-77).
149.Samuti maakohus tuvastas, et ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega (maakohtu otsuse lk 81).
Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kinnitab kaitsja väidet, et K. Viitkin ei tegelenud
investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega ega teadnud nende sisu vastavust tegelikkusele, seega ei olnud seotud valeandmete esitamisega PRIA-le. Selliseks teoks ei saa ka lugeda 13.09.2010 B.J. ele antud volikirja, sest tegemist on üldvolikirjaga. K. Viitkin allkirjastas selle oma abikaasa palvel ning pole tõendeid, mis kinnitaks, et seda tehes oleks K. Viitkin olnud teadlik, et B.J. esitab selle alusel PRIA-le valeandmeid sisaldava investeeringutoetuse taotluse.
151.Seoses tunnistaja L.A. i ütlustega maakohus leidis, et need ei tõenda usaldusväärselt, et Konekesko Eesti AS hinnapakkumise võtmisega oli seotud K. Viitkin. Sellest tulenevalt pole tõendatud, et K. Viitkin oleks seotud olnud hinnapakkumiste kogumise ja nendes andmete muutmisega (maakohtu otsuse lk 84-85).
152.Vaatamata eeltoodud järeldusele maakohus leidis, et kuna K. Viitkin osales investeeringu elluviimisel ja esitas PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus välja maksta toetuse just EKSO AS-lt soetatud tehnikaga seoses, siis selliselt käitudes ta kiitis heaks varasemalt (küll tema vahetu osavõtuta toimunud) määruse nr 89 § 7 lg 1 ja 8 nõuetele mittevastava hinnapakkumise. Asjaolu, et X.X. on seotud nii EKSO AS-ga kui Setu Veis OÜ-ga, ei saanud K. Viitkinile teadmata olla. Kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab asuda seisukohale, et nõuetekohase hinnapakkumise läbi viimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul. Investeeringuks tehtud kulutuste deklareerimiseks on 21.06.2011 ja 27.06.2011 esitatud kuludeklaratsioonid, mille allkirjastas K. Viitkin. B.J. 08.08.2011 palus annulleerida 21.06.2011 deklaratsioonid. Maakohus leidis, et kuigi K. Viitkini esialgselt esitatud kuludeklaratsioonid on hiljem PRIA ametniku korraldusel annulleeritud ja lõplikud esitas B.J. , ei kõrvalda see K. Viitkini osalust investeeringu elluviimisel. Seda põhjusel, et K. Viitkini roll juhatuse liikmena oli allkirjastada Setu Veis OÜ-ga seotud dokumente. Tema enda ütlused kogumis eksperdiarvamuse, ostu-müügi ja liisingulepingute, vara vastuvõtmise aktidega tõendavad, et K. Viitkin allkirjastas ka rida investeeringutoetuse väljamaksmiseks vajalikke dokumente. Seega on ta neid dokumente näinud ja sisuga tuttav ning pidi aru saama, et ta osaleb Setu Veis OÜ nimel investeeringutoetuse taotlemise menetluses. Selliste dokumentide allkirjastamine lükkab ümber K. Viitkini väite, et tema toetuse taotlemisest midagi ei tea (maakohtu otsuse lk 85-91).
153.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu eeltoodud järeldusega, et kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab asuda seisukohale, et nõuetekohase hinnapakkumise läbiviimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul. Asjaolu, et K. Viitkin esitas pärast toetuse määramist PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus OÜ-le Setu Veis määratud toetuse välja maksta, ei saa lugeda varasemalt ilma K. Viitkini osavõtuta toimunud nõuetele mittevastava hinnapakkumise heakskiitmisena. Seejuures on oluline, et maakohus on leidnud, et ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega ning uuritud tõenditest ei nähtu, et K. Viitkin oleks seotud olnud hinnapakkumiste kogumise ja nendes andmete muutmisega. K. Viitkin maakohtus kinnitas, et on 21.06.2011 kuludeklaratsioonidele alla kirjutanud, kuid kuludeklaratsioone koostanud ja numbreid sinna kirjutanud ei ole. Maakohtu poolt tuvastatu ja X.X. i, B.J. e ja E. Mikenbergi ütlused osutavad sellele, et K. Viitkin ei olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis ega koostanud kuludeklaratsioone. Seega ei olnud K. Viitkin kuludeklaratsioone allkirjastades teadlik sellest, et AS Ekso hinnapakkumine ei vasta investeeringutoetuse taotlemise nõuetele. Kuna K. Viitkin nimetatud asjaolu ei teadnud, ei saa lugeda tema poolt PRIA-le kuludeklaratsiooni esitamist nõuetele mittevastava hinnapakkumise heakskiitmiseks ega lugeda, et nõuetekohase hinnapakkumise läbiviimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul. Oluline on ka see, et K. Viitkini esialgselt esitatud kuludeklaratsioonid on hiljem annulleeritud ja neid ei võetud toetuse määramisel arvesse. Seega ei saa K. Viitkinit lugeda investeeringutoetuse esitamise ja elluviimisega
seotud isikuks ei kaastäideviijana ega ka kaasaaitajana (viimase kohta vt käesoleva otsuse p 246). Ta tuleb Setu Veis OÜ teises episoodis tõendamatuse tõttu õigeks mõista.
154.Seda järeldust ei lükka ümber maakohtu tõdemus, et K. Viitkini roll juhatuse liikmena oli allkirjastada OÜ Setu Veis dokumente. Neid paberkandjal allkirjastades nägi ta dokumentide sisu ja pidi seega aru saama, et osaleb OÜ Setu Veis nimel investeeringutoetuse taotlemise menetluses (maakohtu otsuse lk 90-91). Ringkonnakohus veelkord märgib, et süüdistus seisneb soodustuskelmuse toimepanemises ning subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Antud asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks K. Viitkinil sellise tahtluse esinemist. Asjaolu, et ta on X.X. i abikaasa ning olles erinevates pettustega seotud ettevõtetes juhatuse liige ja osanik ning allkirjastas ja esitas dokumente, iseenesest ei tõenda, et ta oli teadlik dokumentide võltsitusest ja eesmärgist nende abil toetusi välja petta. Süüdistuse väidet, et K. Viitkin pidi aru saama, et osaleb kelmuse toimepanemises, ei kinnita ükski maakohtus uuritud tõend. Ringkonnakohus leiab, et kaudselt kinnitab K. Viitkini kui pettusest mitteteadliku isiku rolli ka prokuröri süüdistuskõne, mille kohaselt K. Viitkin oli lihtsalt äriühingu variisik, sest kogu tegevust juhtis ja korraldas X.X. . Prokurör märgib, et K. Viitkini määramine OÜ Setu Veis juhiks ja omanikuks kandis seda eesmärki, et ühest küljest oleks abikaasa kaudu taotlemisega seotud tegevus jätkuvalt X.X. i kontrolli ja juhtimise all ning teisest küljest oli see vajalik, et luua PRIA-le väärmulje justkui X.X. ei omaks Konkurentsiseaduse § 2 lg 4 mõttes valitsevat mõju OÜ Setu Veis üle. K. Viitkin ei teadnud põllumajandusest midagi ja ei ole X.X. iga vastavaid plaane arutanud. K. Viitkin mingeid otsuseid seoses OÜ-ga Setu Veis ei teinud, tegelik juht oli X.X. (25. kd lk 166 ja 180).
155.X.X. i kaitsja leiab seoses OÜ Setu Veis III episoodi vaidlustamisega, et kuigi X.X. it võib seostada OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega, ei anna see alust seostada teda toetuse taotlemisel valeandmete esitamisega, sest maakohus on selgitanud välja isikud, kes tegelesid toetuse taotlusega.
156.Ringkonnakohus leiab, et X.X. on seotud toetuse taotlemisel valeandmete esitamisega. Maakohus tuvastas, et selles episoodis investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kes kasutas omakorda konsulent L.L. i abi. Äriühingu faktiline juhtimine seostab X.X. it ka käesoleva investeeringutoetuse taotlemisega. E. Mikenberg osutas tasulist nõustamisteenust ja selleks pidi tal olema kokkulepe kellegagi OÜ-ga Setu Veis seotud isikutest. Antud juhul sai selleks olla X.X. kui OÜ tegevust korraldanud ja juhtinud isik, sest K. Viitkini roll oli ainult OÜ-ga seotud dokumentide allkirjastamine, kuid antud episoodis on tema allkirjad võltsitud ning see välistab tema osaluse (maakohtu otsuse lk 94-96).
157.Kaitsja leiab ka selles episoodis, et OÜ-l Setu Veis olid loomad ja ei korda eelnevalt esitatud väiteid.
158.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Setu Veis nimel oli 2010. a lõpus põllumajandusloomade registris registreeritud 5 looma, kuid loomad tegelikult OÜ-le üle ei läinud. Toetuse taotlemisel on seega esitatud valeandmeid taotleja tegutsemisvaldkonna kohta (maakohtu otsuse lk 96).
159.Kaitsja arvates asjaolu, et A.T. on andnud loa pakkumiste koostamiseks, ei anna alust järeldada, et just X.X. on OÜ UPA Building nimel pakkumise koostanud. Seejuures A.T. oli varasemalt samas kriminaalasjas kahtlustatav, kelle ütlustele järelduste rajamisel peab arvestama erilise staatusega.
160.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et tunnistaja A.T. i ütlustest nähtuvalt tema ise hinnapakkumist teinud ei ole, kuid ta andis selleks loa X.X. ile (maakohtu otsuse lk
110).
161.Kaitsja märgib, et kuigi X.X. on edastanud 28.09.2011 e-kirja teel hinnapakkumise, kuid sellest ei nähtu, kes tegelikult vastava hinnapakkumise koostas ning kes tegelikult vastavad andmed pakkumisse kandis.
162.Ringkonnakohus leiab, et see e-kiri viitab X.X. i seotusele hinnapakkumistega ja nõustub maakohtuga, et X.X. i 28.09.2011 e-kirjast E. Mikenbergile nähtub, et sellega on edastatud Kental Ehitus OÜ hinnapakkumine. Seega nimetatud pakkumine on asjasse tulnud X.X. i vahendusel. Maakohus tuvastas, et tegelikult nimetatud OÜ hinnapakkumist ei teinud. Asjaolu, et see hinnapakkumine on olnud X.X. i valduses, viitab temale kui tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumistega vahetult kokku puutunud isikule. Seega X.X. oli teadlik, et nõuetekohast hinnapakkumist pole läbi viidud (maakohtu otsuse lk 112).
163.Ringkonnakohus alljärgnevalt käsitleb E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioone seoses OÜ Setu Veis episoodidega I-III.
164.Apellatsioonides leitakse, et maakohus ei ole tuvastanud, missuguseid ebaseaduslikke juhiseid E. Mikenberg on andnud ning missuguseid võltsitud dokumente ta koostas ja millised andmeid neis ei vasta tegelikkusele. OÜ Setu Veis episoodides I-III ei ole tõendamist leidnud E. Mikenbergi roll ja teopanus temale etteheidetavates tegudes, E. Mikenberg ei ole PRIA-le valeandmeid esitanud ega andnud korraldusi valeandmeid sisaldavate dokumentide koostamiseks. Ta ainult osutas töövõtulepingute alusel nõustamisteenust. PRIA-le esitatavad taotlustoimikud panid füüsiliselt kokku konsulendid E.E. ja L.L. , kes on seda kinnitanud. E. Mikenbergi ülesandeks oli üksnes kontrollida, kas taotluse esitamise ajaks oli kogu vajalik dokumentatsioon koos ja et taotlus oleks PRIA-le õigeaegselt esitatud. Sellega seoses ta ei ole andnud B.J. ele juhiseid ebaseaduslikuks tegutsemiseks.
165.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas E. Mikenbergi teopanuse temale OÜ Setu Veis episoodides I-III etteheidetavates tegudes. See seisnes tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate toetuste taotlemiseks vajalike dokumentide koostamises ning näiliku müügitulu ja tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumiste tekitamises (vt põhjendused maakohtu otsuse lk 57-69, 71-74, 76-77, 80-81, 84-86, 92, 94-96, 99-100, 107-109, 111-113). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
166.Seoses taotleja tegutsemisvaldkonna kohta valeandmete esitamisega maakohus tuvastas, et loomade ümbervormistamine oli näilik ja tegelikult loomad OÜ-le Setu Veis kui loomapidajale üle ei läinud. Soovituse loomade põllumajandusloomade registris ümbervormistamiseks andis E. Mikenberg ja korralduse seda teha andis X.X. (maakohtu otsuse lk 54-57).
167.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et E. Mikenberg ei oma puutumust OÜ Setu Veis müügitulu-omatoodangu kujunemise asjaoludega, s.o L.T. e poolt allkirjastatud heinamüügi arvetega. Samuti ei nõustu väitega, et L.T. e ütlusi ei saa tõendina arvestada.
168.Maakohus on väidetavat heina tootmist kajastavaid arveid väga põhjalikult käsitlenud ning tuvastanud, et heina tegelikult ei toodetud ega müüdud. Seega on tegemist näiliku müügitulu näitamisega (maakohtu otsuse lk 57-69). Maakohus on välja toonud E. Mikenbergi puutumuse nende asjaoludega. Heina müügitulu 240 000 krooni on märgitud SMS Market OÜ 11.08.2008-31.12.2009 majandusaasta aruandes, mille on allkirjastanud juhatuse liige L.T. e. Maakohus tuvastas, et SMS Market OÜ (hilisem Setu Veis OÜ) kuulus kuni 2010 sügiseni Gateway OÜ-le (mis kuulus E. Mikenbergile) ning seega on alust eeldada, et SMS Market OÜ 2009 aasta tegevuse ja müügituluga seonduvat teavad just E. Mikenberg ja L.T. e.
Ringkonnakohus leiab, et L.T. e ütlusi saab usaldusväärse tõendina arvestada. Neist
nähtub, et 2009. aasta lõpus E. Mikenberg palus allkirjastada kaks tema poolt koostatud heina müügi arvet, s.o 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve nr 2. E. Mikenberg ütles talle, et hein on niidetud ja müüdud tema Palamusel olevalt kinnistult. Arve maksja pidi selguma hiljem. L.T. e allkirjastas need arved. 2010. a sügisel E. Mikenberg uuesti pöördus tema poole ja palus kinnitada majandusaasta aruande. Numbrid ühtisid varem allkirjastatud arvetega ja L.T. e kinnitas aruande ära. Hiljem haldusasjas L.T. e nägi E. Mikenbergi 2009. a suvel tehtud korraldust talle tegeleda heina müügiga. Tegelikult L.T. e sellist korraldust saanud ei olnud. E. Mikenberg selgitas, et oli selle tagantjärele kirjalikult vormistanud (maakohtu otsuse lk 6064).
170.Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust nähtub E. Mikenbergi otsene ja aktiivne tegevus seoses näiliku müügitulu näitamisega.
171.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et E. Mikenbergile ei saa ette heita hinnapakkumiste kohta kokkulepete sõlmimist, kuna E. Mikenberg eelviidatud tööde raames hinnapäringuid erinevatele ettevõtjatele ei teinud.
172.Maakohus on näidanud E. Mikenbergi seose hinnapakkumistega. Seda kinnitab 2010. a novembris ja 17.-21.12.2010 toimunud e-kirjavahetus, millest nähtuvalt OÜ Setu Veis I ja II episoodis hinnapakkumised valmisid E. Mikenbergi ja B.J. e koostöös, kusjuures just E. Mikenbergi antud juhiste alusel (maakohtu otsuse lk 72 ja 84). OÜ Setu Veis III episoodis ei ole maakohus tuvastanud E. Mikenbergi seost hinnapakkumistega (maakohtu otsuse lk 111112), kuid see ei anna alust teda selles episoodis õigeks mõista, sest tuvastatud on tema seos taotluse esitamise ja näiliku müügitulu näitamisega. Tema rolli kinnitab 27.11.2011 e-kiri, milles ta annab juhiseid, kuidas müügituluga seonduvat PRIA-le selgitada, olles ise teadlik, et heina ei toodetud. Seda juhist ongi kasutatud taotluse lisakontrolli käigus oma müügitulu tekkimise selgitamiseks (maakohtu otsuse lk 94 ja 109). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning leiab, et apellantide väited ei lükka neid järeldusi ümber.
173.Apellandid märgivad, et seoses OÜ Setu Veis 11.10.2010 K. Viitkinile võõrandamisega ei ole OÜ Setu Veis sularahakassat kunagi E. Mikenbergile üle antud.
174.Maakohus on tuvastanud, et SMS Market OÜ osa võõrandamise tehinguga omas vahetut kokkupuudet ka E. Mikenberg. Võõrandamise lepingus on pooled kinnitanud, et kassa summas 281 720 krooni on ostjale üle antud. Samas on ebaselge, kes kellele kassa üldse üle andis. X.X. on väitnud, et kassa võidi talle üle anda, kuid seda ei teinud M.R. , sest tema võõrandamisel M.R. iga koku ei puutunud. Olukorras, kus SMS Market OÜ tegevust korraldas ja juhtis tegelikult E. Mikenberg, on eluliselt usutav, et ka OÜ kassa oli tema käes, kuid ta eitab seda. Samas on kahtlused, kas kassa üldse eksisteeris, sest OÜ müüdi hinnaga 12 000 krooni, kuigi väidetavalt kassas oli 281 720 krooni. Puudub mõistlik seletus, miks oli vaja teha sedavõrd kahjulik tehing ja pigem viitab hind asjaolule, et lepingus märgitud vara tegelikult ei eksisteerinud. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast võõrandamist on OÜ Setu Veis tegevust tulnud finantseerida laenudega. Selleks polnuks aga vajadust, kui kassas olnuks 281 720 krooni (maakohtu otsuse lk 35 ja 67-68).
175.Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus pole tuvastanud, kas kassa üldse üle anti ja milline summa seal tegelikult oli, siis jäävad üles kõrvaldamata kahtlused ja need tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. See aga ei too kaasa nende õigeksmõistmist, sest süüdistuse asjaolud on tõendatud muude eelpool käsitletud tõendite kogumiga. OÜ-ga Setu Veis seotud IV episood
176.Eesmärgiga jätkata Ekso kontserni kuuluva ettevõtjana kontsernivälise äriühingu, s.o Setu Veis OÜ nimelt PRIA-st toetuste väljapetmist, esitas K. Viitkin koostöös X.X. iga 12.12.2011 PRIA Põlva büroos MAK meetme nr 1.4.1 raames OÜ Setu Veis nimelt
mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse avalduse koos lisadega, milles taotleti toetust summas 72 020 eurot põllumajandustehnika ostmiseks, milleks oli väiketraktor Foton FT 704, teleskooplaadur Manitou MLT 741-120, Jentail põhu- ja silorulooni purustaja ja Krone niiduk EasyCut9140 Shif-Easycut 32. Ekso kontserni kuuluvad ettevõtted ei oleks MAK meetme nr 1.4.1 alusel saanud toetust taotleda, kuivõrd nende ettevõtete töötajate arv kahel eelneval majandusaastal oli keskmiselt üle kümne, mistõttu otsustasid süüdistatavad toetust taotleda OÜ Setu Veis nimelt.
177.Samuti sai toetust taotleda ettevõte, kelle müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 2 400 eurot, mis aga OÜ-l Setu Veis puudus, samuti puudus nõutav tegutsemisaeg. Selleks kasutati juba varasemalt loodud näilikke müügiarveid (arved nr 2010-1, 2010-2, 2010-3 ja 2010-4), mille eesmärgiks oli luua näilik õiguslik alus, justkui antud tehingud oleks toimunud ja neid andmeid oli võimalik kajastada majandusaasta aruandes ning PRIA-le esitatavates muudes dokumentides. Kuna vastavalt MAK meetmele nr 1.4.1 sai maksimumpunktid müügituluga, mis jäi vahemikku 19 174 – 63 911 eurot, siis näilikult koostatud arvel nr 2010-4 müügitulu näitamine summas 19 174 eurot kandis maksimumpunktide saamise eesmärki. Näiliku müügitulu olemasolu summas 971 000 krooni kinnitas K. Viitkin koostöös X.X. i ja E. Mikenbergiga 30.06.2011 äriregistrile esitatud OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta aruandes. Eeltoodu kajastus ka PRIAle taotluse esitamiseks vajalikus dokumentatsioonis.
178.Lisaks eeltoodud tingimustele oli nõutav veel ka see, et investeeringu maksumuse väljaselgitamiseks peab olema võetud vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. Vahetult enne toetuseavalduse esitamist leppisid süüdistatavad kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid väiketraktor Foton hinnapakkumine korraldati selliselt, et pakkumises osales AS Ekso. Seega jäeti võtmata kolm võrdlevat pakkumist, kuivõrd AS Ekso ei oleks saanud MAK meetme nr 1.4.1 alusel olla pakkujaks. Teiseks võltsiti OÜ KB Ehitusmasinad nimel hinnapakkumist nii väiketraktor Foton kui ka teleskooplaadur Manitou pakkumiste puhul selliselt, et mõlema pakkumise koostasid süüdistatavad. Tegelikkuses OÜ KB Ehitusmasinad ei ole nimetatud põllumajandusmasinatele Setu Veis OÜ nimel pakkumist teinud.
179.Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA ametnikud avastasid hilisema menetluse käigus müügituluga manipuleerimise ja PRIA peadirektori 12.03.2012 otsusega nr 13-6/603 jäeti taotlus rahuldamata. Maakohtu järeldused
180.Erinevalt muudest E. Mikenbergi osalusel toimunud investeeringutoetuste taotlemiste episoodidest puuduvad käesoleval juhul E. Mikenbergi osalust kinnitavad süüdistatavate või tunnistajate ütlused. Samuti puudub olemasolevate tõendite hulgas nõustamisteenuse osutamist tõendav töövõtuleping, mõni selle eest tasumisele viitav arve, kassa sissetuleku order või ülekanne OÜ Setu Veis kontol.
181.E. Mikenbergi 09.05.2011 e-kirjast X.X. ile nähtub, et plaanis oli hakata OÜ Setu Veis nimel toetust taotlema muuhulgas ka käesoleva MAK meetme nr 1.4.1 alusel. Ka on olemas e-kirjavahetus, milles E. Mikenberg selgitab määruse nr 89 nõudeid. Kuid üksnes plaani olemasolu ja määruse nr 89 nõuete selgitamine ei seosta maakohtu arvates E. Mikenbergi küllaldaselt OÜ Setu Veis nimel antud investeeringutoetuse avalduse esitamisega. Erinevalt muudest E. Mikenbergi osalusel toimunud investeeringutoetuste taotlemiste episoodidest puudub käesoleval juhul tõendite hulgas konkreetselt antud taotlust puudutav e-kirjavahetus (näiteks seoses hinnapakkumistega vms).
182.Küll aga viitab K. Viitkini seotusele antud investeeringutoetuse taotlemisega otseselt asjaolu, et ta on allkirjastanud investeeringutoetuse avalduse ja ise selle vahetult PRIA-le esitanud. Antud juhul on avaldus allkirjastatud ka paberkandjal. Avalduse paberkandjal allkirjastamise puhul on K. Viitkin dokumente vahetult näinud. Avalduse blanketil on sõnaselgelt märgitud, et tegemist on investeeringutoetuse avaldusega. Sellist dokumenti vahetult käes hoides ja allkirjastades pidi K. Viitkin ka seega aru saama, et ta osaleb OÜ Setu Veis nimel investeeringutoetuse taotlemise menetluses. Investeeringutoetuse taotlemise avalduse allakirjutamine lükkab ümber K. Viitkini väite, et ta toetuse taotlemisest midagi ei tea.
183.Nagu maakohus eespool on tuvastanud, oli X.X. OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. K. Viitkini kinnitusel esitas ta PRIA-sse investeeringutoetuse avalduse X.X. i palvel. Eeltoodu annab alust asuda seisukohale, et antud investeeringutoetuse taotlemine toimus X.X. i ja K. Viitkini koostöös.
184.Müügitulu osas on OÜ Setu Veis toetunud sisuliselt samasugustele asjaoludele, nagu eelmises investeeringutoetuse (viitenumbriga 142011490528) taotlemise asjas. Nagu maakohus eespool tuvastas (OÜ Setu Veis III episood), tugineb OÜ Setu Veis poolt 2010 a. müügituluna deklareeritud summa OÜ Setu Veis 16.10.2010 arvele 2010-1, 25.10.2010 arvele 2010-2, 01.11.2010 arvele 2010-3, 01.11.2010 arvele 2010-4. Samas ei ole OÜ Setu Veis neil arvetel näidatud kaupa tegelikult tootnud ja müünud ning arvete koostamise eesmärgiks oli luua väärmulje antud tehingute toimumisest. Näiliku müügitulu näitamine tegelikuna on kandnud eesmärki tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Setu Veis vastab ka käesolevas investeeringutoetuse asjas nõuetele, s.o määruse nr 89 § 2 lg-le 1 p 2 ja § 3 lg 1-le p 1.
185.OÜ Setu Veis tegevust korraldava ja juhtiva isikuna oli X.X. ile teada, et OÜ-l Setu Veis 2010 a. põllumajandussaaduste müügist saadud tulu puudus. K. Viitkin on tegelikkusele mittevastava müügitulu olemasolu lisaks OÜ Setu Veis 2010 a. majandusaasta aruandele kinnitanud ka investeeringutoetuse avalduses. Just viimati nimetatud tegevus seostab K. Viitkinit käesoleva investeeringutoetuse taotlemisel müügitulu kohta ebaõigete andmete esitamisega. K. Viitkini enda ütluste kohaselt ei olnud tal väidetavalt OÜ Setu Veis tegevusest ülevaadet. Samas on ta investeeringutoetuse avalduses kinnitanud selles näidatud müügitulu olemasolu. Selliselt käitudes K. Viitkin sisuliselt aktsepteeris olukorda, et avalduses näidatu ei pruugi olla õige.
186.Asjaolu, et avalduses näidatu ei vasta tegelikkusele, pidi K. Viitkinile 2011 detsembriks olema ka juba tegelikult teada. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olnud E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kirjas P.J. ele, X.X. ile ja K. Viitkinile koos manusega annab E. Mikenberg viimastele juhiseid, kuidas müügituluga (sh ka 2010 a. müügituluga) seonduvat PRIA-le selgitada. Kuigi tegemist (nagu kohus eespool tuvastas) on taotluse viitenumbriga nr 141010652330 (OÜ Setu Veis III episood) lisakontrolli käigus kasutatud andmetega, pidi K. Viitkinile sellest e-kirjast olema arusaadav, et OÜ Setu Veis 2010 a. müügituluga on küsitavusi. Vaatamata sellele kinnitas ta sellise müügitulu olemasolu 12.12.2011 PRIA-le esitatud investeeringutoetuse avalduses.
187.Koos OÜ Setu Veis avaldusega on PRIA-le esitatud erinevaid hinnapakkumisi seoses põllumajandustehnika soetamisega. OÜ Stokker Agri, AS Dotnuvos Projektai ja OÜ Starter ST poolt esitatud hinnapakkumistest osutus parimaks OÜ Starter ST Jeantil põhu- ja silorulooni purusti pakkumine maksumusega 13 900 eurot.
188.AS Intrac Eesti, AS Merco ja OÜ KB Ehitusmasinad hinnapakkumistest osutus parimaks OÜ KB Ehitusmasinad teleskooplaaduri Manitou MLT 741-120 pakkumine maksumusega 74 800 eurot.
189.AS Konekesko Eesti, OÜ Agriland ja Jatiina OÜ Krone hinnapakkumistest osutus parimaks niiduki EasyCut 9140 Shift + Easycut 32 pakkumine maksumusega 31 600 eurot.
190.AS Ekso, OÜ Farm Est ja OÜ KB Ehitusmasinad hinnapakkumistest osutus parimaks väiketraktor Foton FT 704 pakkumine maksumusega 18 200 eurot.
191.Hinnapakkumiste võrdlustabelitele on taotleja esindajana ja allkirjastajana märgitud K. Viitkin.
192.Tunnistajate S.S. i (OÜ Starter ST), M.P. (AS Ekso), I.L. (OÜ Agriland) ja R.L. e (AS Dotnuvos Projektai) ütlused tõendavad, et enamik hinnapakkumistest on esitanud neis märgitud isikud. Tunnistaja K.B. e ütluste kohaselt ei ole KB Ehitusmasinad OÜ 02.12.2011 ja 05.12.2011 hinnapakkumisi (s.o väiketraktor Foton ja teleskooplaadur Manitou hinnapakkumised) tema esitanud.
193.Tunnistajad I.L. , S.S. ja R.L. e on viidanud X.X. ile kui ühele isikule, kellega neil seoses hinnapakkumiste tegemisega on olnud kokkupuude. Oma kokkupuudet hinnapakkumiste küsimisega ei ole sisuliselt eitanud ka X.X. . Viidatud tunnistajate ütlused kogumis X.X. i ütlustega seostavad X.X. it hinnapakkumise menetlusega. Tuleb nentida, et usaldusväärselt ei ole siiski tõendatud, kes OÜ KB Ehitusmasinad 02.12.2011 ja 05.12.2011 hinnapakkumised koostas (kas B.J. või X.X. ). Olles ise seotud nii AS-ga Ekso kui OÜ-ga Setu Veis, pidi X.X. ile teada olema, et AS Ekso ei saa antud juhul üheks pakkujaks olla. Seega vähemalt ühe investeeringuobjekti, s.o väiketraktor Foton FT 704 puhul pidi X.X. aru saama, et kolm nõuetekohast pakkumist puudub.
194.Kuna hinnapakkumiste võrdlustabelid allkirjastas K.Viitkin, on K. Viitkin seotud ka hinnapakkumise menetlusega. X.X. i abikaasana ei saanud K. Viitkinile olla teadmata asjaolu, et X.X. on seotud mõlema äriühinguga. Seega vähemalt ühe investeeringuobjekti, s.o väiketraktor Foton FT 704, puhul pidi K. Viitkin aru saama, et seda ei saa arvestada ja kolm nõuetekohast pakkumist tegelikult puudub. X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon
195.Maakohus leidis, et hinnapakkumine traktorile Foton FT704 ei vasta nõuetele, kuna pakkumise on teinud AS Ekso, mistõttu ei ole täidetud kolme hinnapakkumise võtmise nõue (maakohtu otsus lk 125). Viidatud pakkumine ei ole võltsitud ning tuvastamist ei ole leidnud, et selles näidatud hind oleks liiga kõrge. Sisuliselt heidetakse X.X. ile ette seda, et tal puudus taotlejaga õiguslik seos, kuid kuna ta omas taotleja üle mõju, siis ta ei oleks tohtinud AS Ekso nimelt üldse pakkumist teha. Ning kuna ta seda tegi, on tegemist valeandmete esitamisega, mis peaks kaasa tooma kriminaalkaristuse.
196.Kuna pakkumine traktorile Foton FT704 on õige ning määruses nimetatud seosed AS-il Ekso taotlejaga puuduvad, siis ei saa ka rääkida kuriteost. Eeltoodust nähtuvalt tuginetakse kohtuotsuses mitte juriidilis-formaalsele seotusele, vaid faktilisele, s.o faktilist mõju omavate isikute tegevusele. Kaitsja hinnangul ei vasta selline lähenemine karistusõiguslikule määratletuspõhimõttele, sest asjakohased määrused käsitlevad vaid juhatuse/nõukogu või osaluse/aktsiate omamise seosest. Laiendav tõlgendamine viib analoogiakeelu rikkumiseni. Meetmemääruste seletuskirjades on läbivalt märgitud, et taotleja ja hinnapakkuja seose läbi juhatuse/nõukogu liikmesuse või osaluse/aktsiate omamise keelu läbi püütakse vältida taotleja ja hinnapakkuja seotust, mis võib kaasa tuua ülehinnatud ehk kahjulikud tehingud EL finantshuvidest lähtuvalt. Järelikult ei too ka juriidilis-formaalse seose olemasolu vältimatult kaasa meetmemääruse nõuetele mittevastavat hinnapakkumist. K. Viitkini kaitsja apellatsioon
Apellandi hinnangul ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud. Kuigi K. Viitkin on
esitanud 12.12.2011 OÜ Setu Veis nimel taotluse viitenumbriga 141011652910 PRIA Põlvamaa teenindusbüroosse, ei ole sellega süüteokoosseis täidetud. KarS § 210 lg 2 järgi on karistatav üksnes tahtlikult toimepandud tegu. Maakohus on tuvastanud, et X.X. oli OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. K. Viitkini kinnitusel esitas ta PRIA-sse investeeringutoetuse avalduse X.X. i palvel. X.X. i 21.03.2017 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud K. Viitkin investeeringutoetuste taotlemisega kursis. Kui oli vaja mingit allkirja, võttis X.X. dokumendid koju kaasa ja palus need abikaasal allkirjastada. OÜ Setu Veis investeeringutoetuste kokkupanemisega tegeles B.J. , kelle ütluste kohaselt koostati toetusetaotlus ja selle lisad viimasel hetkel, mistõttu ei olnud K. Viitkinil võimalik nende tegelikkusele vastavust sisuliselt kontrollida. K. Viitkin on neid ütlusi 9.02.2017 kohtuistungil kinnitanud. Eeltoodu osutab sellele, et K. Viitkin ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud ega ei olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis. Seega on K. Viitkin allkirjastanud investeeringutoetuse taotluse, teadmata, et see võib sisaldada ebaõigeid andmeid. Kuna K. Viitkinile ei olnud teada toetuste taotlemise asjaolud ega see, et PRIA-le esitatud dokumendid võivad sisaldada ebaõigeid andmeid, ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud (puudub tahtlus). Avalduses esitatud andmete kontrollimata jätmisega rikkus K. Viitkin korraliku ettevõtja hoolsust, kuid see ei ole piisav selleks, et teda kriminaalvastutusele võtta, kuna tegemist on ettevaatamatusega.
198.Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et K. Viitkin aktsepteeris investeeringutoetuse avalduse allkirjastamisega olukorda, et avalduses näidatu ei pruugi olla õige. Maakohus ei ole põhjendanud, millistel tõenditel selline järeldus põhineb. Maakohtu seisukoht oleks õige, kui maakohtus uuritud tõenditest nähtuks, et K. Viitkinil pidi olema tekkinud põhjendatud kahtlus selle kohta, et avalduses esitatud andmed ei pruugi olla õiged. Maakohus leidis, et asjaolu, et väidetava müügitulu tekkimise ajal oli K. Viitkin äriühingu juhatuse liige, kuid ta ise vastavaid tehinguid polnud teinud, andis K. Viitkinile piisava aluse eeldada, et investeeringutoetuse avalduses näidatud müügitulu pole õige. Apellant sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus on tuvastanud, et K. Viitkin OÜ Setu Veis tegevust ise vahetult igapäevaselt ei korraldanud ega juhtinud, vaid seda tegi X.X. . Seega oli K. Viitkinil piisav alus eeldada, et vastavad tehingud on teinud X.X. ja majandusaasta aruandes märgitud andmed on õiged. Seega ei olnud K. Viitkinil alust eeldada, et investeeringutoetuse avalduses näidatud müügitulu pole õige.
199.Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et K. Viitkinile pidi olema 2011 detsembriks teada asjaolu, et avalduses näidatu ei vasta tegelikkusele. Maakohus on seejuures viidanud E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olnud E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kirjale, mis on saadetud raamatupidajale P.V. le (mitte P.J. ele, nagu kohtuotsuses on märgitud), X.X. ile ja K. Viitkinile ning milles E. Mikenberg edastab selgitused, mille K. Viitkin pidi esitama PRIA-le. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et K. Viitkinile pidi sellest e-kirjast olema aru saadav, et OÜ-l Setu Veis on 2010. a müügituluga küsitavusi. Kuna OÜ Setu Veis tegevust korraldas ja juhtis X.X. , kes kasutas toetuste taotlemisel E. Mikenbergi abi, ei olnud K. Viitkin toetuste taotlemise asjaoludest ega tingimustest teadlik ja võis eeldada, et E. Mikenberg nõustamisel koostatud dokumendid on nõuetekohased ja sisaldavad tegelikkusele vastavaid andmeid.
200.Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vähemalt ühe investeeringuobjekti puhul pidi K. Viitkin aru saama, et seda ei saa arvestada ja kolm nõuetekohast pakkumist tegelikult puudub. Maakohus leidis, et vähemalt ühe investeeringuobjekti, so. väiketraktor Foton FT 704 puhul pidi K. Viitkin aru saama, et seda ei saa arvestada ja kolm nõuetekohast pakkumist tegelikult puudub, kuna selle pakkumise tegi X.X. iga seotud AS Ekso. Selline seisukoht ei ole õige. Kuigi K. Viitkin on allkirjastanud selle episoodiga seotud hinnapakkumiste
võrdlustabelid, ei seostanud ükski hinnapakkumiste koostamisega seoses üle kuulatud tunnistaja K. Viitkinit hinnapakkumiste koostamisega ega olnud K. Viitkiniga sel teemal suhelnud. Kuna K. Viitkin ei olnud hinnapakkumiste koostamisega seotud, ei teadnud ta, et AS Ekso ei või hinnapakkumist teha. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud investeeringutoetuse taotlemine toimus X.X. i ja K. Viitkini koostöös. Selline maakohtu seisukoht osutab sellele, et maakohtu hinnangul panid X.X. ja K. Viitkin teo toime isikute grupis, mis ei ole õige (RKKKo nr 3-1-1-88-03, p 10; 3-1-1-10-15, p 12).
201.Maakohtu tuvastatud asjaolud ei osuta sellele, et K. Viitkin hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all ja valitses tegu. Käesolevas asjas läbiviidud käekirjaekspertiisiga on tuvastatud, et suurel hulgal dokumentidel on K. Viitkini allkiri võltsitud. Käesoleva episoodiga seoses omab tähtsust, et dokumendil, milles on näidatud andmed OÜ Setu Veis 2010. a müügitulu ja bilansi kohta, on K. Viitkini allkiri võltsitud. Ekspertiisiakt tõendab, et K. Viitkini allkirja võltsides on koostatud toetuste taotlemiseks tähtsust omavaid dokumente ja tehtud OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemiseks vajalikke toiminguid ilma, et K. Viitkin oleks ise selles osalenud. Seega ei olnud K. Viitkini osalemine OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemisel vajalik ega määrav. Kuna K. Viitkin ei hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud seda tegu, ei vasta K. Viitkin teo täideviija tunnustele.
202.Kohtuotsuses on viidatud ka K. Viitkini ja E. Mikenbergi vahelisele e-kirjavahetusele, mis on toimunud 19.01 – 20.01.2012 ja 15.10.2012, milles K. Viitkin on tundnud huvi OÜ Setu Veis 2011. a käibenumbrite kujundamise kohta ja milliseid andmeid näidata OÜ Setu Veis aruandes, kuna eelmise aasta aruandest nähtuvalt oli OÜ Setu Veis kahjumis. Kuna nimetatud e-kirjavahetus toimus pärast avalduse 12.12.2011 PRIA-le esitamist, ei tõenda see kirjavahetus, et K. Viitkin oli avalduse esitamise ajal teadlik valeandmete esitamisest.
203.Maakohus on leidnud, et olukorras, kus K. Viitkini osalemist äriühingu juhtimises takistas süüdistatavate endi kinnitusel väikse lapsega kodus viibimine ja äriühingut pidi nagunii hakkama juhtima X.X. , on äärmiselt ebamõistlik juhatuse liikmeks valida K. Viitkinit. Maakohtu hinnangul ei ole sellisele käitumisele veenvat selgitust andnud kohtuistungil ka süüdistatavad ise. Apellant selle seisukohaga ei nõustu. X.X. selgitas 19.09.2017 kohtuistungil, et K. Viitkin sai OÜ Setu Veis ja OÜ Veskivilly juhatuse liikmeks sellepärast, et selle eest võis saada taotluste hindamisel lisapunkte. X.X. i selgitus on õige, kuna Põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 lisa 6 (Taotluse hindamise kriteeriumid põllumajandustootjale ja muule mikroettevõtjale) p 6 kohaselt eelistatakse taotluste hindamisel taotlejat, kelle kavandatav investeeringuobjekt avaldab mõju naisettevõtlusele (s.t kui põllumajandus-ettevõtlusega tegeleb naine). Prokuröri apellatsioon
204.Prokurör on seisukohal, et maakohus on andnud E. Mikenbergi teole ebaõige hinnangu, millega on kaasnenud ebaõige otsuse tegemine, s.o E. Mikenbergi õigeksmõistmine.
205.Maakohus on OÜ Setu Veis III episoodi analüüsides asunud seisukohale, et OÜ Setu Veis 2010 a. müügitulu andmed olid näilikud ja tegelikkuses OÜ-l Setu Veis vastav müügitulu puudus. Samuti leidis maakohus, et antud ebaõiged andmed on loodud PRIA-lt toetuste taotlemise eesmärgil ja E. Mikenberg on seotud OÜ Setu Veis müügitulu kohta ebaõigete andmete loomise ja esitamisega. Täpselt samasid majandusandmeid OÜ Setu Veis 2010 a. müügitulu kohta kasutati taotlemisel ka OÜ Setu Veis IV episoodi puhul. Seega on maakohus tuvastanud, et OÜ Setu Veis IV episoodis kasutati müügitulu osas ebaõigeid andmeid, mille loomises on osalenud ka E. Mikenberg.
206.Edasi tõusetub küsimus sellest, kas E. Mikenberg koostas need valeandmed soodustuse taotlemise eesmärgil. Kogutud tõenditest ja maakohtu järeldustest nähtub, et 2010 a. müügitulu andmeid võltsiti just sellel eesmärgil, et nende alusel OÜ Setu Veis nimel PRIA-lt soodustusi taotleda. Need andmed oli soodustusrelevantseteks andmeteks, millest sõltus taotlejaks kvalifitseerumine ja võimaliku investeeringutoetuse saamine. Maakohus on jõudnud järeldusele, et seoses eelnevate OÜ Setu Veis episoodidega võrreldes sarnaste tõendite puudumine ei tõenda E. Mikenbergi osalust antud kuriteo toimepanemisel täideviijana ning ainuüksi müügituluga seonduv ei seosta E. Mikenbergi käesoleva taotlusega.
207.Maakohus on selles kontekstis analüüsinud ka E. Mikenbergi arvuti vaatlusprotokolli ning leidnud, et arvuti vaatluses sisalduvad e-kirjad on kaudsed tõendid ja ka need ei tõenda E. Mikenbergi seotust konkreetse episoodiga. Maakohus on neid tõendeid hinnates teinud järelduse, et seda kirjavahetust saab pidada toetuse taotlemise planeerimiseks, mitte aga konkreetseks tegevuseks toetuse taotlemisel. Prokurör leiab, et maakohus on neid tõendeid hinnanud ühekülgselt ja puudulikult ning see on viinud maakohtu järeldused tegelike faktiliste asjaoludega mittevastavusse. Maakohus on neid tõendeid hinnanud üksnes selles kontekstis, kas need tõendavad E. Mikenbergi poolt teo toimpanemist, aga samas on maakohus jätnud need tõendid hindamata selles kontekstis, kas E. Mikenberg pidi aru saama, et tema osalusel loodud valeandmete alusel esitatakse PRIA-le taotlus teiste isikute, s.o K. Viitkini ja X.X. i poolt. Jaatava vastuse korral oleks tulnud maakohtul edasi analüüsida, kas E. Mikenbergi tegu ei ole kvalifitseeritav sooduskelmuse katsele kaasaaitamisena.
208.On õige, et antud episoodi puhul ei leidnud tõendamist, et E. Mikenberg oleks osutanud kirjaliku lepingu alusel teenust ja talle oleks arvete alusel tasutud. Samas ei tähenda sellise lepingulise suhte puudumine ilmtingimata seda, et isik ei oleks osalenud kuriteo toimepanemises. Kui ka E. Mikenberg ei valmistanud ise selle taotluse dokumentatsiooni kokkupanekut ja esitamist ette, siis ebaõige müügitulu loomisega aitas ta kindlasti kaasa valeandmete esitamisele, sest tema kaasabil loodud andmeid kasutati taotlemisel.
209.Prokurör leiab, et esitatud tõenditest saab järeldada, et E. Mikenberg teadis väga selgelt, et nende andmete alusel on kavas taotleda PRIA-lt toetust ka OÜ Setu Veis IV episoodi puhul, mida näitab tema arvuti vaatlus, kus ta 09.05.2011 e-kirjas otseselt sellele viitab ja hiljem, s.o 09.11.2011 ja 22.11.2011 nõustab ning annab otseselt informatsiooni seoses tingimustega. Seega oli tema tegevuse tulemusena loodud ebaõiged andmed, mille alusel oli võimalik esitada taotlusi PRIA-le ja mida ka E. Mikenbergi teadmisel tehti.
210.Selles olukorras, kus maakohus jõudis järeldusteni, et E. Mikenberg ei ole täideviijana antud teo toimepanemises osalenud, oleks maakohtul tulnud kaaluda E. Mikenbergi teo kvalifitseerimist muu kuriteost osavõtu vormina, s.o kaasaaitamisena. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-55-09 p-st 20 ei saa kohus automaatselt mõista süüdistatavat õigeks juhul, kui loeb välistatuks süüdistatava süüdimõistmise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritavas teos. Enne õigeksmõistva otsuse tegemist peab kohus omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava tegu vastab mõnele muule karistusseadustiku normile, mille järgi oleks tegu võimalik ümber kvalifitseerida.
211.Prokurör on seisukohal, et kui maakohus tuvastas E. Mikenbergi käitumises kaastäideviimise puudumise ja seetõttu mõistis ta õigeks, siis oleks tulnud maakohtul eelnevalt kaaluda, kas E. Mikenbergi käitumises esinevad soodustuskelmuse katsele kaasaitamise tunnused.
212.Eeltoodust tulenevalt taotleb prokurör kõnealuste tõendite uuesti hindamist ja E. Mikenbergi süüdimõistmist OÜ Setu Veis IV episoodis KarS §-de 22 lg 3 – 25 lg 2 – 210 lg 2 alusel kvalifitseeritavas kuriteos.
213.Antud kooseisu faktiliste asjaolude osas on süüdistataval olnud piisav võimalus ennast kaitsta, kuivõrd antud asjaolud leidsid käsitlemist tõendite kohtuliku uurimise käigus. See, et maakohus ei lugenud tõendatuks E. Mikenbergi tegvust OÜ Setu Veis IV episoodis KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 kuriteo kooseisus täideviijana ja jättis kaalumata tema teo kvalifitseerimist KarS § 22 lg 3 – 25 lg 2 – 210 lg 2 alusel, on kaasa toonud E. Mikenbergi õigeksmõistmise ja seega ebaõige kohtuotsuse tegemise.
214.Kuivõrd ringkonnakohus on pädev maakohtu poolt kohaldatud kuriteo kvalifikatsiooni ümber hindama, siis taotleb prokurör KrMS §-st 340 lg 4 p 3 kohaselt E. Mikenbergi süüditunnistamist OÜ Setu Veis IV episoodis. E. Mikenbergi ja tema kaitsja vastuväited prokuröri apellatsioonile
215.Vastuväidetes palutakse jätta maakohtu õigeksmõistev otsus selles episoodis muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata.
216.Vastuväidetes leitakse, et maakohus on otsuses põhjalikult käsitlenud, miks E. Mikenbergi ei saa seostada selles episoodis investeeringutoetuse avaldusega seotud asjaajamisega ja selle esitamisega PRIA-le.
217.Maakohtus leidis tõendamist, et E. Mikenberg ei tea, kes toetuse taotlemisega seotud asju ajas. Selles episoodis ei ole sõlmitud töövõtulepingut, teenuse eest ei ole esitatud arvet, puuduvad töö eest tasumist kinnitavad dokumendid, mitte keegi isikutest, kes toetuse taotlemisega kokku puutus, ei kinnita E. Mikenbergi seost toetuse taotlemisega. Taotlust ei koostanud temaga koostööd teinud L.L. ega E.E. , vaid talle tundmatu isik. Ta ei korraldanud taotluse nõustamist, seda tegi konsulent M. Koger. Viide E. Mikenbergi e-kirjadele ei tõenda tema süüd, sest neis kirjades ta esitas avalikult kättesaadavat infot. Tal ei olnud seost Setu Veis OÜ müügitulu käsitlevate andmete loomise või esitamisega. Ta ei olnud seotud heina tootmise või selle müügiga 2010 a. Asjaolu, et Setu Veis OÜ 2010 aasta majandusandmeid müügitulu kohta kasutati ka selles episoodis, ei ole puutumuses E. Mikenbergiga. Ta ei osalenud selle toetuse taotlemise üheski etapis.
218.Prokuröri taotlus kvalifitseerida E. Mikenbergi käitumine selles episoodis soodustuskelmuse katsele kaasaaitamisena ei tugine asjas tuvastatud faktilistele asjaoludele.
Selleks, et käsitleda isikut kaasaaitajana, peab olema täidetud 3 tingimust:
220.Osa saab võtta ainult õigusvastasest teost – selleks oleks E. Mikenberg pidanud teadma, et infot küsiti millegi õigusvastase toimepanemiseks, kuid temal puudus teadmine, et see taotlus esitatakse.
221.Osavõtutegu peab olema tahtlik ning hõlmama tahtliku põhiteo – kuivõrd E. Mikenbergil ei ole puutumust taotluse kokkupaneku ega selle esitamisega, ei saanud tema tahtlus olla kuidagi suunatud toetuse taotlemisega seotud asjaoludele.
222.Osa saab võtta ainult teise isiku teost - E. Mikenberg ei saanud millestki osa võtta, kuna temalt teenust ei tellitud.
223.Prokurör ei ole põhjendanud, milline oli E. Mikenbergi teopanus konkreetselt. Osutatud on üksnes üldiselt tema osalemisele süüteo toimepanemises, kuid sellest ei piisa, et sisustada tema teopanust (RKKKo nr 3-1-1-101-05 p 8, 3-1-1-75-11 p-d 7-8). Millise tegevusega ta toetas tegu, seda prokuröri apellatsioonist ei selgu. Välja ei ole toodud ka põhjusliku seose olemasolu, kuidas oli kaasaaitamine põhiteoga põhjuslikus seoses. Ei ole tõendatud, et ekirjades vahetatud info oleks mõjutanud toetuse taotlemist ja taotleja poolt läbitud etappe PRIA-s.
Ringkonnakohtu järeldused apellatsioonidega
seoses
OÜ
Setu
Veis
IV
episoodi
puudutavate
224.OÜ Setu Veis IV episoodi vaidlustavad X.X. ja K. Viitkin, kes taotlevad õigeksmõistmist. E. Mikenbergi õigeksmõistmise vaidlustas prokurör, taotledes tema süüdimõistmist. Ringkonnakohus leiab, et X.X. i ja E. Mikenbergi osas esitatud taotlused ei kuulu rahuldamisele. K. Viitkin tuleb selles episoodis õigeks mõista. Vastuseks taotlustele ringkonnakohus märgib järgmist.
225.X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et kuna X.X. on AS EKSO ainuaktsionär ja juhatuse liige ning samas ka OÜ Setu Veis osa ühisomanik ning selle OÜ tegevust korraldav ja juhtiv isik, siis AS EKSO ei tohtinud pakkujaks olla ja sellega rikuti määrust nr 89. Kaitsja leiab, et maakohus tugineb mitte juriidilis-formaalsele seotusele, vaid faktilisele, s.o faktilist mõju omavate isikute tegevusele. Kaitsja hinnangul ei vasta selline lähenemine karistusõiguslikule määratletuspõhimõttele, sest asjakohased määrused käsitlevad vaid juhatuse/nõukogu või osaluse/aktsiate omamise seost. Laiendav tõlgendamine viib analoogiakeelu rikkumiseni. Meetmemääruste seletuskirjades on läbivalt märgitud, et taotleja ja hinnapakkuja seose läbi juhatuse/nõukogu liikmesuse või osaluse/aktsiate omamise keelu läbi püütakse vältida taotleja ja hinnapakkuja seotust, mis võib kaasa tuua ülehinnatud ehk kahjulikud tehingud EL finantshuvidest lähtuvalt. Järelikult ei too ka juriidilis-formaalse seose olemasolu vältimatult kaasa meetmemääruse nõuetele mittevastavat hinnapakkumist.
226.Maakohtu järeldus tugineb määruse nr 89 § 7 lg-le 8, mille kohaselt taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Seda asjaolu on OÜ Setu Veis investeeringutoetuse avalduses ka sõnaselgelt kinnitanud. Tegelikult aga X.X. on AS EKSO ainuaktsionär ja juhatuse liige ning samas ka OÜ Setu Veis osa ühisomanik ning selle OÜ tegevust korraldav ja juhtiv isik. Seega määruse nr 89 § 7 lg 8 kohaselt AS EKSO ei tohtinud pakkujaks olla. Kuna seda nõuet rikuti, siis traktor Foton FT 704 puhul ei ole täidetud määruse nr 89 § 7 lg-s 1 nõutavat kolme hinnapakkumist (maakohtu otsuse lk 125).
227.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et maakohus ei ole viidatud sätet laiendavalt tõlgendanud ega meetmemääruse seletuskirja seisukohti eiranud.
228.K. Viitkini kaitsja hinnangul ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud. Kuigi K. Viitkin on esitanud 12.12.2011 OÜ Setu Veis nimel taotluse PRIA-le, ei ole sellega süüteokoosseis täidetud. KarS § 210 lg 2 järgi on karistatav üksnes tahtlikult toimepandud tegu. Maakohus on tuvastanud, et X.X. oli OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. K. Viitkini kinnitusel esitas ta investeeringutoetuse avalduse X.X. i palvel. X.X. i ütluste kohaselt ei olnud K. Viitkin investeeringutoetuste taotlemisega kursis. OÜ Setu Veis investeeringutoetuste kokkupanemisega tegeles B.J. , kelle ütluste kohaselt koostati toetusetaotlus ja selle lisad viimasel hetkel, mistõttu ei olnud K. Viitkinil võimalik nende tegelikkusele vastavust sisuliselt kontrollida. Eeltoodu osutab sellele, et K. Viitkin ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud ega olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis. K. Viitkin on allkirjastanud investeeringutoetuse taotluse, teadmata, et see võib sisaldada ebaõigeid andmeid. Seega ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud (puudub tahtlus). Avalduses esitatud andmete kontrollimata jätmisega rikkus K. Viitkin korraliku ettevõtja hoolsust, kuid see ei ole piisav selleks, et teda kriminaalvastutusele võtta, kuna tegemist on ettevaatamatusega.
229.Maakohus tuvastas, et K. Viitkin oli avalduse esitamise ajal OÜ Setu Veis juhatuse liige. Ta allkirjastas investeeringutoetuse avalduse ja esitas ise selle PRIA-le. Seega on ta nimetatud
dokumenti vahetult käes hoidnud ja selle sisu näinud ning pidi aru saama, et ta osaleb investeeringutoetuse taotlemise menetluses. Eeltoodu lükkab ümber tema väite, et ta toetuse taotlemise asjaoludest midagi ei tea (maakohtu otsuse lk 117).
230.Ringkonnakohus leiab, et süüteo subjektiivne koosseis ei ole K. Viitkini osas täidetud. Kaitsja väidab, et K. Viitkin, jättes kontrollimata andmete tegelikkusele vastavuse ja allkirjastades investeeringutoetuse avalduse, ei teadnud, et see sisaldab ebaõigeid andmeid.
231.Ringkonnakohus nõustub selle väitega ja leiab, et K. Viitkini tahtlik tegevus soodustuskelmuse toimepanemiseks ei ole tõendamist leidnud. Teda süüdistatakse soodustuskelmuse toimepanemises isikute grupis, mille eesmärgiks oli petta PRIA-st välja erinevaid toetusi. Süüdistuse kohaselt K. Viitkini roll pettuses seisnes muuhulgas ka PRIA-le ebaõigete andmetega dokumentide esitamises ja nende allkirjastamises. Samas on tuvastatud, et neid toiminguid tegi ta oma abikaasa X.X. i palvel ja seda ka 12.12.2011 taotluse esitamisel. Süüdistuse kohaselt see toimus tahtlikult nende omavahelises koostöös ja see täidabki kuriteo subjektiivse külje.
232.Ringkonnakohus juba eespool leidis, et abikaasa palvel dokumentide esitamine ja nende allkirjastamine ei tähenda nende omavahelist koostööd soodustuskelmuse toimepanemiseks, sest asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et K. Viitkin oli teadlik dokumentides esitatud andmete tegelikkusele mittevastavusest ja eesmärgist nende abil toetusi välja petta (vt käesoleva otsuse p 154).
233.Prokurör väidab, et kuivõrd K. Viitkin oli teadlik, et asus äriühingu ette variisikuks eesmärgil, et PRIA-st toetusi taotleda, siis pidi ta ka vähemalt möönma, et tegemist võib olla pettuse teel toetuste taotlemisega. Äriühingu eest vastutava isikuna oli tal võimalus kõik vajalikud dokumendid üle kontrollida, kuid ta ei pidanud seda vajalikuks. Prokurör rõhutab, et ei ole eluliselt usutav, et K. Viitkin kui majandusvaldkonnas kõrgharidust omav isik ei suudaks aru saada riiulifirma majandusandmetest, kus sisuliselt äriühingul majandustegevus puudus. Prokurör leiab, et OÜ Setu Veis neljandas episoodis esineb K. Viitkinil otsese tahtluse koosseis, sest ta pidas võimalikuks ja tahtis kuriteokoosseisu realiseerimist (25. kd lk 201-203).
234.Ringkonnakohus prokuröriga ei nõustu. Antud asjas ei ole esitatud isikulisi ega muid tõendeid, et K. Viitkin pidi vähemalt möönma, et tegemist võib olla pettuse teel toetuste taotlemisega. Seda ei kinnita ka asjaolu, et ta on majandusvaldkonnas kõrgharidust omav isik. Prokurör on ise märkinud, et K. Viitkin ei teadnud põllumajandusest midagi ning X.X. iga vastavaid plaane ei arutanud. OÜ Setu Veis tegelik juht oli X.X. ja K. Viitkin mingeid otsuseid siin ei teinud (vt käesoleva otsuse p 154).
235.K. Viitkini kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et K. Viitkin aktsepteeris investeeringutoetuse avalduse allkirjastamisega olukorda, et avalduses näidatud müügitulu ei pruugi olla õige. Selleks ei anna alust ka E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kiri, et OÜ-l Setu Veis on 2010. a müügituluga küsitavusi.
236.Ringkonnakohus leiab, et viidatud 27.11.2011 e-kiri iseenesest ei tõenda, et sellest pidi K. Viitkinile olema arusaadav, et müügituluga on küsitavusi, kuid sellele vaatamata ta 2 nädalat hiljem, s.o 12.12.2011 kinnitas olematu müügitulu olemasolu PRIA-le esitatud investeeringutoetuse avalduses (maakohtu otsuse lk 122).
237.Ringkonnakohus märgib, et selle väite tõendamiseks ei ole esitatud muid tõendeid peale nimetatud e-kirja. See kiri oli E. Mikenbergi poolt saadetud P.V. le, X.X. ile ja K. Viitkinile. Kuna OÜ Setu Veis tegevust korraldas ja juhtis X.X. , kasutades selleks E. Mikenbergi ja P.V. abi, siis ei olnud K. Viitkin toetuse taotlemise asjaoludest ja tingimustest teadlik ning võis eeldada, et E. Mikenbergi nõustamisel koostatud dokumendid on nõuetekohased ja sisaldavad
tegelikkusele vastavaid andmeid. Ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et seda kirja saades pidi K. Viitkinil tekkima põhjendatud kahtlus, et esitatud andmed ei pruugi olla õiged. Seega ei olnud K. Viitkinil alust eeldada, et avalduses näidatud müügitulu pole õige.
238.K. Viitkini kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vähemalt ühe investeeringuobjekti, so. väiketraktor Foton FT 704 puhul pidi K. Viitkin aru saama, et seda ei saa arvestada ja kolm nõuetekohast pakkumist tegelikult puudub, kuna selle pakkumise tegi X.X. iga seotud
AS EKSO.
239.Maakohus leidis, et kuna hinnapakkumiste võrdlustabelitele on taotleja esindajana ja allkirjastajana märgitud K. Viitkin ning X.X. i abikaasana ei saanud talle olla teadmata, et X.X. on seotud mõlema äriühinguga, siis vähemalt väiketraktor Foton FT 704 puhul pidi K. Viitkin aru saama, et seda ei saa arvestada ja kolm nõuetekohast pakkumist tegelikult puudub (maakohtu otsuse lk 125).
240.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei kinnita, et K. Viitkin oli teadlik nõuetekohaste hinnapakkumiste läbiviimata jätmisest. Ükski hinnapakkumiste koostamisega seotud tunnistaja ei kinnita, et K. Viitkin oleks osalenud nende koostamises või et nad oleks temaga sel teemal suhelnud. Ainult väide, et talle X.X. i abikaasana ei saanud olla teadmata, et X.X. on seotud mõlema äriühinguga, ei tõenda tema tema kindlat teadmist, et Ekso AS ei võinud hinnapakkumist teha. Eelpool on juba märgitud, et K. Viitkin ei teadnud põllumajandusest midagi ning X.X. iga vastavaid plaane ei arutanud. OÜ Setu Veis tegelik juht oli X.X. ja K. Viitkin mingeid otsuseid siin ei teinud (vt käesoleva otsuse p 234).
241.K. Viitkini kaitsja arvates ei olnud K. Viitkini osalemine OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemisel vajalik ega määrav. Kuna K. Viitkin ei hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud seda tegu, ei vasta K. Viitkin teo täideviija tunnustele.
242.Maakohus leidis, et K. Viitkin vastab teo täideviija tunnustele, sest juhatuse liikmena ta allkirjastas ja esitas PRIA-le valeandmeid sisaldanud dokumente. Seda tegi ta X.X. i korraldusel, kuid tegevuse tahtlus oli neil ühine – saada toetust. Seejuures nad mõlemad olid OÜ Setu Veis neljandas episoodis teadlikud nõutava müügitulu puudumisest ja hinnapakkumiste läbi viimata jätmisest (maakohtu otsus lk 127).
243.Ringkonnakohus juba eelpool tuvastas, et K. Viitkin ei olnud nimetatud asjaoludest teadlik.
244.Ringkonnakohus leiab, et K. Viitkin ei vasta teo täideviija tunnustele. Kohtupraktika kohaselt kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole kaastäideviijana vaadeldav isik, kes tegu ei valitse (RKKKo 3-1-1-18-08 p 14, 3-1-1-51-12 p 8.1).
245.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tuvastatud asjaolud ei osuta sellele, et K. Viitkin hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all ja valitses tegu. Käekirjaekspertiisiga on tuvastatud, et suurel hulgal dokumentidel on K. Viitkini allkiri võltsitud. Ekspertiisiakt tõendab, et K. Viitkini allkirja võltsides on koostatud toetuste taotlemiseks tähtsust omavaid dokumente ja tehtud OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemiseks vajalikke toiminguid ilma, et K. Viitkin oleks ise selles osalenud. Seega ei olnud K. Viitkini osalemine OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemisel vajalik ega määrav. Kuna K. Viitkin ei
hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud seda tegu, ei vasta ta teo täideviija tunnustele.
246.K. Viitkin ei vasta ka kaasaaitaja tunnustele. KarS § 22 lg 3 kohaselt kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Seega ka kaasaaitamine on tahtlik tegu. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus oma kaasaaitamisteo suhtes, samuti olema vähemalt kaudse tahtlusega hõlmatud ka täideviija õigusvastane tegu. Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatuma välja selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate joonteni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Ringkonnakohus juba eespool tuvastas, et pole leidnud tõendamist K. Viitkini tahtlus soodustuskelmust toime panna. Samuti pole tõendatud tema teadlikkus, et seda panevad toime kaassüüdistatavad ja eelkõige tema abikaasa X.X. . Kuna ta neid asjaolusid ei teadnud, siis ei saa tema poolt dokumentide allkirjastamist ja nende PRIA-le esitamist lugeda soodustuskelmuse toimepanemisele kaasaaitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus leiab, et K. Viitkin tuleb OÜ Setu Veis neljandas episoodis õigeks mõista.
247.Prokurör on selles episoodis vaidlustanud E. Mikenbergi õigeksmõistmise ja taotleb tema süüditunnistamist. Ringkonnakohus seda taotlust ei rahulda, sest tõendite ümberhindamiseks pole alust.
248.Prokurör leiab, et kuivõrd E. Mikenberg on seotud OÜ Setu Veis III episoodis müügitulu kohta ebaõigete andmete loomise ja esitamisega ning täpselt samasid majandusandmeid OÜ Setu Veis 2010 a. müügitulu kohta kasutati taotlemisel ka OÜ Setu Veis IV episoodi puhul, siis on ta ka IV episoodis süüdi ja seda vähemalt sooduskelmuse katsele kaasaaitajana. Prokurör märgib, et kui ka E. Mikenberg ei valmistanud ise selle taotluse dokumentatsiooni kokkupanekut ja esitamist ette, siis ebaõige müügitulu loomisega aitas ta kindlasti kaasa valeandmete esitamisele, sest tema kaasabil loodud andmeid kasutati taotlemisel. Prokurör leiab, et E. Mikenberg teadis väga selgelt, et nende andmete alusel on kavas taotleda PRIA-lt toetust ka OÜ Setu Veis IV episoodi puhul, mida näitab tema arvutivaatlus, kus ta 09.05.2011 e-kirjas otseselt sellele viitab ja hiljem, s.o 09.11.2011 ja 22.11.2011 nõustab ning annab otseselt informatsiooni seoses tingimustega. Seega oli tema tegevuse tulemusena loodud ebaõiged andmed, mille alusel oli võimalik esitada taotlusi PRIA-le ja mida ka E. Mikenbergi teadmisel tehti.
249.Ringkonnakohus leiab, et ka sooduskelmuse katsele kaasaaitajana KarS §-de 22 lg 3 – 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi ei ole alust E. Mikenbergi vastutusele võtta.
250.Maakohus on tuvastanud, et erinevalt muudest E. Mikenbergi osalusel toimunud investeeringutoetuste taotlemiste episoodidest puuduvad käesoleval juhul tema osalust kinnitavad ütlused. Samuti puuduvad nõustamisteenuse töövõtuleping, mõni nõustamise toimumisele viitav arve, kassa sissetuleku order või ülekanne (maakohtu otsuse lk 116). Selliseks süüd kinnitavaks tõendiks ei ole ka prokuröri viidatud 09.05.2011, 09.11.2011 ja 22.11.2011 e-kirjad, sest neist nähtub ainult plaan hakata toetust taotlema ja määruse nr 89 nõuete selgitamine. Maakohus luges e-kirjad kaudseks tõendiks ja leidis, et üksnes plaani olemasolu ja määruse nr 89 nõuete selgitamine ei seosta E. Mikenbergi küllaldaselt IV episoodis investeeringutoetuse avalduse esitamisega. Erinevalt muudest episoodidest puudub käesoleval juhul konkreetselt antud taotlust puudutav e-kirjavahetus (nt seoses hinnapakkumistega vms). E. Mikenberg oli küll teadlik, et OÜ-l Setu Veis 2010 a. müügitulu puudus ja samale asjaolule tugineti ka IV episoodis, kuid ka müügituluga seonduv ei seosta E. Mikenbergi käesoleva taotlusega, sest K. Viitkin ei osanud öelda, kellelt ta PRIA-le esitatud dokumendid sai. Seega K. Viitkini ütlused ei tõenda E. Mikenbergi seotust antud toetuse taotlemisega. Maakohus nentis, et eluliselt on usutav, kuna E. Mikenberg tegeles 2011 sügisel
ka OÜ Setu Veis III episoodi toetusavalduse ettevalmistamisega, siis võis ta tegeleda ka IV episoodi dokumentatsiooniga, kuid otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Kaudsest tõendist (e-kirjad) aga ei piisa. Eluline usutavus iseenesest aga ei saa olla tõendiks (RKKKo nr 3-1-172-13 p 14). Seega IV episoodis E. Mikenbergi osalus on tõendamata (maakohtu otsuse lk 117).
251.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning leiab, et prokuröri apellatsioonis toodud väited ei lükka neid ümber. Prokurör ei ole põhjendanud, milline oli E. Mikenbergi teopanus konkreetselt. Osutatud on üksnes üldiselt tema osalemisele süüteo toimepanemises, kuid sellest ei piisa, et sisustada tema teopanust (RKKKo nr 3-1-1-101-05 p 8, 3-1-1-75-11 p-d 7-8). Millise tegevusega ta toetas tegu, seda prokuröri apellatsioonist ei selgu. Välja ei ole toodud ka põhjusliku seose olemasolu, kuidas oli kaasaaitamine põhiteoga põhjuslikus seoses. Ei ole tõendatud, et e-kirjades vahetatud info oleks mingilgi määral mõjutanud selles episoodis toetuse taotlemist ja taotleja poolt läbitud etappe PRIA-s. X.X. i ja E. Mikenbergi süüdistus seoses OÜ-ga Megarunner:
252.13.09.2010 esitas X.X. i ja E. Mikenbergi volitatud esindaja B.J. PRIA Põlva büroos MAK meetme nr 3.1 alusel OÜ Megarunner nimelt investeeringutoetuse avalduse koos lisadega eesmärgiga saada toetust summas 4 693 980 krooni (300 000 eurot). Saadud toetuse alusel oleks väidetavalt rekonstrueeritud OÜ-le Ekso Agro kuuluvad laudad elusloomade oksjonikeskuseks. Tegelikkuses oli aga X.X. i eesmärgiks investeeringutoetuse kaasabil rekonstrueerida OÜ Ekso Agro omandis oleva Keskuse Lauda kinnistul asuvad kaks lauta.
253.Kuna investeeringutoetuse objektiks olevad laudad kuulusid OÜ-le Ekso Agro, kes oli need kümneks aastaks välja rentinud OÜ-le Ekso Calves Trading, siis oleks vastavalt MAK meetmele nr 3.1 saanud investeeringutaotluse esitada üksnes eespool viidatud kaks äriühingut. Investeeringutoetuse taotlust ei saanud aga OÜ Ekso Agro esitada, kuna vastavalt MAK meetmele nr 3.1 ei olnud OÜ Ekso Agro mikroettevõtja, äriühing ei tegelenud taime – ja loomakasvatusega ning põllumajandust abistava tegevuse puhul ei tohtinud taotleja ise olla põllumajandustootja, mida aga OÜ Ekso Agro oli. Samuti ei vastanud nõutud tingimustele ka OÜ Ekso Calves Trading, kuna äriühing ei olnud taotluse esitamisele eelnenud aastal tegutsenud vähemalt ühte kalendriaastat. Seega, kuna OÜ Ekso Agro ega OÜ Calves Trading ei vastanud MAK meetmest nr 3.1 tulenevatele nõuetele, otsustasid X.X. ja E. Mikenberg toetust taotleda OÜ Megarunner nimelt. Selleks võõrandas OÜ Megarunneri senine omanik H.V. 12.08.2010 oma osaluse X.X. i ja E. Mikenbergi korraldusel M.M. le, kellest sai nii ainuosanik kui ka juhatuse liige, kuid kes oli äriliselt täielikult seotud ja tööalaselt otseselt sõltuv X.X. ist.
254.Kuivõrd X.X. soovis OÜ-le Ekso Agro kuuluvate Keskuse lauda kinnistul asuvate hoonete rekonstrueerimiseks investeeringutoetust summas 4 693 980 krooni (300 000 eurot) MAK meetme 3.1 alusel, siis ei oleks ta antud meetme alusel programmiperioodil saanud enam rohkem toetust taotleda. Samuti ei oleks saanud toetust taotleda ka samas maakonnas tegutsevad ettevõtjad, kes omavad üksteise suhtes valitsevat mõju. Samas taotles X.X. samal ajal OÜ-le Ekso Farm kuuluvale objektile OÜ Veskivilly kaudu MAK meetme nr 3.1 alusel investeeringutoetus summas 4 693 980 krooni (300 000 eurot), millise ettevõtte osas omas ta samuti valitsevat mõju. Varjates oma seotust OÜ-tega Megarunner ja Veskivilly, lõi X.X. PRIA-le väärettekujutuse, justkui ta ei oleks nende ettevõtetega seotud ja ei omaks valitsevat mõju konkurentsiseaduse § 2 lg 4 mõttes, vastates seega MAK meetme nr 3.1 nõuetele. Kogu OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly tegevus oli aga X.X. i juhtimise ja kontrolli alla ning tema korraldamisel finantseeritav.
255.Et täita investeeringuobjekti kasutamise õigusliku aluse tingimus, esitati koos taotlusega PRIA-le tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavad rendilepingud, milledest nähtuvalt
võtaks OÜ Megarunner justkui OÜ-lt Ekso Agro rendile Keskuse Lauda kinnistu laudad, kuigi tegelikkuses oli üks lautadest juba alates 15.08.2009 renditud OÜ-le Ekso Calves Trading, kes jätkas ka pärast näilike rendilepingute koostamist seal faktilist tegutsemist.
256.Samuti, kuna investeeringutoetust sai taotleda ettevõtte, mille taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli suurem kui 500 000 krooni, mis aga OÜ-l Megarunner puudus, siis muutsid X.X. , E. Mikenberg ja H.V. 23.08.2010 OÜ Megarunner 2009 detsembri käibedeklaratsiooni, kajastades seal muuhulgas arvet nr 75/12 summas 17 531,50 eurot, mille OÜ Megarunner oli väljastanud SIA-le Ekso Latvia. Tegelikkuses ei ole OÜ Megarunner arvel näidatud teenust kunagi SIA-le Ekso Latvia osutanud. Majandusaasta aruande koostamise organiseeris X.X. ning juhised selleks andis E. Mikenberg.
257.Lisaks oli nõutav ka see, et investeeringuobjekti ehitustööde läbiviimiseks tuli võtta kolm võrdlevat pakkumist eesmärgiga välja selgitada parim. Vahetult enne toetuseavalduse esitamist leppisid X.X. ja E. Mikenberg kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid hinnapakkumise võidab OÜ UPA Building, kelle pakkumine on tegelikust ja reaalsest investeeringuobjekti ehitamishinnast kõrgem, mis võimaldab investeeringu ellu viia kas üldse ilma kohustusliku omafinantseeringuta või minimaalse omafinantseeringuga. E. Mikenberg ja B.J. koostasid X.X. i korraldusel OÜ UPA Building hinnapakkumise Lisaks koostati selle pakkumise juurde veel näiline pakkumine OÜ Grupp & Partnerid nimelt ja muudeti OÜ Kental Ehitus pakkumise andmeid selliselt, et oleks võimalik ehitajaks välja valida odavaima pakkumise teinud ettevõtte ehk OÜ UPA Building. Tegelikkuses pidi ehitustöid aga teostama X.X. AS Ekso kaudu, mis võimaldaks tal hoida kogu investeeringu elluviimist ja kulutusi enda kontrolli all.
258.02.01.2012 esitati X.X. i korraldusel PRIA-le M.M. poolt allkirjastatud kuludeklaratsioon koos lisadega, milleks olid OÜ UPA Building arved OÜ-le Megarunner, maksekorraldused ja tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid. Arvetega näidati, et investeeringuid on justkui teostatud 187 573,81 euro ulatuses (ilma käibemaksuta summas 156 311,5 eurot), kuigi tegelikult oli investeeringu maksumus mitte suurem kui 61 914,56 eurot (käibemaksuta). Kavatsusega luua PRIA-le väärettekujutus justkui oleks teostatud tööd maksnud 187 573,81 eurot ja see on töö tellija poolt tööde osutajale tasutud, näidati näilike dokumentide ja kontodel tehtud arvelduste kaudu ka vastavas summas arvete tasumist. Tegelikkuses ei tasunud OÜ Megarunner OÜ-le UPA Building viimase poolt esitatud arvete alusel, vaid X.X. ja M.A. korraldasid OÜ Megarunner ja OÜ UPA Building kontodel näiliku arveldamise pettuse eesmärgil.
259.Kuritegu jäi X.X. i, E. Mikenbergi, M.M. , H.V. , M.A. u ja A.T. i tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA ametnikud avastasid müügitulu ja ehitushindadega manipuleerimise, mistõttu PRIA peadirektori 20.06.2012 otsusega nr 13-6/1293 peatati OÜ-le Megarunner toetuse väljamaksmine. Maakohtu järeldused
260.Maakohtus uuritud tõendid kinnitavad kogumis, et investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kes kasutas omakorda konsulent E.E. abi.
261.E. Mikenbergi sõnul oli OÜ-l Megarunner sõlmitud OÜ-ga Gateway töövõtuleping. Hinnates kogumis E. Mikenbergi ütlusi, töövõtulepingut ja kassa sissetulekute orderites toodut saab kohtu arvates asuda seisukohale, et investeeringutoetuse taotlemise protsessis osutas E. Mikenberg OÜ-le Megarunner tasulist nõustamisteenust, mille eest taotleja tasus OÜ-le Gateway.
Maakohtu hinnangul tõendavad tunnistaja T.L. ütlused kogumis OÜ Agorek 28.05.2014
vastuses toodu ja projektiga, et OÜ Megarunner elusloomade kogumiskeskuse rekonstrueerimise projekti tellis X.X. ja seda isegi veel enne, kui toimus OÜ Megarunner OÜ osa võõrandamine M.M. le. Projekt oli valmis 10.08.2010. Asjaolu, et X.X. tellis projekti just OÜ Megarunner eluloomade kogumiskeskuse rekonstrueerimiseks, viitab sellele, et plaan nende lautadega midagi teha oli just X.X. il, mitte kellelgi teisel. Ka viitab projekti tellimine OÜ Megarunner nimele, et X.X. oli kindel, et lauta hakkab OÜ Megarunner rekonstrueerima.
263.Muuhulgas viitab arvutite kõvaketaste vaatlusprotokollide lisade hulgas olev B.J. e ja E. Mikenbergi 05.09.2010 e-kirjavahetus ning X.X. i 28.02.2011 ja 21.04.2011 e-kirjad E. Mikenbergile ja B.J. ele, et OÜ Megarunner nimel investeeringutoetuse taotlemisega oli seotud ka X.X. . X.X. ile on viidatud kui isikule, kellega E. Mikenberg lepib kokku OÜ Megarunner investeeringutaotluse ettevalmistamist puudutava töövõtulepingu tingimusi, otsustab turu-uuringu koostamise üle, soovib dokumente enne PRIA-le esitamist näha ja kelle kooskõlastuseta dokumente PRIA-sse sisse ei anta.
264.Maakohtu arvates asjaolud, et X.X. oli seotud investeeringuobjekti projekti tellimisega taotleja nimele, X.X. ile kui taotluse kooskõlastajale on viidatud B.J. e ja E. Mikenbergi 05.09.2010 e-kirjavahetuses, X.X. on korraldanud OÜ Megarunner taotlusega seonduvat tasumist E. Mikenbergile, seostavad X.X. it antud investeeringutoetuse taotlemise menetlusega. Eeltoodu muudab usaldusväärseks M.M. ütlused, et OÜ Megarunner vormistamine tema nimele toimus X.X. i initsiatiivil ja just PRIA-lt toetuse taotlemise eesmärgil, samuti et OÜ Megarunner tegevust juhtis ja korraldas X.X. . Maakohus leiab, et X.X. OÜ Megarunner tegevust korraldava ja juhtiva isikuna omas valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes ka OÜ Megarunner üle. Seega ei oleks maksimaalmääras toetust OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly saanud taotleda. M.M. vormistati seega OÜ Megarunner täisosanikuks ja juhatuse liikmeks eesmärgiga varjata X.X. i seotust antud ettevõttega.
265.Kuna E. Mikenberg on olnud seotud nii OÜ Megarunner kui OÜ Veskivilly nimel esitatavate investeeringutoetuste ettevalmistamisega ja määruse nr 20 §-s 6 lg 7 sätestatud piirang pidi talle kui seda valdkonda tundvale isikule olema hästi teada, on kohtu hinnangul ka E. Mikenberg seotud PRIA eksitamisega äriühinguga seotud isikute ringist. Kohtu hinnangul on E. Mikenberg omanud küllaldaselt teavet, et OÜ Megarunner tegevuse tegelikuks juhtijaks ja korraldajaks oli X.X. .
266.PRIA põllumajandusloomade registri andmed kinnitavad, et laudad, mille rekonstrueerimiseks elusloomade oksjonikeskuseks OÜ Megarunner investeeringutoetust taotles, ei ole kunagi olnud registreeritud taotleja nimele, vaid olid nii investeeringutoetuse taotlemise ajal kui on käesoleva ajani registreeritud OÜ Ekso Calves Trading nimele. Kuigi kohtu käsutuses tõendina on 15.08.2009 OÜ Ekso Agro ja OÜ Ekso Calves Trading vaheline rendileping ainult ühe lauda kohta, järeldub põllumajandusloomade registri andmetest, et OÜ Ekso Calves Trading on olnud mõlema lauda kasutaja.
267.Asjaolu, et OÜ Ekso Calves Trading jätkas tegutsemist Põlvamaal Valgjärve vallas Saverna külas maaüksusel asuval Keskuse lauda (Kogumiskeskuse) maaüksusel, ei saanud X.X. ile kui OÜ Ekso Calves Trading juhatuse liikmele olla teadmata. Nagu maakohus eespool on tuvastanud, oli X.X. teadlik OÜ Megarunner nimel investeeringutoetuse taotlemisest. Kuna toetust taotleti OÜ Ekso Calves Trading kasutuses olevale hoonele, pidi X.X. aru saama, et PRIA-le on investeeringuobjekti õiguslikul alusel kasutamise osas esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid, s.o näilikke rendilepinguid.
268.Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et OÜ Megarunner esialgset 2009 a. käibedeklaratsiooni on 2010. a augustis muudetud ühendusesise käibe osas – nimelt puudus esialgses käibedeklaratsioonis OÜ Megarunner 12.12.2009 arve nr 75/12 SIA-le Ekso Latvija ärikonsultatsioonide eest summas 17 531,50 eurot. Käibedeklaratisooni hilisem muutmine
viitab asjaolule, et arve on koostatud tagantjärele. SIA Ekso Latvija juhatuse liikmed olid X.X. , M.M. ja J.S. , kellest ükski ei osanud midagi öelda viidatud arvel näidatud teenuse kohta. See teeb kaheldavaks, kas arvel näidatud teenust üleüldse osutatigi. Arvel näidatud teenuse maht (175 h ulatuses) on märkimisväärne, mistõttu ei ole usutav, et sellises ulatuses konsultatsiooni osutamisest ei ole äriühingu juhatuse liikmed teadlikud.
269.Ühtlasi ei ole maakohtu hinnangul leidnud tõendamist, et 12.12.2009 arve nr 75/12 alusel oleks tegelikkuses ka OÜ-le Megarunner tasutud. OÜ Megarunner majandusaasta aruandes on näidatud kassas 238 298 krooni olemasolu, samas müüs H.V. oma osa OÜ-s Megarunner 80 000 krooni eest. Eeltoodud müügihind viitab asjaolule, et raamatupidamisdokumentide kohaselt olema pidanud vara tegelikkuses ei eksisteerinud. Samuti OÜ Megarunner tegevuste finantseerimine laenude abil olukorras, kus kassas pidanuks olema märkimisväärselt rahalisi vahendeid, viitab samuti asjaolule, et raha tegelikkuses ei olnud.
270.Lisaks juba maakohtu poolt eespool tuvastatud asjaoludele, mis viitavad OÜ Megarunner 12.12.2009 arve nr 75/12 ja OÜ Megarunner 2009 a. majandusaasta aruandes näidatud müügitulu tegelikkusele mittevastavusele (arvet on mitu erinevat varianti, see on koostatud tunduvalt hiljem arvel näidatud kuupäevast, arvel näidatud teenusest ei tea keegi arve adressaadiks olnud äriühingu juhatuse liikmetest), tõendab OÜ Megarunner 12.12.2009 arve nr 75/12 arve ja OÜ Megarunner 2009 majandusaasta aruandes näidatud müügitulu tegelikkusele mittevastavust ka asjasse puutuvate isikute tolleaegne suhtlus.
271.E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olev X.X. i, E, Mikenbergi ja B.J. e 19-20.07.2010 e-kirjavahetus, B.J. e ja E. Mikenebrgi 22.07-23.08.2010 e-kirjavahetus ning B.J. e ja E. Mikenbergi 16-17.08.2010 e-kirjavahetus tõendab, et OÜ Megarunner 12.12.2009 arve nr 75/12 koostati ja ka OÜ Megarunner 2009 a. majandusaasta müügitulu andmed kujundati 2010. a juulis-augustis erinevate isikute (H.V. , E. Mikenberg, B.J. ) koostöös.
272.Kuna OÜ Megarunner 12.12.2009 arvel nr 75/12 näidatud teenust tegelikult ei ole osutatud, oli arve koostamise eesmärk luua väärmulje antud tehingu toimumisest. Arvel kajastatud tehing on näilik ja seega sellest tekkinud müügitulu on ka näilik. Näiliku müügitulu näitamine tegelikuna on kandnud eesmärki tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Megarunner vastab määruse § 20 lg 2 p 2 nõuetele suurprojekti müügitulu osas. Maakohus loeb tõendatuks, et OÜ Megarunner 12.12.2009 arve nr 75/12 koostasid H.V. ja B.J. E. Mikenbergi juhistel ja X.X. i tellimusel ja näiliku müügitulu olemasolu kinnitas M.M. OÜ Megarunner 2009 a. majandusaasta aruandes, mille koostamise organiseeris X.X. ning selles valeandmete kajastamise kohta konkreetsed juhised andis E. Mikenberg.
273.PRIA-le esitati OÜ Megarunner poolt OÜ UPA Building, OÜ Grupp&Partnerid ja OÜ Kental ehitus hinnapakkumised, millest parima pakkumise tegi OÜ UPA Building summas 9 420 437 krooni. OÜ Kental ehitus esindaja kinnitusel tegi ta viidatud äriühingule hinnapakkumise. Hinnapakkumist ei ole teinud OÜ Grupp&Partnerid.
274.Tunnistaja A.T. i 18.10.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta kuni 2012 OÜ UPA Building juhatuse liige. Tema tegeles ehitustega ja teine juhatuse liige M.A. arvetega. 2010 a. küsis X.X. luba OÜ UPA Building nime hinnapakkumistel kasutada, mida A.T. lubas. Ise hinnapakkumisi tema teinud ei ole. Et OÜ UPA Building on hinnapakkumise teinud, sai ta teada X.X. i kaudu, kui PRIA-st oli vastus käes, et võideti. Kuna OÜ UPA Building ei olnud võimeline selle pakkumise alusel ehitama, sai kokku lepitud, et E. Viiktin ehitab ise. OÜ UPA Building 30.08.2010 ehitustööde hinnapakkumist A.T. allkirjastanud ei ole.
Kuigi E. Mikenberg on oma seotust pakkumistes näidatud andmete kujunemisega
kohtuistungil kategooriliselt eitanud, on see väide ümber lükatud E. Mikenbergi ja B.J. e vahelise e-kirjavahetusega. Neist nähtub, et hinnapakkumised valmisid E. Mikenbergi ja B.J. e koostöö tulemusena, kusjuures just E. Mikenbergi antud näpunäidete alusel. E-kirjavahetuse sisu annab tunnistust sellest, et hinnad (sh ka OÜ Kental Ehitus hinnapakkumise PRIA-le esitatud variandis) ja isegi mõne pakkumise teinud äriühingu nime kujundasid E. Mikenberg ja B.J. ühises koostöös. X.X. i seotust kinnitavad otseselt tunnistaja A.T. i ütlused.
276.24.10.2011 töövõtulepingu nr 1-2011 kohaselt tellija OÜ Megarunner (mida esindab juhatuse liige M.M. ) ja töövõtja OÜ UPA Building (mida esindab juhatuse liige M.A. ) on sõlminud töövõtulepingu, mille alusel töövõtja kohustub teostama töö – OÜ Megarunner elusloomade oksjonikeskuse rekonstrueerimine asukohaga Saverna, Valgjärve vald, Põlvamaa – lepingus märgitud tähtpäevaks, s.o hiljemalt detsember 2012.
277.OÜ Megarunner juhatuse liige M.M. on 02.01.2012 PRIA-le esitanud kuludeklaratsiooni, milles kinnitab, et on teinud kavandatud investeeringu osaliselt, s.o summas 187 573,81 eurot ning lisanud koopiad investeeringu tegemist tõendavatest dokumentidest: OÜ UPA Building 30.12.2012 arved nr 111042, 11043, 111044, 111045 ning 30.12.2012 maksekorraldused nr 9, 10, 8, 11, 12, 13, 14, 7 ja tehtud tööde üleandmisevastuvõtmise aktid nr 2501, 2502, 2503 ja 2504.
278.Maakohtu hinnangul nähtub asjas uuritud tõenditest, et tegelikult ei teostanud sel objektil ehitustöid OÜ UPA Building, vaid teised äriühingud, sh AS Ekso. Samuti ei korraldanud ehitustööde tegemist faktiliselt ei OÜ Megarunner juhatuse liige M.M. ega OÜ UPA Building juhatuse liikmed A.T. või M.A. , vaid X.X. . Kriminaalasja materjalide hulgas on alltöövõtuleping, mis on sõlmitud OÜ UPA Building (esindaja M.A. ) ja AS Ekso (esindaja X.X. ) vahel OÜ Megarunner elusloomade oksjonikeskuse rekonstrueerimiseks Valgjärve vallas Saverna külas. AS Ekso on esitanud OÜ-le UPA Building 30.12.2011 arved nr 20117423, 2011-7424, 2011-7425. Tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide nr 2501, 2502, 2503, 2504 kohaselt töövõtja AS Ekso annab üle ja tellija OÜ UPA Building võtab vastu vastavalt arvetes nr 2011-7420, 2011-7423, 2011-7425, 2011-7424 sätestatud tööd.
279.Tunnistaja A.T. i kinnitusel OÜ UPA Building reaalselt ühtegi tööd võidetud pakkumise alusel teinud ei ole, vaid seda tegi ja korraldas AS Ekso, mis omakorda kasutas ehitamiseks teiste äriühingute, sh OÜ Navi Ehitus abi. Seda on kinnitanud ehitustöödega kokku puutunud tunnistajad K.H. ja K.R. . Üleantud-vastuvõetud tööde maht ja maksumus 187 573,81 eurot on mõlemal juhul olnud sama - nii tööde üleandmisel OÜ-lt UPA Building OÜ-le Megarunner kui AS-lt Ekso OÜ-le UPA Building. See osutab asjaolule, et OÜ UPA Ehitus ise ei teinud mitte midagi. OÜ Navi Ehitus poolt Ekso AS-le üle antud tööde maht ja maksumus on olnud väiksem s.o 10 123,20 eurot. See on seletatav asjaoluga, et OÜ Navi Ehitus ei olnud objektil ainus alltöövõtja. Seda tõendab MTA vastusele nr 12.2-4/7446-1 lisatud AS Ekso poolt maksuhaldurile esitatud kulude ja käibemaksu koond Saverna objekti kohta perioodil 31.10.2011 kuni 31.12.2011, kus on peale OÜ Navi Ehitus ära toodud ka muid äriühinguid. X.X. i väide, et AS Ekso jätkas objektil töid peale seda, kui OÜ UPA Ehitus jättis rahastuse probleemide tõttu töö pooleli, on ümber lükatud muude tõenditega, millest nähtuvalt OÜ UPA Ehitus üldse ehitama ei hakanud. M.M. ja M.A. u ning K.H. e ja K.R. i ütlused tõendavad, et OÜ Megarunner elusloomade oksjonikeskuse ehitamist korraldas E.V. .
280.Süüdistuse kohaselt OÜ Megarunner tegelikult OÜ UPA Building arveid ei tasunud, vaid toimus näilik arveldamine. OÜ Megarunner raamatupidamisdokumentide hulgas on 30.12.2011 laenuleping nr 2011-55, mis on sõlmitud AS Ekso (mida esindab juhatuse liige J.S. ) ja OÜ Megarunner (mida esindab juhatuse liige M.M. ) vahel, mille kohaselt AS Ekso annab OÜ-le Megarunner laenu 188 000 eurot intressiga 6 % laenujäägilt aastas. OÜ Megarunner konto väljatrükk kogumis tunnistajate M.M. ja J.S. e, süüdistatava X.X. i
ütlustega tõendab, et OÜ Megarunner tasus OÜ-le UPA Building AS-lt Ekso laenuna saadud rahaliste vahendite arvelt. OÜ UPA Building kandis Megarunner OÜ-lt saadud summa omakorda üle Ekso AS-le.
281.OÜ Megarunner ja OÜ UPA Building vaheline arveldamine on toimunud alusetult, sest OÜ UPA Building tegelikult objekti ei ehitanud ja nendevaheline töövõtuleping oli näilik. OÜ Megarunner hankis oksjonikeskuse ehituse arve tasumiseks vajalikud rahalised vahendid ASst Ekso, kuhu need pärast mitmete kontode vahel liikumist tagasi jõudsid. Kuigi OÜ Megarunner ja AS Ekso vahel on sõlmitud laenuleping, osutab ülejäänud sündmuste käik, et pigem on laenulepingu sõlmimise eesmärk olnud luua PRIA-le väärpilt tööde eest tasumise osas. X.X. i on olnud seotud mõlema äriühinguga.
282.Süüdistuses on esitatud etteheide määruse nr 20 §-s 15 lg 4 sätestatud nõude rikkumisest ka seoses sellega, et ehitustööde maksumus oli kuludeklaratsioonis näidatust (187 573,81 eurot, ilma käibemaksuta 156 311,50 eurot) tegelikult väiksem s.o 61 914,56 eurot (ilma käibemaksuta). PRIA 08.02.2012 infopäringu nr 15-1.1/3 vastuses MTA (vastus nr 12.24/7446-1) on muuhulgas märgitud, et AS Ekso poolt maksuhaldurile esitatud kulude ja käibemaksu koondilt Saverna objekti kohta perioodil 31.10.2011 kuni 31.12.2011 kohaselt on AS Ekso teinud Saverna objektile kulusid summas 69 198,64 eurot. Asjaolu, et MTA andmetel on AS Ekso perioodil 31.10.2011 kuni 31.12.2011 Saverna objektile teinud kulutusi 69 198,64 eurot, kuid nõudnud OÜ-lt UPA Building tasumist 187 573,81 euro ulatuses, selgitas X.X. 27.03.2017 kohtuistungil, et summa sõltus sellest, mida MTA küsis ja küsitud võis olla sisse ostetud tööjõu kohta.
283.Maakohus leidis, et OÜ Megarunner 02.01.2012 esitatud kuludeklaratsioonis on esitatud valeandmeid ka tehtud investeeringu maksumuse kohta seoses sellega, et tegelik ehitustööde maksumus oli kuludeklaratsioonis näidatust (187 573,81 eurot, ilma käibemaksuta 156 311,50 eurot) tegelikult väiksem s.o 61 914,56 eurot (ilma käibemaksuta). X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon
284.Maakohus on seostanud X.X. i antud episoodiga mõiste „valitsev mõju“ kaudu ja leidnud, et selliselt on esitatud valeandmeid, kuna ta ei oleks tohtinud üldse taotlust esitada. Taotluses on küll nõutud, et isik peab andma kinnituse selle kohta (Megarunner OÜ 2010. a „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avaldus suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral“), kas ta on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja. Samas on need mõisted defineeritud osaluste ja nende suuruste kaudu ning isik ei pea andma selgitusi selle kohta, kas ja milline on kellegi võimalik valitsev mõju, millised on isikutevahelised seosed vms. Süüdistus viitab paralleelselt ka valitsevale mõjule. Nii mõiste „valitsev mõju“ ja tegelikult ka „kontsern“ (vähemalt süüdistuse käsitluses) on määratlemata ning oleks hinnangutest sõltuv. Selliste hinnangute andmisel ei tohiks eksimus automaatselt kaasa tuua kriminaalvastutust. Antud juhul ei ole see siiski oluline, sest taotluses on esitatud formaalselt andmed (vt ka nt RKHKo nr 3-3-1-4-17, p 18).
285.Maakohus leidis, et OÜ-l Megarunner puudus kinnisasja kasutamiseks õiguslik alus. Kaitsjale jääb mõistetamatuks, et mille poolest peaks erinema näilik rendileping, mis ei võimalda õiguslikul alusel hooneid kasutada, lepingust, mis ei ole näilik ja mis võimaldaks hooneid õiguslikul alusel kasutada. Antud juhul on sõlmitud kirjalik leping, selle on allkirjastanud esindusõiguslikud isikud. Samuti ei muuda rendilepingut automaatselt tühiseks või näilikuks see (ja ei välista õiguslikul alusel kasutamist nagu nõuab asjakohane määrus), et keegi teine kasutab rendilepingu esemeks olevat kinnisasja juba eelnevalt. Seda eriti olukorras, kus tegemist on laudakompleksiga, kus on piisavalt ruumi, et tegutseda saaksid mitu ettevõtjat. Asjaolu, et rendilepingu sõlmimisel on üheks eesmärgiks see, et rentnik
soovib esitada toetustaotluse, ei muuda seda näilikuks. Seda isegi siis, kui toetuse kohta taotluse esitamine on äriühingu üks peamisi eesmärke. Samuti ei saa välistada, et ühe eseme suhtes kehtibki mitu rendi- või üürilepingut.
286.Maakohus on rajanud järelduse, et OÜ Megarunner on 02.01.2012 esitanud kuludeklaratsioonis valeandmeid määruse nr 20 § 15 lg 4 mõttes, kuna investeeringu tegemist püüdis taotleja tõendada tegelikkusele mittevastavate dokumentidega, oletuslikele alustele. Maakohus on leidnud, et tööjõukulude suurus ei ole eluliselt usutav. Ühtegi tõendit aga asja juures ei ole. Sellist spetsiifilist järeldust ei saa kaitsja hinnangul anda ilma tõenditeta. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid
287.OÜ Gateway sõlmis OÜ-ga Megarunner töövõtulepingu, mille sisuks oli üksnes konsultatsiooniteenuse osutamine seoses PRIA-lt toetuse taotlemisega vastava meetme raames. Teenuse sisu seisnes töövõtja kohustuses korrastada taotluse esitamise aluseks olevaid lisadokumente vastavalt PRIA nõuetele ning tellija informatsioonile hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Seega saaks etteheited äriühingu müügitulu mittevastavuse kohta esitada üksnes OÜ Megarunner juhatusele, kuna majandusaasta aruande esitamise kohustus (sh äriühingu müügitulu kajastamine, majandustegevus) oli ettevõtte juhatusel. OÜ Megarunner raamatupidamist korraldasid raamatupidajad, kes ei ole kinnitanud, et E. Mikenberg oleks neil midagi teha käskinud või muuta. Seega ei ole tõendamist leidnud, et E. Mikenberg omas puutumust OÜ Megarunner raamatupidamise korraldamise ja/või selle muutmisega.
288.Muuhulgas ei ole OÜ Megarunner seaduslikku esindajat H.V. t käesoleva kriminaalasja raames üle kuulatud, kuigi menetleja tegi kohtueelses menetluses pingutusi isiku ülekuulamiseks. Kuivõrd kriminaalmenetluses on jäänud üle kuulamata üks võimalik süüdistatav, siis on õiguslikult tegemist – kui lähtuda versioonist, mille on püstitanud süüdistus – E. Mikenbergi kaitseõiguse rikkumisega. Ei ole teada, kas H.V. oleks kinnitanud või lükanud ümber süüdistusaktis kirjeldatud asjaolusid.
289.E. Mikenbergil puudusid igasugused volitused OÜ Megarunner nimel PRIA-s tegutsemiseks ning dokumentide esitamiseks, kogumiseks ja hinnapakkujatega suhtlemiseks – seda korraldas B.J. . E. Mikenberg üksnes aitas taotlejal dokumente korrastada ning tema roll sellega ka piirdus. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks, et E. Mikenberg oleks ehitusfirmadega suhelnud või oleks E. Mikenbergist sõltunud see, kes taotleja poolt valitakse parima hinnapakkumise tegijaks. Maakohus on tuvastanud, et E. Mikenbergil ei olnud puutumust investeeringu elluviimisega. Seega tulnuks maakohtul viidatud asjaolu tuvastamisel E. Mikenberg selles etteheites vähemalt osaliselt õigeks mõista. Maakohus ei ole kohtuotsuses tuvastatu kohta seisukohta võtnud.
290.E. Mikenberg ei esitanud äriregistrile andmeid müügitulu kohta, kuna tema OÜ-d Megarunner ei esindanud. Samuti ei esitanud E. Mikenberg PRIA-le ühtegi dokumenti – ta ei olnud selleks kohustatud ega volitatud. Süüdistus viitas ühele hinnapakkumisele tulenevalt ekirjade vaatlusprotokollist nagu oleks L.R. esitatud hinnapakkumine ka E. Mikenbergi ekirjast läbi käinud. See võis ka nii olla, kuid E. Mikenberg ei ole selle hinnapakkumise juures midagi muutnud ega muuta palunud.
291.Seoses e-kirjavahetusega leiab apellant sedagi, et e-kirjavahetus tõendab, et E. Mikenberg ise toetuseavaldust ei koostanud. E. Mikenbergi arvuti kõvaketaste vaatlusprotokoll sisaldab E. Mikenbergi ja B.J. e 19.08 ja 23.08.2010 vestlusi, milles E. Mikenberg vastas B.J. e küsimusele, et OÜ Megarunneri taotluse kirjutamine käib ning kui see valmis saab, saadetakse see talle. Eeltoodu kinnitab, et avalduse koostamisega tegeles konsulent E.E. . Seega on etteheited, et E. Mikenberg oleks pidanud teadma äriühinguga seotud isikute ringi
või seda kes konkreetselt juhib ja korraldab äriühingute tegevust, põhjendamatud.
292.Põhjendamatu on ka teha E. Mikenbergile etteheiteid seoses OÜ Megarunner müügitulu kujunemise osas. E. Mikenbergil puudus siin igasugune roll. Maakohus on tuginenud selle tuvastamisel B.J. e ja E. Mikenbergi e-kirjavahetusele, milles on edastatud OÜ Megarunner 2009 a. majandusaasta aruanne. E. Mikenberg on vastanud sellele e-kirjale “oki”. Apellandi arvates ei ole võimalik selle fraasi alusel tuvastada, mille kohta seda öeldi. E. Mikenberg ei ole esitanud B.J. ele ühtegi ettepanekut majandusaasta aruande muutmiseks.
293.Maakohtu otsusest nähtub, et E. Mikenberg pidi aru saama, et aruande andmeid moonutatakse ning et ta pidi olema tuttav OÜ Megarunner majandustegevuse andmetega. Jääb arusaamatuks, millele selline maakohtu järeldus tugineb. Viidatud küsimus tulnuks esitada H.V. le, kuid maakohus ei pidanud põhjendatuks kaitsjale H.V. kohtusse kutsumisel abi osutada.
294.Maakohus tuvastas, et E. Mikenberg andis nõustamisteenuse käigus näpunäiteid hinnapakkumiste valmimisel. Maakohus ei ole otsuses konkretiseerinud, milles koostöö B.J. ega seisnes. Maakohtus uuritud tõendid ei kinnita, et hinnapakkumised oleksid E. Mikenbergi poolt koostatud. E. Mikenbergil puudusid kokkupuuted M.M. ja OÜ Navi Ehitusega. E. Mikenberg ei ole M.M. le andnud mingisuguseid juhiseid.
295.Projekti viis ellu X.X. ning E. Mikenberg (OÜ Gateway) aitas üksnes PRIA-le esitatava taotlustoimiku dokumente korrastada. Tema investeeringutoetuse taotlust ega ühtegi dokumenti PRIA-le ei esitanud ega koostanud – tal polnud selleks volitusi ega kohustusi. Seega on süüdistuses alusetult E. Mikenbergile heidetud ette ühist ja kooskõlastatud tegevust toetuse taotlemisega seotud ebaseaduslike toimingute tegemisel.
296.Maakohus on leidnud, et OÜ Megarunner investeeringu elluviimisega tegelesid X.X. , M.M. , A.T. ja M.A. . Maakohus ei ole sidunud E. Mikenbergi süüdistust osaga, mis käsitleb investeeringu elluviimist ning kuludeklaratsiooni ja selle lisade esitamist PRIA-le. Maakohtul tulnuks, tuvastades et E. Mikenbergil ei ole selle süüdistuse osaga puutumust, võtta kohtuotsuses seisukoht esitatud süüdistuse põhjendatuse kohta ning E. Mikenberg osaliselt õigeks mõista tegudes, milles süüdistus tõendatud ei ole.
Eeltoodu alusel palutakse E. Mikenberg OÜ Megarunner episoodis õigeks mõista.
Ringkonnakohtu järeldused seoses OÜ-d Megarunner puudutavate apellatsioonidega
298.Seda episoodi vaidlustavad X.X. ja E. Mikenberg, taotledes õigeksmõistmist. Ringkonnakohus neid taotlusi ei rahulda ja vastuseks esitatud taotlustele märgib järgmist.
299.X.X. i kaitsja ei ole nõus, et maakohus on seostanud X.X. i antud episoodiga mõiste „valitsev mõju“ kaudu ja leidnud, et selliselt on esitatud valeandmeid, kuna ta ei oleks tohtinud üldse taotlust esitada.
300.Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult seostas X.X. i antud episoodiga mõiste „valitsev mõju“ kaudu. Maakohus tuvastas, et M.M. vormistamine OÜ Megarunner täisosanikuks ja juhatuse liikmeks kandis seda eesmärki, et varjata X.X. i seotust antud ettevõttega, kuivõrd see oleks välistanud taotluste esitamise võimaluse erinevatele investeeringuobjektidele toetuse saamiseks. Asi on selles, et täpselt samal ajal X.X. taotles toetust ka OÜ Veskivilly kaudu summas 4 693 980 krooni, omades ka selle OÜ üle valitsevat mõju. Määruse nr 20 § 6 lg-s 7 on sätestatud, et kui ettevõtja suhtes omab KonkS § 2 lg 4 mõistes valitsevat mõju taotlejaga samas maakonnas tegutsev ettevõtja, saavad nimetatud ettevõtjad taotleda suurprojekti toetust maksimaalselt 4 693 980 krooni. Seega määrus nr 20 näeb ette piirangud taotlejatele, mis ühe maakonna piires on sama ettevõtja valitseva mõju all. Seega antud toetust maksimaalmääras mõlemad äriühingud poleks saanud samal ajal taotleda
ja seetõttu varjati X.X. i seotust antud ettevõtetega (maakohtu otsuse lk 136-137). Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud tõendite analüüsi ja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
301.X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et OÜ-l Megarunner puudus rendileping ehk õiguslik alus kinnisasja kasutamiseks.
302.Maakohus on nimetatud küsimust üksikasjalikult käsitlenud ja leidnud, et laudad, mille rekonstrueerimiseks elusloomade oksjonikeskuseks OÜ Megarunner investeeringutoetust taotles, ei ole kunagi olnud registreeritud taotleja nimele, vaid olid OÜ Ekso Calves Trading nimel. Tunnistaja P.V. ütlustest nähtub, et sellist lepingut, mille kohaselt laudad oleks antud kasutada OÜ-le Megarunner, ei olnud ning puudus ka rendikulu. Rendisuhte olemasolust ei tea midagi ka tunnistaja M.M. . Samas tunnistaja B.J. kinnitab, et tema sõlmis rendilepingu laudale, kus juba tegutses OÜ Ekso Calves Trading. Maakohus leidis, et asjaolu, et ühes OÜ Megarunner investeeringuobjektiks olevas hoones (laut nr 1) jätkas oma igapäevast tegevust selle senine rentnik OÜ Ekso Calves Trading, annab alust asuda seisukohale, et rendileping lauda nimega Keskuse laut rendile andmise kohta on näilik. Näiliku rendilepingu esitamine on kandnud eesmärki tekitada PRIA-s väärmulje, et investeeringuobjekt on OÜ Megarunner kasutuses õiguslikul alusel ja taotlemisel on täidetud määruse nr 20 § 3 lg 7 nõue (maakohtu otsuse lk 137-142). Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
303.X.X. i kaitsja leiab, et maakohus on rajanud järelduse, et OÜ Megarunner on 02.01.2012 esitanud kuludeklaratsioonis valeandmeid määruse nr 20 § 15 lg 4 mõttes, kuna investeeringu tegemist püüdis taotleja tõendada tegelikkusele mittevastavate dokumentidega, oletuslikele alustele. Maakohus on leidnud, et tööjõukulude suurus ei ole eluliselt usutav. Ühtegi tõendit aga asja juures ei ole. Sellist spetsiifilist järeldust ei saa kaitsja hinnangul anda ilma tõenditeta.
304.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus tööjõukulude suuruse kohta ei ole oletuslik, vaid põhineb tõendite hindamisel. Maakohus on põhjalikult käsitlenud investeeringu elluviimisel 02.01.2012 esitatud kuludeklaratsiooni ja leidnud, et vahe Ekso AS poolt MTA-le esitatud andmetes (69 198,64 eurot) ning kuludeklaratsioonis esitatud andmetes (187 573,81 eurot) on väga suur. Isegi kui lähtuda X.X. i väitest, et MTA esitatud andmed ei sisalda Ekso AS enda tööjõukulusid, ei ole eluliselt usutav, et need tööjõukulud said olla sedavõrd suured, et tegelik investeeringu maksumus olnuks kuludeklaratsioonis näidatud 187 573,81 eurot. See järeldus tuleneb kuludeklaratsioonile lisatud arvete ja teiste kuludokumentide analüüsist (maakohtu otsuse lk 156-166).
305.E. Mikenbergi ja tema kaitsja arvates maakohtu järeldus E. Mikenbergi süü tõendatuse kohta selles episoodis ei vasta uuritud tõenditele. Ta osutas üksnes konsultatsiooniteenust ega ole seotud valeandmete esitamisega taotleja eelmise majandusaasta müügitulu, investeeringuobjekti otstarbe ja selle kasutamise õigusliku aluse ning hinnapakkumiste kohta.
306.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Mikenbergi süü on tõendatud. Maakohus leidis, et OÜ Megarunner 12.12.2009 arve nr 75/12 ja 2009 majandusaasta aruandes näidatud müügitulu tegelikkusele mittevastavust kinnitab ka asjasse puutuvate isikute suhtlus. Nii nähtub juuli-august 2010 e-kirjavahetusest, et X.X. saatis E. Mikenbergile ülevaatamiseks ja muudatuste tegemiseks OÜ Megarunner 2009 majandusaasta aruande ning E. Mikenberg tegigi käibe osas oma ettepanekuid. Seejärel B.J. tegi oma ettepaneku, millega E. Mikenberg oli nõus. Hiljem on E. Mikenberg veel korduvalt sel teemal suhelnud B.J. e ja E.E. ga, mille käigus on müügitulu ja tegevusalade andmeid muudetud. Sellise suhtluse tulemusena jõuti 24.08.2010 aastaaruande lõppredaktsioonini ja see esitati äriregistrile. Samuti nähtub ekirjavahetusest, et E. Mikenberg tegeles OÜ Megarunner 12.12.2009 arvega nr 75/12, millega
tasuti Ekso Latvia SIA-le 17 531,50 eurot. Algselt arve käsitles heina, silo ja põhu eest tasumist, kuid E. Mikenbergi soovitusel tehti sellest ärikonsultatsiooni eest tasumise arve. Kuna tegemist oli juba eelmisel aastal toimunud käibega, siis igasugune käibeandmete muutmine tähendab tegeliku olukorra moonutamist. Tehes omavahel ettepanekuid aastaaruandes näidatava käibe osas pidid nii B.J. kui E. Mikenberg aru saama, et nad moonutavad OÜ Megarunner eelmise aasta majandustegevuse andmeid ja tekitavad näiliku müügitulu (maakohtu otsuse lk 148-151). Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega.
307.Maakohus tuvastas e-kirjavahetuse kaudu E. Mikenbergi seotuse ka selles episoodis tehtud hinnapakkumistega ja leidis, et hinnapakkumised valmisid B.J. e ja E. Mikenbergi koostöös ning seda just E. Mikenbergi poolt antud näpunäidete alusel. Samuti E. Mikenberg korraldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist, olles seejuures teadlik, et mõlemad X.X. iga seotud äriühingud (OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly) ei saa korraga samal ajal toetust taotleda (maakohtu otsuse lk 152-155). Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega.
308.Apellandid märgivad, et kuna maakohus ei ole sidunud E. Mikenbergi süüdistust osaga, mis käsitleb investeeringu elluviimist ning kuludeklaratsiooni ja selle lisade esitamist PRIAle, siis tulnuks ta selles osas õigeks mõista.
309.Ringkonnakohus nõustub, et maakohus ei tuvastanud E. Mikenbergi seost investeeringu elluviimisega (maakohtu otsuse lk 168), kuid see ei anna alust teda selles osas õigeks mõista, kuna talle esitatud süüdistus on tõendatud valeandmete esitamisega taotleja eelmise majandusaasta müügitulu, investeeringuobjekti otstarbe ja selle kasutamise õigusliku aluse ning hinnapakkumiste kohta. X.X. i, E. Mikenbergi ja E. Anioti süüdistus seoses OÜ-ga Veskivilly: I episood
310.13.09.2010 esitas X.X. i, E. Mikenbergi ja E. Anioti poolt volitatud esindaja B.J. PRIA Põlva büroos MAK meetme nr 3.1 alusel OÜ Veskivilly nimelt maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avalduse koos lisadega, milles taotleti 4 693 980 krooni (300 000 eurot) suurust toetust kuivati – ja veskikompleksi seadmete ostmiseks. Nimelt ei saanud OÜ Ekso Farm investeeringutoetust taotleda, kuna vastavalt MAK meetmele nr 3.1 ei saanud toetust taotleda äriühing, mis tegutseb taime – ja loomakasvatusvaldkonnas, põllumajandust abistava tegevuse puhul ei tohtinud taotleja olla ise põllumajandustootja. OÜ Ekso Farm põhitegevusalaks oli aga piimakarjakasvatus ning taimekasvatussaaduste tootmine. Seetõttu otsustasid X.X. , E. Mikenberg ja E. Aniott toetust taotleda OÜ Veskivilly nimelt. Seoses toetuse taotlemisega muudeti OÜ Veskivilly põhitegevusala ümber äri – ja juhtimisalaseks nõustamiseks. Samuti vormistati enne taotluse esitamist OÜ Veskivilly täisosanikuks ja juhatajaks X.X. i asemel E. Aniott eesmärgiga varjata X.X. i seotust antud ettevõttega, kuivõrd see oleks välistanud taotluste esitamise võimaluse erinevate investeeringuobjektidele toetuse saamiseks.
311.MAK meede nr 3.1 nägi ette, et ehitis, kuhu seade paigaldatakse või mida sisustatakse materiaalse põhivaraga, peab olema taotleja omandis või antud kasutamiseks õiguslikul alusel. Selleks koostasid E. Mikenberg ja B.J. X.X. i korraldusel OÜ Ekso Farm ja OÜ Veskivilly vahel näiliku rendilepingu eesmärgiga luua PRIA-le ettekujutus, et OÜ Veskivilly kasutab OÜ Ekso Farm hooneid õiguslikul alusel.
312.Lisaks sai toetust taotleda vaid ettevõte, mille taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli suurem kui 500 000 krooni, mis aga OÜ-l Veskivilly puudus. Selleks muutis X.X. koos E. Mikenbergi ja E. Aniotiga OÜ Veskivilly 2009. a majandusaasta
aruannet näidates, et lisaks müügitulule summas 30 800 krooni seoses põhu müügiga on tekkinud müügitulu ka summas 479 900 krooni seoses juhtimisteenusega. Seejärel muudeti veelkord majandusaasta aruannet selliselt, et müügitulu 30 800 krooni on saadud seoses põllumajandusteenusega ja 479 900 krooni seoses juhtimisteenusega. Korduvalt majandusaasta aruannet muutes saadi tingimustele vastav müügitulu, kuigi tegelikkuses ei ole OÜ Veskivilly 2009. a juhtimisteenust osutanud ning põhku tootnud ja müünud või põllumajandusteenust osutanud.
313.Samuti oli vajalik PRIA-le esitada kolm võrdlevat hinnapakkumist investeeringuobjekti ehitustööde läbiviimiseks, mille hulgast tuli välja valida parim pakkuja. Tegelikkuses aga pakkumise saamiseks konkurssi läbi ei viidud, vaid ühe pakkumise, s.o OÜ Fivetrade nimel tehtud pakkumise koostasid X.X. , E. Mikenberg ja B.J. eesmärgiga näidata pakkumise ja investeeringu lõpphinda endale sobilikus suuruses. Seega võltsiti PRIA-le esitatavate dokumentide hulgas vähemalt ühte hinnapakkumist, mille tulemusena esitati PRIA-le ka valeandmeid sisaldanud hinnapakkumiste võrdlustabel.
314.Kuritegu jäi X.X. i, E. Mikenbergi ja E. Anioti tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA peadirektori 07.03.2011 käskkirjaga nr 13-6/400 ei määratud toetust põhjusel, et rahuldamisele kuulusid taotlused, millised olid hindepunktide põhjal paremusjärjestuses eespool. Maakohtu järeldused
315.Äriregistri andmed kogumis E. Anioti ja X.X. i ütlustega tõendavad, et E. Aniott omandas 2010 augustis X.X. ilt OÜ Ekso Service (hilisema ärinimega OÜ Veskivilly) osa, saades ise ka äriühingu juhatuse liikmeks.
316.Maakohtus uuritud tõendid kinnitavad kogumis, et investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent E.E. abi.
317.Hinnates kogumis E. Mikenbergi ütlusi, töövõtulepingut ja kassa sissetulekute orderites toodut saab maakohtu arvates asuda seisukohale, et investeeringutoetuse taotlemise protsessis osutas E. Mikenberg OÜ-le Veskivilly tasulist nõustamisteenust, mille eest taotleja tasus OÜle Gateway.
318.E. Mikenbergi, B.J. e ja E. Anioti ütlused on kattuvad asjaolus, et OÜ Veskivilly investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg. Tunnistaja E.E. ütlused tõendavad, et antud taotlusega puutus kokku ka tema. Kuigi B.J. ja E. Aniott on kinnitanud, et B.J. t OÜ Veskivilly nimel tegutsema volitas E. Aniott, viitavad muud tõendid ja asjaolud (muuhulgas viitavad sellele E. Mikenbergi ja B.J. e vahelised ekirjad), et tegelikult hakkas investeeringutoetuse taotlemise ettevalmistamine toimuma X.X. i korraldusel. E. Anioti passiivsus ja X.X. i aktiivne osalus investeeringutoetuse taotluse ettevalmistamise etapis tekitab küsimuse OÜ Ekso Service (hilisem OÜ Veskivilly) osa E. Aniotile võõrandamise tegelikus eesmärgis. Ka asjaolu, et E. Aniotti tema OÜ Veskivilly juhatuse liikmeks oleku ajal pangas allkirjaõiguslikuks isikuks või e-maksuameti kasutajaks üldse ei vormistatud, äratab kahtlust tema tegelikus rollis selles äriühingus. X.X. i olek pangas OÜ Veskivilly allkirjaõiguslikuks isikuks või MTA-s e-maksuameti kasutajana annab alust järelduseks, et äriühingu rahalisi vahendeid käsutas tegelikult X.X. , mitte E. Aniott. Selline tegevus viitab X.X. ile kui äriühingu tegelikult juhile.
319.Maakohtu arvates omab X.X. OÜ Veskivilly tegevust tegelikult korraldava ja juhtiva isikuna valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes ka OÜ Veskivilly üle. Seega määruse nr 20 § 6 lg 7 välistas võimaluse toetust taotleda mõlema äriühingu, s.o OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly nimel. E. Anioti saamine OÜ Veskivilly täisosanikuks ja juhatuse liikmeks toimus
mõlema süüdistatava kooskõlastatud tegevuse tulemusena. Seega on mõlemad süüdistatavad osalenud PRIA eksitamises äriühinguga seotud isikute ringist. Kuna E. Mikenberg on olnud seotud nii OÜ Megarunner nimel kui OÜ Veskivilly nimel esitatavate investeeringutoetuste ettevalmistamisega ja määruse nr 20 §-s 6 lg 7 sätestatud piirang pidi talle kui seda valdkonda tundvale isikule olema hästi teada, on kohtu hinnangul ka E. Mikenberg seotud PRIA eksitamisega äriühinguga seotud isikute ringist. Maakohtu hinnangul on E. Mikenberg omanud küllaldaselt teavet, et nii OÜ Megarunner kui OÜ Veskivilly tegevuse tegelikuks juhtijaks ja korraldajaks oli X.X. . Selliste asjaolude valguses pidi E. Mikenbergile olema arusaadav E. Anioti OÜ Veskivilly täisosanikuks ja juhatuse liikmeks saamise tegelik eesmärk.
320.OÜ Veskivilly on investeeringutoetuse avalduses kinnitanud, et 2009 a. müügitulu oli 510 700 krooni. Äriregistri andmed tõendavad, et OÜ Veskivilly (varasem ärinimi OÜ Ekso Service) 2009 a. majandusaasta aruandeid on 2010 a. jooksul korduvalt muudetud, kusjuures suurenenud on nii müügitulu kui muutunud tegevusalad, millest müügitulu saadi.
321.X.X. i 30.06.2010 allkirjastatud OÜ Ekso Service majandusaasta (01.01 – 31.12.2009) aruandes on 2009 aasta müügituluna näidatud põhu müügist saadud tulu 30800 krooni. Tegevusaruande kohaselt müügitulu saadi tasuta rendile võetud maadelt kogutud kvaliteetse põhu müügist. X.X. i 24.08.2010 allkirjastatud OÜ Ekso Service majandusaasta (01.01 – 31.12.2009) aruandes on 2009 aasta müügituluna näidatud 510 700 krooni, sh põhu müük 30800 krooni ja juhtimisteenus 479 900 krooni. Tegevusaruande kohaselt müügitulu saadi tasuta rendile võetud maadelt kogutud kvaliteetse põhu müügist ja ettevõtte juhatuse liige osutas juhtimisteenust Läti ettevõttele. E. Anioti 12.09.2010 allkirjastatud OÜ Ekso Service majandusaasta (01.01-31.12.2009) aruandes on 2009 aasta müügituluna näidatud 510 700 krooni, sh põllumajandusteenus 30800 krooni ja juhtimisteenus 479 900 krooni. Tegevusaruande kohaselt saadi müügitulu põllumajandusteenuse osutamisest ja ettevõtte juhatuse liige osutas juhtimisteenust Läti ettevõttele.
322.12.09.2010 kell 11.00 (kuupäev, mil E. Aniott allkirjastas lõplikult OÜ Ekso Service majandusaasta aruande) on E. Mikenberg B.J. ele vastanud, et nüüd on aruanne mitu korda üle vaadatud ning EMTAK koodid ja aruande sisu lähevad omavahel kokku. Seega on aruanne PRIA-le antud toetusskeemi taotlemiseks sobilik. B.J. on seepeale vastanud, et laseb E. Aniotil ära kinnitada.
323.Vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud X.X. i poolt 15.09.2014 üle antud OÜ Veskivilly raamatupidamisdokumente. Muuhulgas on nende hulgas olnud OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saateleht nr 1 OÜ-le Ekso Calves Trading kvaliteetse allapanu põhu eest tasumiseks summas 30 800 krooni ja OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saateleht nr 2 SIA-le Ekso Latvia äriplaani ja turu-uuringute koostamise eest summas 479 900 krooni.
324.Asjaolud, et X.X. i 30.06.2010 allkirjastatud OÜ Ekso Service 2009 a. majandusaasta aruanne ei sisaldanud OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehe nr 2 alusel tekkinud müügitulu, selle kohta ei olnud esitatud käibedeklaratsiooni ja tunnistaja K.H. ütlused, et esialgse aruande tegemisel juhatuse liige temale sellist arvet ei esitanud, annavad alust järelduseks, et 31.12.2009 arve-saateleht nr 2 on koostatud tagant järele. X.X. i väide, et arve võis varem jääda lihtsalt kahe silma vahele, ei ole maakohtu arvates eluliselt usutav. Olukorras, kus äriühingu kogu aasta müügitulu on tekkinudki ainult kahe tehingu alusel, kusjuures väidetavalt kogemata aruandest välja jäänud tehingut kajastav arve moodustab kogu aastasest müügitulust 94 %, ei saa aastaaruande allkirjastamisel sellise arve puudumine jääda juhatuse liikmele märkamatuks. Hilisemate majandusaasta aruannete koostamise aeg ja eespoolviidatud E. Mikenbergi ja B.J. e 2010 augustis-septembris toimunud e-kirjavahetus annavad alust järelduseks, et 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 märgitud summa on tekkinud
OÜ Ekso Service 2009 a. majandusaasta aruandesse 2010 a. augustis-septembris, s.o ajal mil valmistati ette OÜ Veskivilly investeeringutoetuse taotlust.
325.SIA Ekso Latvia juhatuse liikmed olid X.X. , M.M. ja J.S. , kellest kaks viimast ei tea OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 näidatud SIA-le Ekso Latvija osutatud teenusest midagi. Kuna X.X. oli väidetava teenuse osutamise ajal mõlema äriühingu juhatuse liige, järeldub, et ta osutas teenust sisuliselt endale. Ka see asjaolu äratab kahtlust OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 näidatud teenuse tegelikus osutamises. Seda enam, et puuduvad tõendid teenuse eest tasumise kohta. X.X. i väitel on teenuse eest ka tasutud. Samas OÜ Veskivilly raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokollile lisatud 31.12.2011 kliendivõlgnevuse üldisest aruandest nähtuvalt on SIA-l Ekso Latvia endiselt tähtaega ületanud võlg summas 479 900. X.X. i 07.12.2013 e-kirjast R.P. ile nähtub, et võlg oli tasumata ka veel 2013 a.
326.Ekso Service OÜ 31.12.2009 arve-saateleht nr 2 on koostatud tagantjärele ja seda just investeeringutoetuse taotlemise ajal. Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid arvesaatelehel näidatud teenuse täpsema sisu, osutamise asjaolude ja teenuse eest tasumise kohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 näidatud teenust tegelikult ei ole osutatud ja arve koostamise eesmärk on olnud luua väärmulje antud tehingu toimumisest. Arvel kajastatud tehing on näilik ja seega sellest tekkinud müügitulu on ka näilik.
327.Tunnistaja K.H. ütlused tõendavad, et OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehe nr 2 koostas ta X.X. i korraldusel. Viimane on nimetatud arve-saatelehe ka teenuse saaja esindajana vastu võtnud, mida kinnitas kohtuistungil ka X.X. ise. Eeltoodu tõendab X.X. i otsest seotust tegelikkusele mittevastava arve-saatelehe koostamisega ja OÜ Veskivilly osaliselt näiliku müügitulu tekitamisega. Osaliselt näiliku müügitulu olemasolu on X.X. kinnitanud 24.08.2010 OÜ Ekso Service 2009 a. majandusaasta aruandes. Osaliselt näiliku müügitulu olemasolu on kinnitanud ka E. Aniott 12.09.2010 OÜ Ekso Service 2009 a. majandusaasta aruandes.
328.Erinevalt OÜ-ga Megarunner seotud episoodist, mille puhul on tõendatud E. Mikenbergi aktiivne roll mõne taotleja müügitulu aluseks oleva arve muutmisel, antud juhul analoogset tegevust tolleaegsest e-kirjavahetusest otseselt ei nähtu. Küll aga on tõendab eeltoodud E. Mikenbergi ja B.J. e vaheline e-kirjavahetus, et OÜ Ekso Service 2009 a. majandusaasta müügitulu andmed kujundati 2010 augustis-septembris erinevate isikute (E. Mikenberg, B.J. ) koostöös.
329.E. Anioti enda ütluste kohaselt ei olnud tal väidetavalt OÜ Ekso Service varasemast tegevusest ülevaadet. Samas on ta OÜ Ekso Service 2009. aasta majandusaasta aruande 12.09.2010 kinnitanud. OÜ Ekso Service majanduslik olukord pidi äriühingu osa omandamise ajal olema E. Aniotile teada. OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 märgitud summa oli tasumata. Märkimisväärse osa äriühingu müügitulust tasumata jäämine pidanuks E. Aniotis äratama kahtlusi majandusaasta aruandes näidatud müügitulu tegelikkusele vastavuses. Kinnitades aruande, kiitis E. Aniott heaks, et aruandes näidatu ei pruugi olla õige. Korraldades näiliku OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehe nr 2 koostamise, pidi X.X. olema veendunud, et ka tulevane äriühingu juhatuse liige seda aktsepteerib. Maakohtu arvates võimaldab selline X.X. i ja E. Anioti käitumine järeldada, et nende tegevus näiliku müügitulu tekitamisel oli kooskõlastatud.
330.OÜ Veskivilly investeeringutoetuse avaldusele on lisatud kolm hinnapakkumist. OÜ Greenmaster 30.08.2010 hinnapakkumine summas 9 7634 78,40 krooni (ilma käibemaksuta), mille koostajana on märgitud I.S. , OÜ Atemix 31.08.2010 hinnapakkumine summas 10 060763,80 krooni (ilma käibemaksuta), mille koostajana on märgitud K.V. ja OÜ Fivetrade
29.08.2010 hinnapakkumine summas 9 450 646,40 krooni, mille koostajana on märgitud M.K. . Valituks osutus loomasöödatehase kuivati- ja veskikompleksi seadmete soetamiseks parima pakkumise teinud OÜ Fivetrade hinnaga 9 450 546,40 krooni. M.K. on andnud ütluseid, et OÜ Fivetrade ei ole viidatud hinnapakkumist teinud. I.S. kinnitas, et on OÜ Veskivilly hinnapakkumise teinud.
331.B.J. e ja E. Mikenbergi vaheline e-kirjavahetus tõendab, et OÜ Fivetrade 29.08.2010 hinnapakkumine valmis E. Mikenbergi ja B.J. e koostöö tulemusena. B.J. on korduvalt hinnapakkumise saatnud E. Mikenbergile üle vaatamiseks, küsides arvamust selle sobilikkuses ning oma hinnangu (et pakkumine on sobilik) on E. Mikenberg ka 07.09.2010 andnud. See muudab usaldusväärseks tunnistaja B.J. e ütlused, et pakkumise hinnad pani tavaliselt paika E. Mikenberg. Et E. Mikenberg pidi olema teadlik, et OÜ Fivetrade pakkumine ei saa vastata tegelikkusele, tõendab E. Mikenbergi 07.09.2010 e-kirjas avaldatu, et pakkumise võitja X.X. i arvamuse kohaselt on OÜ Fivetrade.
332.E-kirjavahetuses tehtud korduvad viited X.X. ile (kui isikule, kes pakkumistega tegeleb, kellega on vaja rääkida, või kes võitja otsustab) tõendavad, et pakkumistega oli seotud ka X.X. . Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et E. Mikenbergi ja B.J. e vaheline 07.09.2010 ekirjavahetus (teemal, et võitja otsustab X.X. ) tõendab otseselt asjaolu, et OÜ-ga Veskivilly oli X.X. seotud ka peale äriühingu osa võõrandamist E. Aniotile ja viimase juhatuse liikmeks saamist. E-kirjades puuduvad igasugused viited asjaolule, et E. Aniotiga oleks vaja midagi kooskõlastada. Viitamine 7.09.2010 X.X. ile kui hinnapakkumiste võitjat otsustavale isikule annab alust järelduseks, et X.X. oli OÜ Veskivilly tegevust korraldavaks ja juhtivaks isikuks ka pärast äriühingu osa võõrandamist E. Aniotile ja viimase juhatuse liikmeks saamist.
333.Seega on valeandmete esitamisega seotud X.X. , E. Mikenberg, E. Aniott. Investeeringutoetuse taotlemine valeandmeid kasutades toimus X.X. i korraldusel. X.X. oli teadlik nõutava müügitulu puudumisest, hinnapakkumiste läbi viimata jätmisest, asjaolust, et kahe temaga seotud äriühingu nimel ei saa toetust taotleda. E. Mikenberg korraldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist. E. Mikenberg on ise vahetult osalenud näiliku müügitulu ja tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumiste tekitamises. Ta oli teadlik asjaolust, et kahe X.X. iga seotud äriühingu nimel ei saa toetust taotleda. E. Aniott oli teadlik nõutava müügitulu puudumisest. X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon
334.Maakohus on leidnud, et investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegeleti X.X. i korraldusel (maakohtu otsus lk 171). Samas ei nähtu, mis tõenditele antud järeldus tugineb. Varasemad plaanid seoses kuivati – veskikompleksiga ei anna alust X.X. it hilisemalt nende sündmustega siduda. Varasemalt oli taotleja OÜ Veskivilly (OÜ Ekso Service) seotud X.X. iga (osanik kuni 25.08.2010), mistõttu ei ole erinevates plaanides midagi ebatavalist.
335.Ka selles episoodis on maakohus lähtunud mõistest „valitsev mõju“ (ning teinud viite OÜ Megarunner episoodile). Kaitsja ei korda apellatsioonis juba esitatud argumente ja jääb nende juurde. Kaitsja lisab, et kuigi maakohus on leidnud, et taotluse blankett ei sisalda viidet KonkS § 2 lg-le 4, siis on PRIA eest varjatud X.X. i seost. Kaitsja on seisukohal, et taotluses määratlemata mõistete ning sõnaselgete kinnituste puudumine välistab kriminaalõigusliku vastutuse.
336.Juhtimisteenuse arve pinnalt on maakohus teinud järelduse, et sellise arve koostamisel aktsepteeris seda järgmine äriühingu juhatuse liige ning tegemist oli näiliku müügitulu tekitamisega, mida oli vaja toetuse taotlemiseks (maakohtu otsus lk 184). Kaitsja märgib, et juhtimisteenuse eest arvete esitamine on äritegevuses levinud ning sel on tihti
maksunduslikud järelmid (kasumi jaotamine varjatult), kuid ainuüksi sellise arve koostamisega ei saa eeldada, et selle pinnalt esitatakse valeandmeid tulevikus investeeringutoetuse saamiseks. Sisuliselt vastutaks isik kõikide hilisemate tegevuste eest, mis antud arve alusel tehtaks.
337.Kohtuotsuses on X.X. seostatud OÜ Fivetrade hinnapakkumistega (maakohtu otsus lk 186). X.X. i seotus hinnapakkumistega ei ole asjaolu, millest saaks järeldada, et isik on aktiivselt osalenud hinnapakkumiste koostamises. Tõendiks on kahe isiku kirjavahetus, millest üks mingil määral viitab sellele, et ta peab X.X. it informeerima, mis aga ei tähenda, et X.X. osales hinnapakkumise fabritseerimises.
338.Ka selle episoodi juures leiab kaitsja, et tegu ei ole jõudnud katsestaadiumisse ning jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde. E. Anioti kaitsja apellatsioon
339.Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et E. Aniott on osalenud koos X.X. iga PRIA eksitamises äriühinguga seotud isikute ringis. Õige on maakohtu seisukoht, et E. Anioti saamine OÜ Veskivilly täisosanikuks ja juhatuse liikmeks toimus mõlema süüdistatava (E. Anioti ja X.X. i) kooskõlastatud tegevuse tulemusena. Kuna E. Aniott omandas OÜ Veskivilly osa X.X. ilt 25.08.2010 sõlmitud notariaalse lepinguga, pidi nende tegevus selles osas kooskõlastatud olema (ilma kooskõlastatud tegevuseta ei ole võimalik lepingut sõlmida). Küll aga ei ole õige maakohtu järeldus, et mõlemad süüdistatavad on osalenud PRIA eksitamises äriühinguga seotud isikute ringist. Kuna E. Aniott sai OÜ Veskivilly osanikuks ja juhatuse liikmeks, ei ole PRIA-le selles osas tegelikkusele mittevastavaid andmeid esitatud.
340.Maakohtu seisukohad on vastuolulised. Maakohus leidis õigesti, et E. Aniott ja X.X. on pigem head äripartnerid, kui et E. Aniott on X.X. ist sõltuv isik. Samuti on õige maakohtu järeldus, et on eluliselt usutav, et OÜ Veskivilly osa võõrandamine E. Aniotile võis toimuda ärilisel eesmärgil viimase huvides. Vastuolus selle järeldusega on maakohus nõustunud süüdistuse väitega, et E. Anioti vormistamine OÜ Veskivilly täisosanikuks ja juhatuse liikmeks kandis eesmärki varjata X.X. i seotust antud ettevõttega, kuivõrd see oleks välistanud taotluste esitamise võimaluse erinevate investeeringuobjektidele toetuse saamiseks. Samuti on vastuoluline maakohtu seisukoht, et E. Mikenbergi ja B.J. e vahelistes e-kirjades puuduvad igasugused viited asjaolule, et E. Aniotiga oleks vaja midagi kooskõlastada. Samas on maakohus viidanud E. Mikenbergi ja B.J. e 12.09.2010 e-kirjadele, milles B.J. on vastanud E. Mikenbergile, et ta laseb aruande E. Aniotil ära kinnitada. Kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline.
341.Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et E. Aniott oli OÜ Veskivilly nimel toetuste taotlemisel põhjendamatult passiivne. Maakohus on leidnud, et E. Anioti passiivsus ja X.X. i aktiivne osalus investeeringutoetuse taotluse ettevalmistamise etapis tekitab küsimuse OÜ Ekso Service osa E. Aniotile võõrandamise tegelikus eesmärgis. E. Aniott on põhjendanud enda passiivsust sellega, et ta tegeles ise igapäevase majandustegevusega ja toetuste taotlemisega tegelesid E. Mikenberg ja B.J. . E. Mikenbergi 20.03.2017 istungil antud ütluste kohaselt oli tema ülesandeks ka OÜ Veskivilly taotluste puhul taotluse dokumentatsiooni kokkupanek (avaldus, äriplaan, lisadokumendid). Tema tegevuse aluseks oli OÜ Gateway ja OÜ Veskivilly vaheline leping, mille on allkirjastanud E. Mikenberg ja E. Aniott. Lepinguga tegi OÜ Veskivilly E. Mikenbergile ülesandeks PRIA meetme 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse“ (mille taotlemisvoor toimub 31.08-13.09.2010) taotlemiseks vajalike taotluse ja kõigi selle lisade koostamise ja/või kogumise. B.J. e seotust taotlemiseks vajaliku asjaajamisega tõendab 01.08.2010 töövõtuleping nr 1, mille kohaselt tellija OÜ Veskivilly (mida esindab juhatuse liige E. Aniott) tellis töövõtjalt FIE B.J. (mida esindab B.J. ) Keramäe, Kanepi alevik, Kanepi vald,
Põlvamaa söödatehase äriplaani, firma rahavoogude prognoosi koostamise, nõustamise ja kõigi selle lisade koostamise ja/või kogumise. Ka on E. Aniott andnud OÜ Veskivilly nimel 2.09.2010 volikirjaga B.J. ele volituse OÜ Veskivilly esindamiseks PRIA-ga teostavates tehingutes, sh taotluste esitamine. Tunnistaja B.J. e 13.12.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema tööülesandeks muuhulgas ka OÜ Veskivilly PRIA taotlusdokumentide koostamine ja teda volitas selleks E. Aniott. Koostööd pidi ta selleks tegema E. Mikenbergiga. Kokkupandud dokumentide paketti ta E. Aniotile ei näidanud, sest selleks ei olnud enam aega. Seega on tõendatud, et E. Aniott ei tegelenud OÜ Veskivilly nimel investeeringutoetuste taotlemisega, kuna sellega pidid tegelema E. Mikenberg ja B.J. . Selles, et ettevõtte juhataja ise ei tegele toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide koostamise ja kogumisega, ei ole midagi eriskummalist ega anna alust lugeda E. Aniotti passiivseks. Kuna E. Aniotil ei olnud piisavalt aega, et ise toetuse taotlemiseks vajalikke dokumente koostada, kasutas ta selleks E. Mikenbergi ja B.J. e abi. Maakohus on leidnud, et asjaolu, et E. Aniott on hõivatud tegevustega muudes äriühingutes (OÜ Ekso Agro ja OÜ Ekso Farm) ei tekkinud üllatuslikult peale OÜ Veskivilly osanikuks ja juhatuse liikmeks saamist, vaid see asjaolu oli E. Aniotile teada juba enne. Maakohus ei ole põhjendanud, millise tõendi põhjal ta sellise järelduse tegi. E. Aniott selgitas maakohtus, et kuna hiljem selgus, et tema töökohustused oma ja kontserni ettevõtetes ei võimalda tal selle asjaga edasi minna, võõrandas ta oma osaluse X.X. ja K. Viitkinile.
342.Apellandi hinnangul ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud. Kuigi E. Aniott on 12.09.2010 allkirjastanud OÜ Ekso Service (OÜ hiljem Veskivilly) majandusaasta (01.01 – 31.12.2009) aruande, kus on 2009. a müügituluna näidatud 510 700 krooni, sh põllumajandusteenus 30 800 krooni ja juhtimisteenus 479 900 krooni ja tegevusaruande kohaselt saadi müügitulu põllumajandusteenuse osutamisest ja ettevõtte juhatuse liige osutas juhtimisteenust Läti ettevõttele, ei ole sellega süüteokoosseis täidetud. KarS § 210 lg 2 järgi on karistatav üksnes tahtlikult toimepandud tegu. Maakohus on tuvastanud, et E. Aniott ise toetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega kokku ei puutunud. Ta oli selleks volituse andnud B.J. ele. E. Mikenbergi, B.J. e ja E. Anioti ütlused on kattuvad asjaolus, et Veskivilly OÜ investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg. Tunnistaja E.E. ütlused tõendavad, et antud taotlusega puutus kokku ka tema. E. Anioti ütluste kohaselt ta ei tea, miks 2010 septembris oli vaja esitada uus 2009. a majandusaasta aruanne. Info selleks võis tulla Birgitilt. Kuna E. Aniott oli alles 25.08.2010 saanud OÜ Veskivilly osaluse ja juhatuse liikmeks, ei teadnud ta, et eelnevalt on mingi aruanne esitatud. Aruannet ise ta ei koostanud. Selle võis kokku panna raamatupidaja. Aruannet allkirjastades sellesse ei süvenenud. Pigem oli kiire sirvimine. Ka tunnistaja B.J. kinnitas kohtus, et kokkupandud dokumentide paketti ta E. Aniotile ei näidanud, sest selleks ei olnud enam aega. Tunnistaja B.J. e ütluste kohaselt koostati toetusetaotlus ja selle lisad viimasel hetkel, mistõttu ei olnud E. Aniotil võimalik nende tegelikkusele vastavust sisuliselt kontrollida. Eeltoodu osutab sellele, et E. Aniott ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud ega olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis. Seega on E. Aniott allkirjastanud majandusaasta aruande, teadmata, et see võib sisaldada ebaõigeid andmeid. Kuna E. Aniotile ei olnud teada toetuste taotlemise asjaolud ega see, et PRIA-le esitatud dokumendid võivad sisaldada ebaõigeid andmeid, ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud (puudub tahtlus). Majandusaasta aruandes märgitud andmete kontrollimata jätmisega rikkus E. Aniott korraliku ettevõtja hoolsust, kuid see ei ole piisav selleks, et teda kriminaalvastutusele võtta, kuna tegemist on ettevaatamatusega. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid
343.Kuna maakohus leidis, et ei ole võimalik tuvastada, kes OÜ Fivetrade hinnapakkumise koostas, siis on põhjendamatu maakohtu järeldus, et hinnapakkumised on koostatud E.
Mikenbergi ja B.J. e koostöö tulemusena.
344.Samuti ei ole maakohus veenvalt selgitanud, kuidas on E. Mikenberg seotud näiliku müügitulu tekitamisega. E. Mikenberg ei olnud seotud taotleja majandustegevusega ega saanud selle kujunemises osaleda.
345.Kaitsja leiab, et uuritud tõendite alusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, millisel määral või ulatuses E. Mikenberg käsitletava taotlemisega kokku puutus. Maakohus on leidnud, et toetuse taotluse kokkupanemisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg. Viimane on kinnitanud, et tema mäletamist mööda tegi ta turu-uuringu, kuid muid tegevusi talle ei meenu. E. Mikenberg ei lükka ümber, et mingis etapis oli ka tema tegev, kuna küsis B.J. elt andmeid toodangu orienteeruva ostuhinna ja väljamüügihinna, toodangu prognoositava sortimendi ja aastamahu kohta. Maakohus ei ole tuvastanud, milleks neid andmeid kasutati. Kuid see suhtlus ei sisaldanud midagi õigusvastast ja kinnitab veelkord E. Mikenbergi positsiooni, et andmed edastas temale töö tellija.
346.Kohtuotsusest nähtub, et E. Mikenbergile on edastatud e-posti teel OÜ Ekso Service aastaaruanne. Samas ei ole tõendeid, et E. Mikenberg oleks andnud korraldusi aastaaruandes müügitulu andmete muutmiseks. Käesoleval juhul ei ole tõendatud seegi, et majandusaasta aruandes kajastatud OÜ Ekso Service müügitulu oli näilik. E. Mikenberg on kirjeldanud, et tema selgitas taotlejale, milline peab käive vastavalt määrusele olema, kuid ta ei teinud ettepanekut käibe kohta andmete muutmiseks.
347.Kokkuvõtvalt leitakse, et usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud, et E. Mikenberg oleks koostanud tegelikkusele mittevastavaid dokumente. Samuti ei oma ta puutumust OÜ Ekso Service müügitulu kujunemisega. Seega palutakse E. Mikenberg OÜ Veskivilly I episoodis õigeks mõista. Prokuröri apellatsioon
348.Maakohus lõpetas seoses süüteo aegumisega KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel E. Anioti suhtes menetluse OÜ Veskivilly I esimeses episoodis. OÜ Veskivilly II episoodis leidis maakohus, et E. Aniotile ette heidetav süütegu ei ole aegunud.
349.Viidates Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-4-04 p-dele 13.1 – 13.2 leiab prokurör, et maakohus on oma argumentatsioonis sisuliselt asunud seisukohale, et E. Aniotil puudus ühtne tahtlus kahe OÜ Veskivillyga seotud kuriteo episoodi vahel. Samas ei ole maakohus oma põhjendustes analüüsinud tegude objektiivset sarnasust, mistõttu prokurör on jätkuvalt seisukohal, et mõlemad episoodid olid süüteo peamistes tunnustes väga sarnased (muster, isikud, eesmärk, aeg, viis, koht, õigushüve) ja objektiivses mõttes oli tegemist jätkuva teoga.
350.Samas ei saa nõustuda maakohtu järeldustega osas, mis puudutavad ühtse tahtluse puudumist, kuivõrd maakohus on sündmuste tervikpilti hinnanud pealiskaudselt ja teinud sellest ebaõiged järeldused. Tõendatud asjaolude pinnalt saab järeldada, et OÜ Veskivilly nimel taotleti toetusi MAK meetme 3.1 raames. Antud meede tulenes Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetusmeetmete rahastamisperioodist 2007-2013. a. See tähendab, et rahastus nähakse ette kogu eelarve perioodiks, kus iga-aastaselt avatavates toetusvoorudes on võimalik taotleda antud meetme alusel investeeringutoetusi. Nii avati meetme 3.1 puhul iga-aastaselt (2007-2012) kokku kuus taotlusvooru.
351.On õige, et konkreetsed taotlusvoorud avatakse ja nende tingimused sätestati igal aastal eraldi ja vajadusel koostati ka uus taotlemise ning taotluse menetlemise täpsem kord (2011 a. kohta põllumajandusministri määrus nr 119, välja antud 22.12.2010), kuid see ei tähenda, et süüdistatavad ei saanud 2010 a. pidada võimalikuks uue taotlemisvooru avamist järgmisel aastal MAK rahastamisperioodi 2007-2013. a kestel. Investeeringutoetuste taotlemisega hästi
kursis olevad isikud, kelleks kahtlemata E. Mikenberg oli (seeläbi ka teised kuritegudes osalevad isikud), pidid teadma, et vastav informatsioon on avalikult kättesaadav ka PRIA-st ja PRIA interneti kodulehelt. Kui MAK meetme 3.1 alusel oli avatud eelnevalt voorud 2007, 2008, 2009 ja 2010 aastal, siis sai eeldada ka seda, et järgnev voor avatakse 2011 aastal.
352.Määrus reguleerib eelkõige taotlemise tingimusi ja korda ning nende mitteteadmine ei tähenda automaatselt seda, et puuduks teadmine taotlemise võimalusest järgmisel aastal. Toetuste taotlemisega tihedalt kokku puutuvate isikutena on võimalik vastav informatsioon tuletada erinevatest allikatest, sh meetme kogueelarvest (MAK 3.1 eelarve kogu perioodil 2007-2013. a) ja ka senisest praktikast ning kogemustest, et meetme raames avatakse üldjuhul erinevaid voore iga-aastaselt.
353.Seega ei saa nõustuda maakohtu järeldustega, nagu põllumajandusministri määruse nr 119 puudumine 2010 a. taotlemise ajal oleks kuidagi tekitanud teadmise, et 2011 ei ole võimalik toetusi taotleda ja see oleks iseenesest välistanud teo tahtluse. Seega ei välista konkreetse järgmise aasta taotlusvooru korda sätestav määruse puudumine tahtluse puudumist antud meetme raames toetusi taotleda edaspidiselt. Isegi kui 2010 a. taotlemise hetkel oli määrus olemas, siis ei oleks see ju 2011 a. taotlemise tahtluse osas midagi muutnud.
354.Süüdistusest tulenevalt oli kõikide episoodide, aga ka OÜ Veskivilly episoodide puhul eesmärk konkreetse meetme raames taotleda maksimaalses ulatuses toetusi. Samas pidid toetuste taotlejad arvestama asjaoluga, et esineb võimalus ka mitte kvalifitseeruda toetuse saajaks. Seda ka 2010 a. taotlusvoorus. Olukorras, kus toetuse saajaks kvalifitseerimine sõltub konkursi tulemustest, kus kandideerivad ka teised toetuse saamisele konkureerivad äriühingud, siis tuleb alati eeldada võimalust, et toetust ei pruugita määrata. On selge, et süüdistatavate peamiseks eesmärgiks ja kinnisideeks ei saanud olla toetuse saamine mitte niivõrd 2010 a. voorust, vaid eelkõige üleüldse selle meetme alusel antud perioodi jooksul toetuse saamine maksimaalses ulatuses. Seda kinnitab kogu üldine pilt ja sarnane muster kõikide süüksarvatavate episoodide puhul. Äriühingud ja taotlusdokumendid kujundati just sellistele tingimustele vastavaks, mis aitas taotleda toetusi maksimaalmääras. Seetõttu ei saa ka maakohtu järeldustega nõustuda, et kohtu arvates saab eluliselt rohkem ustavamaks pidada, et: „soov uuesti toetust taotleda tekib siiski juhul, kui senised avaldused jäävad rahuldamata“.
355.Õigeks saab pidada seda, et soov oli saada toetust meetmeperioodi jooksul maksimaalulatuses. Sellele viitab süüdistatavate tegevusmuster kõikide episoodide puhul. Konkreetselt viitab sellele ka E. Mikenbergi arvuti vaatlusest leitud e-kiri kuupäevaga 07.02.2012, mis oli edastatud K. Viitkinile ja X.X. ile. Sellest nähtub otseselt ka tahe pärast 2011. a toetuse määramist jätkuvalt taotleda OÜ Veskivilly nimel PRIA-lt ka 2012. a toetusi. Põhjus oli selles, et kui 2011. a määrati PRIA otsusega OÜ-le Veskivilly toetus väikeprojektide raames, kus toetuse määr oli kuni 100 000 eurot, siis see võimaldas veel ka edaspidiselt suurprojektide raames toetust taotleda. Tähtsust omas üksnes see, et toetuse määr ei tohtinud ületada 300 000 eurot rahastamisperioodi 2007-2013. a raames. See kõik lükkab ümber maakohtu järeldused justkui toetuse saamisest oleks sõltunud tahtlus edasi taotlemiseks. Vaatamata sellele, et 2011. a toetus määrati, planeeriti seda ikka ka edaspidiselt OÜ Veskivilly nimel taotleda.
356.Prokurör leiab, et OÜ Veskivilly episoodides toimepandud kuriteod olid kantud ühtsest tahtlusest, s.o saada PRIAlt võimalikult suurel määral pettuse teel MAK meetme 3.1 rahastamisperioodi raames aastatel 2007-2013. a investeeringutoetusi. Seega saab järeldada, et maakohus on hinnanud tervikpilti ja tõendeid puudulikult, see on viinud ebaõigete järelduste tegemiseni ja E. Anioti suhtes ebaõigelt OÜ Veskivilly I episoodis menetluse lõpetamiseni. Prokurör leiab, et antud OÜ Veskivilly episoodide puhul on tegemist jätkuvate kuritegudega, mistõttu ei ole teod aegunud ning E. Aniott tuleks OÜ Veskivilly I episoodis
süüdi mõista. E. Anioti kaitsja vastuväited prokuröri apellatsioonile
358.Maakohus leidis õigesti, et süütegu aegus 13.09.2015, kuna tegemist ei ole jätkuva süüteoga ja ei esine ühtegi aegumist katkestanud asjaolu. Kuna E. Aniott oli seotud üksnes Veskivilly OÜ-ga, ei saa temale laiendada teiste äriühingute nimel toimunut. Tema tegude aegumise seisukohalt omab tähtsust üksnes see, kas Veskivilly OÜ mõlemal aastal toimunud investeeringutoetuse taotlemised on olnud kantud tema ühtsest tahtlusest.
359.Maakohus leidis õigesti, et erinevatel aastatel toimunud investeeringutoetuste taotlemist Veskivilly OÜ nimel ei saa lugeda E. Anioti ühtsest tahtlusest kantuks.
360.Kuna Veskivilly OÜ esimese investeeringutoetuse esitamise ajal 13.09.2010 ei olnud veel olemas põllumajandusministri määrust nr 119 (kehtestatud 22.12.2010), mille alusel esitas Veskivilly OÜ investeeringutoetuse avalduse 12.09.2011, polnud esimese avalduse PRIA-le esitamise ajal teada järgmise aasta toetuse saamise tingimused. Samuti ei olnud 13.09.2010 avalduse esitamise ajal teada, et see avaldus jääb rahuldamata.
361.Kohus luges põhjendatult eluliselt rohkem usutavamaks, et soov uuesti toetust taotleda tekib juhul, kui senised avaldused jäävad rahuldamata. Prokuröri apellatsioonis esitatud argumendid ei lükka maakohtu põhjendusi ümber.
362.Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et kohus on lähtunud sündmuste tervikpildi hindamisel pealiskaudselt ja teinud seetõttu ebaõige järelduse.
363.Prokurör küll nõustub maakohtuga, et konkreetsed taotlusvoorud avatakse ja nende tingimused sätestati igal aastal eraldi ning vajadusel koostati ka uus taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, kuid leiab, et see ei tähenda veel asjaolu, et süüdistatavad ei saanud 2010. a pidada võimalikuks uue taotlemisvooru avamist järgmisel aastal MAK rahastamisperioodi 2007-2013 kestel. Prokuröri väitel pidid investeeringutoetuste taotlemisega hästi kursisolevad isikud, kelleks kahtlemata E. Mikenberg oli (seeläbi ka teised kuritegudes osalevad isikud), teadma, et vastav informatsioon on avalikult kättesaadav ka PRIA-st. Seega leiab prokurör, et kohus oleks pidanud andma hinnangu E. Anioti tahtlusele läbi kaassüüdistatava E. Mikenbergi teadmiste. Kaitsja on seisukohal, et selline ühe süüdistatava väidetava teadmise omistamine teisele süüdistatavale ei ole võimalik. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Kuna ükski käesolevas kriminaalasjas uuritud tõend ei kinnita prokuröri väidet, et Veskivilly OÜ esimese avalduse esitamise ajal oli E. Anioti tahtlusega hõlmatud juba ka Veskivilly OÜ teise avalduse esitamine, on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
364.Õige ei ole prokuröri seisukoht, et põllumajandusministri 22.12.2010 määrus nr 119 reguleerib eelkõige taotlemise tingimusi ja korda ja nende mitteteadmine ei tähenda automaatselt seda, et puuduks teadmine taotlemise võimalusest järgmisel aastal. Nimetatud määrus on kehtestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 58 lg 5, § 59 lg 5 ja § 60 lg 4 alusel. ELÜPS § 58 lg 5 kohaselt võib põllumajandusminister määrusega kehtestada maaelu arengu toetuse saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, sealhulgas väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise täpsemad miinimumnõuded, ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. ELÜPS § 59 lg 5 kohaselt kehtestatakse maaelu arengu toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus ning ühikumäär, vajaduse korral abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta, toetuse vähendamise kord, toetuse väljamaksmise, taotluse rahuldamise
otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord ning nõuded toetuse saajale. ELÜPS § 60 lg 4 kohaselt kehtestab põllumajandusminister määrusega maaelu arengu toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused. Kaitsja on seisukohal, et ilma eeltoodud tingimusi teadmata ei olnud võimalik süüdistatavatel toetusi taotleda ega ka toetuste taotlemist planeerida. Seega ei olnud 13.09.2010 PRIA-le avalduse esitamise ajal E. Anioti tahtlusega hõlmatud PRIA-le avalduse esitamine 12.09.2011.
365.Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et 13.09.2010 PRIA-le investeeringutoetuse taotluse avalduse esitamise ajal ei olnud kehtestamata mitte üksnes põllumajandusministri 22.12.2010 määrus nr 119, vaid teada ei olnud ka järgmisel aastal antavate toetuste liigid ja toetatavad tegevused. ELÜPS § 57 lg 5 kohaselt kehtestab põllumajandusminister määrusega eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused, märkides ära ka toetuste liigid ja tegevused, mille kohta toetust on võimalik taotleda komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas (ELT L 25, 28.01.2011, lk 8–23), artikli 3 lõikes 2 nimetatud iga-aastase maksenõude alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses, ning otsustab käskkirjaga maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse. Nimetatud sätte alusel kehtestas põllumajandusminister 17.02.2011 määrusega 2011. aastal "Eesti maaelu arengukava 2007-2013" alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused. Seega puudus E. Aniotil Veskivilly OÜ esimese avalduse esitamise ajal teadmine toetuse taotlemise võimalusest järgmisel aastal.
366.Kohus luges põhjendatult eluliselt rohkem usutavamaks, et soov uuesti toetust taotleda tekib juhul, kui senised avaldused jäävad rahuldamata. Juhul, kui PRIA oleks rahuldanud 13.09.2010 esitatud avalduse ja määranud selle alusel Veskivilly OÜ-le toetuse, ei oleks Veskivilly OÜ saanud sama meetme alusel järgmisel aastal toetust taotleda. Kohus on tuvastanud, et uuritud tõenditest nähtub, et ettevalmistused Veskivilly OÜ teise investeeringutoetuse taotluse esitamiseks algasid kõige varasemalt 2011. a suvel, kuid 13.09.2010 esitatud avalduse menetlus PRIA-s lõppes 7.03.2011. Ka nimetatud asjaolu põhjal saab järeldada, et Veskivilly OÜ esimese avalduse esitamise ajal ei olnud järgmise aasta avaldus E. Anioti tahtlusega hõlmatud. Soov uuesti toetust taotleda tekkis pärast seda, kui esimene avaldus jäi rahuldamata. Ringkonnakohtu apellatsioonidega
järeldused
seoses
OÜ
Veskivilly
I
episoodi
puudutavate
367.Seda episoodi vaidlustavad X.X. ja E. Mikenberg, kes taotlevad õigeksmõistmist. Prokurör on vaidlustanud E. Anioti suhtes aegumisega menetluse lõpetamise ja taotleb tema süüdimõistmist. Ringkonnakohus neid taotlusi ei rahulda ning vastuseks esitatud taotlustele märgib järgmist.
368.X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegeleti X.X. i korraldusel, sest vastavad tõendid puuduvad. Varasemad plaanid seoses kuivati – veskikompleksiga ei anna alust X.X. it hilisemalt nende sündmustega siduda.
369.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus on tõendatud. Maakohus on e-kirjavahetusele tuginevalt näidanud X.X. i seotuse investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega. Nii on E. Mikenberg oma 19.08.2010 e-kirjas viidanud X.X. ile kui isikule, kes otsustab, milliseid lisadokumente PRIA-le esitada. X.X. iga arutati läbi hinnapakkumised, kujundati sobilikku müügitulu ja äriühingu tegevusalasid. Need sündmused toimusid nii enne kui ka pärast Ekso Service OÜ osa E. Aniotile võõrandamist ja tema juhatuse liikmeks saamist. X.X. oli pangas Veskivilly OÜ allkirjaõiguslikuks isikuks, seega äriühingu rahalisi vahendeid käsutas tema, mitte E. Aniott. See viitab X.X. ile kui äriühingu tegelikule juhile, sest ka raamatupidajale andis korraldusi tema (maakohtu otsuse lk 173-175). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
370.X.X. i kaitsja ka selles episoodis ei nõustu maakohtuga, kes on lähtunud mõistest „valitsev mõju“.
371.Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult viitab valitsevale mõjule, sest juba OÜ Megarunner episoodis tuvastati, et X.X. omas valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes ning Veskivilly OÜ tegevust tegelikult korraldava ja juhtiva isikuna omas ta sellist mõju ka Veskivilly OÜ üle, arvestades, et OÜ-te taotlusi esitati üheaegselt (maakohtu otsuse lk 175).
372.X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtuga, et juhtimisteenuse arve koostamisel aktsepteeris seda ka järgmine äriühingu juhatuse liige ning tegemist oli näiliku müügitulu tekitamisega, mida oli vaja toetuse taotlemiseks.
373.Maakohus leidis, et kuna E. Aniott kinnitas Ekso Service OÜ aastaaruande, siis pidi tal OÜ majanduslik olukord selle omandamisel olema teada. Samas oli Ekso Service OÜ 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 märgitud summa tasumata. Märkimisväärse osa äriühingu müügitulust tasumata jäämine pidanuks E. Aniotis äratama kahtlusi majandusaasta aruandes näidatud müügitulu tegelikkusele vastavuses. Kinnitades aruande E. Aniott kiitis heaks, et aruandes näidatu ei pruugi õige olla. Korraldades näiliku Ekso Service OÜ 31.12.2009 arvesaatelehe nr 2 koostamise pidi X.X. olema veendunud, et ka tulevane äriühingu juhatuse liige seda aktsepteerib. Kuna E. Aniott seda ka tegi, siis võimaldab nende käitumine järeldada, et nende tegevus näiliku müügitulu tekitamisel oli kooskõlastatud (maakohtu otsuse lk 184). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.
374.X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtuga, et X.X. hinnapakkumistega.
on seostatud OÜ Fivetrade
375.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus vastab e-kirjavahetuses tuvastatule. Sellest nähtub, et X.X. oli isik, kes pakkumistega tegeles, kellega oli neis küsimustes vaja läbi rääkida ja tema oli ka võitja otsustaja. Ka tunnistaja I.S. on kinnitanud, et OÜ Greenmaster hinnapakkumisega seoses suhtles ta X.X. iga. Samuti nähtub, et X.X. oli Veskivilly OÜ-ga seotud ka peale selle osa E. Aniotile võõrandamist, sest hinnapakkumise võitja otsustas X.X. (maakohtu otsuse lk 185-186). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.
X.X. i kaitsja ka selle episoodi juures leiab, et tegu ei ole jõudnud katsestaadiumisse.
377.Ringkonnakohus esitas oma seisukoha selles küsimuses OÜ Setu Veis I episoodi juures ja jääb selle juurde (vt käesoleva otsuse p-d 135-136).
378.E. Anioti kaitsja on esitanud apellatsiooni ka selles episoodis, kuigi taotluslikus osas on nõue esitatud ainult OÜ Veskivilly II episoodi puudutavalt. Ringkonnakohtu istungil E. Anioti kaitsja täpsustas, et ta ei vaidlusta OÜ Veskivilly I episoodis E. Anioti suhtes menetluse lõpetamist seoses aegumisega ega taotle rehabiliteerimist KrMS § 199 lg 3 p 1 mõttes. Seetõttu ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni OÜ Veskivilly I episoodis ei käsitle. Küll aga vaidleb ta vastu prokuröri apellatsioonile, milles taotletakse E. Anioti süüdimõistmist OÜ Veskivilly I episoodis, kuid seda käsitleb ringkonnakohus alljärgnevalt eraldi seoses prokuröri apellatsiooniga.
379.E. Mikenberg ja tema kaitsja vaidlustavad maakohtu järelduse, et E. Mikenberg on korraldanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist ja on ise vahetult osalenud näiliku müügitulu ja tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumiste koostamises.
380.Apellandid leiavad, et kuna maakohtul ei olnud võimalik tuvastada, kes OÜ Fivetrade hinnapakkumise koostas, siis on põhjendamatu maakohtu järeldus, et hinnapakkumised on koostatud E. Mikenbergi ja B.J. e koostöö tulemusena.
Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on E. Mikenbergi ja B.J. e
vahelise e-kirjavahetuse pinnalt tulnud õigele järeldusele, et OÜ Fivetrade 29.08.2010 hinnapakkumine valmis nende koostöö tulemusena. Nimetatud tõendist nähtub, et B.J. on korduvalt hinnapakkumise saatnud E. Mikenbergile ülevaatamiseks, küsides arvamust selle sobilikkuse kohta. Oma hinnangu, et pakkumine on sobilik, andis E. Mikenberg 07.09.2010. See muudab usaldusväärseks B.J. e ütlused, et pakkumise hinnad pani tavaliselt paika E. Mikenberg. Asjaolu, et E. Mikenberg pidi olema teadlik, et OÜ Fivetrade pakkumine ei saa vastata tegelikkusele, tõendab tema 07.09.2010 e-kirjas avaldatu, et pakkumise võitja X.X. i arvamuse kohaselt on OÜ Fivetrade (maakohtu otsuse lk 185-186). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
382.Apellandid leiavad, et maakohus ei ole veenvalt selgitanud, kuidas on E. Mikenberg seotud näiliku müügitulu tekitamisega, sest ta ei olnud seotud taotleja majandustegevusega ega saanud selle kujunemises osaleda.
383.Ringkonnakohus ka selle väitega ei nõustu, sest maakohus on E. Mikenbergi seotust näiliku müügitulu tekitamisega põhjendanud. Nii nähtub E. Mikenbergi ja B.J. e vahelisest 11.08.2010 e-kirjavahetusest, et seal käsitleti ka Ekso Service OÜ 2009. a majandusaasta aruannet variandis, kus müügitulu oli 30 800 krooni põhu müügist. E. Mikenberg andis vastavaid näpunäiteid ja 23.08.2010 e-kirjast nähtub juba aastaaruande käsitlus, kus müügitulu on 510 700 krooni, millest 30 800 krooni pärines põhu müügist ja 479 900 krooni juhtimisteenusest. Kirjavahetus on jätkunud ja 09.09.2020 e-kirjas E. Mikenberg on teinud detailseid ettepanekuid tegevusaruande ja müügitulu sõnastuse muutmiseks. Seejuures kustutati „põhu müük“ ja asendati see „juhtimisteenusega“. 12.09.2010 on E. Mikenberg vastanud B.J. ele, et nüüd on aruanne toetusskeemi taotlemiseks sobilik. Seega andmed Ekso Service OÜ 2009. a majandusaasta aruandesse tekkisid 2010 augustis-septembris E. Mikenbergi osalusel (maakohtu otsuse lk 178-179 ja 181). Maakohus tuvastas, et tegelikkusele mittevastav osa aastaaruandes oli müügitulu juhtimisteenuse osutamise eest 479 900 krooni. Osaliselt näiliku müügitulu näitamine tegelikuna kandis eesmärki tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Veskivilly vastab määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 nõuetele suurprojekti müügitulu osas. E. Mikenbergile oli teada, et käive on nõutavast tegelikult tunduvalt väiksem. Kuna aga tegemist on juba eelmisel aastal toimunud käibega, siis igasugune käibeandmete muutmine tähendab tegeliku olukorra moonutamist. Sellele vaatamata E. Mikenbergi näpunäidete alusel asuti andmeid muutma ning eesmärk oli muuta majandusaasta aruande andmed investeeringutoetuse taotlemiseks sobilikuks. Lähtudes sellest, et esialgse aruande sisu oli E. Mikenbergile teada, on ta oma juhiste andmisega võtnud osa OÜ Veskivilly investeeringutoetuse taotlemiseks vajalike majandustegevuse andmete moonutamisest (maakohtu otsuse lk 183-184). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
384.Prokurör on vaidlustanud E. Anioti suhtes menetluse lõpetamise seoses süüteo aegumisega KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel OÜ Veskivilly I episoodis. Prokurör leiab, et OÜ Veskivilly I ja II episood on käsitletav jätkuva kuriteona ning E. Anioti tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest. Seetõttu pole alust aegumist kohaldada.
385.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Anioti tegevus OÜ Veskivilly I esimeses episoodis on aegunud (aegus 13.09.2015, s.o enne kohtu alla andmist). Ühtegi aegumist katkestanud asjaolu tema suhtes ei esine. Samuti ei ole tuvastatud tema ühtset tahtlust erinevatel aastatel toimunud investeeringutoetuste taotlemisel OÜ Veskivilly nimel. Esimene avaldus esitati 13.09.2010 ja sel ajal polnud veel olemas põllumajandusministri määrust nr 119 (anti 22.12.2010), mille alusel avaldus esitati järgmisel aastal. Seega polnud teada tulevase toetuse saamise tingimused. Esimese avalduse esitamise ajal polnud teada, et see jääb rahuldamata. Esimese avalduse menetlus PRIA-s lõppes alles 07.03.2011. Ettevalmistused OÜ Veskivilly II episoodis avalduse esitamiseks algasid 2011. a suvel ja avaldus esitati
12.09.2011. Eeltoodust nähtub, et E. Anioti tahtlus ei saanud kuidagi hõlmata enne esimese avalduse esitamist ka juba järgmist avaldust aasta aega hiljem (maakohtu otsuse lk 264-265).
386.Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega ja leiab samuti, et erinevatel aastatel toimunud investeeringutoetuste taotlemist Veskivilly OÜ nimel ei saa lugeda E. Anioti ühtsest tahtlusest kantuks. Ükski kriminaalasjas uuritud tõend ei kinnita prokuröri väidet, et Veskivilly OÜ esimese avalduse esitamise ajal oli E. Anioti tahtlusega hõlmatud juba ka Veskivilly OÜ teise avalduse esitamine.
387.Ringkonnakohus nõustub E. Anioti kaitsja vastuväidetes tooduga, et õige ei ole prokuröri seisukoht, et põllumajandusministri 22.12.2010 määrus nr 119 reguleerib eelkõige taotlemise tingimusi ja korda ning nende mitteteadmine ei tähenda automaatselt seda, et puuduks teadmine taotlemise võimalusest järgmisel aastal. Nimetatud määrus on kehtestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 58 lg 5, § 59 lg 5 ja § 60 lg 4 alusel. ELÜPS § 58 lg 5 kohaselt võib põllumajandusminister määrusega kehtestada maaelu arengu toetuse saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta ning nende piirkondade loetelu, kus toetust antakse. ELÜPS § 59 lg 5 kohaselt kehtestatakse toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord. ELÜPS § 60 lg 4 kohaselt kehtestatakse toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord. Ilma eeltoodud tingimusi teadmata ei olnud võimalik toetusi taotleda ega ka toetuste taotlemist planeerida. Seega ei olnud 13.09.2010 PRIA-le avalduse esitamise ajal E. Anioti tahtlusega juba ette hõlmatud PRIA-le avalduse esitamine 12.09.2011.
388.Ringkonnakohus nõustub E. Anioti kaitsjaga ka selles, et et 13.09.2010 PRIA-le avalduse esitamise ajal ei olnud kehtestamata mitte üksnes põllumajandusministri 22.12.2010 määrus nr 119, vaid teada ei olnud ka järgmisel aastal antavate toetuste liigid ja toetatavad tegevused. ELÜPS § 57 lg 5 kohaselt kehtestab põllumajandusminister määrusega eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused, märkides ära ka toetuste liigid ja tegevused, mille kohta toetust on võimalik taotleda. Nimetatud sätte alusel kehtestas põllumajandusminister 17.02.2011 määrusega 2011. aastal "Eesti maaelu arengukava 2007-2013" alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused. Seega puudus E. Aniotil Veskivilly OÜ esimese avalduse esitamise ajal teadmine toetuse taotlemise võimalusest järgmisel aastal.
389.Arvestada tuleb ka seda, et juhul kui PRIA oleks rahuldanud 13.09.2010 esitatud avalduse ja määranud selle alusel Veskivilly OÜ-le toetuse, ei oleks Veskivilly OÜ saanud sama meetme alusel järgmisel aastal toetust taotleda. Ka nimetatud asjaolu põhjal saab järeldada, et Veskivilly OÜ esimese avalduse esitamise ajal ei olnud järgmise aasta avaldus E. Anioti tahtlusega hõlmatud. II episood (puudutab ka K. Viitkinit)
390.12.09.2011 esitas K. Viitkini poolt volitatud X.X. PRIA Põlva büroos MAK meetme nr 3.1 raames OÜ Veskivilly nimelt investeeringutoetuse avalduse, milles taotleti 97 705 euro suurust toetust OÜ Ekso Farm omandis oleva kaalukoja, veski ja kuivatihoone rekonstrueerimiseks. OÜ Ekso Farm ei saanud toetust ise taotleda, kuna tema põhitegevusalaks oli piimakarjakasvatus ning taimekasvatussaaduste tootmine. Nimelt ei saa toetust taotleda äriühing, mis tegutseb taime – ja loomakasvatusvaldkonnas ning põllumajandust abistava tegevuse puhul ei tohtinud taotleja olla ise põllumajandustootja. Antud taotlusvoorus kasutati juba varasemalt OÜ Ekso Farm ja OÜ Veskivilly vahel sõlmitud näilikku rendilepingut.
391.Enne taotluse esitamist vormistati OÜ Veskivilly ainuosanikuks ja juhatajaks K. Viitkin eesmärgiga varjata X.X. i seotust antud ettevõttega. Nimelt ei oleks X.X. saanud antud meetme alusel rohkem kui 300 000 eurot toetust taotleda. Samuti ei oleks viidatud summast
rohkem toetust saanud taotleda ka samas maakonnas tegutsevad ettevõtjad, kes omavad üksteise suhtes valitsevat mõju. X.X. oli aga taotlenud OÜ Megarunner nimelt OÜ Ekso Agro kuuluvale objektile investeeringutoetust summas 4 693 980 krooni (300 000 eurot), millise ettevõtte osas omas ta samuti valitsevat mõju ning missugune taotlus ka rahuldati.
392.Samuti oli toetuse taotlemiseks vajalik, et taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oleks suurem kui 2 400 eurot, kuid nimetatud mahus müügitulu OÜ-l Veskivilly puudus. Selleks koostasid X.X. , E. Mikenberg ja E. Aniott 31.12.2010 kuupäeva kandva näiliku arve nr 1 summas 301 000 krooni. Arve sisuks oli märgitud „konsultatsiooni osutamine ja äriplaani koostamine Ekso Latvia SIA-le“. Tegelikult arvel näidatud teenust kunagi pakutud ei ole. Eeltoodu eesmärgiks oli kajastada vastavaid andmeid majandusaasta aruandes ning PRIA-le esitatavates dokumentides.
393.Lisaks lepiti vahetult enne toetusavalduse esitamist kokku, et MAK meetmes nr 3.1 sätestatud nõuet investeeringuobjekti hinnapakkumiste võtmise kohta ei täideta, vaid hinnapakkumised koostatakse ise ja konkurssi võidab OÜ UPA Building. Positiivse investeeringutoetuse määramise otsuse korral pidi OÜ UPA Building asemel ehitustegevust korraldama X.X. AS Ekso kaudu, mis oleks võimaldanud tal kogu investeeringu elluviimist ja kulutusi enda kontrolli all hoida.
394.Pärast positiivse toetusotsuse saamist esitas 19.09.2013 X.X. K. Viitkini volitusel PRIAle kuludeklaratsiooni teostatud tööde kohta summas 79 083,48 eurot. Samas ei oldud selleks hetkeks katusetöid 15 603,02 euro ulatuses teostatud. Eeltoodu eesmärgiks oli saada toetust suuremas osas, kui oli reaalselt teostatud tööde maht. Pärast PRIA teavitust eelseisvast kontrollist esitas X.X. uue kuludeklaratsiooni ja tööde üleandmise-vastuvõtmiseakti nr-ga 1/1, kus näidati tehtud tööde maksumuseks 63 480,46 eurot. Kavatsusega luua PRIA-le väärettekujutust justkui oleks töid teostanud OÜ UPA Building poolt, loodi selle kinnitamiseks äriühingute omavaheline arveldus ehitusmaksumuse osas. Selleks kanti OÜ Veskivilly arvelt 94 900,18 eurot (mis oli tegelikkuses saadud X.X. ilt) UPA Building OÜ arvele selgitusega arve nr 130160.
395.Kuritegu jäi X.X. i, E. Mikenbergi, K. Viitkini ja E. Anioti tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA ametnikud avastasid müügituluga manipuleerimise ja PRIA 20.03.2014 otsusega nr 13-6/420 tunnistati toetuse määramise otsus kehtetuks. Maakohtu järeldused
396.Äriregistri andmed tõendavad, et K. Viitkin sai OÜ Veskivilly osanikuks 08.09.2011 ning juhatuse liikmeks 9.09.2011 pärast E. Aniotti. X.X. i ütlused (et ettevõte omandati perekeskselt) annavad alust arvata, et ka OÜ Veskivilly osa (mille K. Viitkin E. Aniotilt 2011. a septembris omandas) on K. Viitkini ja X.X. i ühisvara PKS § 25 lg 1 tähenduses. Seda vaatamata asjaolule, et registrisse on osanikuna kantud üksnes K. Viitkin. OÜ Veskivilly osa omandamine K. Viitkini poolt toimus vahetult enne OÜ Veskivilly investeeringutoetuse avalduse PRIA-le esitamist. See annab alust järelduseks, et äriühingu osa ost just K. Viitkini nimele ja viimase nimetamine juhatuse liikmeks kandiski eesmärki PRIA-t eksitada antud äriühinguga seotud isikute ringist. See oli vajalik varjamaks asjaolu, et X.X. omas OÜ Veskivilly üle valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes, kuna oli seotud ka OÜ Megarunner investeeringutaotlusega. Seega mõlemad äriühingud ühel programmiperioodil toetust taotleda ei oleks saanud.
397.Hinnates kogumis E. Mikenbergi ütlusi, töövõtulepingut ja OÜ Veskivilly arvelduskonto andmeid saab kohtu arvates asuda seisukohale, et investeeringutoetuse taotlemise protsessis osutas E. Mikenberg OÜ-le Veskivilly tasulist nõustamisteenust, mille eest taotleja tasus OÜle Gateway.
398.Maakohtu hinnangul tõendavad tunnistaja T.L. ütlused kogumis OÜ Agorek 28.05.2014 vastuses toodu ja projektiga, et OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimise projekti tellis X.X. . Projekt on valmis olnud 9.09.2011. OÜ Veskivilly osa võõrandamine E. Aniotilt K. Viitkinile toimus 08.09.2011. Seega tellis X.X. projekti ajal, mil OÜ Veskivilly osanikuks ja juhatuse liikmeks oli veel E. Aniott. Projekti tellimine viitab asjaolule, et X.X. oli kindel, et hooneid hakkab OÜ Veskivilly rekonstrueerima. Seega pidi erinevate isikute (sh X.X. i ja E. Anioti) tegevus olema kooskõlastatud.
399.X.X. i ja K. Viitkini väitel K. Viitkin OÜ Veskivilly tegevust ise vahetult igapäevaselt ei korraldanud ega juhtinud, vaid seda tegi X.X. . Eksperdiarvamus tõendab, et käesolevas investeeringutoetuse taotlemise asjas enamikku PRIA-le esitatud dokumente, sealhulgas ka 09.09.2011 volikirja X.X. ile ei ole K. Viitkin allkirjastanud. Kuna K. Viitkini allkirjad on võltsitud, ei saa kohtu arvates K. Viitkinit seostada käesoleva investeeringutoetuse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega. Asjaolu, et enamik käesolevas investeeringutoetuse taotlemise asjas olevaid K. Viitkini allkirju on võltsitud, teeb usaldusväärseks K. Viitkini väite, et tema OÜ Veskivilly nimel investeeringutoetuse taotlemisest vähemalt selle taotluse esitamise ajal teadlik ei olnud.
400.Investeeringutoetuse avalduses on OÜ Veskivilly kinnitanud eelmise majandusaasta müügitulu 301 000 krooni olemasolu. Müügitulu saadi ettevõtte juhatuse liikme osutatud juhtimisteenusest Läti ettevõttele.
401.Vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud X.X. i poolt 15.09.2014 üle antud OÜ Veskivilly raamatupidamisdokumente. Muuhulgas on nende hulgas olnud samuti OÜ Veskivilly on 31.12.2010 arve-saateleht nr 1 SIA-le Ekso Latvia tasumiseks summas 301 000 krooni. Arvesaatelehel nr 1 on OÜ Veskivilly kontaktisikuna märgitud X.X. .
402.Hinnates kogumis süüdistatavate E. Anioti, X.X. i ja tunnistaja K.H. ütlusi ja OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saatelehel nr 1 märgitut, luges maakohus tõendatuks, et see arvesaateleht on koostatud X.X. i korraldusel. E. Aniott on oma seotust nii arve-saatelehe koostamise kui arvel kajastatud tehinguga eitanud. E. Anioti ütlused on kooskõlas tunnistaja K.H. ütlustega, mille kohaselt sai ta korralduse arve-saatelehe koostamiseks X.X. ilt.
403.SIA Ekso Latvija juhatuse esimees oli X.X. ning juhatuse liikmed M.M. ja J.S. , kellest kaks viimast OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saatelehel nr 1 näidatud SIA-le Ekso Latvia osutatud teenusest (konsultatsioon ja äriplaani koostamine) midagi ei tea. Nagu maakohus eespool tuvastas, ei ole osanud selle teenuse kohta selgitusi anda ka E. Aniott ja X.X. . Kuna ükski väidetava tehingu poolteks olnud äriühingutega seotud isikutest OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saatelehel nr 1 kajastatud tehingust midagi ei tea, annab see alust kahelda, et selline tehing üldse aset on leidnud.
404.OÜ Veskivilly on alates 01.04.2010 registreeritud käibemaksukohuslasena ning on MTAle perioodi 01.01.2010 – 31.03.2013 kohta esitanud 2010. a aprilli kuni 2013. a märtsi käibedeklaratsioonid, mille koond on ka PRIA-le edastatud. Ühtlasi teatab MTA, et OÜ Veskivilly poolt 31.12.2010 SIA-le Ekso Latvia väljastatud arve/saateleht nr 1 summas 301 000 krooni (19 237,41 eurot) ei ole kajastatud käibedeklaratsioonil ning äriühing ei ole esitanud MTA-le ühendusesiseseid käibearuandeid (vorm VD) ja ühendusesisese käibe muutmise aruandeid (vorm VDP). Eeltoodu tõendab, et Veskivilly OÜ 31.12.2010 arvesaatelehel nr 1 kajastatud tehingust tulenevat käivet ei ole Veskivilly OÜ deklareerinud, kuigi oli alates 1.04.2010 käibemaksukohustuslane. Veskivilly OÜ raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokolli lisade hulgas on olnud MTA 30.09.2011 nr 9-1/2355 korraldus OÜ-le Veskivilly teabe ja dokumentide esitamiseks. Selles on muuhulgas märgitud, et perioodil 2010 aprill kuni 2011 august esitatud käibedeklaratsioonides ei ole OÜ Veskivilly käivet deklareerinud, mistõttu maksuhalduril on alus eeldada, et ei tegelda reaalse ettevõtlusega.
Selline asjaolu annab alust järelduseks, et OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saateleht nr 1 on koostatud sellel märgitud ajast hoopis hiljem, mis omakorda tekitab kahtlusi tehingu toimumises.
405.Seega on OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saateleht nr 1 koostatud tagantjärele. Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid arve-saatelehel näidatud teenuse täpsema sisu, osutamise asjaolude ja teenuse eest tasumise kohta. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saatelehel nr 1 näidatud teenust tegelikult ei ole osutatud ja arve koostamise eesmärk on olnud luua väärmulje antud tehingu toimumisest. Arvel kajastatud tehing on näilik ja seega sellest tekkinud müügitulu on ka näilik.
406.Tegelikkusele mittevastava müügitulu olemasolu on E. Aniott 01.07.2011 kinnitanud OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruandes. Samuti on tegelikkusele mittevastava müügitulu olemasolu kinnitanud X.X. OÜ Veskivilly investeeringutoetuse avalduses ja sellele lisatud äriplaanis. Näiliku müügitulu näitamine tegelikuna on kandnud eesmärki tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Veskivilly vastab määruse § 20 lg 2 p 2 nõuetele suurprojekti müügitulu osas.
407.X.X. on otseselt seotud tegelikkusele mittevastava arve-saatelehe koostamisega ja OÜ Veskivilly näiliku müügitulu tekitamisega. Näiliku müügitulu olemasolu on E. Aniott 1.07.2011 kinnitanud OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruandes. E. Aniott on kinnitanud, et veel tema juhatuse liikmeks oleku ajal oli päevakorras OÜ Veskivilly aitkuivati hoonete parendamine. Rekonstrueerimiseks toimus ettevalmistamine X.X. i ja E. Anioti kooskõlastatud tegevusega. Sellises olukorras pidi E. Aniott aru saama, et näilik müügitulu on vajalik PRIA-lt toetuse taotlemisel. Tegelikkusele mittevastavate andmetega majandusaasta aruande kinnitamine oli X.X. i panus kavandatavasse pettuse teel investeeringutoetuse taotlemisse.
408.E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas on E. Mikenbergi ja B.J. e vaheline 18.06.2011 e-kirjavahetus, milles arutletakse OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande üle. Erinevalt mitmetest muudest episoodidest ei ole käesoleval juhul kohtu arvates tõendatud E. Mikenbergi osalemine näiliku müügitulu tekitamises. 18.06.2011 e-kirjas on küll E. Mikenberg selgitanud, milline antud taotlusele sobiv müügitulu peab olema, kuid kohtu arvates ei ole see küllaldane seostamaks E. Mikenbergi näiliku müügitulu tekitamisega, milleks X.X. i korraldusel koostati OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saateleht nr
1.Erinevalt mõnest muust episoodist puuduvad käesoleval juhul tõendid, et OÜ Veskivilly 2010 a. majandusaasta aruande sisu või müügitulu aluseks oleva arve sisu oleks E. Mikenbergiga kooskõlastatud või ta oleks andnud näpunäiteid nende muutmiseks.
409.OÜ Veskivilly investeeringutoetuse avaldusele on lisatud kolm hinnapakkumist: OÜ Navi Ehitus 09.09.2011 hinnapakkumine summas 201 996 eurot, mille väljastajana on pakkumisele märgitud juhatuse liige K.R. ; OÜ Kental Ehitus 08.09.2011 hinnapakkumine summas 224 440 eurot, mille väljastajana on märgitud juhatuse liige L.R. ; OÜ UPA Building 08.09.2011 hinnapakkumine summas 195 410 eurot, mille on väljastanud tegevjuht A.T. . Parima pakkumise tegi OÜ UPA Building hinnaga 195 410 eurot. Võrdlustabelis on selle koostajana ja allkirjastajana märgitud K. Viitkin, kes kinnitas kohtuistungil, et võrdlustabelil ei ole tema allkiri. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võrdlustabelile K. Viitkin alla kirjutanud. Et K. Viitkin oleks osalenud hinnapakkumiste hankimises ei tõenda asjas ükski tõend. Seega ei saa K. Viitkinit seostada hinnapakkumiste kogumise või koostamisega käesolevas investeeringutoetuse asjas.
410.A.T. i 18.10.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt küsis X.X. 2010. a luba OÜ UPA Building nime hinnapakkumistel kasutada, mida A.T. lubas. Ei A.T. ega M.A. ei ole ise hinnapakkumist OÜ UPA Building nimelt teinud. Hinnapakkumisi ei ole teinud ka OÜ Navi
Ehitus ja OÜ Kental Ehitus esindajad.
411.11.09.2011 X.X. i e-kirjast E. Mikenbergile nähtub, et X.X. on edastanud E. Mikenbergile OÜ-te Navi Ehitus, Kental Ehitus ja UPA Building OÜ hinnapakkumised. Eeltoodu seostab hinnapakkumistega X.X. it. Samas puudub kirjavahetus, millest nähtuks, et hinnapakkumised valmisid E. Mikenbergi osalusel. 11.09.2011 X.X. i e-kirjaga on küll hinnapakkumised E. Mikenbergile saadetud, kuid nende sisu kattub ka edaspidi investeeringutoetuse avaldusele lisatutega. Seega ei saa käesoleval juhul väita, et hinnapakkumisi oleks E. Mikenbergi ettepanekute alusel kuidagi muudetud.
412.Süüdistuse kohaselt jäeti hinnapakkumine läbi viimata X.X. i, E. Mikenbergi, E. Anioti ja K. Viitkini eelneval kokkuleppel ja näilikud hinnapakkumised koostati nende koostöös ja teadmisel. Nagu maakohus eespool leidis, on küll tõendatud X.X. i seotus tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumiste koostamisega, kuid mitte teiste süüdistuses nimetatud isikute oma.
413.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et valeandmete esitamisega on seotud X.X. , E. Aniott ja E. Mikenberg. Investeeringutoetuse taotlemine valeandmeid kasutades toimus X.X. i korraldusel, ta oli teadlik nõutava müügitulu puudumisest, hinnapakkumiste läbi viimata jätmisest, asjaolust, et mõlemad temaga seotud äriühingud (OÜ-d Veskivilly ja Megarunner) ei saa toetust taotleda. E. Mikenberg korraldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist, olles teadlik, et mõlemad X.X. iga seotud äriühingud (OÜ-d Veskivilly ja Megarunner) ei saa toetust taotleda. E. Aniott kinnitas OÜ Veskivilly 2010 a. majandusaasta aruande, milles näidatud tegelikkusele mittevastavat müügitulu kasutati investeeringutoetuse taotlemisel. Üksnes asjaolu, et K. Viitkin omandas OÜ Veskivilly osa eesmärgiga varjata X.X. i seotust antud äriühinguga, ei seosta K. Viitkinit küllaldaselt investeeringutoetuse avalduse esitamisel valeandmete esitamisega, sest tema allkiri avalduse esitamiseks kasutatud volikirjal oli võltsitud.
414.Valeandmete esitamise tõttu eksitusse sattununa võttis PRIA OÜ Veskivilly taotluse kui tingimustele vastava menetlusse ja määras ka toetuse.
415.OÜ Veskivilly on 19.09.2013 esitanud kuludeklaratsiooni, mille kohaselt on teostanud investeeringu summas 79 083,48 eurot osaliselt. Investeeringu tegemist tõendavad dokumendid on deklaratsiooni kohaselt 01.09.2013 arve nr 130160, 19.09.2013 maksekorraldus nr 49, 22.08.2013 akt nr 1. Kuludeklaratsiooni on 10.09.2013 allkirjastanud
X.X. .
416.PRIA-le on esitatud 12.04.2013 volikiri, millega K. Viitkin volitas X.X. it esindama OÜd Veskivilly PRIA-ga teostavates tehingutes. Nagu maakohus juba eelnevalt eksperdiarvamusele tuginedes tuvastas, on see ainus K. Viitkini poolt ka tegelikult allkirjastatud dokument käesoleva investeeringutoetuse taotlemise asjas. PRIA on 31.01.2012 K. Viitkinile teatanud, et meetme 3.1 alusel on tehtud positiivne otsus, millise teabe on K. Viitkin edastanud E. Mikenbergile. Seega vähemalt 2012 a. algusest on K. Viitkin kindlasti saanud teadlikuks, et OÜ Veskivilly nimel toimub investeeringutoetuse taotlemine.
417.Tunnistaja A.T. i 18.10.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt võttis X.X. enne ehituse algust temaga ühendust ja ütles, et OÜ UPA Building võitis ning et on vaja ehitama hakata. OÜ UPA Building aga ei ole OÜ-le Veskivilly midagi ehitanud. Esitatud arvete kohta ei tea A.T. midagi.
418.27.05.2010 ehituse töövõtulepingu, 22.08.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, 04.11.2013 ehituse töökoosoleku protokolli, ehitustööde päevikute alusel saab teha järelduse, justkui ehitustöid OÜ Veskivilly kuivati, kaalukoja, veski rekonstrueerimise objektil teostas ja korraldas OÜ UPA Building. Selleks annab alust eelkõige OÜ Veskivilly ja OÜ UPA
Building vahel sõlmitud 27.05.2010 ehituse töövõtuleping. Ka tööde üleandmist ja vastuvõtmist, samuti ehitustööde käiku puudutavast dokumentatsioonis esineb OÜ UPA Building töövõtjana.
419.Samas nähtub muudest kohtus uuritud tõenditest, et tegelikult ei teostanud sel objektil ehitustöid faktiliselt OÜ UPA Building ise, vaid alltöövõtjatena teised äriühingud. Kuigi 28.05.2013 OÜ UPA Building ja OÜ Navi Ehitus vahel sõlmitud leping ei ole pealkirjastatud alltöövõtulepinguna, on sisuliselt sellega tegemist. OÜ-le Navi Ehitus kui alltöövõtjale on viidatud ehitustööde päevikutes. Et OÜ Navi Ehitus tegutses antud objektil OÜ UPA Building alltöövõtjana, on kinnitanud ka tunnistaja K.R. . Kuigi K.R. i kinnitusel teisi ehitajaid objektil ei olnud, on ehituspäevikutes viiteid ka teistele äriühingutele. OÜ UPA Building antud objekti puudutav kuludokumentatsioon koos tasumise andmetega tõendavad OÜ UPA Building tehingulisi suhteid nii OÜ-ga Navi Ehitus kui teiste äriühingutega, mistõttu asub maakohus seisukohale, et objektil tegutses peale OÜ Navi Ehitus ka teisi alltöövõtjaid.
420.Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus, et OÜ UPA Building tegelikult OÜ Veskivilly kuivati, kaalukoja, veski rekonstrueerimise hinnapakkumist ei teinud. Tunnistajate M.A. u ja A.T. i kinnitusel oligi nii algusest peale kavas, et OÜ UPA Building ehitama ei hakka. Maakohus leiab, et kui pooled lepingut sõlmides ei soovi tegelikult lepingus kokkulepitud töid teha, on töövõtuleping näilik, sest poolte tegelik tahe ei ole suunatud töövõtulepingu olemuseks oleva töö tegemisele. Asjaolud, et OÜ UPA Building hinnapakkumist antud objektile tegelikult ei esitanud ja OÜ UPA Building ka tegelikult ehitama ei hakanudki, annavad alust asuda seisukohale, et OÜ UPA Building ja OÜ Veskivilly vaheline töövõtuleping, samuti muu ehituse käiku tõendav dokumentatsioon oli näilik. Maakohus nõustub süüdistuse väitega, et näilike dokumentide koostamine kandis eesmärki luua PRIA-le väärettekujutust, justkui ehitaks OÜ Veskivilly investeeringuobjekti eelnevalt hinnapakkumise võitnud OÜ UPA Building.
421.Kontrollaktist nr 21774 nähtuvalt teostas PRIA inspektor R.P. 15.10.2013 OÜ Veskivilly taotluse viitenumbriga 310011651203 investeeringu kontrolli. Kontrollaktis on märgitud, et kontroll kokku lepitud 11.10.2013. Pärast kontrollist teatamist avastas taotleja, et on ekslikult lisanud kuludeklaratsioonile üleandmis-vastuvõtmis tööna „kuivati-ait katusetööd“ summas 15 603,03 eurot. Tegelikkuses nimetatud tööd tehtud ei ole. Esitatud parandust üleandmisaktis 13-P/13461 arvesse ei võta ja toetus makstakse välja pärast töö teostamist. Kontrollitava esindajana on aktile alla kirjutanud X.X. . Kontrollaktist nr 20620 nähtuvalt PRIA inspektor R.P. teostas 29.11.2013 OÜ Veskivilly taotluse viitenumbriga 310011651203 investeeringu kontrolli ja selle kontrolli käigus mingeid puudusi ei tuvastatud. Kontrollitava esindajana on aktile alla kirjutanud X.X. .
422.Maakohus tuvastas, et OÜ Veskivilly esitas 19.09.2013 kuludeklaratsiooni, mille kohaselt on teostatud investeering summas 79 083,48, sealhulgas ka kuivati katusetöid 15 603,02 euro ulatuses. Kriminaalasjas kogutud tõendid (süüdistatava X.X. i ütlused, tunnistajate K.H. e ja R.P. i ütlused, samuti kirjalikud tõendid) kattuvad asjaolus, et 19.09.2013 kuludeklaratsiooni esitamise hetkel oli osa deklaratsioonis näidatud töid (kuivati katusetöid 15 603,02 euro ulatuses) tegelikult tegemata. Selle asjaolu on õigeks võtnud X.X. , kes on hiljem esitanud PRIA-le ka parandatud andmetega kuludeklaratsiooni (ilma selle katuse maksumuseta). Ka tunnistaja K.H. on kinnitanud, et vahetult enne PRIA kontrolli tulekut selgus, et üks katus oli tegemata. Et investeeringu kontrolli käigus 15.10.2013 tuvastati, et kuivati-ait katusetööd 15 603,03 euro ulatuses olid tegemata, on kinnitanud ka tunnistaja R.P. ja on fikseeritud tema koostatud kontrollaktis.
423.X.X. oli antud objektil ka ehitustööde tegemist korraldav isik. Asjaolud, et X.X. on allkirjastanud nii tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kui oli ise ka ehitustööde tegemist
korraldav isik, annavad alust järelduseks, et ehitustööde seis objektil pidi X.X. ile teada olema. Seega ei esitanud ta kuludeklaratsioonis tehtud tööde maksumuse kohta ebaõigeid andmeid mitte kogemata, vaid tahtlikult.
424.Seega olid investeeringu elluviimisega seotud X.X. , A.T. ja M.A. . X.X. korraldas OÜ Veskivilly nimel investeeringu elluviimist ja esitas kuludeklaratsiooni, olles teadlik, et selles esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. A.T. i ja M.A. u roll investeeringu elluviimises on seisnenud OÜ UPA Building nimel näiliku töövõtulepingu sõlmimises ja rahaülekannete korraldamises. K. Viitkinit seostab investeeringu elluviimisega X.X. ile 12.04.2013 antud volikiri ja osalemine ehituse rahastamise korraldamises. Kuigi maakohtu arvates on tõendatud, et K. Viitkin oli vähemalt 2012. a teadlik OÜ Veskivilly nimel investeeringutoetuse taotlemisest, siis PRIA-le seoses investeeringu elluviimisega esitatud valeandmetega K. Viitkinil endal kohtu hinnangul endal vahetu puutumus puudub. Seetõttu leiab maakohus, et K. Viitkinit ei saa seostada antud episoodis PRIA-le valeandmete esitamisega ka investeeringu elluviimise etapis. X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon
425.Maakohus on leidnud, et X.X. varjas oma abikaasa K. Viitkini isiku abil osalust/seotust OÜ-ga Veskivilly. Tegemist on abikaasadega, kellel on ühisvararežiim (PKS § 24 lg 2 jj), isegi kui registris on kajastatud osanikuna üks abikaasadest, on abielu ajal omandatu nende ühisvara. Seega ei ole ka vahet, kes abikaasadest on registrisse kantud, mistõttu ei saa ka luua väärmuljet, et ühe abikaasa osalus äriühingus varjab teise abikaasa omandit. Jääb ka mõistetamatuks, kuidas peaks taotleja esindaja deklareerima, et ta on abielus.
426.Maakohus on pidanud näilikuks SIA-le Ekso Latvia konsultatsiooni osutamist ja äriplaani koostamist. Kui paljudel muudel juhtudel on maakohus leidnud, et süüdistus ei sisusta mingil moel näilikkust, jättes sellised etteheited kõrvale, siis ka antud juhul ei sisusta süüdistus, mida peetakse näiliku tehingu all silmas (vt süüdistuse p 16.1.7). Kaitsja on seisukohal, et maakohus on asunud ise süüdistust täiendama, väljudes sellega süüdistuse piiridest.
427.Maakohus on leidnud, et 19.09.2013 kuludeklaratsioonis esitati teave tööde kohta, mis puudutasid 15 603,02 euro ulatuses katusetöid ning mida ei oldud teostatud. Kuigi nimetatud asjaolust teavitati kontrolli teostanud PRIA ametnikku R.P. i, on maakohus pidanud seda siiski valeandmete esitamiseks ning ei ole pidanud usutavaks, et tegemist on eksimusega. Kaitsja leiab, et kuna nimetatud töö tehti lõpuks ära, siis on arusaamatu, miks pidanuks taotleja tahtlikult selle kohta valeandmeid esitama. Tegemist oli tööde vale akteerimise ja eksitusega, millest taotleja teavitas ise haldusorganit, mistõttu ei viidud haldusorganit ka eksitusse. Seejuures on suhteliselt ebatõenäoline, et kohapealne kontroll oleks tuvastanud sellise töö tegemata jätmise (tegemist oli väga kõrge katusega ning ei ole eluliselt usutav, et kontrollija oleks saanud läbi viia mõõtmised jne).
428.Kaitsja hinnangul on maakohus tuvastanud, et M.A. ei ole andnud usaldusväärseid ütlusi (maakohtu otsuse lk 214-215). Sellises osas ei tohiks tervikuna isiku ütlusi arvesse võtta, eriti kuna tegemist on isikuga, kes oli samas kriminaalasjas kahtlustatav. Sama kehtib ka A.T. i kohta. Samas on just nende isikute ütlustele tuginedes maakohus lugenud näilikuks OÜ UPA Buidling ja OÜ Veskivilly vahelise töövõtulepingu. Samas ei ole maakohus tuvastanud, kas M.A. ise viibis objektil või mitte – kuna OÜ UPA Building tegutses ehitusvaldkonnas, on taoliste asjaolude tuvastamine oluline. E. Anioti kaitsja apellatsioon
429.Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimise ettevalmistamine toimus X.X. i ja E. Anioti kooskõlastatud tegevuse tulemusena. E. Aniott on kohtus selgitanud, et tema ei tegelenud ajapuudusel OÜ Veskivilly nimel
investeeringutoetuste taotlemisega. Kuna oli juba teada, et E. Aniott soovib OÜ Veskivilly osa Viitkinitele võõrandada, ei ole midagi kummalist selles, et X.X. hakkas OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimist ette valmistama, tellides projekti ajal, mil OÜ Veskivilly osanikuks ja juhatuse liikmeks oli veel E. Aniott. Ükski kohtus uuritud tõend ei tõenda, et E. Aniott oleks olnud teadlik X.X. i kavatsusest OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimiseks PRIA-lt toetust taotleda. Seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et E. Anioti ja X.X. i tegevus oli kooskõlastatud.
430.Apellandi hinnangul ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud. Kuigi E. Aniott on 01.07.2011 allkirjastanud OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande, kus on 2010. a müügituluna näidatud 301 000 krooni, mis on saadud ettevõtte juhatuse liikme osutatud juhtimisteenusest Läti ettevõttele, ei ole sellega süüteokoosseis täidetud. KarS § 210 lg 2 järgi on karistatav üksnes tahtlikult toimepandud tegu. Maakohus on tuvastanud, et E. Aniott ise toetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega kokku ei puutunud. Ta oli selleks volituse andnud B.J. ele. E. Mikenbergi, B.J. e ja E. Anioti ütlused on kattuvad asjaolus, et OÜ Veskivilly investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg. E. Anioti enda kinnitusel ta müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea. Eeltoodu osutab sellele, et E. Aniott ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud ega olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis. Seega on E. Aniott allkirjastanud majandusaasta aruande, teadmata, et see võib sisaldada ebaõigeid andmeid. Kuna E. Aniotile ei olnud teada, et OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruanne võib sisaldada tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja neid andmeid kasutatakse PRIA-lt investeeringutoetuse taotlemiseks, ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud (puudub tahtlus). Majandusaasta aruandes märgitud andmete kontrollimata jätmisega rikkus E. Aniott korraliku ettevõtja hoolsust, kuid see ei ole piisav, et teda kriminaalvastutusele võtta, kuna tegemist on ettevaatamatusega.
431.Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et E. Aniott pidi aru saama, et näilik müügitulu on vajalik PRIA-lt toetuse taotlemisel. Maakohus ei ole põhjendanud, millisel tõendil selline seisukoht põhineb. Kuna E. Aniott ei teadnud, et tema kinnitatud majandusaasta aruanne sisaldab näiliku müügitulu kohta ebaõigeid andmeid, ei olnud tal võimalik ka aru saada, milleks näilik müügi tulu vajalik on. Maakohus on õigesti märkinud, et majandusaasta aruande esitamine ei pruugi seostada juhatuse liiget pettuse teel investeeringutoetuse taotlemisega isegi juhul, kui müügitulu andmed ei ole majandusaasta aruandes õiged ja neid on kasutatud investeeringutoetuse taotlemisel. Kuid õige ei ole maakohtu seisukoht, et E. Aniott oli teadlik, et ebaõigeid müügitulu andmeid kasutatakse investeeringutoetuse taotlemisel. E. Aniott on küll kinnitanud, et tema juhatuse liikmeks oleku ajal oli päevakorras OÜ Veskivilly ait-kuivati hoonete parendamine, kuid ükski maakohtus uuritud tõend ei tõenda, et E. Aniott oleks olnud teadlik, et X.X. kavatseb OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimiseks PRIA-lt toetust taotleda ja kasutada selleks näilikku müügitulu. Kuna E. Aniotile ei olnud teada, et X.X. kavatseb OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimiseks PRIA-lt toetust taotleda, ei saanud ta ette näha, et näilik müügitulu on vajalik PRIA-lt toetuse taotlemiseks.
432.Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et E. Aniott tegutses PRIA-le ebaõigete andmete esitamisel X.X. iga kooskõlastatult. Nagu eelnevalt märgitud, piirdus E. Anioti tegevus OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande kinnitamisega. Maakohtu tuvastatud asjaolud ei osuta sellele, et E. Aniott hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all ja valitses tegu. E. Anioti osavõtt OÜ Veskivilly nimel toetuse taotlemisel ei olnud vajalik ega määrav. Kuna E. Aniott ei hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud seda tegu, ei vasta ta teo täideviija tunnustele.
433.E. Aniott ei vastuta OÜ Veskivilly teises episoodis märgitud teo toimepanemise eest KarS § 210 järgi, kuna ta ei olnud investeeringutoetuse saamiseks PRIA-le taotluse esitamise ajal OÜ Veskivilly juhatuse liige. Maakohus on tuvastanud, et E. Aniott oli OÜ Veskivilly juhatuse liige ajavahemikul 26.08.2010 - 09.09.2011. Nimetatud ajavahemikku langeb selles episoodis märgitud tegudest üksnes OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande kinnitamine E. Anioti poolt 01.07.2011, mis ei täida KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivset koosseisu, kuna üksnes majandusaasta aruande kinnitamine ei ole piisav selleks, et saada PRIA-lt toetust. Ülejäänud käesolevas episoodis märgitud tegude toimepanemise ajal ei olnud E. Aniott enam OÜ Veskivilly juhatuse liige. Seega ei vasta E. Anioti tegu KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsele koosseisule. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid
434.Kaitsja märgib, et E. Mikenbergi ülesanded olid sarnased eelnevate toetusavaldustega. Etteheited äriühingu müügitulu mittevastavuse kohta saaks teha üksnes OÜ Veskivilly juhatusele ja raamatupidamist korraldavatele isikule, kuna majandusaasta aruande esitamise kohustus, sealhulgas selle kinnitamise õigus oli viidatud ettevõttel ja sellega seotud juhatusel. Tõendamist ei ole leidnud, et E. Mikenbergi osalusel oleks kujundatud ettevõtte müügitulukoostatud võltsitud arveid. Samuti ei ole tõendatud puutumus võimalike arvete koostamisel SIA Ekso Latviale.
435.Avalduse ja äriplaani koostas L.L. ning ükski tõend ei kinnita, et E. Mikenberg oleks esitanud ehitusfirmadele hinnapäringuid, tegelenud hinnapakkumistega või oleks kuidagi mänginud kokku isikutega, keda ta ei tundnud ega kes ei ole temaga suhelnud (A.T. , M.A. jne.). Muuhulgas on A.T. (OÜ UPA Building) on oma ütlustes kinnitanud, et tal puudus E. Mikenbergiga kokkupuude.
436.Uuritud tõenditest ei nähtu, et E. Mikenberg oleks suhelnud ehitusfirmadega või et temast oleks sõltunud, kes valitakse parimaks pakkujaks. Parima hinnapakkuja valimine oli firma siseasi ning ei puutunud OÜ-sse Gateway. Puuduvad tõendid, et E. Mikenbergil oleks olnud OÜ Veskivilly majandusaasta aruande muutmise, esitamise või müügitulu kujunemisega mingigi seos. E. Mikenberg ei osalenud OÜ Veskivilly majandustegevuses.
437.OÜ Navi Ehitus oli E. Mikenbergi jaoks tundmatu ettevõte. Ajal mil ehitustöid tehti ja 19.09.2013 PRIA-le kuludeklaratsioon esitati, ei puutunud E. Mikenberg enam taotlejaga kokku, kuna temalt enam töid ei tellitud (nagu ka OÜ Setu Veis IV episoodis). E. Mikenbergi tegevus taotlejate nõustajana lõppes hiljemalt septembris 2011. E. Mikenberg võis 2012 a. kokku puutuda OÜ Setu Veis vaidemenetlusega ning vahendada konsulentide poolt koostatud vaiet. Seda kas E. Mikenberg koostas ise vaide, viimane ei kinnitanud ning seda ei ole võimalik enam ka tuvastada, kuid professionaalse nõustajana ta taotlejale nõu ei andnud. Kuna ajaliselt on taotlus ja kuludeklaratsioon esitatud ajal, mil E. Mikenberg enam taotlejaga kokku ei puutunud, siis ei puutu E. Mikenberg OÜ Veskivilly II episoodi. Sellest tulenevalt on põhjendamatu E. Mikenbergile ette heita 2012 ja 2013. a lõpus aset leidnud sündmusi.
438.Kuna maakohus tuvastas, et E. Mikenberg ei ole seotud näiliku müügitulu tekitamisega, ei osalenud hinnapakkumiste koostamisel ning ei ole seotud OÜ Veskivilly II episoodi investeeringu elluviimisega, siis tulnuks E. Mikenberg õigeks mõista. Sootuks puuduvad otsuses põhjendused E. Mikenbergi puudutavas investeeringu elluviimist käsitlevas osas.
Eeltoodust tulenevalt palutakse E. Mikenberg OÜ Veskivilly II episoodis õigeks mõista. Prokuröri apellatsioon
440.Kriminaalasjas on tõend (E. Mikenbergi arvuti vaatlus), millest nähtub, et K. Viitkin on saanud teadlikuks hiljemalt 31.01.2012 sellest, et OÜ-le Veskivilly on PRIA-lt taotletud
toetust MAK meetme nr 3.1 alusel ning seda ka saadud. Siinjuures on oluline viidata ka OÜ Setu Veis IV episoodile, milles maakohus K. Viitkini süüdi tunnistas.
441.Nimelt on K. Viitkini tegevus seostatav OÜ Setu Veis nimel 2011 a. PRIA-lt toetuse taotlemisega, mille käigus on ta taotlusdokumendid isiklikult allkirjastanud ja viinud PRIAsse 12.12.2011. Samas sisaldas see toetusavaldus ka andmeid müügitulu kohta, mille näilikkusest pidi K. Viitkin olema teadlik. Nimelt nähtub E. Mikenbergi arvuti vaatlusest, et müügitulu ja maade kasutamisega seonduv problemaatika on tõusetunud hiljemalt 27.11.2011, kui E. Mikenberg on andnud selgitusi ja juhiseid müügitulu tekkimise osas. milline kiri on muuhulgas saadetud K. Viitkinile. Sellele vaatamata esitas K. Viitkin mõned nädalad hiljem PRIA-le investeeringutaotluse sama müügitulu andmeid kasutades. Sama arvuti vaatlus tõendab ka tema aktiivset suhtlemist E. Mikenbergiga PRIA taotluste esitamise teemadel. Lisaks on E. Mikenberg saatnud ka 25.01.2012 K. Viitkinile e-kirja teel vaide seoses PRIA müügitulu teemaga. See vaie puudutab OÜ Setu Veis nimel 2010 a. esitatud taotluse asjaolusid. Sellest vaidest nähtub väga selgelt ka problemaatika müügitulu osas. K. Viitkin on ka selle ise allkirjastanud.
442.Nendest asjaoludest tulenevalt oleks K. Viitkin pidanud väga selgelt aru saama, et olukorras, kus ta on asunud äriühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks teise isiku soovitusel, tehes tehinguid teiste isikute nimel, s.t allkirjastades dokumente ilma, et oleks ise otsustanud tehingute sisu üle, võttes teise isiku korraldusel kohustusi kolmandate isikute ees, tehes kellegi suunamisel rahalisi tehinguid, pidi K. Viitkin aru saama, et antud tegevuse mõte ja eesmärk saab olla tegutsemine variisikuna ehk varjata X.X. i seost äriühingutega. Kuivõrd ta oli ka teadlik, et asus antud äriühingu ette variisikuks eesmärgil, et PRIA-st taotleda toetusi, siis pidi ta ka vähemalt möönma, et tegemist võib olla pettuse teel toetuste taotlemisega. Äriühingu eest vastutava isikuna oli tal võimalus kõik vajalikud dokumendid üle kontrollida, kuid ta ei pidanud seda vajalikuks.
443.Kuna kahtlused, et OÜ Setu Veis nimel taotletakse toetusi pettuse teel, pidid K. Viitkinil tõusetuma juba hiljemalt 27.11.2011, siis pidi ta ka aru saama, et olles samasugustel asjaoludel OÜ Veskivilly juhatuse liige, kes taotles samuti PRIA-lt toetusi (31.01.2012 ekiri), võib ka selle äriühingu puhul toimuda toetuste taotlemine pettuse teel.
444.Toimunud sündmuste pinnalt oleks ta pidanud aru saama, et tegutsedes variisikuna ja allkirjastades äriühingute dokumente valdkonnas, mis seonduvad PRIA toetustega ja nende toetuste taotlemisel on tekkinud problemaatika andmete õigsuses, paneb ta jätkuvalt toime ebaseaduslikke tegevusi. Veelgi enam, olukorras, kus OÜ Setu Veis taotluste osas jätkusid 2012-2013 haldusmenetluses tõsised kohtulikud vaidlused, kus vaidluste sisu oli valeandmete esitamisega seonduv, jätkas K. Viitkin ka OÜ Veskivilly juhatuse liikmena ja tegi X.X. i korraldusel rahalisi arveldusi, makstes omaniku laenuna OÜ Veskivilly kontole 95 000 eurot, mille oli eelnevalt X.X. ilt saanud. Antud tehing oli vajalik näilike arvelduste teostamiseks. Sellele järgnes ka mõni aeg hiljem tema volitusel (volitus 12.04.2013, tuvastatud ekspertiisiga K. Viitkini allkiri) X.X. i poolt kuludeklaratsiooni esitamine PRIA-le toetuse saamise eesmärgil.
445.Olles variisikuna äriühingu juht ja dokumentide allkirjastaja, kus võeti kolmandate isikute ees suuri rahalisi kohustusi, pidi K.Viitkin selgelt tajuma oma käitumises sisalduvat ohtu, kuid lasi neil sündmustel edasi toimuda. Ei ole usutav, et majandusvaldkonna (ärijuhtimine) erialal kõrgharidust omav isik ei suudaks aru saada riiulifirma majandusandmetest, kus sisuliselt äriühingul majandustegevus puudus ja selle tegevuse tegelikest ehk kuritegelikest eesmärkidest. See pilt räägib selgelt seda keelt, et K. Viitkin pidi aru saama OÜ Veskivilly kaudu toimepandavast ebaseaduslikust tegevusest ja vähemalt kaudse tahtlusega aitas sellele kaasa, olles juhatuse liige.
446.Kui maakohus jõudis järeldusele, et K. Viitkin ei realiseerinud kõiki koosseisulisi tunnuseid, s.t ei osalenud valeandmete loomisel ja nende esitamisel PRIA-le, siis ei ole ta jätkanud analüüsimist selles kontekstis, et kas K. Viitkini tegu ei ole kvalifitseeritav sooduskelmuse katsele kaasaaitamisena.
447.Väärib märkimist, et K. Viitkini teopanus, tulenevalt süüdistusest, seisnes selles, et olles variisikuna äriühingu osanik ja juhatuse liige, mis oli vältimatult vajalik selleks, et kuritegelik skeem oleks võimalik ellu viia. Nimelt ei oleks X.X. saanud ise vastavaid rolle täita. Seoses sellega oli ka K. Viitkini ülesandeks vajalike dokumentide allkirjastamine, mida nad said teha äriühingu juhatuse liikmetena. Kogu X.X. i seotuse varjamine erinevate äriühingute nimel oli üks olulisemaid komponente kogu plaanis, sest ilma selleta oleks ära langenud ka vajadus võltsida müügiandmeid, hinnapakkumisi, majandusaasta aruandeid jne. Tähtsust omas ka asjaolu, et äriühingute juhatuse liikmed oleksid lähedalt seotud isikud, et tagada tegevuse kontrolli all hoidmine ja usaldus, kuivõrd arveldati ja taotleti suurtes summades rahalisi vahendeid.
448.Olles hiljemalt 31.01.2012 teadlik, et OÜ Veskivilly nimelt on taotletud ja ka saadud toetus, pidi ta aru saama, et need võivad olla saadud pettuse teel. Vaatamata sellele jätkas ta endiselt juhatuse liikmena, andes enne kuludeklaratsiooni esitamist volituse ja tehes rahalisi arveldusi. Seega oli K. Viitkini panus lõppeesmärgiks vajalik ja kaalukas, ilma milleta ei oleks õnnestunud ellu viia vastavat kuritegelikku plaani kui tervikut. Seetõttu taotleb prokurör ringkonnakohtult asjassepuutuvate tõendite ümberhindamist ja faktiliste asjaolude tuvastamist ning nende pinnalt mõista K. Viitkin OÜ Veskivilly II episoodis süüdi. K. Viitkini kaitsja vastuväited prokuröri apellatsioonile
449.Vastuväidetes leitakse, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles mõisteti K. Viitkin õigeks Veskivilly OÜ teises episoodis. Kohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole asjaolu, et K. Viitkin oli teadlik 2011 sügisel Veskivilly OÜ nimel esitatud investeeringutoetuse avaldusest ja seetõttu ei saa teda seostada investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal PRIA eksitamisega äriühinguga seotud isikute ringist. Kohus luges põhjendatult usaldusväärseks K. Viitkini väite, et tema Veskivilly OÜ nimel investeeringutoetuse taotlemisest vähemalt selle taotluse esitamise ajal teadlik ei olnud, kuna enamikul nimetatud episoodis esitatud dokumentidel on K. Viitkini allkirju võltsitud. Prokuröri apellatsioonis esitatud argumendid ei lükka maakohtu põhjendusi ümber.
450.Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et K. Viitkini ja E. Mikenbergi vaheline kirjavahetus tõendab, et K. Viitkin oli teadlik sellest, et Veskivilly OÜ teises episoodis esitati PRIA-le toetuse saamiseks tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Veskivilly OÜ teises episoodis esitas 12.09.2011 PRIA-le avalduse Veskivilly OÜ nimel volitatud isik X.X. . Seejuures on käekirjaekspertiisiga tuvastatud, et X.X. ile 9.09.2011 Veskivilly OÜ nimel antud volikirjal on K. Viitkini allkiri võltsitud. Kohus on asjas uuritud tõendite põhjal tuvastanud, et K. Viitkinit ei saa seostada investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal PRIA eksitamisega äriühinguga seotud isikute ringist. Prokuröri apellatsioonis viidatud e-kirjad on kõik koostatud ja saadetud K. Viitkinile pärast Veskivilly OÜ nimel toetuse taotlemise avalduse PRIA-le esitamist ega lükka seega ümber kohtu tuvastatud asjaolu, et K. Viitkinit ei saa seostada investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal PRIA eksitamisega. Isegi kui lugeda, et K. Viitkin pidi nendest e-kirjadest teada saama, et Veskivilly OÜ on taotlenud PRIA-lt toetust, ei anna see alust väita, et K. Viitkin oli avalduse esitamise ajal teadlik, et PRIA-le esitati tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
451.Arusaamatuks jäävad prokuröri viited K. Viitkini tegevusele OÜ Setu Veis juhatuse liikmena. Kuna OÜ Setu Veis ja Veskivilly OÜ on erinevad juriidilised isikud, kes taotlesid teineteisest sõltumatult PRIA-lt toetust, on prokurör meelevaldselt kandnud K. Viitkini tegevuse OÜ Setu Veis neljandas episoodis üle Veskivilly OÜ teise episoodi. Erinevalt OÜ Setu Veis neljandast episoodist on kohus tuvastanud Veskivilly OÜ teises episoodis, et enamikul nimetatud episoodis
esitatud dokumentidel on K. Viitkini allkirju võltsitud. Kohus leidis õigesti, et kuna K. Viitkini allkirjad on võltsitud, ei saa teda seostada nimetatud episoodis investeeringutoetuse taotluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega.
452.Kaitsja ei nõustu prokuröri väitega, et K. Viitkini panus lõppeesmärki oli vajalik ja kaalukas, ilma milleta poleks õnnestunud elluviija vastavat kuritegelikku plaani kui tervikut. Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et K. Viitkini panus seisnes selles, et ta nõustus olema Veskivilly OÜ juhatuse liige ja volitas 12.04.2013 volikirjas X.X. it esindama Veskivilly OÜ-d PRIA-ga teostavates tehingutes. Kohus leidis õigesti, et äriühingu osa omandamine ja juhatuse liikmeks hakkamine olukorras, kus selle äriühingu tegevust juhib tegelikult teine isik, ei pea alati tähendama, et äriühingu nimel kavatsetakse toime panna õigusvastaseid tegusid. Samuti ei saa abikaasale Veskivilly OÜ nimel PRIA-ga tehingute tegemiseks volikirja andmisest järeldada, et K. Viitkin pidi olema teadlik sellest, et volitatu esitab Veskivilly OÜ nimel PRIA-le tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kohus on tuvastanud, et kõikidel ülejäänutel nimetatud episoodis koostatud K. Viitkini allkirja kandvatel dokumentidel on K. Viitkini allkiri võltsitud, mistõttu ei saa teda seostada avalduse ettevalmistamise ja esitamisega. Kuna nimetatud episoodis pandi tegu toime toetuse taotlemiseks vajalikel dokumentidel K. Viitkini allkirja võltsimise teel, ei olnud tema panus lõppeesmärgi saavutamiseks vajalik ega kaalukas.
453.Kaitsja ei nõustu prokuröri taotlusega mõista K. Viitkinile karistuseks ühe aasta pikkune vangistus. Kohus leidis õigesti, et K. Viitkini süü on keskmisest väiksem, ning pidas süü suurust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist arvestades võimalikuks teda karistada kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Prokurör ei ole põhjendanud, mis põhjusel tuleks mõista K. Viitkinile karistusena vangistus. Ringkonnakohtu apellatsioonidega
järeldused
seoses
OÜ
Veskivilly
II
episoodi
puudutavate
454.Seda episoodi on vaidlustanud X.X. , E. Mikenberg ja E. Aniott, kes taotlevad õigeksmõistmist. Prokurör on vaidlustanud K. Viitkini õigeksmõistmise ja taotleb tema süüdimõistmist. Ringkonnakohus leiab, et E. Aniott tuleb selles episoodis õigeks mõista. Ülejäänud taotlused rahuldamisele ei kuulu. Vastuseks esitatud taotlustele ringkonnakohus märgib järgmist.
455.X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et X.X. varjas oma abikaasa K. Viitkini isiku abil osalust/seotust OÜ-ga Veskivilly. Tegemist on abikaasadega, kellel on ühisvararežiim ning isegi kui registris on kajastatud osanikuna üks abikaasadest, on abielu ajal omandatu nende ühisvara. Seega ei ole ka vahet, kes abikaasadest on registrisse kantud, mistõttu ei saa ka luua väärmuljet, et ühe abikaasa osalus äriühingus varjab teise abikaasa omandit.
456.Ringkonnakohus märgib, et maakohus käsitles eeltoodud küsimust seoses äriregistri kannetega, mis on PRIA-le aluseks äriühinguga seotud isikute väljaselgitamisel. OÜ Veskivilly osa omandamine K. Viitkini poolt toimus vahetult enne investeeringutoetuse avalduse esitamist. See annab alust järelduseks, et OÜ osa ost just K. Viitkini nimele ja tema nimetamine juhatuse liikmeks kandiski eesmärki PRIA-t eksitada antud OÜ-ga seotud isikute ringist. See oli aga vajalik varjamaks asjaolu, et X.X. omas OÜ Veskivilly üle valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes (maakohtu otsuse lk 189). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.
457.X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et SIA-le Ekso Latvia konsultatsiooni osutamine ja äriplaani koostamine oli näilik ning kohus on asunud ise süüdistust täiendama,
väljudes sellega süüdistuse piiridest.
458.Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on põhjendanud, miks SIA Ekso Latvia 20.12.2013 arvel nr 13 kajastatud teenust ei ole tegelikult osutatud ning arvel näidatud tehing on näilik. Seega on OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saatelehel nr 1 märgitud summa tasumata (maakohtu otsuse lk 196-200). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja leiab, et tegemist ei ole süüdistuse piiridest väljumisega, sest süüdistuse kohaselt 31.12.2010 arve koostamise eesmärk oli näiliku õigusliku aluse loomine, justkui antud tehing oleks toimunud ja vastavaid andmeid saaks kajastada majandusaasta aruandes ning PRIA-le esitatavates dokumentides (maakohtu otsuse lk 24). Seega süüdistus sisustab, mida peetakse näiliku tehingu all silmas.
459.X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et 19.09.2013 kuludeklaratsioonis esitati teave tööde kohta, mis puudutasid 15 603,02 euro ulatuses katusetöid ning mida ei oldud teostatud. Kuigi nimetatud asjaolust teavitati kontrolli teostanud PRIA ametnikku R.P. i, on maakohus pidanud seda siiski valeandmete esitamiseks ning ei ole pidanud usutavaks, et tegemist on eksimusega. Kaitsja leiab, et kuna nimetatud töö tehti lõpuks ära, siis on arusaamatu, miks pidanuks taotleja tahtlikult selle kohta valeandmeid esitama. Tegemist oli tööde vale akteerimise ja eksitusega, millest taotleja teavitas ise haldusorganit, mistõttu ei viidud haldusorganit ka eksitusse.
460.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei olnud eksitusega, vaid katusetööde kohta esitati tahtlikult valeandmeid. See järeldus põhineb 10.09.2013 kuludeklaratsioonile lisatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil, mis sisaldab üksikasjalikku loetelu akteeritud töödest, sh on seal nimetatud kuivati katusekattetööd maksumusega 15 603,02 eurot. Akti on tellija esindajana allkirjastanud X.X. . Tema oli ka antud objektil ehitustööde tegemist korraldav isik. See asjaolu annab alust järeldada, et ehitustööde seis objektil pidi X.X. ile teada olema. Seega ei esitanud ta kuludeklaratsioonis tehtud tööde maksumuse kohta ebaõigeid andmeid mitte kogemata, vaid tahtlikult. PRIA kontrollist teadasaamisele järgnenud tegevus (teavitus, et osa töid on tegemata ja uue kuludeklaratsiooni esitamine ning tööde hilisem ärategemine) on suunatud ootamatust kontrollist teadasaamisel tekkinud olukorra parandamisele. See ei tee olematuks fakti, et 19.09.2013 kuludeklaratsiooni esitades nõudis taotleja väljamakset ka osaliselt tegemata tööde eest (maakohtu otsuse lk 206-213).
461.X.X. i kaitsja leiab, et kuigi maakohus ei ole lugenud M.A. u ja A.T. i ütlusi usaldusväärseteks, on ometigi nende ütluste alusel loetud näilikuks OÜ UPA Building ja OÜ Veskivilly vaheline töövõtuleping. Kaitsja arvates nende ütlusi ei tohtinud arvestada.
462.Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus ei ole nimetatud ütlustele hinnangut andes menetlusõigust rikkunud. Maakohus märkis, et M.A. u ütluste kohaselt OÜ Veskivilly poolt ülekantud raha jäi OÜ-le UPA Building X.X. ile ehituse finantseerimiseks antud võla katteks. A.T. i ütlustest nähtuvalt on ta M.A. uga laenu tagasimaksmise probleemist rääkinud, sest mingil ajal nad laenasid X.X. ile raha. Kohus leidis, et A.T. i ütlused väidetava laenu kohta on niivõrd üldsõnalised, et neist ei nähtu selle tehingu asjaolusid. M.A. u ütlused on küll veidi konkreetsemad, kuid kohus ei pidanud ainuüksi tema ütlustele tuginedes võimalikuks tuvastada, kas selline tehing toimus. Kohus on on leidnud, et ka asjaolu, et OÜ UPA Building on tasunud OÜ Veskivilly objektiga seotud kaupade ja teenuste eest, ei tõenda laenulepingu olemasolu. Seega nimetatud tõendite kogum ei kinnita laenulepingu olemasolu. Maakohus tuvastas, et OÜ UPA Building ja OÜ Veskivilly vaheline töövõtuleping, samuti muu ehituse käiku tõendav dokumentatsioon on näilik. Samas on tõendatud, et OÜ UPA Building objektil tekkinud kulud kandis ja OÜ Veskivilly need temale hüvitas. Kohus leidis, et asjaolu, kas OÜ UPA Building võttis need kulud esmalt enda kanda mingi eelneva laenulepingu või muu kokkuleppe alusel, ei omagi määravat tähendust.Töö eest
objektil tuli tegelikele tööde teostajatele niikuinii maksta. Millises järjekorras tasumiseks vajalikke toiminguid tehti, ei oma tähtsust. Oluline on see, et OÜ Veskivilly poolt investeeringuobjekti ehitamise eest tasumisele kuuluv raha liikus OÜ UPA Building konto vahendusel. Näiliku töövõtulepingu sõlmimine ning OÜ UPA Building ja OÜ Veskivilly vaheliste arvelduste tegemise eesmärk oli PRIA-le väärpildi loomine. Taotleja on sellega püüdnud tõendada asjaolu, et objekti ehitas kuludeklaratsioonis näidatud äriühing, varjates asjaolu, et objekti ehitasid tegelikult teised äriühingud (maakohtu otsuse lk 214-215). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
463.E. Anioti kaitsja ei ole nõus, et E. Aniott mõisteti selles episoodis süüdi ainult seetõttu, et ta kinnitas OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande, milles näidatud tegelikkusele mittevastavat müügitulu kasutati investeeringutoetuse taotlemisel. Samas ta ei ole osalenud mittevastavate hinnapakkumiste koostamisel, PRIA-le investeeringutoetuse avalduse esitamisel ega investeeringu elluviimisel. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimise ettevalmistamine toimus X.X. i ja E. Anioti kooskõlastatud tegevuse tulemusena. Ükski tõend ei tõenda, et E. Aniott oleks olnud teadlik X.X. i kavatsusest OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimiseks PRIA-lt toetust taotleda.
464.Maakohus tuvastas, et OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimise ettevalmistamine toimus X.X. i ja E. Anioti kooskõlastatud tegevuse tulemusena. Seda kinnitavad E. Anioti enda ütlused, et veel tema juhatuse liikmeks oleku ajal oli plaan hakata hoonetesse investeerima, neid parendama. Vastava projekti tellis X.X. ajal, kui E. Aniott oli veel juhatuse liige. Projekti tellimine viitab asjaolule, et X.X. oli kindel, et OÜ Veskivilly hakkab hooneid rekonstrueerima. Seega oli nende omavaheline tegevus kooskõlastatud. Taotlemisvoor toetuse saamiseks antud meetme alusel oli sel ajal juba käimas. Järelikult nii projekti valmimise ajal kui OÜ Veskivilly osaga tehingu toimumise ajal oli OÜ Veskivilly nimel investeeringutoetuse taotlemine juba päevakorras. Projektiga tegelemine viitab X.X. ile kui OÜ Veskivilly nimel äriühingu tegevust korraldavale isikule ajal, mil juhatuse liige oli veel E. Aniott. Seega toimus OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimise ettevalmistamine X.X. i ja E. Anioti kooskõlastatud tegevuse tulemusena (maakohtu otsuse lk 191-193).
465.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega. Ükski kohtus uuritud tõend ei kinnita, et E. Aniott oleks olnud teadlik X.X. i kavatsusest OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimiseks PRIA-lt toetust taotleda. E. Aniott on kinnitanud, et ise ta ka seda toetust ei taotlenud, kuna soovis võõrandada äriühingu osaluse. Seega toetuse taotlemine ei olnud neil omavahel kooskõlastatud.
466.E. Anioti kaitsja hinnangul ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud. Kuigi E. Aniott on 01.07.2011 allkirjastanud OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande, kus on 2010. a müügituluna näidatud 301 000 krooni, mis on saadud ettevõtte juhatuse liikme osutatud juhtimisteenusest Läti ettevõttele, ei ole sellega süüteokoosseis täidetud. KarS § 210 lg 2 järgi on karistatav üksnes tahtlikult toimepandud tegu. Maakohus on tuvastanud, et E. Aniott ise toetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega kokku ei puutunud. Ta oli selleks volituse andnud B.J. ele. E. Mikenbergi, B.J. e ja E. Anioti ütlused on kattuvad asjaolus, et OÜ Veskivilly investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg. E. Anioti enda kinnitusel ta müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea. Eeltoodu osutab sellele, et E. Aniott ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud ega olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis. Seega on E. Aniott allkirjastanud majandusaasta aruande, teadmata, et see võib sisaldada ebaõigeid andmeid. Kuna E. Aniotile ei olnud teada, et majandusaasta aruanne võib sisaldada tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja neid andmeid kasutatakse PRIA-lt investeeringutoetuse taotlemiseks, ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud (puudub
tahtlus). Majandusaasta aruandes märgitud andmete kontrollimata jätmisega võis E. Aniott rikkuda korraliku ettevõtja hoolsust, kuid see ei ole piisav, et teda kriminaalvastutusele võtta.
467.Maakohus leidis, et E. Aniott kinnitas majandusaasta aruande, milles näidatud andmed müügitulu kohta ei vastanud tegelikkusele, kuid neid kasutati investeeringutoetuse taotlemisel. Selline tegevus seostab E. Aniotti ka investeeringutoetuse esitamisega vaatamata sellele, et avalduse esitamise hetkel ta enam OÜ Veskivilly juhatuse liige ei olnud. Maakohus leidis, et kuigi E. Aniott enda väitel piirdus aruande kinnitamisel ainult selle põgusa sirvimisega, siis isegi sel juhul ei saanud müügitulu olemasolu talle märkamata jääda. Kuigi ta enda kinnitusel müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea, ometi ta aruande kinnitas. Selliselt käitudes E. Aniott sisuliselt kiitis heaks tegelikkusele mittevastava müügitulu olemasolu. Asjaolu, et väidetava müügitulu tekkimise ajal E. Aniott oli äriühingu juhatuse liige, kuid ise ta vastavat tehingut polnud teinud, andis talle piisava aluse eeldada, et müügitulu pole õige. Korraldades raamatupidaja K.H. abil näiliku 31.12.2010 arve-saatelehe nr 1 koostamise pidi X.X. olema veendunud, et ka äriühingu juhatuse liige seda aktsepteerib. Selline X.X. i ja E. Anioti käitumine võimaldab järeldada, et nende tegevus oli kooskõlastatud (maakohtu otsuse lk 200-201).
468.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus märgib, et toetuse taotlus esitati PRIA-le 12.09.2011, kuid siis ei olnud E. Aniott enam äriühingu juhatuse liige. Puutumust toetuse taotlusega omab E. Anioti poolt 01.07.2011 äriühingu 2010. a majandusaasta aruande kinnitamine, milles oli näidatud tegelikkusele mittevastavat müügitulu. E. Anioti enda kinnitusel ta müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea. See väide on kinnitust leidnud maakohtu poolt tuvastatuga, et vajaliku asjaajamisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg. Kuna ei ole tõendatud, et E. Aniott oli teadlik X.X. i kavatsusest OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimiseks PRIA-lt toetust taotleda, siis ei olnud tal ka võimalik aru saada, milleks näilik müügitulu vajalik on. Maakohus on leidnud, et majandusaasta aruande esitamine ei pruugi seostada juhatuse liiget pettuse teel investeeringutoetuse taotlemisega isegi juhul, kui müügitulu andmed ei ole majandusaasta aruandes õiged ja neid on kasutatud investeeringutoetuse taotlemisel. Määrav on see, kas süüdistatav oli teadlik, et ebaõigeid müügitulu andmeid kasutatakse toetuse taotlemisel (maakohtu otsuse lk 201). Ringkonnakohus leiab, et E. Aniott ei olnud sellest teadlik. Nagu eespool märgitud, koostasid müügitulu aluseks oleva arve K.H. ja X.X. , E. Aniott selles ei osalenud. Ainult see, et veel tema OÜ Veskivilly juhatuse liikmeks oleku ajal oli päevakorras ait-kuivati hoonete parendamine, ei tähenda, et ta oli teadlik X.X. i plaanist selleks PRIA-lt toetust taotleda ja teha seda mittevastavate andmete (näilik müügitulu) esitamise abil. Ringkonnakohus leiab, et E. Aniott ei hoidnud kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud tegu, sest üksnes majandusaasta aruande kinnitamine ei ole piisav selleks, et saada PRIA-lt toetust. Ülejäänud käesolevas episoodis märgitud tegude toimepanemise ajal ei olnud ta enam OÜ Veskivilly juhatuse liige. Tõendatud ei ole E. Anioti tegevus kaastäideviijana ega ka kaasaaitajana (viimase kohta vt ka käesoleva otsuse p 246). Seega tuleb ta tõendamatuse tõttu OÜ Veskivilly teises episoodis õigeks mõista.
469.E. Mikenbergi ja tema kaitsja arvates tõendamist ei ole leidnud, et E. Mikenbergi osalusel oleks kujundatud ettevõtte müügitulu-koostatud võltsitud arveid. Samuti ei ole tõendatud puutumus võimalike arvete koostamisel SIA Ekso Latviale. Ükski tõend ei kinnita, et E. Mikenberg oleks esitanud ehitusfirmadele hinnapäringuid, tegelenud hinnapakkumistega või oleks kuidagi mänginud kokku isikutega, keda ta ei tundnud ega kes ei ole temaga suhelnud (A.T. , M.A. ). Puuduvad tõendid, et E. Mikenbergil oleks olnud OÜ Veskivilly majandusaasta aruande muutmise, esitamise või müügitulu kujunemisega mingigi seos. Kuna E. Mikenberg ei ole seotud näiliku müügitulu tekitamisega, ei osalenud hinnapakkumiste
koostamisel ning ei ole seotud OÜ Veskivilly II episoodi investeeringu elluviimisega, siis tulnuks E. Mikenberg õigeks mõista.
470.Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult tuvastas E. Mikenbergi seotuse OÜ Veskivilly II episoodis taotluse esitamisega. E. Mikenbergi väide, et ta ei tea, kes tegelikult taotluse esitamisega tegeles, on ümber lükatud tema 23.08.2011 e-kirjaga B.J. ele ja X.X. ile, milles ta on palunud endale saata OÜ Veskivilly taotluse koostamiseks vajalikud dokumendid. Ühtlasi on ta teinud ettepaneku, et enne taotlemist peab vormistama ettevõtte müügi Eglele, et saada lisapunkte. Ka OÜ Veskivilly I episoodis E. Mikenberg valmistas taotluse ette ja juba siis ajas ta asju X.X. iga. E. Mikenberg on olnud seotud nii OÜ Megarunner kui OÜ Veskivilly nimel esitatavate investeeringutoetuste ettevalmistamisega ning määruse nr 20 § 6 lg-s 7 sätestatud piirang pidi talle kui seda valdkonda hästi tundvale isikule olema teada. Sellises olukorras pidi talle olema arusaadav, et X.X. i seotuse varjamine OÜ-ga Veskivilly seotud isikute ringist toimub PRIA eksitamise eesmärgil. Seega on E. Mikenberg seotud PRIA eksitamisega äriühinguga seotud isikute ringist (maakohtu otsuse lk 191-194).
471.Maakohus ei tuvastanud E. Mikenbergi osalemist näiliku müügitulu tekitamises. Kuigi oma 18.06.2011 e-kirjas on ta selgitanud, milline antud taotlusele sobiv müügitulu peab olema, ei ole see maakohtu arvates küllaldane teda seostada näiliku müügitulu tekitamisega, milleks X.X. i korraldusel koostati OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saateleht nr 1. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et OÜ Veskivilly 2010 majandusaasta aruande sisu või müügitulu aluseks oleva arve sisu oleks E. Mikenbergiga kooskõlastatud või et ta oleks andnud näpunäiteid nende muutmiseks (maakohtu otsuse lk 201).
472.Maakohus ei tuvastanud E. Mikenbergi seotust hinnapakkumiste koostamisega. Kuigi 11.09.2011 e-kirjaga X.X. talle hinnapakkumised saatis, siis nende sisu kattub ka edaspidi investeeringutoetuse avaldusele lisatutega. Seega ei saa väita, et hinnapakkumisi oleks E. Mikenbergi ettepanekute alusel kuidagi muudetud. Samuti ei tuvastatud E. Mikenbergi seotust investeeringu elluviimisega (maakohtu otsuse lk 203 ja 216).
473.Prokurör ei ole neid maakohtu järeldusi vaidlustanud ning seetõttu ringkonnakohtul puudub pädevus maakohtuga vastupidisele seisukohale asuda. Samas maakohtu selline järeldus ei anna alust E. Mikenbergi õigeks mõista, sest ta on seotud valeandmete esitamisega. Ta korraldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist, olles teadlik, et mõlemad X.X. iga seotud äriühingud (OÜ Veskivilly ja OÜ Megarunner) ei saa toetust taotleda (maakohtu otsuse lk 204-205). Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldusega.
474.Prokurör taotleb selles episoodis K. Viitkini süüditunnistamist. Prokurör leiab, et K. Viitkini tegevus on analoogne OÜ Setu Veis II ja IV episoodiga, milles ta süüdi mõisteti. Seega pidi ta ka aru saama, et olles samasugustel asjaoludel OÜ Veskivilly juhatuse liige, kes taotles samuti PRIA-lt toetusi, võib ka selle äriühingu puhul toimuda toetuste taotlemine pettuse teel. Olles variisikuna äriühingu juht ja dokumentide allkirjastaja, kus võeti kolmandate isikute ees suuri rahalisi kohustusi, pidi K.Viitkin selgelt tajuma oma käitumises sisalduvat ohtu, kuid lasi neil sündmustel edasi toimuda. Ei ole usutav, et majandusvaldkonna (ärijuhtimine) erialal kõrgharidust omav isik ei suudaks aru saada riiulifirma majandusandmetest, kus sisuliselt äriühingul majandustegevus puudus ja selle tegevuse tegelikest ehk kuritegelikest eesmärkidest. Seega K. Viitkin pidi aru saama OÜ Veskivilly kaudu toimepandavast ebaseaduslikust tegevusest ja vähemalt kaudse tahtlusega aitas sellele kaasa, olles juhatuse liige. Prokurör leiab, et kui maakohus jõudis järeldusele, et K. Viitkin ei realiseerinud kõiki koosseisulisi tunnuseid, s.t ei osalenud valeandmete loomisel ja nende esitamisel PRIA-le, siis ei ole ta jätkanud analüüsimist selles kontekstis, et kas K. Viitkini
tegu ei ole kvalifitseeritav sooduskelmuse katsele kaasaaitamisena.
475.Ringkonnakohus leiab, et prokuröri taotlus ei kuulu rahuldamisele, sest maakohus on K. Viitkini osas selles episoodis tõendeid õigesti hinnanud ning alust nende ümberhindamiseks ei ole. Maakohus tuvastas, et kuna K. Viitkini allkirjad on võltsitud, siis ei saa teda seostada selles episoodis investeeringutoetuse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega. Kuigi 19.01.2012 tema ja E. Mikenbergi vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et ta on tundnud huvi OÜ Veskivilly 2011 käibenumbrite kohta, ei ole see piisav seostamaks teda investeeringutoetuse avalduse esitamisega 12.09.2011. Samuti ei ole tuvastatud K. Viitkini seost müügitulu andmete näitamise ega hinnapakkumistega (maakohtu otsuse lk 193, 200, 205). Investeeringu elluviimisega seostab teda X.X. ile 12.04.2013 antud volikiri ja osalemine ehituse rahastamise korraldamises. Kuigi maakohtu arvates on tõendatud, et K. Viitkin oli vähemalt 2012 teadlik OÜ Veskivilly nimel investeeringutoetuse taotlemisest, siis PRIA-le seoses investeeringu elluviimisega esitatud valeandmetega K. Viitkinil endal vahetu puutumus puudub. Seetõttu ei saa teda seostada antud episoodis PRIA-le valeandmete esitamisega ka investeeringu elluviimise etapis (maakohtu otsuse lk 216-217).
476.Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega. Neid ei lükka ümber ka prokuröri viited K. Viitkini tegevusele OÜ Setu Veis juhatuse liikmena, sest erinevalt neist episoodidest käesolevas episoodis tuvastati, et dokumentidel on K. Viitkini allkirju võltsitud. Kohus leidis õigesti, et kuna K. Viitkini allkirjad on võltsitud, ei saa teda seostada käesolevas episoodis investeeringutoetuse taotluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega. Allkirjade võltsituse tõttu ei saa nõustuda prokuröri väitega, et K. Viitkini panus lõppeesmärki oli vajalik ja kaalukas, ilma milleta poleks õnnestunud ellu viia vastavat kuritegelikku plaani kui tervikut. Kuna tema panus lõppeesmärgi saavutamiseks ei olnud vajalik ega kaalukas, siis puudub alus analüüsida, kas K. Viitkini tegu ei ole kvalifitseeritav sooduskelmuse katsele kaasaaitamisena, nagu prokurör seda taotleb. E. Mikenbergi süüdistus seoses OÜ-ga Gateway
477.E. Mikenberg ja M.R. esitasid 21.09.2009 PRIA Põlva büroos OÜ Gateway nimelt MAK meetme nr 3.1 raames investeeringutoetuse taotluse summas 99 901,77 eurot Põlva maakonnas Kasuka kinnistul asuva ehitusjärgus oleva hoone rajamiseks lammaste tapapunktiks. Tegelikkusele vastavaid andmeid esitades ei oleks taotleja ja antud investeeringu objekt vastanud MAK meetme nr 3.1 nõuetele.
478.Vastavalt investeeringutoetuse esitamise tingimustele ei tohtinud investeeringu tegemist alustada enne investeeringutaotluse esitamist. Antud juhul oli aga lammaste tapapunkti rajamist M.R. i poolt alustatud juba aastal 2008 ning sisuliselt oli taotluse esitamise hetkeks lammaste tapamaja konstruktsioon juba valmis. Samuti pidi uue hoone püstitamise korral kavandatava ehitise alune maa olema taotleja omandis või pidi taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus. Selleks vormistati OÜ Gateway (esindaja M.R. ) ja OÜ Ekso Agro (esindaja X.X. ) vahel näilik leping justkui kasutaks ehitise alust maad OÜ Getway kasutusrendi alusel.
479.Kuna taotluse lisana tuli PRIA-le esitada ka ehitusluba, siis selleks koostas E. Mikenberg koostöös E. Aniotiga 20.01.2010 ehitusloa taotluse, mille allkirjastas E. Aniott kui maaomaniku esindaja ning mille alusel väljastati 26.01.2010 ehitusluba nr 667. Ehitusloa alusel anti luba hoonele ehitisregistri koodiga 120590862, millele vastas samal kinnistul vahetus läheduses olev heinküün, kuid mida tegelikkuses ei olnud kunagi plaanis rekonstrueerida lammaste tapapunktiks.
480.MAK meede nr 3.1 nägi ette, et taotlejal pidi taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal olema suurem müügitulu kui 2 400 eurot (37 552 krooni). Investeeringutaotlusesse märgiti üksnes, et OÜ Gateway eelmise majandusaasta müügitulu oli
200 000 eesti krooni. Tegelikkuses puudus OÜ-l Gateway reaalne majandustegevus ja müügitulu ning raamatupidamises asuvad 2008. aasta arved müügituluga 200 000 krooni olid näilised ning koostatud üksnes pettuse toimepanemise eesmärgil.
481.Mis puudutab MAK meetmes nr 3.1 sätestatud nõuet võtta investeeringuobjekti kohta vähemalt kolm võrdlevat hinnapakkumist, siis siinkohal leppisid E. Mikenberg, L.R. ja M.R. kokku, et hinnapakkumiste sisulist küsimist läbi ei viida, vaid hinnapakkumise võidab OÜ Kental Ehitus (omanik ja juhatuse liige L.R. ), tehes pakkumise määras, mille alusel sai toetust taotleda maksimaalses määras, samal ajal mitte ületades väikeprojektidele kehtestatud hinnapiiri. OÜ Kental Ehitus pakkumise juurde võeti kaks võrdlevat hinnapakkumist, mis olid OÜ Kental Ehitus pakkumisest kõrgemad, võimaldades viimase võitjaks valida.
482.Esitatud taotlus (kuigi tingimustele mittevastav) võeti menetlusse ja PRIA peadirektori 09.02.2010 käskkirjaga nr 13-6/260 määrati OÜ-le Gateway toetust summas 1 522 123 eesti krooni (97 281,39 eurot).
483.Selleks, et luua PRIA-le väärpilti justkui OÜ Gateway on ka reaalselt OÜ-le Kental Ehitus tasunud seoses lammaste tapapunkti rajamisega 1 212 661,4 krooni kuludeklaratsiooni alusel, korraldasid E. Mikenberg ja L.R. oma kontode vahel ajavahemikus 21.04.2010 – 30.04.2010 arveldamise. Selleks oli E. Mikenberg eelnevalt laenanud 200 000 krooni kolmandalt isikult, misjärel hakkas seda 11 erineva kandena üle kandma OÜ Kental Ehitus arvele. Pärast iga ülekande sooritamist võttis L.R. OÜ Kental Ehitus arvelt sularaha välja ja andis selle E. Mikenbergi kätte, kes maksis selle OÜ Gateway kontole uuesti sisse ja sooritas järjekordse ülekande OÜ-le Kental Ehitus. Nõnda keerutati ühte rahasummat seni, kuni näilikul arvel kajastatud summa sai tasutud. Arve tasumist tõendav kontoväljavõte esitati kuludeklaratsiooni lisana, millega loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus, et rahaülekanded on sooritatud OÜ Gateway seoses OÜ Kental Ehitus poolt osutatud ehitusteenusega. Tegelikkuses kasutati ülekanneteks ühte sama rahasummat, mis ei olnud tasu ehitustööde eest.
484.05.07.2010 viidi PRIA ametniku poolt läbi investeeringuobjekti kontroll, mille käigus jäeti kontrolli teostajale mulje, et tegemist on rekonstrueeritava hoonega, millele on väljastatud ehitusluba nr 667, kuigi tegelikkuses näidati kontrollijale 2008 a. ehitama hakatud lammaste tapamaja, mida ei rekonstrueeritud ehitusloa nr 667 alusel, vaid millele oli antud ehitusluba nr 471 uue ehitise rajamiseks. Seega anti investeeringukontrolli käigus kontrolli teostajatele tegelikest asjaoludest tulenevalt ebaõiget teavet, mille tulemusel tegi PRIA 19.07.2010 käskkirja nr 13-6/1284 alusel toetuse osalise väljamaksmise otsuse, mille alusel maksti 23.07.2010 OÜ-le Gateway esimese osamaksena välja 32 292,99 eurot. Maakohtu järeldused
485.Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist OÜ Togwotee TPM üldandmete kohta nähtuvalt oli äriühingu ärinimeks perioodil 05.04.2007 kuni 23.09.2014 OÜ Gateway. Põhitegevusalaks alates 15.02.2007 kuni 01.01.2008 oli kinnisvara arendus ja müük, alates 01.01.2008 kuni 06.10.2010 joonestusprojektide arendus ning alates 06.10.2010 ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Juhatuse liige perioodil 05.04.2007 kuni 21.09.2009 oli E. Mikenberg, perioodil 21.09.2009 kuni 20.10.2010 M.R. , perioodil 20.10.2010 kuni 06.10.2014 jälle E. Mikenberg ning perioodil 06.10.2014 kuni 16.02.2015 R. Pint. E. Mikenberg oli ainuosanik perioodil 02.04.2007 kuni 24.09.2014. Alates 24.09.2014 on ainuosanikuks Transatlantic International Brokers Corp., asukohaga Panama. Maakohus tuvastas, et M.R. i roll äriühingu juhtimises seisnes peamiselt dokumentide allkirjastamises, OÜ Gateway igapäevase korraldamisega tegeles E. Mikenberg, sealhulgas ka ajal, mil juhatuse liikmeks äriregistri andmetel oli M.R. .
Investeeringutoetuse avaldusest nähtub, et OÜ Gateway (mida esindas M.R. ) esitas
21.09.2009 taotluse toetuse saamiseks tapapunkti rajamiseks. Investeeringu eesmärgiks on pakkuda soodsat ja kvaliteetset tapateenust Lõuna-Eesti piirkonnas. Kuigi investeeringutoetuse avalduse on PRIA-le esitanud M.R. , tegeles taotluse esitamiseks vajaliku asjaajamisega E. Mikenberg, kasutades konsulent E.E. abi.
487.Süüdistatavate M.R. i ja E. Mikenbergi ning tunnistajate E.E. ja M-J. Uibo ütlused kogumis tõendavad, et OÜ Gateway investeeringutoetuse avalduse esitamine toimus M.R. i ja E. Mikenbergi koostöös. Nii E. Mikenberg kui M.R. , samuti tunnistaja M-J. Uibo on kinnitanud, et M.R. il oli soov investeeringutoetust taotleda ja selleks vajaliku asjaajamisega abistas E. Mikenberg. E. Mikenbergi väitel pöördus ta omakorda taotlemiseks vajalike dokumentide koostamiseks E.E. poole ja viimane on seda asjaolu samuti kinnitanud.
488.Nii M.R. kui ka tunnistaja M-J. Uibo on kinnitanud, et lammaste tapapunkti ehitamisega Abisaare külas asuvale Kasuka kinnistule alustasid nad juba enne PRIA-le taotluse esitamist ja seda tehti oma jõududega ning M.R. i rahaliste vahendite arvel. Seda et Kasuka kinnistul oli enne tapamaja ehitamist olemas laut koos küüniga ning ehitatav tapamaja lisandus kinnistule uue hoonena, on kinnitanud tunnistajad M-J. Uibo, T. Juust ja E. Varul ning see nähtub ka ehitusprojekti dokumentatsioonist. Et kinnistul oli laut koos mingi abihoonega, on kinnitanud ka süüdistatav M.R. . Kuigi viimane on nimetanud abihoonet saepuru- ja heinahoidlaks, ei ole maakohtu arvates alust kahelda selles, et süüdistatava nimetatud hoone näol on tegemist sama hoonega, mida teised isikud on nimetanud küüniks. 18.06.2015 vaatlusprotokolli lisadeks olevad fotod tõendavad, et fotode tegemise ajal 05.08.2009 on ehitataval hoonel olemas olnud juba vundament, seinad ja katusekonstruktsioon.
489.Tunnistaja U. Salumetsa ütlused, et ta väljastas Kasuka kinnistule erinevatel aegadel lammaste tapapunkti ehitamisega seonduvalt kaks ehitusluba, on kooskõlas väljatrükkidega ehituslubadest 471 ja 667. Ehituslubadest nähtuvalt on esimene neist antud ehitise püstitamiseks ja teine ehitise (heinaküüni) rekonstrueerimiseks. Ehituslubade väljatrükkidel olevast ehitusprojekti numbrist 8-101 järeldub ja tunnistaja U. Salumets on kohtule kinnitanud, et kummagi ehitusloa aluseks on olnud üks ja sama projekt. Valgjärve Vallavalitsus andis 2010 jaanuaris ehitusloa Kasuka kinnistul asuva teise (ehitisregistri koodiga 120590862) ehitise rekonstrueerimiseks lammaste tapapunktiks, millele vastas samal kinnistul olev heinküün.
490.Maakohus tuvastas, et OÜ Gateway investeeringutoetuse avalduses on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Taotledes toetust ehitise rekonstrueerimiseks, oli investeeringuobjektiks tegelikult uus hoone. Kriminaalasjas olevatest tõenditest nähtub, et M.R. alustas lammaste tapapunkti rajamist juba tunduvalt enne investeeringutoetuse avalduse esitamist ning sisuliselt oli taotluse esitamise hetkeks lammaste tapamaja põhikonstruktsioon (vundament, seinad, katus jne) rajatud. Ka ei olnud täidetud nõue maa kasutamise õigusliku aluse osas, sest ehitisalune maa ei olnud Gateway OÜ omandis ega olnud tema kasuks seatud hoonestusõigust, vaid maad kasutas OÜ Gateway maa omanikuga 18.09.2009 sõlmitud kasutusrendi lepingu alusel. Viimane ei välistanud investeeringutoetuse taotlemist rekonstrueeritavale ehitisele. Kuid nagu maakohus eespool tuvastas, oli investeeringuobjektiks uus ehitis, mille puhul oli nõutav maa omandi- või hoonestusõigus.
491.Kui PRIA avastas vastuolu ehitusloa ja investeeringuobjekti aluse maa õigusliku kasutamise osas, kinnitas taotleja veelkord, et tegemist on olemasoleva hoone rekonstrueerimisega tapapunktiks ja esitas Valgjärve Vallavalitsuse 26.01.2010 ehitusloa. Kuid uue ehitusloa olemasolu ei muutnud investeeringutoetuse taotlemist seaduslikuks. Antud ehitusluba oli antud samal kinnistul asuva ehitise ehitisregistri koodiga 120590862, s.o heinaküüni rekonstrueerimiseks. Nii investeeringutoetuse avalduses märgitu kui taotluse menetlemise käigus hangitud Valgjärve Vallavalitsuse 26.01.2010 ehitusluba tekitas PRIA-s
ebaõige ettekujutuse nagu rekonstrueeritakse olemasolevat hoonet, s.o heinaküüni lammaste tapapunktiks. Tegelikult oli juba vähemalt aasta varem alustatud lammaste tapapunktiks hoopis teise uue hoone ehitusregistri koodiga 120565440 ehitust.
492.Tunnistaja M-J. Uibo ütluste kohaselt ei olnud temal ja M.R. il kunagi plaani küüni renoveerida, vaid soov oli lõpuni ehitada pooleliolev ehitis. Ka M.R. on kinnitanud, et tema soov oli taotleda PRIA-lt toetust poolelioleva tapamaja jaoks.
493.E. Mikenberg on eitanud oma teadlikkust asjaolust, et investeeringutoetuse avalduses esitatud andmed investeeringuobjekti kohta ei ole õiged. Investeeringutoetuse taotlemiseks vajalik dokumentatsioon (sh ehitusload, projekt) liikus läbi E. Mikenbergi. Viimane on ka kinnitanud, et ehitusloaga oli probleem ja ta tegeles uue loa hankimiseks vajaliku asjaajamisega. Juba asjaolu, et esmalt on investeeringutoetuse taotlemise avalduse juurde lisatud uue ehitise püstitamise ehitusluba, kuid avalduses taotletakse toetust ehitise rekonstrueerimiseks, seejärel on välja antud sama objekti kohta rekonstrueerimise ehitusluba, äratab kahtlust isegi antud valdkonda mittetundval isikul. Maakohus möönab, et Valgjärve Vallavalitsus tegevus, kus anti sama projekti alusel välja erineva sisuga ehitusload küll lähestikku asuvatele, kuid siiski erinevates kohtades asuvatele hoonetele, on käesoleval juhul soodustanud M.R. i ja E. Mikenbergi pettuslikku tegevust, kuid see ei välista viimaste vastutust.
494.Maakohus leidis, et E. Mikenberg teadis PRIA-le esitatud taotluses toodud asjaolude tegelikkusele mittevastavust. E. Mikenbergi väidet, et ta üldse ei teadnud, mis objektiga on tegemist ja mis seisus see on, ei pea maakohus eluliselt usutavaks. E. Mikenbergi enda väitel nägi ta M.R. i idees rajada Lõuna-Eestisse lammaste tapapunkt ärilist perspektiivi ja seetõttu oli valmis antud projekti panustama. Sealjuures on E. Mikenberg kinnitanud ka asjaolu, et panustas sellesse oma isiklikke rahalisi vahendeid miljon krooni ulatuses. Ka on E. Mikenberg kinnitanud, et omab ettevõtluses pikaajalist kogemust. Maakohus ei pea eluliselt usutavaks, et ettevõtluses pikaajalist kogemust omav isik panustaks oma aega ja märkimisväärses ulatuses raha objekti, mida ta pole kunagi näinud ega isegi tea, kus see asub.
495.Maakohtu hinnangul äratavad E. Mikenbergi ütluste usaldusväärsuses kahtlust M-J. Uibo ütlused ja vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 18.06.2015 M-J. Uibo poolt menetleja meilile edastatud kahte helifaili nimedega „A11-11-10_20.49.amr“ ja „A11-11-10_21.16.amr“. Helisalvestistest on tehtud stenogrammid, mis on lisatud vaatlusprotokolli juurde.
496.Nii eelmenetluses kui 06.10.2016 kohtuistungil vaidlustas E. Mikenbergi kaitsja antud tõendi lubatavuse. Maakohus jätkuvalt leiab, et tõend on kohtukõlbulik ja jääb siinkohal 06.10.2016 kohtuistungil avaldatud põhjenduste juurde. 20.03.2017 kohtuistungil esitas E. Mikenbergi kaitsja taotluse helifailide suhtes infotehnoloogia- ja häälekspertiisi määramiseks. 21.03.2017 kohtuistungil jättis kohus selle taotluse rahuldamata. Maakohus jääb nimetatud põhjenduste juurde.
497.Eeltoodut kokkuvõttes on maakohus seisukohal, et investeeringuobjekti kohta tahtlikult valeandmete esitamisega on seotud nii M.R. kui ka E. Mikenberg. Investeeringutoetuse avaldusele lisatud andmetes on taotleja ettevõtluse (Lisa 1 C osa) kohta märgitud ja nähtub ka investeeringutoetuse äriplaanist, et OÜ Gateway taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on olnud 200 000 krooni. OÜ Gateway on oma 2008 a. müügituluna 200 000 krooni näidanud ka äriühingu majandusaasta aruannetes. OÜ Gateway majandusaasta aruandest nähtub, et 01.01.2008 kuni 31.12.2008 oli äriühingu põhitegevuseks ettevõtete ja eraisikute nõustamine. Ka E. Mikenbergi ütluste kohaselt koosnes 2008 a. müügitulu nõustamisteenuse eest saadust, kuid ta ei mäleta konkreetselt, mis toetustega see võis seotud olla. Muuhulgas koostas ta nõustamise kohta arved.
498.18.02.2015 OÜ Togwotee TPM raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokolli kohaselt on E. Mikenbergi poolt menetlejale üle antud OÜ Togwotee TPM 2007-2011 raamatupidamisdokumentide hulgas A4 formaadis leht, millel asuvad neli arvet.
499.OÜ Gateway 21.01.2008 eraisikule väljastatud arvest nr 1 nähtuvalt on arve väljastatud 40 tunni konsultatsiooni eest EL abirahade kasutamise teemal summas 80 000 krooni. OÜ Gateway 08.11.2008 eraisikule väljastatud arvest nr 2 nähtuvalt on arve väljastatud 20 tunni konsultatsiooni eest EL abirahade kasutamise teemal (PRIA, EAS, KIK) summas 40 000 krooni. OÜ Gateway 15.03.2008 eraisikule väljastatud arvest nr 5 nähtuvalt on arve väljastatud 20 tunni konsultatsiooni eest EL abirahade kasutamise teemal (PRIA) summas 40 000 krooni. OÜ Gateway 30.11.2008 eraisikule väljastatud arvest nr 4 nähtuvalt on arve väljastatud 20 tunni konsultatsiooni eest EL abirahade kasutamise teemal summas 40 000 krooni.
500.EKEI ekspertide E. Pärlini ja M. Vaikna 16.03.2015 koostatud ekspertiisiakt nr 15EDK0022 kogumis E. Mikenbergi ütlustega tõendab, et arved nr 1, nr 2, nr 4 ja nr 5 on OÜ Gateway nimel koostanud E. Mikenberg. Arvestades ekspertiisiaktile lisatud arvamuste skaalas selgitatut ning E. Mikembergi enda ütlusi, leiab maakohus, et on piisavalt alust asuda seisukohale, et vähemalt kahele arvele (nr 2 ja 4) on ka arve vastuvõtjana alla kirjutanud E. Mikenberg ise. Kuigi E. Mikenberg kohtuistungil arvetele vastuvõtjana alla kirjutamist sõnaselgelt ei kinnitanud, ta seda asjaolu ka kategoorilises vormis ei välistanud. Vastuseks prokuröri küsimusele, mis asjaoludel tegutsemine nii arve väljastaja kui saajana oli võimalik, on E. Mikenberg selgitanud, et ta võis tegutseda samal ajal ka füüsilisest isikust ettevõtjana.
501.Asjaolu, et E. Mikenberg on aastatel 2010-2011 osutanud toetuste taotlemise alast nõustamisteenust, teeb eluliselt usutavaks, et ta seda tegi ka varasematel aastatel. Ent erinevalt aastatel 2010 ja 2011 aset leidnud nõustamisteenusest (kus seda on osutatud äriühingutele) kajastavad 2008. a arved eraisikutele nõustamisteenuse osutamist. Erinevate toetuste taotlejaks tavapäraselt on juriidilised isikud. Samas ei saa välistada, et nõustamisteenust tellib ka mõni füüsiline isik. Seega üksnes asjaolu alusel, et teenust väidetavalt on osutatud eraisikule, ei anna piisavat alust kahelda sellise teenuse tegelikus osutamises.
502.Aga asjaolu, et vähemalt kahe arve koostaja kui selle adressaat (vastuvõtja) on olnud E. Mikenberg ise, äratab kahtlust teenuse tegelikus osutamises. Sellisel juhul osutanuks E. Mikenberg teenust iseendale. Maakohus leiab, et OÜ Gateway 08.11.2008 arve nr 2 ja 30.11.2008 arve nr 4 koostamise eesmärk on luua väärmulje antud tehingute toimumisest. Kuna eksperdiarvamus ei tõenda, et ülejäänud arvetele oleks E. Mikenberg ise arve vastuvõtjana alla kirjutanud, puudub küllaldane alus nende õigsuses kahelda
503.Arvetel nr 2 ja 4 kajastatud tehingud loeb maakohus näilikuks ja seega osa OÜ Gateway 2009 majandusaasta müügitulust, s.o 80 000 krooni ulatuses ei vasta tegelikkusele. Samas ka ülejäänud müügitulu, s.o 120 000 krooni ulatuses täidab määruse nr 20 §-s 2 lg 2 p 2 nõutava määra. Kuigi müügitulu osas on PRIA-le esitatud osaliselt eksitavaid andmeid, ei ole sellel käesoleval juhul olnud määravat tähendust.
504.Koos OÜ Gateway investeeringutoetuse avaldusega esitati PRIA-le OÜ Kental Ehitus hinnapakkumine kogusummas 3 751 495,20 krooni, mille on allkirjastanud juhatuse liige L.R. ; OÜ Ramel Ehitus hinnapakkumine kogusummas 3 833 049,60 krooni, mille on allkirjastanud juhatuse liige M. Sirk; AS TVS Partnerid hinnapakkumine kogusummas 3 852 202,80 krooni, mille on allkirjastanud U. Meos. Parima pakkumise tegi OÜ Kental Ehitus hinnaga 3 126 246 krooni. Võrdlustabeli allkirjastajana on märgitud M.R. .
505.Maakohus tuvastas, et investeeringutaotlusele lisatud hinnapakkumistes näidatud äriühingutega seotud isikud ei ole kategooriliselt eitanud selliste hinnapakkumiste tegemist.
L.R. on sõnaselgelt kinnitanud, et on hinnapakkumise koostanud. Kuigi tunnistajad U. Meos ja M. Sirk ei ole hinnapakkumistel olevaid allkirju enda omaks tunnistanud, pole ka nemad tegelikult välistanud selliste pakkumiste tegemist. Kuigi üksnes L.R. on viidanud E. Mikenbergile kui isikule, kes temalt hinnapakkumist küsis, annab asjaolu, et hinnapakkumiste võrdlustabeli on täitnud E. Mikenberg, alust järelduseks, et hinnapakkumised hankis E. Mikenberg. Eksperdiarvamus tõendab, et võrdlustabeli on täitnud E. Mikenberg. Seda asjaolu ei välistanud kohtuistungil ka E. Mikenberg ise. E. Mikenberg on täitnud tabeli ka valitud parima hinnapakkuja kohta. Seega ei ole õige E. Mikenbergi väide, et parima pakkuja valis
M.R. .
506.L.R. on kinnitanud küll asjaolu, et mahtude tabel oli ette antud, kuid hinna kellegi teise isikuga kooskõlastamist pole ta kinnitanud. Erinevalt mitmetest muudest eelnevatest episoodidest puuduvad käesoleval juhul ka muud tõendid, millest nähtuks pakkumiste hindade kooskõlastamine taotleja nimel tegutsenud isikute poolt. Samas OÜ Kental Ehitus tegelikult ehitama ei asunud. Kuna tapapunkti üldehitustöödest oligi investeeringutoetuse taotlemise ajaks enamik tehtud, pidid taotleja nimel tegutsevad isikud seega arvestamagi asjaoluga, et võitjaks valitud ehitaja tegelikult ehitama ei hakka. Seega oli vajalik asjaga seotud isikute eelnev vastavasisuline kokkulepe. Pakkumise hinnast olenes, kes osutub valitud ehitajaks. E. Mikenbergi kinnitusel valituks osutubki tavaliselt odavaima hinna pakkuja. Et taotlejal oli käesoleval juhul vaja välja valida ehitaja, kes tegelikult ehitama ei pidanud hakkama, osutab asjaolule, et ka hind pidi olema kooskõlastatud. Vastasel korral võinuks tekkida olukord, kus OÜ Kental Ehitus pakkumist poleks saanud valida parimaks pakkumiseks. Eeltoodu annab alust järelduseks, et ausat ja õiglast hinnapakkumist käesoleval juhul siiski läbi ei viidud, vaid hinnapakkumise võitis M.R. i, E. Mikenbergi ja L.R. eelneval kokkuleppel OÜ Kental Ehitus pakkumine
507.Valeandmete esitamise tõttu eksitusse sattununa võttis PRIA OÜ Gateway taotluse kui tingimustele vastava menetlusse ja määras ka toetuse.
508.17.02.2015 vaatlusprotokolli kohaselt on E. Mikenbergi poolt menetlejale üle antud OÜ Togwotee TPM raamatupidamisdokumentide hulgas olnud 08.01.2010 ehituse töövõtuleping nr 1/2010. Viimase kohaselt on OÜ Gateway (keda esindab juhatuse liige M.R. ) tellijana ja teiselt poolt OÜ Kental Ehitus (keda esindab juhatuse liige L.R. ) töövõtjana 08.01.2010 sõlminud ehituse töövõtulepingu. Lepingust nähtuvalt on lepingu objektiks olemasoleva hoone rekonstrueerimine lammaste tapapunktiks Valgjärve vallas, Abissaare külas, Kasuka kinnistul. Ehitustööde maksumus on 3 044 246 krooni, käibemaks 608 849,20 krooni, kokku 3 653 092,20 krooni.
509.Nagu maakohus eespool tuvastas, alustas lammaste tapapunkti rajamist M.R. juba tunduvalt enne investeeringutoetuse avalduse esitamist ning sisuliselt oli taotluse esitamise hetkeks lammaste tapamaja põhikonstruktsioon rajatud. Seega ei saanudki OÜ Kental Ehitus neid ehitustöid teha, mis 20.04.2010 üleandmis-vastuvõtmisaktis nr 01L on märgitud. Seega ei vasta 20.04.2010 üleandmis-vastuvõtmisaktis nr 01L kajastatu ja seega ka 30.04.2010 PRIA-le esitatud kuludeklaratsioonis kajastatu tegelikkusele.
510.OÜ Kental Ehitus 20.04.2010 arve nr 18E kohaselt pidi OÜ Gateway ehituse töövõtulepingu nr 1/2010 08.01.2010 alusel tasuma 1 212 661,44 krooni (ilma käibemaksuta 1 010 551,20 krooni). Asjas on muuhulgas vaidlus, kas see summa on ka tegelikult tasutud ja kust tulid selleks vajalikud rahalised vahendid.
511.Maakohtu hinnangul tõendavad E. Mikenbergi pangakontode väljavõtted ja tuludeklaratsioonid, tõendid kulla müügi, kindlustusosakute müügi ja arvelduskrediidi väljavõtmise kohta, et alates aastast 2008 ja sealhulgas 2010 a. on E. Mikenbergi käsutuses olnud märkimisväärses ulatuses rahalisi vahendeid. Samas on E. Mikenbergi rahaliste
vahendite liikumisele iseloomulik, et need on sageli liikunud ühelt kontolt teisele, et katta olemasolevaid rahalisi kohustusi. E. Mikenbergi Nordea panga konto nr 17002748625 väljavõttest nähtub, et 16.04.2010 on E. Mikenberg saanud pangast laenu summas 120 154 eurot, millest 120 090 eurot on samal päeval kantud E. Mikenbergi teisele Nordea panga kontole nr 17000425681. Konto nr 17000425681 väljavõttest nähtuvalt on 16.04.2010 kontole laekunud 120 090 eurot, s.o vastavalt panga valuutakursile 1 877 006,70 krooni. 16.04.2010 on kontole nr 17000425681 laekunud ka K. Mikenbergilt 200 660 krooni selgitusega „laenulepingu 01220823777 refin.“ Samal päeval on sellelt kontolt tehtud ülekanne omakorda E. Mikenbergi Nordea panga kontole nr 17001202719 selgitusega „HF 01220823777 lõpetamiseks“ summas 2 005 288,89 krooni, E. Mikenbergi Nordea panga kontole nr 17002748625 ülekanne summas 2 090,78 krooni ning ülekanne E. Mikenbergi ja K. Mikenbergi Nordea panga kontole nr 17000373445 selgitusega „arvelduskrediidi lõpetamiseks“ summas 70 300 krooni. Konto nr 17001202719 väljavõttest nähtub, et 16.04.2010 on E. Mikenberg arvelduskrediidi kontole tasunud 2 005 288,89 krooni selgitusega „HF 01220823777 lõpetamiseks“, millest 2 000 000 krooni põhiosa tagasimakse katteks ja 5 288,89 krooni intressi katteks. Kuigi pärast 16.04.2010 on arvelduskrediiti veel mõned korrad kasutatud (pärast 16.04.2010 esimest korda 13.05.2010, mil on tehtud sularaha sissemakse 25 000 krooni, millest samal päeval on teisele kontole üle kantud 14 150 krooni), on 31.12.2010 arvelduskrediit täielikult tagastatud.
512.Konto nr 17002748625 väljavõttest nähtub ka, et 16.04.2010 on K. Mikenbergi kontolt laekunud ülekanne selgitusega „laenu 09220823777 refinantseerimine“ summas 80 747 eurot. Ülejäänud 16.04.2010 saadud laenu on E. Mikenberg asunud tagastama igakuiselt.
513.Asjaolu, et E. Mikenberg on 16.04.2010 võtnud laenu 120 154 eurot oma arvelduskrediidi jäägi tasumiseks ning asjaolu, et K. Mikenbergi kontolt on 16.04.2010 arvelduskrediidi jäägi tasumiseks üle kantud 200 660 krooni ehk 12 824,51 eurot ning E. Mikenbergi 16.04.2010 võetud laenu tasumiseks 80 747 eurot, võimaldavad teha järelduse, et E. Mikenbergil endal antud rahaliste kohustuste täitmiseks piisavad rahalised vahendid puudusid. Kui K. Mikenbergi kontolt üle kantud raha puhul oli tegemist E. Mikenbergi ja K. Mikenbergi ühisvaraga, saab asuda seisukohale, et arvelduskrediidi tasumiseks kasutas E. Mikenberg lisaks võetud laenule ära rahalisi vahendeid summas 93 571,51 (12 824,51+80 747) eurot ehk ca 1,46 miljonit krooni. Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et pärast arvelduskrediidi jäägi tasumist E. Mikenbergil märkimisväärses ulatuses vabad rahalised vahendid puudusid.
514.OÜ Kental Ehitus 20.04.2010 arve nr 18E kohaselt pidi OÜ Gateway tasuma 1 212 661,44 krooni. Asjaolu valguses, et OÜ-lt Jürgens & Jürgens saadud laenuna oli olemas rahalisi vahendeid 200 000 krooni, pidanuks E. Mikenberg arve nr 18E tasumiseks kasutama isiklikke rahalisi vahendeid veidi enam kui 1 miljon krooni. Arvestades juba eespool kirjeldatud E. Mikenbergi rahaliste vahendite liikumist, ei pea maakohus seda eluliseks usutavaks.
515.Kuna on alust kahelda E. Mikenbergil 2010 aprilli teisel poolel veidi enam kui 1 miljoni krooni ulatuses vabade rahaliste vahendite olemasolus ja E. Mikenberg ise on raha keerutamist 2010 sügisel toimunud vestluses tunnistanud, asub kohus seisukohale, et OÜ Gateway OÜ-le Kental Ehitus lammaste tapapunkti ehitamise eest tegelikult 1 212 661,4 krooni ei tasunud. E. Mikenberg ja L.R. korraldasid OÜ Gateway ja OÜ Kental kontode vahel ajavahemikul 21.04.2010 – 30.04.2010 arveldamise, milleks kasutati ühte ja sama rahasummat s.o OÜ-lt Jürgens & Jürgens saadud laenu 200 000 krooni. E. Mikenberg kandis seda erinevate ülekannetena OÜ Kental Ehitus kontole pärast raha L.R. lt tagasisaamist maksis selle OÜ Gateway kontole uuesti sisse ja tegi järjekordse ülekande OÜ-le Kental
Ehitus. Nii keerutati ühte rahasummat seni, kuni näilikul arvel kajastatud summa sai tasutud.
516.Kuigi OÜ Gateway Swedbankis oleva konto allkirjaõiguslik isik ajavahemikul 21.04 – 20.10.2010 on olnud E. Mikenberg ja M.R. , on alust eeldada, et ülekannete tegemisega on seotud siiski E. Mikenberg. Seda enam asjaolu valguses, et raha kandmist ehitusfirmale on E. Mikenberg tunnistanud tema, M.R. i, M-J. Uibo ja I. Lahi omavahelises vestluses.
517.OÜ Gateway taotles investeeringutoetust endise heinaküüni rekonstrueerimiseks tapamajaks. Nagu uuritud tõenditest (kontrollakt, tunnistaja H. Madissooni ütlused, süüdistatava E. Mikenbergi kui endiste kaassüüdistatavate M.R. i ja L.R. ütlused) tuleneb, viidi 5.07.2010 kontroll läbi hoopis M.R. i poolt juba enne investeeringutoetuse avalduse esitamist alustatud uue ehitise juures. Seega näitasid taotleja poolt kohale ilmunud isikud investeeringukontrolli käigus kontrolli teostajale vale objekti. Maakohus möönab, et ehitise projektdokumentatsiooniga tutvudes ja erinevaid ehituslubasid võrreldes polnuks ka PRIA ametnikul iseenesest välistatud kindlaks teha, et investeeringuobjekt ei vasta taotluses märgitule. Samas raskendas seda asjaolu, et erinevate hoonete asukohad on olnud lähestikku. Tunnistaja H. Madissooni kinnitusel tal sel ajal mingeid tehnilisi abivahendid hoonete asukoha määramiseks kasutada ei olnud. Kohtu hinnangul on investeeringukontrolli juures osalenud isikud ilmselgelt ära kasutanud PRIA ametniku teadmatust. Investeeringu kontrolllehest nr MJ.ATK611 nähtuvalt on H. Madissoon 06.07.2010 kinnitanud, et toetuse saaja on investeeringu teostanud ja tema poolt esitatud andmed on õiged. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse tingimustes otsustaski PRIA toetuse osaliselt välja maksta.
518.Uuritud tõenditest nähtub, et peale esimese toetuse osa kättesaamist jätkas E. Mikenberg (nüüd juba OÜ Gateway seadusliku esindajana) tegevust ka ülejäänud määratud toetuse kättesaamiseks, esitades korduvalt taotlusi investeeringu tegemise tähtaja pikendamiseks ühes dokumentatsiooniga uue ehitaja kohta. Taotleja jättis endiselt PRIA-le väärmulje nagu oleks seniajani toimunud tapamaja ehitus OÜ Kental Ehitus poolt. Nii E. Mikenbergi 18.01.2013 tegevuskava kui tema küsitud hinnapakkumised käsitlesid jätkuvalt ebaõiget investeeringuobjekti (rekonstrueeritava heinaküüni asemel M.R. i poolt enne investeeringutoetuse avalduse esitamist alustatud uusehitist). Eeltoodud asjaolude valguses nõustub maakohus süüdistuse väitega, et selline tegevus on vaadeldav jätkuva valeandmete esitamisena toetuse väljapetmise eesmärgil. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid
519.Esmalt märgib kaitsja, et E. Mikenbergi süüdistatakse tegudes, mis on toime pandud ajal, mil OÜ Gateway juhatuse liikmeks oli M.R. (sai juhatuse liikmeks 18.09.2009 ning esitas PRIA-le avalduse 21.09.2009). Kuna M.R. i enda firma ei sobinud taotlejaks, otsustati, et projekti viib ellu OÜ Gateway, mistõttu vormistatigi M.R. OÜ Gateway juhatuse liikmeks ning tal olid vabad käed projektiga tegelemiseks. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et E. Mikenberg oleks juhtinud ajal, mil M.R. oli OÜ Gateway juhatuse liige, OÜ Gateway tegevust. PRIA-lt toetuse taotlemisega tegeles sel perioodil M.R. .
520.Maakohtu järeldused OÜ Gateway müügitulu tegelikkusele mittevastavuse kohta ei tugine uuritud tõenditele. Oluline on, et maakohus on lugenud tõendatuks taotlemiseks vajaliku müügitulu, mistõttu oli ettevõttel olemas reaalne majandustegevus ning seega ka müügitulu. Süüdistuses on viidatud OÜ Gateway raamatupidamises kajastatud 2008 a. neljale arvele kokku summas 200 000. krooni. E. Mikenberg selgitas, et OÜ Gateway osutas konsultatsiooniteenust, mille eest teenust kasutanud isikud tasusid OÜ Gateway poolt väljastatud arvete alusel saadud teenuse eest kokku 200 000 krooni. Raha laekumise kohta on vormistatud nõuetekohased kassa sissetuleku orderid, mistõttu on tõendatud, et ettevõttel oli olemas majandustegevus ja müügitulu.
521.OÜ Gateway omanikuna finantseeris E. Mikenberg tapapunkti rajamist, kuna M.R. il puudusid selleks vahendid. Maakohus tuvastas, et E. Mikenberg tegi OÜ Gateway kontole omanikulaenu sissemakseid summas 1 053 000 krooni. Kokku investeeris E. Mikenberg OÜ Gateway omanikuna lammaste tapapunkti rajamiseks omavahenditest ca 1 053 000 krooni, lisaks võttis OÜ Gateway laenu summas 200 000 krooni.
522.Maakohus tuvastas, et kuna E. Mikenberg maksis aprillis 2010 tagasi laenujäägi summas 2 miljonit krooni, siis puudusid tal ehitustegevuse finantseerimiseks rahalised vahendid. Kaitsja leiab, et maakohus on andnud uuritud tõendile, s.o Nordea pangakonto väljavõttele, ebaõige hinnangu. E. Mikenberg maksis küll laenujäägi, kuid kontoväljavõttest nähtub, et tehingud toimusid pangasiseselt ning tegemist oli laenude refinantseerimisega. Kuna E. Mikenberg lahutas abielu, siis muutus üks laen sisuliselt kaheks erinevaks laenuks. Eeltoodud tehing toimus pangasiseselt ning ilma sularaha sissemakseta. Seega maakohtu poolt uuritud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et E. Mikenberg oleks teinud pangakontole sularaha sissemakseid. Eeltoodu lükkab ümber maakohtu järelduse, et E. Mikenbergil puudusid rahalised vahendid. Usaldusväärselt on leidnud tõendamist, et OÜ-l Gateway ja E. Mikenbergil olid olemas rahalised vahendid ehitustegevuse rahastamiseks.
523.Kaitsja leiab, et ehituslubadega seonduvat ei saa E. Mikenbergile ette heita, kuna tema reaalselt kinnistul ei käinud. Samuti ei omanud ta ülevaadet sellest, kas kinnistul olid mingid hooned ning millises seisus need hooned olid. Ehitusloa taotlemisega tegeles M.R. , mistõttu ei saa käesoleval juhul väita, et toetust taotleti hoonele, mida reaalselt ei ehitatud või mis oli juba olemas.
524.Maakohus jõudis järeldusele, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viidud, vaid hinnapakkumise võitis E. Mikenbergi, M.R. i ja L.R. eelneval kokkuleppel OÜ Kental Ehitus. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et hinnapakkumiste küsimisega tegeles E. Mikenberg. Asjas on olemas kolm võrdlevat hinnapakkumist ning pakkumise võitis OÜ Kental Ehitus, kuna tema hind oli kõige madalam. Kuna OÜ-ga Kental Ehitus sõlmis töövõtulepingu M.R. , siis on eluliselt usutav, et tema korraldas hinnapakkumise küsimise. Samuti ei ole keelatud pakkumise tingimustes läbirääkida ning see ei muudaks pakkumist tühiseks.
525.Nagu öeldud, on maakohus jätnud tähelepanuta, et M.R. on OÜ Gateway juhatuse liikmena sõlminud ehituse töövõtulepingu. Seda kinnitab ka teostatud tööde üleandmise – vastuvõtmise akt, mille on OÜ Gateway juhatuse liikmena allkirjastanud M.R. ning OÜ Kental Ehituse esindajana L.R. . Eeltoodu kinnitab, et ehitustöid teostati reaalselt ning üleandmis – vastuvõtmise akt allkirjastati. Seega ei ole usaldusväärselt leidnud tõendamist, et M.R. ehitas tapamaja ise valmis või et OÜ Kental Ehitus ei ehitanud tapamaja. Kaitsja rõhutab, et E. Mikenberg ei teadnud ehitustööde teostamiset midagi ning ta ei kontrollinud isiklikult ise samuti midagi, vaid usaldas M.R. i.
526.Käesolevas kaasuses ei ole arusaadav, milles seisnes ehituslubadega seotud segadus ja kes selle tekitas. Sisuliselt oli taotleja sooviks ehitada lõpuni hoone, millel oli osaliselt olemas vundament ja müür. Tõendamist on leidnud, et mingis osas oli hoone juba olemas. Ükski PRIA ametnik ei andnud selget vastust sellele, kas tegemist oli ehitise püstitamise, uue hoone ehitamise, ehitamise jätkamisega vastavalt esmasele ehitusloale või olemasoleva hoone rekonstrueerimisega. Seega ei ole tõendamist leidnud maakohtu järeldus, et toetust taotleti juba olemasolevale hoonele. OÜ Kental Ehitus hinnapakkumisest, ehitustööde üleandmis – vastuvõtmisaktis ja arves nr 18EO ei ole kajastatud vundamendi ega müüritöid. Seega ei taotletud PRIA käest toetust juba enne taotlemist tehtud tööde kulude katmiseks.
527.Maakohus on tuvastanud, et M.R. ehitas tapamaja valmis enda rahaliste vahendite arvelt, mis tuvastati investeeringukontrollis. Kaitsja leiab vastupidiselt, et kriminaalasjas puuduvad
tõendid, millest nähtuks, et M.R. oleks tapamaja ehitanud enda rahaliste vahendite arvelt. Kriminaalasjas puuduvad tõenditena kuludokumendid ja arved, millest nähtuks, et M.R. panustas enda rahalistest vahenditest ehitustegevusse sellises suurusjärgus raha. Seega ei ole usaldusväärselt leidnud tõendamist, et M.R. oleks ehitustegevusega seoses kulusid kandnud ning kui kandis, siis ei ole teada, kust need rahalised vahendid pärit olid. Samuti ei ole eluliselt usutav ka see, et PRIA poolt mõnele teisele äriühingule kantud rahalisi vahendeid kasutati tapamaja ehitamiseks nagu maakohus on järeldanud.
528.Kaitsja seab kahtluse alla ka M.R. i ütlused seoses OÜ Gateway asjaajamise ning lammaste tapamajale investeeringutoetuse taotlemise, taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kogumise ja investeeringu elluviimise kohta. Kuidas sai M.R. ehitada tapamaja võõrale maale (kinnistu kuulus Tarikatsi ühistule, mille juhataja oli T. Juust) ilma ehitustegevusest teavitamata ning mis kõige olulisem – M.R. soovis küll kinnistut osta, kuid tal puudusid selleks rahalised vahendid. Seega, kuidas on võimalik, et ehitustegevusele kulutati mitu miljonit krooni. Seega võidi enne E. Mikenbergi poolset finantseerimist rajada vundament ja osaliselt müürid, kuid ülejäänud tööd tehti E. Mikenbergi ja OÜ Gateway vahenditest. Seega ei ole usaldusväärselt tõendatud, et toetust taotleti tööde eest, mis olid tehtud ning toetuse taotluses näidati, et hakatakse rekonstrueerima olemasolevat hoonet – heinaküüni.
529.Ühtlasi ei ole käesolevas menetluses leidnud usaldusväärselt tõendamist, et PRIA ametnikule, kes teostas kohapeal kontrolli, näidati 05.07.2010 heinaküüni pähe hoopis teist hoonet. Kontroll-lehelt MJ.ATK611 nähtub (OÜ Gateway taotlustoimik), et PRIA ametnik ei tuvastanud kohapeal investeeringuobjektis ühtegi viga ega puudust. Reaalset toetust taotleti hoonele, mis vajas lõpuni ehitamist – lammaste tapamaja ehitus oli küll alustatud, kuid see tuli ära lõpetada ning selleks oli vaja toetust. Seega PRIA ametnikud käisid investeeringuobjektiga tutvumas, kiitsid selle projekti heaks ning toetus maksti osaliselt välja. Seega ei ole millegagi tõendatud, et M.R. oli hoone valmis ehitanud sellisena nagu seda tuvastati investeeringukontrollis või et kontrollijale näidati ebaõiget hoonet.
530.Maakohus jättis OÜ Kental Ehitus esindaja L.R. ütlused ehitustegevust puudutavas osas vastuolude tõttu tõendikogumist kõrvale. Muuhulgas luges maakohus ebausaldusväärseks L.R. ütlused osas, mis puudutasid OÜ Gateway poolt OÜ Kental Ehituse ehitusarvete tasumiseks ülekantud rahade tagastamist L.R. poolt E. Mikenbergile. Seega ei ole usaldusväärselt leidnud tõendamist, et Jürgens&Jürgensilt OÜ-le Gateway laenatud 200 000 krooni kanti korduvalt OÜ Kental Ehitus arvele eesmärgiga tõendada ehitusarvete tasumist. Kuna M.R. il oli juurdepääs OÜ Gateway rahalistele vahenditele, siis on tõendamist leidnud, et M.R. võttis OÜ Gateway arvelt välja 50 000 krooni.
531.Maakohus on otsuses leidnud, et pärast seda, kui E. Mikenberg sai taas OÜ Gateway juhatuse liikmeks, oli tema tegevus suunatud toetuse väljamakse saamisele ehk tegemist oli jätkuva tegevusega toetuse kättesaamiseks. Siinkohal on maakohus jätnud andmata hinnangu OÜ Gateway ja PRIA vahelisele vaidlusele halduskohtus (vt Tartu Halduskohtu lahend haldusasjas nr 3-13-747).
532.KarS § 210 mõttes oli soodustuse saajaks juriidiline isik OÜ Gateway, mitte E. Mikenberg. Toetussumma 32 292,99 eurot maksti PRIA poolt välja OÜ-le Gateway ning see nõuti PRIA peadirektori asetäitja 07.02.2013 otsusega nr 13-6/251 tagasi. E. Mikenberg ei kasutanud OÜ Gateway kontole kantud toetusesummat isiklikuks hüvanguks, vaid selle summa osas oli E. Mikenbergil nõudeõigus OÜ Gateway vastu, kuna osaühingu osanikuna oli E. Mikenberg omavahendite arvel ca 1 053 000 krooni ulatuses finantseerinud lammaste tapapunkti ehitust.
533.Lammaste tapapunkti alune maa anti maarendilepingu alusel OÜ Ekso Agro poolt kasutada OÜ-le Gateway, kellel oli lepingust tulenevalt õigus kasutada lammaste tapapunkti
alust maad seni, kuni on olemas kehtiv maarendileping. Sisuliselt seadustasid OÜ Gateway ja OÜ Ekso Agro maakasutusõiguse. OÜ Gateway ei ole kinnistut omandanud, vaid ettevõtte eesmärgiks oli teenuse osutamine talunikele. Seega on maakohus ebaõigesti tõlgendanud põllumajandusministri määruse nr 20 § 3 lg 7 sätestatut – ehitise alune maa oli kasutuses õiguslikul alusel, s.t maarendilepingu alusel.
534.Maakohtus uuritud tõendite alusel on tuvastatud, et Mati Rent sai 18.01.2016 koos Moonika Rendiga kinnistu, millel asub lammaste tapapunkt, ühisomanikeks. Seega on tegelik kasusaaja siiski Mati Rent, kes sai endale kinnistu koos renoveeritud hoonega. Lisaks sai Mati Rent ka ca 220 000 krooni ning veel 50 000 krooni, mille võttis ilma volituseta välja OÜ Gateway kontolt.
535.Käesolevas episoodis on maakohus tuginenud 18.06.2015 vaatlusprotokollile. Tegemist on helisalvestisega, mille alusel on maakohus tuvastanud, et helisalvestiselt kuuldavas vestluses osalevad M.R. , M.-J. Uibo ja E. Mikenberg. Maakohus on vaatlusprotokollis fikseeritu põhjal tuvastanud, et isikutel oli algusest peale kokkulepe olemasolevale hoonele PRIA-st toetust taotleda. Selles vestluses on maakohtu hinnangul selgelt eristatav E. Mikenberg, kes avaldab vestluses asjaolusid, mis kinnitavad süüdistuses esile toodud asjaolusid. Kaitsja hinnangul ei ole salvestisest võimalik üheselt identifitseerida, mitu isikut ja kes konkreetselt antud vestlustes osalevad ning kas selles vestluses osales ka E. Mikenberg. Tutvudes helifailidega Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ning kuulates neid maakohtus, nähtus helifailide andmetest, et mõlemat helifaili on muudetud 18.06.2015. Tekib küsimus, miks helifaile on muudetud ja mida muudeti. Kaitsja taotleb jätkuvalt helisalvestise suhtes infotehnoloogia- ja hääleekspertiisi määramist, selgitamaks välja salvestise tegemise aja ning kes isikuliselt salvestiselt kuuldavas vestluses osalevad (sh kas vestluses osaleb E. Mikenberg).
536.Samuti leiab kaitsja sedagi, et maakohtul tulnuks E. Mikenbergi ja M.R. i ütluseid vastuolude esinemise tõttu kõrvutada ning kujundada seisukoht M.R. i ütluste usaldusväärsuse kohta. Maakohus on jätnud E. Mikenbergi ütlused tõendamiseseme asjaolude kohta arvestamata ning ütluste arvestamata jätmist ei ole põhistatud. Maakohtu otsuses puuduvad motiivid, miks on asjaolude tuvastamisel põhjendatud lähtuda M.R. i ütlustest, mitte E. Mikenbergi omadest. Maakohus on sellega rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
537.Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohtu otsuses ei ole veenvalt põhistatud, milles seisnes E. Mikenbergi pettuslik tegu, millega viidi PRIA eksitusse ja hilisemalt jätkuvalt hoiti eksituses.
538.Süüdistatav E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja poolt toodud põhjendustega. Ringkonnakohtu järeldused seoses OÜ-d Gateway puudutavate apellatsioonidega
539.Selle episoodi on vaidlustanud E. Mikenberg, kes taotleb enda õigeksmõistmist. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus ei kuulu rahuldamisele ning vastuseks taotlusele märgib järgmist.
540.Apellandid märgivad, et E. Mikenbergi süüdistatakse tegudes, mis on toime pandud ajal, mil OÜ Gateway juhatuse liikmeks oli M.R. (sai juhatuse liikmeks 18.09.2009 ning esitas PRIA-le avalduse 21.09.2009). Puuduvad tõendid, millest nähtuks, et E. Mikenberg oleks juhtinud ajal, mil M.R. oli juhatuse liige, OÜ Gateway tegevust. PRIA-lt toetuse taotlemisega tegeles sel perioodil M.R. .
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi investeeringutoetuse avalduse PRIA-le
esitas M.R. , tegeles taotluse esitamiseks vajaliku asjaajamisega E. Mikenberg, kes kasutas konsulent E.E. abi. Viimane on kinnitanud, et tema M.R. iga taotlusdokumentide vormistamise ajal üldse kokku ei puutunud. Ka M.R. on kinnitanud, et PRIA dokumendid koostas E. Mikenberg, kelle soovil on ta mitmeid dokumente allkirjastanud ja ka tema ID kaart oli E. Mikenbergi käes (maakohtu otsuse lk 220-221). Seega on ümber lükatud apellantide väide, et PRIA-lt toetuse taotlemisega tegeles sel perioodil M.R. .
542.Apellandid leiavad, et maakohtu järeldused OÜ Gateway müügitulu tegelikkusele mitte vastavuse osas ei tugine uuritud tõenditele.
543.Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus tuvastas, et 08.11.2008 arve nr 2 ja 30.11.2008 arve nr 4 koostamise eesmärk oli luua väärmulje antud tehingute toimumisest. Kohus luges need tehingud näilikuks. Kuna aga ülejäänud müügitulu (120 000 krooni) täidab nõutud määra, siis ei ole osaliselt eksitavate andmete PRIA-le esitamisel määravat tähendust (maakohtu otsuse lk 232).
544.Apellandid ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna E. Mikenberg maksis aprillis 2010 tagasi laenujäägi summas 2 miljonit krooni, siis puudusid tal ehitustegevuse finantseerimiseks rahalised vahendid.
545.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud väide on ümber lükatud ning nõustub maakohtuga, kes tuvastas, et asjaolu, et E. Mikenberg on 16.04.2010 võtnud laenu 120 154 eurot oma arvelduskrediidi jäägi tasumiseks ning asjaolu, et K. Mikenbergi kontolt on samal päeval arvelduskrediidi jäägi tasumiseks üle kantud 12 824,51 eurot ning E. Mikenbergi võetud laenu tasumiseks 80 747 eurot, võimaldavad teha järelduse, et E. Mikenbergil endal antud rahaliste kohustuste täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid ei olnud. Kui K. Mikenbergi kontolt üle kantud raha puhul oli tegemist nende ühisvaraga, saab asuda seisukohale, et arvelduskrediidi tasumiseks kasutas E. Mikenberg lisaks võetud laenule ära rahalisi vahendeid summas 93 571,51 eurot. Seega pärast arvelduskrediidi jäägi tasumist E. Mikenbergil märkimisväärses ulatuses vabad rahalised vahendid puudusid. Maakohus tuvastas, et OÜ Gateway tegelikult OÜ-le Kental Ehitus 1 212 661,4 krooni ei tasunud, vaid E. Mikenberg ja L.R. korraldasid OÜ-de kontode vahel 21.04.2010-30.04.2010 arveldamise, milleks kasutati ühte ja sama summat, s.o laenuks saadud 200 000 krooni. Seda keerutati kontode vahel seni, kuni näilikul arvel kajastatud summa sai tasutud (maakohtu otsuse lk 241-242).
546.Apellandid leiavad, et ehituslubadega seonduvat ei saa E. Mikenbergile ette heita, kuna nendega tegeles M.R. .
547.Ringkonnakohus märgib, et see väide ei ole korrektne, sest maakohus tuvastas, et 20.01.2010 ehitusloa taotluse esimesel lehel ja lisal (ehitise olulised tehnilised andmed) asuvad käsikirjalised tekstid on kirjutanud E. Mikenberg, kes on ka ise kinnitanud, et ta on ehitusloa taotluse täitnud (maakohtu otsuse lk 224).
548.Apellandid ei nõustu maakohtu järeldusega, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viidud, vaid hinnapakkumise võitis E. Mikenbergi, M.R. i ja L.R. eelneval kokkuleppel OÜ Kental Ehitus. Apellantide väitel ei ole tõendamist leidnud, et hinnapakkumiste küsimisega tegeles E. Mikenberg.
549.Ringkonnakohus apellantide väitega ei nõustu ja leiab, et maakohtu järeldus vastab uuritud tõenditele. Maakohus leidis, et kuigi üksnes L.R. viitas E. Mikenbergile kui isikule, kes temalt hinnapakkumist küsis, annab asjaolu, et hinnapakkumiste võrdlustabeli on täitnud E. Mikenberg, alust järelduseks, et hinnapakkumised hankis E. Mikenberg. Tema on täitnud tabeli ka valitud parima hinnapakkuja kohta ning see lükkab ümber tema väite, et parima pakkuja valis M.R. . Seega hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viidud, vaid hinnapakkumise võitis E. Mikenbergi, M.R. i ja L.R. eelneval kokkuleppel OÜ Kental
Ehitus, mis oli toetuse taotlemiseks kõige sobilikumas määras. Seega ausat ja õiglast hinnapakkumist läbi ei viidud, sest juba ette oli kokku lepitud, et võitjaks valitud ehitaja tegelikult ehitama ei hakka (maakohtu otsuse lk 233-234).
550.Apellandid ei nõustu maakohtu järeldusega, et PRIA ametnikule, kes teostas kohapeal kontrolli, näidati 05.07.2010 heinaküüni pähe hoopis teist hoonet.
551.Ringkonnakohus vastupidiselt apellantidele leiab, et PRIA ametnikule H. Madissoonile, kes teostas kohapeal kontrolli, näidati 05.07.2010 heinaküüni pähe hoopis teist hoonet. Seda kinnitavad H. Madissooni, E. Mikenbergi, M.R. i ja L.R. ütlused ning kontrollakt. Kahtlust selles, et tegemist oli õige investeeringu objektiga, H. Madissoonil ei tekkinud. Ta sai aru, et tegemist oli heinaküüniga, mida rekonstrueeritakse lammaste tapapunktiks. M.R. kinnitab, et tema oli ruumide näitaja, kuid E. Mikenberg käskis tal vait olla ja rääkis kontrollijaga ise. Kohal oli ka L.R. . Maakohus tuvastas, et tegelikult viidi 05.07.2010 kontroll läbi hoopis M.R. i poolt juba enne investeeringutoetuse avalduse esitamist alustatud uue ehitise juures. Seega näidati kontrollijale vale objekti ja kasutati ära H. Madissooni teadmatust objekti mittevastavusest taotluses märgitule (maakohtu otsuse lk 243). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.
552.Apellandid leiavad, et maakohus on jätnud andmata hinnangu OÜ Gateway ja PRIA vahelisele vaidlusele halduskohtus (Tartu Halduskohtu lahend haldusasjas nr 3-13-747).
553.Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on nimetatud küsimust käsitlenud seoses E. Mikenbergi taotlustega investeeringu tegemise tähtaja pikendamiseks (maakohtu otsuse lk 244-246).
554.Apellandid märgivad, et toetussumma 32 292,99 eurot maksti PRIA poolt välja OÜ-le Gateway ning see nõuti PRIA peadirektori asetäitja 07.02.2013 otsusega nr 13-6/251 tagasi. E. Mikenberg ei kasutanud OÜ Gateway kontole kantud toetusesummat isiklikuks hüvanguks, vaid selle summa osas oli E. Mikenbergil nõudeõigus OÜ Gateway vastu, kuna osaühingu osanikuna oli E. Mikenberg omavahendite arvel ca 1 053 000 krooni ulatuses finantseerinud lammaste tapapunkti ehitust.
555.Nimetatud küsimust ringkonnakohus käsitleb hiljem konfiskeerimise asendamise alajaotuses.
556.Apellandid märgivad, et käesolevas episoodis maakohus tugines helisalvestisele, mille alusel tuvastas, et helisalvestiselt kuuldavas vestluses osalevad M.R. , M.-J. Uibo ja E. Mikenberg. Maakohus on tuvastanud, et isikutel oli algusest peale kokkulepe olemasolevale hoonele PRIA-st toetust taotleda. Selles vestluses on maakohtu hinnangul selgelt eristatav E. Mikenberg, kes avaldab vestluses asjaolusid, mis kinnitavad süüdistust. Apellantide hinnangul ei ole salvestisest võimalik üheselt identifitseerida, mitu isikut ja kes konkreetselt antud vestluses osalevad ning kas selles osales ka E. Mikenberg. Tutvudes helifailidega Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ning kuulates neid maakohtus, nähtus helifailide andmetest, et mõlemat helifaili on muudetud 18.06.2015. Tekib küsimus, miks helifaile on muudetud ja mida muudeti. Apellandid jätkuvalt taotlevad helisalvestise suhtes infotehnoloogia- ja hääleekspertiisi määramist, selgitamaks välja salvestise tegemise aja ning kes isikuliselt salvestiselt kuuldavas vestluses osalevad (sh kas vestluses osaleb E. Mikenberg).
557.Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et nimetatud helisalvestis on lubatud tõend ning vajadust infotehnoloogia- ja hääleekspertiisi määramiseks ei ole. Maakohus on vastavad põhjendused välja toonud ning ringkonnakohus nõustub nendega (maakohtu otsuse lk 229).
558.Ringkonnakohus vastupidiselt apellantidele leiab, et salvestiselt on võimalik üheselt identifitseerida, mitu isikut ja kes konkreetselt antud vestluses osalevad ning et selles osales
ka E. Mikenberg. Maakohus on helisalvestist kui tõendit üksikasjalikult käsitlenud ning näidanud E. Mikenbergi seotuse investeeringuobjekti kohta tahtlikult valeandmete esitamisega (maakohtu otsuse lk 228-229, 242, 245). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib, et salvestisel kajastatu kohta on ütlusi andnud vestluses osalenud M.R. ja M-J. Uibo, kes kinnitavad sellise vestluse toimumist ja E. Mikenbergi osalemist selles. Seega salvestisel fikseeritu on kohtus üle kontrollitud. Maakohtu põhjendused süüdistatavate poolt toimepandu kvalifitseerimise osas
559.Maakohtu hinnangul saab KarS § 210 lg 2 alusel vastutusele võtta soodustuse saaja nimel tegutsenud füüsilisi isikuid (RKKKo nr 3-1-1-79-16; nr 3-1-1-96-16, p 16). Süüdistus on seostanud süüdistatavad ka soodustuse saajatega ning see võimaldab hinnata, kas süüdistatavad on soodustuse saajate nimel toime pannud pettuslike tegusid. Juriidiline isik on võimeline tegutsema vaid füüsilise isiku vahendusel. Pannes etteheidetava teo toime soodustust taotlenud äriühingu huvides, laieneb teo toimepannud füüsilisele isikule ka juriidilise isiku erisubjektsus.
560.Süüdistatav K. Viitkin oli OÜ Setu Veis juhatuse liige kõigi süüdistuses käsitletud OÜ-d Setu Veis puudutavate investeeringutoetuste taotlemise ajal ning OÜ Veskivilly juhatuse liige OÜ Veskivilly teise (s.o 2011 esitatud avaldus) investeeringutoetuse taotlemise ajal. E. Aniott oli OÜ Veskivilly juhatuse liige nii OÜ Veskivilly esimese (s.o 2010 esitatud avaldus) investeeringutoetuse taotlemise ajal kui ka ajal, mil valmistati ette järgmist taotlust. Kuna tegemist on olnud juriidiliste isikute juhatuse liikmetega, laieneb neile KarS § 210 sätetes nõutav erisubjektsus.
561.X.X. oli investeeringutoetuste taotlemise ajal OÜ-te Veskivilly, Setu Veis ja Megarunner tegevust juhtivaks ja korraldavaks isikuks, mistõttu laieneb maakohtu arvates KarS § 210 sätetes nõutav erisubjektsus ka temale.
562.E. Mikenberg oli OÜ Gateway tegevust juhtivaks ja korraldavaks isikuks ka ajal, mil juhatuse liige oli M.R. ja alates 2010 a. sügisest jätkas OÜ Gateway nimel tegutsemist juba juhatuse liikmena. Seega on E. Mikenberg tegutsenud soodustuse saaja OÜ Gateway nimel ja huvides, mistõttu laieneb KarS § 210 sätetes nõutav erisubjektsus ka temale.
563.Samuti osutas E. Mikenberg OÜ-tele Setu Veis, Veskivilly ja Megarunner tasulist nõustamisteenust. E. Mikenbergile oli ette nähtud PRIA positiivse finantseerimisotsuse puhul tulemustasu, mis tegi temast toetuse määramisest majanduslikult huvitatud isiku. Paljudel juhtudel on avaldunud E. Mikenbergi aktiivne tegevus muutmaks investeeringutoetuste taotlemisel esitatavaid andmeid, et need vastaks vajalikele nõuetele või annaks paremaid hindepunkte. Sellisel viisil tegutsedes väljus E. Mikenberg juba tavapärase nõustamisteenuse osutamise raamidest ja teda on alust pidada samuti OÜ-te Setu Veis, Veskivilly ja Megarunner huvides tegutsenud isikuks, kellele laieneb KarS § 210 sätetes nõutav erisubjektsus. Asjaolu, et toetust E. Mikenberg nagunii saama ei pidanud, ei välista tema vastutust.
564.Maakohus on seisukohal, et X.X. ja E. Mikenberg on tegutsenud kavatsetult. OÜ Setu Veis I ja III episoodi, OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly II episoodi puhul ei ole K. Viitkin maakohtu hinnangul täitnud süüteo subjektiivset koosseisu, mis aga OÜ Setu Veis II ja IV episoodi puhul on täidetud. OÜ Setu Veis IV episoodi puhul ei ole täidetud E. Mikenbergi süüteo subjektiivne koosseis. Samuti on maakohtu hinnangul täidetud E. Anioti süüteo subjektiivne koosseis OÜ Veskivilly II episoodi puhul (vt maakohtu otsus lk 249-252).
565.Maakohtu hinnangul on süüdistatavate rollid erinevates episoodides olnud jaotatud, kuid iga isiku panus on olnud oluline lõppeesmärgi saavutamiseks, mistõttu on soodustuskelmus
pandud toime kaastäideviimise vormis (RKKKo nr 3-1-1-97-04; nr 3-1-1-10-15, p 12; nr 3-11-18-08, p 14).
566.Konkreetsemalt oli E. Mikenbergi ülesandeks OÜ-te Setu Veis, Veskivilly ja Megarunner episoodides nõustada X.X. it kuriteo plaani väljatöötamisel. Ka on ta korraldanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist (eelkõige avaldused ja äriplaan). Paljudel juhtudel osales E. Mikenberg ka ise vahetult pettuslike andmete tekitamises (müügitulu ja hinnapakkumised). Asjaolu, et E. Mikenberg eespool nimetatud äriühingute puhul ei osalenud enam investeeringu elluviimise etapis, ei välista tema vastutust. Investeeringu elluviimisele eelnes PRIA positiivne, s.o toetust määrav otsus. E. Mikenbergi tegevus oli suunatud sellise otsuse saavutamisele. Et pärast toetuse määramise otsust hakkab toimuma investeeringu elluviimine, oli E. Mikenbergile ettenähtav. OÜ Gateway episoodi puhul on E. Mikenberg olnud kuriteoplaani väljatöötaja ja osalenud ka ise vahetult pettuslike andmete tekitamises (vt maakohtu otsuse lk 253).
567.Maakohus tuvastas muuhulgas ka seda, et mitmel juhul on investeeringutoetuse avaldus PRIA-le esitatud B.J. e poolt (OÜ Setu Veis I-II episood, OÜ Veskivilly I episood ja OÜ Megarunner). OÜ Setu Veis III episoodis esitas investeeringutoetuse avalduse PRIA-le L.L. . Maakohtu hinnangul ei nähtu süüdistusest sõnaselgelt, milles seisnes süüdistatavate poolt vahendlik täideviimine KarS § 21 lg 1 tähenduses (RKKKo nr 3-1-1-17-03, p 27; nr 3-1-1-6405, p 11 ja 18; nr 3-1-1-82-06, p 14; nr 3-1-1-89-11, p 20.9; nr 3-1-1-83-01, p 7.4).
568.Samas on kohtu hinnangul võimalik seda ebatäpsust kõrvaldada. Nimelt leidis maakohus, et süüdistatavad kasutasid konsulent L.L. i ära ülekaaluka teadmisega, kuna viimasel puudus tahtlus objektiivse koosseisupärase teo toimepanemiseks. L.L. osutas E. Mikenbergile teenust ja tema ülesandeks oli E. Mikenbergilt saadud andmete alusel taotlemiseks vajalike dokumentide täitmine.
569.Samuti, kuna B.J. töötas X.X. i juhtivas äriühingus OÜ Ekso Calves Trading ning investeeringutoetuste taotlemisega tegelemine lisandus talle sisuliselt täiendava tööülesandena, võib asuda seisukohale, et B.J. t on ära kasutatud ülekaaluka tahtega ja tal endal tahe objektiivse koosseisu pärase teo toimepanekuks puudus. Samuti tuvastas maakohus, et paljudel juhtudel on B.J. koos E. Mikenbergiga osalenud aktiivselt valeandmete tekitamiseks (maakohtu otsus lk 253-254).
570.Maakohus ei nõustu kaitsjatega, et süüteo jõudmisest katsestaadiumi saab rääkida alates kuludeklaratsiooni esitamisest. Süüteo toimepanemise alguseks tuleb lugeda PRIA-le investeeringutoetuste taotlemiseks valeandmete esitamine. Kuna valeandmeid esitati esmalt kõigil juhtudel investeeringutoetuste taotlemise avaldustes koos lisadega, algas süüteo toimepanemine nende avalduste esitamisest (maakohtu otsus lk 254-255). X.X. i kaitsja apellatsioon
571.Maakohus on seisukohal, et pannes etteheidetava teo toime soodustust taotlenud äriühingu huvides, laieneb teo toimepannud füüsilisele isikule ka juriidilise isiku erisubjektsus. Käesolevas asjas on soodustuse võimalikeks saajateks olnud OÜ-d Setu Veis, Megarunner ja Veskivilly. Tegemist on äriühingutega, mis oleksid saanud taotluse rahuldamisel toetuse, kuid süüdistus neid teo toimepanijatena ei käsitle. Ka maakohus on sellele tähelepanu juhtinud. Süüdistus on seisukohal, et toetuste taotlemise eesmärgiks oli X.X. i vara suurendamine ja tegevus toimus kontserni kuuluvate äriühingute huvides, kuid sellegipoolest on maakohus pidanud võimalikuks karistada füüsilisi isikuid. Kaitsja on seisukohal, et juriidilise isiku erisubjektsust ei saa selliselt laiendada nagu on seda teinud maakohus, eriti olukorras, kus süüdistus seda teinud ei ole. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistus isikute subjektsusel tegelikult üldse vahet teinud ning on olemuslikult samastanud füüsilise
isiku X.X. i erinevate juriidiliste isikutega. Maakohtu poolt valitud lahendus, millega erisubjektsust laiendatakse, toob lõppastmes kaasa sama tulemuse. Teiseks, kui sellisel piiramatul viisil on võimalik erisubjektsust laiendada, siis kaotab vastav tunnus tähenduse, sest hoolimata süüdistuse ülesehitusest (mitte esitades süüdistust tegelikult toetuse taotluse esitanud isikutele) ja esitatud süüdistusest, saab alati isikud seostada taotlejaga ning käsitleda neid erisubjektina. Kaitsja arvates ei olnud see KarS § 210 sõnastamisel seadusandja eesmärgiks. Paralleelselt kriminaalmenetlusega toimunud haldusmenetluse subjektiks (toetuste taotlemine) ja haldusaktide adressaatideks on olnud just juriidilised isikud. Ainult juriidilised isikud saaksidki kaitsja arvates olla kuriteo täideviijad, sest need isikud oleksid saanud toetuse ja saanud toetusest kasu. Teised isikud saaksid olla eelkõige kaasaaitajad ning saaksid tegutseda nende äriühingute huvides. K. Viitkini kaitsja apellatsioon
572.Apellant leiab, et K. Viitkin ei saa olla KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjekt, kuna ta ei ole soodustuse saaja ega vasta seetõttu nimetatud kuriteokoosseisu erilise isikutunnusega subjekti nõuetele. Maakohus on Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-96-16 p-le 10 viidates õigesti selgitanud, et soodustuskelmus on erilise isikutunnusega koosseis KarS § 24 lg 1 mõttes. Kõnealuse kuriteokoosseisu subjektiks saab KarS § 210 lg-st 2 lähtuvalt olla üksnes soodustuse saaja, kelleks on antud episoodides OÜ Setu Veis, kellele aga ei ole süüdistust esitatud.
573.Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul on võimalik KarS § 210 lg 2 alusel vastutusele võtta füüsilisi isikuid, kui nad on tegutsenud soodustuse saajate nimel ja huvides. Maakohus on leidnud Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-16 viidates, et käesolevas asjas ei ole välistatud süüdistuses nimetatud füüsiliste isikute karistamine, kui leiab tõendamist, et nad on tegutsenud KarS § 210 lg 1 nimetatud soodustuse saajate nimel ja huvides. Kohtuotsuses viidatud Riigikohtu seisukoht ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna selles lahendis ei ole esitatud süüdistust KarS § 210 lg järgi ega käsitletud selle sätte kohaldamist. Juhul, kui KarS § 210 alusel oleks võimalik süüdi mõista kõiki isikuid, kes on tegutsenud soodustuse saaja nimel ja huvides, kaotaks viide erilisele isikutunnusele igasuguse mõtte. Apellandi arvates ei saa see olla seadusandja eesmärk ega tahe KarS § 210 sõnastamisel.
574.Maakohus väljus süüdistuse piiridest, leides, et süüdistatavad panid teo toime vahendlike täideviijatena. Maakohus on käesolevas asjas leidnud, et kuna investeeringutoetuse avalduse mitmel juhul (OÜ Setu Veis I-II episood, OÜ Veskivilly I episood, OÜ Megarunner episood) on PRIA-le esitanud volituse alusel B.J. ja OÜ Setu Veis kolmandas episoodis L.L. , tõusetub nendes episoodides küsimus sellest, kas süüdistatavaid tuleb käsitleda vahendlike täideviijatena. Maakohus möönab, et süüdistus vahendliku täideviimise osas ei ole piisavalt täpne, kuna süüdistuses sõnaselgelt ei nähtu, mil viisil süüdistatavad B.J. t või L.L. i ära kasutasid. Vaatamata sellele on maakohus leidnud, et süüdistatavad on kasutanud ära konsulent L.L. i ülekaaluka teadmisega ja B.J. t ülekaaluka tahtega.
575.Apellant on seisukohal, et maakohus väljus süüdistuse piiridest, leides, et süüdistatavad panid teo toime vahendlike täideviijatena, kasutades ära L.L. i ülekaaluka teadmisega ja B.J. t ülekaaluka tahtega. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kuna süüdistusaktis ega selle muudatuses ei ole esitatud süüdistatavatele süüdistust vahendlikus täideviimises, väljus kohus süüdistuse piiridest. E. Anioti kaitsja apellatsioon
Apellant leiab, et E. Aniott ei saa olla KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo
subjektiks, kuna ta ei ole soodustuse saaja ega vasta seetõttu nimetatud kuriteokoosseisu erilise isikutunnusega subjekti nõuetele.
577.Maakohus väljus süüdistuse piiridest, leides, et süüdistatavad panid teo toime vahendlike täideviijatena, kasutades ära L.L. i ülekaaluka teadmisega ja B.J. t ülekaaluka tahtega. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kuna süüdistusaktis ega selle muudatuses ei ole esitatud süüdistatavatele süüdistust vahendlikus täideviimises, väljus maakohus süüdistuse piiridest. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid
578.Maakohus on leidnud, et kuivõrd E. Mikenberg väljus tavapärase nõustamisteenuse osutamise raamidest, on teda alust pidada ka OÜ Setu Veis, OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly huvides tegutsenud isikuks, kellele laieneb KarS § 210 sätetes nõutav erisubjektsus. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult E. Mikenbergi suhtes laiendanud erisubjektsust nõudva kuriteokoosseisu.
579.Viidatud kuriteo subjektiks saab olla üksnes majandustegevuses osalev isik – juriidiline isik. Seega eeldab antud koosseis erilise isikutunnusega isikut (juriidilist isikut – äriühingut). Kuriteo täideviija saab olla üksnes isik, kes majandustegevuses osaleva isikuna on saanud soodustuse ning kellel on õigus seda kasutada (s.t toetust taotlenud äriühing). Reaalse toetuse väljamaksmiseni seitsme taotluse juures ei jõutudki. E. Mikenberg ei vastuta füüsilise isikuna kuriteokoosseisus kirjeldatud eritunnusele. E. Mikenbergi lugemine taotlejate huvides tegutsevaks isikuks ei tugine uuritud tõenditele.
580.Samuti on tõendamata kuriteokoosseisu subjektiivne külg. E. Mikenbergil puudus igasugune huvi toetuste väljamaksmise/soodustuse osas, kuivõrd väljamakset ei tehtud temale kui eraisikule. Tasuta väljamakse oleks PRIA-lt positiivse finantseerimisotsuse ja investeeringu elluviimise korral saanud endale eesmärgipäraseks kasutamiseks toetuse taotleja, mitte E. Mikenberg füüsilise isikuna (nõustamisteenust osutava isikuna).
581.E. Mikenberg ei olnud ajal, mil M.R. esitas PRIA-le investeeringutoetuse avalduse, OÜ Gateway juhatuse liige. Samuti ei olnud ta teiste taotlevate äriühingute juhatuse liige ega osanik. Maakohus tuvastas, et E. Mikenberg ise ühtegi taotlemiseks vajalikku dokumenti ei allkirjastanud ega esitanud. E. Mikenberg ei oleks taotlejate poolt taotletud toetust saanud endale ega kasutamiseks, kuna toetussumma väljamakse saajateks oleksid olnud juriidilised isikud.
582.Ühtlasi leiab kaitsja, et maakohus on tuvastanud süüteokatse algusaja ebaõigesti. E. Mikenbergi kui OÜ Gateway juhatuse liikme tööülesanded lõppesid vastavalt sõlmitud töövõtulepingutele “toetusotsusega”, s.o PRIA peadirektori käskkirjaga, milles toetus kas määratakse või mitte. Positiivse otsuse korral oli OÜ-le Gateway ette nähtud tulemustasu. Pärast positiivset otsust oleks taotleja pidanud tegema investeeringu ning alles pärast seda oleks PRIA otsustanud, kas maksta toetus välja või mitte. E. Mikenbergi töövõtulepingujärgsed ülesanded ei hõlmanud aga n.-ö investeeringu elluviimise etappi. Nõustamisteenuse osutajana ei tegutsenud E. Mikenberg alates 2011 a. lõpust. Samuti ei ole maakohtu poolt uuritud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et E. Mikenberg oleks tegev olnud ka peale toetuse määramise otsust. Seega tuleneb eeltoodust, et väljamakse saamise õigus tekib taotlejal alles siis, kui investeering on teostatud ja investeeringukontroll on selle heaks kiitnud. Seega on õiguslikult põhjendatud kuriteokatse alguseks pidada PRIA-le kuludeklaratsiooni ja selle lisade esitamist.
583.Kaitsja leiab sedagi, et käesoleval juhul ei ole E. Mikenbergi puudutavate süüdistuse episoodide osas, igas episoodis eraldivõetuna, uuritud ühtegi tõendit, mis näitaksid ära need faktilised asjaolud, mis annaksid aluse väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga
teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Süüdistus on käsitlenud isikuid ja nende tegevust üldistavalt, maakohus on otsuses lähtunud samadest eeldustest, toomata konkreetselt välja milles seisnes E. Mikenbergi oluline teopanus ühes või teises episoodis (RKKKo nr 3-1-1-6414, p 13.1; nr 3-1-1-57-10).
584.Ühtlasi on maakohus leidnud, et süüdistatavaid tuleb käsitleda vahendlike täideviijatena seoses B.J. e ja L.L. i ärakasutamisega investeeringutoetuste avalduste esitamisel. Siinkohal leiab kaitsja, et menetluses ei ole tuvastatud, et E. Mikenberg oleks andnud B.J. ele mingisuguseid juhiseid, korraldanud tema tegevust, palunud dokumente koostada, andmeid moonutada või töötanud koostöös välja plaane. B.J. ei allunud ametialaselt E. Mikenbergile ning viimane ei omanud B.J. e üle mõjuvõimu, et korraldada viimase tegevust. B.J. oli ise vaba otsustama, kuidas ta oma tööd teeb ning oleks taotluse positiivse lahenemise korral saanud tulemustasu. Kaitsja leiab, et maakohtu otsuse motiivid on vastuolulised ning esinevaid vastuolusid ei ole veenvalt kõrvaldatud.
E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.
Ringkonnakohtu järeldused seoses väidetega kvalifitseerivate tunnuste kohta
586.Selles osas on apellatsioonid esitanud kõik neli süüdistatavat. Vastuseks taotlustele ringkonnakohus märgib järgmist.
587.Apellandid ei ole nõus maakohtu järeldusega, et pannes etteheidetava teo toime soodustust taotlenud äriühingu huvides, laieneb teo toimepannud füüsilisele isikule ka juriidilise isiku erisubjektsus.
588.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus vastab kohtupraktikale, millest nähtuvalt mõisteti süüdi investeeringutoetusi taotlenud äriühingute nimel tegutsenud isikud (RKKKo nr 3-1-1-54-15, 3-1-1-96-16). Kohtupraktikas on leitud ka seda, et kui juriidilisele isikule mingil põhjusel süüdistust ei ole esitatud, ei välista see füüsilise isiku karistusõiguslikku vastutust (RKKKo nr 3-1-1-79-16 p 23).
589.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistus on seostanud süüdistatavad soodustuste saajatega ning see võimaldab hinnata, kas nad on soodustuse saajate nimel toime pannud pettuslikke tegusid. Juriidiline isik saab tegutseda vaid füüsilise isiku vahendusel. Pannes etteheidetava teo toime soodustust taotlenud äriühingu huvides, laieneb teo toimepannud füüsilisele isikule ka juriidilise isiku erisubjektsus. Oluline on see, kas süüdistatavad on küllaldaselt seotud investeeringutoetusi taotlenud äriühingutega, et neid saaks pidada äriühingute nimel ja huvides tegutsenud isikuteks. Maakohus vastas sellele küsimusele jaatavalt. K. Viitkin ja E. Aniott olid investeeringutoetusi taotlenud äriühingute juhatuse liikmed. X.X. oli äriühingute tegevust juhtivaks ja korraldavaks isikuks. E. Mikenberg oli OÜ Gateway tegevust juhtivaks ja korraldavaks isikuks ajal, kui OÜ juhatuse liige oli M.R. ning alates 2010 sügisest oli ta ise selle OÜ juhatuse liige. Lisaks sellele E. Mikenbergi roll ei seisnenud mitte üksnes taotlejatele investeeringutaotluse nõuete selgitamises ja dokumentide paketi kokkupanekus, vaid paljudel juhtudel seisnes tema tegevus esitatavate andmete muutmises selliseks, et need vastaks vajalikele nõuetele või annaks paremaid hindepunkte. Sellisel viisil tegutsedes ta väljus tavapärase nõustamisteenuse osutamise raamidest ja teda on alust pidada äriühingute huvides tegutsenud isikuks, kellele laieneb KarS §-s 210 nõutav erisubjektsus. Asjaolu, et ta ise PRIA-lt toetust saama ei pidanud, ei välista tema vastutust, sest kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei peagi süüdlane vara vahetult endale võtma, vaid see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka (RKKKo nr 3-1-1114-12).
590.Maakohus tuvastas, et süüdistatavad esitasid valeandmeid taotlejate eelmise majandusaasta müügitulu ja investeeringuobjekti hinnapakkumiste kohta, mõnedel juhtudel ka
investeeringuobjekti enda ning kuludeklaratsioonide sisu osas. Tegemist oli soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutasid soodustuse saamise küsimust positiivselt ja mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda soodustuse andmises. Seejuures X.X. ja E. Mikenberg tegutsesid kavatsetult ning K. Viitkin ja E. Aniott vähemalt kaudse tahtlusega (maakohtu otsuse lk 249-252). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega X.X. i ja E. Mikenbergi poolt kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu nõuete täidetuse osas. K. Viitkini ja E. Anioti osas aga mitte, sest ringkonnakohus mõistab õigeks.
591.Apellandid leiavad, et maakohus väljus süüdistuse piiridest, leides, et süüdistatavad panid teo toime vahendlike täideviijatena, kasutades ära L.L. i ülekaaluka teadmisega ja B.J. t ülekaaluka tahtega. Kuna süüdistusaktis ega selle muudatuses ei ole esitatud süüdistatavatele süüdistust vahendlikus täideviimises, väljus kohus süüdistuse piiridest.
592.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistus vahendliku täideviimise osas ei ole üksikasjalikult välja toodud, kuid süüdistuse sõnastusest nähtub, et süüdistatavad kasutasid ära teisi isikuid ning nende hulgas ka L.L. i ja B.J. t (maakohtu otsuse lk 253-254). Kuna neile nimeliselt ja nende tegevusele on süüdistus viidanud, siis ei ole maakohus süüdistuse piiridest väljunud. Maakohus õigesti tuvastas, et L.L. il endal puudus igasugune tahe esitada PRIA-le valeandmeid ja teda kasutati süüdistatavate poolt ära ülekaaluka teadmisega. B.J. töötas X.X. i juhitavas äriühingus Ekso Calves Trading OÜ ja investeeringutoetuste taotlemisega tegelemine lisandus talle täiendava tööülesandena. Seega teda kasutati ära ülekaaluka tahtega ja tal endal tahe esitada teadvalt valeandmeid puudus.
593.Vaidlustatud on ka maakohtu järeldus, et süüteo toimepanemise alguseks tuleb lugeda PRIA-le investeeringutoetuste taotlemiseks valeandmete esitamist. Apellantide arvates on õiguslikult põhjendatud kuriteokatse alguseks pidada PRIA-le kuludeklaratsiooni ja selle lisade esitamist.
594.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et investeeringutoetuste taotlemine on mitme astmeline protsess ning ainuüksi taotluse esitamine ja isegi PRIA positiivne otsus ei taga veel väljamakset, sest sellele peab järgnema investeeringu elluviimine taotleja poolt ja kuludeklaratsioonide esitamine. Maakohus tuvastas, et valeandmeid esitati esmalt kõigil juhtudel investeeringutoetuste taotlemise avaldustes koos lisadega ja sellega algaski süüteo toimepanemine. PRIA-le esitatud andmed olid iseenesest asjakohased ja toetuse taotlemiseks vajalikud. Nende esitamise eesmärk oli kinnitada taotlejate tingimustele vastavust ja saavutada toetuse väljamaksmine. Süüteo toimepanemisena on vaadeldavad kõik toetuse saamisele suunatud teod, olenemata millises toetuse taotlemise etapis neid toime pandi. Taotlused võeti PRIA poolt kui tingimustele vastavad menetlusse. Seega ei saa rääkida kõlbmatust süüteokatsest isegi nendel juhtudel, kui toetus jäeti üldse määramata piisavate hindepunktide saamata jäämise tõttu, sest ka neil juhtudel oli tegemist soodustusrelevantsete andmetega. Süüdistatavad tegid kõik endast oleneva, et veenda PRIA-t taotleja vastavuses esitatud nõuetele (maakohtu otsuse lk 254-255). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
595.E. Mikenberg ja tema kaitsja leiavad, et käesoleval juhul ei ole E. Mikenbergi puudutavate süüdistuse episoodide osas, igas episoodis eraldivõetuna, uuritud ühtegi tõendit, mis näitaksid ära need faktilised asjaolud, mis annaksid aluse väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Süüdistus on käsitlenud isikuid ja nende tegevust üldistavalt, maakohus on otsuses lähtunud samadest eeldustest, toomata konkreetselt välja, milles seisnes E. Mikenbergi oluline teopanus ühes või teises episoodis (RKKKo nr 3-1-1-64-14, p 13.1; nr 3-1-1-57-10).
Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus on kaastäideviimise
lugenud tõendatuks tõendite kogumi alusel ning on välja toonud X.X. i ja E. Mikenbergi panuse lõppeesmärgi saavutamiseks (maakohtu otsuse lk 253). Seejuures on näidatud, et E. Mikenbergi ülesandeks OÜ-id Setu Veis, Veskivilly ja Megarunner puudutavates episoodides oli X.X. it nõustada kuriteoplaani väljatöötamisel. Ka on ta korraldanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist (eelkõige avaldused ja äriplaan). Paljudel juhtudel osales ta ka ise vahetult pettuslike andmete tekitamises (müügitulu ja hinnapakkumised). Asjaolu, et ta eelnimetatud äriühingute puhul ei osalenud enam investeeringu elluviimise etapis, ei välista tema vastutust. Investeeringu elluviimisele eelnes PRIA positiivne toetust määrav otsus. E. Mikenbergi tegevus oligi suunatud sellise otsuse saavutamisele. Et pärast toetuse määramise otsust hakkab toimuma investeeringu elluviimine, oli E. Mikenbergile ettenähtav. OÜ Gateway episoodi puhul on E. Mikenberg olnud kuriteoplaani väljatöötaja ja osales ka ise vahetult pettuslike andmete tekitamises. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Aegumine Maakohtu põhjendused
597.Maakohus leidis, et aegumistähtaja kulgemise algust ei ole õige seostada PRIA-le investeeringutoetuse taotluste esitamise ajaga. Vaidlusalune süütegu on lõpule viidud, kui valeandmeid esitanud isik saab soodustuse kätte. Episoodides, kus süüdistatavate toetuse saamisele suunatud tegevus jätkus ka pärast avalduse esitamist, ei saa asuda seisukohale, et süüteokatse lõppes PRIA-le avalduse esitamisega. Maakohtu hinnangul ei saa sellist järeldust teha ka süüdistuse sõnastuse pinnalt, kus on kirjeldatud süüdistatavate tegusid, mis on toime pandud PRIA-le avalduse esitamise järgselt.
598.Maakohtu hinnangul tuleb aegumistähtaja alguseks lugeda süüdistuses toodud äriühingute viimane kokkupuude PRIA-ga. Seega on OÜ Gateway süüteo aegumistähtajaks 30.12.2012, OÜ-l Megarunner 02.01.2012, OÜ Veskivilly I episoodis 13.09.2010 ja II episoodis 19.09.2013, OÜ Setu Veis I episoodis 28.04.2011, II episoodis 16.06.2011, III episoodis 30.09.2011 ja IV episoodis 12.12.2011. Kuna kõik süüdistatavad anti Tartu Maakohtu 14.03.2016 määrusega kohtu alla, siis katkes antud kuupäevaga KarS § 81 lg 5 p 2 kohaselt kuritegude aegumine. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et aegunud on üksnes OÜ Veskivilly I episood, mille aegumistähtaeg hakkas kulgema 13.09.2010.
599.Muuhulgas on E. Mikenbergi suhtes kohtueelses menetluses 18.09.2014 määrusega ning X.X. i suhtes 25.09.2014 määrusega kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Maakohus ei nõustu kaitsjatega, et tõkendit kohaldati üksnes OÜ Setu Veis episoodidega seoses. Nimelt tuvastas maakohus, et kriminaalasi nr 12760000042 (mis algselt oli OÜ-ga Setu Veis seotud kriminaalasi) sisaldas endas ka OÜ-te Veskivilly, Megarunner ja Gateway episoode. Seega hõlmasid E. Mikenbergile ja X.X. ile kohaldatud elukohast lahkumise keelu tõkendid endas kõiki episoode, mis sisalduvad ka käesolevas süüdistuses (vt maakohtu otsuse lk 261-263).
600.Maakohus, hinnates E. Mikenbergi ja X.X. i suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keelu määruseid, leidis, et tegemist ei ole määrustega, miks oleksid ilma põhjendusteta. Samuti ei ole tegemist üldist laadi arutluste ega standardsete formuleeringutega, vaid on esitatud ka konkreetsed viiteid antud kriminaalasja eripärale. Maakohus nõustub määrustes toodud seisukohaga, et mahukas kriminaalasjas võib tekkida vajadus kahtlustatavaid korduvalt üle kuulata või tekkida vajadus muude toimingute järele. Sellest tulenevalt on oluline, et kahtlustatavad oleksid alati kättesaadavad. Elukohast lahkumise keelu kohaldamine sellise eesmärgi saavutamiseks on iseenesest asjakohane. Kuigi määrustes ei ole sõnaselgelt märgitud, millise eesmärgi tagamiseks on tõkend kohaldatud, annab valitud tõkendi liik alust järelduseks, et tõkendit on kohaldatud vältimaks kahtlustatavate kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist. Seega, kuna tõkendeid kohaldati seaduslikult, katkes E. Mikenbergi jaoks
aegumistähtaeg 18.09.2014 ja X.X. i jaoks 25.09.2014 (maakohtu otsuse lk 263-264). X.X. i kaitsja apellatsioon
601.Küsimus on selles, kas X.X. i suhtes eeluurimisel tõkendina elukohast lahkumise keelu kohaldamine on õiguspärane või mitte.
602.Kaitsja hinnangul on tähelepanuväärne see, kuidas maakohus on tuvastanud tõkendi kehtestamise aluseks olevaid asjaolusid (maakohtu otsus lk 261-264). Tuvastamaks, millega seoses on tõkend kehtestatud, on maakohus hinnanud toimikus olevaid teisi dokumente ning tuginenud tõkendi õiguspärasuse ja tõkendi ulatuse hindamisel just neile. X.X. ile elukohast lahkumise keelu kohaldamise määruses on viide vaid OÜ-le Setu Veis, millest ilmselgelt vastavaid asjaolusid ei nähtu. Kaitsja hinnangul peaks aga vastav tõkendi kehtestamise määrus olema ammendav ning seetõttu ei saa pidada põhjendatuks maakohtu valitud lähenemist, kus kohus otsib toimikust menetlusdokumente, et tuvastada seda, kuidas ja mil viisil on kriminaalasju alustatud ja liidetud.
603.Mis puudutab vastavat tõkendi määrust (kannab kuupäeva 25.09.2014), siis esmalt möönab maakohus, et tõkendi kohaldamise määrustes ei ole sõnaselgelt märgitud, mis eesmärgi tagamiseks on tõkendit kohaldatud. Eesmärgi leiab maakohus valitud tõkendi liigist. Edasi leiab maakohus, et määrustes puuduvad igasugused põhjendused, mis viitaks kahtlustatavate kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise võimalusele. Hoolimata eeltoodust asub maakohus seisukohale, et viidatud tõkendi nõuded on mõnevõrra leebemad kui vahistamisel. Tuginedes KrMS § 145 lg 1 p-le 1 ja lg 3 p 1-le, leiab kaitsja, et menetleja peab kriminaalmenetluse igal ajahetkel garanteerima selle, et mis tahes isiku põhiõiguste- ja vabaduse riived oleksid põhjendatud. Seadus ei näe ette võimalust loobuda täielikult määruse põhjendamisest. K. Viitkini kaitsja apellatsioon
604.Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et K. Viitkinile OÜ Setu Veis teises episoodis süüks arvatud tegu ei ole aegunud. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest ei tohi KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt isikut süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpule viimisest selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et OÜ Setu Veis teises episoodis tuleb arvutada K. Viitkini osas aegumise tähtaega alates 16.06.2011, millal esitati viimane kuludeklaratsioon. Iga süüdistatava puhul tuleb arvutada süüteo aegumistähtaega alates päevast, kui süüdistatav pani toime süüteokoosseisule vastava teo. Kuna K. Viitkini poolt OÜ Setu Veis nimel PRIA-le esitatud kuludeklaratsioonid on taotleja poolt annulleeritud, ei vasta see tegu KarS § 210 lg 2 koosseisule ning nende kuludeklaratsioonide esitamise kuupäeva ei saa lugeda K. Viitkini poolt kuriteo lõpuleviimise päevaks. Kuna lõplikud kuludeklaratsioonid esitas B.J. , ei oma see kuupäev K. Viitkini toimepandud teo aegumistähtaja osas tähtsust. Seega tuleb selles episoodis K. Viitkini osas arvestada aegumistähtaega alates 22.12.2010, kui volitatud isik B.J. esitas PRIA-le OÜ Setu Veis nimel investeeringutoetuse avalduse. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid
605.Kaitsja on seisukohal, et maakohtu järeldused aegumisaja alguse ja selle katkemise osas ei tugine kriminaalasjas uuritud tõenditele. E. Mikenbergile süüksarvatavad kuriteod on osaliselt aegunud, sõltumata E. Mikenbergi kohtu alla andmisest või tema suhtes tõkendi kohaldamisest. Viidates KarS § 81 lg-le 1, on kaitsja seisukohal, et OÜ Setu Veis I episood aegus novembris 2015, mil OÜ Setu Veis volitatud esindaja B.J. esitas osaühingu nimelt investeeringutoetuse taotluse. Sarnaselt aegus OÜ Setu Veis II episood detsembris 2015. OÜ Megarunner episoodis jõudis aegumistähtaeg kätte septembris 2015, mil OÜ Megarunneri
nimelt esitati investeeringutoetuse taotlus, OÜ Veskivilly I episoodis septembris 2015 ning OÜ Megarunner episoodis septembris 2014. Seega tuleb aegumise algust kõigil juhtudel arvestada taotleja poolt PRIA-le toetuse saamiseks avalduste ning lisade esitamisest, kuna süüdistusest nähtuvalt viidi just avalduses ja selle lisades tegelikest asjaoludest valeandmeid esitades PRIA ametnikud eksimusse.
606.Kaitsja leiab sedagi, et erinevate investeeringutoetuste avalduste esitamist ei saa käsitleda jätkuva tegevusena. Käesoleval juhul on tegemist erinevate investeeringutoetuste avaldustega, mis on esitatud erinevatel aegadel, kohati erinevatel aastatel, taotlejad on erinevad ning õiguslikult ei ole põhjendatud käsitleda erinevate investeeringutoetuste avalduste esitamist jätkuva tegevusena (RKKKo nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1-13.2; nr 3-1-1-47-07, p 28). Kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et E. Mikenbergi tegevus oli kantud erinevate toetuseavalduste menetlemise protsessis ühtsest tahtlusest.
607.Maakohus leidis, et aegumise katkestas E. Mikenbergi suhtes 18.09.2014 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Kaitsja on seisukohal, et E. Mikenbergi suhtes kohaldati küll tõkendit, kuid seda seoses OÜ Setu Veis kahtlustusega, mistõttu tulnuks maakohtul otsuse tegemisel hinnata, kas E. Mikenbergile kohaldatud tõkend oli põhjendatud või mitte. Tõkendit kohaldati selleks, et tagada kahtlustatava korduv allutamine kohtueelses menetluses menetlustoimingutele. Kaitsja leiab, et tõkendi kohaldamine sel põhjusel ei olnud otstarbekas, kuna E. Mikenberg oli menetlejale kogu aeg kättesaadav ning osales õigeaegselt menetleja poolt läbiviidud menetlustoimingutes, seda kinnitas ka E. Mikenbergi osavõtt kohtuistungitest. Tõkendi kohaldamise üheks aluseks saab olla kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise tõkestamine. Menetluses ei ole E. Mikenbergile sellekohaseid etteheiteid tehtud. Kuivõrd tõkendi kohaldamiseks puudus menetlejal kohtueelses menetluses alus (KrMS § 127, 128), oli tõkendi kohaldamine E. Mikenbergi suhtes põhjendamatu. Arvestades eeltoodut leiab apellant, et kuritegude aegumine ei katkenud E. Mikenbergi suhtes KarS § 81 lg 5 p 1 tähenduses.
608.Tuginedes eeltoodule taotleb apellant ringkonnakohtult KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada süüdistusakti p-des 16.3.1 (OÜ Setu Veis I episood); 16.3.2 (OÜ Setu Veis II episood); 16.3.5 ( OÜ Megarunner episood); 16.3.6 (OÜ Veskivilly I episood); 16.3.8 (OÜ Gateway episood) kriminaalmenetlus E. Mikenbergile etteheidetavate kuritegude osas, kuna käsitletud episoodides on kuritegude aegumistähtaeg möödunud.
E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.
Ringkonnakohtu järeldused seoses väidetega aegumise kohta
610.Seoses X.X. i, K. Viitkini ja E. Mikenbergi väidetega aegumise kohta ringkonnakohus märgib järgmist.
611.Kõigepealt ringkonnakohus märgib, et nõustub maakohtu põhjendustega, miks aegunud on ainult OÜ Veskivilly I episoodis E. Aniotile etteheidetav süütegu (aegus 13.09.2015) ning miks kõik ülejäänud süüteod ei ole aegunud (maakohtu otsuse lk 259-265). Alljärgnevalt ringkonnakohus vastab apellatsioonides eraldi välja toodud väidetele.
612.X.X. i ja E. Mikenbergi osas leitakse, et nende suhtes kehtestatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – ei olnud õiguspärane ning seetõttu see ei katkestanud aegumistähtaega.
613.Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et tõkend oli X.X. i ja E. Mikenbergi osas õiguspärane ning katkestas aegumistähtaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (vt maakohtu otsuse lk 262-264) ja leiab, et tuvastamaks, millega seoses on tõkend kehtestatud, tuligi tagantjärele hinnata toimikus olevaid menetlusdokumente (nn algmaterjali), mille alusel tõkend omal ajal kehtestati. Kuigi tõkendi kohaldamise määrustele
võib ette heita nende nappi põhjendatust, tuleb arvestada, et X.X. ile 25.09.2014 tõkendi kohaldamise määrus läbis kaebemenetluse ja jäi jõusse (Tartu Maakohtu 11.02.2016 määrus nr 1-16-443, Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus, Riigikohtu 30.05.2016 määrus). E. Mikenbergi osas elukohast lahkumise keelu kohaldamise 18.09.2014 määrust ei vaidlustatud. Seega tegemist ei ole täielikult põhjendamata määrustega, nagu apellandid väidavad.
614.K. Viitkini kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et OÜ Setu Veis II episoodis tuleb arvutada K. Viitkini osas aegumise tähtaega alates 16.06.2011, millal esitati viimane kuludeklaratsioon. Süüteo aegumistähtaega tuleb arvutada alates päevast, kui süüdistatav pani toime süüteokoosseisule vastava teo. Kuna K. Viitkini poolt OÜ Setu Veis nimel PRIA-le esitatud kuludeklaratsioonid on taotleja poolt annulleeritud, ei vasta see tegu KarS § 210 lg 2 koosseisule ning kuludeklaratsioonide esitamise kuupäeva ei saa lugeda K. Viitkini poolt kuriteo lõpuleviimise päevaks. Kuna lõplikud kuludeklaratsioonid esitas B.J. , ei oma see kuupäev K. Viitkini toimepandud teo aegumistähtaja osas tähtsust. Seega tuleb selles episoodis K. Viitkini osas arvestada aegumistähtaega alates 22.12.2010, kui volitatud isik B.J. esitas PRIA-le OÜ Setu Veis nimel investeeringutoetuse avalduse.
615.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on jätkuva kuriteoga ning seetõttu kuriteo aegumise algusaega tuleb arvestada viimase osateo toimepanemisest. Kuna ringkonnakohus K. Viitkini õigeks mõistab, siis pole vajadust tema osas aegumise tähtaega käsitleda.
616.E. Mikenberg ja tema kaitsja leiavad, et erinevate investeeringutoetuste avalduste esitamist ei saa käsitleda jätkuva tegevusena. Käesoleval juhul on tegemist erinevate investeeringutoetuste avaldustega, mis on esitatud erinevatel aegadel, kohati erinevatel aastatel, taotlejad on erinevad ning õiguslikult ei ole põhjendatud käsitleda erinevate investeeringutoetuste avalduste esitamist jätkuva tegevusena (RKKKo nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1-13.2; nr 3-1-1-47-07, p 28). Kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et E. Mikenbergi tegevus oli kantud erinevate toetuseavalduste menetlemise protsessis ühtsest tahtlusest.
617.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Mikenbergi tegevus oli kantud erinevate toetuseavalduste menetlemise protsessis ühtsest tahtlusest. See tuleneb uuritud tõendite kogumist, millest nähtuvalt üheaegselt valmistati ette OÜ Veskivilly I episoodi ja OÜ Megarunner taotlusi ja need mõlemad esitati 13.09.2010. Sellele järgnesid OÜ Setu Veis I episood 15.11.2010 ja II episood 22.12.2010, s.o peaaegu samaaegselt. Sama olukord oli ka OÜ Veskivilly II episoodis ja OÜ Setu Veis III episoodis, kus taotlused esitati vastavalt 12.09.2011 ja 30.09.2011. Maakohus õigustatult leidis, et avalduste ettevalmistamise ja esitamise ajaline kattuvus või lähedus, samuti sarnasus ettevalmistamise asjaoludes (erinevate äriühingute osa omandamised, X.X. i ja E. Mikenbergi seotus taotlustega, müügitulu ja hinnapakkumistega manipuleerimine) annavad alust pidada investeeringutoetuste taotlemist kantuks ühtsest tahtlusest (maakohtu otsuse lk 265). Mõistlik menetlusaeg Maakohtu põhjendused
618.Süüdistatavad tuginevad mõistliku menetlusaja algusaja määratlemisel PPA TMO Keskkriminaalpolitsei 12.12.2016 vaatlusprotokolli lisaks olevale M. Leisi 08.08.2012 ekirjale koos manustega. Nimetatud e-kirja adressaatideks on E. Mikenberg, X.X. ja K. Viitkin, kellele M. Leis on edastanud OÜ Setu Veis haldusasjas oleva PRIA vastuse. Selle vastuse lisade hulgas on omakorda PRIA 30.03.2012 avaldus Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamiseks ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 09.04.2012 kiri Lõuna prefektuurile.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 09.04.2012 kirjas kriminaalasja materjalide edastamise
kohta Lõuna prefektuurile on märgitud, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuris on 09.04.2012 alustatud menetlust KarS §-de 25 lg 2 – § 210 lg 2 alusel selle kohta, et OÜ Setu Veis nimel tegutsevad isikud võisid PRIA-le esitada valeandmeid eesmärgiga saada pettuse teel soodustust (erinevaid toetusi). Samuti nähtub nimetatud kirjast, et seoses OÜ-ga Setu Veis alustati kriminaalmenetlust 2012 aprillis. K. Viitkin on kahtlustatavana üle kuulatud 17.09.2014, E. Mikenberg 18.09.2014, X.X. 25.09.2014 ja E. Aniott 25.11.2014. Samuti on E. Mikenbergi ja X.X. i suhtes kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
620.PRIA 30.03.2012 avalduses taotleti kriminaalmenetluse alustamist seoses OÜ Setu Veis poolt 22.12.2010, 30.09.2011 ja 12.12.2011 investeeringutoetuste taotlemisega. Seega on alust arvata, et ka kriminaalmenetlust alustati seoses nende taotlustega. Tegemist on käesolevas asjas OÜ-ga Setu Veis seotud II-IV episoodiga. Seega ei puudutanud kriminaalmenetluse alustamise kohta saadud teave teisi käesolevas asjas vaidluse all olevaid süütegusid, s.o OÜ Setu Veis I episoodi, OÜ Veskivilly I-II episoodi ega ka mitte OÜ-tega Megarunner ja Gateway seonduvaid episoode. Sellest tulenevalt ei saanud M. Leisi 08.08.2012 e-kirjale lisatud dokumentidest nähtuv teave mõistliku menetlusaja hindamisel arvesse minevat aega käivitada episoodide osas, mida ei olnud nimetatud.
621.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 09.04.2012 e-kirjas kriminaalmenetluse alustamisega seonduvalt ühegi füüsilise isiku nime ei nimetatud, on üksnes märgitud, et OÜ Setu Veis nimel tegutsevad isikud võisid PRIA-le esitada valeandmeid eesmärgiga saada pettuse teel soodustust. Maakohtu hinnangul saab nimetatud e-kirjast koos PRIA 30.03.2012 avaldusega järeldada, et kriminaalmenetluse alustamisel ei seostatud pettuslike tegudega X.X. it ja E. Aniotti, mistõttu ei saanud nende teadmine kolmandate isikute suhtes alustatud kriminaalmenetlusest neid kuidagi mõjutada ega käivitada nende endi suhtes mõistliku menetlusaja algusaja algust.
622.Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et mõistliku menetlusaja kulgemise algusaega tuleb X.X. i ja E. Anioti osas arvestada alates ajast, mil nad kahtlustatavatena üle kuulati, s.o X.X. i puhul alates 25.09.2014 ja E. Anioti puhul alates 25.11.2014. Mingisuguseid muid mõistliku menetlusaja arvestamise kulgemist käivitavaid toiminguid ei ole X.X. , E. Aniott ega nende kaitsjad esile toonud ning seda ei nähtu ka asjas uuritud tõenditest.
623.E. Mikenbergi suhtes leiab maakohus, et kriminaalmenetluse alustamine osade OÜ-ga Setu Veis seotud episoodides ja sellest teadasaamine 2012. a suvel ei ole märkimisväärselt negatiivselt mõjutanud E. Mikenbergi ärilisi tegevusi. Pigem on alust arvata, et investeeringutoetuste taotlemise nõustamisteenustest loobumine on olnud E. Mikenbergi enda valik.
624.Eeltoodule tuginedes leiab maakohus, et mõistliku menetlusaja kulgemise algust K. Viitkini ja E. Mikenbergi puudutavates kuriteoepisoodides võib arvata alates ajast, mil nad kahtlustatavana üle kuulati, s.o K. Viitkini puhul alates 17.09.2014 ja E. Mikenbergi puhul alates 18.09.2014.
625.Lõuna Ringkonnaprokuratuur on süüdistusakti maakohtule esitanud 31.12.2015. Seega on menetlus süüdistatavate jaoks käesolevaks kestnud kokku umbes 3,5 aastat, sh kohtueelne menetlus umbes 1,5 a ja kohtumenetlus ligi 2 a. Arvestades asja mahukust (on hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid ja arvukalt tunnistajaid – üle on kuulatud üle 50 tunnistaja ja asjatundja), samuti asjaolu, et asja arutamisele kulunud aega on pikendanud muuhulgas ka süüdistatavatest tingitud põhjused, ei saa kohtus asja arutamisele kulunud aega maakohtu arvates pidada ebamõistlikult pikaks. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et hetkel ei ole mõistlik menetlusaeg veel ühegi süüdistatava suhtes möödunud (vt maakohtu otsuse lk 265-271). X.X. i kaitsja apellatsioon
626.Kaitsja ei nõustu, et X.X. i suhtes tuleks mõistliku menetlusaja alguseks lugeda X.X. ile kahtlustuse esitamine (maakohtu otsus lk 265 jj). X.X. ile esitatud süüdistuses märgitud kuriteoepisoodide osas alustati kriminaalmenetlust 09.04.2012. Kuigi X.X. ile esitati kahtlustus 25.09.2014, sai ta juba 08.08.2012 teada, et temale esitatud süüdistuses märgitud kuriteoepisoodide osas on alustatud kriminaalmenetlust.
627.Juba teadmine alustatud kriminaalmenetlusest tekitab isikus ebakindluse, mistõttu ei ole oluline, kas ja millal esitatakse isikule kahtlustus. Kriminaalmenetlus seab isiku olukorda, kus sellega tuleb arvestada ning menetluse alustamisest teadasaamine viitab sellele, et tema suhtes võidakse rakendada menetlusseaduses sätestatud tõkendeid, läbi viia toiminguid jne. Antud asjas mõjutas kriminaalasja alustamine isikuid ka seetõttu, et tegemist oli paralleelse menetlusega, mille abil haldusorgan mõjutas otsustavalt haldusmenetlust ning sel oli isikute jaoks otsene mõju (juhul kui neid siduda toetuste taotlemisega, nagu seda teeb süüdistus ja kohus).
628.Näiteks tegi PRIA OÜ Megarunner suhtes 20.06.2012 otsuse nr 13-6/1293, milles on teatatud toetuse väljamaksmise peatamisest vaid viitega kriminaalmenetlusele. Ehk tegelikult hakkas kriminaalmenetlus isikuid mõjutama (taotlejaid ja nendega seotud isikuid) isegi varem kui esindaja 08.08.2012 e-kiri. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid
629.Maakohus on leidnud, et E. Mikenbergi jaoks hakkas mõistlik menetlusaeg kulgema alates hetkest, kui ta kahtlustatavana üle kuulati, s.o 18.09.2014. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole mõistliku menetlusaja algust põhjendatud arvestada alates E. Mikenbergi poolt OÜ Setu Veis suhtes alustatud kriminaalmenetlusest teadasaamisest, s.o 08.08.2012, mil jurist M. Leis edastas E. Mikenbergile, X.X. ja K. Viitkinile e-kirja seoses OÜ-d Setu Veis puudutava menetlusega halduskohtus. E-kirjale oli lisatud PRIA poolt 30.03.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks. Seega on E. Mikenberg tänaseks olnud 5,5 aastat teadlik, et õiguskaitseorganid uurivad kriminaalasja, milles PRIA on teinud viiteid ka E. Mikenbergile ja OÜ-le Gateway.
630.E. Mikenberg selgitas maakohtus, et tal oli palju kliente, keda ta nõustas erinevate investeeringutoetuste taotlemise raames läbi OÜ Gateway. Saades teada uurimisest, kaotas ta igasuguse tahtmise nõustamisega selles valdkonnas tegeleda, kuivõrd E. Mikenbergi sõnul suunati PRIA-s kõik taotlused, milles tema nõustaja oli olnud, nö. punasesse koridorikontrollidesse. Ehkki käimasolev kriminaalmenetlus temani polnud ametlikult jõudnud, kuid see mõjutas tema majandustegevust-tööd ulatuslikult. E. Mikenberg ei ole enam aastaid nõustamisteenuse osutamisega tegelenud.
631.Märkida tuleb sedagi, et tegemist on küll keskmisest keerukama kriminaalasjaga, kuid siiski ei ole põhjendatud kohtueelse uurimise aeg, s.o ca neli aastat. Kriminaalasjas on tunnistajaid palju, kuid enamus tunnistajatest ei anna tõendamiseseme asjaolude kohta sisulisi ütlusi. E. Mikenbergi on kohtueelses menetluses korduvalt kahtlustatavana ülekuulatud, ta ei ole oma kaitsetaktikaga kuidagi menetluse läbiviimist takistanud ning ta on osalenud kõikidel menetlustoimingutel, kuhu menetleja on teda kutsunud ning andnud temale teadaolevate asjaolude kohta põhjalikke ütlusi.
632.Kaitsja on seisukohal, et maakohtus uuritud tõendid kinnitavad, et mõistliku menetlusaja kulgemise arvestamise algusaeg on varasem kui seda oli E. Mikenbergi osavõtul läbiviidud menetlustoiming. E. Mikenbergi osas on põhjendatud lugeda mõistliku menetlusaja kulgemise algusajaks 08.08.2012. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et E. Mikenbergi puudutava seitsme süüdimõistva episoodi osas tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 274 2 alusel lõpetada. Neist OÜ-
ga Gateway seotud süüdistuses ette heidetud investeeringutoetuse avaldus esitati PRIA-le septembris 2009, s.o etteheidetava süüteo toimepanemisest on möödunud üle kaheksa aasta.
E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.
Ringkonnakohtu järeldused seoses väidetega mõistliku menetlusaja kohta
634.Seoses X.X. i ja E. Mikenbergi väidetega mõistliku menetlusaja kohta ringkonnakohus märgib järgmist.
635.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõistlik menetlusaeg ei ole veel ühegi süüdistatava jaoks möödunud (maakohtu otsuse lk 265-271).
636.Apellandid leiavad, et mõistliku menetlusaja alguseks tuleb lugeda 08.08.2012, mil jurist M. Leis edastas E. Mikenbergile, X.X. ile ja K. Viitkinile e-kirja seoses OÜ-d Setu Veis puudutava menetlusega halduskohtus. E-kirjale oli lisatud PRIA poolt 30.03.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks.
637.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud kiri mõistlikku menetlusaega ei käivita ning seda aega tuleb arvestada alates kahtlustatavana ülekuulamisest, s.o K. Viitkinil 17.09.2014, E. Mikenbergil 18.09.2014, X.X. il 25.09.2014 ja E. Aniotil 25.11.2014.
638.Ringkonnakohus lisaks eeltoodule leiab, et kuigi maakohtu otsusest (28.12.2017) kuni ringkonnakohtu käesoleva otsuseni on möödunud ka küllaltki pikk aeg, ei anna see alust tõstatada mõistliku menetlusaja möödumise küsimust. Ringkonnakohus teatud määral arvestab ka seda, et kuigi ringkonnakohtu istung antud asjas oli määratud toimuma juba 20.02.2018, lükkus see E. Mikenbergist tulenevatel põhjustel edasi kuni 03.05.2018. Karistus Maakohtu põhjendused
639.Maakohus loeb X.X. i süü keskmisest suuremaks episoodide rohkuse, PRIA-lt välja petta püütud summa märkimisväärse suuruse ja pettusliku tegevuse laadi tõttu. Maakohtu hinnangul puuduvad X.X. i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. X.X. it ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist arvestades ei pea maakohus põhjendatuks X.X. it karistada kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Kuna X.X. i süü on keskmisest suurem, tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Kuna kuritegu jäi katsestaadiumi, võib karistus olla maksimaalmäärast väiksem. Maakohus peab vajalikuks X.X. it karistada vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.
640.Kuriteo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödas juba mitu aastat ja X.X. ei ole maakohtule teadaolevalt uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu saab kaaluda karistusest tingimisi vabastamist. Tulenevalt X.X. i toimepandud kuriteo asjaoludest ei ole maakohtu arvates põhjendatud temale mõistetud karistuse täielik tingimisi kohaldamata jätmine. Erinevalt paljudest teistest sarnastest kriminaalasjadest eristub käesolev just kuritegeliku käitumise mastaapsuse poolest. X.X. ei ole piirdunud üksnes ühe äriühingu nimel või paari investeeringutoetuse väljapetmise katsega, vaid kuritegelik käitumine on olnud pikaajaline ja süsteemne. X.X. ile tuleb anda selge signaal sellest, et tema tegevus on olnud äärmiselt taunitav. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ei ole maakohtu arvates piisav, kui jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, vaid X.X. il tuleb reaalselt ära kanda 2 kuud vangistust. Mõistes X.X. ile lühiajalise reaalse vangistuse kujundab maakohus ka üldpreventiivselt kaasinimeste hoiakut riigi toimimisse laiemalt. Maakohus peab põhjendatuks X.X. i katseaja pikkuseks määrata 4 aastat (vt maakohtu otsuse lk 272-273).
E. Mikenbergi puhul peab maakohus süüd keskmisest suuremaks muuhulgas ka seetõttu,
et E. Mikenbergi toimepandu tagajärjel tekkis reaalne kahju OÜ-le Gateway väljamakstud toetuse näol. Maakohus peab X.X. iga sarnastel asjaoludel põhjendatuks mõista E. Mikenbergile karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust, millest kuulub kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust. E. Mikenbergi katseaja pikkuseks määras maakohus 4 aastat (vt maakohtu otsuse lk 273).
642.Kuna ringkonnakohus mõistab K. Viitkini ja E. Anioti õigeks, siis nende osas karistuse mõistmise küsimust ei ole vaja käsitleda. X.X. i kaitsja apellatsioon
643.X.X. ile mõistetud šokivangistus on asjaolusid arvestades põhjendamatu. Kahju ei ole tekkinud, teod on jäänud katsestaadiumisse ning puuduvad raskendavad asjaolud. Samuti on vangistuse kohaldamine ebaproportsionaalne, kuna isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Toimepandud tegudest on möödas piisavalt pikk aeg, mille jooksul X.X. ei ole uusi kuritegusid toime pannud, vaid tegutseb õiguskuulekalt põllumajanduses. Samas tuleb arvestada ka menetluse kulgu ja mõistlikkust (vt selles osas kaitsja põhjendusi mõistliku menetlusaja möödumise osas). Seega ei ole pärast sedavõrd pikka ajavahemikku (toetuste esitamisest on möödas kuus aastat) šokivangistus enam põhjendatud. X.X. i suhtes vangistuse kohaldamine ei teeniks seaduses toodud eesmärki ning tema suhtes oleks piisav kohaldada tingimisi vangistust, mis annaks võimaluse isikul töötada ja ühiskonnale kasulik olla.
644.Samuti on X.X. il tänu avalikkuse tähelepanule (vahetult enne üldmenetluse algust maakohtus ilmus ajalehes Äripäev artikkel) tekkinud tervisega probleemid. Maakohtu poolt määratud ekspertiis tuvastas isikul depressiooni (mis tekkis seoses menetlusega), mistõttu ei olnud isikul võimalik kohtumenetluses suhteliselt pikalt osaleda ning ta kasutas tugevatoimelisi anti-depressante (ambulatoorse kohtu-psühhiaatriaekspertiisi akt nr 17EKPA0381). Jätkuva depressiooni on ekspert tuvastanud ka maakohtu määratud täiendavas ekspertiisis (ambulatoorse kohtu-psühhiaatriaekspertiisi akt nr 17- KPA0381), mis võimaldas isikul kohtumenetluses osaleda ja mistõttu antud asi jõudis ka otsuseni. Arvestades isikut ja tema tervislikku seisundit, leiab kaitsja, et on põhjendamatu tema suhtes rakendada vangistust kui kõige äärmuslikumat abinõu, sest isikut on piisavalt mõjutanud juba käimasolev menetlus.
645.Tähelepanuväärne on seegi, et kahele süüdimõistetule on mõistetud samasugune karistus, kuigi X.X. i puhul on jäänud kõik teod katsestaadiumisse ning kahju tekkinud ei ole, kuid E. Mikenbergi puhul on ühes episoodis tegu ka täide viidud ja millega on tekitatud kahju.
646.Lisaks on tähelepanuväärne, et süüdistuse maht on tegelikult oluliselt vähenenud. Maakohus leidis paljude süüdistuses toodud etteheidete osas, et taotlejad ei ole nõudeid rikkunud, süüdistus on sisustamata või etteheide tõendamata. Sellest hoolimata mõistis maakohus prokuröri taotletud karistuse. Kaitsja hinnangul pidanuks süüdistuse mahu vähenemine tooma kaasa kergema karistuse.
647.Maakohtu põhjendused üldpreventiivsetest kaalutlustest on pigem hirmutamispreventiivsed. Maakohus ei ole selgitanud, miks on taoline üldpreventsioon konkreetse kuriteoliigi puhul sedavõrd oluline. Süüdistuse mahu oluline vähenemine viitab õiguslikule ebaselgusele, milles taotluse esitamisel on tegutsetud ning seetõttu võib X.X. i tegevust küll taunida, kuid seda ei saa pidada selliseks, mille tagajärjeks peaks olema vangistus. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid
648.Kaitsja on seisukohal, et karistuse üld – ja eripreventiivsed eesmärgid on E. Mikenbergi suhtes saavutatavad kohaldades kergemaliigilist karistust või karistusest tingimisi vabastamisega KarS § 73 sätete alusel. Kaitsja leiab, et reaalse vangistuse osalise ärakandmise
vajadus ei tugine kriminaalasjas tuvastatud faktilistele asjaoludele.
649.Maakohus on jätnud arvestamata, et E. Mikenbergile süüksarvatavad kuriteod on pandud toime aastatel 2009 – 2011. Samuti ei ole arvestatud E. Mikenbergi ütlustega, mille kohaselt puutus ta investeeringutoetuste avaldustega kokku viimati 2011 a. lõpus ning pärast seda ei ole ta enam nõuandeteenuse osutamisega tegelenud. Ühtlasi puudus E. Mikenbergil huvi toetuste reaalse väljamakse vastu, kuna toetuse summad oleksid välja makstud taotlejale mitte nõustamisteenuse osutajale. Maakohus ei ole tuvastanud, kui palju E. Mikenberg nõustamisteenuse osutajana üldse teenuse osutamise eest raha sai. Samuti on E. Mikenberg kriminaal – ja väärteokorras karistamata.
650.Maakohtul tulnuks kaaluda, tuvastades et E. Mikenbergi suhtes mõistliku menetlusaja möödumisega kriminaalmenetluse lõpetamiseks puudub alus, kas senine menetlusaeg annab aluse E. Mikenbergile mõistetava karistuse kergendamiseks tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st
61.Maakohtu otsuses sellist võimalust käsitletud ei ole. Viimati märgitu oleks andnud E. Mikenbergi suhtes aluse ka kergemaliigilise- rahalise karistuse kohaldamiseks.
651.Lühiajaline reaalne vangistus, mida E. Mikenbergi suhtes kohaldati, ei ole põhjendatud. Lühiajalise vangistuse kohaldamise põhimõtteks on reageerida vahetult süüteo toimepanemise järgselt. Lühiajalise vangistuse mõistmine ca 5, 5 (ka 8) aasta taguste kuritegude eest ei ole põhjendatud, kuna E. Mikenberg ei ole sellel ajavahemikul õiguskorraga vastuollu sattunud.
652.Kaitsja juhib tähelepanu ka sellele, et karistuse mõistmisel on maakohus karistuse mõistmisel kohelnud süüdistatavaid ebavõrdselt. Nii on taotleja seadusliku esindaja – juhatuse liikme osas, kes on ka reaalselt PRIA-le esitanud avalduse ja selle lisasid, koheldud karistuse mõistmisel leebemalt kui isikut, kes ei ole esitanud PRIA-le mitte ühtegi dokumenti. Maakohtu otsuses puuduvad motiivid, miks E. Mikenbergi suhtes tuleb kohaldada kõige rangemat karistust, arvestades, et maakohus on tuvastanud erinevate episoodide raames ka süüdistuse tõendamatuse ning ühes episoodis on E. Mikenberg sootuks õigeks mõistetud. Need asjaolud kogumis oleksid pidanud andma aluse E. Mikenbergi suhtes kergema karistuse mõistmiseks.
653.Kaitsja palub E. Mikenbergi karistust kergendada ja mõista talle rahalise karistuse sanktsiooni keskmises määras või alternatiivselt karistades teda vangistusega, jättes selle KarS § 73 sätete alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga, mis ei ületa mõistetava vangistuse tähtaega.
E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.
Ringkonnakohtu järeldused seoses väidetega karistuse kohta
655.Seoses X.X. i ja E. Mikenbergi väidetega mõistetud karistuse kohta ringkonnakohus märgib järgmist.
656.Ringkonnakohus nõustub apellantide väitega, et neile mõistetud nn šokivangistus on põhjendamatu. Selles osas kuulub kohtuotsus tühistamisele ja neile mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata jätmisele. Muud taotlused karistuse kergendamiseks rahuldamisele ei kuulu.
657.Maakohus on X.X. ile ja E. Mikenbergile šokivangistust mõistes leidnud, et erinevalt paljudest teistest sarnastest kriminaalasjadest eristub käesolev just kuritegeliku käitumise mastaapsuse poolest. X.X. ja E. Mikenberg ei ole piirdunud üksnes ühe äriühingu nimel või paari investeeringutoetuse väjapetmise katsega, vaid nende kuritegelik käitumine on olnud pikaajaline ja süsteemne. Neile tuleb anda selge signaal sellest, et nende tegevus on olnud äärmiselt taunitav. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ei ole piisav, kui jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata. Seetõttu tuleb neil mõlemal ära
kanda 2 kuud vangistust (maakohtu otsuse lk 272-273).
658.Ringkonnakohus leiab, et šokivangistus ei ole põhjendatud, sest juba süüdistatavatele mõistetud küllaltki pikaajalised vangistused annavad selge signaali, et nende tegevus on olnud äärmiselt taunitav. Seda kinnitab asjaolu, et viimaste kuriteoepisoodide toimepanemisest on möödas üle 6 aasta ja nad ei ole enam kuritegusid toime pannud. Samuti tuleb arvestada, et X.X. ja E. Mikenberg on varem karistamata ning puuduvad raskendavad asjaolud. X.X. i puhul ekspertiis tuvastas tal depressiooni, mis tekkis seoses kohtumenetlusega ning ta vajas vastavat ravi. E. Mikenberg ei ole peale 2011. aastat enam nõuandeteenuse osutamisega tegelenud. Ühes episoodis on E. Mikenberg õigeks mõistetud. Kõik need asjaolud kogumis viitavad sellele, et X.X. ile ja E. Mikenbergile mõistetud vangistused on võimalik jätta täielikult tingimisi kohaldamata. Maakohtu põhjendused seoses konfiskeerimisega
659.PRIA peadirektori 19.07.2010 käskkirja nr 13-6/1284 alusel määrati OÜ-le Gateway investeeringutoetus summas 505 275,62 krooni (32 292,99 eurot). Viidatud toetus laekus OÜ Gateway Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis asuvale kontole nr 17002394587. PRIA peadirektori asetäitja 07.02.2013 otsusega nr 13-6/251 otsustati OÜ-lt Gateway varem väljamakstud toetus summas 32 292,99 eurot tagasi nõuda. Süüdistuse väite kohaselt ei õnnestunud PRIA-l väljamakstud toetuse osas tagasinõuet realiseerida, kuivõrd E. Mikenberg müüs septembris 2014 oma täisosaluse OÜ-s Gateway Panama Vabariigis registreeritud ettevõttele, mis muutis edasise sissenõude võimatuks. Prokuratuuri hinnangul on alusetult väljamakstud toetusest M.R. saanud vähemalt 60 000 krooni (s.o 3834,70 eurot) ja E. Mikenberg 28 458,20 eurot.
660.Maakohus, vaatamata E. Mikenbergi selgitustele, leiab, et OÜ Gateway võõrandati võlgadest vabastamise eesmärgil, mistõttu võib nõustuda süüdistusega, et äriühingu võõrandamine Panamas asuvale ettevõttele muutis PRIA peadirektori asetäitja 07.02.2013 otsuse nr 13-6/251 täitmise sisuliselt võimatuks.
661.Pärast toetuse laekumist on ajavahemikul 03.08.2010 – 06.08.2010 toimunud korduvad ülekanded omaniku laenu tagastamiseks E. Mikenbergi isiklikele kontodele Swedbankis ja Nordea pangas. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 01.10.2012 vastus nr 2-2.02.2/4882-1 tõendab, et OÜ Gateway arvelduskonto nr 17002394587 allkirjaõiguslikuks isikuks oli ajavahemikul 14.08.2009 – 18.10.2010 ainuisikuliselt E. Mikenberg. Seega on nimetatud kontolt omaniku laenu tagastamisega seonduvad ülekanded teinud E. Mikenberg, mitte M.Rent.
662.E. Mikenbergi Nordea panga kontolt nr 17000425681 on raha edasi kantud nii E. Mikenbergi Swedbanki kontole nr 221005180717 krediitkaardi põhiosamakseteks, Nordea pangas asuvale laenukontole 17002748625 ning üks ülekanne summas 20 000 krooni on tehtud ka OÜ Gateway Swedbanki kontole nr 221036510042. E. Mikenbergi Swedbanki kontolt 221005180717 on omakorda tehtud mitmeid ülekandeid OÜ Gateway Swedbankis asuvale kontole nr 221036510042, sh on 18.10.2010 tehtud ülekanded kokku summas 54 600 krooni. Eeltoodu alusel saab maakohtu arvates asuda seisukohale, et mitmete kontode vaheliste ülekannete tulemusena on osa PRIA toetusest liikunud OÜ Gateway Swedbank kontole nr 221036510042.
663.Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et OÜ-le Gateway makstud PRIA toetuse rahast, s.o 505 275,62 kroonist sai M.R. endale 220 000 krooni. Kuna PRIA poolt toetusena väljamakstud raha liikus esmalt E. Mikenbergi isiklikele kontodele, kust viimane tegi erinevaid ülekandeid, võib teha järelduse, et ülejäänud toetusest s.o 85 275,62 krooni ehk 18 232,44 eurot jäi E. Mikenbergile (vt maakohtu otsuse lk 277-278).
664.PRIA poolt toetusena väljamakstud raha, mille E. Mikenberg kandis isiklikele kontodele, kasutas ta ära isiklikuks otstarbeks, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et süüteoga saadud vara ei ole käesolevaks ajaks enam alles. Nagu maakohus eespool tuvastas, on E. Mikenberg oma kontodelt teinud kandeid ka OÜ Gateway kontole omaniku laenu maksetena. Samas on maakohus eespool sedagi tuvastanud, et E. Mikenberg laenu OÜ-le Gateway Kental Ehitus OÜ 20.04.2010 arve nr 18E tasumiseks tegelikult ei andnud.
665.Eeltoodust tulenevalt tuleb KarS §-de 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras E. Mikenbergilt välja mõista konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa, s.o 18 232,44 eurot.
666.PRIA peadirektori asetäitja 07.02.2013 otsusega nr 13-6/251 on OÜ-lt Gateway tagasi nõutud väljamakstud toetus summas 32 292,99 eurot, mis on toetuse tagasinõudmist käsitlev haldusakt. Erinevalt E. Mikenbergi kaitsjast leiab maakohus, et haldusakti olemasolu ei välista kriminaaltulu väärtusele vastava summa väljamõistmist E. Mikenbergilt. Käesoleval juhul ei teki ohtu, et sama nõue võidakse erinevatelt kohustatud isikutelt sisse nõuda topelt. OÜ Gateway (hilisema ärinimega Togwotee TMP OÜ) ei ole PRIA-le viimase poolt tagasinõutud summat tasunud. PRIA tagasinõude täitmine on OÜ Togwotee TMP registrist kustutamise tõttu ka edaspidi võimatu.
667.Ühtlasi on maakohtu poolt tõendatud, et vaidlusaluse tapamaja aluse maa on 2016 a. omandanud Mati Rent koos abikaasa Monika Rendiga. Samas ei oma maakohtu arvates eeltoodul tähtsust PRIA peadirektori 19.07.2010 käskkirja nr 13-6/1284 alusel OÜ-le Gateway välja makstud investeeringutoetuse süüdistatavalt väljanõudmise aspektist. Nagu maakohus eespool tuvastas – Mati Rent oligi tapamaja ehitanud.
668.Kuivõrd käesolevas menetluses tuvastatu kohaselt on E. Mikenberg kuriteo toimepanemisega saanud kriminaaltulu väiksemas summas kui on Aava kinnistule kuriteo toimepanemisega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks seatud kohtulik hüpoteek, tuleb muuta 03.07.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Olemasolev kohtulik hüpoteek tuleb tühistada 14 060,55 (32 292,99 - 18 232,44) euro ulatuses ja kuriteo toimepanemisega saadud kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise tagamiseks tuleb jätta kehtima kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 18 232,44 eurot. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid
669.Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tühistada ka süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise korras E. Mikenbergilt väljamõistetud 18 232,44 euro osas, kuivõrd E. Mikenberg ei ole kriminaaltulu saanud.
670.Tõendamist ei ole leidnud, et E. Mikenberg on OÜ Gateway episoodis toime pannud soodustukelmuse, mistõttu ta ei ole saanud ka kriminaaltulu. Maakohus tuvastas, et E. Mikenberg kandis OÜ Gateway pangakontole omanikulaenuna 1 053 000 krooni, seega oli tal õigus see laenusumma tagasi saada ning OÜ-l Gateway oli kohustus laen tagasi maksta. Õiguslikult oli tegemist E. Mikenbergi poolt ettevõttele antud omanikulaenu tagasimaksmisega. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud, milles seisnes omanikulaenu tagasisaamise õigusvastasus.
671.Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et PRIA maksis investeeringutoetuse välja OÜ-le Gateway ning selles osas nõudis PRIA toetuse ka OÜ-lt Gateway tagasi. Nõue on tervikuna suunatud väljamakse saaja vastu, mitte E. Mikenbergi vastu. Seda on kinnitanud ka OÜ Gateway ja PRIA vaheline halduskohtumenetlus haldusasjas nr 3-13-747. Seega, kuna tagasimaksekohustus on OÜ-l Gateway, ei ole summa osaline teistkordne väljamõistmine E. Mikenbergilt põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole PRIA E. Mikenbergi vastu esitanud ei tsiviilhagi ega ühtegi nõuet, milles käsitletaks PRIA toetussummat kahjuna.
672.Sisuliselt peaks OÜ Gateway PRIA-le toetuse tagasi maksma. OÜ-le Gateway kohustuste võtmise ajal oli selle juhatuse liige M.R. , kes peaks vastutama alusetult omandatu ulatuses, kuivõrd temal ei olnud õigust PRIA toetusest endale midagi saada – see õigus oli OÜ-l Gateway ja tema võlausaldajatel. Konfiskeerimise asendamise korral täidetakse sama nõue E. Mikenbergi arvel teistkordselt, kuigi M.R. on omastanud OÜ Gateway vara, lisaks omandanud kinnistu.
673.Maakohus on leidnud, et E. Mikenberg on OÜ Gateway Panama investoritele võõrandanud eesmärgiga vältida PRIA nõude täitmist. Maakohtu järeldus on oletuslik ega tugine ühelgi tõendil. OÜ Gateway finantsandmete kohaselt oli firma majanduslikult jätkusuutlik, tegutsev ettevõte ning firma omanikul on õigus firma võõrandada vabalt valitud investoritele, kes otsustavad ettevõtte edasise tegevuse jätkamise või selle lõpetamise.
E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.
Ringkonnakohtu järeldused seoses väidetega konfiskeerimise asendamise kohta
675.Seoses E. Mikenbergi väidetega konfiskeerimise asendamise kohta ringkonnakohus märgib järgmist.
676.Maakohus on märkinud, et asjas on vaidlus selle üle, kes ja kui palju PRIA toetusest (32 292,99 eurot) endale sai ning kes on OÜ Gateway investeeringutoetuse taotlemise protsessis tegelikud kasusaajad. Maakohus tuvastas, et sellest süüteoga saadud rahast 18 232,44 eurot jäi E. Mikenbergile, kes kasutas selle ära isiklikuks otstarbeks. Seetõttu mõisteti see summa temalt konfiskeerimise asendamise korras välja (maakohtu otsuse lk 274-279). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
677.Apellandid väidavad, et E. Mikenberg ei ole kriminaaltulu saanud. Lisaks tuleb arvestada, et toetus maksti välja OÜ-le Gateway ning selles osas nõudis PRIA toetuse ka OÜ-lt Gateway tagasi. Nõue on tervikuna suunatud väljamakse saaja vastu, mitte E. Mikenbergi vastu. Seda on kinnitanud ka OÜ Gateway ja PRIA vaheline halduskohtumenetlus haldusasjas nr 3-13747. Seega, kuna tagasimaksekohustus on OÜ-l Gateway, ei ole summa osaline teistkordne väljamõistmine E. Mikenbergilt põhjendatud.
678.Maakohus leidis, et haldusakti olemasolu ei välista kriminaaltulu väärtusele vastava summa väljamõistmist E. Mikenbergilt. Seejuures maakohus viitas vastavale kohtupraktikale ja märkis ka seda, et käesoleval juhul on topeltsissenõudmine välistatud, kuna OÜ Gateway on Panama investoritele võõrandatud ja registrist kustutatud (maakohtu otsuse lk 279-280). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
679.Apellandid väidavad, et kuna OÜ-le Gateway kohustuste võtmise ajal oli selle juhatuse liige M.R. , siis tema peaks vastutama alusetult omandatu ulatuses, sest ta omastas OÜ Gateway vara ja lisaks omandas kinnistu.
680.Maakohus on ka seda küsimust käsitlenud ja leidnud, et kuigi M.R. omandas tapamaja aluse maa ja see on tema perekonna valduses, ei oma see tähtsust toetuse süüdistatavalt väljanõudmise aspektist. Maakohus tuvastas, et tapamaja ehitaski M.R. ja et tal õnnestus ka selle alune maa omandada, ei ole E. Mikenbergi suhtes kuidagi ebaõiglane, seda enam, et ta võõrandas OÜ Gateway Panama investoritele. Samuti tuleb arvestada, et M.R. on kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud ja temalt on kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 3 834,70 eurot välja mõistetud (maakohtu otsuse lk 278 ja 280).
681.Ringkonnakohus kõike eeltoodut kokku võttes leiab, et E. Mikenberg sai kriminaaltulu ja see on temalt õigustatult konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud. Maakohtu põhjendused seoses E. Mikenbergi taotlusega temale süüteomenetluses
tekitatud kahju hüvitamiseks
682.Maakohus on seisukohal, et E. Mikenbergi kaitsja taotlus süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
683.Maakohus on E. Mikenbergi süüdi tunnistanud temale süüdistuses esitatud enamikes episoodides, välja arvatud OÜ Setu Veis IV episoodis, milles maakohus E. Mikenbergi õigeks mõistis. Seega võiks põhimõtteliselt kõne alla tulla kahju hüvitamise taotluse rahuldamine seonduvalt E. Mikenbergi õigeksmõistmisega OÜ Setu Veis IV episoodis ja seda juhul kui kahju tekitati SKHS § 5 lg 1 p-des 1-6 nimetatuga. Kaitsja on seisukohal, et E. Mikenbergile tekitati kahju elukohast lahkumise keeluga, vara arestimisega ja ebamõistliku menetlusajaga
684.Maakohus on tuvastanud, et kohtueelses menetluses E. Mikenbergile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld oli põhjendatud, vajalik ja seaduslik. Ka on maakohus tuvastanud, et E. Mikenbergile kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu kõikide temale süüdistuses esitatud episoodidega seonduvalt. Kuigi maakohus on E. Mikenbergi õigeks mõistnud OÜ Setu Veis IV episoodis, on maakohus E. Mikenbergi süüdi tunnistanud ülejäänud episoodides. Kuna tõkendit on kohaldatud ka episoodides, milles E. Mikenberg on süüdi tunnistatud, ei ole kahjuhüvitise nõude eeldused täidetud.
685.Tartu Maakohtu 03.07.2015 määrusega on seatud E. Mikenbergile kuuluvale Aava kinnistule kohtulik hüpoteek kuriteo toimepanemisega saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Kohtumäärusest nähtuvalt on kohtulik hüpoteek E. Mikenbergile kuuluvale kinnistule seatud seonduvalt OÜ Gateway episoodiga. Maakohus on E. Mikenbergi OÜ Gateway OÜ episoodis süüdi tunnistanud. Kuna kohtulik hüpoteek E. Mikenbergile kuuluvale kinnistule on seatud episoodis, milles E. Mikenberg on süüdi tunnistatud, ei ole kahjuhüvitise nõude eeldused täidetud.
686.Ka on maakohus tuvastanud, et käesolevas kriminaalasjas ei ole menetlus kestnud ebamõistlikult kaua. Seega ei ole E. Mikenbergile ebamõistliku menetlusajaga kahju tekkinud ning ta ei saa kahju hüvitamist nõuda. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid
687.Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt ega veenvalt, arvestades, et E. Mikenberg mõisteti OÜ-d Setu Veis puudutavas neljandas süüteoepisoodis õigeks, põhjendanud miks süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele ei kuulu.
688.Viidates SKHS § 11 lg-le 3-5, esitas kaitsja maakohtus E. Mikenbergile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse ning esitas selles ka andmed kahjusumma arvestamise aluseks oleva arvestuse kohta. Maakohtus taotluse esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk oli 1245 eurot.
689.Kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmise korral mõista viimasele hüvitiseks temale etteheidetavates kuritegudes või kriminaalmenetluse lõpetamisel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu varaline – ja mittevaraline kahju 6225 eurot, s.o Statistikaameti poolt avaldatud brutokuupalga ulatuses iga viivitatud aasta eest arvates 08.08.2012 – 11.01.2018, s.o ca 5 aastat (arvestades mh vara arestimist üle kahe aasta ja tõkendi elukohast lahkumise keelu talumisest tulenevaid piiranguid ja sellest tulenevaid hingelisi üleelamisi).
690.Alternatiivselt taotletakse E. Mikenbergile mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamiseks õiglast hüvitist ringkonnakohtu äranägemisel.
691.Kui ringkonnakohus peab põhjendatuks E. Mikenbergi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist kõikides kuriteoepisoodides mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või mõistes ta
täielikult või osaliselt süüdistuses õigeks, palub kaitsja taotluse rahuldamist proportsionaalselt süüdistuse mahu vähenemisega ning hüvitada E. Mikenbergile taotluses märgitud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks hüvitis taotletud ulatuses.
E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.
Ringkonnakohtu järeldused seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlusega
693.Seoses E. Mikenbergi väidetega talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise kohta ringkonnakohus märgib järgmist.
694.Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et puudub alus SKHS-i rakendamiseks. Maakohus on põhjendanud, et E. Mikenbergile ei ole kriminaalmenetlusega kahju tekitatud ning miks ei rakendu selles osas elukohast lahkumise keelu, vara arestimise ja ebamõistliku menetlusaja mõju (SKHS § 5 lg 1 p-d 3, 5, 6). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse lk 282).
695.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse E. Mikenbergi süüdimõistmises muutmata, siis ei tekkinud ka apellatsioonimenetluses SKHS-i kohaldamise aluseid. Vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kokkuvõte
696.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-dest 2 ja 4 ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, mõistab K. Viitkini ja E. Anioti õigeks nende süü tõendamatuse tõttu, sellest tulenevalt tühistab neilt sundraha väljamõistmise ning maakohtus valitud kaitsjatele makstud tasu osaliselt nende kanda jätmise, samuti tühistab X.X. ile ja E. Mikenbergile koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ning määrab, et neile mõistetud karistus jääb täies ulatuses tingimisi kohaldamata. Ülejäänud osas maakohtu otsus jääb muutmata. K. Viitkini ja E. Anioti kaitsja apellatsioonid kuuluvad täielikult rahuldamisele. X.X. i kaitsja ning E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid kuuluvad osaliselt rahuldamisele. Prokuröri apellatsioon jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht menetluskulude osas
697.Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2018 määrusega lahendati vadv R. Objarteli ja adv V. Murde taotlused E. Mikenbergile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Vastavad summad on 1152 eurot (sh käibemaks 192 eurot) ja 780 eurot (sh käibemaks 130 eurot). Kuna ringkonnakohus E. Mikenbergi osas teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 märgitud lahendi, siis mõlemad nimetatud summad jäävad KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
698.X.X. i kaitsja vadv K. Lind esitas taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest X.X. i kasuks 4680 euro ulatuses. Kaitsja osutas apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 30 tunni ulatuses. Tunnitasumäär on 130 eurot pluss käibemaks. Taotlusele on lisatud arved. Ringkonnakohus peab makstud tasu suurust 4680 euro ulatuses mõistlikuks. Kuna ringkonnakohus X.X. i osas teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 märgitud lahendi, siis nimetatud summa tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel riigilt X.X. i kasuks välja mõista.
699.K. Viitkini ja E. Anioti kaitsja vadv C. Soosaar esitas taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest K. Viitkini kasuks 2613 euro ja E. Anioti kasuks 2613 euro ulatuses. Kaitsja osutas apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 33,5 tunni ulatuses. Tunnitasumäär on 130 eurot pluss käibemaks. Taotlusele on lisatud arved. Ringkonnakohus peab makstud tasu suurust kummagi osas 2613 euro ulatuses mõistlikuks. Kuna
ringkonnakohus teeb K. Viitkini ja E. Anioti osas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 märgitud lahendi, siis nimetatud summad peab riik neile hüvitama KrMS § 185 lg 1 alusel. /digiallkirjad/ Mati Kartau
Juhan Sarv
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.