Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 24. mai 2018 määrus, millega jäeti Jaanis Voinov (ik 38311114920) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaanis Voinov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 24. mai 2018 määrus, millega Jaanis Voikov jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus ja taotlused jätta rahuldamata. Määruse avalikustamisel mitte avalikustada määruse punkte 15-17.
EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jaanis Voinov kannab Tartu Vanglas karistust Tartu Maakohtu 9. juuni 2016. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 274 lg 1 alusel 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 4. mai 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja kandmise algusajaks on 9. juuni 2016 ja lõpptähtajaks 3. september 2019.
märtsil 2018 edastas vangla kohtule materjalid J. Voinovi vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta J. Voinovi vabastamist.
3.Tartu Maakohtu 24. mai 2018. a määrusega jäeti J. Voinov tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused J. Voinovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. J. Voinovi retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge vaatamata kindlale töökohale, lähendaste olemasolule ja heale käitumisele vangistuses. J. Voinovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglas viibib ta viiendat korda. Puudub kindlus, et see vangistus jääb viimaseks. Kohtule ütlusi andes pisendas ja õigustas J. Voinov oma kuritegusid,
selgitades, et lõi õde kogemata ja ka võimuesindaja vastu seisnes vägivald vaid ähvarduses hambad sisse lüüa. Kui isik ei teadvusta, et igasugune agressiivne käitumine on lubamatu, õigustab ja pisendab oma teguviise, siis ei saa järeldada, et rehabiliteerivad tegevused on talle tegelikult mõju avaldanud. Seega eksisteerib tõsiseltvõetav risk, et vabadusse naastes jääb J. Voinov oma vanade käitumisharjumuste juurde ning asub probleeme lahendama vägivallaga. Retsidiivsusohule viitab ka varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel olnud viiel korral, neist neljal korral on ta pannud toime kas uue kuriteo või rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. J. Voinov on enda selgitustel mõistnud, et kõigi tema probleemide põhjuseks on alkohol. Vabanedes soovib ta liituda programmiga ja alkoholi mitte tarvitada. Materjalidest nähtuvalt on J. Voinov olnud pikaajaline alkoholi tarvitaja, kelle pikim alkoholivaba periood on olnud 7 kuud. Varasem alkoholivastane ravi ei ole märkimisväärseid tulemusi andnud. Seega ei ole välistatud, et isik ka sel korral asub taas alkoholi tarvitama. Agressiivne käitumine on J. Voinovil väljendunud ka kaine peaga. Seetõttu ei piirdu isiku probleemid vaid alkoholi tarvitamisega.
18.juunil 2018. a esitas J. Voinov maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Advokaadi soovi põhjendab J. Voinov vajadusega esindada teda II astme kohtus tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel kriminaalasjas nr 1-16-3614 (KoTo lk 65-69). Maakohus edastas taotluse riigi õigusabi määramiseks ringkonnakohtule (KoTo lk 71).
5.J. Voinov esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kokkuvõtlikult seisneb kaebus järgmises. 5.1 J. Voinovile on hinnangu andnud ametnikud, kellega ta vangistuse ajal kokku pole puutunud. Määruskaebuse esitaja tunnistab vangistuse alguses probleeme nii käitumises kui suhtumises, ent kinnitab, et praeguseks on olukord muutunud: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta on osalenud tööhõives ning läbinud rehabilitatsiooniprogrammi. Vangla mittetoetav seisukoht on tugineb arvuti antud kõrgetel riskiprotsentidel. Kohus jättis arvestamata, et J. Voinov on tegelenud oma vägivaldsusprobleemidega ning omandanud oskused alkoholi ja vägivallaga toimetulekuks. Programmis õpitut on ta rakendanud juba vangistuses vägivallaga kokku puutudes suutes takistused seljatada. Lugedes retsidiivsusohu endiselt kõrgeks, asus kohus seisukohale, et sotsiaalprogrammid ei loe midagi. Määruskaebuse esitaja leiab, et just ennetähtaegse vabastamise korral jääks ta paremini õiguskuulekale teele, sest sotsiaalprogrammis omandatu ellurakendamine oleks praegusel ajal tulemuslik ja langetaks uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. 5.2 Kohtu põhjendused on vastuolus J. Voinovi iseloomustusega. Arvestatud ei ole ka käskkirja põhjendusi, mille kohaselt on J. Voinov end kätte võtnud ja astub reaalseid samme elus kannapöörde tegemiseks. Iseloomustuses märgitu kohaselt täidab J. Voinov tööülesandeid kohusetundlikult, mis on märk sellest, et teda saab usaldada. Kokkusaamised tütrega näitavad, et J. Voinovil on huvi suhete parandamiseks ning teda saab usaldada. 5.3 Vangla on juhtinud tähelepanu sellele, et J. Voinov peab ka vabanedes tegelema agressiivsuse ja impulsiivse käitumisega. J. Voinov kinnitab, et nende probleemidega puudub tal vanglas võimalus tegeleda. Küll aga saab ta pöörduda sotsiaaltöötaja poole. Selleks, et ühest programmietapist teiseni ei oleks liiga pikk aeg ning tagatud oleks soovitud tulemused tuleks J. Voinov vabastada, sest iseseisvalt määruskaebuse esitaja karistuse lõpunikandmisel rehabilitatsiooniprogrammidesse ei läheks. 5.4 J. Voinov ei õigusta oma tegusid, ent ei oska ka mesijuttu ajada, et anda õigeid vastuseid õiglase kohtupidamise jaoks. Ta proovib hoida end rahulikumana ja tegeleda eneseväljendusoskuse parandamisega. Alkoholiprobleemist vabanemise kohta ei oska J. Voinov midagi kindlalt väita, kuna
kinnipidamisasutuses ta alkoholiga kokku ei puutu. Ka I astme kohus ei saa väita, et probleem on jätkuv. J. Voinov lubab liituda AA-tugigrupiga. 5.5 Kohus on tuginenud 10 aastat vanadele kustunud karistustele. Hetkel on kehtivaid karistusi 5, millest vaid ühel korral on J. Voinovit allutatud käitumiskontrollile. Alkoholipiiranguid ega ennetähtaegset vabastamist tema suhtes rakendatud ei ole. 5.6
Iseloomustuses on tegelikult palju positiivset, ehkki retsidiivsusprotsendid on kõrged.
5.7 Kõige suurema võlgnevuse on tekitanud vangistuse ajal tasumata elatisnõuded, mis kasvavad vabastamata jätmise korral veelgi. 5.8 J. Voinov palub arvestada tema samme elu muutmiseks. Vangistuses ei saa ta enam oma püüdlusi tõestada. Muutusi on märganud ka vanglaametnikud, mida kinnitab iseloomustus. Prokurör nõustus seisukohas vangla arvamusega, kuulamata J. Voinovit isegi ära. Määruskaebuse esitaja saab aru, et igaüks vastutab oma tegude eest ise ega saa teisi süüdistada. Ta on mõistnud, et probleemide alkoholi peitmine tekitas veel suurema sõltuvuse. J. Voinov tunnistab oma probleeme ja palub end usaldada.
6.J. Voinov on esitanud lisaks taotluse kohtumeditsiinilise ekspertiisi tegemiseks ja selle tulemuste lisamist ennetähtaegse vabastamise kohtuliku arutamise juurde. Tulemuste saamisel tuleks saata J. Voinovi ennetähtaegse vabastamise määrus tagasi Valga kohtumajja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 6.1 Tartu Vangla vaatab mööda reeglitest, mis käsitlevad terviseteenuse osutamist vanglas. J. Voinovil on alust kahelda vangla erapooletuses. Pole selge, kes on andnud hinnangu J. Voinovi psüühika osas. Erapooletu ekspertiisi tingib vajadus õiglaseks kohtupidamiseks. 6.2 Tartu Vangla ei ole suutnud teha kahe aasta jooksul kindlaks, kas J. Voinovil on XXX. Haiguslugude väljavõttest, ei selgu nende tegija (taotlusele lisatud ravilugu nr 205). 6.3 Teada ei ole alkoholisõltuvuse diagnoosija. P. Kool on küll hiljem antud haigusloole tehtud kirjalikule järelpärimisele alla kirjutanud, ent tema ei ole pädev andmaks hinnangut J. Voinovi sõltuvuste kohta. Ekslikud ja ebapädevad hinnangud on peamiseks ennetähtaega vabastamata jätmise põhjuseks. 6.4 Väär on väide, et J. Voinov on endiselt agressiivne ja pole asunud paranemise teele. Juba 1,7 aasta vältel ei ole J. Voinovil distsiplinaarrikkumisi, intsidente ametnike, kaaskinnipeetavate ja lähedastega. See näitab, et J. Voinov on astunud reaalseid samme ühiskonda naasmiseks ja oma emotsioonidega toime tulemiseks. Omandatud teadmisi realiseerib ta vanglas igapäevaelus, mis näitab arenguid paremuse suunas ja uue kuriteo ohu langemist. Isiku psüühilise muutuse hinnangu saamiseks tuleb arvestada eksperdi hinnangut (vt ka RKKKm 3-1-1-105-16). Süüteo ajal hetkelise psüühikahäirega inimene ei ole pannud toime süütegu tahtlikult või vähemalt on alust seda arvata. Psüühikahäiretega inimese paranemist saab alustada üksnes ta ise, ja ei saa öelda kaua või mitu korda peab soovitud arenguks ravi läbi viima.
7.Kirjalikus seisukohas kinnitab J. Voinov veelkord, et on vanglas teinud kõik, et oma käitumist muuta, seega on edasine kinnipidamisasutuses viibimise kasutegur null. J. Voinov soovib alustada seaduskuulekat elu, milles aitab teda toetav perekond. Ta soovib olla olemas oma liikumispuudega emale ja lastele. Kirjalikule taotlusele on lisatud Tartu Vangla 22. märtsi 2018. a taotlus J. Voinovi paigutamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglaosakonda karistusajast tulenevalt, Tartu Vangla iseloomustus, programmid, tunnistused sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja
„Agressiivsuse asendamise treening“ läbimise kohta, vastus teabenõudele ja otsus J. Voinovi paigutamise kohta avavanglasse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
8.Ringkonnakohus lahendab esmalt J. Voinovi taotluse riigi õigusabi määramiseks (I), seejärel annab hinnangu tema määruskaebusele (II) ning lõpuks põhjendab kohtumeditsiinilise ekspertiisi rahuldamata jätmist (III). I
9.Kaitsja osavõtt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlusest (KrMS § 426) ei ole kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teisest lausest tuleneb küll süüdimõistetu õigus sellele, et tema valitud või määratud kaitsja – kui tal selline on – saaks ennetähtaegse vabastamise menetluses osaleda. Osutatud säte ega ükski teine norm ei pane aga menetlejale kohustust määrata süüdimõistetule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses riigi õigusabi korras kaitsja alati, kui süüdimõistetu seda taotleb. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses, sh selles menetluses tehtud maakohtu määruse vaidlustamisel ei ole kohaldatav RÕS § 6 lg 2. Süüdistatavana osutatud sätte mõttes ei saa käsitada enda ennetähtaegset vabastamist soovivat süüdimõistetut. Selline süüdimõistetu saab riigi õigusabi üksnes RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud juhul. Selleks peab ta esitama kohtule RÕS § 12 nõuetele vastava taotluse. Kohus otsustab süüdimõistetule riigi õigusabi andmise üldises korras, arvestades RÕS § 7 lg-s 1 ette nähtud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid (TrtRKm nr 1-15-1167).
10.J. Voinov on esitanud majandusliku seisundi teatise, millest nähtuvalt tal puuduvad nii elukutse kui töökoht, samuti ei ole ta avaldanud igakuise sissetuleku ega vara olemasolu. K-Raha andmetel on J. Voinovi kontojääk 0 eurot. Seega esinevad J. Voinovi majanduslikust seisundist tulenevalt alused talle riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks.
11.Analüüsides RÕS § 7 ette nähtud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid, leiab ringkonnakohus, et J. Voinovi taotlus riigi õigusabi määramiseks on põhjendamatu. Väärib märkimist, et J. Voinovile määrati maakohtu 28. märtsi 2018. a määrusega riigi õigusabi (KoTo lk 18). Seejärel on ta 5. aprillil 2018. a maakohtule esitatud avalduses märkinud, et loobub kaitsja R. Napast ega soovi üldse ühtegi advokaati (KoTo, tl 29). Edasiselt on ta juba iseseisvalt vaidlustanud maakohtu määruse, esitades 5-leheküljelise kaebuse koos lisadega ning kirjaliku seisukoha. Kaitsjat soovib J. Voinov üksnes selleks, et viimane esindaks teda II astme kohtus ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel (KoTo lk 65). Kohtukolleegium selgitab, et süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab ringkonnakohus KrMS § 390 lg 3 kohaselt läbi kirjalikus menetluses. See tähendab, et ringkonnakohus ei korralda määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungit ja seega ei saaks ka J. Voinovi kaitsja sellest osa võtta. Määratud kaitsja võimalus J. Voinovi määruskaebuse lahendamisel osaleda piirduks seega vaid kirjaliku arvamuse esitamisega. Kuna ringkonnakohus on käesolevat asja lahendades KrMS § 390 lg 2 kohaselt seotud määruskaebuse piiridega, ei saaks kaitsja panus olla kuigivõrd suur ja tema võimalused määruskaebemenetluse tulemust mõjutada oleksid tagasihoidlikud. Veelgi olulisem on aga see, et Tartu Maakohtu põhjendused J. Voinovi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta pole sellised, et nende vaidlustamine eeldaks õigusalaseid eriteadmisi ja käiks süüdimõistetul üle jõu. Õigusabitaotluse kohaselt taotleb J. Voinov õigusabi, kuna I astme kohus ei ole arvestanud kõiki fakte ja asjaolusid (KoTo lk 65 pöördel). Ringkonnakohtu hinnanul on J. Voinov enda määruskaebuses piisavalt selgelt välja toonud need faktid ja asjaolud, millega maakohus ei arvestanud ning põhjused, miks ta maakohtu otsustusega ei nõustu ning lisanud oma seisukohti põhistavad lisatõendid. Eelnevat arvestades on praegu tegemist RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud olukorraga, kus taotleja on ise võimeline
kaitsma oma (väidetavat) õigust. Seetõttu jääbki J. Voinovi riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. II
12.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Praegusel juhul on maakohus põhistanud, miks ta leiab, et vaatamata positiivsetele asjaoludele ei kuulu J. Voinov tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele.
13.J. Voinov on määruskaebuses veendunud, et kohtu kaalutlused tema enne tähtaega vabastamata jätmisel on valed: arvestamata on jäetud J. Voinovi tegelemine vägivaldsus- ja alkoholiprobleemiga, muud positiivseid arengud tema reaalse muutumise kohta vangistuses, paljud positiivsed asjaolud iseloomustusest ning tuginetud on 10 aastat vanadele kustunud karistustele. Samuti ei saa väita, et alkoholiprobleem on jätkuv, kuivõrd kinnipidamiskohas ei ole alkohol kättesaadav ja seetõttu ei saa selles osas ka midagi tõsikindlat väita. Vabanedes soovib ta liituda AA rühmaga. 13.1 Kohtukolleegium nõustub J. Voinoviga, et tema iseloomustus sisaldab mõndagi positiivset. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud vestlusi psühholoogiga, vanglas töötamisega probleeme ei ole, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ on esile toodud J. Voinovi aktiivsust, käitumise analüüsimist ja huvi programmi läbimise vastu, tehtud on ka vabanemiseelne nõustamine ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Ehkki lühidalt, on maakohus ka arvestanud, et J. Voinovi käitumine vangistuses on olnud hea. Niisamuti on kohus positiivse asjaoluna arvestanud J. Voinovil kindla elu- ja töökoha olemasolu. Küll aga nähtub kaalutlustest, et kohtus selgitusi andes pisendas ja õigustas J. Voinov oma kuritegusid, millest kohus järeldas, et isik ei teadvusta agressiivse käitumise lubamatust. Kohus kahtles, kas rehabiliteerivad tegevused ka tegelikult J. Voinovile mõju avaldasid. Seega on kohus andnud sisulise hinnangu ka määruskaebuse osas, mis puudutab J. Voinovi tegelemist oma vägivaldsusprobleemiga. I astme kohus on näinud ohtu, et vabaduses naaseb J. Voinov vanade käitumisharjumuste juurde ja asub lahendama probleeme vägivallaga. Vaadates J. Voinovi karistusregistri väljavõtet (KoTo lk 45-46) nähtub, et teda on vägivallakuritegude eest korduvalt karistatud. Seega on maakohtu järeldused J. Voinovi käitumisele ohuprognoosi andes põhjendatud. Ka avavanglasse paigutamise otsusest nähtub, et avavangla seisukohalt ei ole täidetud täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 tingimus, milleks on piisav alus oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õigusrikkumist, sest kriminogeensete riskide hindamise kohaselt on kinnipeetav kuritegevust pooldavate või õigustavate hoiakutega (KoTo lk 87). Iseenesest on muidugi positiivne määruskaebuses märgitu, et sotsiaalprogrammidest saadud teadmisi on J. Voinov juba edukalt rakendanud kinnipidamisasutuses, ent tema varasem elukäik ei võimalda teha prognoosi, et vägivallasituatsioonides suudaks süüdlane samamoodi käituda ka väljaspool kinnipidamisasutust. 13.2 Ringkonnakohus ei nõustu J. Voinovi etteheidetega, nagu tugineks maakohtu otsustus arhiveeritud karistustel. I astme kohus on märkinud, et J. Voinovit on korduvalt karistatud, ent ka määruskaebuse esitaja ise nõustub viie kehtiva karistuse olemasoluga. 13.3 Puutuvalt J. Voinoviga seonduvat riski seoses alkoholiga, peab ka siinkohal nõustuma maakohtuga, et see suurendab ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Nimelt on J. Voinovit korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. Alkohol vallandab temas agressiivsust ning materjalidest nähtuvalt on tegu pikaajalise probleemiga, mille vastu ei ole aidanud ka alkoholivastane ravi. Tõsi on muidugi seegi, et vangistusasutuses alkohol kättesaadav ei ole ning mingeid veksleid ei saa kinnipeetav tarvitamisega lõpparve tegemise kohta jagada. Kui aga isiku
varasemast elukäigust nähtub, et ta paneb alkoholijoobes toime nii isiku- kui ka liiklusalaseid süütegusid, siis puudub garantii, et tulevikus sellist asja ei juhtu. 13.4 J. Voinov on ette heitnud sedagi, et tema iseloomustuse koostas inimene, kellega tal vangistuse jooksul kokkupuuteid ei ole olnud ning ka prokurör ei kuulanud teda ära. Kohtukolleegiumile ei jää määruskaebust lugedes silma ühtki J. Voinovi poolset etteheidet iseloomustusele, s.o ta ei ole selles kirjutatut ümber lükanud. Vastupidi – J. Voinov on seisukohal, et tema iseloomustus on positiivne ning palub kohtul sellega arvestada. Prokurör on oma arvamuse antud asjas esitanud kirjalikult. Prokuröri osalemine istungil kohustuslik ei ole (KrMS § 432 lg 33). 13.5 Ringkonnakohut ei veena maakohtu lahendist erinevale seisukohale asumiseks ka J. Voinovi selgitused, et teda aitab püüdlustes toetav perekond. Iseloomustusest nähtuvalt on J. Voinovit korduvalt karistatud pereliikmete kehalise väärkohtlemise eest. Kohtukolleegium peab väheusutavaks, et J. Voinovi ohvritel on tema üle sellist mõju, mis hoiaks isikut seaduskuulekal teel. Ka vangla iseloomustuses märgitu kohaselt õigustab J. Voinov toimepandud kuritegusid ja süüdistab vägivaldsete kuritegude puhul kannatanuid, väites, et kannatanud ise olid selle põhjustajad (KoTo lk 5 pöördel). Isiku varasemad 4 kriminaalhooldust on kulgenud probleemidega, kuna J. Voinov ilmus kriminaalhooldusele alkoholijoobes või pani toime uusi õigusrikkumisi. Kuna ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad kriminaalhoolduse nõuded ja kohustused, mis ei erine tingimisi vabastamise nõuetest ja J. Voinov on neid varasemalt korduvalt rikkunud, puudub kolleegiumil usk, et süüdlane sel korral katseaja probleemideta läbiks. 13.6 Kokkuvõtvalt – ehkki iseloomustuses ja iseloomustavas muus materjalis on tõepoolest ka positiivset, ei kaalu see ka ringkonnakohtu jaoks üles J. Voinovit iseloomustavat negatiivset teavet. Kinnipeetava isiksuseomadustest, varasemast elukäigust ja käitumisest tulenevaid riske ja ohtlikkust on leitud peaaegu kõigis hinnatavates valdkondades (suhted ja elustiil, alkoholi kuritarvitamine, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud). Lisaks on täheldatud riski töö- ja majandusliku toimetuleku osas (KoTo lk 5). 13.7 Korduvalt on J. Voinov pöördunud väite juurde, nagu poleks kinnipidamisasutusel talle enam midagi pakkuda ning et vabadusse naastes saaks ta kiiremini asuda sotsiaalprogrammidest saadud teadmisi rakendama. Praegusel ajal on J. Voinov paigutatud karistusajast tulenevalt täitmisplaani alusel avavanglasse. Ka avavanglasse paigutamine omab kindlat taasühiskonnastavat eesmärki, eriti kui kuriteo toimepanemise riske maandavad tegevused on kinnises vanglas läbitud. Nii nähtub ka avavanglasse paigutamise otsusest, et J. Voinoviga on plaanis erinevad tema resotsialiseerimist soodustavad tegevused, nagu vabanemiseelne nõustamine ja õiguskuulekaks eluks ettevalmistamine. Samuti on võimalik avavanglas olles rakendada teadmisi, mis on saadud riske maandavates tegevustes. Avavangla pakub kinnipeetavale võimalikult lähedast elukorraldust sellele elule, mis ootab teda ees pärast vabanemist (KoTo lk 87). Järelikult liigubki J. Voinov ühest etapist (kinnisest vanglast) teise (avavanglasse), kus tal avanevad võimalused märksa leebemates tingimustes saadud teadmisi kinnistada ja teha ettevalmistusi eluks vabaduses.
14.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. III
XXXXX
XXXXXXXX
XXXXXXXXXX
Kohtukolleegium selgitab, et kohtupsühhiaatriaekspertiis määratakse vaid põhjendatud kahtluse korral, et süüdimõistetu ei ole vaimse seisundi tõttu võimeline karistust kandma, ja tema süüdivuse väljaselgitamiseks ei ole määratud ekspertiisi. Sellist kahtlust ringkonnakohtul J. Voinovi puhul tema kohtutoimikuga tutvumise järel ei tekkinud. Ka süüdlase taotlus ei sisalda asjaolusid, mis oleksid aluseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Juhan Sarv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.