1-18-4959/13 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et 12.06.2018 kella 11.30 paiku xxxx asuvas R.E.F AS-ile kuuluvas kauplusest kauba väärtuses 27,21 eurot (koorekohvi piimašokolaad, 14 tk, kogumaksumusega 19,46 eurot, tume šokolaad martsipani, 5 tk, kogumaksumusega 7,75 eurot) varguse katse toime panemine K.L-ina poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja X1a ülekuulamise protokolli (tl 3-5) kohaselt töötas ta xxxx kaupluses turvatöötajana. 12.06.2018 kella 11:30 paiku pidas kinni meesterahva, kes proovis varastada šokolaadi 27,21 euro väärtuses. Meesterahvas peeti pärast kassadest möödumist kinni ja kaup tagastati poele rikkumata kujul. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 11-13) nähtub, et kinnipeetud isikuks osutus K.L. K.L-i kahtlustatavana antud ütluste (tl 14) kohaselt tunnistab ta end süüdi. Kassas maksis kana, koore ja kurkide eest, šokolaadid pani kotti ja nende eest ei maksnud. Tahtis šokolaadid varastada endale ja kingitusteks. Kahetseb tehtut. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, kuidas K.L võtab riiulilt ja paneb kotti erinevaid šokolaade ning seejärel möödub kassast, jättes riiulilt võetud kauba eest maksmata (tl 16-19). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu R.E.F AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 2) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 12.06.2018 kella 11:30 paiku xxxx asuvas R.E.F AS-ile kuuluvas kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati R.E.F AS kuuluvat kaupa maksumusega 27,21 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatud kaubaga kinni pidanud, siis ei oleks ta neid poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Vastupidi, süüdistatava enese selgituste kohaselt pidi ta minema perearsti juurde ja ta tahtis šokolaadi kinkida perearstile, et teda tänada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et K.L on toime pannud 1 varguse katse episoodi. Kiirmenetluse otsuse nr 231518002475 (tl 27-29) kohaselt K.L-ile määrati 23.05.2018 KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 64 eurot, kiirmenetluse otsuse nr 231718002815 (tl 30-32) kohaselt karistati K.L-i 20.04.2018 KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 eurot ja kiirmenetluse otsuse nr 261017001417 (tl 33-35) kohaselt karistati K.L-i 15.06.2017 KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 eurot. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et K.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud, kuna kaup võeti temalt ära ja tagastati kauplusele. Arvestades varastada proovitud esemete väärtust, mis on alla 28 euro ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse, siis kohtu arvates K.L-i süü on hinnatav alla keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid, so süüteo jäämist katsestaadiumisse, samuti varastada püütud esemete vähest väärtust ja kergendava asjaolu esinemist, siis on võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o miinimummäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval mitmeid kehtivaid kriminaalkaristusi ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h ka reaalsed vangistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud vangistus kuulub ära kandmisele täies ulatuses.