Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

2(4)

Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. Eduard Kaske süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 11.04.2018 kella 18.00 paiku Tartu linnas Riia 2 asuva Kvartali ostukeskuse Riia tänava poolsel katusealusel istumisalal võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil istepingilt ära V.K.le kuuluva, kuid R.S. kasutuses olnud mobiiltelefoni Samsung XCover 3 väärtusega 180 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata vargust märganud A.J. sekkumise tõttu. Sellega pani Eduard Kask toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Eduard Kaske süüdistatakse ka selles, et tema 11.04.2018 kella 18.01 paiku Tartu linnas Riia 2 asuva Kvartali ostukeskuse juures, s.o avalikus kohas, ründas A.J., kes oli märganud mobiiltelefoni varguse toimepanekut Eduard Kase poolt ja takistas teda sündmuskohalt lahkumast, mille käigus lõi Eduard Kask A.J. korduvalt rusikaga peapiirkonda ja põlvega kehapiirkonda, millise tegevusega põhjustas A.J. füüsilist valu ja tervisekahjustuse: hematoomi paremal kaelal ning häiris sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Eduard Kask korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Sellega pani Eduard Kask toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppe sisu. Prokurör nõuab kohtus süüdistatavale KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 kuud vangistust ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Eduard Kasele

3(4)

liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele. Määrata, et Eduard Kasele mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning osaliselt kandmisele kuuluva karistusaja algust arvestada alates Eduard Kase kinnipidamisest 11.04.2018. a. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o 7 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Eduard Kask ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Eduard Kask käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Eduard Kask põhjustas kuriteoga V.K.le varalist ja moraalset kahju, R.S.le moraalset kahju ning A.J.le füüsilist ja moraalset kahju. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 240 eurot. Arvestades kokkuleppes kokku lepitut, jäävad süüdimõistetu kanda eelnimetatud menetluskulud, kokku 990 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, arvestades Eduard Kase varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks sissetulekuks vabaduses on töövõimetoetus, kuid isik esialgu kannab karistust vanglas ning lisaks tal võlgnevused (osaliselt kohtukulud ja tsiviilhagid), seega on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Jätta kriminaalasja juurde 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku juures. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus võtab kokkuleppe kohtuotsuse tegemisel aluseks. Kohus teeb lahendi KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.