Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

päeva vangistuse võrra, ja mõisteti Sander Ungurile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust 418 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel oli Sander Ungur üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima ning täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kohus määras, et Sander Ungurile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse täitmisel on kriminaalhooldusametnikul KarS § 69 lg 4 alusel õigus lugeda üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Kohtuotsus jõustus 16.03.2017. 06.12.2017. a esitas kriminaalhooldusametnik esimese erakorralise ettekande Sander Unguri kohta, kuna ta ei täitnud nõuetekohaselt üldkasuliku töö sooritamise ajakavasid, rikkus registreerimiskohustust ning kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vaatamata sellele, et kriminaalhooldaja taotles karistuse täitmisele pööramist, leidis kohus, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata ning pikendas 18.12.2017 määrusega Sander Ungurile Tartu Maakohtu 28.02.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-69 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 6 kuu võrra, s.o kuni 16.09.2018. 05.04.2018. a esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande, kuna Sander Ungur rikkus taas registreerimiskohustust (ei ilmunud registreerimisele 07.03.2018, 08.03.2018 ja 12.03.2018), ei ole täitnud lisakohustust osaleda sotsiaalprogrammis (ei ilmunud „Viha juhtimise“ sotsiaalprogrammi 07.03.2018 ja 21.03.2018 ning seetõttu eemaldati grupist) ning on rikkunud üldkasuliku töö ajakavasid (ei ilmunud 21.03.2018, 26.03.2018, 27.03.2018 ja 28.03.2018). Kriminaalhooldusalune on põhjendanud rikkumisi transpordiks vajaliku raha puudumisega, terviseprobleemidega ning perekondlike probleemidega. Kriminaalhooldusametniku arvates tuleb Sander Unguri kandmata karistus täitmisele pöörata. 09.05.2018 kohtuistungil osales kriminaalhooldusametnik Jane Peiponen, kuna taotluse esitanu on praeguseks ametist lahkunud. Kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja täpsustas, et Sander Unguril on tegemata 106 tundi üldkasulikku tööd. Sander Ungur selgitas, miks ta ei ole kohtuotsust nõuetekohaselt täitnud. Tema hinnangul peaks ta saama ravi ja tarvitama antidepressante, kuid kuna ta seda järjepidevalt ei tee, tekib depressioon. Ta sooviks jätkata üldkasuliku töö tegemist. Väidetavalt on tal võimalik ka ametlikult tööle saada.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Probleemid karistuse ning kriminaalhooldusnõuete korrektse ning nõuetekohase täitmisega tekkisid süüdimõistetul juba üsna kriminaalhooldusperioodi alguses. Korduvad üldkasuliku töö ajakava, kontrollnõuete ning lisakohustuse (alkoholi tarvitamise keeld) rikkumised tõid kaasa esimese erakorralise ettekande esitamise. Erinevalt kriminaalhooldusametnikust leidis

2 (3)

kohus siis, et Sander Unguri kriminaalhooldust on võimalik jätkata ja karistuse eesmärke täita ka üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisega. Vaatamata kohtu antud võimalusele jätkata karistuse kandmist vabaduses ei muutnud süüdimõistetu oma varasemat käitumismustrit. Jätkusid nii registreerimiskohustuse, lisakohustuse (osaleda sotsiaalprogrammis) kui ka üldkasuliku töö ajakava rikkumised. Kriminaalhooldusperioodil on selgunud, et osaliselt on kohustuste täitmist takistanud Sander Unguri tervis. Samas, kohtuistungil avaldatu kohaselt planeerib süüdimõistetu asuda täistööajaga ametlikult tööle ja on pidanud nüüd võimalikuks selle kõrvalt veel ka üldkasuliku töö sooritamist. Eelnevast tulenevalt ei ole tõsiseltvõetavad süüdimõistetu põhjendus selle kohta, et kohtuotsuses määratud töötamine on jäänud nõuetekohaselt sooritamata vaid tervislikest põhjustest tulenevalt, vaid pigem näitab see Sander Unguri suhtumist talle määratud kohustusse. Vaid olukorras, kus teda ähvardab reaalne vangistus, on ta valmis tegema ka tõsisemaid pingutusi. Isiku käitumisele hinnangu andmisel on oluline ka, et üldkasuliku töö ajakava rikkumised on vaid osa kriminaalhooldusperioodil toimepandud rikkumistest. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Sander Unguri kriminaalhooldust ei ole enam võimalik jätkata. Karistuse kandmiseks vabaduses tuleb alluda kohtuotsuses kajastatud nõuetele, kuid Sander Unguri ei ole selleks suuteline. Süüdimõistetule on korduvalt selgitatud kohtuotsuse ning sellega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole Sander Ungurile soovitud mõju avaldanud, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 106 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Sander Unguril karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 106 päeva vangistust, mis on 3 kuud 16 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.