Liiklussüüteod

viibib teist korda. Vangistuse ajal distsiplinaarrikkumised puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. L.V kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et L.V suhtleb õdedega. Suhted head. L.V toetub tugevalt MTÜ Xxxx direktorile, kes juhatab xxxx. Seal elas enne vanglasse sattumist ka L.V . Sotsiaalmaja seltskond on mitmekesine. Mõnda elanikku on kriminaalkorras karistatud. L.V ennast mõjutada ei lase. Ta teeb nii oma head kui halvad otsused ise. L.V saab vabanedes tagasi oma endise privaatse toa xxxx, kus kõik eluks vajalik on olemas. L.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha L.V vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja avaldas, et kuritegu ei olnud raske ja karistusest üle poole on kantud. Inimene on nõus ravile minema. Kinnipeetav on piisavalt vana, et elus õiged järeldused teha. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud L.V ja kaitsja arvamused, leiab, et L.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning selle aja jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Järelikult on kinnipeetav võimeline alluma kehtivatele reeglitele. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkohol, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. L.V vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on L.V olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. KrMS § 180 alusel tuleb L.V hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Eve Jundas esitas kohtule taotluse hüvitada talle 128,16 eurot riigi õigusabi osutamise eest, millest 38,16 eurot on sõidukulud (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks L.V-lt välja mõista 90 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 38,16 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 38,16 eurot, mis seisneb kaitsja poolt näidatud tasus õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, sõidukulus (31,80 eurot + käibemaks 6,36 eurot). Seega arvestab kohus summast 128,16 eurot maha summa 38,16 eurot ning tasumisele kuulub 90 eurot.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.